Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-91
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Valeri Koort’i, Illimar Kahar’i,
Annela Annuse, Anna Dulitšenko, Nikita Ivanovi, Evgenia Trofimova, Anna Aljanaki ja
Filipp Bulgakovi poolt üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud
arvamusele2.
Avalikul väljapanekul Valeri Koort’i, Illimar Kahar’i, Annela Annuse, Anna
Dulitšenko, Nikita Ivanovi, Evgenia Trofimova, Anna Aljanaki ja Filipp Bulgakovi poolt
esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse3 seisukoht ja Rahandusministeeriumi
arvamus:
Valeri Koort, Illimar Kahar, Annela Annus, Anna Dulitšenko, Nikita Ivanov, Evgenia
Trofimova, Anna Aljanaki ja Filipp Bulgakov tegid ettepaneku planeerida juurde vähemalt
samapalju ärimaad ja ühiskondlike ehitiste maad, kui seda on hetkel kehtivas planeeringus, ja
et see lisa oleks enamjaolt jõe ääres (kuhu saaks tekkida rand) ning Kvissentali uue keskuse
ehk Meruski ja Klaose ristmiku läheduses. Kvissentalis plaanitav taristu on puudulik - jäetud
on liiga vähe ärimaad ja ühiskondlike ehitiste maad, see ei lase linnaosal tulevikus areneda.
Kogu jõeäärne piirkond (väljaspool ehituskeeluvööndit) on täidetud eramutega, välistades
selliselt puhkeväärtusega ala olemasolu, kus saaksid olla kohvik, spaa, suurem supelrand jmt.
(Ka terve Raadi-Kruusamäe piirkond on kahjuks arendatud sarnaselt.) Kogukonnaelu
toimimiseks on ikkagi tarvilikud ühiskondlikult kasutatavad ruumid ning väikesed ärid -
kohvik, pagariäri, juuksur, raamatukogu, spordihall jne. Praegu loodav keskkond pärsib
linnaosa kogukonna arengut.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Linn on esitatud ettepanekuid oma kavades juba arvestanud, ühiskondlikeks vajadusteks on
reserveeritud piisavalt maad, kehtivas Kvissentali detailplaneeringus märgitud supelrand aga
saab olla kohalikuks vajaduseks loodav supluskoht, mis ei oleks ülelinnaline supelrand.“
Kirjalikul ärakuulamisel Valeri Koort, Illimar Kahar, Annela Annus, Anna Dulitšenko, Nikita
Ivanov, Evgenia Trofimova, Anna Aljanaki ega Filipp Bulgakov Rahandusministeeriumile
selle arvamuse osas ei vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamus koodiga 57246 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud
võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki
ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et Tartu Linnavalitsus on selgitanud üldplaneeringu
lahenduse valikut ning põhjendanud, miks esitatud arvamusega ei ole võimalik arvestada.
Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS § 10 lõikes 1 sätestatud
planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja
tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt
planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 11 „Roheline võrgustik ja puhkealad“ on toodud
puhkealade struktuur ja määratud selle toimimist tagavad tingimused Tartu linna
asustusüksuses. Sellega on täidetud PlanS § 75 lõike 1 punktis 20 nõutud puhke- ja
virgestusalade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramise ülesanne, mida kohalik
omavalitsus peab üldplaneeringut koostades lahendama.
Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega
pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu
kinnitanud, et üldplaneering on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega
ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Rahandusministeeriumi arvamusel on antud juhul tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse
otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega,
kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seadustega, on erinevate huvide arvesse
võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise
sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Valeri Koort, Illimar Kahar, Annela Annus, Anna Dulitšenko, Nikita
Ivanov, Evgenia Trofimova, Anna Aljanaki, Filipp Bulgakov
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4