24.08.21 kell14.45- 15.15- Marju Silveti esitatud arvamused
Arvamuste esitaja ei liitunud Zoomi koosolekuruumiga ega saatnud ka täiendavat teavet.
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustamise! arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Kokkulepet ei ole saavutatud, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku arvamuse.
Protokollis Margus Hendriksan J<_ JU-,.
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-129
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele,
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Marju Silveti esitatud arvamuste
suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 24.08.21 kell 14.45 –
15.15.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Marju Silveti üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Marju Silveti esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Marju Silveti ettepanekud Tartu linna üldplaneering 2040+ muutmiseks:
1. Tartus Anne kanali väiksema osa üldplaneeringuga kavandatud ühendamisest Emajõega ja
paadisadama-alast tuleb loobuda. Kogu praeguse loodusliku ala juhtotstarbeks Anne kanali ja
Emajõe vahel alates Sõpruse sillast kuni Ropka-Ihaste LKA-ni peab olema roheala (H).
Tegemist on suure looduskaitselise väärtusega alaga, mis vääriks kaitse alla võtmist kohaliku
kaitsealana. Emajõe kevadise suurveega on Anne kanali väiksem osa ja selle kõrval olev tiik
ühendatud Emajõega. Palju kalu liigub neisse veekogudesse kudema, sealhulgas Euroopa
Loodusdirektiivi alusel kaitstav liik harilik vingerjas, kelle kõiki kudemiskohti tuleb kaitsta.
Eelnimetatud tiigis koevad ka mitu liiki kahepaikseid, kes kõik on looduskaitse all.
Eelnimetatud tiigi kaldal roostikus on pesitsenud kühmnokk-luik, sellel on sageli näha ka
tuttpütte ja teisi veelinde. Tiigi kaldal oleval luhal võib kuulda vahel häälitsemas rukkirääku
ja täpikhuiki, kes on kaitsealused linnuliigid. Anne väiksema kanali kaldal võib näha saaki
püüdmas ka jäälindu, kes on II kaitsekategooria kaitsealune liik. Kanali ja tiigi kõrval niitude
kõrgemas rohus pesitsevad hänilased, kes samuti on kaitse all. Kogu Anne kanali ja Emajõe
vahelisel alal on ka kaitsealuste putukate elupaik. Looduskaitsealuseid taimi esineb kõige
arvukamalt otse Sõpruse silla kõrval oleval luhaniidul, kus on Euroopa Loodusdirektiivi alusel
kaitstava II kaitsekategooria taimeliigi üks suuremaid kasvukohti Tartus. Seda liiki kasvab
seal sadu taimi. Sellel niidul kasvavad III kaitsekategooria kaitsealustest taimeliikidest siberi
võhumõõk, ahtalehine ängelhein, hall käpp, soo-neiuvaip, suur käopõll, kahkjaspunane ja balti
sõrmkäpp. Emajõe ja Anne kanali vahelisel alal kasvab arvukalt kaitsealune puuliik
künnapuu. Kogu Anne väiksema kanali ümbrust kasutavad annelinlased puhkealana.
Inimesed teevad seal sporti, püüavad veekogudest kala, teevad piknikku. Palun tartlastel
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
toetada minu ettepanekut üldplaneeringu menetluses määrata kogu Anne kanali ja
kõrvalasuva tiigi ümbruse juhtotstarbeks roheala (H).
2. Kalda tee lõpus, Mõisavahe tänava kortermajade ja Lammi tee vahel on üldplaneeringus
ette nähtud ÜH ala (tähistatud punasega). See on suure looduskaitselise väärtusega ala ja peab
jääma rohealaks (H). Sellel alal esinevad kaks I kaitsekategooria taimeliiki, kaks II
kaitsekategooria taimeliiki, kellest üks on Euroopa Loodusdirektiivi alusel kaitstav liik.
Lisaks esinevad alal III kaitsekategooria taimeliikidest siberi võhumõõk, ahatalehine
ängelhein, suur käopõll, soo-neiuvaip, hall käpp, sõrmkäpa liigid. Alal esineb palju
kahepaikseid ning seda ala läbivas Anne ojas ehk Kabina eesvoolus on kahepaiksete
(tiigikonn, pruunid konnad) kudemisalad. Selles kohas Anne ojas esineb ka kaitsealune
kalaliik harilik vingerjas. Alal on vaja moodustada kohalik kaitseala. Kuna Anne oja kaldad
on oluline rohekoridor kahepaiksete liikumiseks, siis on mõeldamatu Kalda tee lõppu Ärimaa
(Ä) kinnistu tegemine. See takistaks kahepaiksete liikumist kahe roheala vahel, millest üks on
Kalda tee pehme koeratubaka püsielupaik ja teine see ÜH ala. Rohekoridori ei tohi selles
kohas katkestada. Mõeldamatu on ka Idaringtee kõrval Mõisavahe tänava kortermajade ala
laiendamine kuni Anne ojani ehk Kabina eesvooluni. Tegemist on loodusliku kraaviga, millel
peab olema tagatud ehituskeeluvöönd 50m kaldast. See tuleb jätta rohealaks.
3. Muuseumi teed mitte pikendada Põhja puiesteega ristumise kohast edasi kuni Tartu linna
piirini Tartu puukooli taga. See kahjustab loodusväärtuste säilimist Raadi kaitsealal.
4. Sõpruse sillast kesklinna poole jääval alal Emajõe ja Anne suurema kanali vahel on
üldplaneeringus enamuse ala juhtotstarbeks puhke- ja spordirajatiste ala (PV) ning Emajõe
ääres veel üks ärimaa juhtotstarbega ala (Ä). Ettepanek on muuta kogu selle ala juhtotstarbeks
roheala (H). Ärimaa tegemine sinna häirib inimeste puhkamis-ja sportimise võimalust ja
kahjustab inimeste tervist. Ala tuleb säilitada maksimaalselt looduslikuna.
5. Ihaste tee kõrval kortermajade juhtotstarbega ja ärimaa juhtotstarbega kinnistute
moodustamine on õigusvastane ja tuleb tühistada. Tegemist on üleujutatava alaga, kuhu
ehitamine on keelatud. Osaliselt piirnevad need kinnistud Natura võrgustikku kuuluva Ropka-
Ihaste kaitseala sihtkaitsevööndiga ning ilma Euroopa Komisjoni nõusolekuta sinna ehitada
ei saa. Alal toimuvad sesoonsed kaitsealuste kahepaiksete ränded. Kogu Ihaste tee kõrval olev
ala tuleb jätta rohealaks (H).
6. Kalda tee, Ihaste tee, Ihaste põik ja Luha tänava vahel asub lehtpuumets, kus on suur
looduslik mitmekesisus. Puurindes kasvavad seal remmelgad, kased, haavad, pärnad, vahtrad,
põõsarindes toomingad, harilikud kuslapuud, lodjapuud, pajud, kibuvitsad, humal, rohurindes
salumetsa alustaimestik (naat, ussilakk, raudosi, imekannike jne). Metsas pesitseb üle kümne
liigi laululinde. Selles metsas on ka palju kahepaikseid ja roomajaid (arusisalikke).
Tõenäoliselt on selles metsas ka nahkhiirte varjepaigad, sest suviti lendab neid selle metsa
ümbruses palju. Kaitsealustest taimedest kasvavad selles metsas laialehine neiuvaip, soo-
neiuvaip, sõrmkäppade liigid. Kõrval oleval luha-alal luuakse pehme koeratubaka
püsielupaik.
Ei saa nõustuda Tartu üldplaneeringus ette nähtud selle metsa hävitamisega ning alale
kortermajade ehitamisega. Ka riigikaitseline maa PPA-le uue hoone ehitamiseks ei pea
ulatuma alale, kus esineb kõrghaljastus. PPA mahuks ära Kalda tee äärde senise parkimisala
3
kohale. Ei ole vajalik sellest parkimisplatsist osa muutmiseks ärimaaks. Samuti ei saa nõus
olla sellega, et Kalda tee ja Ihaste tee vahele tehakse uus tänav läbi selle metsa.
Eelnimetatud metsaala jääb Emajõe kalda alluviaalsete muldade alale, mis on kaardil näidatud
üleujutusalana, kuhu üldse ehitamine peaks olema keelatud. Mitte ühtegi elumaja lisaks
olemasolevatele majadele Ihaste põik tänaval, sellele alale juurde ehitada ei tohiks, sest see
avaldaks kahjulikku mõju kaitsealustele kahepaiksetele ja roomajatele sellel alal. Ettepanek
on see lehtpuumets ja selle ümbrus säilitada rohealana (H) ning teha sinna kohalik kaitseala.
7. Ropka-Ihaste kaitsealale ei tohi rajada kergliiklusteed ja ehitada üle Emajõe
kergliiklussilda. See kahjustab Natura võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste loodusala ja
linnuala loodusväärtuste säilimist.
8. Anne kanali ja Turusilla vahelise ärimaa (Ä) puhul kehtestada üldplaneeringus, et ärihoone
peab olema supelranna teeninduse otstarbega ning et see hoone ei või ulatada Turusillast
kõrgemale, et ta ei varjaks vaadet Turusillalt Anne kanalile ja supelrannale.
9. Teen ettepaneku Tartu linna üldplaneering 2040+ KSH-d mitte kinnitada ega vastu võtta.
KSH-s puudub keskkonnamõjude hindamine Ihaste põik kõrval ehitatavaelurajooni mõjust
Anne kaitsealale ja veetaseme alandamisest Kabina eesvoolus.
10. Säilitada Ihaste mets (Hipodroomi 4) tervikuna rohealana. Luua sinna kohalik kaitseala.
Loobuda elamuehituse juhtotstarbega kinnistute lubamisest sellele alale.
11. Palun muuta Tartu keskpargi kinnistul Vanemuise tn 1, maakatastri tunnus
79507:026:0001, olemasolev ühiskondliku hoone sihtotstarve roheala sihtotstarbeks.
Tartu Linnavalitsus eeltoodud arvamuste osas osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et
1. Mitte arvestatud. Linn leiab, et valitud maakasutuse juhtotstarve võimaldab
mitmekülgsemalt tagada Anne kanali ümbruse kasutuselevõttu linlaste puhkealana. Kanali
kaldale rajatav väikealuste sadam, Rebase tn jalakäijate sild võimaldavad ala kasutada
erinevateks puhketegevuseks ja tagada sellele parema juurdepääsu. Ala on piisavalt suur, et
siin leida tasakaalustatud maakasutus, mis säästaks kaitsealuste liikide võimalikke leiukohti
ega halvendaks nende elutingimusi. Ala kasutuselevõtu eelselt koostatakse puhkerajatiste
iseloomu, sadama ja kanali tehnilisi parameetreid, silla asukohta ja puutumatuna säilitatavate
looduslike alade asukohti ja kasvutingimusi käsitlev detailplaneering.
2. Mitte arvestatud. Linn respekteerib vajadust säilitada looduskeskkonda. Samas tuleb
mõista, et linnakeskkonda tuleb arendada arvestades ka linnaelanike vajadusi. Linn peab oma
arenguks leidma maa-alad elamuehituseks, elukondlike teenuste, sh. haridusasutuste,
spordisaalide, staadionite jne. linnaelu kvaliteetse toimimise eesmärgil ehitamiseks. Linn
analüüsib igakordselt alade valikul ka looduskaitsega seonduvat ja püüab leida vähim seda
kahjustavad lahendused. KSH aruandes ei ole tehtud ettepanekut nimetatud ala
mittehoonestamise kohta. Keskkonnaamet on pädeva asutusena üldplaneeringu üle vaadanud
ja pole leidnud vajadust käsitletud ala täiendavaks kaitsmiseks.
3. Mitte arvestatud. Üldplaneeringu lahendus arvestab KSH tulemusi, kus on sätestatud, et
Muusemi tee pikenduse edasisel arendamisel peab vältima tee maa-alaga Raadi
looduskaitseala piiresse minemist. Muusemi tee pikenduse edasisel projekteerimisel tuleb
4
teostada Ida tn 41 (Tartu) ja Radlovi kinnistul (Luunja vallas) taimestiku inventuur ning enne
ehituse algust ahtalehise ängelheina isendite ümberasustamine Raadi looduskaitseala piiresse.
4. Selgitada. Nimetatud maa on kavandatud jõe matka- ja sporditegevusega seonduva
kämpingu rajamiseks ja toetaks puhketegevusi piirkonnas.
5. Arvestada osaliselt. Linn respekteerib vajadust säilitada looduskeskkonda. Samas tuleb
mõista, et linnakeskkonda tuleb arendada arvestades ka linnaelanike vajadusi. Linn peab oma
arenguks leidma maa-alad elamuehituseks, elukondlike teenuste, sh. haridusasutuste,
spordisaalide, staadionite jne. linnaelu kvaliteetse toimimise eesmärgil ehitamiseks. Linn
analüüsib igakordselt alade valikul ka looduskaitsega seonduvat ja püüab leida vähim seda
kahjustavad lahendused. KSH aruandes ei ole tehtud ettepanekut nimetatud ala
mittehoonestamise kohta. Keskkonnaamet on pädeva asutusena üldplaneeringu üle vaadanud
ja pole leidnud vajadust käsitletud ala täiendavalt kaitse alla võtta. Linn on teadlik
kahepaiksete rändest alal, seega on üldplaneeringus jäetud Jummisaare järvest lähtuv roheline
koridor nende liikumiseks, samuti tuleb ala kohta detailplaneeringut koostades leida
lahendused rände turvaliseks toimimiseks. Linn on ettepanekut arvesse võttes laiendanud
roheala Jummisaare järve kallastel.
6. Mitte arvestatud. Põhjendused analoogsed punktiga 5. Linn analüüsib igakordselt alade
valikul ka looduskaitsega seonduvat ja püüab leida vähim seda kahjustavad lahendused.
7. Arvestada osaliselt. Kaitsealale ei kavandata nimetatud teed. Ratturite ja jalakäijate silla
osas on võtnud pooldava seisukoha Keskkonnaamet. Linn leiab, et nii terviseraja kui
jalakäigusilla rajamine ei kahjusta kaitseala looduskooslusi ega häiri liigsel määral
linnustikku. Linn sätestab täiendaval tingimused koertega liikujaile kaitsealal
üldplaneeringuga.
8. Selgitus. Ainus hoonestuse õigusega, kuid hoonestamata krunt piirkonnas on Paju 3.
Nimetatud krundi kasutus- ja ehitustingimused on kehtestatud detailplaneeringuga ja vastavad
põhimõtteliselt ettepanekud toodule.
9. Mitte arvestada. Üldplaneeringu KSH on läbi viidud vastavalt planeeringuliigi täpsusele,
KSH koostamisel ei ole leitud, et elamugrupi rajamine Ihaste tee äärde ei ole lubatud
negatiivsete mõjude tõttu. Täiendavad keskkonnanõuded on piirkonna kohta antud järgnevalt:
Ihaste tee äärsel alal tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada ala kohta kahepaiksete
kaitseks määratud nõuetega.
10. Mitte arvestatud. Üldplaneering on kooskõlas Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud
11.06.2020 detailplaneeringuga. Planeering on kooskõlas linna ruumilise arengu
põhimõtetega ja on koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega. Ka kehtiv
üldplaneering näeb antud krundil osaliselt ette elamumaa. Tartu maakonnaplaneeringus on
alal ette nähtud osaliselt roheala säilimine (hetkel väärtuslikuma taimestikuga piirkonnas) ja
osaliselt väikeelamute rajamine, et tihendada ja efektiivsemalt kasutada tiheasustusala
linnaruumi. DP käigus koostati keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.
Eelhinnangus on jõutud järeldusele, et planeeringu käigus on potentsiaalselt olulistele
keskkonnamõjudele tähelepanu pööratud ning läbi viidud vajalikus mahus
keskkonnauuringud.
Võrreldes olemasoleva olukorraga on maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel
märgatav, kuid seda ei saa pidada ebasoodsaks mõjuks KeHJS mõistes, kuna
5
detailplaneeringuga kavandatav vastab funktsionaalselt piirkonnas seni levinud
maakasutusele ning planeeringu lahendus arvestab ka ümbritsevate alade (hoonestuse)
iseloomuga. Detailplaneeringu lahenduses on elamukruntide kavandamisel lähtutud
väärtusliku männimetsa ja looduskaitsealuste taimede säilitamise aga ka avalikku kasutusse
määratava puhkeala linnale omandamise vajadusest. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui
see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas
pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnaamet on detailplaneeringu kooskõlastanud. Alale kehtestatud detailplaneeringu
ellu viimisele on kinnistute omanikul õiguspärane ootus. Planeerimisel tuleb tasakaalustatult
arvestada erinevaid huve ja väärtusi. Linn leiab, et rohealaks jäetud maa-ala on piisavas
ulatuses, et tagada isikute võimalused puhke- ja virgestustegevuseks.
11. Mitte arvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka
teiste linna arengudokumentide järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures
kehtib üldplaneeringus tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana.
Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse
kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on
hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada
parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on
Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem
asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning
võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida
parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst
meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn
vahelisel alal. Täiendavat infot südalinna kultuurikeskuse kavandamise kohta saab:
www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus.
Marju Silvet ei osalenud Zoomi konverentsiruumis 24.08.21 kell 14.45-15.15 toimunud
suulisel ärakuulamisel ega esitanud oma arvamuse osas täiendavaid selgitusi ka kirjalikult.
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud
ning selgitanud, miks esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada. Tartu Linnavolikogu
on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et
üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu
eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
6
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad: protokoll
Lisaadressaadid: Marju Silvet
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
7