Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-118
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Peeter Riba üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele.
Avalikul väljapanekul Peeter Riba esitatud kirjalikud arvamused, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus:
1. Peeter Riba esitas arvamuse, milles palus mitte muuta ala juhtotstarvet põllumaadel, mis
paiknevad Pihvalt Rõhu poole liikudes. Peeter Riba selgitas oma arvamust järgmiselt:
„Tutvusin projektiga, kus üks asi ei tundu olevat õige ega hea lahendus maa planeerimise
seisukohast ja mis eirab neid kitsendusi, mis üldplaneering on endale ise põhimõtetena
kehtestanud. TPIH4 on tööstusliku ala laiendamine põllumaadele. Need põllud on muide väga
tootlikud, Eesti ühed parimad mullad, liiatigi see lõhub ära suurema põllumassiivi. Eestis ei
olegi palju selliseid suuri põllumassiive nagu Pihvalt Rõhu poole liikudes, selliseid asju võib
kohata kusagil Brasiilias. See ei ole hea investeering neid lõhkuda tulevaste põlvede arvelt.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Üldplaneeringuga maalisse piirkonda kavandatud tootmisalad (tööstushoonete ja
taastuvenergeetika rajatiste maad) paiknevad kas olemasolevate tootmisalade läheduses või
on hea juurdepääsetavusega, logistilises mõttes tootmishoonetele sobivas asukohas. Pihva
küla tootmisala vastab mõlematele tingimustele. Tootmismaaks planeerimine ei kohusta
maaomanikku maad tootmismaana kasutusele võtma. Sama maa-ala määrati tootmismaaks
juba Tähtvere valla üldplaneeringuga, ent on põllumajandusmaadena kasutuses tänaseni.“
2. Peeter Riba esitas arvamuse, milles ei nõustu piiride muutmisega Pihva ja Haage vahel.
Peeter Riba selgitas, et Pihva tee 20, Krolle tee, Kikkaoja tee peaksid endiselt jääma Pihva
küla koosseisu ja nii ka Pihva teega külgnev Ostrapõllu Pih3 ala, mis on mõeldud
hoonestamiseks tulevikus. See on Pihva, mitte Haage.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Üldplaneeringus ei ole esitatud ettepanekut muuta Pihva ja Haage külade vahel
asustusüksuste piiri. Kikkaoja ja Krolle teega külgnevate kinnistute, samuti Pihva tee 20
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
asukohaks on üldplaneeringus endiselt Pihva küla. Enam kui 124 ha suurune riigi omandis
Ostrapõllu kinnistu paikneb tervikuna Haage külas, millest väikesele, Pihva teega külgnevale
osale kavandatakse pikas plaanis hoonestust tiheasustuse põhimõttel. Nimetatud maa-ala
maakasutuse muutmiseks koostatakse detailplaneering, mille käigus on võimalik kaaluda
külapiiride muutmise ettepanekuid.“
Kirjalikul ärakuulamisel Peeter Riba Rahandusministeeriumile oma arvamuste osas ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr
9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti
linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas
ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus selgitanud üldplaneeringu
lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada.
Toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud
planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Üldplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud Maaeluministeerium, millega on kinnitanud
planeeringulahenduse sobivust ja asjakohasust. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et
kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille
vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Tartu Linnavolikogu on
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust otstarbekaks.
Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on
koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel
on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutustingimuste
ruumilise sobivuse, samuti sisulise lahenduse vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse
alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus.
Täiendavalt selgitame, et üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded on toodud PlanS § 75
lõikes 1. Nende ülesannete hulgas pole loetletud külade piiride muutmise ega ühendamise
ülesannet. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktile 10
kuulub volikogu ainupädevusse haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja
nime muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine.
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
Asustusjaotuse muutmise protsess on sätestatud Vabariigi Valitsuse 25.11.20004 määruses nr
335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“. Määruse § 10
lõike 5 kohaselt avaldatakse kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse eelnõu asustusjaotuse
muutmisest koos lõikes 4 nimetatud lahkmejoonte muutmise ettepaneku ja lahkmejoonte
kirjeldusega valla või linna veebilehel. Kõigil asjaomasel territooriumiosal elavatel alalistel
elanikel või kinnisasja omanikel on õigus kahe nädala jooksul pärast eelnõu väljapanekut
esitada eelnõu kohta ettepanekuid, arvamusi ja proteste.
Oma põhjendatud vastuväited külade ühendamise osas saate esitada kohaliku omavalitsuse
volikogu poolt algatatud asutusjaotuse muutmise menetluse raames.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Peeter Riba
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4