Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-120
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse P. Kuusk poolt üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul P. Kuusk poolt esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
P. Kuusk tegi ettepaneku, et raudtee äärde võiks lõigus Betooni - Näituse tänav ehitada kas
või vähemalt osaliselt müratõkkeseina. Raudteelt tulev müra häirib eramajades elavaid
inimesi ja selle probleemi saaks seinaga hõlpsalt lahendada. Näiteks Tammelinnas on
vastavaid müratõkke seinu raudtee äärde rajatud, miks mitte ka Tähtveres? Juba mitmeid
aastaid püsib probleem, et rongid ja raudtee ääres paiknevad tööstusettevõtted tekitavad
vaikses Tähtvere elamualas helireostust, sein lahendaks selle probleemi ja muudaks
linnaruumi ilmselt ka visuaalselt ilusamaks.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning selgitas oma
seisukohta järgnevalt:
„Üldplaneeringus on sätetatud: 21.2. „Tartu linna elanike elukeskkonna parendamiseks ja
mürahäiringu leevendamiseks ning elanike tervist silmas pidades nähakse ette esteetilise
väljanägemisega müratõkkeseinte rajamine. Müratõkete rajamisel lähtutakse Tartu linna
välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskavast.“
Üldplaneeringuga ei saa müraallika valdajale kohustuslikus korras määrata müra vähendamise
abinõusid ega panna nende rakendamise kohustust. ÜP ülesanne on PlanS § 75 lg 1 p 22 alusel
müra normtasemete kategooriate määramine. See tähendab, et eri liiki maakasutusele
määratakse, missugusesse mürakategooriasse vastav ala kuulub. Keskkonnaministri
16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ seab müra normatiivväärtused II kategooria aladele
(haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad)
järgmiselt: liiklusmüra päevane piirväärtus 60 dB(A) ja öine piirväärtus 55 dB(A).
2017. a. viis Hendrikson & Ko OÜ läbi Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi
ajakohastamise. Selle kohaselt jõuab raudtee poolt tekitavat müra Tähtvere linnaosas lähimate
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
elamuteni päevasel ja öisel ajal maksimaalselt 55 dB. Tartu linna välisõhus leviva
keskkonnamüra vähendamise tegevuskava 2019-2023 kohaselt ei planeerita hetkel
täiendavate raudteemüra vähendavate meetmete rakendamist, lähiajal ei ole ette näha
kaubarongide liikluskoormuste kasvu ning vastavalt müra suurenemist, linnasisesed
rongiliikluse kiiruspiirangud jäävad kehtima ka edaspidi. Seega puudub linnal alus nõuda
raudtee-ettevõttelt müratõkete paigaldamist.“
Kirjalikul ärakuulamisel P. Kuusk Rahandusministeeriumile ei vastanud ja täiendavaid
selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et
kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka
korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja
täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus selgitanud üldplaneeringu
lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada.
Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve
ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Tartu linna üldplaneeringu ja KSH aruande
on kooskõlastanud Terviseamet, mistõttu heakskiidu andja saab lugeda üldplaneeringu
vastavaks tervisekaitse nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks ongi tagada, et kohalik
omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille vastavust
õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: P. Kuusk
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4