26.08.21 kell15.35- 16.00- Mait Kriipsalu
Jäätmemajanduse teemad. Reno Laidre-valdkonna detailne lahendus ei ole üldplaneeringu (ÜP}
teema, Keskkonnateen istus, linna jäätmekeskused kaasaegsed.
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Mait Kriipaslu (MK)- Tartu mõjutab kogu Lõuna- Eestit. Biolagunevate jäätmete kogumiseks ei olda
valmis, kui kõik haiseb ei saa komposteerimist alles planeerima hakata. Linna asi käsitleda, ise
korraldamine tuleks linnakodanikule odavam. Tartu kui suurim biojäätmete tekitaja peaks teemaga
tegelema kogu Lõuna- Eesti huvides.
Indrek Ranniku (IR} -linn ei saa lahendada asju maadel, mis ei ole linna maa. Jäätmeid reguleerivad
muud aktid peale ÜP, biojäätmete käitlemiseks kavandatakse uuringut- asjakohased maatükid linna
omandisaga naabervallas. Kastre ÜP-s linn teeb teema lahendamise huvides maakasutuse otstarbe
ettepaneku.
MK- sel juhul sobib. Jääksoojuse kasutamise küsimused
Kokkulepe saavutatud.
Protokollis Margus Hendriksan ~~
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-133
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Mait Kriipsalu esitatud
arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 26.08.21
kell 15.35 – 16. Osapooled selgitasid ja täpsustasid ärakuulamisel seisukohti, saavutati
kokkulepe.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Avalikul väljapanekul Mait Kriipsalu esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Mait Kriipsalu esitatud arvamus: Planeeringus on öeldud, et: Tartu linnas toimib korraldatud
jäätmevedu segaolmejäätmete, biolagunevate jäätmete, paberi ja kartongi kogumiseks ning
selles osas olulisi muudatusi ette ei nähta. See seisukoht ei ole kooskõlas Eesti üleminekuga
ringmajandusele. On teada, et Eesti ei saavutanud 2020 aastaks ringlussevõtu sihtarve (50 %
asemel 28%?). Aastaks 2035, mis jääb üldplaneeringu kehtivusaja sisse, tuleb ringlussevõttu
suurendada olmejäätmete üldhulgast aga juba lausa 65 %-ni. Suurenemine peab olema
kordades (!), seega on vaja jäätmete kogumises ja sortimises fundamentaalset muutust. Seda
ei ole võimalik saavutada praegust kogumisvõrku peenhäälestades. Planeering näeb vähemalt
ette uue jäätmejaama rajamist. See on positiivne, kuid võibolla ühest uuest ei piisa. Planeering
eirab täielikult kahe olulise jäätmeliigi olemasolu: biolagunevad jäätmed ja ehitus-
lammutusjäätmed. Mõlemad on eraldi välja toodud EL ringmajanduse paketis kui
prioriteetsed. Jäätmeinfo kaardikihil puudub oluline ehitus- ja lammutusjäätmete käitleja
Karimek. Ei selgu ka, millistes karjäärides ehitus-lammutusjäätmetega tegeletakse. Vaja oleks
ka soovitust, et mineraalseid ehitus-lammutusjäätmeid tuleb võimaluse piires eelistada
linnataristu rajamisel. Ringmajandus ei hakka tööle, kui LINN ISE ei soovi taaskasutatavaid
materjale kasutama hakata. Seda tuleks planeeringus vähemalt mainida. Biojäätmete
käitlemist ei tohi ignoreerida. Hiljemalt 2023 aasta lõpust tuleb biolagunevaid jäätmeid
koguda korraldatud jäätmeveo raames kõikjalt. Mis nendega edasi saab? Praegune Aardlapalu
käitluspaik jääb väikeseks ega sobi talviseks käitlemiseks. Ehkki Aardlapalu jääb
planeeringualast välja, on Tartul kui Eesti suuruselt teisel linnal sügavalt ebaeetiline eeldada,
et keegi teine peab lahendama biolagunevate jäätmete käitlemise või et see peaks aset leidma
kellegi teise maa peal. Biolagunevate jäätmete käitlemisel tuleb järgida mitut reeglit:
käitlemine ei saa toimuda tekkekohast liiga kaugel, seega pigem ikkagi Tartu linna läheduses.
Käitlemine peab toimuma aasta läbi, mistõttu pigem katusealuses rajatises, nt tunnelites. See
võimaldab ka haisu tõrjuda. Järelvalmimiseks on vaja ruumi, seega rajatise territoorium
(reaktorid, eel- ja järelkäitlusala, aunade ala, ladu) peaks olema vähemalt kaks-kolm hektarit.
Lõpuks peab kompostimine ka ära tasuma, seega on vaja minimaalset massi jäätmeid.
Hinnangute kohaselt on see 150000 elanikku, st kogu Lõuna-Eesti piirkond. Ehkki teema
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
vajab omaette käsitlust, tuleks üldplaneeringus vähemalt mainida vajadust
jäätmekäitlusrajatiste järele. Käsitleda tuleb ka ohtlike jäätmete käitlusrajatist, mille
laienemine jääb planeeringu kehtivusaja sisse. Mis puudutab aga avalikku pakendijäätmete
kogumisvõrgustikku, siis peaks Linn taotlema seda, et konteineripark oleks kõikjal
ühesugune, nägus, piisavalt suur, väga hästi märgistatud ja sildistatud, ning kindlasti mingil
viisil elektroonilise toega (me arutame ju tegevusi aastani 2040!).
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et linn ei ole loobunud uue jäätmejaama kavandamisest ja on arvestanud biolagunevate
jäätmete ja ehitus-lammutusjäätmete käitlemise vajadusega, ent ei käsitle Tartu linna
jäätmekavaga 2020-2024 seatud eesmärke ja meetmeid üldplaneeringu lahenduses.
Jäätmejaamade kavandamine toimub jäätmekava alusel detailplaneeringute kaudu. Ohtlike
jäätmete käitlusrajatise asukoht on jätkuvalt kavandatud Veeriku tööstusalale, kus kolmele
krundile aadressiga Ravila tn 75, 75a ja 77 on määratud asumi spetsiifikale vastavad ehitus-
ja maakasutustingimused (VT1).
Biojäätmete käitlemise jaoks maa reserveerimise osas vastab linn, et linna jäätmekava näeb
ette esmalt uuringu koostamist, et valida sobivaim käitlusviis ja seejärel kavandada edasised
tegevused. Biojäätmete käitlemine on toimunud Kastre vallas Aardlapalu prügila kinnistul.
Kuna Tartu linnale kuuluvad ka Aardlapalu prügila naaberkinnistud Kasetohu ja Mäela,
kokku ligikaudu 10 hektarit, siis saab ringmajanduse edenedes ja käitlusala laiendamise
vajaduse tekkides linna omandis maad kasutusele võtta.
Suulisel ärakuulamisel saavutati osapoolte vahel kokkulepe. Tartu Linnavalitsus teatas
01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud
võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki
ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium leiab, et üldplaneeringu avalikul väljapanekul Mait Kriipsalu esitatud
arvamuse osas on vaidlevad osapooled ‒ arvamuse esitaja ja linnavalitsus jõudnud
kokkuleppele. Seetõttu puudub vajadus PlanS § 90 lõike 4 kohase valdkonna eest vastutava
ministri arvamuse andmiseks.
Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu
linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole
saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna
üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
Lisa(d): protokoll
Lisaadressaadid: Mait Kriipsalu
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
4