Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-115
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Argo Jõelehe üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele.
Avalikul väljapanekul Argo Jõelehe esitatud kirjalikud arvamused, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Argo Jõeleht tegi ettepaneku muuta punkti 17.2.17 (Maaküttesüsteemi planeerimisel ja
projekteerimisel tuleb tagada minimaalsed kaugused) alapunkte järgnevalt:
1. „Soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist 5 m, piirangut võib vähendada 3 meetrini
piirinaabri nõusolekul. Kinnistu piires oleva soojuspuuraukude grupi puuraukude
vahekaugused määratakse vastava arvutuse teel.“
Selgitused: Esiteks eemaldada loetelust soojusvai. Soojusvai on puuritav ehitusvai
(kandekonstruktsiooni osa), mille armatuuri külge kinnitatud soojuskandevedeliku kontuur
võimaldab hoone liigsoojuse akumulatsiooni ja taaskasutamist. Ehitusvaiasid rajatakse
nõrkade pinnaste (savi, turvas) puhul, mille tõttu ei ole lekkeohtu. Ehitusvaiad on n-ö
vundamendi osad, mille paiknemist ei reguleerita, kuna need rajatakse vastavalt vajadusele.
Teiseks, Tartus on soojuspuuraukude suurim lubatud sügavus maksimaalselt kuni 110 m,
mille puhul soojuspuuraukude omavahelised vahekaugused võiksid olla vahemikus 5-10 m.
On piisav, kui soojuspuuraugud on kinnistu piirist pool soovituslikust vahekaugusest.
2. „Horisontaalse soojuskontuuri kaugus hoonest ja kinnistu piirist 1 m.“
Selgitus: Horisontaalsed soojuskontuurid saavad energia maapinnalt (kontuurist ~1,2 m),
ressursi täielik taastumine toimub igal aastal. Kontuuri külgsuunaline soojuslik mõju on alla
1 m (ca 0,5 m), maksimaalne külmumisvöönd kontuuri ümber 0-0,2 m kütteperioodi lõpul.
Seega 2 m minimaalse kauguse piirang tekitab põhjendamatu kitsenduse maakasutusele,
liigne pindalaline piiramine vähendab soojussüsteemi kasutegurit.
3. „Maa-alustest torustikest ja kaabelliinidest vastavalt nende kaitsevöönditele.
Soojuskontuuri trassi ristumisel teiste külmakartlike kommunikatsioonidega tuleb
soojuskontuur isoleerida.“
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Selgitus: Kuigi erinevatel kommunikatsioonidel on omad kaitsevööndid, on erinevate trasside
ristumine paratamatus ning näiteks hoonesse sisenemisel sageli vältimatu.
4. Eemaldada või oluliselt täpsustada alapunkti „puu vertikaalprojektsioonist maapinnal 2 m“.
Selgitused: Alapunkt ei määratle millisest maaküttesüsteemist (horisontaalne, vertikaalne
kinnine, vertikaalne avatud) on jutt ega ka milliseid puid silmas peetakse, samuti on segane,
millist mõju eeldatakse. Näiteks avatud soojussüsteem koosneb kahest või enamast
puurkaevust, mille asukoha valikul ei ole üheski seadusandlikus aktis piiravaks kaugus
puudest ega nende vertikaalprojektsioonist. Nii vertikaalse kinnise soojussüsteemi puuraugu
kui ka avatud soojussüsteemi puurkaevu puurimisel on ülimalt ebatõenäoline, et puurimisel
vigastatakse mõnda puu peamistest juurtest. Horisontaalse soojuskontuuri rajamisel tehakse
kopatöid, kuid hoolikal kaevamisel (nagu seda tehakse muudel kaevetöödel näiteks ristumisel
maakaablitega) on võimalik vältida peajuurte vigastamist. Horisontaalsete ja vertikaalsete
soojuskontuuride ümber pinnase külmumise ulatus on maksimaalselt paar detsimeetrit ning
see ei erine oluliselt looduslikust varieeruvusest. Võib tuua näiteid, kus horisontaalne kontuur
on 1 m kaugusel suure õunapuu tüvest, 3 m võra vertikaalprojektsioonist sees pool ning
soojusvõtt ei mõjuta puud. Avatud süsteemide puhul on külmumise mõju välistatud. Kui üldse
puudega seotud piirangut kehtestada, siis peaks see hõlmama ainult kõrghaljastust, peaks
sõltuma puu liigist (või liikide grupist) ja peaks tuginema vastaval uuringul. Piirangud ei peaks
kehtima viljapuudele, sest nende mahavõtmine ei ole piiratud. Piirangu sätestamisel on
mõistlikuks lahenduseks (vilja)puude eemaldamine, maakontuuri paigaldamine ning seejärel
uuesti puude istutamine, kuid see ei ole kooskõlas linnas rohelise keskkonna säilitamise
põhimõtetega.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale:
1. Ei arvestata. Soojuspuuraukude omavahelise kauguse osas lähtutakse varasemalt
koostatud põhjalikes uurimustöödes antud soovitustest. Samuti ei arvestata ettepanekuga
mitte reguleerida soojusvaia kaugust kinnistu piirist. Tartu Linnavalitsus selgitas, et ka
soojusvaia rajamisel kinnistu piirile lähemale kitsendatakse naaberkinnistule sarnaste või
muude ehitiste püstitamise võimalusi.
2. Ei arvestata. Varasemalt koostatud uurimustööd võtavad arvesse ka teisi faktoreid lisaks
soojustehnilistele, mida on põhjust tihedas linnakeskkonnas arvestada.
3. Ei arvestata. Tartu Linnavalitsus selgitas, et regulatsioon kaitseb võrdselt nii
soojuskontuuri kui teise kommunikatsioone lihtsustades ja ühtlustades nende hooldus ja
remondireegleid.
4. Arvestatakse osaliselt. Sätestatakse vaid horisontaalse soojuskontuuri minimaalseks
kauguseks puu vertikaalprojektsioonist maapinnal 2 m. Varasemalt koostatud
uurimustööd võtavad arvesse ka teisi faktoreid lisaks soojustehnilistele, mida on põhjust
tihedas linnakeskkonnas arvestada.
Kirjalikul ärakuulamisel esitas Argo Jõeleht 01.09.2021 vastuse, milles andis teada, et jääb
oma seisukohtade juurde ning soovib edasist arutelu.
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud, põhjendanud ja
selgitanud üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4
lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased.
Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve
ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Enne vastuvõtmist on üldplaneeringu
kooskõlastanud asjaomased asutused.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
4
Lisaadressaadid: Argo Jõeleht
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5