30.08.21 kell13.00- 14.15 Balti kinnisvara OÜ
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Balti kinnisvara (BKV) esindaja Urmas Past (UP) tõstatab neli punkti, mille osas Tartu linnavalitsuse
(TLV) seisukohtadega päri ei olda:
1. LV seisukohad ilma sisulise põhjenduseta, teise poole arvamuse üle arutelu ei toimu
2. BKV kruntidele üritab üldplaneering (ÜP) detailset ehitusõigust määrata- seda ei saa õigeks
pidada kuna tegemist on detailplaneeringu (DP) teemaga
3. Narva mnt. 2 (Atlantis) asuv olemasolev hoonestus muudetakse ÜP kehtestamisega
õigusvastaseks kuna jääb Emajõe ehituskeeluvööndisse
4. BKV ettepanekuid Holm i kvartali pargi osas ei ole käsitletud, jäetud vastamata
TLV esindaja Indrek Ranniku (IR) kommenteerib eeltoodut:
4. Ettepanekutele vastati koos lisatud kaalutlustega. Nähakse linnalist hoonete kogumit
kvartalis, mitte üht hoonet- Atlantise baasil ülinähtaval kohal olev ehitis +riigiasutuste maja
ja toetav/ siduv hoonestus. Haljasala säilib praeguse roosiaia ja Jaapani kirsipuude ala
ulatuses,
3. Olemasolev hoone ei muutu ebaseaduslikuks kuna olemasolevaid ehitisi ehituskeeluvöönd ei
puuduta ning vähendamist ei taotieta-võib säilida samana kuid täiendavat ehitusõigust ei
anta. Ehituskeeluvööndit on 20m-ni juba vähendatud.
2. ÜP tingimused on koha kesksed, sõltuvalt krundi asukohast võivad ka ÜP tasemel olla
detailsemad. TLV-1 on õigus anda kesklinnas ÜP-ga detailsemaid tingimusi kui äärelinnas.
1. Arutelud- on arutatud 20 aastat, mõlemal poolel teise poole arvamus teada. Toimunud on
eskiisi arutelud ja linnaosade arutelud+ viietunnine avalik arutelu .
UP ei ole TLV vastustega rahul, kommenteerib Ülikooli tn korruselisuse teemat
IR- Ülikooli tänavalt seavad korruselisusele piiranguid muinsuskaitse eritingimused, ettepanek on
lahendatud.
UP teeb täiendavad kirjalikud kommentaarid 03.09-ks. Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitja
avaldab kirjaliku arvamuse.
Protokollis Margus Hendriksan ~ ~ _
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-130
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Balti Kinnisvara OÜ esitatud
arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 30.08.21
kell 13 – 14.15.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Balti Kinnisvara OÜ
esitas e-posti teel ärakuulamise korraldajale täiendavad arvamusi avavad materjalid 03.09.21.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Balti Kinnisvara OÜ üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Balti Kinnisvara OÜ esitatud kirjalik arvamus, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Balti Kinnisvara OÜ arvamused:
1. Balti Kinnisvara OÜ-le (edaspidi vajadusel BK) kuulub ÜP kohases tsoonis Ü-3 kinnistu
Narva mnt 2, millise osas soovitakse ÜP-ga seada nimetamisväärseid, üksnes seda
kinnistut puudutavaid, kitsendusi (olemasoleva ehitise laiendamise absoluutne piiramine,
olemasoleva ehitise paigutamine Emajõe ehituskeeluvööndisse jms), riivates sellega
nimetamisväärselt ja ebaproportsionaalselt ettevõtte omandi põhiõigust.
Taotlus ja ettepanek ÜP lahenduse muutmiseks: Arvestades asjaoluga, et Holmi
kvartalisse lisandub seoses kvartalis ulatusliku ühiskondlike ehitiste arendusala
kavandamisega niikuinii märkimisväärses koguses kontori (äri) pindasid, teeme
ettepaneku ülejäänud kvartali planeerimisel täielikult või vähemalt domineerivas osa (so.
vähemalt 80% ulatuses) loobuda ÜP-s selle ala määratlemisest ärimaa juhtotstarbega
alaks. Tegemist võiks olla nii elamu-, kui ärimaa juhtotstarvetega alaga, kusjuures
erinevate otstarvete proportsioon võiks olla määratud DP koostamise käigus koos
asjakohase arhitektuurivõistluse korraldamise kohustusega.
2. Pargialade säilitamine Holmi kvartalis ning kesklinnas laiemalt: Kindlasti ei ole ÜP
koostajatele märkamatuks jäänud see, et valdav osa linnakodanikke soovib olemasolevate
pargialade maksimaalset säilitamist. Ometi kavandab linn üldplaneeringuga massiivset
ehitustegevust nn keskpargi alal (SÜKU), aga ka Holmi kvartalis (nn riigimaja arendus
Võidu silla piirkonnas).
Taotlus ja ettepanek ÜP lahenduse muutmiseks: Tulenevalt asjaolust, et ÜP-ga
kavandatakse kesklinna pargialade ulatuslikku vähendamist, tuleks loobuda nn Raatuse
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
tänava pikenduse Holmi kvartali poolse osa hoonestamisest. Haljasriba Holmi kvartalisse
kavandatava hoonestuse ning nn Raatuse tänava pikenduse vahel harmoneeriks ala
paremini nn Ülejõe pargiga ning aitaks paremini säilitada vaateid Raekoja platsile.
3. Holmi kvartalisse kavandatava hoonestuse kõrgus: 2020.a. avalikult väljapanekul olnud
ÜP projekti seletuskirjas rõhutati õigesti, et (tsiteerin) Kesklinn pakub avalike
keskusfunktsioonide kõrval võimalusterohket head elukeskkonda, võimaldades ehitada
segafunktsioonidega kortermaju. Hoonete rekonstrueerimisel eelistatakse kõrgematel
korrustel eluaseme funktsioone. Kesklinnas on senisest enam pikaajalise kasutusega
majutuspindu, mida saab pakkuda ülikoolide ja nende baasil tekkivate ettevõtetega seotud
inimestele.
Meie ettepanek vähemasti 10-korruselise hoone rajamise võimaldamiseks Holmi parki on
ühtlasi kantud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise vajadusest.
4. Ehituskeeluvööndi ulatus Narva mnt 2 kinnistu piirkonnas: Eksisteerib olukord, kus
Atlantise hoone on vähemalt osaliselt ehituskeeluvööndis. Meie arusaamise kohaselt
laiendab avalikul väljapanekul olev ÜP Narva mnt 2 piirkonnas ehituskeeluvööndit
selliselt, et ehituskeeluvööndisse jääks ka osa olemasoleva Atlantise hoone nn põhimahust
(mitte üksnes hoone eenduv osa). Selline lahendus ei ole ei seaduslik ega ka põhjendatud.
Arvestades olemasolevat olukorda, oleks kõigiti loogiline, et vähemasti Atlantise hoone
asukohas vähendatakse ehituskeeluvööndit kuni 0 meetrini, sest just sellisel joonel
paikneb olemasolev hoonestus. Paraku sellist ehituskeeluvööndi ulatuse vähendamist
avalikul väljapanekul olev ÜP ei sätesta, vaid pigem isegi laiendab olemasolevat
ehituskeeluvööndit. Selline lähemine muudab olemasoleva hoone eksistentsi
õigusvastaseks. Narva mnt 2 kinnistu omanikuna kordame ja rõhutame täiendavalt, et me
ei ole mitte kunagi takistanud ega kavatse ka tulevikus mitte kunagi takistada liikumist
Emajõe kaldapealsel. Mistahes liikumistakistust ei võimalda ka kehtiv seadusandlus, mis
kohustab kõigi kinnisasjade omanikke tagama vaba läbipääsu kallasrajal. Seega ei saa
ehituskeeluvööndi 0 meetrini vähendamise taotlus, eriti olukorras, kus ehituskeeluvööndis
paikneb olemasolev ja seaduslik ehitis, kuidagi takistada kallasrajal läbipääsuõiguse
realiseerimist.
Taotlus ja ettepanek ÜP eelnõu muutmiseks: Selleks, et mitte piirata ÜP kehtestamise järel
koostatava DP-ga seotud arhitektuurikonkursi edukaks osutumise võimalust, samuti
selleks, et mitte muuta tagantjärele ebaseaduslikuks olemasoleva ehitise eksistentsi, teeme
ettepaneku vähendada Narva mnt 2 kinnistu piirkonnas (kinnistu piiri mõtteline pikendus
Emajõeni) ehituskeeluvööndit 0 meetrini. Läbipääs kallasrajal tagatakse vastavalt
olemasolevas seadusandluses sätestatule.
5. Arhitektuurivõistluse korraldamise põhimõttelised alused: PlanS § 75 lõike 1 punkt 25
sätestab ühe ÜP ülesandena alade ja juhtude määramine, mille esinemise korral tuleb DP
koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse korraldamist. Teeme ettepaneku sätestada ÜP-
s ühemõtteliselt, et Holmi kvartali arendamiseks korraldatakse avalikul väljapanekul oleva
ÜP kehtestamise järgselt DP koostamisel arhitektuurivõistlus, mille lähteülesande
koostamisse ja tulemuste hindamisse oleksid olulise osapoolena kaasatud Holmi kvartali
kinnisasjade omanikud.
3
Narva mnt 2 ehitusõiguse piiramine ning omandi põhiõiguse õigusvastane kitsendamine
ÜP sätestab, et Narva mnt 2 uushoonestamise eelduseks on olemasoleva hoone
lammutamine. Hoonete maht tuleb paigutada kalda ehituskeeluvööndi joonele. ÜP-ga ei
ole ette nähtud olemasoleva hoone laiendamist ehituskeeluvööndis. Tegemist on avalikul
väljapanekul oleva ÜP kontekstis täiesti pretsedenditu olukorraga, kus ühel konkreetsel,
aastakümneid hoonestatud kinnistul ehitustegevuse arendamiseks tuleks olemasolev
hoone igal juhul lammutada. Samuti kitsendab kinnistu omaniku õigusi
ebaproportsionaalselt keeld olemasolevat hoonet ehituskeeluvööndis laiendada.
Taotlus ja ettepanek ÜP teksti ja jooniste muutmiseks: BK teeb ettepaneku loobuda Narva
mnt 2 kinnistu ning sellel asuva hoonega seotud ehitusõiguse küsimuse reguleerimisest
ÜP-s.
6. Ülikooli tn 8 kuni 14 paarisnumbritega majade hoonestuse kõrgus: Avalikul väljapanekul
oleva ÜP kohaselt ei oleks tsoonis V-14 enam võimalik olemasolevatele 2-3 korruselistele
hoonetele näiteks ühte korrust juurde ehitada, sh ehitada välja katusealune korrus. Samuti
ei oleks olemasolevate hoonete lammutamise korral võimalik nende asemele ehitada enam
kui 3 korruselist hoonet. Samas on enamus Ülikooli tänava paarisnumbritega poolel
asuvaid hooneid Vallikraavi tänava ja nn Pirogovi platsi vahelises lõigus kõrgemad kui 3
korrust. Ainsateks hooneteks, mille ehituskõrgus on eeltoodust tulenevalt piiratud on BK-
le kuuluvad hooned Ülikooli 10 ja 12.
Taotlus ja ettepanek ÜP eelnõu muutmiseks: Sätestada ÜP-s 2-3 korruselise
kõrguspiirangu asemel Ülikooli tänava paarisnumbrite poolse osa, lõigus Vallikraavi
tänav kuni Pirogovi plats, kõrguspiiranguks 5 korrust, millest 5. korrus võiks olla ka
katusealune korrus. Arvestades asjaoluga, et Ülikooli tänava paarisnumbrite poolne osa
lõigus Vallikraavi tänav kuni Pirogovi plats külgneb vahetult Toomemäe nõlvaga,
kõrvaldaks ühtlase ehitusõiguse kõrguse võimaldamine Toomemäelt vaadeldava visuaalse
ebaühtluse, samas võimaldaks selline lahendus tuua täiendavat elu Ülikooli tänava
piirkonda.
Tartu Linnavalitsus eeltoodud arvamuste osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et linn märgib - üldplaneeringu koostamisel on kõik üldplaneeringuga käsitletavad
teemad ja alad, k.a. kesklinn, olnud avatud ja uus planeering on olnud varasema
üldplaneeringuga sätestatud edasiarendus. Kõigil on olnud võimalus avaldada oma arvamusi
nii üldplaneeringu lähteseisukohtade, üldplaneeringu eelnõu kui ka põhilahenduse
avalikustamisel. Seda on linna hinnangul ka piisavalt tehtud, mis tähendab, et linn on
võimaldanud planeerimisdokumendiga ja selle koostamise erinevate etappidega kõigil
tutvuda ja arvamust avaldada.
Ettepanekute vastused:
1. Arvestada osaliselt ja määrata maakasutuse paindlikuma kavandamise eesmärgil maa-ala
seni kavandatud ärimaa juhtotstarbe asemel otstarbeks Ä*.
2. Mitte arvestada. Maa-ala Raatuse tänava pikenduse ääres on vormistatud riigi omandisse
ja linn ei taotle maad munitsipaalomandisse. Linn on seisukohal, et Raatuse tn pikenduse
tagasiastega hoonestamine aitab linnaruumiliselt ja funktsionaalselt paremini siduda
Ülejõe piirkonda linnasüdamega, vähendab kuritegevuse riske. Kavandatud hoonestuse
tagasiaste ja rohevööndi säilitamine võimaldab ala sujuvamat ja orgaanilisemat sidumist
4
Ülejõe pargiga. Raatuse tänava vaatekoridor sellise lahenduse puhul säilub, planeering on
läbi vaadatud Muinsuskaitseameti poolt.
3. Mitte arvestada, linn on hoone kõrguspiirangu määranud tulenevalt muinsuskaitse
eritingimustest ning kesklinna hoonestuse kõrguse osas üldplaneeringus sätestatud
üldprintsiibist.
4. Mitte arvestada. Linn on ehituskeeluvööndiga seonduvat selgitanud üldplaneeringu
eelnõule tehtud ettepaneku valguses. Linn on teinud üldplaneeringuga ettepaneku
vähendada ehituskeeluvööndit Ülejõe linnaosas Narva mnt 2b krundil asuval olemasoleval
hoonestusalal, 19-30 meetrini vastavalt joonisele. Ettepanek on tehtud lähtudes
põhimõttest, kus võimaliku uushoonestuse ehitusjoon peaks olema jõest suurema
tagasiastega kui olemasoleva hoone jõe-äärne maht (osaliselt tuginetakse 2000. aastal
antud nõusolekule, kus vööndit vähendati 20 meetrini). Lisaks on tehtud ettepaneku
vähendada kalda ehituskeeluvööndit lõigus Kaarsild-Võidu sild kuni jõe tavalise
veepiirini avalikkusele suunatud otstarbega rajatise ehitamiseks.
5. Selgitame, et ala asub kesklinnas kõrge avaliku huviga piirkonnas, kus
arhitektuurivõistluse läbiviimist tuleb igakordselt kaaluda detailplaneeringu algatamisel.
Üldiste ehitustingimuste määramine on üks üldplaneeringu ülesannetest.
6. Arvestada osaliselt. Täpsustada, et hoonete korruselisus määratakse muinsuskaitse
eritingimustega.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekuid
kaalunud ning selgitanud, miks esitatud ettepanekutega ei ole võimalik arvestada. Tartu
Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et
üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu
eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
5
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d): protokoll
Lisaadressaadid: Balti Kinnisvara OÜ
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
6