dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 15. september 2021
Viit
14-11/5332-98
Registreeritud
15. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus, OÜ Aspin Tartu, OÜ Pustak
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-115332-98 15.09.2021 Väljaminev kiri.asice854 KB

Sisu (failidest)

26.08.21 kellll-35- 12.00 OÜ Pustak, OÜ Aspin Tartu Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustarnisel arvestamata jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse kaalutluste alusel kujundatav. Indrek Ranniku {IR, Tartu LV) -on kohtutud ja arutatud, uuendatud lahendus, täiendav korraldus saadetud . J. Mody (JM)- Võru/ Mõisavahe. Linnaga on sisulist diskussiooni peetud ning tulemuse osas ollakse tänulikud. Ei võtnud ettepanekut tagasi kuna arhitekt nägi probleeme. Võru 2 ja Võru 4/6. Triin Kaurov (TK, vandeadvokaat)- korruselisus lahtine, 4 lubatud- 6 soovitud. Arutatakse arhitekt Künnapi ettepanekuid- võiks olla ka rohkem kui 6 korrust, ümbritsev hoonestus massiivne ja kõrge ning võimaldaks ka 7 korrust. Reno Laidre (RL)- kõrgem hoonestus teravdab valgustatuse probleeme, suure ristmiku nurga koht. Indrek Ranniku {IR)- ruumi kuundav kohalik omavalitsus jäi 4 korruse mahu juurde, otsuse kaalukusest ollakse teadlikud. Puutumus mälestise kaitsevööndiga, eesmärk vaadeldavuse ja konteksti tagamine eesmärgiga maja keskkonda sulandada, 4 korrust peetakse sobivaks. Silja Holsmer (SM)- Mõisavahe 21 täisehitatuse %. IR- nii nagu detailplaneeringust tuleneb, linn ei määra piire mida detailplaneeringu algatamiselei soovitud. Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku arvamuse. Protokollis Margus Hendriksan Jt~ . Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-98 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. OÜ Pustak ja OÜ Aspin Tartu esitatud arvamuste suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 26.08.21 kell 11.35 – 12. Osapooled selgitasid ja rõhutasid ärakuulamisel oma esitatud põhjendusi, demonstreeriti kavandatava hoonestuse mahtu illustreerivaid visuaalseid materjale. Kokkulepet ei saavutatud. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse OÜ Pustak ja OÜ Aspin Tartu poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele. Avalikul väljapanekul OÜ Pustak ja OÜ Aspin Tartu esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus: OÜ Aspin-Tartu esitatud arvamus: 1. Mõisavahe tn 21 kinnistu asub menetletava üldplaneeringu kohaselt Kesk-Annelinn (KA3) piirkonnas juhtotstarbeks on määratud korruselamumaa (EK). KA3 osas on krundi täisehitusprotsendiks määratud 25% ning ehitustingimuste osas on märgitud, et Mõisavahe 21 krundi lubatav täisehitus määratakse terviklahendusega arvestades lähipiirkonna hoonestuslaadi. EK juhtotstarbe sisustamise osas on märgitud, et krundi suurim täisehitusprotsent määratakse igakordse kaalutlusotsusega arvestades ümbritsevat keskkonda, krundistruktuuri jms. Seega menetletav üldplaneering näeb ette, et KA3 piirkonnas on üldjuhul täisehitusprotsent kuni 25% ning Mõisavahe 21 krundi osas täisehitusprotsenti siduvalt kindlaks pole määratud, vaid lähtuda tuleks EK osas esitatud regulatsioonist, mille kohaselt võimalik täisehitusprotsent määratakse igakordse kaalutlusotsuse tulemusel. Seevastu kehtiva üldplaneeringu kohaselt kehtivad Mõisavahe 21 krundile korterelamumaa kohta üldplaneeringus määratud üldtingimused, mille kohaselt on lubatud krundi suurim täisehitusprotsent kuni 40% ning erandid on lubatud äritänavate äärsetel kruntidel ja kesklinnas ehk erandina on võimalik ka suurem täisehitusprotsent kui 40%. Mõisavahe 21 krundi osas on algatatud detailplaneering vastavalt kehtivale üldplaneeringule ning algatamisel ei ole krundi täisehitusprotsenti kindlaks määratud. Detailplaneeringu algatamise menetluse raames analüüsiti ka piirkonna kruntide 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 täisehitusprotsenti, milleks kujunes 43% ning detailplaneeringu koostamisel lähtutakse piirkonna täisehitusprotsendist. Vältimaks olukorda, kus menetletavat üldplaneeringut asutakse kitsendavalt tõlgendama Mõisavahe 21 krundi täisehitusprotsendi osas, palume viia menetletavasse üldplaneeringusse sisse muudatus, mille kohaselt KA3 täisehitusprotsendi regulatsiooni osas märkida erand Mõisavahe 21 krundi osas järgnevas sõnastuses: Mõisavahe 21 krundi lubatav täisehitus määratakse terviklahendusega arvestades lähipiirkonna hoonestuslaadi ning võib olla kuni 43%. Vastav sõnastus annab selge arusaamise, et Mõisavahe 21 krundi osas võib täisehitusprotsent olla ka suurem kui 25% ning näeb ette ka võimaliku maksimaalse täisehitusprotsendi. Viitame täiendavalt ka asjaolule, et kehtiva üldplaneeringu menetluse raames esitati Mõisavahe 21 osas ettepanek määrata täisehitusprotsendiks 60% ning vastavat ettepanekut ei arvestatud, kuna üldplaneering lubas kuni 40% täisehitusprotsendist niigi juba erandit. Kuna menetletav üldplaneering näeb kehtivas üldplaneeringus esitatud maksimaalselt täisehitusprotsendist juba oluliselt väiksema (40% on muudetud 25%-ks), siis vältimaks tulevikus vaidlusi, et Mõisavahe 21 krundi osas ei ole 25%-st suurem täisehitusprotsent lubatav, on käesolevaga taotletav ettepanek vajalik viia menetletavasse üldplaneeringusse sisse. Arvestades, et Mõisavahe tn 21 krundi suurus on 10 149 m2 ning niivõrd suuri krunte rohkem piirkonnas ei ole, siis puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused nõuda kordades suuremalt krundilt niivõrd väikest täisehitusprotsenti võrreldes teiste piirkonna kruntidega. Lähtudes eeltoodust palume menetletavas üldplaneeringus KA3 täisehitusprotsendi selgitusse lisada täiendus järgnevas sõnastuses: „Mõisavahe 21 krundi lubatav täisehitus määratakse terviklahendusega arvestades lähi piirkonna hoonestuslaadi ning võib olla kuni 43%“. 2. Üldplaneeringu seletuskirja p 3.2.15 kohaselt hoonete kõrguspiirang antakse üldplaneeringus korruselisusena. Korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul ja büroopinnal on 3,2 m, kaubanduspinnal 3,5–4 m. Seega kui korruselisus on seotud hoone kõrgusega, siis järeldame, et tegemist on maapealsete korrustega. Vaidluste vältimiseks palume üldplaneeringusse lisada selgitus, et kõrguse arvestamisel võetakse aluseks hoonete maapealsed korrused. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades: 1. Kehtiva üldplaneeringu kohane, kuni 40% täisehituse võimaldamine krundile ei ole muutumatu absoluutväärtus, vaid protsent, mis linnapoolsel kaalutlusel suurimana krundil võib olla, nimetatud protsendi nimetamine üldplaneeringus ei anna kellelegi õigustatud ootust, et see selline olla saab. Linn on Mõisavahe 21 toonud koostatavas üldplaneeringus eraldi välja põhjusel, et ala kohta on koostamisel detailplaneering, mille algatamisel krundi täisehitatuse osakaal jäi koostamisel lahendatavaks. Seetõttu ei peetud otstarbekaks selle piiritlemist üldplaneeringus. Pakutud täisehituse osakaal ( 43%) ei ole linna poolt detailplaneeringu algatamisel kinnitatud ja see ei saa olla aluseks üldplaneeringu täiendamisel. 3 2. Üldplaneeringus märgitud korruselisuse all mõeldakse kõikjal maapealseid korruseid, erisuse väljatoomine pole põhjendatud. OÜ Pustak esitatud arvamus: Menetletava üldplaneeringu kohaselt asuvad Võru 2 ja Võru 4//6 kinnistud Riiamäe piirkonnas (R11) piirkonnas ning kuuluvad Karlova miljööväärtusliku ala koosseisu. Võru tn 2 ja Võru tn 4//6 hoonestus on väga halvas seisukorras ning eeltoodust lähtuvalt esitati menetletava üldplaneeringu eskiisi avalikustamisel ettepanek uushoonestuse lubamiseks. Vastuseks esitatud ettepanekule teatas Tartu Linnavalitsus, et olemasolev hoonestus ei ole amortiseerunud, kuni vastava spetsialisti koostatud audit vastupidist ei tõesta ning auditi olemasolul on ka hoonete lammutamine ja uushoonestusega asendamine võimalik. Eeltoodust lähtudes telliti Võru 2 ja Võru 4//6 kinnistutel asuvate hoonete ehitustehnilise seisukorra kohta ekspertiis diplomeeritud ehitusinsenerilt (tase 7). Ekspertiisist nähtub, et mõlema kinnistu hoonestus on amortiseerunud ning hoonete kandvatest konstruktsioonidest on hävinud üle 60%. Menetletava üldplaneeringu kohaselt on Karlova piirkonnas hoonete lammutamine lubatud, kui kandvatest konstruktsioonidest on hävinud üle 60%, mis on kindlaks tehtud ehitustehnilise ekspertiisiga. Vastav tingimus on täidetud nii Võru tn 2 kui Võru tn 4//6 krundi osas. Menetletava üldplaneeringu kohaselt on uushoonestus lubatud Võru tn 4//6 krundil. Vastavalt eeltoodule on Võru tn 2 kinnistu osas samuti täidetud eeldus, mis lubab uushoonestust. Eeltoodust tulenevalt palume üldplaneeringus ette näha, et uushoonestus on lubatud ka Võru tn 2 krundil. Arhitekt Uko Künnap on koostanud Võru tn 2 ja Võru tn 4//6 kruntide hoonestamise eskiis-ettepaneku. OÜ Pustak on seisukohal, et arhitekt Uko Künnapi poolt pakutud eskiislahendus on koostatud piirkonda arvestades ning tegemist on vastavasse asukohta sobiva ja väärika lahendusega. OÜ Pustak soovib vastavast lahendusest lähtuva kavandatava ehitusõiguse taotlemisega edasi liikuda, mille esmaseks eelduseks on, et menetletavas üldplaneeringus vastava lahenduse elluviimist välistavaid tingimusi ei esineks. Samuti kaalub OÜ Pustak taotluse esitamist detailplaneeringu menetluse algatamiseks. Arhitekt Uko Künnap on eskiislahenduse koostamisel arvesse võtnud piirkonna hoonestust ning kinnistutel olevate hoonete halba seisukorda eesmärgiga leida kruntidele optimaalseim ehitusõiguslik lahendus. Arhitekt leiab, et hoonestus peaks olema liigendatud ja sujuval üleminekul kõrgustega kõrgemalt madalamale. Arhitekti lahenduse kohaselt on 6-korruseline maht planeeritud tänavanurgale, Võru 2 krundile. Võru tn hoonete frondi liigendamiseks ja sujuvaks üleminekuks kahekorruselisele hoonestusele on teised hoonemahud 3- ja 4- korruselised. Lisaks pakub arhitekt välja, et kuna Võru ja Tähe tänava nurk on alguseks ajaloolisele Karlova puitlinnaosale, siis võiks säilitada ja restaureerida Võru 2 ja 4 hoonete vanad fassaadid. Nende arhitektuurne integreerimine uude hoonestusse, annaks kvartalile kordumatu ja võluva nüansi ja säilitaks visuaalselt Võru tänava ajaloolise fassaadide rea kulgemise Riia tänavani. OÜ Pustak on täiendavalt tellinud vastavat pädevust omava spetsialistilt Võru tn 2, 4 ja 6 hoonetele kultuuriväärtusliku hinnangu. Vastav hinnang toetab samuti arhitekt Uko Künnap poolt koostatud eskiislahendust. Hinnangus asutakse seisukohale, et hoonete säilitamine ei ole põhjendatud, kuid ettepanek on säilitada Võru tänava poolsete fassaadide kujundus. Menetletava üldplaneeringu kohaselt on Võru 4//6 krundil lubatud korruselisus 4. Võru tn 2 krundi osas eraldi korruselisust määratud ei ole. Karlova miljööväärtuslikul alal on kõrgemad hooned lubatud, kui lähi piirkonnas on kõrgemad hooned. Võru tn 2 kinnistu vahetus läheduses on kõrgemad hooned ning eeltoodust lähtuvalt on arhitekt Uko Künnap leidnudki, et sobivaks lahenduseks on tänava nurgale, mis on ühtlasi osaks üsna suurejoonelisest 4 ristmikust 6-korruseline hoonestuse maht, mis sujuvalt läheb üle madalamaks korruselisuseks. Seega palume sarnaselt Võru 4//6 krundi korruselisuse erisuse välja toomisega üldplaneeringus näha ette ka Võru tn 2 korruselisuse erisus kuni 6-korruselise hoonestuse lubamiseks. Eskiislahenduse kohaselt on põhiline juurdepääs autoga kavandatult Tähe tänavalt ning vastav juurdepääsu lahendus samuti palume üldplaneeringusse sisse viia. Lähtudes eeltoodust on kokkuvõtlikult ettepanekud järgnevad: 1. Lubada Võru tn 2 kinnistule sarnaselt Võru tn 4//6 kinnistuga uushoonestus. 2. Võru tn 2 ning Võru tn 4//6 krundil näha ette korruselisuse erisus kuni kuus korrust. 3. Juurdepääs Võru tn 2 ja Võru tn 4//6 krundile näha ette Tähe tänavalt. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et kui ekspertiis kinnitab, et vähemalt 60% konstruktsioonidest on hävinud, siis võib miljööväärtusliku hoone lammutada. Vastavalt üldplaneeringule tuleb hävinenud või lammutada lubatud miljööväärtusliku hoone asemele ehitada uus hoone samas mahus. Hoovimaja peab üldjuhul olema vähemalt 20% väiksema ehitusaluse pinnaga ja madalam kui tänavaäärne hoone. Erand on lubatud väikese tänavaäärse hoone puhul. Lubatud on 1-2 täiskorrust, millele võib lisada katusekorruse (kuni 70% alumise korruse brutopinnast). Kõrgemad hooned on lubatud, kui lähikonnas on kõrgemad hooned. Kõrgemate hoonete puhul tuleb arvestada miljööala miljööväärtuslikke hooneid, mitte miljööväärtusliku ala muid hooneid või ala väliseid hooneid, sest miljööväärtusliku ala eesmärk on ka uute hoonete ehitamisel järgida miljööväärtusliku ala väljakujunenud keskkonda ja miljööväärtuslike majade mahtu. Varasemalt lubatud 4-korruselise hoovihoone maht vastas varasema üldplaneeringu miljööväärtusliku ala reeglitele ja tavapärasest suurema uue ehitusmahu andmine lähtus püüdlusest sellest saadavate rahaliste vahendite abil restaureerida krundi miljööväärtuslikud hooned. Samuti asuvad Võru tn 2, Võru tn 4//6 ehitismälestise Adminhoone Tartus Riia 12, 1938-1940 (reg-nr 7033) kaitsevööndis, kus peetakse oluliseks kultuuriväärtusliku konteksti säilimist, mis tähendab hoonete säilimist olemasolevas mahus. Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole võimalik arvestada või on osutunud võimalikuks osaline arvestamine. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning 5 üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): protokoll Lisaadressaadid: OÜ Aspin Tartu, OÜ Pustak Margus Hendrikson 715 5885 [email protected] 6
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel