Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-95
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Indrek Haasi üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Indrek Haasi esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Indrek Haas esitas arvamuse, milles soovitab mitte rajada Emajõe vasakkaldale Kvissentalist
kuni Lodjakoja rannani avalikku matkarada, kuna see vähendab piirkonna elurikkust ja
muudab seeläbi kogu Tartu vaesemaks. Indrek Haas põhjendas oma arvamust järgmiselt:
„Kui me väärtustame elurikkust, siis sinna avaliku matkaraja ja vastava taristu (sillakesed jms)
rajamine on küll pigem negatiivse mõjuga. Praegu elab sellel lõigul hulgaliselt kopraid, lisaks
metskitsed, rebased ja pesitsevad paljud linnuliigid jne. Kui see piirkond muutub sama
käidavaks nagu paremkallas, siis elurikkus kindlasti taandub (võite kohapeal kalade elustikku
võrrelda, vahe on märgatav). Ühest küljest muidugi võib ju kahtluse alla seada, kas koprad
jms elukad on linnas üldse teretulnud, samas minu arvates võiks elurikkuses ja liikide
mitmekesisuses näha pigem plussi. Kui palju neid linnasid Euroopas ikka on, kus ca 15-
minutilise jalutuskäigu kaugusel kesklinnast jõuad sa juba kohta, kus elavad metsloomad?
Selles tuleks näha väärtust ja seda tuleks hoida. Eriti tingimustes, kus toimub massiline
globaalne liikide väljasuremine (peamiselt liikide elukeskkonna hävimise tõttu).“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgmiselt:
„Linna poolt kavandatud terviserada Kvissentali elurajooni ja Lodjakoja vahel vähendab
mootorsõidukitega liikumise vajadust igapäevasteks käikudeks. Nimetatu on oluline samm
linna liikumisel kliimaneutraalsuse poole. Terviseraja kavandamisel säilitatakse
maksimaalselt olemasolevat looduskeskkonda, sh. puistu, pinnavormid ja pinnasevee
liikumisreziim. Seega püütakse linnakeskkonnas luua võimalused elanikele säästvate
liikumisviiside eelistamiseks säilitades samas looduskeskkonna.“
Kirjalikul ärakuulamisel Indrek Haas Rahandusministeeriumile oma arvamuse osas ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti
linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas
ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus kaalutlenud ja selgitanud
üldplaneeringu lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik
arvestada ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise
kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1
sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja peab
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu
kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise
arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju
strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja
maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Indrek Haas
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4