24.08.21 kell16.15- 17 .OO- Mart Hiob
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustamise! arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Arutatakse Supilinna uushoonestusalade teemat. Mart Hiob (MH} -varem on need sees olnud.
Indrek Ranniku (IR}- uushoonestusalad olulises osas realiseerunud või detailplaneeringu/
projekteerimistingimustega kaetud . Soovitakse suuremat vabadusastet.
Arutatakse Tähtvere miljööväärtusliku ala teemat. MH- Tartus linnasisesed mõisad eriline
linnaehituslik nähtus mida tuleks väärtustada. IR -alati võib teha detailplaneeringu või
maastikukorralduskava, linn ei soovi kahekordset kaitset tekitada kuna üksikobjektid muinsuskaitsega
kaetud. MH- LV argumendid ei ole veenvad, ei kata kõiki mälestisi, osa jäävad kaitsetsoonidest välja .
Mõisa säilitamiseks linnas tuleb rohkem teha.
Linnavalitsus nendib, et õiguslikult peab iga piirang olema põhjendatud, kohane ja proportsionaalne
ning täitma eesmärki.
Arutatakse rohealade toetavate otstarvete teemat. IR- küsimus, kuipalju reguleerida ja kas ning
mida isereguleerivaks jätta? Tehtud on valik vähem piirata, ÜP peab linnaruumi arusaadavalt
reguleerima. Kas Ülikooli jaoks tankivabriku keelamine piiramine? MH- funktsionaalsust jäigalt
reguleerida ei ole mõistlik. IR- tasakaalupunkti ongi raske leida, 1% jääb alati puudu.
Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitja annab kirjaliku arvamuse
Protokollis Margus Hendriksan Jt~
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-131
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Mart Hiobi esitatud arvamuste
suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 24.08.21 kell 16.15 –
17.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Mart Hiobi poolt üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Mart Hiobi esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Mart Hiobi esitatud arvamus: Palun taastada Supilinnas uushoonestusalad, nagu on olnud
varasemates üldplaneeringutes. Supilinna teemaplaneeringu koostamisel töötati need kohad
põhjaliku töö tulemusena välja ja ei ole mingit sisulist põhjust need nüüd välja visata.
Sarnaselt on uushoonestusalad välja töötatud ja määratud kesklinnas omaaegse kesklinna
teemaplaneeringu raames. Kui mõni Supilinna uushoonestusala on vajanud täpsustamist, saab
seda üldplaneeringuga teha, nagu on täpsustatud kesklinna uushoonestusalasid. Supilinnas on
jätkuvalt suur ehitussurve ning on oluline, et ehitusreeglid oleksid võimalikult selged.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et Supilinna teemaplaneeringus kajastatud uushoonestusaladele lisaks võib olla teisigi kohti,
kuhu saab uushoonestust planeerida ja samuti ei pruugi 2014. aastal kaardil näidatud alad
vastata praegu või tulevikus tuleohutuslikele, ehituslikele vm nõuetele. Kõikide
miljööväärtuslike alade uushoonestusalade kohta on esitatud sõnalised põhimõtted, mille
alusel kaalutakse iga kord eraldi uushoonestuse võimalikkust.
Mart Hiobi esitatud arvamus: Palun kaaluda juhtotstarvete kirjelduse laiendamist võimaldades
mitmekesisemat maakasutust. Praegune juhtotstarvete kirjeldus on üldplaneeringu jaoks liiga
detailne, puudub paindlikkus ning üldplaneering hakkab segama igapäevavajaduste
rahuldamist. Üldplaneering ei oleks sel juhul mitte arengu suunaja, vaid bürokraatlik takistus.
Sarnased probleemid on ilmnenud kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga, mis tarbetult välistab
mõnel pool teatud maakasutuse, mille järgi on vajadus ja mis ei sega kedagi. Juba praegune
maakasutus võib erineda uues üldplaneeringus määratletust, mis oleks arusaadav, kui on soov
praegust maakasutust muuta. Kas aga soovitakse raudteejaama hoonest kontorid jms välja
visata, sest täna ületab kontorite jm osakaal üldplaneeringus lubatud 10%? See ei tundu
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
mõistlik ega eesmärgipärane. See põhjustaks vaid raudteejaama hoonekompleksi tühjenemise,
hoolduse lõppemise ja ajalooliste hoonete hävimisohtu seadmise. Selline kogemus on
seejuures ju juba läbi elatud. Kas Karlova sadamas tuleb autode tankla sulgeda, sest sadam on
ainult sadamateenuse osutamiseks? Ilmselgelt ei ole see ju niimoodi mõeldud!
Kui ei soovita mingil põhjusel juhtotstarbeid laiendada ja nende piire paindlikumaks muuta,
palun lisada üldplaneeringusse võimalus kaalutlemiseks juhul, kui võimalik üldplaneeringuga
(esmapilgul) vastuolus olev soov ei kahjusta vahetute naabrite tegevust ning on kooskõlas
linna arengusuundadega! Detailplaneeringute koostamine Tartu linnas on aastatega muutunud
järjest aeganõudvamaks ning liiga detailne üldplaneering sugugi ei paranda olukorda. Kui
Tartu soovib olla arenev, peaks linn soosima arengut bürokraatia piiramise ja lahenduste
pakkumisega. Praegu on linn kahjuks võtnud nõuks arendusettepanekute menetlemisel tuua
välja kõik probleemid, et kuidas teha ei saa. See ei ole edasiviiv.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha vaadates
üle toetavate otstarvete osakaalu.
Mart Hiobi esitatud arvamus: Palun taasluua Tähtvere mõisa miljööväärtuslik ala, mille
koosseisu kuuluksid krundid Tuglase 1, Kreutzwaldi 50, Tuglase 5, Kreutzwaldi 54, Tuglase
9a, Tuglase 9, ajalooline peahoone ja selle ümbrus Kreutzwaldi 1//1a krundil ning neid
ühendavad alad. Kui ala taasmoodustamist ei peeta mingil põhjusel võimalikuks, palun
määrata nimetatud kruntide ajaloolised hooned miljööväärtuslikeks üksikobjektideks, mille
lammutamine ja suuremahuline ümberehitamine ei ole lubatud.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et nimetatud hoonetest on Tuglase 1, Kreutzwaldi 1, 50, 54 ja lisaks Tuglase 10
ehitismälestised. Linn peab oluliseks ajalooliste mõisasüdamete äratuntavat säilimist
linnaruumis, sel eesmärgil on selle üldplaneeringuga saanud miljöölise kaitse Ropka ja
Jaamamõisa süda, kuid peab Tähtvere mõisa alal piisavaks riiklikku kaitset selle eesmärgi
saavutamisel.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud
ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole võimalik arvestada või on osutunud
võimalikuks osaline arvestamine. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele,
on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu
koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86
lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
3
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad: protokoll
Lisaadressaadid:
Mart Hiob
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
4