Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-117
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Tarmo Kõivu üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Tarmo Kõivu esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Tarmo Kõiv tegi ettepaneku määrata Kõpla kinnistu (83101:003:0364) kogu ulatuses
olemasoleva Hiieküla laiendusena väikeelamu maa-alaks (EV). Kinnistuni viib avalik tee,
krundi piiril olemas vee- ja kanalisatsioonitrass, elekter ning sidekanalisatsioon.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma
seisukohta järgnevalt:
„Kõpla kinnistu tervikuna on oluline osa Rahinge piirkonna kohaliku tasandi rohelise
võrgustiku koridorist, millele on üldplaneeringuga seatud arvestatavad ehitamise ja
maakasutuse piirangud. Nii ei ole lubatud ehitada uusi hooneid väljapoole olemasolevat
hoonestatud õueala ja laiendada õueala (ehitada uusi piirdeid) olemasolevatest piiretest
väljapoole. Olemasoleva hoonestuse korral võib õueala suurus olla kuni 0,4 hektarit, et tagada
hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Raadamine on lubatud ehitiste
(maaparandussüsteemid, taristuobjektid, elektritrassid jms) hooldamiseks ja
rekonstrueerimiseks, metsastunud põllumaa kasutuselevõtuks ja olemasoleva hoonestusega
seotud ehitustöödeks õuealal, tee ja tehnorajatiste maal.
Kogu ala elamumaaks määrata ei saa ka seetõttu, et alale elamumaa kavandamisega ja
puhvrina toimiva metsa harvendamisega või kadumisega satub elamuala otse farmist leviva
lõhna mõju alla. Kõpla kinnistu läänepoolne külg jääb farmist vähem kui 250 m kaugusele
ning idapoolne umbes 500 m kaugusele. Arvestades valdavat tuulte suunda paikneb Kõpla
kinnistu lautade suhtes allatuult. Rahinge farmis on keskkonnaluba nr L.KKL.TM-157495
alusel veiselautades kuni 660 piimalehma-, 900 noorveise- ja 372 vasikakohta, kokku 1932
veisekohta. Eestis on lõhnaaine esinemise häiringutaseme piirväärtuseks vastuvõtja juures
15% aasta lõhnatundidest. Seejuures loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
kontsentratsiooni 0,25 LÜ/m³ ületamist (Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81
Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed ).
Ungaris läbi viidud uuringu alusel (Cseh, M., Nárai, K.F., Barcs, E., Szepesi, D.B., Szepesi,
D.J., Dicke, J.L., 2010. Odor setback distance calculations around animal farms and solid
waste landfills. Q. J. Hung. Meteorol. Serv. 114, 303-318) on 2000 pealise veiselauda
ümbruses tagatud lõhnaühikute kontsentratsioon 3 LÜ/m³ 2% aasta lõhnatundidest kaugusel
500 m farmist. See on 12 korda kõrgem kontsentratsioon, kui Eestis arvestatakse ebameeldiva
lõhnatunni näitajaks. Kuna Ungari uuring arvestab ebameeldivat lõhna oluliselt kõrgema
kontsentratsiooniga, siis madalamat lõhna kontsentratsiooni esineb eelduslikult oluliselt
sagedamini ning farmile lähedale uue elamuala moodustamisega võib kaasneda elamualale
lõhnahäiring, mille tõttu on otstarbekas samuti antud ala lausaliselt elamumaaks muutmisest
loobuda. Linn nõustub kompromisslahendusena arvama Kõpla kinnistu kagu/lõunapoolse 0,4
ha suuruse ala rohelisest võrgustikust välja tingimusel, et moodustatav ühe üksikelamu
ehitamiseks sobilik 0,4 ha suurune krundi ehitusõigus ei lõhu ära ümbritseva rohelise koridori
sidusust. Täna puudub Kõpla kinnistule mootorsõidukitega juurdepääsu õigus. Krundiosale
hoonete ja rajatiste ehitusõiguse määramise eelduseks on õigus juurdepääsule Hiieküla asumi
detailplaneeringu alusel moodustatud Hiieküla tänav T2 tupiktee kaudu. Piki Rahinge oja
kulgev tee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteeni on planeeritud üksnes jalg- ja jalgrattateena.
Arvestada tuleb, et kinnistuosale ulatuvad Rahinge ojast lähtuvad kaldakaitselised piirangud.“
Kirjalikul ärakuulamisel esitas Tarmo Kõiv 31.08.2021 vastuse, milles selgitas enda
seisukohta veelkord ja tõi uuesti välja pakutud kompromisslahenduse:
„Üldplaneeringu üks ülesanne on suurendada Tartu kui toimepiirkonna keskuse ruumilist
sidusust linna lähipiirkonnaga. Minu ettepaneku kohaselt palusin määrata Kõpla kinnistu
(83101:003:0364) kogu ulatuses olemasoleva Hiieküla laiendusena väikeelamu maa-alaks
(EV), kuna kinnistuni viib avalik tee, krundi piiril olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid
(vee- ja kanalisatsioonitrass, elekter, sidekanalisatsioon). Seega on võimalik luua linnale
vajaminevat elamumaad keskkonda vähe häirival viisil.
Praegust olukorda vaadates on näha, et kolme aasta jooksul on moodustatud uusi elamumaid
(Lisa 1, sinise joonega), mis asuvad laudast umbes 220 m kaugusel ning on olnud samuti
osaliselt metsamaa (üldplaneeringu põhijoonise kohaselt on määratud elamumaa juba 140 m
kaugusele lautadest). Osaline elamumaa (Lisa 1, pruuni joonega) asub laudast ka umbes 95 m
kaugusel. Lautadest umbes 210 m kaugusel asuvad korterelamud (Lisa 1, lilla joonega).
Eelpooltoodud kohtadel ei ole ees metsa ega metsatukka, mis nii öelda lõhna kinni hoiaks.
Kõpla kinnistu elamumaa (Lisa 1, Väikeelamumaa) jääks ca 390 – 600 m kaugusele lautadest.
Seega jääb täielikult mõistmatuks olukord kui Kõpla kinnistut ei saa elamumaaks määrata,
aga lautadele kordades lähemal asuvat maa-ala saab elamumaaks määrata – samuti on ka seal
osa maad metsamaa.
Kogu Rahinge piirkonnas, sh praeguses Hiiekülas jalutades, on ka praegu sõnnikulõhna tunda,
see lõhn oli olemas ka enne majade püstitamist ning ometigi on väga paljud pered pidanud
selliseid tingimusi endale sobivaks. Kõpla kinnistu metsa ei saa pidada primaarseks lõhna
kinni hoidjaks – mets ei hoia lõhna kinni. Sellisel juhul ei saakski kogu piirkonda elamumaad
juurde luua, ometigi on uusi elamumaid määratud lautadest juba 140 m kaugusele.
Olen nõus, kui Kõpla kinnistule jääks lautade poolsele küljele näiteks 50 m laiune roheala,
mis toimiks siis nii öelda puhveralana (Lisa 1). Sellisel juhul jääks väikeelamu maa-ala umbes
3
390 kuni 600 m kaugusele lautadest. Antud väikeelamu maa-ala oleks väga sarnane Hiieküla
elamurajooniga – valdavalt kõrghaljastus, elamud asuksid harmoonias looduse keskel.
Kokkuvõtvalt, olen kompromisslahendusena nõus, kui Kõpla kinnistu määrataks Väikeelamu
maa-alaks vastavalt tehtud joonisele (Lisa 1) toodud ulatuses.“
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1
seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid. Täidetud on PlanS § 75 lõike 1 punktis 10 nõutud rohevõrgustiku toimimist
tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramise ülesanne.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Tarmo Kõiv
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5