Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-113
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Laili Jõgiaasa üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele2.
Avalikul väljapanekul Laili Jõgiaasa esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse3
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Laili Jõgiaas tegi ettepaneku loobuda 79507:021:008 ja 79507:021:007 kruntide
suuremahulisest hoonestamisest korterelamutega. Krundi otstarve muuta avalikus kasutuses
olevaks maaks. Püstitada ja korrastada olemasolevad ajaloolised hooned, muus osas säilitada
maa-ala puhke- ja virgestusalana. Osalises mahus võimaldada KÜ Toomeorule
79507:021:008 krundi võõrandamine, et säilitada ligipääs maja sisehoovi tiibadele ja
kuuridele. Laili Jõgiaas põhjendas oma ettepanekut järgnevalt:
„Antud krunt on populaarne ja hinnatud piirkonna elanike ja tudengite poolt lühiajalise
puhkealana. Säilinud on vana viljapuuaed, kus pesitsevad erinevad linnuliigid, säilinud on
looduslik liigirikkus. Maa- ala sobiks suurepäraselt kogukonnaaia jaoks, seetõttu võiks lisada
toetava otstarbena linnaaianduse maa. See on üks väheseid muinsuskaitselisi alasid, kus on
säilinud ehe, ajalooline ja traditsioone järgiv tagahoovi elustiil. Krundil asuv plats on
populaarne ümbruskonna laste-ja noorte pallimängu ala, sest on tasane. Selliseid võimalusi
Toomemäe roheala ei võimalda.
Linn on algatanud detailplaneeringu Näituse 6 maale korterelamute ehitamiseks. Nimetatud
maa-alal oli ühine krunt koos Näituse 8 (KÜ Toomeoru 79507:021:0012) krundiga. Ajaloolise
krundi suurus oli ca 4300m2. See riigistati suures osas ERMi ehitamiseks. Näituse 8 elanike
kuurid jäid riigimaale. Plaanil on ekslikult kirjutatud, nagu oleks tegemist Näituse 6
kuuridega. Nagu teame - ERMi sinna ei tulnud ja ei planeerita ka mingit ühiskondlikult või
riiklikult tähtsat objekti. Nüüd on LV algatanud sinna kortermajade ehitamiseks
detailplaneeringu ja soovib üldplaneeringus määrata korterelamumaa senise ühiskondliku
maa asemel. Kusjuures elamute mahuks muinsuskaitselisel ja üsna piiratud alal on 60 korterit!
Muinsuskaitseline piirkond peaks säilitama oma endised ehitusmahud ja ajaloolise hoonestuse
paiknemise.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamus koodiga 56809 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Näituse 8/Veski 22 kaotas riigistamise tõttu väga olulise osa krundist. Muinsuskaitselise
kortermaja krundi suuruseks jäi ca 1350 m2, mis on oma mõõtmetelt pigem väikeelamu maa,
mitte kortermaja krundi suurus. Toomeoru KÜ elanikud on teinud kõik endast oleneva, et
säilitada maja muinsuskaitseline väärtus ja hoida ka riigistatud ala endise krundi piires korras.
Korterelamu krunt poolitati vägivaldselt ja elanike puukuurid jäid kõrvalkinnistu koosseisu.
Kui Näituse 6 krunt läheb erakätesse, kaob ära Näituse 8 hoovipoolsetele tiibadele päästeauto
jms tehnika ligipääs. Näituse 8 on muinsuskaitsealuseline objekt, kus on 18 korterit, mida
köetakse ahjudega, st kuurid on hädavajalik elamu toimimiseks. Maja keerukas planeering ja
kitsendused ei võimalda maja ümber ehitada kaugküttele või teistele alternatiivsetele
küttelahendustele.
Seega, kui kuurid lammutatakse, peaks Näituse 8 kuurid ära mahtuma 1350 m2 pinnale, lisaks
tuleb arvestada ehitistevahelise kujaga 8 m ja sellega, et naaberkrundist peaks kuur jääma
vähemalt 5 m kaugusele. Näituse 8 krundil on ka looduskaitselised piirangud. Lisaks
eeldatakse, et piirkonna parkimine toimub hoovis. Keset sissesõitu on vana puu.
Kehtiv linna üldplaneering ütleb, et korteri kohta peaks miljööväärtuslikul alal olema
vähemalt 120 m2 ehitisvaba pinda, lisaks on kruntide täisehitamisele pandud piirangud.
Toomeoru KÜ kortermaja netopind on ca 850 m2. 18 korterit x 120 m2 = 2160 m2
Juba täna ei vasta Näituse 8 krunt linna üldplaneeringule ja muinsuskaitselise ja
miljööväärtuslike ala nõuetele. Nimetatud piirkond jääb ka Toomemäe vaate alasse.
KÜ Toomeoru on valmis erastama endale vajaminevat maad juurde, et täita elamiseks
vajalikud elementaarsed tingimused ja krundi planeerimisel järgida linna ja seaduse poolt
seatud tingimusi krundile kuuride planeerimisel. Kuurid ei ole mugavusteenus, vaid
hädavajalik osa maja toimimisel. Majale peab kuuride võimalus jääma. Kui algatatakse
Näituse 6 krundi erastamine, müük ja detailplaneering, tuleks arvestada ka Näituse 8 elanike
õigustatud ootusega. Ka linn on siin õigustatud osapooleks, sest Veski tn tiiva alumine korrus
kuulub linnale ja sellel toimuvad tegevused eeldavad pinda laste mänguväljaku jaoks.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma
seisukohta järgnevalt:
„Nimetatud kinnistud asuvad linna hoonestuskeskkonnas ja on hoonestatavad arvestades
detailplaneeringut ja muinsuskaitse eritingimusi. Hoonete asukoht, nendevahelised kujad,
kuuride asukoha, juurdesõitude jms. küsimused on lahendatavad detailplaneeringu
koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on algatatud 2017 aastal kehtestatud ÜP
alusel, kus on samuti KE. Detailplaneeringu koostamise aluseks on detailplaneeringu
muinsuskaitse eritingimused.“
Kirjalikul ärakuulamisel vastas Laili Jõgiaas 02.09.2021 Rahandusministeeriumile selle
arvamuse osas, et jääb endiselt põhjendatud eriarvamusele ning lisas:
„Leian, et linna poolt kavatsetav planeeringu tihendamine nii suures mahus kortermajadega
muinsuskaitsealal ei arvesta riigi huve kultuuri- ja muinsuskaitselise vara säilimisel. Pealegi,
maa riigistati eesmärgiga mahutada ERM planeeringualale, elanike kuurid jäid riigimaale.
ERMi ei ehitatud, seega on elanikel õigustatud ootus saada erastada osaliselt maad tagasi, et
tagada muinsuskaitselise ehitismälestise toimimiseks vajaminev majandamisala kuuride
mahutamiseks. Osaline maade tagastamine erastamise näol tagab selle, et kuurid saab
paigutada jälgides tänapäevaseid ohutusnõudeid ehitiste planeerimisel ja päästeautodele jääb
3
ligipääs muinsuskaitseehitise sisehoovi. Praeguse planeeringuga, lihtsalt kuuride kaotamisega
ei ole võimalik maad planeerida kehtivatele nõuetele vastavalt.“
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et Tartu Linnavalitsus on ettepanekuga osaliselt
arvestanud ning selgitanud, et kinnistud asuvad linna hoonestuskeskkonnas ja on
hoonestatavad arvestades detailplaneeringut ja muinsuskaitse eritingimusi. Hoonete asukoht,
nendevahelised kujad, kuuride asukoha, juurdesõitude jms küsimused on lahendatavad
detailplaneeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on algatatud 2017 aastal
kehtestatud ÜP alusel.
Kohalik omavalitsus on üldplaneeringu lahenduse valikut kaalutlenud ja selgitanud ning
sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud
selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud
planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Tartu linna üldplaneeringu on kooskõlastanud Muinsuskaitseamet, mistõttu heakskiidu andja
saab lugeda üldplaneeringu vastavaks muinsuskaitse nõuetele. Kooskõlastamise eesmärgiks
on tagada, et kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule
üldplaneeringu, mille vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Tartu
Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud
planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et
üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu
eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Laili Jõgiaas
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5