dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-117
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, T. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Agnes Lihtsa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Jõgeva talitus)

Failid

  • 📎14-115332-117 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice444 KB

Sisu (failidest)

Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-117 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Tarmo Kõivu üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Avalikul väljapanekul Tarmo Kõivu esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: Tarmo Kõiv tegi ettepaneku määrata Kõpla kinnistu (83101:003:0364) kogu ulatuses olemasoleva Hiieküla laiendusena väikeelamu maa-alaks (EV). Kinnistuni viib avalik tee, krundi piiril olemas vee- ja kanalisatsioonitrass, elekter ning sidekanalisatsioon. Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma seisukohta järgnevalt: „Kõpla kinnistu tervikuna on oluline osa Rahinge piirkonna kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridorist, millele on üldplaneeringuga seatud arvestatavad ehitamise ja maakasutuse piirangud. Nii ei ole lubatud ehitada uusi hooneid väljapoole olemasolevat hoonestatud õueala ja laiendada õueala (ehitada uusi piirdeid) olemasolevatest piiretest väljapoole. Olemasoleva hoonestuse korral võib õueala suurus olla kuni 0,4 hektarit, et tagada hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine. Raadamine on lubatud ehitiste (maaparandussüsteemid, taristuobjektid, elektritrassid jms) hooldamiseks ja rekonstrueerimiseks, metsastunud põllumaa kasutuselevõtuks ja olemasoleva hoonestusega seotud ehitustöödeks õuealal, tee ja tehnorajatiste maal. Kogu ala elamumaaks määrata ei saa ka seetõttu, et alale elamumaa kavandamisega ja puhvrina toimiva metsa harvendamisega või kadumisega satub elamuala otse farmist leviva lõhna mõju alla. Kõpla kinnistu läänepoolne külg jääb farmist vähem kui 250 m kaugusele ning idapoolne umbes 500 m kaugusele. Arvestades valdavat tuulte suunda paikneb Kõpla kinnistu lautade suhtes allatuult. Rahinge farmis on keskkonnaluba nr L.KKL.TM-157495 alusel veiselautades kuni 660 piimalehma-, 900 noorveise- ja 372 vasikakohta, kokku 1932 veisekohta. Eestis on lõhnaaine esinemise häiringutaseme piirväärtuseks vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Seejuures loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 kontsentratsiooni 0,25 LÜ/m³ ületamist (Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed ). Ungaris läbi viidud uuringu alusel (Cseh, M., Nárai, K.F., Barcs, E., Szepesi, D.B., Szepesi, D.J., Dicke, J.L., 2010. Odor setback distance calculations around animal farms and solid waste landfills. Q. J. Hung. Meteorol. Serv. 114, 303-318) on 2000 pealise veiselauda ümbruses tagatud lõhnaühikute kontsentratsioon 3 LÜ/m³ 2% aasta lõhnatundidest kaugusel 500 m farmist. See on 12 korda kõrgem kontsentratsioon, kui Eestis arvestatakse ebameeldiva lõhnatunni näitajaks. Kuna Ungari uuring arvestab ebameeldivat lõhna oluliselt kõrgema kontsentratsiooniga, siis madalamat lõhna kontsentratsiooni esineb eelduslikult oluliselt sagedamini ning farmile lähedale uue elamuala moodustamisega võib kaasneda elamualale lõhnahäiring, mille tõttu on otstarbekas samuti antud ala lausaliselt elamumaaks muutmisest loobuda. Linn nõustub kompromisslahendusena arvama Kõpla kinnistu kagu/lõunapoolse 0,4 ha suuruse ala rohelisest võrgustikust välja tingimusel, et moodustatav ühe üksikelamu ehitamiseks sobilik 0,4 ha suurune krundi ehitusõigus ei lõhu ära ümbritseva rohelise koridori sidusust. Täna puudub Kõpla kinnistule mootorsõidukitega juurdepääsu õigus. Krundiosale hoonete ja rajatiste ehitusõiguse määramise eelduseks on õigus juurdepääsule Hiieküla asumi detailplaneeringu alusel moodustatud Hiieküla tänav T2 tupiktee kaudu. Piki Rahinge oja kulgev tee Tartu-Ilmatsalu-Rõhu maanteeni on planeeritud üksnes jalg- ja jalgrattateena. Arvestada tuleb, et kinnistuosale ulatuvad Rahinge ojast lähtuvad kaldakaitselised piirangud.“ Kirjalikul ärakuulamisel esitas Tarmo Kõiv 31.08.2021 vastuse, milles selgitas enda seisukohta veelkord ja tõi uuesti välja pakutud kompromisslahenduse: „Üldplaneeringu üks ülesanne on suurendada Tartu kui toimepiirkonna keskuse ruumilist sidusust linna lähipiirkonnaga. Minu ettepaneku kohaselt palusin määrata Kõpla kinnistu (83101:003:0364) kogu ulatuses olemasoleva Hiieküla laiendusena väikeelamu maa-alaks (EV), kuna kinnistuni viib avalik tee, krundi piiril olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid (vee- ja kanalisatsioonitrass, elekter, sidekanalisatsioon). Seega on võimalik luua linnale vajaminevat elamumaad keskkonda vähe häirival viisil. Praegust olukorda vaadates on näha, et kolme aasta jooksul on moodustatud uusi elamumaid (Lisa 1, sinise joonega), mis asuvad laudast umbes 220 m kaugusel ning on olnud samuti osaliselt metsamaa (üldplaneeringu põhijoonise kohaselt on määratud elamumaa juba 140 m kaugusele lautadest). Osaline elamumaa (Lisa 1, pruuni joonega) asub laudast ka umbes 95 m kaugusel. Lautadest umbes 210 m kaugusel asuvad korterelamud (Lisa 1, lilla joonega). Eelpooltoodud kohtadel ei ole ees metsa ega metsatukka, mis nii öelda lõhna kinni hoiaks. Kõpla kinnistu elamumaa (Lisa 1, Väikeelamumaa) jääks ca 390 – 600 m kaugusele lautadest. Seega jääb täielikult mõistmatuks olukord kui Kõpla kinnistut ei saa elamumaaks määrata, aga lautadele kordades lähemal asuvat maa-ala saab elamumaaks määrata – samuti on ka seal osa maad metsamaa. Kogu Rahinge piirkonnas, sh praeguses Hiiekülas jalutades, on ka praegu sõnnikulõhna tunda, see lõhn oli olemas ka enne majade püstitamist ning ometigi on väga paljud pered pidanud selliseid tingimusi endale sobivaks. Kõpla kinnistu metsa ei saa pidada primaarseks lõhna kinni hoidjaks – mets ei hoia lõhna kinni. Sellisel juhul ei saakski kogu piirkonda elamumaad juurde luua, ometigi on uusi elamumaid määratud lautadest juba 140 m kaugusele. Olen nõus, kui Kõpla kinnistule jääks lautade poolsele küljele näiteks 50 m laiune roheala, mis toimiks siis nii öelda puhveralana (Lisa 1). Sellisel juhul jääks väikeelamu maa-ala umbes 3 390 kuni 600 m kaugusele lautadest. Antud väikeelamu maa-ala oleks väga sarnane Hiieküla elamurajooniga – valdavalt kõrghaljastus, elamud asuksid harmoonias looduse keskel. Kokkuvõtvalt, olen kompromisslahendusena nõus, kui Kõpla kinnistu määrataks Väikeelamu maa-alaks vastavalt tehtud joonisele (Lisa 1) toodud ulatuses.“ Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole. Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid. Täidetud on PlanS § 75 lõike 1 punktis 10 nõutud rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramise ülesanne. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. 3 Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“ 4 Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Tarmo Kõiv Agnes Lihtsa 715 5824 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel