Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-127
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Lembitu Lükk’i, Mati Toome, Eve
Vanaase ja Rimma Kanteri üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata
jäetud arvamustele2.
Avalikul väljapanekul Lembitu Lükk’i, Mati Toome, Eve Vanaase ja Rimma Kanteri
esitatud kirjalikud arvamused, Tartu Linnavalitsuse3 seisukohad ja
Rahandusministeeriumi arvamus:
1. Lembitu Lükk, Eve Vanaase ja Rimma Kanter esitasid arvamuse, milles palusid
Haagemõisa tee 4 kinnistul Ilmatsalu jõega külgneval alal vähendada ehituskeeluvööndit 50
meetrilt minimaalsele võimalikule väärtusele. Nimetatud kinnistu kuulub hetkeseisuga
kaasomandisse, kuid kaasomandi lõpetamisel tekkival reaalosal jõe ääres puuduks võimalus
tekkivat kinnistut kasutada eesmärgipäraselt ühepereelamu rajamiseks.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Linn ei nõustu, et Ilmatsalu jõega külgnevale valdavalt looduslikule luhaalale üksikelamu
ehitamine on kinnistu eesmärgipärane kasutamine. Selgitame, et kalda ehituskeeluvööndi
vähendamise taotlemine Keskkonnaministeeriumilt on erand, mis peab olema piisavalt
põhjendatud. Veekogu kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades
kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. Antud piirkonnas on
Ilmatsalu jõe kallas ehituskeeluvööndi maa-ala ulatuses madal, enamasti liigniiske ala, mida
on piirkonniti püütud kuivendada tiikide rajamisega. Nii on see ka Haagemõisa tee 4 kinnistul.
Linn on seisukohal, et Haagemõisa tee 4 jõepoolse kinnistuosa kasutamine ühe üksikelamu
püstitamiseks on võimalik ka väljaspool jõe 50 meetri laiust ehituskeeluvööndit ehk et elamu
ehitamiseks ei ole vajalik taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist ja vastava
ehitusõiguse osas riigi poolt erandi tegemist.“
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus selgitanud üldplaneeringu
lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada.
Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamused koodidega 24009 ja 24409 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
toodud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult
käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning
asukohast tulenevaid asjaolusid.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Tartu linna üldplaneeringu ja KSH aruande
on kooskõlastanud Keskkonnaamet, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda üldplaneeringu
vastavaks keskkonnakaitse nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et kohalik
omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust
õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
2. Lembitu Lükk, Mati Toome, Eve Vanaase ja Rimma Kanter tegid ettepaneku muuta Haage
küla HAG6 üldplaneeringuga määratud ehitustingimusi ja krundistruktuuri järgnevalt:
1. ehitustingimused: eemaldada nõue Haagemõisa tee 4 krundil säilitada Haage kirikumõisa
hooned algsel kujul ja algses ruumilises kontekstis (vt krundistruktuur).
2. krundistruktuur: eemaldada nõue, mille kohaselt Haage mõisahoonete ja Haagemõisa tee
vahele uusi elamukrunte ei ole lubatud moodustada.
Nimetatud nõuded on Ivo-Sven Rieti poolt kirja pandud üldplaneeringusse vaid tulenevalt
asjaolust, et kõnealuse kinnistu vähemusomanik on esitanud Tartu linnavalitsusele avalduse,
milles palus kinnistul asuvad endise Haage mõisa hooned ja/või sinna juurde kuuluvad
põlispärnad kaasata linna miljööväärtusalade hulka. Nimetatud avaldus on esitatud
kooskõlastamata ülejäänud kinnistu omanikega, kes moodustavad omanikeringist
kaasomandis 66.67%. Asjaolu, et nimetatud taotlus ei rahuldatud, ei ole kuidagi põhjendatav
seadmaks üldplaneeringusse tingimusi, mis peaks rahuldama taotluses väljendatud soove
miljööväärtuslikus aspektis. Veelgi enam, üldplaneering peaks sätestama suunised, kuidas
Tartu linna ruumi arenda, mitte aga pärssida ühe kinnistu kasutamist.
Haagemõisa tee 4 kinnistu kaasomanikud on Tartu uue üldplaneeringu koostamise ajal
läbimas protsessi nimetatud kinnistu kaasomandi lõpetamiseks. Kui krundistruktuuris välja
toodud tingimus üldplaneeringuga kinnitada, hakkab see takistama maaomanike õigust
kaasomand lõpetada, st on vastuolus Asjaõigusseaduse § 76 lõikega 1. Ühtlasi on nimetatud
aspekt osaliselt vastuolus EV Põhiseadusega § 32. Krundistruktuurile seatud tingimuse
põhjenduseks tõi Ivo-Sven Riet oma sõnade kohaselt asjaolu, et nimetatud maa-ala struktuuri
muutes võivad muudatused hakata takistama vaadet endise Haage mõisa hoonetele.
Vastulauseks sellele lisan fotod erinevatest vaadetest Haagemõisa teelt kinnistule, millelt on
kerge näha, et ka krundistruktuurile pakutava nõudeta, ei ole nimetatud hooneid võimalik
vaadelda. Hooned on eraomandis ning asuvad eramaal ning vaateväli on piiratud kinnistul
kasvavate puude sh põlispärnade poolt.
Ehitustingimustes välja toodud nõudega säilitada Haage kirikumõisa hooned algsel kujul tekib
olukord, kus juba praeguseks hetkeks tugevalt amortiseerunud seisus hooned saavad
omanikele ohtlikuks ning ohu likvideerimine hoone lammutamise näol oleks takistatud.
Praegusel hetkel on keldrihoone kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialisti hinnangu
alusel ohtlik ning vajab likvideerimist.
3
Tulenevalt kõigist eelpool nimetatud asjaoludest väljendavad kaasomanikud Mati Toome,
Rimma Kanter ja Eve Vanaase tungivat soovi nimetatud tingimused eemaldada Tartu
üldplaneeringu tingimustest.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma
seisukohta järgnevalt:
„Üldplaneeringu koostamise raames on linn tellinud uuringu Tähtvere valla
kultuuriväärtuslike objektide kaardistamiseks „Miljööväärtuslike alade ja -üksikobjektide
ning kultuuripärandiga seotud objektide väljaselgitamine endise Tähtvere valla
territooriumil“. Linn on üldplaneeringut koostades võtnud suuna, et uurimustöös välja toodud
miljööväärtuslikke objekte eraldi kaitse alla ei võeta, kuna see eeldaks miljööväärtuslikel
aladel ja üksikobjektidele kehtivate reeglite ühtlustamist Tartu linna kui asustusüksuse
territooriumil ja endise Tähtvere valla territooriumil. Sellest tulenevalt on uurimustöös välja
toodud objektid ja alad põgusalt kirjeldatud ehitustingimuste lahtris ning määratud nõuete
eesmärk on ajaloolise kultuuripärandi säilitamine üldiste ehitustingimuste kaudu. Lisaks
Haage mõisale on välja toodud ka teised ajaloolised mõisasüdamed endise Tähtvere valla
territooriumil.
Uurimustöös on Haage mõisasüdant kirjeldatud nii: Põlispuud ja kirikumõisa aegsed hooned
koos kõrvalasuva Vana-Viljandi maantee ajaloolise teelõiguga, iseloomustavad 19. sajandi
maastikulist miljööd. See tähendab, et Haage mõisa ajaloolise ruumilise konteksti
säilitamiseks on oluline mitte hoonestada mõisahoonete ja vana Viljandi teelõigu vahelist ala.
Selle tõttu on ka ehitustingimustesse kirjutatud, et nimetatud alale uusi elamukrunte pole
lubatud moodustada. Küll aga on Haagemõisa tee 4 kinnistu tervikuna üldplaneeringuga
määratud väikeelamumaaks ning selle lõunapoolses osas on uute elamukruntide
moodustamine lubatud ja isegi soovitav. Linna üldplaneeringu eesmärk on leida võimalused
integreerida kultuuriväärtuslikud objektid uute elamualade tervikusse, tagades siiski nende
säilimise.“
Kirjalikul ärakuulamisel esitasid Lembitu Lükk, Mati Toome, Eve Vanaase, Rimma Kanter
31.08.2021 oma arvamuse osas vastuse, milles väljendasid tänu, et vähemalt osaliselt on
varasemalt krundistruktuuris toodud tingimusi leevendatud. Siiski jäid Lembitu Lükk, Mati
Toome, Eve Vanaase, Rimma Kanter seisukohale, et uus seatud krundistruktuuri tingimus
(Haage mõisahoonete kompleksi ala peab maa-ala kruntideks jaotamisel jääma ühele
krundile) tuleb üldplaneeringust eemaldada, kuna see on vastuolus kaasomanike õigusega
kaasomand lõpetada asjaõigusseaduse § 76 lõike 1 alusel.
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et Tartu Linnavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud
ja seda osaliselt ka arvestanud. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid
huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele
ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Lembitu Lükk, Mati Toome, Eve Vanaase, Rimma Kanter
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5