dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-127
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, L. L., M. T., E. V., R. K.
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎14-115332-127 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice443 KB

Sisu (failidest)

Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-127 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Lembitu Lükk’i, Mati Toome, Eve Vanaase ja Rimma Kanteri üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele2. Avalikul väljapanekul Lembitu Lükk’i, Mati Toome, Eve Vanaase ja Rimma Kanteri esitatud kirjalikud arvamused, Tartu Linnavalitsuse3 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus: 1. Lembitu Lükk, Eve Vanaase ja Rimma Kanter esitasid arvamuse, milles palusid Haagemõisa tee 4 kinnistul Ilmatsalu jõega külgneval alal vähendada ehituskeeluvööndit 50 meetrilt minimaalsele võimalikule väärtusele. Nimetatud kinnistu kuulub hetkeseisuga kaasomandisse, kuid kaasomandi lõpetamisel tekkival reaalosal jõe ääres puuduks võimalus tekkivat kinnistut kasutada eesmärgipäraselt ühepereelamu rajamiseks. Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma seisukohta järgnevalt: „Linn ei nõustu, et Ilmatsalu jõega külgnevale valdavalt looduslikule luhaalale üksikelamu ehitamine on kinnistu eesmärgipärane kasutamine. Selgitame, et kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine Keskkonnaministeeriumilt on erand, mis peab olema piisavalt põhjendatud. Veekogu kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Antud piirkonnas on Ilmatsalu jõe kallas ehituskeeluvööndi maa-ala ulatuses madal, enamasti liigniiske ala, mida on piirkonniti püütud kuivendada tiikide rajamisega. Nii on see ka Haagemõisa tee 4 kinnistul. Linn on seisukohal, et Haagemõisa tee 4 jõepoolse kinnistuosa kasutamine ühe üksikelamu püstitamiseks on võimalik ka väljaspool jõe 50 meetri laiust ehituskeeluvööndit ehk et elamu ehitamiseks ei ole vajalik taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist ja vastava ehitusõiguse osas riigi poolt erandi tegemist.“ Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Arvamused koodidega 24009 ja 24409 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas 3 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 toodud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Tartu linna üldplaneeringu ja KSH aruande on kooskõlastanud Keskkonnaamet, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda üldplaneeringu vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. 2. Lembitu Lükk, Mati Toome, Eve Vanaase ja Rimma Kanter tegid ettepaneku muuta Haage küla HAG6 üldplaneeringuga määratud ehitustingimusi ja krundistruktuuri järgnevalt: 1. ehitustingimused: eemaldada nõue Haagemõisa tee 4 krundil säilitada Haage kirikumõisa hooned algsel kujul ja algses ruumilises kontekstis (vt krundistruktuur). 2. krundistruktuur: eemaldada nõue, mille kohaselt Haage mõisahoonete ja Haagemõisa tee vahele uusi elamukrunte ei ole lubatud moodustada. Nimetatud nõuded on Ivo-Sven Rieti poolt kirja pandud üldplaneeringusse vaid tulenevalt asjaolust, et kõnealuse kinnistu vähemusomanik on esitanud Tartu linnavalitsusele avalduse, milles palus kinnistul asuvad endise Haage mõisa hooned ja/või sinna juurde kuuluvad põlispärnad kaasata linna miljööväärtusalade hulka. Nimetatud avaldus on esitatud kooskõlastamata ülejäänud kinnistu omanikega, kes moodustavad omanikeringist kaasomandis 66.67%. Asjaolu, et nimetatud taotlus ei rahuldatud, ei ole kuidagi põhjendatav seadmaks üldplaneeringusse tingimusi, mis peaks rahuldama taotluses väljendatud soove miljööväärtuslikus aspektis. Veelgi enam, üldplaneering peaks sätestama suunised, kuidas Tartu linna ruumi arenda, mitte aga pärssida ühe kinnistu kasutamist. Haagemõisa tee 4 kinnistu kaasomanikud on Tartu uue üldplaneeringu koostamise ajal läbimas protsessi nimetatud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Kui krundistruktuuris välja toodud tingimus üldplaneeringuga kinnitada, hakkab see takistama maaomanike õigust kaasomand lõpetada, st on vastuolus Asjaõigusseaduse § 76 lõikega 1. Ühtlasi on nimetatud aspekt osaliselt vastuolus EV Põhiseadusega § 32. Krundistruktuurile seatud tingimuse põhjenduseks tõi Ivo-Sven Riet oma sõnade kohaselt asjaolu, et nimetatud maa-ala struktuuri muutes võivad muudatused hakata takistama vaadet endise Haage mõisa hoonetele. Vastulauseks sellele lisan fotod erinevatest vaadetest Haagemõisa teelt kinnistule, millelt on kerge näha, et ka krundistruktuurile pakutava nõudeta, ei ole nimetatud hooneid võimalik vaadelda. Hooned on eraomandis ning asuvad eramaal ning vaateväli on piiratud kinnistul kasvavate puude sh põlispärnade poolt. Ehitustingimustes välja toodud nõudega säilitada Haage kirikumõisa hooned algsel kujul tekib olukord, kus juba praeguseks hetkeks tugevalt amortiseerunud seisus hooned saavad omanikele ohtlikuks ning ohu likvideerimine hoone lammutamise näol oleks takistatud. Praegusel hetkel on keldrihoone kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialisti hinnangu alusel ohtlik ning vajab likvideerimist. 3 Tulenevalt kõigist eelpool nimetatud asjaoludest väljendavad kaasomanikud Mati Toome, Rimma Kanter ja Eve Vanaase tungivat soovi nimetatud tingimused eemaldada Tartu üldplaneeringu tingimustest.“ Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma seisukohta järgnevalt: „Üldplaneeringu koostamise raames on linn tellinud uuringu Tähtvere valla kultuuriväärtuslike objektide kaardistamiseks „Miljööväärtuslike alade ja -üksikobjektide ning kultuuripärandiga seotud objektide väljaselgitamine endise Tähtvere valla territooriumil“. Linn on üldplaneeringut koostades võtnud suuna, et uurimustöös välja toodud miljööväärtuslikke objekte eraldi kaitse alla ei võeta, kuna see eeldaks miljööväärtuslikel aladel ja üksikobjektidele kehtivate reeglite ühtlustamist Tartu linna kui asustusüksuse territooriumil ja endise Tähtvere valla territooriumil. Sellest tulenevalt on uurimustöös välja toodud objektid ja alad põgusalt kirjeldatud ehitustingimuste lahtris ning määratud nõuete eesmärk on ajaloolise kultuuripärandi säilitamine üldiste ehitustingimuste kaudu. Lisaks Haage mõisale on välja toodud ka teised ajaloolised mõisasüdamed endise Tähtvere valla territooriumil. Uurimustöös on Haage mõisasüdant kirjeldatud nii: Põlispuud ja kirikumõisa aegsed hooned koos kõrvalasuva Vana-Viljandi maantee ajaloolise teelõiguga, iseloomustavad 19. sajandi maastikulist miljööd. See tähendab, et Haage mõisa ajaloolise ruumilise konteksti säilitamiseks on oluline mitte hoonestada mõisahoonete ja vana Viljandi teelõigu vahelist ala. Selle tõttu on ka ehitustingimustesse kirjutatud, et nimetatud alale uusi elamukrunte pole lubatud moodustada. Küll aga on Haagemõisa tee 4 kinnistu tervikuna üldplaneeringuga määratud väikeelamumaaks ning selle lõunapoolses osas on uute elamukruntide moodustamine lubatud ja isegi soovitav. Linna üldplaneeringu eesmärk on leida võimalused integreerida kultuuriväärtuslikud objektid uute elamualade tervikusse, tagades siiski nende säilimise.“ Kirjalikul ärakuulamisel esitasid Lembitu Lükk, Mati Toome, Eve Vanaase, Rimma Kanter 31.08.2021 oma arvamuse osas vastuse, milles väljendasid tänu, et vähemalt osaliselt on varasemalt krundistruktuuris toodud tingimusi leevendatud. Siiski jäid Lembitu Lükk, Mati Toome, Eve Vanaase, Rimma Kanter seisukohale, et uus seatud krundistruktuuri tingimus (Haage mõisahoonete kompleksi ala peab maa-ala kruntideks jaotamisel jääma ühele krundile) tuleb üldplaneeringust eemaldada, kuna see on vastuolus kaasomanike õigusega kaasomand lõpetada asjaõigusseaduse § 76 lõike 1 alusel. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeerium on arvamusel, et Tartu Linnavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud ja seda osaliselt ka arvestanud. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. 4 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 4 PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Lembitu Lükk, Mati Toome, Eve Vanaase, Rimma Kanter Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel