26.08.21 kellll-35- 12.00 OÜ Pustak, OÜ Aspin Tartu
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Indrek Ranniku {IR, Tartu LV) -on kohtutud ja arutatud, uuendatud lahendus, täiendav korraldus
saadetud .
J. Mody (JM)- Võru/ Mõisavahe. Linnaga on sisulist diskussiooni peetud ning tulemuse osas ollakse
tänulikud. Ei võtnud ettepanekut tagasi kuna arhitekt nägi probleeme. Võru 2 ja Võru 4/6. Triin
Kaurov (TK, vandeadvokaat)- korruselisus lahtine, 4 lubatud- 6 soovitud. Arutatakse arhitekt
Künnapi ettepanekuid- võiks olla ka rohkem kui 6 korrust, ümbritsev hoonestus massiivne ja kõrge
ning võimaldaks ka 7 korrust. Reno Laidre (RL)- kõrgem hoonestus teravdab valgustatuse
probleeme, suure ristmiku nurga koht. Indrek Ranniku {IR)- ruumi kuundav kohalik omavalitsus jäi 4
korruse mahu juurde, otsuse kaalukusest ollakse teadlikud. Puutumus mälestise kaitsevööndiga,
eesmärk vaadeldavuse ja konteksti tagamine eesmärgiga maja keskkonda sulandada, 4 korrust
peetakse sobivaks.
Silja Holsmer (SM)- Mõisavahe 21 täisehitatuse %. IR- nii nagu detailplaneeringust tuleneb, linn ei
määra piire mida detailplaneeringu algatamiselei soovitud.
Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku arvamuse.
Protokollis Margus Hendriksan Jt~ .
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-98
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. OÜ Pustak ja OÜ Aspin Tartu
esitatud arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis
26.08.21 kell 11.35 – 12. Osapooled selgitasid ja rõhutasid ärakuulamisel oma esitatud
põhjendusi, demonstreeriti kavandatava hoonestuse mahtu illustreerivaid visuaalseid
materjale. Kokkulepet ei saavutatud.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse OÜ Pustak ja OÜ Aspin Tartu poolt
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul OÜ Pustak ja OÜ Aspin Tartu esitatud kirjalik arvamus, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
OÜ Aspin-Tartu esitatud arvamus:
1. Mõisavahe tn 21 kinnistu asub menetletava üldplaneeringu kohaselt Kesk-Annelinn
(KA3) piirkonnas juhtotstarbeks on määratud korruselamumaa (EK). KA3 osas on krundi
täisehitusprotsendiks määratud 25% ning ehitustingimuste osas on märgitud, et
Mõisavahe 21 krundi lubatav täisehitus määratakse terviklahendusega arvestades
lähipiirkonna hoonestuslaadi. EK juhtotstarbe sisustamise osas on märgitud, et krundi
suurim täisehitusprotsent määratakse igakordse kaalutlusotsusega arvestades ümbritsevat
keskkonda, krundistruktuuri jms. Seega menetletav üldplaneering näeb ette, et KA3
piirkonnas on üldjuhul täisehitusprotsent kuni 25% ning Mõisavahe 21 krundi osas
täisehitusprotsenti siduvalt kindlaks pole määratud, vaid lähtuda tuleks EK osas esitatud
regulatsioonist, mille kohaselt võimalik täisehitusprotsent määratakse igakordse
kaalutlusotsuse tulemusel.
Seevastu kehtiva üldplaneeringu kohaselt kehtivad Mõisavahe 21 krundile
korterelamumaa kohta üldplaneeringus määratud üldtingimused, mille kohaselt on lubatud
krundi suurim täisehitusprotsent kuni 40% ning erandid on lubatud äritänavate äärsetel
kruntidel ja kesklinnas ehk erandina on võimalik ka suurem täisehitusprotsent kui 40%.
Mõisavahe 21 krundi osas on algatatud detailplaneering vastavalt kehtivale
üldplaneeringule ning algatamisel ei ole krundi täisehitusprotsenti kindlaks määratud.
Detailplaneeringu algatamise menetluse raames analüüsiti ka piirkonna kruntide
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
täisehitusprotsenti, milleks kujunes 43% ning detailplaneeringu koostamisel lähtutakse
piirkonna täisehitusprotsendist.
Vältimaks olukorda, kus menetletavat üldplaneeringut asutakse kitsendavalt tõlgendama
Mõisavahe 21 krundi täisehitusprotsendi osas, palume viia menetletavasse
üldplaneeringusse sisse muudatus, mille kohaselt KA3 täisehitusprotsendi regulatsiooni
osas märkida erand Mõisavahe 21 krundi osas järgnevas sõnastuses: Mõisavahe 21 krundi
lubatav täisehitus määratakse terviklahendusega arvestades lähipiirkonna hoonestuslaadi
ning võib olla kuni 43%. Vastav sõnastus annab selge arusaamise, et Mõisavahe 21 krundi
osas võib täisehitusprotsent olla ka suurem kui 25% ning näeb ette ka võimaliku
maksimaalse täisehitusprotsendi.
Viitame täiendavalt ka asjaolule, et kehtiva üldplaneeringu menetluse raames esitati
Mõisavahe 21 osas ettepanek määrata täisehitusprotsendiks 60% ning vastavat ettepanekut
ei arvestatud, kuna üldplaneering lubas kuni 40% täisehitusprotsendist niigi juba erandit.
Kuna menetletav üldplaneering näeb kehtivas üldplaneeringus esitatud maksimaalselt
täisehitusprotsendist juba oluliselt väiksema (40% on muudetud 25%-ks), siis vältimaks
tulevikus vaidlusi, et Mõisavahe 21 krundi osas ei ole 25%-st suurem täisehitusprotsent
lubatav, on käesolevaga taotletav ettepanek vajalik viia menetletavasse üldplaneeringusse
sisse.
Arvestades, et Mõisavahe tn 21 krundi suurus on 10 149 m2 ning niivõrd suuri krunte
rohkem piirkonnas ei ole, siis puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused nõuda
kordades suuremalt krundilt niivõrd väikest täisehitusprotsenti võrreldes teiste piirkonna
kruntidega.
Lähtudes eeltoodust palume menetletavas üldplaneeringus KA3 täisehitusprotsendi
selgitusse lisada täiendus järgnevas sõnastuses: „Mõisavahe 21 krundi lubatav täisehitus
määratakse terviklahendusega arvestades lähi piirkonna hoonestuslaadi ning võib olla
kuni 43%“.
2. Üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.15 kohaselt hoonete kõrguspiirang antakse
üldplaneeringus korruselisusena. Korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul ja
büroopinnal on 3,2 m, kaubanduspinnal 3,5–4 m. Seega kui korruselisus on seotud hoone
kõrgusega, siis järeldame, et tegemist on maapealsete korrustega. Vaidluste vältimiseks
palume üldplaneeringusse lisada selgitus, et kõrguse arvestamisel võetakse aluseks
hoonete maapealsed korrused.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades:
1. Kehtiva üldplaneeringu kohane, kuni 40% täisehituse võimaldamine krundile ei ole
muutumatu absoluutväärtus, vaid protsent, mis linnapoolsel kaalutlusel suurimana krundil
võib olla, nimetatud protsendi nimetamine üldplaneeringus ei anna kellelegi õigustatud
ootust, et see selline olla saab. Linn on Mõisavahe 21 toonud koostatavas üldplaneeringus
eraldi välja põhjusel, et ala kohta on koostamisel detailplaneering, mille algatamisel
krundi täisehitatuse osakaal jäi koostamisel lahendatavaks. Seetõttu ei peetud otstarbekaks
selle piiritlemist üldplaneeringus. Pakutud täisehituse osakaal ( 43%) ei ole linna poolt
detailplaneeringu algatamisel kinnitatud ja see ei saa olla aluseks üldplaneeringu
täiendamisel.
3
2. Üldplaneeringus märgitud korruselisuse all mõeldakse kõikjal maapealseid korruseid,
erisuse väljatoomine pole põhjendatud.
OÜ Pustak esitatud arvamus: Menetletava üldplaneeringu kohaselt asuvad Võru 2 ja Võru 4//6
kinnistud Riiamäe piirkonnas (R11) piirkonnas ning kuuluvad Karlova miljööväärtusliku ala
koosseisu. Võru tn 2 ja Võru tn 4//6 hoonestus on väga halvas seisukorras ning eeltoodust
lähtuvalt esitati menetletava üldplaneeringu eskiisi avalikustamisel ettepanek uushoonestuse
lubamiseks. Vastuseks esitatud ettepanekule teatas Tartu Linnavalitsus, et olemasolev
hoonestus ei ole amortiseerunud, kuni vastava spetsialisti koostatud audit vastupidist ei tõesta
ning auditi olemasolul on ka hoonete lammutamine ja uushoonestusega asendamine võimalik.
Eeltoodust lähtudes telliti Võru 2 ja Võru 4//6 kinnistutel asuvate hoonete ehitustehnilise
seisukorra kohta ekspertiis diplomeeritud ehitusinsenerilt (tase 7). Ekspertiisist nähtub, et
mõlema kinnistu hoonestus on amortiseerunud ning hoonete kandvatest konstruktsioonidest
on hävinud üle 60%. Menetletava üldplaneeringu kohaselt on Karlova piirkonnas hoonete
lammutamine lubatud, kui kandvatest konstruktsioonidest on hävinud üle 60%, mis on
kindlaks tehtud ehitustehnilise ekspertiisiga. Vastav tingimus on täidetud nii Võru tn 2 kui
Võru tn 4//6 krundi osas.
Menetletava üldplaneeringu kohaselt on uushoonestus lubatud Võru tn 4//6 krundil. Vastavalt
eeltoodule on Võru tn 2 kinnistu osas samuti täidetud eeldus, mis lubab uushoonestust.
Eeltoodust tulenevalt palume üldplaneeringus ette näha, et uushoonestus on lubatud ka Võru
tn 2 krundil. Arhitekt Uko Künnap on koostanud Võru tn 2 ja Võru tn 4//6 kruntide
hoonestamise eskiis-ettepaneku. OÜ Pustak on seisukohal, et arhitekt Uko Künnapi poolt
pakutud eskiislahendus on koostatud piirkonda arvestades ning tegemist on vastavasse
asukohta sobiva ja väärika lahendusega. OÜ Pustak soovib vastavast lahendusest lähtuva
kavandatava ehitusõiguse taotlemisega edasi liikuda, mille esmaseks eelduseks on, et
menetletavas üldplaneeringus vastava lahenduse elluviimist välistavaid tingimusi ei esineks.
Samuti kaalub OÜ Pustak taotluse esitamist detailplaneeringu menetluse algatamiseks.
Arhitekt Uko Künnap on eskiislahenduse koostamisel arvesse võtnud piirkonna hoonestust
ning kinnistutel olevate hoonete halba seisukorda eesmärgiga leida kruntidele optimaalseim
ehitusõiguslik lahendus. Arhitekt leiab, et hoonestus peaks olema liigendatud ja sujuval
üleminekul kõrgustega kõrgemalt madalamale. Arhitekti lahenduse kohaselt on 6-korruseline
maht planeeritud tänavanurgale, Võru 2 krundile. Võru tn hoonete frondi liigendamiseks ja
sujuvaks üleminekuks kahekorruselisele hoonestusele on teised hoonemahud 3- ja 4-
korruselised. Lisaks pakub arhitekt välja, et kuna Võru ja Tähe tänava nurk on alguseks
ajaloolisele Karlova puitlinnaosale, siis võiks säilitada ja restaureerida Võru 2 ja 4 hoonete
vanad fassaadid. Nende arhitektuurne integreerimine uude hoonestusse, annaks kvartalile
kordumatu ja võluva nüansi ja säilitaks visuaalselt Võru tänava ajaloolise fassaadide rea
kulgemise Riia tänavani. OÜ Pustak on täiendavalt tellinud vastavat pädevust omava
spetsialistilt Võru tn 2, 4 ja 6 hoonetele kultuuriväärtusliku hinnangu. Vastav hinnang toetab
samuti arhitekt Uko Künnap poolt koostatud eskiislahendust. Hinnangus asutakse
seisukohale, et hoonete säilitamine ei ole põhjendatud, kuid ettepanek on säilitada Võru tänava
poolsete fassaadide kujundus.
Menetletava üldplaneeringu kohaselt on Võru 4//6 krundil lubatud korruselisus 4. Võru tn 2
krundi osas eraldi korruselisust määratud ei ole. Karlova miljööväärtuslikul alal on kõrgemad
hooned lubatud, kui lähi piirkonnas on kõrgemad hooned. Võru tn 2 kinnistu vahetus
läheduses on kõrgemad hooned ning eeltoodust lähtuvalt on arhitekt Uko Künnap leidnudki,
et sobivaks lahenduseks on tänava nurgale, mis on ühtlasi osaks üsna suurejoonelisest
4
ristmikust 6-korruseline hoonestuse maht, mis sujuvalt läheb üle madalamaks korruselisuseks.
Seega palume sarnaselt Võru 4//6 krundi korruselisuse erisuse välja toomisega
üldplaneeringus näha ette ka Võru tn 2 korruselisuse erisus kuni 6-korruselise hoonestuse
lubamiseks. Eskiislahenduse kohaselt on põhiline juurdepääs autoga kavandatult Tähe
tänavalt ning vastav juurdepääsu lahendus samuti palume üldplaneeringusse sisse viia.
Lähtudes eeltoodust on kokkuvõtlikult ettepanekud järgnevad:
1. Lubada Võru tn 2 kinnistule sarnaselt Võru tn 4//6 kinnistuga uushoonestus.
2. Võru tn 2 ning Võru tn 4//6 krundil näha ette korruselisuse erisus kuni kuus korrust.
3. Juurdepääs Võru tn 2 ja Võru tn 4//6 krundile näha ette Tähe tänavalt.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et kui ekspertiis kinnitab, et vähemalt 60% konstruktsioonidest on hävinud, siis võib
miljööväärtusliku hoone lammutada. Vastavalt üldplaneeringule tuleb hävinenud või
lammutada lubatud miljööväärtusliku hoone asemele ehitada uus hoone samas mahus.
Hoovimaja peab üldjuhul olema vähemalt 20% väiksema ehitusaluse pinnaga ja madalam kui
tänavaäärne hoone. Erand on lubatud väikese tänavaäärse hoone puhul. Lubatud on 1-2
täiskorrust, millele võib lisada katusekorruse (kuni 70% alumise korruse brutopinnast).
Kõrgemad hooned on lubatud, kui lähikonnas on kõrgemad hooned. Kõrgemate hoonete puhul
tuleb arvestada miljööala miljööväärtuslikke hooneid, mitte miljööväärtusliku ala muid
hooneid või ala väliseid hooneid, sest miljööväärtusliku ala eesmärk on ka uute hoonete
ehitamisel järgida miljööväärtusliku ala väljakujunenud keskkonda ja miljööväärtuslike
majade mahtu.
Varasemalt lubatud 4-korruselise hoovihoone maht vastas varasema üldplaneeringu
miljööväärtusliku ala reeglitele ja tavapärasest suurema uue ehitusmahu andmine lähtus
püüdlusest sellest saadavate rahaliste vahendite abil restaureerida krundi miljööväärtuslikud
hooned. Samuti asuvad Võru tn 2, Võru tn 4//6 ehitismälestise Adminhoone Tartus Riia 12,
1938-1940 (reg-nr 7033) kaitsevööndis, kus peetakse oluliseks kultuuriväärtusliku konteksti
säilimist, mis tähendab hoonete säilimist olemasolevas mahus.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud
ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole võimalik arvestada või on osutunud
võimalikuks osaline arvestamine. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele,
on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu
koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86
lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
5
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisa(d): protokoll
Lisaadressaadid:
OÜ Aspin Tartu, OÜ Pustak
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
6