Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-110
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Kuna mitme isiku poolt
esitatud arvamused suures osas kattusid, käsitleb Rahandusministeerium tulenevalt
haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 2 neid koos.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Kim Allika ja Lagle Laennekova
poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele2.
Avalikul väljapanekul Kim Allika ja Lagle Laennekova esitatud kirjalikud arvamused,
Tartu Linnavalitsuse3 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Kim Allikas ja Lagle Laennekova tegid ettepaneku määrata World7 OÜle (reg kood
10892362) kuuluvale Vorbuse külas asuvale kolmele maaüksusele Maa-allika (katastriüksuse
tunnus 83101:003:0751), Eluallika (83101:003:0753) ja Õnneallika (83101:003:0752)
juhtotstarbeks väikeelamu maa-ala.
Kim Allikas ja Lagle Laennekova on oma ettepanekut põhjendanud järgnevalt:
„Olen tegelenud nimetatud maaüksustele detailplaneeringu koostamisega alates 2014. aastast
ning proovinud mitmeid erinevaid variante nii otstarbe kui ka juurdepääsu osas.
Põhimõtteliselt on nii omavalitsus (tookord Tähtvere vald) kui ka riigiasutused nõustunud
nimetatud maaüksuste hoonestamisega, kuigi planeeringulahenduse kooskõlastamiseni jõutud
ei ole. Seejuures on oluline, et Tähtvere Vallavolikogu 21. juuli 2006 määrusega nr 14 on
kehtestatud Tähtvere valla üldplaneering, mis on jätkuvalt kehtiv, kohaselt paiknevad Maa-
Allika, Õnneallika ja Eluallika katastriüksused maatulundusmaal, kuhu tohib püstitada ühe
üksikelamu ja kuni kaks abihoonet detailplaneeringut koostamata ja uut katastriüksust
moodustamata ning seda viisil, kus iga elamukrundi minimaalseks suuruseks on üks hektar.
Teisisõnu kehtiva üldplaneeringu kohaselt on võimalik neid maaüksusi hoonestada.
Koostamisel olevas Tartu linna üldplaneeringus on nimetatud maaüksustega piirnevale
Einopõllu maaüksusele määratud väikeelamu maa-ala juhtotstarve Vorbuse-Kardla tee
poolses küljes. Juhtotstarbe elluviimisega kaasneb maa-ala kruntideks jaotamine ning vajaliku
taristu, sh teede väljakruntimine ja väljaehitamine. Olen seisukohal, et ka piirnevale alale ehk
neile kolmele maaüksusele sobib kõige paremini just väikeelamu maa-ala juhtotstarve ning
arvestades, et tegemist on looduskauni kohaga Tartu linna vahetus läheduses Emajõe kaldal,
kus saab nautida juurdepääsu nii jõele, Jänese matkarajale kui ka linna jõudmine on rattasõidu
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamused koodiga 62814 ja 62815 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
kaugusel, siis sobiks piirkonda ka hästi väikesadam. Alternatiivselt, kui leiate, et väikesadam
ei ole siiski sobiv, palun määrata neile katastriüksustele 100% väikeelamumaa juhtotstarve.
Olen alale tellinud geoloogilised uuringud ja tean, et vaatamata kuivenduskraavidele ja
liigniiskusele on maaüksustele elamute ehitamine tehniliselt teostatav. Ligi 500 m ülesvoolu
oleme sarnase pinnasega kohas ehitanud Ööbiku tänava elurajooni (kus ma enam kinnisvara
ei oma) ning järele proovinud ehitustingimuste vastavuse elamuehitusele. Juurdepääsu
tagamise kohta olen suhelnud nii Einopõllu maaüksuse omaniku Eesti Vabariigi esindaja kui
ka maa kasutaja Tartu Agro esindajaga. Praegusel hetkel on olemas notariaalne servituut
maaüksustele ligipääsemiseks Ööbiku teelt. Maaüksused asuvad otsapidi Emajõe
ehituskeeluvööndis ning selle vähendamist ma ei taotle. Kui peate vajalikuks, võib seetõttu
ehituskeeluvööndi ulatuses väikeelamu maa-ala juhtotstarbe määramata jätta ja määrata selle
ulatuses maatulundusmaa juhtotstarbe.
Palun ettepanekuga arvestada! Arvestades, et kehtiva üldplaneeringu kohaselt on
maaüksustele võimalik väikeelamuid püstitada, siis olukord, kus koostatava üldplaneeringuga
see võimalus välistatakse, kahjustab minu omandit äärmiselt ebaproportsionaalselt. Palun
sellega arvestada.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Valminud ja avalikustamisel üldplaneeringu põhilahenduses on linn jõudnud seisukohale, et
Vorbuse külas mõlemal pool Vorbuse-Kardla maanteed paiknev täna põllumaana kasutuses
olev ulatuslik maa-ala on väärtuslik nii põllumajandusmaana kui ka linnalähedase
kultuurmaastikuna. Viimase puhul on maakondlikul tasandil tunnistatud väärtuslikeks laiad
avatud vaated jõele ja Emajõe ürgoru nõlvale. Sellepärast on linn loobunud esialgsest soovist
kavandada Einopõllu kinnistule Emajõe ja maantee vahelisele ulatuslikule sadade hektarite
suurusele põllualale väikeelamute maa-ala. Samuti on linn loobunud asustuse arenguala
määramisest ja väikeelamumaa juhtotstarbe kavandamisest Raudteepõllu kinnistule, maantee
ja raudtee vahelisele väärtuslikule põllumajandusmaale.
Teie esitatud arvamuses ja selle põhjenduses olete seega lähtunud üldplaneeringu eelnõust,
kus kaaluti võimalust tihehoonestada ka maa-alad Tiksoja tulevase maanteesilla ja Vorbuse
külakeskuse vahel. Tänaseks on linn sellest kavatsusest loobunud. Oma arvamuses olete
osutanud Emajõe paremkalda hoonestusmustrile, kus 300-600 m vahedega on jõe lähedusse
ehitatud väiksemaid elamute kogumeid (Jõerahu tn ja Ööbiku tn, allavoolu Soosaare ja Piibu).
Leiate, et Maa-allika, Eluallika ja Õnneallika kinnistute hoonestamine vastab naabrusalade
hoonestamise loogikale.
Selgituseks, et nii Jõerahu (Jänese), Ööbiku (Kolga) kui ka Piibu on ajaloolised vanad
talukohad Emajõe kalda looduslikel liivasaartel, kuid Maa-allika, Eluallika ja Õnneallika
kinnistud ei paikne pinnase omadustelt analoogses asukohas. Kuna ehitamiseks puuduvad
looduslikud eeldused, ei ole eelnimetatud kinnistutel olnud teid ega ka ajaloolisi talukohti.
Maa-allika, Eluallika ja Õnneallika kinnistute piirkonnas on Emajõe kalda-ala turvastunud,
samuti on kaldanõlv piirkonnas järsk, mis kumbki ei loo võimalusi hoonete ehitamiseks ilma,
et selleks ei peaks jõe looduslikku lammiala maastikku oluliselt muutma. Linn ei pea
võimalikuks neil aladel pinnast tõsta ega toeta ettepanekut rajada pehmele pinnasele sadade
meetrite pikkust aastaringses kasutuses juurdepääsuteed. Sarnaselt 2006. a. kehtestatud
Tähtvere valla üldplaneeringuga ei ole Maa-allika, Eluallika ja Õnneallika kinnistud Tartu
linna üldplaneeringus määratud veekogu kalda tiheasustusaladeks, kuhu ehitamisel või mille
teenindamiseks vajaliku tehnotaristu rajamiseks oleks lubatud maapinda tõsta. Tartu linna
3
maalise asustusega aladel on seatud kõikjale sarnased tingimused, millest lähtuvalt peavad
Emajõe kalda-alad jääma üleujutuste korral puhveraladeks, kus suurvesi katab ajuti kaldaid ja
imbub pinnasesse. Üldplaneeringuga seatud Emajõe üleujutusohust tingitud ehituspiiranguid
ei laiene olemasoleva hoonestusega aladele, samuti juba detailplaneeritud, kuid veel välja
ehitamata maa-aladele. Erandina käsitletakse ka maalise asustusega alale rajatavaid avalikult
kasutatavaid jõeäärseid puhkekohti, mis siiski valdavalt paiknevad olemasolevate
juurdepääsuteedega ja pinnase omadustelt sobivates kohtades.
Käesolevaga taotletav EV juhtotstarve ei ole võrreldav alale varasemalt planeeritud
funktsioonidega, milleks oli avalikku kasutusse mõeldud väikesadam, puhkeala, st viidata, et
põhimõtteliselt on varem nõustutud hoonestamisega ei ole asjakohane. Samuti ei vasta tõele,
et Einopõllu maaüksusele on ÜP2040 lahenduses määratud EV maa, kuna see ala on just
vastupidi jäetud maaliseks asustuseks. ÜP2040 on määranud asustuse arengu alad tundlikult,
lähtudes põhimõtetest, mille kohaselt tugevdatakse olemasolevaid keskusi, võimaldatakse
teatud suundades linna laienemist ning uute elamualade teke saab toimuda läbi terviklike
lahenduste. Esitatud ettepanek on vastuolus kõigi eelnimetatud põhimõtetega, kuna
moodustuks üks killustatud elamutükk keset maalist asustust, mis pole kuidagi seotud linnaga,
ei moodusta terviklikku (vähemalt 20 majapidamisest koosnevat) uusarendust ja ei asu ka
ühegi kohaliku keskuse piirkonnas. Eelnevat kokku võttes ei nõustu linn Maa-allika, Eluallika
ja Õnneallika kinnistutele väikeelamumaa juhtotstarbe määramisega.“
Kirjalikul ärakuulamisel Kim Allikas ega Lagle Laennekova Rahandusministeeriumile oma
arvamuse osas ei vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas
01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud
võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki
ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on heakskiidu andmise menetluse käigus tuvastanud, et Tartu
Linnavalitsus on Kim Allika ja Lagle Laennekova arvamusega osaliselt arvestanud ja
vastavalt üldplaneeringu lahendust täiendanud. Nimelt on üldplaneeringu ptk-s 1.3.
„Ehitustingimused asustusüksustes“ kirjas: Vorbuse väärtuslikul maastikul, maalise asustuse
maa-alal ja Emajõe üleujutusohuga alal ei ole üldjuhul hoonestamine lubatud. Määrata
erandina Vorbuse väärtuslikul maastikul, maalise asustuse maa-alal, Emajõe üleujutusohuga
alal ehitusõigus üksikelamute rajamiseks Maa-allika ja Õnneallika kinnistutele juhul, kui on
tagatud Emajõe äärsel matkarajal vaba liikumine. Erandi lubamise eeltingimuseks on Maa-
Allika, Õnneallika ja Eluallika maaüksuste osas matkaraja kasutuse lubamine ja vastava
kokkuleppe sõlmimine. Samuti tuleb tagada, et hoonete alune maapind oleks kõrgemal, kui
Emajõe üleujutuse maksimaalse veetaseme 1% tõenäosuse piirist (abs 33.9 m). Eluallika
kinnistu hoonestamine ei ole krundistruktuurist tulenevalt võimalik.
Rahandusministeerium märgib, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4
kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine
ning otsustamine.
Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate
huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Kim Allikas, Lagle Laennekova
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5