Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-87
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi
järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu
põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Tõnis Tobre üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele2.
Avalikul väljapanekul Tõnis Tobre esitatud kirjalikud arvamused, Tartu
Linnavalitsuse3 seisukohad ja Rahandusministeeriumi arvamus:
1. Tõnis Tobre esitas järgneva arvamuse:
„Jaanipõllu puhkeala on planeeritud liiga lähedale elamutele. Vaadates teisi puhkealasid
lähiümbruses, siis on kindel, et sealt tekib prügireostus ning ka mürareostus. Ma ei ole vastu
puhkealadele, kuid need peaks olema ehitatud elamutest kaugemale. Näiteks Jaanipõllu teise
otsa.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt ning selgitas oma
seisukohta järgnevalt:
„Puhkekoha mujale, nö põllu teise otsa rajamiseks pole võimalusi, kuna mujal puuduvad
juurdepääsuks sobivad ja avalikult kasutatavad jõeni viivad teed. Kuna linnalähedasi
puhkekohti, avalikke juurdepääse jõele ning paatide veeskamiskohti Vorbuse ja Tähtvere
külas napib, siis Jaanipõllu puhkekoht säilub määratud asukohas, kuid osaliselt muudetakse
selle kasutust. Lisaks kalameestele, veeliiklejatele ja matkaraja kasutajatele teenindab
puhkekoht ka suplejaid. Puhkekohta on lubatud ehitada erinevaid supelranna rajatisi.
Puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast kohaliku kasutusega
supelrannaks. Linn soovib sõlmida maaomanikuga kokkuleppe, millega võtab puhkekoha
haldajana vastutuse heakorra ja avaliku korra eest ja tagab puhkekoha vastavuse piirkonnas
seatud keskkonnatingimustele. See peaks välistama naabruskonnale olulised negatiivsed
häiringud.“
Rahandusministeerium on arvamusel, et Tartu Linnavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud
ja seda osaliselt ka arvestanud. Üldplaneeringu lahenduse valikut on kohalik omavalitsus
selgitanud ja põhjendanud ning sellega täitnud haldusmenetluse seaduse § 4 lõikes 1 nõutud
kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Järgitud on PlanS
§ 10 lõikes 1 sätestatud planeerimise põhimõtet, mille kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Arvamused koodiga 48411 ja 48811 Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas
3
Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima
need planeeringulahendusse. Samuti on arvestatud PlanS § 12 lõikes 2 toodud planeerimise
põhimõtet, mille kohaselt asustuse planeerimisel peab tasakaalustatult käsitlema ehitatud
keskkonda ja rohealasid, arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid
asjaolusid.
Täidetud on PlanS § 75 lõike 1 punktis 20 nõutud puhke- ja virgestusalade asukoha ja nendest
tekkivate kitsenduste määramise ülesanne. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega
nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on linnavolikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab
õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning
üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise
tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
2. Tõnis Tobre tegi ettepaneku üldplaneeringuga üle vaadata Jõerahu tänava, Vorbuse küla
kruntide detailplaneeringud ning lubada suuremat ehitise alust pinda. Tõnis Tobre selgitas, et
aastal 2004 tehtud detailplaneeringud on tänaseks moraalselt vananenud ning piiravad ehituse
laiendusprojekte, sest ületavad ehitise alust pinda. Et mõistlikult, loogiliselt ning
arhitektuurselt viisakalt teha, tuleb kasutada ebaloogilisi lahendusi ja samme. Tartu
linnaarhitektid on meelestatud pigem, kuidas ei saa, mitte olla abivalmid ja pakkuda
lahendusi, kuidas saab.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata ning põhjendas oma
seisukohta järgnevalt:
„Tartu linna üldplaneeringuga on Jõerahu ja Jõekääru tänavate piirkond määratud
väikeelamute maa-alaks, arhitektuuriüksuseks VOR6, millega määratud ehitustingimuste
kohaselt tuleb maa-alade planeerimisel ja projekteerimisel säilitada ühtne ruumiline
arhitektuurne keskkond. Hoonestamisel on lubatud igale krundile ühe elamu püstitamine,
lisaks 1-2 abihoonet. Elamu suurim lubatud ehitisealune pind on üldjuhul 200 kuni 300m²,
hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil kokku 250 kuni 350m². Kruntimisel ja
hoonestusalade määramisel tuleb järgida ehitusjoone põhimõtet. Elamu suurimaks kõrguseks
võib olla kuni 8,5 m hoonet ümbritsevast keskmisest maapinnast. Eelistatud on
projekteerimisel taastuvenergialahenduste ja passiivse kütte- ja jahutuspõhimõtete
kasutamine. Seega on kogu piirkonnale üldplaneeringuga määratud ühtsed arhitektuursed
tingimused. Uutest tingimustest lähtuvalt on Jõerahu tänava piirkonnas võimalik
detailplaneeringuga krundile määratud ehitus- ja maakasutustingimusi muuta koostades uus
detailplaneering või täpsustada vähemal määral, kooskõlas ehitusseadustiku §-ga 27,
projekteerimistingimustega.“
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohaliku omavalitsuse antud põhjendused, miks
esitatud ettepanekuga ei ole võimalik arvestada, asjakohased. Üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
3
omavalitsus, kelle ülesandeks on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi ruumilise
planeerimise iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine.
Kirjalikul ärakuulamisel Tõnis Tobre Rahandusministeeriumile ei vastanud ja täiendavaid
selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0034, et
kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka
korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja
täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on mõlema arvamuse puhul tegemist
üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole
riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate
seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga
kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik
omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamused puudutavad vaid üht osa kõigist üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab
andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal
esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister
PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse
üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Tõnis Tobre
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4