Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-105
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Anne Tammeri, Vello Tammeri,
Andres Härmi ja Reet Härmi üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata
jäetud arvamusele2.
Avalikul väljapanekul Anne Tammeri, Vello Tammeri, Andres Härmi ja Reet Härmi
esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse3 seisukoht ja Rahandusministeeriumi
arvamus:
Anne Tammer, Vello Tammer, Andres Härm ja Reet Härm tegid ettepaneku mitte määrata
Rahinge külas Pihva tee 4, Pihva tee 6, Pihva tee 6a ja Pihva tee 8 asuvaid maatükke
detailplaneeringu kohustusega aladeks, või alternatiivselt - kavandada Tartu linna
üldplaneeringus võimalus püstitada Pihva tee 4, Pihva tee 6, Pihva tee 6a ja Pihva tee 8
kinnisasjale üks uus üksikelamu koos 1-3 kõrvalhoonega, kus ehitusõigus määratakse
projekteerimistingimuste alusel ja ilma detailplaneeringut koostamata. Üksikelamute
maksimaalne ehitisealune pind oleks kuni 450 m2 ja hoonete pind krundil kokku kuni 1000 m2.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Krunte saab hoonestada vastavalt üldplaneeringu eelnõus toodud üldistele maakasutus- ja
ehitustingimustele. Linn ei pea otstarbekaks kavandatava asustuse arenguala (tiheasustusala)
tükeldamist. Detailplaneeringu koostamise vajaduse määrab linn igakordse kaalutlusotsusena
mitte üldplaneeringuga. Vastavalt EHS § 125 lg (5) kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või
laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale
ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades
sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
2) üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millest lähtudes on lubatud nii
üksikelamute kui paariselamute ehitamine. Elamute maksimaalne ehitisealune pind on
üldjuhul kuni 250m² ja hoonete pind krundil kokku kuni 300m².“
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamus koodiga 62816 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Kirjalikul ärakuulamisel esitas Anne Tammer selle arvamuse osas 01.09.2021 vastuse, milles
andis teada, et Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr. 813 lisas antud selgitused tema
arvamusega mittearvestamise osas ei ole piisavad ning ta jääb Tartu linna üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud arvamuse juurde ning selgitas:
„Tartu Linnavalitsus väidab 13.07.2021 korralduse lisas, et detailplaneeringu koostamise
vajaduse määrab linn igakordse kaalutlusotsusena, mitte üldplaneeringuga. Seejärel viitab
linnavalitsus EHS § 125 lg-le 5. Ilmselt on siiski silmas peetud planeerimisseaduse § 125 lg 5.
Tartu Linnavalitsus selgitab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu
koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe
hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
1) Ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades
sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
2) Üldplaneeringuga on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, millest lähtudes on lubatud nii
üksikelamute kui paarismajade ehitamine. Elamute maksimaalne ehitusalune pind on üldjuhul
kuni 250 m2 ja hoonete pind krundil kokku kuni 300 m2.
Minu hinnangul on linnavalitsuse selgitused omavahel vastuolus. Kui linnal on õigus
kaalutlusotsusena määrata detailplaneeringu koostamise vajadus, siis ei kuulu
planeerimisseaduse § 125 lg 5 kohaldamisele. Arvestades linnavalitsuse selgitusi, ei ole
üldplaneeringust võimalik aru saada, kas Rahinge järve detailplaneeringu kohustusega alal on
detailplaneeringu koostamine kohustuslik igal juhul või saab linn määrata detailplaneeringu
koostamise vajaduse igakordse kaalutlusotsusena. Leian, et üldplaneeringus on selgelt ja
arusaadavalt määratlemata, millistel juhtudel on nõutav detailplaneeringu koostamine
Rahinge järve detailplaneeringu kohustusega alal.
Olen jätkuvalt seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ei ole mõistlik ega vajalik juhul,
kui kompaktset hoonestust ei kavandata ja soovitakse juba hoonestatud Pihva tee 4 ja Pihva
tee 8 kruntidele püstitada veel ühe üksikelamu või kõrvalhooneid või seni hoonestamata Pihva
tee 6 ja Pihva tee 6a kruntidele kummalegi ühe üksikelamu koos 1-3 kõrvalhoonega. Selline
võimalus tuleb Tartu linna üldplaneeringus ette näha. Tegemist on maapiirkonnaga, kus peaks
jääma alternatiiv nn hajaasustuseks.“
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on kaalutlenud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut, ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1
seatud kaalutlemise kohustuse. Toodud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on
PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, kaaluma neid vastavalt planeerimise
põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Anne Tammer, Vello Tammer, Andres Härm, Reet Härm
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4