dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-133
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, M. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-115332-133 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice802 KB

Sisu (failidest)

26.08.21 kell15.35- 16.00- Mait Kriipsalu Jäätmemajanduse teemad. Reno Laidre-valdkonna detailne lahendus ei ole üldplaneeringu (ÜP} teema, Keskkonnateen istus, linna jäätmekeskused kaasaegsed. Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse kaalutluste alusel kujundatav. Mait Kriipaslu (MK)- Tartu mõjutab kogu Lõuna- Eestit. Biolagunevate jäätmete kogumiseks ei olda valmis, kui kõik haiseb ei saa komposteerimist alles planeerima hakata. Linna asi käsitleda, ise korraldamine tuleks linnakodanikule odavam. Tartu kui suurim biojäätmete tekitaja peaks teemaga tegelema kogu Lõuna- Eesti huvides. Indrek Ranniku (IR} -linn ei saa lahendada asju maadel, mis ei ole linna maa. Jäätmeid reguleerivad muud aktid peale ÜP, biojäätmete käitlemiseks kavandatakse uuringut- asjakohased maatükid linna omandisaga naabervallas. Kastre ÜP-s linn teeb teema lahendamise huvides maakasutuse otstarbe ettepaneku. MK- sel juhul sobib. Jääksoojuse kasutamise küsimused Kokkulepe saavutatud. Protokollis Margus Hendriksan ~~ Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-133 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Mait Kriipsalu esitatud arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 26.08.21 kell 15.35 – 16. Osapooled selgitasid ja täpsustasid ärakuulamisel seisukohti, saavutati kokkulepe. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Avalikul väljapanekul Mait Kriipsalu esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: Mait Kriipsalu esitatud arvamus: Planeeringus on öeldud, et: Tartu linnas toimib korraldatud jäätmevedu segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi kogumiseks ning selles osas olulisi muudatusi ette ei nähta. See seisukoht ei ole kooskõlas Eesti üleminekuga ringmajandusele. On teada, et Eesti ei saavutanud 2020 aastaks ringlussevõtu sihtarve (50 % asemel 28%?). Aastaks 2035, mis jääb üldplaneeringu kehtivusaja sisse, tuleb ringlussevõttu suurendada olmejäätmete üldhulgast aga juba lausa 65 %-ni. Suurenemine peab olema kordades (!), seega on vaja jäätmete kogumises ja sortimises fundamentaalset muutust. Seda ei ole võimalik saavutada praegust kogumisvõrku peenhäälestades. Planeering näeb vähemalt ette uue jäätmejaama rajamist. See on positiivne, kuid võibolla ühest uuest ei piisa. Planeering eirab täielikult kahe olulise jäätmeliigi olemasolu: biolagunevad jäätmed ja ehitus- lammutusjäätmed. Mõlemad on eraldi välja toodud EL ringmajanduse paketis kui prioriteetsed. Jäätmeinfo kaardikihil puudub oluline ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja Karimek. Ei selgu ka, millistes karjäärides ehitus-lammutusjäätmetega tegeletakse. Vaja oleks ka soovitust, et mineraalseid ehitus-lammutusjäätmeid tuleb võimaluse piires eelistada linnataristu rajamisel. Ringmajandus ei hakka tööle, kui LINN ISE ei soovi taaskasutatavaid materjale kasutama hakata. Seda tuleks planeeringus vähemalt mainida. Biojäätmete käitlemist ei tohi ignoreerida. Hiljemalt 2023 aasta lõpust tuleb biolagunevaid jäätmeid koguda korraldatud jäätmeveo raames kõikjalt. Mis nendega edasi saab? Praegune Aardlapalu käitluspaik jääb väikeseks ega sobi talviseks käitlemiseks. Ehkki Aardlapalu jääb planeeringualast välja, on Tartul kui Eesti suuruselt teisel linnal sügavalt ebaeetiline eeldada, et keegi teine peab lahendama biolagunevate jäätmete käitlemise või et see peaks aset leidma kellegi teise maa peal. Biolagunevate jäätmete käitlemisel tuleb järgida mitut reeglit: käitlemine ei saa toimuda tekkekohast liiga kaugel, seega pigem ikkagi Tartu linna läheduses. Käitlemine peab toimuma aasta läbi, mistõttu pigem katusealuses rajatises, nt tunnelites. See võimaldab ka haisu tõrjuda. Järelvalmimiseks on vaja ruumi, seega rajatise territoorium (reaktorid, eel- ja järelkäitlusala, aunade ala, ladu) peaks olema vähemalt kaks-kolm hektarit. Lõpuks peab kompostimine ka ära tasuma, seega on vaja minimaalset massi jäätmeid. Hinnangute kohaselt on see 150000 elanikku, st kogu Lõuna-Eesti piirkond. Ehkki teema 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 vajab omaette käsitlust, tuleks üldplaneeringus vähemalt mainida vajadust jäätmekäitlusrajatiste järele. Käsitleda tuleb ka ohtlike jäätmete käitlusrajatist, mille laienemine jääb planeeringu kehtivusaja sisse. Mis puudutab aga avalikku pakendijäätmete kogumisvõrgustikku, siis peaks Linn taotlema seda, et konteineripark oleks kõikjal ühesugune, nägus, piisavalt suur, väga hästi märgistatud ja sildistatud, ning kindlasti mingil viisil elektroonilise toega (me arutame ju tegevusi aastani 2040!). Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et linn ei ole loobunud uue jäätmejaama kavandamisest ja on arvestanud biolagunevate jäätmete ja ehitus-lammutusjäätmete käitlemise vajadusega, ent ei käsitle Tartu linna jäätmekavaga 2020-2024 seatud eesmärke ja meetmeid üldplaneeringu lahenduses. Jäätmejaamade kavandamine toimub jäätmekava alusel detailplaneeringute kaudu. Ohtlike jäätmete käitlusrajatise asukoht on jätkuvalt kavandatud Veeriku tööstusalale, kus kolmele krundile aadressiga Ravila tn 75, 75a ja 77 on määratud asumi spetsiifikale vastavad ehitus- ja maakasutustingimused (VT1). Biojäätmete käitlemise jaoks maa reserveerimise osas vastab linn, et linna jäätmekava näeb ette esmalt uuringu koostamist, et valida sobivaim käitlusviis ja seejärel kavandada edasised tegevused. Biojäätmete käitlemine on toimunud Kastre vallas Aardlapalu prügila kinnistul. Kuna Tartu linnale kuuluvad ka Aardlapalu prügila naaberkinnistud Kasetohu ja Mäela, kokku ligikaudu 10 hektarit, siis saab ringmajanduse edenedes ja käitlusala laiendamise vajaduse tekkides linna omandis maad kasutusele võtta. Suulisel ärakuulamisel saavutati osapoolte vahel kokkulepe. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeerium leiab, et üldplaneeringu avalikul väljapanekul Mait Kriipsalu esitatud arvamuse osas on vaidlevad osapooled ‒ arvamuse esitaja ja linnavalitsus jõudnud kokkuleppele. Seetõttu puudub vajadus PlanS § 90 lõike 4 kohase valdkonna eest vastutava ministri arvamuse andmiseks. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister 3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 3 Lisa(d): protokoll Lisaadressaadid: Mait Kriipsalu Margus Hendrikson 715 5885 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →