dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-129
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, M. S.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-115332-129 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice712 KB

Sisu (failidest)

24.08.21 kell14.45- 15.15- Marju Silveti esitatud arvamused Arvamuste esitaja ei liitunud Zoomi koosolekuruumiga ega saatnud ka täiendavat teavet. Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustamise! arvestamata jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse kaalutluste alusel kujundatav. Kokkulepet ei ole saavutatud, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku arvamuse. Protokollis Margus Hendriksan J<_ JU-,. Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-129 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Marju Silveti esitatud arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 24.08.21 kell 14.45 – 15.15. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Marju Silveti üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Avalikul väljapanekul Marju Silveti esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: Marju Silveti ettepanekud Tartu linna üldplaneering 2040+ muutmiseks: 1. Tartus Anne kanali väiksema osa üldplaneeringuga kavandatud ühendamisest Emajõega ja paadisadama-alast tuleb loobuda. Kogu praeguse loodusliku ala juhtotstarbeks Anne kanali ja Emajõe vahel alates Sõpruse sillast kuni Ropka-Ihaste LKA-ni peab olema roheala (H). Tegemist on suure looduskaitselise väärtusega alaga, mis vääriks kaitse alla võtmist kohaliku kaitsealana. Emajõe kevadise suurveega on Anne kanali väiksem osa ja selle kõrval olev tiik ühendatud Emajõega. Palju kalu liigub neisse veekogudesse kudema, sealhulgas Euroopa Loodusdirektiivi alusel kaitstav liik harilik vingerjas, kelle kõiki kudemiskohti tuleb kaitsta. Eelnimetatud tiigis koevad ka mitu liiki kahepaikseid, kes kõik on looduskaitse all. Eelnimetatud tiigi kaldal roostikus on pesitsenud kühmnokk-luik, sellel on sageli näha ka tuttpütte ja teisi veelinde. Tiigi kaldal oleval luhal võib kuulda vahel häälitsemas rukkirääku ja täpikhuiki, kes on kaitsealused linnuliigid. Anne väiksema kanali kaldal võib näha saaki püüdmas ka jäälindu, kes on II kaitsekategooria kaitsealune liik. Kanali ja tiigi kõrval niitude kõrgemas rohus pesitsevad hänilased, kes samuti on kaitse all. Kogu Anne kanali ja Emajõe vahelisel alal on ka kaitsealuste putukate elupaik. Looduskaitsealuseid taimi esineb kõige arvukamalt otse Sõpruse silla kõrval oleval luhaniidul, kus on Euroopa Loodusdirektiivi alusel kaitstava II kaitsekategooria taimeliigi üks suuremaid kasvukohti Tartus. Seda liiki kasvab seal sadu taimi. Sellel niidul kasvavad III kaitsekategooria kaitsealustest taimeliikidest siberi võhumõõk, ahtalehine ängelhein, hall käpp, soo-neiuvaip, suur käopõll, kahkjaspunane ja balti sõrmkäpp. Emajõe ja Anne kanali vahelisel alal kasvab arvukalt kaitsealune puuliik künnapuu. Kogu Anne väiksema kanali ümbrust kasutavad annelinlased puhkealana. Inimesed teevad seal sporti, püüavad veekogudest kala, teevad piknikku. Palun tartlastel 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 toetada minu ettepanekut üldplaneeringu menetluses määrata kogu Anne kanali ja kõrvalasuva tiigi ümbruse juhtotstarbeks roheala (H). 2. Kalda tee lõpus, Mõisavahe tänava kortermajade ja Lammi tee vahel on üldplaneeringus ette nähtud ÜH ala (tähistatud punasega). See on suure looduskaitselise väärtusega ala ja peab jääma rohealaks (H). Sellel alal esinevad kaks I kaitsekategooria taimeliiki, kaks II kaitsekategooria taimeliiki, kellest üks on Euroopa Loodusdirektiivi alusel kaitstav liik. Lisaks esinevad alal III kaitsekategooria taimeliikidest siberi võhumõõk, ahatalehine ängelhein, suur käopõll, soo-neiuvaip, hall käpp, sõrmkäpa liigid. Alal esineb palju kahepaikseid ning seda ala läbivas Anne ojas ehk Kabina eesvoolus on kahepaiksete (tiigikonn, pruunid konnad) kudemisalad. Selles kohas Anne ojas esineb ka kaitsealune kalaliik harilik vingerjas. Alal on vaja moodustada kohalik kaitseala. Kuna Anne oja kaldad on oluline rohekoridor kahepaiksete liikumiseks, siis on mõeldamatu Kalda tee lõppu Ärimaa (Ä) kinnistu tegemine. See takistaks kahepaiksete liikumist kahe roheala vahel, millest üks on Kalda tee pehme koeratubaka püsielupaik ja teine see ÜH ala. Rohekoridori ei tohi selles kohas katkestada. Mõeldamatu on ka Idaringtee kõrval Mõisavahe tänava kortermajade ala laiendamine kuni Anne ojani ehk Kabina eesvooluni. Tegemist on loodusliku kraaviga, millel peab olema tagatud ehituskeeluvöönd 50m kaldast. See tuleb jätta rohealaks. 3. Muuseumi teed mitte pikendada Põhja puiesteega ristumise kohast edasi kuni Tartu linna piirini Tartu puukooli taga. See kahjustab loodusväärtuste säilimist Raadi kaitsealal. 4. Sõpruse sillast kesklinna poole jääval alal Emajõe ja Anne suurema kanali vahel on üldplaneeringus enamuse ala juhtotstarbeks puhke- ja spordirajatiste ala (PV) ning Emajõe ääres veel üks ärimaa juhtotstarbega ala (Ä). Ettepanek on muuta kogu selle ala juhtotstarbeks roheala (H). Ärimaa tegemine sinna häirib inimeste puhkamis-ja sportimise võimalust ja kahjustab inimeste tervist. Ala tuleb säilitada maksimaalselt looduslikuna. 5. Ihaste tee kõrval kortermajade juhtotstarbega ja ärimaa juhtotstarbega kinnistute moodustamine on õigusvastane ja tuleb tühistada. Tegemist on üleujutatava alaga, kuhu ehitamine on keelatud. Osaliselt piirnevad need kinnistud Natura võrgustikku kuuluva Ropka- Ihaste kaitseala sihtkaitsevööndiga ning ilma Euroopa Komisjoni nõusolekuta sinna ehitada ei saa. Alal toimuvad sesoonsed kaitsealuste kahepaiksete ränded. Kogu Ihaste tee kõrval olev ala tuleb jätta rohealaks (H). 6. Kalda tee, Ihaste tee, Ihaste põik ja Luha tänava vahel asub lehtpuumets, kus on suur looduslik mitmekesisus. Puurindes kasvavad seal remmelgad, kased, haavad, pärnad, vahtrad, põõsarindes toomingad, harilikud kuslapuud, lodjapuud, pajud, kibuvitsad, humal, rohurindes salumetsa alustaimestik (naat, ussilakk, raudosi, imekannike jne). Metsas pesitseb üle kümne liigi laululinde. Selles metsas on ka palju kahepaikseid ja roomajaid (arusisalikke). Tõenäoliselt on selles metsas ka nahkhiirte varjepaigad, sest suviti lendab neid selle metsa ümbruses palju. Kaitsealustest taimedest kasvavad selles metsas laialehine neiuvaip, soo- neiuvaip, sõrmkäppade liigid. Kõrval oleval luha-alal luuakse pehme koeratubaka püsielupaik. Ei saa nõustuda Tartu üldplaneeringus ette nähtud selle metsa hävitamisega ning alale kortermajade ehitamisega. Ka riigikaitseline maa PPA-le uue hoone ehitamiseks ei pea ulatuma alale, kus esineb kõrghaljastus. PPA mahuks ära Kalda tee äärde senise parkimisala 3 kohale. Ei ole vajalik sellest parkimisplatsist osa muutmiseks ärimaaks. Samuti ei saa nõus olla sellega, et Kalda tee ja Ihaste tee vahele tehakse uus tänav läbi selle metsa. Eelnimetatud metsaala jääb Emajõe kalda alluviaalsete muldade alale, mis on kaardil näidatud üleujutusalana, kuhu üldse ehitamine peaks olema keelatud. Mitte ühtegi elumaja lisaks olemasolevatele majadele Ihaste põik tänaval, sellele alale juurde ehitada ei tohiks, sest see avaldaks kahjulikku mõju kaitsealustele kahepaiksetele ja roomajatele sellel alal. Ettepanek on see lehtpuumets ja selle ümbrus säilitada rohealana (H) ning teha sinna kohalik kaitseala. 7. Ropka-Ihaste kaitsealale ei tohi rajada kergliiklusteed ja ehitada üle Emajõe kergliiklussilda. See kahjustab Natura võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste loodusala ja linnuala loodusväärtuste säilimist. 8. Anne kanali ja Turusilla vahelise ärimaa (Ä) puhul kehtestada üldplaneeringus, et ärihoone peab olema supelranna teeninduse otstarbega ning et see hoone ei või ulatada Turusillast kõrgemale, et ta ei varjaks vaadet Turusillalt Anne kanalile ja supelrannale. 9. Teen ettepaneku Tartu linna üldplaneering 2040+ KSH-d mitte kinnitada ega vastu võtta. KSH-s puudub keskkonnamõjude hindamine Ihaste põik kõrval ehitatavaelurajooni mõjust Anne kaitsealale ja veetaseme alandamisest Kabina eesvoolus. 10. Säilitada Ihaste mets (Hipodroomi 4) tervikuna rohealana. Luua sinna kohalik kaitseala. Loobuda elamuehituse juhtotstarbega kinnistute lubamisest sellele alale. 11. Palun muuta Tartu keskpargi kinnistul Vanemuise tn 1, maakatastri tunnus 79507:026:0001, olemasolev ühiskondliku hoone sihtotstarve roheala sihtotstarbeks. Tartu Linnavalitsus eeltoodud arvamuste osas osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et 1. Mitte arvestatud. Linn leiab, et valitud maakasutuse juhtotstarve võimaldab mitmekülgsemalt tagada Anne kanali ümbruse kasutuselevõttu linlaste puhkealana. Kanali kaldale rajatav väikealuste sadam, Rebase tn jalakäijate sild võimaldavad ala kasutada erinevateks puhketegevuseks ja tagada sellele parema juurdepääsu. Ala on piisavalt suur, et siin leida tasakaalustatud maakasutus, mis säästaks kaitsealuste liikide võimalikke leiukohti ega halvendaks nende elutingimusi. Ala kasutuselevõtu eelselt koostatakse puhkerajatiste iseloomu, sadama ja kanali tehnilisi parameetreid, silla asukohta ja puutumatuna säilitatavate looduslike alade asukohti ja kasvutingimusi käsitlev detailplaneering. 2. Mitte arvestatud. Linn respekteerib vajadust säilitada looduskeskkonda. Samas tuleb mõista, et linnakeskkonda tuleb arendada arvestades ka linnaelanike vajadusi. Linn peab oma arenguks leidma maa-alad elamuehituseks, elukondlike teenuste, sh. haridusasutuste, spordisaalide, staadionite jne. linnaelu kvaliteetse toimimise eesmärgil ehitamiseks. Linn analüüsib igakordselt alade valikul ka looduskaitsega seonduvat ja püüab leida vähim seda kahjustavad lahendused. KSH aruandes ei ole tehtud ettepanekut nimetatud ala mittehoonestamise kohta. Keskkonnaamet on pädeva asutusena üldplaneeringu üle vaadanud ja pole leidnud vajadust käsitletud ala täiendavaks kaitsmiseks. 3. Mitte arvestatud. Üldplaneeringu lahendus arvestab KSH tulemusi, kus on sätestatud, et Muusemi tee pikenduse edasisel arendamisel peab vältima tee maa-alaga Raadi looduskaitseala piiresse minemist. Muusemi tee pikenduse edasisel projekteerimisel tuleb 4 teostada Ida tn 41 (Tartu) ja Radlovi kinnistul (Luunja vallas) taimestiku inventuur ning enne ehituse algust ahtalehise ängelheina isendite ümberasustamine Raadi looduskaitseala piiresse. 4. Selgitada. Nimetatud maa on kavandatud jõe matka- ja sporditegevusega seonduva kämpingu rajamiseks ja toetaks puhketegevusi piirkonnas. 5. Arvestada osaliselt. Linn respekteerib vajadust säilitada looduskeskkonda. Samas tuleb mõista, et linnakeskkonda tuleb arendada arvestades ka linnaelanike vajadusi. Linn peab oma arenguks leidma maa-alad elamuehituseks, elukondlike teenuste, sh. haridusasutuste, spordisaalide, staadionite jne. linnaelu kvaliteetse toimimise eesmärgil ehitamiseks. Linn analüüsib igakordselt alade valikul ka looduskaitsega seonduvat ja püüab leida vähim seda kahjustavad lahendused. KSH aruandes ei ole tehtud ettepanekut nimetatud ala mittehoonestamise kohta. Keskkonnaamet on pädeva asutusena üldplaneeringu üle vaadanud ja pole leidnud vajadust käsitletud ala täiendavalt kaitse alla võtta. Linn on teadlik kahepaiksete rändest alal, seega on üldplaneeringus jäetud Jummisaare järvest lähtuv roheline koridor nende liikumiseks, samuti tuleb ala kohta detailplaneeringut koostades leida lahendused rände turvaliseks toimimiseks. Linn on ettepanekut arvesse võttes laiendanud roheala Jummisaare järve kallastel. 6. Mitte arvestatud. Põhjendused analoogsed punktiga 5. Linn analüüsib igakordselt alade valikul ka looduskaitsega seonduvat ja püüab leida vähim seda kahjustavad lahendused. 7. Arvestada osaliselt. Kaitsealale ei kavandata nimetatud teed. Ratturite ja jalakäijate silla osas on võtnud pooldava seisukoha Keskkonnaamet. Linn leiab, et nii terviseraja kui jalakäigusilla rajamine ei kahjusta kaitseala looduskooslusi ega häiri liigsel määral linnustikku. Linn sätestab täiendaval tingimused koertega liikujaile kaitsealal üldplaneeringuga. 8. Selgitus. Ainus hoonestuse õigusega, kuid hoonestamata krunt piirkonnas on Paju 3. Nimetatud krundi kasutus- ja ehitustingimused on kehtestatud detailplaneeringuga ja vastavad põhimõtteliselt ettepanekud toodule. 9. Mitte arvestada. Üldplaneeringu KSH on läbi viidud vastavalt planeeringuliigi täpsusele, KSH koostamisel ei ole leitud, et elamugrupi rajamine Ihaste tee äärde ei ole lubatud negatiivsete mõjude tõttu. Täiendavad keskkonnanõuded on piirkonna kohta antud järgnevalt: Ihaste tee äärsel alal tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada ala kohta kahepaiksete kaitseks määratud nõuetega. 10. Mitte arvestatud. Üldplaneering on kooskõlas Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud 11.06.2020 detailplaneeringuga. Planeering on kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega ja on koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega. Ka kehtiv üldplaneering näeb antud krundil osaliselt ette elamumaa. Tartu maakonnaplaneeringus on alal ette nähtud osaliselt roheala säilimine (hetkel väärtuslikuma taimestikuga piirkonnas) ja osaliselt väikeelamute rajamine, et tihendada ja efektiivsemalt kasutada tiheasustusala linnaruumi. DP käigus koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangus on jõutud järeldusele, et planeeringu käigus on potentsiaalselt olulistele keskkonnamõjudele tähelepanu pööratud ning läbi viidud vajalikus mahus keskkonnauuringud. Võrreldes olemasoleva olukorraga on maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel märgatav, kuid seda ei saa pidada ebasoodsaks mõjuks KeHJS mõistes, kuna 5 detailplaneeringuga kavandatav vastab funktsionaalselt piirkonnas seni levinud maakasutusele ning planeeringu lahendus arvestab ka ümbritsevate alade (hoonestuse) iseloomuga. Detailplaneeringu lahenduses on elamukruntide kavandamisel lähtutud väärtusliku männimetsa ja looduskaitsealuste taimede säilitamise aga ka avalikku kasutusse määratava puhkeala linnale omandamise vajadusest. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnaamet on detailplaneeringu kooskõlastanud. Alale kehtestatud detailplaneeringu ellu viimisele on kinnistute omanikul õiguspärane ootus. Planeerimisel tuleb tasakaalustatult arvestada erinevaid huve ja väärtusi. Linn leiab, et rohealaks jäetud maa-ala on piisavas ulatuses, et tagada isikute võimalused puhke- ja virgestustegevuseks. 11. Mitte arvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna arengudokumentide järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures kehtib üldplaneeringus tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana. Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Täiendavat infot südalinna kultuurikeskuse kavandamise kohta saab: www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus. Marju Silvet ei osalenud Zoomi konverentsiruumis 24.08.21 kell 14.45-15.15 toimunud suulisel ärakuulamisel ega esitanud oma arvamuse osas täiendavaid selgitusi ka kirjalikult. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud ning selgitanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. 3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 6 Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: protokoll Lisaadressaadid: Marju Silvet Margus Hendrikson 715 5885 [email protected] 7
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →