dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-101
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, Advokaadibüroo TGS Baltic AS
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-115332-101 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice1086 KB

Sisu (failidest)

30.08.21 kell11.00- 12.30- TGS Legal advokaadi büroo. Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse kaalutluste alusel kujundatav. Vandeadvokaat Triin Kaurov (TK) ja Andres Soome (AS) tutvustavad slaididel olukorda ja oma arvamust. Kallasrajal matkaraja puhul oleks tegu ebaseadusliku ehitamisega, matkarada riivab samuti omandiõigust ja kodu puutumatust ning tekitab turvalisusprobleeme. AS- kallasraja talumine on täidetud, tõkkeid tehtud ei ole, vargused. TK - üldplaneeringus (ÜP) põhjendusi vaid kaks- puhkus ja jõele juurdepääs, avalik huvi ei õigusta eramaa kasutamist, jõe kasutamist ei ole omanikud takistanud. Avaliku huvi hindamine- sundvalduse seadmine ei kaalu üles, erahuvi riivamine ülemäärane. AS- talumiskohustus ei saa olla ainult kaldaäärne liikumise osa, kirjeldab ja demonstreerib fotodel puudele inimeste poolt tekitatud kahjustusi mis ei ole liikumise talumiskohustusega kaetud, õuemaad on hooldatud kalda ni välja. Kaitsealused liigid, ebavõrdne kohtlemine võrreldes naabritega kelle kruntidest matkarada mööda viidi. Tartu linnavalitsus (LV) esindaja Indrek Ranniku (IR) nendib, et LV mõistab hirme ja soove ning tuletab meelde matkaraja ajalugu ja allakäiku Tähtvere valla aegadel mis on LV-le teada. LV on seisukohad kujundanud kogu protsessi kestel arvestades avalikke ja erahuve. LV-I on võimekus rajal (hea)kord tagada. Rada kulgeks Jänese sillani+ tagasitulek teiselpool jõge, kajastamist Tartu valla ÜP-s on jälgitud. LV-I on soov saavutada kokkulepped maaomanikega. Kui linn koormab, siis erinevalt kallasrajast, kus kontrolli pole LV seab eramaal matkajatele piirangud(= ainult läbimiseks) ning palkab turvafirma mis on politseist operatiivsem. Tasuline kokkulepe, tagatakse prügikastide- siltide- sildade jms. korrashoid. Üleujutuseajal ei ole matkarada lihtsalt matkatav, saab liikumist piirata. Suurvee taandumisel olukord taastub ja korrastatakse. LV- matkarada viidi ümber tiheasustusalast. Linn pakub vastukaaluks reguleerimist ja korda . ÜP kaardil kujutatud matkarada on strateegiline suund maaomanikega kokkuleppe saavutamiseks. Kokkuleppeid ei ole ka teiste maaomanikega, kuid neid võimalusi pole vaidlustatud. Vajadusel toetatakse piirete rajamist. Reno Laidre (RL) kommenteerib, et sotsiaalne järelevalve kadus matkarajal ära ning seda asendasid kraavid. Matkaraja rajamisel järelevalve ja sotsiaalne kontroll suurenevad. TK ja AS kommenteerivad üleujutuste ja kraavide teemat, kaevatud on ainult kaks kanalit, vähemalt ühel kraavil toimunud kaevamine seotud maaparandusühistu tegevusega, rõhutatakse kaitsealuste liikidega seonduvat. IR- kaitsealustest liikidest ollakse teadlikud, Keskkonnaamet on ÜP kooskõlastanud . Olukord looduses ja eluslooduse andmebaasis ei ole kunagi 1:1 kattuvad. Kokkulepet saavutatud ei ole ÜP heakskiitja annab arvestamata arvamuste osas kirjaliku seisukoha . Protokollis Margus Hendriksan J(~ Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-101 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üldplaneeringu avalikustamisel esitatud, arvestamata jäetud arvamuste suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium ettepaneku 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Emajõe matkaraja teema käsitlev suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 30.08.21 kell 11 – 12.30. Ärakuulamisel osapooled täpsustasid ja rõhutasid oma seisukohti, arvamuse esitajad teatasid, et ei tagane esitatud arvamusest. Kokkulepet ei saavutatud. Esindaja, vandeadvokaat Triin Kaurov esitas e-posti teel 30.08.21 täiendavalt ärakuulamisel demonstreeritud põhjalikud seisukohti avavad materjalid. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse 27.08.21 kell 12 – 13.30 ära kuulatud üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele Ihaste linnaosa rohealade teemade osas. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi koondarvamus: Kodanike esindaja advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Triin Kaurov Heidi Rajamäe- Volmeri, Andres Soome, Kristjan Pajula, Indrek Kooviti ja Aivo Alli esindajana esitatud arvamus: Esindatavad ei nõustu üldplaneeringus esitatud kallasraja ja sellele planeeritava matkaraja lahendusega. Avaldajad on juba varasemalt esitanud ka eskiisile vastuväited ja ettepanekud – kuna nendega pole arvestatud, siis jäävad avaldajad jätkuvalt juba esitatud vastuväidete juurde. Avaldajad on seisukohal, et üldplaneering on planeeritava Emajõe kallasraja osas õigusvastane ja seda ei tohi üldplaneeringus pakutud kujul kehtestada. Põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised: 1. Õigus kallasrada kasutada ei anna Tartu linnale õigust sellele matkarada rajada ja seda matkarajana kasutusse anda. 2. Avaldajad leiavad, et Tartu linn käitub seadusevastaselt. Matkarada soovitakse rajada Emajõe kallasrajale, kuid Emajõe kallasraja ulatuses on Emajõel ehituskeeluvöönd, kus vastava matkaraja rajamine on lubamatu. Avaldajad leiavad ka, et ehituskeeluvööndi vähendamine sel eesmärgil on lubamatu. 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 3. Avaldajad keelduvad Tartu linnaga kokkuleppe sõlmimisest matkaraja rajamiseks avaldajate kinnistutele, sest üldplaneeringu kohane lahendus rikub avaldajate õigusi. Matkaraja rajamisega ei arvesta avaldajate omandiõiguse ja kodu puutumatusega, sh on lahendamata matkaraja turvalisuse ja heakorra küsimused. 4. Avaldajad leiavad, et sundvalduse seadmine ei ole seaduse kohaselt võimalik, sest puudub avalik huvi matkaraja kasutamiseks. Isegi kui tõesti selline avalik huvi esineb, siis igal juhul ei ole sundvalduse seadmine võimalik, sest avaldajate erahuvid kaaluvad üle avaliku huvi. 5. Vastutustundetu ja lubamatu on avaldajate kui eraomanike maadel välja kuulutada matkarada, kui maaomanikud ei ole selleks nõusolekut andnud ning tegelikult on ilmne ja teada, et linn ei suuda tagada matkarajal turvalisust ja ohutust, maaomanike omandiõigust, privaatsust ja kodu puutumatust ning lükkab kohustused maaomanike kaela. Avaldajate põhjendatud küsimus on, kas ja kuidas tagatakse matkajate viisakas käitumine matkarajal, kuid vastust sellele üldplaneeringust ei saa. Ainuüksi üldplaneeringus kui avalikus linna ruumilise arengu dokumendis selliselt matkaraja näitamine annab eksitava ja ebaõige sõnumi, et juba ongi olemas selline matkarada ja võimalus seda kasutada, mis aga tähendab maaomanikele suurt peavalu. 6. Kui linn jääb matkaraja rajamise juurde, siis on jätkuvalt avaldajate ettepanek suunata matkarada ümber avaldajate ning Ööbiku tee ja Ööbiku pargi kruntide Einopõllu (katastritunnus 79301:001:0425) ja Jaanipõllu (katastritunnus 79301:001:0430) kinnistute äärest. Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud ettepaneku osas mittearvestavale seisukohale selgitades, et matkaraja suhtes on avalik huvi. Planeerimise olulisim põhimõte on erinevate huvide tasakaalustamine ja lõimimine. PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab omavalitsus kui planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Linna hinnangul on suurem avalik huvi matkaraja kavandamiseks eelkõige Emajõe äärse matkaraja lõigus dendropargist kuni Vorbuse raudteesillani, kuna see asub linnale väga lähedal. Linn leiab, et kuna tegemist ei ole avaldajate kinnistutel (aadressidel Jõekivi tee 1, 2 ja 2a, Kalamaja, Kolga, Sisaski ja Jõekalda) elamute lähedal kulgeva matakarajaga, siis ei kaasne olulist riivet privaatsusele ja see ei riku maaomanike omandiõigust. Maaomanikud peavad mõistma, et nende omandiõigus pole piiramatu. Omanikul on õigus enda omandit vabalt kasutada arvestades õigusaktides sätestatut. Oma õiguste teostamisel tuleb arvestada ka teiste isikute õigustega, avalike huvidega ja väärtustega. Avalikes huvides on kindlasti Emajõe kallastel vaba liikumise planeerimine, et tagada piirkonna elanikele võimalused vabaõhu puhkuseks. Matkarada või kallasrada. Kallasrada ei ole võrdne matkarajaga ja linn möönab, et matkarada võib olla kinnistu omanikule koormavam kui kallasrajal liikumine. Samas mõlemal juhul võivad kaasneda omaniku jaoks sarnased ebamugavused ja negatiivsed mõjud privaatsusele, turvalisusele. Samuti on maaomanike õigused täpselt samad mõlemal juhul. Linn leiab, et matkaraja asukoha määramine ÜP-s iseenesest omaniku õigusi ei kitsenda ega piira tema omandiõigust, kuna matkaraja kavandamine eramaale eeldab maakasutuseks kokkulepet maaomanikega, kokkuleppe vajadusele osutatakse ka üldplaneeringus. Matkaraja kavandamine võimaldab ette valmistada terve kompleksi tegevusi, mis kokkuvõttes tagavad küll jõekalda parema ja ilmselt rahvarohkema külastatavuse, kuid annab võimaluse omanikuga kokku leppida raja ehituse (sillad, puitteed soistes kohtades jms), kasutamise tingimused mh selle, mis tingimustel on lubatud rada kasutada (nn Läti kalamehed jt pikemat aega kohapeal viibijad), kus telkida, lõket teha, pikniku pidada võib vaid määratud kohtades 3 jne, lisaks turvalisuse ja koristamise küsimused. Kallasraja puhul peab omanik ise tegelema kõige sellega ja regulatsioon tuleneb KeÜS-ist. Siis linn ei saa reguleerida muud kui nõuda kallasrajal liikumise läbipääsu. Linna eesmärk on siiski tulevikus jõuda lahendini, mis Euroopas matkaradadel välja on kujunenud – tagatud on raja läbitavus ja turvalisus matkajale, külastuskord on täpselt reglementeeritud ning kohalik omavalitsus kannab hoolt koristamise ja haldamise üle. Seega kõigi osapoolte vahel on kokku lepitud käitumise kord. Linn rõhutab, et matkarajana avatakse rada pärast kokkulepete sõlmimist ja raja kasutamiseks ettevalmistustööde tegemist. Võimalik on kokkuleppel ka tasuline sundvaldus, kuid sundvalduse seadmine ei ole linna esmane valik. Linn soovib jõuda omanikega kokkuleppele matkaraja olemuses, selle täpses asukohas, võimalike täiendavate rajatiste osas raja hoolduse, vajadusel viitade ja käitumisjuhiste paigaldamises, turvalisuse osas. Sisuliselt teostab linn sellega järelevalvet Emajõe kallasraja vaba kasutuse ja ebaseaduslike takistuste kaotamise üle ja võtab kallasraja kinnisasja omaniku kohustused enda kanda. Matkarada ja üleujutused. Avaldajate kinnistud paiknevad valdavalt looduslikult tugeval (looduslikud liivasaared kaldal) või tugevdatud (jõe süvendamisel teisaldatud mineraalpinnase arvelt kujundatud pool-looduslikud põndakud) pinnasel. Eelpool kirjeldatud jõe kaldaprofiili erisuste tõttu on kallasraja vöönd Jõekalda, Sisaski, Kolga, Kalamaja ja Jõekivi kinnistute piirkonnas üleujutuse või suurvee aegadel vee all vaid väheses ulatuses ja lühiajaliselt. Emajõe võimaliku üleujutuse korral katab suurvesi matkaraja linnapoolses osas jõe kaldaala oluliselt suuremas ulatuses, mistõttu matkarada leiab laiemat kasutust alles pärast veeseisu alanemist. Eelneva tõttu ei saa eeldada, et igapäevamatkaja jõuab kõrge veeseisu ajal ka avaldajate kinnistuteni ja jääb seal hätta. Linn kui matkaraja valdaja tagab suurvee perioodil järelevalve ja paigaldab rajale hoiatavad või keelavad sildid kui on veendunud, et matkarada on üleujutatud ja raskesti läbitav. Kui kinnistutel paiknev kallasrada on üle ujutatud, siis kehtivad seal KeÜS § 38 lg 3 ja lg 6 kohased ajutise kallasraja kasutamise tingimused. Matkaraja kavandamine arvestab kaitsealuste liikidega ja on kooskõlas kaldakaitseliste piirangutega. Üldplaneeringu KSH aruandes on kirjeldatud, et Emajõega seotud kaitsealustele liikidele ei ole seoses matkaraja ega puhkekohtade arendamisega olulist ebasoodsat mõju ette näha. Sarnaselt ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele. Seega on välistatud ebasoodsad mõjud üksnes lühiajaliseks viibimiseks ja liikumiseks mõeldud aladel väljaspool matkaraja puhkekohti. KSH aruanne on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud. Linn ja Keskkonnaamet käsitlevad matkarada planeeringuga kavandatava avalikult kasutatava teena, millele ehituskeeld ei laiene (LKS § 38 lg 5 p 10) Kallasraja sulgemine ülekaaluka erahuvi korral. Vastuseks avaldajate taotlusele sulgeda üldplaneeringuga kallasrada avaldajate kinnistutel sadade meetrite ulatuses selgitab linn järgmist. KeÜS § 39 lg 2 sõnastusest tuleneb, et kallasraja sulgemine ülekaaluka erahuvi korral on võimalik üksnes veepiirile rajatud ehitise vahetus läheduses, lisaks peab ehituskeeluvööndi vähendamine olema toimunud õiguspäraselt. Eelnevast järeldub, et kallasrada ei saa sulgeda ehitiste korral, mille osas on kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimunud õigusvastaselt ja juhtudel, kui ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole. Ehk juhtudel kui puudub veepiiril asuv ehitis, mille osas ilmneks ülekaalukas erahuvi. Ülekaalukaks erahuviks ei saa olla näiteks pelgalt ehitise omaniku soov privaatsust säilitada. Privaatsuse riivega peab kallasraja lähistele ehitist rajav isik olema eelnevalt arvestanud. Seega KeÜS-i 4 kohaselt puudub avaldajate kinnistutel õigus kallasraja sulgemiseks tulenevalt ülekaalukast erahuvist. Rahandusministeerium on eespool esitatu osas arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole olnud võimalik arvestada või täies mahus arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): protokoll Lisaadressaadid: 5 Advokaadibüroo TGS Baltic AS Margus Hendrikson 715 5885 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel