Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-114
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Janek Maat’i poolt üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele2.
Avalikul väljapanekul Janek Maat’i poolt esitatud kirjalikud arvamused, Tartu
Linnavalitsuse3 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus:
1. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Haage küla läbivale Tartu-Viljandi
maanteele autotunneli või -kanali võimalus ja teha Transpordiametile sellekohane ettepanek.
Tartu-Viljandi maantee poolitab planeeritud kasvuperspektiiviga Haage küla. Haage küla
süda on planeeritud maantee äärde. Autotunneli, või sildadega üle autokanali, abil tekib
võimaluse ühendada Haage küla üheks tervikuks. Samuti säilib nii Tartu-Viljandi maanteel
liikluskiirus.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanek edastatakse Transpordiametile
kaalumiseks.
2. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Ilmatsalu aleviku lähistele Ilmatsalu
jõele paadisilla võimalus. Ilmatsalu jõel on lubatud mootorpaadiga sõita. Planeeritud
kasvuperspektiiviga Ilmatsalu aleviku ja lähialade elanikele tekib suurem võimalus harrastada
vee- ja kalastusturismi Emajõe jõgikonnas või liigelda jõeäärsete asumite vahel.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna üldplaneeringuga ei
nähta ette Natura ala läbiva Ilmatsalu jõe süvendamist.
3. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Ilmatsalu aleviku lähistele
paadisadama rajamise võimalus ja teha sellekohane ettepanek kü 83101:002:0003,
83101:002:0121, 83101:001:0401 omanikele. Või muuta osaliselt munitsipaalomandi kü
83101:001:0515 sihtotstarvet ja lisada juurde sihtotstarve LS (sadama maa-ala). Ilmatsalu jõel
on lubatud mootorpaadiga sõita. Planeeritud kasvuperspektiiviga Ilmatsalu aleviku ja
lähialade elanikele tekib suurem võimalus harrastada vee- ja kalastusturismi Emajõe
jõgikonnas või liigelda jõeäärsete asumite vahel.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamused koodiga 57243 ja 57250 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna üldplaneeringuga ei
nähta ette Natura ala läbiva Ilmatsalu jõe süvendamist.
4. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse sillaühenduse võimalus Uppsala tn 2
ja Wilhelm Struve tänav T1 ühendamiseks üle Vallikraavi tänava. Toomemägi rohe- ja
puhkealana on piiratud ja raskendatud juurdepääsuvõimalustega ja seetõttu alakasutatud. Uue
sillaühendusega luuakse mugav juurdepääs Toomemäele kõigile sihtgruppidele. Uus sild
pakub võimalusi linnaruumi rikastamiseks eksklusiivse arhitektuuriga ja mitmetasandiline
tänavaruum linnaruumilist põnevust. Kuna vaba tänavaruum Vallikraavi tn 9 ja 11 vahel on
kitsas, siis kaaluda alternatiivseid sillaühenduse asukohavõimalusi:
Uppsala tn 2 ja Vallikraavi tänav T1 (Tiigi tn 5 ja 11 vahelt);
Uppsala tn 2 ja Pepleri tänav T1 (üle Vallikraavi tn 16a kinnistu või garaažibokside asemel);
Uppsala tn 2 ja Wilhelm Struve tänav T1 (üle W. Struve tn 2, Vallkraavi tn 4a, Vallikraavi tn
3 // 5 kinnistute).
Tartu Linnavalitsus selgitas, et sildade kavandamine üle vallikraavi võib tulla kõne alla, kuid
kuna on tegemist muinsuskaitsealaga (reg-nr 27006) ja ehitismälestisega Tartu
linnakindlustused (reg-nr 6884), siis tuleb eelnevalt koostada muinsuskaitse eritingimused,
mis iga konkreetset asukohta analüüsivad, hindavad selle võimalikkust ja annavad
tingimused.
5. Janek Maat tegi ettepaneku uurida kõrguslikke võimalusi ja lisada üldplaneeringusse
sillaühenduse võimalus Kitsas tn 4 pargi ja Vanemuise tn 6 ühendamiseks üle Vanemuise
tänava. Kitsas tn. 4 kinnistu on planeeritud säilitada rohealana. Ala on piiratud ja raskendatud
juurdepääsuvõimalustega ja kujuneks alakasutatud umbalaks. Uue sillaühendusega luuakse
mugav juurdepääs kõigile sihtgruppidele, tekitab uue liikumistee ja loob linnaruumi sidusust.
Uus sild pakub võimalusi linnaruumi rikastamiseks eksklusiivse arhitektuuriga ja
mitmetasandiline tänavaruum linnaruumilist põnevust. Alternatiiv on pargi ühendamine
Vanemuise terrassiga või kontserdimaja sissepääsuterrassiga.
Tartu Linnavalitsus selgitas, et kehtiv detailplaneering võimaldab jalakäijate silla rajamist,
kuid üldplaneeringus ei pea väiksemaid rajatisi kajastama.
6. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse tee ja tänava maa-ala laiendamine
Sõpruse sillalt Pikk tn. 65 või Ihaste tee 7b kinnistule ühendustaristu rajamiseks. Emajõe ning
Anne ja Väike-Anne kanali vahelisele puhkealale puudub praegu Emajõe vasakkalda
(Karlova, jt.) piirkonna elanikele lühike ja mugav juurdepääs.
Tartu Linnavalitsus selgitas, et alale on juurdepääs planeeritud Emajõe, Sõpruse silla, Pika ja
Fortuuna tänavaga piiratud ala detailplaneeringuga. Juurdepääsu rajamine on võimalik ka ilma
transpordimaa juhtotstarbe määramiseta.
7. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse planeeritavale Rebase sillale
ühistranspordiraja või -radade võimalus. Ühistranspordiraja või -radade võimalus võimaldab
pikemas perspektiivis arendada kiiremat ja mugavamat ühistranspordi taristut muust liiklusest
osaliselt lahus.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna planeeritud
tänavavõrk ei soodusta ühistranspordi suunamist antud koridori. Ühistranspordiradade
3
kavandamist sillale võib kaaluda valdkondliku uurimustöö või piirkonna detailplaneeringu
koostamisel.
8. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Ihaste tee 6a kinnistule planeeritud
elurajooni ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 8. Suurem maht loob rohkem
võimalusi atraktiivsetele elamispindadele, tihendab linna elanikkonda, pärsib
valglinnastumist. Rohe- ja puhkeala ning spordihooned on rohkematele inimestele vahetult
kodu juures kättesaadavad.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna arvestades kinnistu
paiknemist keskusaladest eemal ja teenuste kehvemat kättesaadavust, ei ole antud ala liigne
tihendamine põhjendatud. Linnavalitsus selgitas, et ka üldplaneeringus määratud 2-6 korrust
tagab piisava ehitusõiguse, et mainitud valglinnastumisele alternatiivseid elukohti
linnakeskkonnas tagada.
9. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Ihaste põik 2 kinnistule planeeritud
elurajooni ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 8. Suurem maht loob rohkem
võimalusi atraktiivsetele elamispindadele, tihendab linna elanikkonda, pärsib
valglinnastumist. Rohe- ja puhkeala ning spordihooned on rohkematele inimestele vahetult
kodu juures kättesaadavad.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna arvestades kinnistu
paiknemist keskusaladest eemal ja teenuste kehvemat kättesaadavust, ei ole antud ala liigne
tihendamine põhjendatud. Linnavalitsus selgitas, et ka üldplaneeringus määratud 2-6 korrust
tagab piisava ehitusõiguse, et mainitud valglinnastumisele alternatiivseid elukohti
linnakeskkonnas tagada.
10. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse planeeritavale Ropka sillale
ühistranspordiraja või -radade võimalus. Ühistranspordiraja või -radade võimalus võimaldab
pikemas perspektiivis arendada kiiremat ja mugavamat ühistranspordi taristut muust liiklusest
osaliselt lahus.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna KSH koostamise
käigus jõuti tõdemuseni, et Ropka silla rajamisel sõidukite sillana ei saa vältida negatiivset
mõju Natura 2000 alale.
11. Janek Maat tegi ettepaneku uurida võimalusi Kambja vallaga ja lisada üldplaneeringusse
sillaühenduse võimalus (kergliiklus) kinnistute Raeremmelga tn 11 või 15 ja Kambja valla
kinnistu Poldri (94901:006:0784) vahel. Sillaühendus võimaldab arendada maakondlikku
matka-, ratta-, tervise- ja loodusradade võrgustikku linna tuiksooni läbimata.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna Kambja valla poolt
asub nimetatud Emajõe kallas Natura 2000 võrgustiku alal, millest tingituna silla rajamist ei
planeerita.
12. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Kalda tee 5 kinnistule planeeritud
osalise äriotstarbega korterelamu ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 12.
Suurem maht loob rohkem võimalusi atraktiivsetele elamispindadele, tihendab linna
elanikkonda, pärsib valglinnastumist. Rohe- ja puhkeala ning spordihooned on rohkematele
inimestele vahetult kodu juures kättesaadavad.
4
Tartu Linnavalitsus selgitas, et Kalda tee 5 ja osaliselt 11 on ette nähtud sisekaitselise
eesmärgiga hoone rajamiseks ning 12 kordse mahu rajamine ei ole antud olukorras
põhjendatud.
13. Janek Maat tegi ettepaneku muuta kinnistule Hipodroomi tn. 4 (79517:018:0001)
planeeritud väikeelamute maa-ala piire nii, et need ei katkestaks olemasolevaid metsa läbivaid
radasid (Hipodroomi-Männimetsa tee suunalisi). Piiride nihutamine võimaldab vältida uute
metsaradade sissetallamist ja looduskeskkonna kahjustamist.
Tartu Linnavalitsus selgitas, et kehtiva detailplaneeringuga on tagatud Hipodroomi ja
Männimetsa tee vahelisel alal jalgsi ja rattaga liikumine.
14. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Paju tn 3 kinnistule planeeritud
ärihoone ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 8. Suurem ärihoone maht loob
kumulatiivselt kesklinna piirkonda rohkem töökohti ja toob teenuste tarbijaid, tihendab linna,
pärsib valglinnastumist. Sale ja kõrge maht moodustab olemasoleva Paju tn 2 kõrghoonega
kvartaalse sünergia. Vaadeldav koht pakub kõrgema mahu puhul paremaid võimalusi
linnaruumi rikastamiseks eksklusiivse arhitektuuriga.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna alal on juba
dominanthoone Paju tn 2 näol ning Paju tn 3 näol on tegemist väikese kinnistuga, mille
hoonestamine ei ole kõrghoonega mõeldav.
15. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Pikk tänav T57 tänavamaa haarade
vahele Fortuuna tn 10 kinnistule 1000-1200 m2 ärihoone ala, kuhu planeerida hoone
ehitisealuse pinnaga 600 m2 ja 1.-2. korrus koos parklaga 1000-1200 m2. Ehitustingimustes
määrata maksimaalseks korruselisuseks 12. Täiendav ärihoone maht loob kumulatiivselt
kesklinna piirkonda rohkem töökohti ja toob teenuste tarbijaid, tihendab linna, pärsib
valglinnastumist. Sale ja kõrge maht moodustab olemasoleva Paju tn 2 kõrghoonega
kvartaalse sünergia. Vaadeldav koht pakub kõrgema mahu puhul paremaid võimalusi
linnaruumi rikastamiseks eksklusiivse arhitektuuriga. Täiendava hoone võimaluse lisamine
Emajõe äärde täidab linna eesmärki kujundada Emajõest linnasüda.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna alal on juba
dominanthoone Paju tn 2 näol ning tegemist on olulise rekreatiivse puhveralaga Emajõe ääres.
16. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Pikk tn 70 kinnistule planeeritud
osalise äriotstarbega korterelamule hoone ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks
8. Suurem maht loob rohkem võimalusi atraktiivsetele elamispindadele, tihendab linna
elanikkonda, pärsib valglinnastumist. Kesklinn oma hüvedega on rohkematele inimestele
vahetult kodu juures kättesaadav.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna arvestades
lähiümbruses paiknevaid hooneid, on oluline tagada mahuline tervik, mistõttu jäädakse
üldplaneeringus maksimaalse korruselisuse 5 juurde.
17. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Fortuuna tn 2 kinnistule planeeritud
ärihoone ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 8. Suurem ärihoone maht loob
kumulatiivselt kesklinna piirkonda rohkem töökohti ja toob teenuste tarbijaid, tihendab linna,
5
pärsib valglinnastumist. Vaadeldav koht pakub kõrgema mahu puhul paremaid võimalusi
linnaruumi rikastamiseks eksklusiivse arhitektuuriga. Mahu suurendamine Emajõe ääres
täidab linna eesmärki kujundada Emajõest linnasüda.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna ala läheduses on juba
dominanthoone Pläsku näol ning tegemist on olulise rekreatiivse puhveralaga Emajõe ääres,
kuhu on sobiv madalam nö paviljon-hoone.
18. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Fortuuna tn 4 kinnistule planeeritud
ärihoone ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 5. Suurem ärihoone maht loob
kumulatiivselt kesklinna piirkonda rohkem töökohti ja toob teenuste tarbijaid, tihendab linna,
pärsib valglinnastumist. Vaadeldav koht pakub kõrgema mahu puhul paremaid võimalusi
linnaruumi rikastamiseks eksklusiivse arhitektuuriga. Mahu suurendamine Emajõe ääres
täidab linna eesmärki kujundada Emajõest linnasüda.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna ala läheduses on juba
dominanthoone Pläsku näol ning tegemist on olulise rekreatiivse puhveralaga Emajõe ääres,
kuhu on sobiv madalam nö paviljon-hoone.
19. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Fortuuna tn 10 kinnistule Emajõe
kaldale 500 m2 ärihoone ala, kuhu planeeritakse hoone ehitisealuse pinnaga 300 m2. Asukoht
Fortuuna-Pikk-Pärna ristteega kohakuti. Ehitustingimustes määrata maksimaalseks
korruselisuseks 1. Emajõe kaldal vaatega Emajõele ja Sadamakvartalile võiks olla kohvik-
paviljon katusealuse terrassiga. Täiendav ärihoone maht loob kumulatiivselt kesklinna
piirkonda rohkem töökohti ja toob teenuste tarbijaid, toob Emajõe äärde elu, tihendab linna,
pärsib valglinnastumist. Täiendava tingimusena peab katusealune terrass võimaldama
inimestel istuda ja vaadelda kohviku teenuseid tarbimata. Kohvik-paviljon Emajõe ääres
täidab linna eesmärki kujundada Emajõest linnasüda. Vaadeldav koht pakub paremaid
võimalusi linnaruumi rikastamiseks eksklusiivse paviljoni-arhitektuuriga. Võimalus kohvik-
paviljon integreerida antud kohta planeeritud kaldaga püsivalt ühendatud ja funktsionaalselt
seotud ehitisega.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna sama funktsioon on
planeeritud Fortuuna 2 ja 4 kinnistutele ning tegemist on olulise rekreatiivse puhveralaga
Emajõe ääres.
20. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Soola tn 6 kinnistule olemasoleva
majutushoone ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 7. Olnud kõrgepingeliinist
tingitud mahulist lahendust võiks rikastada ühe taanduva lisakorrusega. Samuti pakub see
rohkem võimalusi linna külaliste majutamiseks kesklinnas. Rohkem teenuste tarbijaid
kesklinnas.
Tartu Linnavalitsus selgitas, et üldplaneeringuga on jõutud lahenduseni, kus Tartu linnaruumi
tervikliku kujunemise toetamiseks linnale omastes mastaapides on kesklinnas maksimaalne
korruselisus 6. Erandina on võimalik kavandada täiendavalt 10% hoonealusest pinnast
täiendavalt kuni 8 kordseid mahte kui see on ruumiliselt põhjendatud.
21. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse sillaühenduse (kergliiklus) võimalus
Põik tänava suunalt areneva Sadama kvartali ühendamiseks. Olemasolev Võidusild ei ole
6
kõigi sihtgruppide suhtes kasutajasõbralik. Sillaühendus areneva Sadama kvartaliga täidab
linna eesmärki kujundada Emajõest linnasüda.
Tartu Linnavalitsus selgitas, et Riia, Narva mnt ja Fortuuna tn suunad on olulised
jalgrattateede põhivõrgu osad, mistõttu tuleb nendel suundadel tagada nõuetekohased ja
turvalised võimalused nii jalgratturitele kui jalutajatele.
22. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse sillaühenduse (kergliiklus) võimalus
Turuhoone suunalt areneva Holmi kvartali ühendamiseks. Olemasolev Võidusild ei ole kõigi
sihtgruppide suhtes kasutajasõbralik. Sillaühendus arendatava Holmi kvartaliga täidab linna
eesmärki kujundada Emajõest linnasüda.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna üldplaneeringus on
kajastatud sillad, mille realiseerimine on eeldatavasti võimalik arvestusperioodil.
Linnakeskkond on piirkonnas saanud uue lahenduse, endine Holmi tänav on asendunud Narva
mnt ja Võidu sillaga. Holmi tänava suunaline sild lõhuks praegu tervikliku Kaarsilla ja
Võidusilla vahelise avaliku ruumi.
23. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse sillaühenduse (kergliiklus) võimalus
Roosi ja Munga tänava ühendamiseks. Sillaühendus täidab linna eesmärki kujundada
Emajõest linnasüda. Sillaühendus seob mõtteliselt ERMi südalinnaga.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna üldplaneeringus on
kajastatud sillad, mille realiseerimine on eeldatavasti võimalik arvestusperioodil.
24. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Anne kanali vasakkaldale supelranna
ala rajamise võimalus. Emajõe ja Anne kanali vaheline ala on hea koht, kus haljastusega või
maastikuarhitektuuriga on võimalik tekitada privaatsust pakkuv ja puhkealal viibivatele
inimestele mitte häiriv alasti päevitamise ala.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna Kanali nõlvus ei
võimalda antud alal supelranna rajamist, samuti ületaks suplejate lisandumine kanali
isepuhastumisvõime piiri, mis juba praegusel ajal on kriitiline.
25. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Turu tn 18 kinnistule planeeritud
kvartali osalise äriotstarbega korterelamutele ehitustingimustesse maksimaalseks
korruselisuseks 8. Suurem maht loob rohkem võimalusi atraktiivsetele elamispindadele,
tihendab linna elanikkonda, pärsib valglinnastumist. Kesklinn oma hüvedega on rohkematele
inimestele vahetult kodu juures kättesaadav.
Tartu Linnavalitsus selgitas, et alal kehtib üldine üldplaneeringu hoonestustingimus, mille
kohaselt on lubatud ka 10% ulatuses hoonealusest pinnast kuni 8-korruselised mahud kui
planeeringuvõistluse tulemusena on põhjendatud selle kavandamine.
26. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse sillaühenduse (kergliiklus) võimalus
Aida tänava suunalt ja Emajõe ja Anne kanali vahelisele puhkealale. Sillaühendus täidab linna
eesmärki kujundada Emajõest linnasüda. Karlova piirkonna elanikele jt. tekib otseühendus
Emajõe ja Anne kanali vahelisele puhkealale ja supelranda.
7
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning selgitas oma
seisukohta järgnevalt:
„On õige, et sildade rajamine on üks võimalus lühendada vahemaid ja muuta linna eri osade
juurdepääsetavust ja seeläbi ka nende rolli kogu linnakeskkonnas. Tekitades
jõeületusvõimalused iga jõe poole suunduva tänava pikendusele silla rajamisega kaob sildade
ületähtsustamine ning nad muutuvad iseenesestmõistetavaks osaks linnas. Sildade kui
kulukate infrastruktuuriobjektide rajamine on piiratud eelarveliste vahendite tõttu ning
seetõttu on üldplaneeringus kajastatud vaid sillad, mille realiseerimine on eeldatavasti
võimalik arvestusperioodil.“
27. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse asukohapõhiselt Vabadussilla ja
Kroonuaia silla vahelistele kinnistutele Vene tn 7 ja Narva mnt 2b juhtotstarbe roheala (H)
kirjeldusse mikroelumajade paigaldamisõigus ja nende teenindamiseks vajalike
kommunikatsioonide ehitusõigus. Olemasolev Ujula 2a kinnistul paiknev rekonstrueeritud ja
laiendatud korterelamu-ärihoone Emajõe poolne fassaad 1. korruse tasandis on elutu ja ei
kanna Emajõe äärde elu toomise juhtmõtet. Mikroelumajade paigaldamine toob elu Emajõe
äärde, loob huvitava linnaruumi ja pakub võimalusi arhitektuursele mitmekesisusele väiksel
alal. Tihendab linna elanikkonda, pärsib valglinnastumist. Kesklinn oma hüvedega ja rohe-ja
puhkealad on rohkematele inimestele vahetult kodu juures kättesaadavad.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna kesklinna Emajõe
äärne ala on kõrge avaliku huviga ruum, mille andmine mikroelumajade kasutusse vähendaks
avalikku ruumi.
28. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse asukohapõhiselt juhtotstarbe roheala
(H) kirjeldusse mikroelumajade paigaldamisõigus ja nende teenindamiseks vajalike
kommunikatsioonide ehitusõigus ja teha vastavasisuline ettepanek Ujula tn 4 kinnistu
omanikule. Ranna tee äärne haljasala Ujula tn 4 kinnistul muruväljakuna on elutu.
Mikroelumajade paigaldamine toob elu Emajõe äärde, loob huvitav linnaruumi ja pakub
võimalusi arhitektuursele mitmekesisusele väiksel alal. Tihendab linna elanikkonda, pärsib
valglinnastumist. Kesklinn oma hüvedega ja rohe-ja puhkealad on rohkematele inimestele
vahetult kodu juures kättesaadavad.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna kesklinna Emajõe
äärne ala on kõrge avaliku huviga ruum, mille andmine mikroelumajade kasutusse vähendaks
avalikku ruumi.
29. Janek Maat tegi ettepaneku Muuta Narva mnt 2b kinnistul tänava ja pikisuunalise kõnnitee
vaheline ala ühiskondliku hoone maa-alaks (ÜH). Ülejõe pargi kasutatavam ala on jõe äär.
Hoone mahud antud kohas loovad puhvri tiheda liiklusega Narva maantee ja pargiala vahele,
moodustades pargis rahuliku tsooni. Täiendavad hoone mahud loovad kumulatiivselt
kesklinna piirkonda rohkem töökohti ja toovad teenuste tarbijaid, tihendab linna, pärsib
valglinnastumist. Parima tulemuse saamiseks korraldada planeeringuline
arhitektuurikonkurss.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna kesklinna Emajõe
äärne Ülejõe pargiala on kõrge avaliku huviga ruum, mille täiendav suuremahuline
hoonestamine vähendaks väärtuslikku pargiala.
8
30. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse Uus 61 kinnistule olemasolevale
korterelamule ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 6. Antud hoonel on piki
suunas poole hoone laiuselt katuseterrassidega täiskõrguses korrus, mille varasem eesmärk oli
pesukuivatamine. Ehitusregistris on hoone arvel 5-korruselisena. Seoses kortermaja
planeeritava Kredex tingimuste kohase rekonstruktsiooniga ja kasvavate ehitushindadega,
soovitakse perspektiivsete laenukulude katmiseks võtta 6. korrus koos laiendusega
elukorrusena kasutusele. Selleks paigaldatakse hoonele trepikodade ümberehitamisega liftid.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna krundi pindala ei
võimalda korterite arvu suurendamist.
31. Janek Maat tegi ettepaneku lisada üldplaneeringusse trammiteede võrk.
Detailplaneeringute protsessides, ehitus- ja arendustegevuses saab seda asjaolu ennetavalt
arvesse võtta ja nii välditakse kahjusid.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Arvestades Tartu linna väljakujunenud tänavavõrgustikku, on minimaalselt 6 m laiuse
kahesuunalise trammitee mahutamine olemasolevasse tänavaruumi keeruline. Trammiliinide
rajamise ja sellega kaasnevate taristute ümberehitamise mahtu arvestades on oht, et uue
transpordiliigi efektiivsus jääb ebaproportsionaalselt väikseks, eriti kui arvestada, et praegu
teostatakse liinivedu liinibussidega ühes tänavaruumis muu liiklusega ja perspektiivis on
kasutusel elektrimootoriga liinibussid. Koostatavas üldplaneeringus ei reserveerita töös välja
pakutud trammiliinide rajamiseks maad. Kui tulevikus avanevad võimalused vähem
tänavaruumi nõudva ühistranspordiliigi rajamiseks, siis teostatakse vastavad analüüsid ja
uuringud.“
Kirjalikul ärakuulamisel Janek Maat Rahandusministeeriumile nende arvamuste osas ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr
9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti
linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas
ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et Tartu Linnavalitsus on kaalutlenud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1
seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
9
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Üldplaneeringu on kooskõlastanud
asjaomased riigiametid ja ministeeriumid ning naaberomavalitsused.
Rahandusministeeriumi hinnangul saab lugeda, arvestades Tartu Linnavalitsuse antud
selgitusi ja põhjendusi, et arvestatud on ettepanekutega:
Tartu-Viljandi maanteele autotunneli osas edastab linnavalitsus ettepaneku
Transpordiametile, kes järgnevate teeprojektide juures saab ettepanekut kaaluda ja
arvestada;
sildade kavandamine üle vallikraavi võib tulla kõne alla, kui nende kavandamine on
võimalik kooskõlas muinsuskaitseala nõuetega;
kehtiv detailplaneering võimaldab jalakäijate silla Kitsas tn 4 pargi ja Vanemuise tn 6
ühendamiseks üle Vanemuise tänava;
juurdepääsu Sõpruse sillalt Pikk tn 65 või Ihaste tee 7b kinnistule on võimalik lahendada
ehitusprojektiga, ilma transpordimaa juhtotstarbe määramiseta ning juurdepääs
puhkealale on lahendatud detailplaneeringuga;
Hipodroomi ja Männimetsa tee vahelisel alal jalgsi ja rattaga liikumine on tagatud kehtiva
detailplaneeringuga.
Esitatud ettepanekutega:
lisada üldplaneeringusse Ilmatsalu jõele paadisadam ja paadisild;
lisada planeeritavale Rebase sillale ühistranspordiraja või -radade võimalus;
lisada üldplaneeringusse Ihaste tee 6a kinnistule ja Ihaste põik 2 kinnistule planeeritud
elurajooni, Paju tn 3 kinnistule planeeritud ärihoone, Pikk tn 70 kinnistule planeeritud
osalise äriotstarbega korterelamule hoone, Fortuuna tn 2 kinnistule planeeritud ärihoone
ja Turu tn 18 kinnistule planeeritud kvartali osalise äriotstarbega korterelamutele
ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 8 korrust;
lisada üldplaneeringusse Kalda tee 5 kinnistule planeeritud osalise äriotstarbega
korterelamu ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 12 korrust, Pikk tänav
T57 tänavamaa haarade vahele Fortuuna tn 10 kinnistule 1000-1200 m2 ärihoone ala ja
ehitustingimustes määrata maksimaalseks korruselisuseks 12 korrust, Fortuuna tn 4
kinnistule planeeritud ärihoone ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 5
korrust, Fortuuna tn 10 kinnistule Emajõe kaldale 500 m2 ärihoone ala ja ehitustingimustes
määrata maksimaalseks korruselisuseks üks, Soola tn 6 kinnistule olemasoleva
majutushoone ehitustingimustesse maksimaalseks korruselisuseks 7 korrust ning Uus 61
kinnistule olemasolevale korterelamule ehitustingimustesse maksimaalseks
korruselisuseks 6 korrust;
lisada üldplaneeringusse sillaühenduse võimalus (kergliiklus) kinnistute Raeremmelga tn
11 või 15 ja Kambja valla kinnistu Poldri (94901:006:0784) vahel, sillaühenduse
(kergliiklus) võimalus Põik tänava suunalt areneva Sadama kvartali ühendamiseks,
sillaühenduse (kergliiklus) võimalus Turuhoone juurest suunalt areneva Holmi kvartali
ühendamiseks, sillaühenduse (kergliiklus) võimalus Roosi ja Munga tänava
ühendamiseks;
lisada sillaühenduse (kergliiklus) võimalus Aida tänava suunalt ja Emajõe ja Anne kanali
vahelisele puhkealale;
lisada üldplaneeringusse Anne kanali vasakkaldale supelranna ala rajamise võimalus,
lisada asukohapõhiselt Vabadussilla ja Kroonuaia silla vahelistele kinnistutele Vene tn 7
ja Narva mnt 2b juhtotstarbe roheala (H) kirjeldusse mikroelumajade paigaldamisõigus ja
nende teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide ehitusõigus, lisada asukohapõhiselt
10
juhtotstarbe roheala (H) kirjeldusse mikroelumajade paigaldamisõigus ja nende
teenindamiseks vajalike kommunikatsioonide ehitusõigus;
muuta Narva mnt 2b kinnistul tänava ja pikisuunalise kõnnitee vaheline ala ühiskondliku
hoone maa-alaks (ÜH) ning lisada üldplaneeringusse trammiteede võrk,
arvestamata jätmist on Tartu Linnavalitsus selgitanud ja asjakohaselt põhjendanud.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Janek Maat
11
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
12