27.08.21 kell12.00-13.30- Ihaste metsad
Margus Hendriksan {MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Tartu linnavalitsuse (LV) esindaja Indrek Ranniku {IR) selgitab LV tegevusi rohealadega Ihastes- osa
metsi on linnale tagasi ostetud, osa on läinud või lähevad planeeringute raames linna omandisse.
Hipodroomi 4 ja Ihaste tee 18. Ihaste on suurima üldkasutatavate haljasalade protsendiga linnaosa
Tartus. Nt. Raeremmelga tee 11, hipodroomi karjääride ääred. Ihaste tee 18 puhul ei ole enamus
alast puhkeväärtusega mets. Roheriba Starkopfi tänavast kuni Emajõeni.
Käsitletakse metsade tarastamist. IR- ÜP tara ei reguleeri, LV ei poolda aga LV luba ei ole ka küsitud.
Ihaste tee osas kohtuvad Keskkonnaamet ja huvilised kohapeal arutamiseks. Rohelised alad ÜP-
kaardil avalikult kasutatavad, muutuvad avalikuks pärast detailplaneeringut või sundvalduse seadmist
või linnale üleandmist. Käsitletakse suuremate puude säilitamise teemat väikestel aladel- LV:
detailplaneeringuga lahendatav. Elektri õhuliinide kaotamise teema.
Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitja avaldab kirjaliku arvamuse.
Kell13.05 liitub Zoomi koosolekuruumiga Lenne Rähn- Kuusik (LRK). Jääb esitatud arvamuse juurde.
Kaitsealused püsielupaigad. Oluline muuta elamualade ja rohealade vahekorda. Teha keskkonnamõju
hindamine ÜP raames.
IR- taimedega seonduv keeruline teema, kasvukohad ajas muutuvad. EELIS- e (Eesti Looduse
lnfosüsteem) infokiht. Keskkannamet ei ole kohalikku omavalitsust uute kasvukohtade tuvastamisest
teavitanud, järelikult puudub alus kehtiva detailplaneeringu (Hipodroomi 4) muutmiseks. Kui
kaitstavad kasvukohad leitakse tuleneb ehituskeeld seadusest. Kohaliku omavalitsuse jaoks on
vastutavaks asutuseks Keskkonnamet.
Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitja avaldab kirjaliku arvamuse.
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-128
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üldplaneeringu avalikustamisel esitatud, arvestamata
jäetud arvamuste suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium ettepaneku
17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Ihaste linnaosa rohealade teemasid käsitlev suuline
ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 27.08.21 kell 12 – 12.30.
Ärakuulamisel osapooled täpsustasid ja rõhutasid oma seisukohti, arvamuse esitajad teatasid,
et ei tagane esitatud arvamusest. Kokkulepet ei saavutatud.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse 27.08.21 kell 12 – 13.30 ära kuulatud
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele Ihaste
linnaosa rohealade teemade osas.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja
Rahandusministeeriumi koondarvamus:
Olga Jagintseva, Stefan Melnikov, Tatjana Jagintseva, Kristiina Kahr, Kevin Pommer; Alisa
Tikhonova, Lenne Rähn Kuusik, Heiki Palm, Triin Lepp, Triin Kelder, Taali Tuulik, Kati-
Riin Siimisker, Ingrid Sahk on esitanud arvamuse säilitada Hipodroomi 5 ja/või Männimetsa
tee 3A rohealadena.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud ettepaneku osas mittearvestavale seisukohale selgitades,
et üldplaneering on kooskõlas Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud 11.06.2020
detailplaneeringuga. Planeering on kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega ja on
koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega. Ka kehtiv üldplaneering näeb
antud krundil osaliselt ette elamumaa. Tartu maakonnaplaneeringus on alal ette nähtud
osaliselt roheala säilimine (hetkel väärtuslikuma taimestikuga piirkonnas) ja osaliselt
väikeelamute rajamine, et tihendada ja efektiivsemalt kasutada tiheasustusala linnaruumi.
Koostatud oli keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangus on jõutud
järeldusele, et planeeringu käigus on potentsiaalselt olulistele keskkonnamõjudele tähelepanu
pööratud ning läbi viidud vajalikus mahus keskkonnauuringud. Võrreldes olemasoleva
olukorraga on maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel märgatav, kuid seda ei saa
pidada ebasoodsaks mõjuks KeHJS mõistes, kuna detailplaneeringuga kavandatav vastab
funktsionaalselt piirkonnas seni levinud maakasutusele ning planeeringu lahendus arvestab ka
ümbritsevate alade (hoonestuse) iseloomuga. Detailplaneeringu lahenduses on elamukruntide
kavandamisel lähtutud väärtusliku männimetsa ja looduskaitsealuste taimede säilitamise aga
ka avalikku kasutusse määratava puhkeala linnale omandamise vajadusest. Keskkonnamõju
peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Planeeringule on koostatud seaduse kohane eelhinnang, et
täiendavalt kontrollida potentsiaalselt oluliste keskkonnaaspektidega arvestamist.
Keskkonnaamet on planeeringu kooskõlastanud. Alale kehtestatud detailplaneeringu ellu
viimisele on kinnistute omanikul õiguspärane ootus. Planeerimisel tuleb tasakaalustatult
arvestada erinevaid huve ja väärtusi. Linn leiab, et rohealaks jäetud maa-ala on piisavas
ulatuses, et tagada isikute võimalused puhke- ja virgestusteks.
Rauno Kullase arvamus: Ihastes Pallase tänava ääres ning Lammi roheala/metsaala tuleviku
planeeringut tuleks muuta. Dokumentides on näha, et tee äärde ja keskele jääb väike roheala
mille ümber jääb elamumaa. Mis mind häirib selle juures on see, et roheala on liiga
minimaalne ja antud alal on palju haigeid puid, mis uute tuultega pidevalt metsas ära
murduvad. Piisab ainult seal metsaradadel jalutades näha millises seisus metsaala on.
Metsaalal elavad ka 4 kitse ja rebased. Linnud laulavad ja siilid möllavad. Pole otseselt
elamumaa vastu aga planeering muudaks metsala kasutuks. Kogu ala tervikut tuleks rohkem
kaaluda ja mitte ainult arendaja vaatest, et maksimaalselt tulu saaks teenida.
Ettepanek on rohealale rohkem tähelepanu pöörata ja muuta selle terve ala funktsiooni ja
kontseptsiooni. Ekspertidel lasta üle vaadata mis puid saaks päästa ja teha nii, et see
ökosüsteem elaks edasi. Need väiksed rohelised lapid seal kaardil pole enam metsaala ja
inimestele see enam korda ei lähe.
Tartu Linnavalitsus on võtnud eeltoodud arvamuse osas mittearvestava seisukoha selgitades,
et linnakeskkonnale on iseloomulikud erineva funktsiooniga alad nii puhkamiseks, elamiseks,
töötamiseks kui sotsiaalsete ja kultuuriliste tegevuste jaoks. Linn on seisukohal, et Ihaste tee
18 krundile on mõistlik rajada valdavalt elamupiirkond, kus avalikult kasutatavate haljasalade
osakaal oleks ca veerand kogu krundi pindalast, mis on iseloomulik Ihaste aedlinnale. Krunt
on olnud aastaid eraomandis. Planeeringu koostamisel peab kohalik omavalitsus
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi. Seega ei saa arvestada
ainult ühepoolselt huve säilitada võimalikult suures ulatuses rohealasid, vaid selle kõrval tuleb
arvestada ka krundi omaniku omandipõhiõigusest tulenevat õigust oma omandit kasutada aga
ka ühiskondlikku nõudlust elamumaade järele. Linn on ka seisukohal, et Pallase pst äärde
puhvertsoonina kavandatud üle 50 m laiune roheala on linna tingimustes piisava laiusega, et
tagada olemasoleva elamupiirkonna rahu, lühiajaline puhkamisvajadus ja ka loodusliku
elurikkuse säilimine. Linn ei ole kavandanud maa-ala säilitamist metsana, kuna vahetus
läheduses asuvad munitsipaalomandis olevad piisava suurusega parkmetsamassiivid, mis
tagavad puhke- ja virgestustegevusteks piisava tagavara.
Ihaste Elaniku Liidu arvamus: Ihaste Elanike Liit on jätkuvalt seisukohal, et intensiivne Ihaste
linnaosa rohealade elamumaaks muutmine ei ole kooskõlas Tartu linna üldiste
arengustrateegiate ning rahvusvaheliste kokkulepetega ja sellest tulenevalt teeb ettepaneku
planeerida Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kinnistute maakasutuse sihtotstarbeks
üldkasutatav maa/roheala juhtotstarve (vastavalt 14.08.2018.a esitatud 2275 inimese poolt
allkirjastatud petitsiooni Ihaste Metsa Kaitseks nõudmisele). Kooskõlas planeerimisseaduse
(PlanS) § 75 lg 1 p-dega 13 ja 14 palume võtta ala ka kohaliku looduskaitse alla.
Kuna kehtiv üldplaneering ei näe ka ette Ihastesse munitsipaalkoolide ja -lasteaedade rajamist,
siis on põhjendamatu jätkuv elamumaa juurde tekitamine, sest Ihaste linnaosa selles
piirkonnas on juba kujunenud välja vakantse elamumaa üleküllus. Kogukonnale on
arusaamatu omavalitsuse hoolimatus kohaliku elanikkonna vajaduste (milleks on nt
3
munitsipaalkool ja -lasteaed jt ühiskondlikult kasutatavad hooned ning maa-alad) suhtes,
milliste täitmise näeb ette seadus ning planeerimislike vigade jätkamine. Ei Hipodroomi 4 ja
Männimetsa tee 3A ega teistele kinnistutele piirkonnas, kus roheala asendatakse elamumaaga,
ei ole samuti elamumaale lisaks kohustuslikuna ette nähtud kooli või lasteaia planeerimist.
Tartu linna üldplaneeringu koostamise algatamise ühe põhjusena on mainitud ka
kliimamuutustega seonduvate riskide leevendamise vajadus ning rohealade olulisel määral
vähendamine sellist riski kindlasti nii Tartule kui ka konkreetsemalt Ihaste linnaosale endast
kujutab. Kliimamuutustega arvestamiseks ja vihmavalingute, mitme päevaste sadude, tormide
ning ekstreemsete kuumaperioodidega toime tulemiseks on linna rohealadel kandev roll.
Seetõttu on äärmiselt oluline linnaosa rohetaristu mahte mitte vähendada, vaid pigem
suurendada. Ihastes ei ole seda järgitud, sest rohealade osakaal on linnaosas drastiliselt
vähenenud viimasel kümnendil ning väheneb veelgi. On kriitilise tähtsusega seda tendentsi
muuta.
Juhime tähelepanu ka, et Tartu Linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise
tegevuskava
(https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Kontaktid%20ja%20linnajuhtimine/Arengu
kavad/Myra_vahendamise_tegevuskava_13.06.2013.pdf, lk 37-40) kohaselt on Hipodroomi
4 kinnistu mürataseme poolest tunnistatud “vaikseks alaks”. Tegevuskava näeb ette, et uute
planeeringutega ei tohi halvendada vaiksete alade seisukorda, peab vajalikuks säilitada
olemasolevad vaiksed alad täies mahus, kaitstes neid erinevate arendustegevuste eest ning
isegi rõhutab vajadust linnakeskkonna inimsõbralikumaks muutmiseks vaiksete alade
mürataset veelgi vähendada. Piirkonnas viimati teostatud müra uuring on üle kümne aasta
vana ning aegunud, mistõttu ei ole mürahäiringu riske adekvaatselt omavalitsuse poolt
hinnatud ning puudub alus niivõrd suuremahuliseks roheala vähendamiseks. Üldplaneeringu
kooskõlla viimiseks keskkonnamüra vähendamise tegevuskavaga on vajalik Hipodroomi 4
kinnistu maakasutuse otstarve ennistada üldmaaks.
Tartu Linnavalitsus on võtnud eeltoodud arvamuse osas mittearvestava seisukoha selgitades,
et planeerimisel tuleb tasakaalustatult arvestada erinevaid huve ja väärtusi. Linn leiab, et
rohealaks jäetud maa-ala on piisavas ulatuses, et tagada isikute võimalused puhke- ja
virgestustegevuseks. Samuti on ala piisava suurusega, et seal säiliks ja areneks senine
looduskooslus, selle täiendava kaitse alla võtmist ei pea linn vajalikuks, kuna säilitataval
metsaalale ei nähta ette seda hävitavaid tegevusi ega ehitisi. Üldplaneering on kooskõlas Tartu
Linnavolikogu poolt kehtestatud 11.06.2020 detailplaneeringuga. Detailplaneeringu
lahenduses on elamukruntide kavandamisel lähtutud väärtusliku männimetsa ja
looduskaitsealuste taimede säilitamise aga ka avalikku kasutusse määratava puhkeala linnale
omandamise vajadusest. Linn on elamumaade kavandamisel seni haljastusega kaetud
eramaadel lähtunud võrdsuse põhimõttest, kus vastukaaluks elamukruntide planeerimisele
planeeritakse tuntav osa krundist avalikuks rohealaks. Linn on Ihastes näinud ette elanike arvu
tõusu ja seetõttu kavandanud lasteaed-algkooli Ihaste tee 18 krundile ning erakooli Ihaste
Ratsabaasi juurde. Linn ei leia, et Ihaste piirkond oleks aedlinnana vähese haljastusega, seega
piirkond ei ole kliimamuutuste osas inimese tervisele või looduskeskkonnale riskiohuga ala.
Haljastust on piisavalt, et leevendada prognoositud riske. Hipodroomi tn 4 krundil säilub
piisavalt suur metsamassiiv, mis jääb jätkuvalt toimima müra leevendamise mõttes vaikse
alana.
Ihaste Elanike Liit MTÜ arvamus: Ettepanek vastavalt 14.08.2018.a esitatud 2275 inimese
poolt allkirjastatud petitsiooni Ihaste Metsa Kaitseks ühele peamisele nõudmisele viia läbi
4
Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A kinnistute keskkonnamõjude strateegiline hindamine
(KSH). KSH läbiviimisel käsitleda alternatiivse arengustsenaariumina Hipodroomi 4 ja
Männimetsa tee 3A kinnistute kavandamist täies ulatuses rohealana. Ühtlasi käsitleda
Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3A elamumaaks kavandamise mõju inimese tervisele ning
sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele,
taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele. KSH läbiviimise
olulisus tuleneb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Ropka-Ihaste looduskaitseala lähedusest
ning seetõttu on kavandatavate tegevuste potentsiaalse negatiivse mõju hindamine vajalik. Ka
Riigikohus on hiljutises nn Rail Baltica lahendis selgitanud, et Natura hindamine tuleb teha
alati, kui eelhinnangu põhjal ei ole võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju
Natura alale, mis on oluline seda enam, et antud juhul vahemaa on vaid 350 meetrit.
Võrdlusena, Rail Baltica lahendis, asusid Natura 2000 alal kaitstavad objektid Rail Baltica
trassist 550 m, 670 m ja 1000 m kaugusel ning Riigikohus leidis, et sellises olukorras oli
Natura hindamine kohustuslik.
Tartu Linnavalitsus on võtnud eeltoodud arvamuse osas mittearvestava seisukoha selgitades,
et antud alale on Tartu Linnavolikogu 11.06.2020 otsusega nr. 255 kehtestatud
detailplaneering. Hendrikson & Ko OÜ on koostanud planeeringule KSH eelhinnangu (töö nr
19003461). Nii eelhinnangu kui ka Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei ole ette näha olulise
ebasoodsa keskkonnamõju ilmnemist kavandatava tegevuse tagajärjel. Eelhinnangus on
jõutud järeldusele, et planeeringu käigus on potentsiaalselt olulistele keskkonnamõjudele
tähelepanu pööratud ning läbi viidud vajalikus mahus keskkonnauuringud. Detailplaneeringu
lahenduses on elamukruntide kavandamisel lähtutud väärtusliku männimetsa ja
looduskaitsealuste taimede säilitamise aga ka avalikku kasutusse määratava puhkeala linnale
omandamise vajadusest. Elamuala linnalises keskkonnas ei põhjusta võrreldes raudtee taristu
arendamisega (nagu viidatud Rail Baltic lahend) sarnaseid mõjusid barjääriefekti, müra ja
vibratsiooni mõjude jm näol. Kavandatava Hipodroomi tn 4 kinnistu ja Männimetsa tee 3a
kinnistu vahele jäävad nt Kuljuse ja Varsa tn olemasolev hoonestus ja Idaringtee. Seega ei ole
eeldada Ropka-Ihaste loodusalale ja Ropka-Ihaste linnualale ebasoodsate mõjude levikut
Hipodroomi tn 4 kinnistu ja Männimetsa tee 3a elamuala arendamisest. Seega elamuala
kaugus Natura alast 350 m ei tekita antud asukohas Natura alale täiendavaid mõjusid.
Ihaste Elanike Liit MTÜ arvamus: Ettepanek vähendada elamumaa mahtu Ihaste tee 18
kinnistul, mis on hetkel loodud roheala arvelt. Niivõrd suur muudatus piirkonna rohetaristus
ei ole põhjendatud elamumaa arvel ning on vastuolus linna strateegiliste
arengudokumentidega. Lisaks osaleb Tartu projektis Health and Greenspace, mille
eesmärkidega kindlasti on sellises mahus roheala vähendamine vastuolus. Planeeritav
ehitusmaht ja asustustihedus ei ole piirkonda sobituv ega põhjendatud, mistõttu on vajalik
ehitusmahtude ning asustustiheduse vähendamine (sh tuleks kindlustada, et piirkonda
sobimatuid, enam kui 2-korruselisi elamuid ei planeeritaks). Ka on piirkonna elanikkond
olnud väga suurel määral ja avalikult vastu Ihaste tee 18 roheala lõhkumisele hoonestamise
läbi ning on seda jätkuvalt.
Tartu Linnavalitsus on võtnud eeltoodud arvamuse osas osaliselt arvestava seisukoha
selgitades, et linn hindab vajadust säilitada looduskeskkonda. Samas tuleb mõista, et
linnakeskkonda tuleb arendada arvestades ka linna kui terviku vajadusi. Linn peab oma
arenguks leidma maa-alad elamuehituseks, elukondlike teenuste, sh. haridusasutuste,
spordisaalide, staadionite jne. linnaelu kvaliteetse toimimise eesmärgil ehitamiseks. Linn
analüüsib igakordselt alade valikul ka looduskaitsega seonduvat ja püüab leida vähim seda
kahjustavad lahendused. Linn on lahenduses arvestanud piisava puhverala säilitamise
5
vajadusega Pallase pst. ääres ning rohekoridori säilitamise ja ka kujundamisega atraktiivseks
puhkealaks A. Starkofi ja Hipodroomi tänavate vahel. Üldplaneeringuga antud juhtotstarve ja
arhitektuuritingimused võimaldavad piirkonda nii väikeelamute kui ridaelamute ehitamist.
Linn arvestab nõudega mitte lubada väikeelamu maa-alale üle kahekorruselisis hooneid.
Ihaste Elanike Liit MTÜ arvamus: Ihaste Elanike Liit teeb ettepaneku sätestada
üldplaneeringuga erinevatele linnaosadele rohealade alaline protsentuaalne osakaal linnaosa
territooriumist ning pidada sellest kinni detailplaneeringute menetlemisel, et tagada
elamisväärne elukeskkond linnaelanikele, mis poleks negatiivselt mõjutatud kitsa ringkonna
ärilistest ambitsioonidest. Rohealade alaline protsentuaalne osakaal peaks kajastama nii
avalikus kasutuses kui eraomandis rohealade osakaalu linnaosa üldpindalast. Linnaosas uue
detailplaneeringu algatamisel mistahes omandivormis tuleb planeeringu menetlejal veenduda,
et esmalt oleks olemas linnaosa elanike nõusolek roheala vähendamiseks ning et
vähendamisel tagatakse samas mahus rohealade taasloomine samasse linnaosasse (või
naaberasumisse, juhul kui see asub vahetus läheduses). Et roheala vähendamisel kohalik
elustik ning kogukond kahju ei kannataks peab puudutatud ala omanik kompenseerima
vähendatava alaga võrdses suuruses roheala rajamise uude kohta või ise vähendatava alaga
võrdses suuruses roheala looma.
Tartu Linnavalitsus on võtnud eeltoodud arvamuse osas mittearvestava seisukoha selgitades,
et üldplaneeringu ülesanne on mh erinevate eesmärkide täitmiseks rohealade kavandamine ja
nendele otstarbe määramine. Linn on kavandanud tasakaalustatult üldkasutatavaid rohealasid
arvestades rohevõrgustiku planeerimisjuhendit ning neid ei planeerita hiljem vähendada.
Haljastuse kompenseerimise küsimused ei ole lahendatavad üldplaneeringuga. Linn on
hoonestatavate kruntide haljastusreeglid üldplaneeringuga määranud ja need tagavad linna
hinnangul piisava roheluse krundil.
Rahandusministeerium on eespool esitatu osas arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud
arvamusi kaalunud ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole olnud võimalik
arvestada või täies mahus arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele,
on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu
koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86
lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
6
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid:
Ihaste Elanike Liit MTÜ
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
7