26.08.21 kell14.05- 14.30- Ra hinge arenguala-Katrin Rein
Ärakuulamisele kutsutud arvestamata jäänud arvamuste esitaja ei liitunud Zoomi koosolekuruumiga.
Margus Hendriksan {MH, rahandusministeerium j selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Esitatud arvamus: Rahinge järve kompaktse asustuse arenguala kohta:
Iseloomustuse on väga ilusti välja toodud, et soovitakse arendada kompaktse ruumilahendusega,
turvaline, kogukondiike väärtusi kandev valdavalt haanestatud elukeskkond.
Seose sellega on ettepanekud:
1. AK Ra hingele kasutada antud ala vabastada nendest ehitistest (ektreempark sellisel kujul
likvideerida- Kai mi järve äärde on loodud korralik ektreempark) ja rand (luua laste mänguväljak,
hetkel puudub) üle viia antud alale (hetkel on kitsas rannariba kahe tee ristumiskohas, antud alast
vesi läbi ei jookse ja alates juulist vesi rikneb). Praegusele rannaosale rajada kõrghaljastus.
2.Järveäär, mis on praegusest ekstreempargist edasi kuni kinnistuteni- luua samasugune rohekoridor
jalutamiseks, kui on kavas planeerida Ilmatsallu (detailplaneerigu arutelu 12.05.21).
3. Järvega piirnev teelõik (Tartu Agro farmist Pihva teeni- Joosepi tee) sulgeda raskeveokitele, piirata
kiirust (traktorid, suured sibiautod, raskeveokid) ja leida lahendus Tartu Agro veevõtukohale
(veevõtukoht järve ääres, peaks olema märkide järgi päästeametile aga päästeameti paakauto võtab
vett otse järvest).
Antud veevõtukohta kasutab Tartu Agro (nende väitel kohalik omavalitsus tegi selle nende jaoks ja
järve ääres olev pumpla ei ole enam töökorras) üle viia farmi territooriumile või leida muu lahendus,
mis on väljaspool tiheasustusala.
Peaks olema korralduslik küsimus aga kuna läbirääkimised ei ole andnud tulemusi (Tartu Agro
raskeveok veab vett teist aastat ööpäevaringselt (eriti ilusate ilmadega j, kõikidel nädalapäevadel ja
suureks probleemiks on kujunenud, et veok ei seiska mootorit hetkekski (tankimiseks kulub 10.-12
minutit ja seda tunnis mitu korda), siis on sellest tekkinud sisulist lahendust vajav probleem. Antud
rannaga piirnev osa on tihti täis pargitud ja sellisel juhul signaalitatakse).
Nende muutustega on võimalik oluliselt vähendada mürahäiret ja taastada turvalist elukeskkonda
ning luua sisulist puhkeala laiemale elanikkonnale. Hetkel on järve ääres suur maa-ala aga üldsuse
huvides on kasutusel ainult pisikene rannariba .
Tartu LV seisukoht: mitte arvestada
1. Ra hinge järve kaldaala on määratud puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa~alaks, mille piires on
võimalik püstitada rajatisi, nagu seikluspark, laste mänguväljak, laululava, botaanikaaed, terviserajad,
velodroom, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli, staadion, spordi otstarbeline
1
sildumisala, kogunemiskoht (iseseisev jaanikuplats, kiigeplats, hiiekoht jne).
Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe ja rajatiste loetelu. Missuguseks kujuneb järve
kalda tulevik sõltub edaspidistest täpsematest planeeringu või projektlahendustest ja maakasutuse
kokkulepetest. Teie poolt osutatud ekstreempargi rajatised paiknevad järve kaldal senikaua kun i
kehtivad vastavasisulised lepingud linna ja maakasutaja vahel. Üldplaneeringuga
kasutuskokkuleppeid ei sõlm ita ega lõpetata.
2. Üldplaneeringus on Ra hinge järv ja selle kaldad määratud osaks ökoloogilise rohelise võrgustiku
süsteemist, lisaks on avalikult kasutataval Rahinge järvel4 meetri laiune kallasraja vöönd, mille
ulatuses peab maaomanik seadusest lähtudes võimaldama vaba ja takistusteta liikumist ja lühiajalist
kaldal vi ibimist.
Linn ei ole maapiirkonnas järvede kallastele kavandanud matkaradu, kuid 4 meetri laiune Ra hinge
järve kallasraja vöönd peab tagama võimalused vabaks liikumiseks järve kallaste l. llmatsalu järve
idakaldale, praegusele põllu- ja heinamaale on roheala koridor määratud, kuna tegemist on tulevase
tihedamalt haanestatava asumiga (asustuse arengualaga j. Erinevalt Ilmatsalust on Ra hinge järve
läänepoolne kallas haanestatud elamutega, põhja- ja idakaldale on pikemas tulevikus kavandatud
avalik puhke- ja spordiala, mille täpsem maakasutus, sh supelranna, parklate ja järve äärsete
haljasalade (puhkealade koosseisus) paiknemine täpsustatakse projektidega või planeeringuga.
3. Nagu arvamuses õigesti märgite on ettepanek Joosepi tee sulgemiseks raskeveokitele ja järve
äärse pumpla nn kinniparkimine ja signaalitamine korralduslikud küsimused, mille lahendamine ei
ole üldplaneeringu ülesanne. Supluskoht ja kogu spordi-, puhkekompleks Ra hinge järve ääres vajab
kindlasti suuremat parklat ja liikluslahenduse muudatusi. Need küsimused vajavad lahendamist kas
projektidega või kogu piirkonda hõimava detailplaneeringuga.
Kokkulepet ei ole saavutatud, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku arvamuse.
Y?_
) i'
Protokollis Margus Hendriksan V\.
, 1
/'7t'
' -
2
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-135
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Katrin Reinu esitatud arvamuste
suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 26.08.21 kell 14.05 –
14.30. Arvamuste esitaja Katrin Rein ei osalenud suulisel ärakuulamisel. Tartu linnavalitsuse
esindajas selgitasid ja rõhutasid ärakuulamisel oma esitatud põhjendusi. Kokkulepet ei
saavutatud.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Katrin Reinu poolt üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Katrin Reinu esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Katrin Reinu esitatud arvamus Rahinge järve kompaktse asustuse arenguala kohta:
Iseloomustuses on väga ilusti välja toodud, et soovitakse arendada kompaktse
ruumilahendusega, turvaline, kogukondlike väärtusi kandev valdavalt hoonestatud
elukeskkond.
Seose sellega on ettepanekud:
1. AK Rahingele kasutada antud ala vabastada nendest ehitistest (ekstreempark sellisel kujul
likvideerida - Kaimi järve äärde on loodud korralik ekstreempark) ja rand (luua laste
mänguväljak, hetkel puudub) üle viia antud alale (hetkel on kitsas rannariba kahe tee
ristumiskohas, antud alast vesi läbi ei jookse ja alates juulist vesi rikneb). Praegusele
rannaosale rajada kõrghaljastus.
2.Järveäär, mis on praegusest ekstreempargist edasi kuni kinnistuteni - luua samasugune
rohekoridor jalutamiseks, kui on kavas planeerida Ilmatsallu (detailplaneeringu arutelu
12.05.21).
3. Järvega piirnev teelõik (Tartu Agro farmist Pihva teeni - Joosepi tee) sulgeda
raskeveokitele, piirata kiirust (traktorid, suured sibiautod, raskeveokid) ja leida lahendus Tartu
Agro veevõtukohale (veevõtukoht järve ääres, peaks olema märkide järgi päästeametile aga
päästeameti paakauto võtab vett otse järvest). Antud veevõtukohta kasutab Tartu Agro (nende
väitel kohalik omavalitsus tegi selle nende jaoks ja järve ääres olev pumpla ei ole enam
töökorras) üle viia farmi territooriumile või leida muu lahendus, mis on väljaspool
tiheasustusala. Peaks olema korralduslik küsimus aga kuna läbirääkimised ei ole andnud
tulemusi (Tartu Agro raskeveok veab vett teist aastat ööpäevaringselt (eriti ilusate ilmadega),
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
kõikidel nädalapäevadel ja suureks probleemiks on kujunenud, et veok ei seiska mootorit
hetkekski (tankimiseks kulub 10.-12 minutit ja seda tunnis mitu korda), siis on sellest tekkinud
sisulist lahendust vajav probleem. Antud rannaga piirnev osa on tihti täis pargitud ja sellisel
juhul signaalitatakse). Nende muutustega on võimalik oluliselt vähendada mürahäiret ja
taastada turvalist elukeskkonda ning luua sisulist puhkeala laiemale elanikkonnale. Hetkel on
järve ääres suur maa-ala aga üldsuse huvides on kasutusel ainult pisikene rannariba.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha:
1. Rahinge järve kaldaala on määratud puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-alaks, mille
piires on võimalik püstitada rajatisi, nagu seikluspark, laste mänguväljak, laululava,
botaanikaaed, terviserajad, velodroom, väliujula, vabaõhu tenniseväljak, golfiväljak, liuväli,
staadion, spordi otstarbeline sildumisala, kogunemiskoht (iseseisev jaanikuplats, kiigeplats,
hiiekoht jne).
Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbe ja rajatiste loetelu. Missuguseks kujuneb
järve kalda tulevik sõltub edaspidistest täpsematest planeeringu või projektlahendustest ja
maakasutuse kokkulepetest. Teie poolt osutatud ekstreempargi rajatised paiknevad järve
kaldal senikaua kuni kehtivad vastavasisulised lepingud linna ja maakasutaja vahel.
Üldplaneeringuga kasutuskokkuleppeid ei sõlmita ega lõpetata.
2. Üldplaneeringus on Rahinge järv ja selle kaldad määratud osaks ökoloogilise rohelise
võrgustiku süsteemist, lisaks on avalikult kasutataval Rahinge järvel 4 meetri laiune kallasraja
vöönd, mille ulatuses peab maaomanik seadusest lähtudes võimaldama vaba ja takistusteta
liikumist ja lühiajalist kaldal viibimist. Linn ei ole maapiirkonnas järvede kallastele
kavandanud matkaradu, kuid 4 meetri laiune Rahinge järve kallasraja vöönd peab tagama
võimalused vabaks liikumiseks järve kallastel. Ilmatsalu järve idakaldale, praegusele põllu-
ja heinamaale on roheala koridor määratud, kuna tegemist on tulevase tihedamalt
hoonestatava asumiga (asustuse arengualaga). Erinevalt Ilmatsalust on Rahinge järve
läänepoolne kallas hoonestatud elamutega, põhja- ja idakaldale on pikemas tulevikus
kavandatud avalik puhke- ja spordiala, mille täpsem maakasutus, sh supelranna, parklate ja
järve äärsete haljasalade (puhkealade koosseisus) paiknemine täpsustatakse projektidega või
planeeringuga.
3. Nagu arvamuses õigesti märgite on ettepanek Joosepi tee sulgemiseks raskeveokitele ja
järve äärse pumpla nn kinniparkimine ja signaalitamine korralduslikud küsimused, mille
lahendamine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Supluskoht ja kogu spordi-, puhkekompleks
Rahinge järve ääres vajab kindlasti suuremat parklat ja liikluslahenduse muudatusi. Need
küsimused vajavad lahendamist kas projektidega või kogu piirkonda hõlmava
detailplaneeringuga.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud
ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole võimalik arvestada või on osutunud
võimalikuks osaline arvestamine. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele,
on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu
koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86
lg 2).
3
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d): protokoll
Lisaadressaadid: K.Rein
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
4