30.08.21 kell11.00- 12.30- TGS Legal advokaadi büroo.
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Vandeadvokaat Triin Kaurov (TK) ja Andres Soome (AS) tutvustavad slaididel olukorda ja oma
arvamust. Kallasrajal matkaraja puhul oleks tegu ebaseadusliku ehitamisega, matkarada riivab samuti
omandiõigust ja kodu puutumatust ning tekitab turvalisusprobleeme.
AS- kallasraja talumine on täidetud, tõkkeid tehtud ei ole, vargused.
TK - üldplaneeringus (ÜP) põhjendusi vaid kaks- puhkus ja jõele juurdepääs, avalik huvi ei õigusta
eramaa kasutamist, jõe kasutamist ei ole omanikud takistanud. Avaliku huvi hindamine-
sundvalduse seadmine ei kaalu üles, erahuvi riivamine ülemäärane.
AS- talumiskohustus ei saa olla ainult kaldaäärne liikumise osa, kirjeldab ja demonstreerib fotodel
puudele inimeste poolt tekitatud kahjustusi mis ei ole liikumise talumiskohustusega kaetud,
õuemaad on hooldatud kalda ni välja. Kaitsealused liigid, ebavõrdne kohtlemine võrreldes naabritega
kelle kruntidest matkarada mööda viidi.
Tartu linnavalitsus (LV) esindaja Indrek Ranniku (IR) nendib, et LV mõistab hirme ja soove ning tuletab
meelde matkaraja ajalugu ja allakäiku Tähtvere valla aegadel mis on LV-le teada. LV on seisukohad
kujundanud kogu protsessi kestel arvestades avalikke ja erahuve. LV-I on võimekus rajal (hea)kord
tagada. Rada kulgeks Jänese sillani+ tagasitulek teiselpool jõge, kajastamist Tartu valla ÜP-s on
jälgitud. LV-I on soov saavutada kokkulepped maaomanikega. Kui linn koormab, siis erinevalt
kallasrajast, kus kontrolli pole LV seab eramaal matkajatele piirangud(= ainult läbimiseks) ning
palkab turvafirma mis on politseist operatiivsem. Tasuline kokkulepe, tagatakse prügikastide- siltide-
sildade jms. korrashoid. Üleujutuseajal ei ole matkarada lihtsalt matkatav, saab liikumist piirata.
Suurvee taandumisel olukord taastub ja korrastatakse.
LV- matkarada viidi ümber tiheasustusalast. Linn pakub vastukaaluks reguleerimist ja korda . ÜP
kaardil kujutatud matkarada on strateegiline suund maaomanikega kokkuleppe saavutamiseks.
Kokkuleppeid ei ole ka teiste maaomanikega, kuid neid võimalusi pole vaidlustatud. Vajadusel
toetatakse piirete rajamist.
Reno Laidre (RL) kommenteerib, et sotsiaalne järelevalve kadus matkarajal ära ning seda asendasid
kraavid. Matkaraja rajamisel järelevalve ja sotsiaalne kontroll suurenevad.
TK ja AS kommenteerivad üleujutuste ja kraavide teemat, kaevatud on ainult kaks kanalit, vähemalt
ühel kraavil toimunud kaevamine seotud maaparandusühistu tegevusega, rõhutatakse kaitsealuste
liikidega seonduvat.
IR- kaitsealustest liikidest ollakse teadlikud, Keskkonnaamet on ÜP kooskõlastanud . Olukord
looduses ja eluslooduse andmebaasis ei ole kunagi 1:1 kattuvad.
Kokkulepet saavutatud ei ole ÜP heakskiitja annab arvestamata arvamuste osas kirjaliku seisukoha .
Protokollis Margus Hendriksan J(~
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-101
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üldplaneeringu avalikustamisel esitatud, arvestamata
jäetud arvamuste suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium ettepaneku
17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Emajõe matkaraja teema käsitlev suuline ärakuulamine
toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 30.08.21 kell 11 – 12.30. Ärakuulamisel
osapooled täpsustasid ja rõhutasid oma seisukohti, arvamuse esitajad teatasid, et ei tagane
esitatud arvamusest. Kokkulepet ei saavutatud. Esindaja, vandeadvokaat Triin Kaurov esitas
e-posti teel 30.08.21 täiendavalt ärakuulamisel demonstreeritud põhjalikud seisukohti avavad
materjalid.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse 27.08.21 kell 12 – 13.30 ära kuulatud
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele Ihaste
linnaosa rohealade teemade osas.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja
Rahandusministeeriumi koondarvamus:
Kodanike esindaja advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat Triin Kaurov Heidi Rajamäe-
Volmeri, Andres Soome, Kristjan Pajula, Indrek Kooviti ja Aivo Alli esindajana esitatud
arvamus:
Esindatavad ei nõustu üldplaneeringus esitatud kallasraja ja sellele planeeritava matkaraja
lahendusega. Avaldajad on juba varasemalt esitanud ka eskiisile vastuväited ja ettepanekud –
kuna nendega pole arvestatud, siis jäävad avaldajad jätkuvalt juba esitatud vastuväidete
juurde.
Avaldajad on seisukohal, et üldplaneering on planeeritava Emajõe kallasraja osas
õigusvastane ja seda ei tohi üldplaneeringus pakutud kujul kehtestada. Põhjendused on
kokkuvõtlikult järgmised:
1. Õigus kallasrada kasutada ei anna Tartu linnale õigust sellele matkarada rajada ja seda
matkarajana kasutusse anda.
2. Avaldajad leiavad, et Tartu linn käitub seadusevastaselt. Matkarada soovitakse rajada
Emajõe kallasrajale, kuid Emajõe kallasraja ulatuses on Emajõel ehituskeeluvöönd, kus
vastava matkaraja rajamine on lubamatu. Avaldajad leiavad ka, et ehituskeeluvööndi
vähendamine sel eesmärgil on lubamatu.
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
3. Avaldajad keelduvad Tartu linnaga kokkuleppe sõlmimisest matkaraja rajamiseks
avaldajate kinnistutele, sest üldplaneeringu kohane lahendus rikub avaldajate õigusi.
Matkaraja rajamisega ei arvesta avaldajate omandiõiguse ja kodu puutumatusega, sh on
lahendamata matkaraja turvalisuse ja heakorra küsimused.
4. Avaldajad leiavad, et sundvalduse seadmine ei ole seaduse kohaselt võimalik, sest puudub
avalik huvi matkaraja kasutamiseks. Isegi kui tõesti selline avalik huvi esineb, siis igal
juhul ei ole sundvalduse seadmine võimalik, sest avaldajate erahuvid kaaluvad üle avaliku
huvi.
5. Vastutustundetu ja lubamatu on avaldajate kui eraomanike maadel välja kuulutada
matkarada, kui maaomanikud ei ole selleks nõusolekut andnud ning tegelikult on ilmne ja
teada, et linn ei suuda tagada matkarajal turvalisust ja ohutust, maaomanike omandiõigust,
privaatsust ja kodu puutumatust ning lükkab kohustused maaomanike kaela. Avaldajate
põhjendatud küsimus on, kas ja kuidas tagatakse matkajate viisakas käitumine matkarajal,
kuid vastust sellele üldplaneeringust ei saa. Ainuüksi üldplaneeringus kui avalikus linna
ruumilise arengu dokumendis selliselt matkaraja näitamine annab eksitava ja ebaõige
sõnumi, et juba ongi olemas selline matkarada ja võimalus seda kasutada, mis aga
tähendab maaomanikele suurt peavalu.
6. Kui linn jääb matkaraja rajamise juurde, siis on jätkuvalt avaldajate ettepanek suunata
matkarada ümber avaldajate ning Ööbiku tee ja Ööbiku pargi kruntide Einopõllu
(katastritunnus 79301:001:0425) ja Jaanipõllu (katastritunnus 79301:001:0430) kinnistute
äärest.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud ettepaneku osas mittearvestavale seisukohale selgitades,
et matkaraja suhtes on avalik huvi. Planeerimise olulisim põhimõte on erinevate huvide
tasakaalustamine ja lõimimine. PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab omavalitsus kui
planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve
ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele
ning lõimima need planeeringulahendusse. Linna hinnangul on suurem avalik huvi matkaraja
kavandamiseks eelkõige Emajõe äärse matkaraja lõigus dendropargist kuni Vorbuse
raudteesillani, kuna see asub linnale väga lähedal. Linn leiab, et kuna tegemist ei ole
avaldajate kinnistutel (aadressidel Jõekivi tee 1, 2 ja 2a, Kalamaja, Kolga, Sisaski ja Jõekalda)
elamute lähedal kulgeva matakarajaga, siis ei kaasne olulist riivet privaatsusele ja see ei riku
maaomanike omandiõigust. Maaomanikud peavad mõistma, et nende omandiõigus pole
piiramatu. Omanikul on õigus enda omandit vabalt kasutada arvestades õigusaktides
sätestatut. Oma õiguste teostamisel tuleb arvestada ka teiste isikute õigustega, avalike
huvidega ja väärtustega. Avalikes huvides on kindlasti Emajõe kallastel vaba liikumise
planeerimine, et tagada piirkonna elanikele võimalused vabaõhu puhkuseks.
Matkarada või kallasrada. Kallasrada ei ole võrdne matkarajaga ja linn möönab, et matkarada
võib olla kinnistu omanikule koormavam kui kallasrajal liikumine. Samas mõlemal juhul
võivad kaasneda omaniku jaoks sarnased ebamugavused ja negatiivsed mõjud privaatsusele,
turvalisusele. Samuti on maaomanike õigused täpselt samad mõlemal juhul. Linn leiab, et
matkaraja asukoha määramine ÜP-s iseenesest omaniku õigusi ei kitsenda ega piira tema
omandiõigust, kuna matkaraja kavandamine eramaale eeldab maakasutuseks kokkulepet
maaomanikega, kokkuleppe vajadusele osutatakse ka üldplaneeringus. Matkaraja
kavandamine võimaldab ette valmistada terve kompleksi tegevusi, mis kokkuvõttes tagavad
küll jõekalda parema ja ilmselt rahvarohkema külastatavuse, kuid annab võimaluse
omanikuga kokku leppida raja ehituse (sillad, puitteed soistes kohtades jms), kasutamise
tingimused mh selle, mis tingimustel on lubatud rada kasutada (nn Läti kalamehed jt pikemat
aega kohapeal viibijad), kus telkida, lõket teha, pikniku pidada võib vaid määratud kohtades
3
jne, lisaks turvalisuse ja koristamise küsimused. Kallasraja puhul peab omanik ise tegelema
kõige sellega ja regulatsioon tuleneb KeÜS-ist. Siis linn ei saa reguleerida muud kui nõuda
kallasrajal liikumise läbipääsu. Linna eesmärk on siiski tulevikus jõuda lahendini, mis
Euroopas matkaradadel välja on kujunenud – tagatud on raja läbitavus ja turvalisus matkajale,
külastuskord on täpselt reglementeeritud ning kohalik omavalitsus kannab hoolt koristamise
ja haldamise üle. Seega kõigi osapoolte vahel on kokku lepitud käitumise kord.
Linn rõhutab, et matkarajana avatakse rada pärast kokkulepete sõlmimist ja raja kasutamiseks
ettevalmistustööde tegemist. Võimalik on kokkuleppel ka tasuline sundvaldus, kuid
sundvalduse seadmine ei ole linna esmane valik. Linn soovib jõuda omanikega kokkuleppele
matkaraja olemuses, selle täpses asukohas, võimalike täiendavate rajatiste osas raja hoolduse,
vajadusel viitade ja käitumisjuhiste paigaldamises, turvalisuse osas. Sisuliselt teostab linn
sellega järelevalvet Emajõe kallasraja vaba kasutuse ja ebaseaduslike takistuste kaotamise üle
ja võtab kallasraja kinnisasja omaniku kohustused enda kanda.
Matkarada ja üleujutused. Avaldajate kinnistud paiknevad valdavalt looduslikult tugeval
(looduslikud liivasaared kaldal) või tugevdatud (jõe süvendamisel teisaldatud
mineraalpinnase arvelt kujundatud pool-looduslikud põndakud) pinnasel. Eelpool kirjeldatud
jõe kaldaprofiili erisuste tõttu on kallasraja vöönd Jõekalda, Sisaski, Kolga, Kalamaja ja
Jõekivi kinnistute piirkonnas üleujutuse või suurvee aegadel vee all vaid väheses ulatuses ja
lühiajaliselt. Emajõe võimaliku üleujutuse korral katab suurvesi matkaraja linnapoolses osas
jõe kaldaala oluliselt suuremas ulatuses, mistõttu matkarada leiab laiemat kasutust alles pärast
veeseisu alanemist. Eelneva tõttu ei saa eeldada, et igapäevamatkaja jõuab kõrge veeseisu ajal
ka avaldajate kinnistuteni ja jääb seal hätta. Linn kui matkaraja valdaja tagab suurvee perioodil
järelevalve ja paigaldab rajale hoiatavad või keelavad sildid kui on veendunud, et matkarada
on üleujutatud ja raskesti läbitav. Kui kinnistutel paiknev kallasrada on üle ujutatud, siis
kehtivad seal KeÜS § 38 lg 3 ja lg 6 kohased ajutise kallasraja kasutamise tingimused.
Matkaraja kavandamine arvestab kaitsealuste liikidega ja on kooskõlas kaldakaitseliste
piirangutega.
Üldplaneeringu KSH aruandes on kirjeldatud, et Emajõega seotud kaitsealustele liikidele ei
ole seoses matkaraja ega puhkekohtade arendamisega olulist ebasoodsat mõju ette näha.
Sarnaselt ei ole ette näha ebasoodsaid mõjusid kalda kaitse eesmärkide täitmisele. Seega on
välistatud ebasoodsad mõjud üksnes lühiajaliseks viibimiseks ja liikumiseks mõeldud aladel
väljaspool matkaraja puhkekohti. KSH aruanne on Keskkonnaameti poolt heaks kiidetud.
Linn ja Keskkonnaamet käsitlevad matkarada planeeringuga kavandatava avalikult kasutatava
teena, millele ehituskeeld ei laiene (LKS § 38 lg 5 p 10)
Kallasraja sulgemine ülekaaluka erahuvi korral. Vastuseks avaldajate taotlusele sulgeda
üldplaneeringuga kallasrada avaldajate kinnistutel sadade meetrite ulatuses selgitab linn
järgmist. KeÜS § 39 lg 2 sõnastusest tuleneb, et kallasraja sulgemine ülekaaluka erahuvi
korral on võimalik üksnes veepiirile rajatud ehitise vahetus läheduses, lisaks peab
ehituskeeluvööndi vähendamine olema toimunud õiguspäraselt. Eelnevast järeldub, et
kallasrada ei saa sulgeda ehitiste korral, mille osas on kalda ehituskeeluvööndi vähendamine
toimunud õigusvastaselt ja juhtudel, kui ehituskeeluvööndit vähendatud ei ole. Ehk juhtudel
kui puudub veepiiril asuv ehitis, mille osas ilmneks ülekaalukas erahuvi. Ülekaalukaks
erahuviks ei saa olla näiteks pelgalt ehitise omaniku soov privaatsust säilitada. Privaatsuse
riivega peab kallasraja lähistele ehitist rajav isik olema eelnevalt arvestanud. Seega KeÜS-i
4
kohaselt puudub avaldajate kinnistutel õigus kallasraja sulgemiseks tulenevalt ülekaalukast
erahuvist.
Rahandusministeerium on eespool esitatu osas arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud
arvamusi kaalunud ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole olnud võimalik
arvestada või täies mahus arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele,
on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu
koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86
lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d): protokoll
Lisaadressaadid:
5
Advokaadibüroo
TGS Baltic AS
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
6