Eesti Kindlustusmaaklerite Liit Meie 15.09.2021 nr 13-1.1/6418-1
[email protected]
Vastuskiri Eesti
Kindlustusmaaklerite Liidu
pöördumisele
Eesti Kindlustusmaaklerite Liit (EKML) on pöördunud Rahandusministeeriumi poole
küsimustega seoses kindlustuste turustamise regulatsiooni tõlgendamisega.
Peame vajalikuks täpsustada, et Rahandusministeerium ei saa hinnata teatud tegevuste
(selgitustaotluses esitatud näited) lubatavust, vaid saame anda selgitusi
Rahandusministeeriumi poolt välja töötatud õigusaktide kohta1. Rahandusministeeriumi
pädevusse ei kuulu finantsjärelevalve, sealhulgas küsimustes, kas teatud isikute tegevused
vastavad seaduses sätestatud normidele. Nagu ka EKML ise välja toob, on igakülgse
kindlustusagentide tegevuse analüüs Finantsinspektsiooni ainupädevus. Seega saame
kommenteerida esitatud näiteid vaid õigusaktide tõlgendamise seisukohast, mitte tegevuste
lubatavuse seisukohast.
Allolevalt on esitatud Rahandusministeeriumi selgitus Teie poolt tõstatatud väidetele ja
küsimusele, kuid alustuseks soovime rõhutada, et kuigi nii kindlustusmaaklerid kui ka
kindlustusagendid on kindlustuse turustajad, ei ole asjakohane neid kõikide olukordade puhul
võrdsustada, kuivõrd kindlustusagent on lepingulises suhtes kindlustusandjaga ning
kindlustusmaakler oma kliendiga.
Küsite, kas KindlTS § 182 lg 7 kehtib ühetaoliselt ja eranditeta mõlema kindlustusvahendaja
st. kindlustusagendi ja kindlustusmaakleri suhtes? Jah, seadusandja eesmärk on olnud, et
KindlTS § 182 lg 7 kehtib ühetaoliselt kindlustusagentidele ja kindlustusmaakleritele ehk
kindlustuse turustamise edasiandmine on keelatud. Siiski on mõlemal juhul võimalik vastavalt
sama paragrahvi lõigetele 8 ja 9 kasutada kindlustuse turustamisel kolmanda isiku abi.
Küsite, kas VÕS § 677 lg 3 annab aluse “tühistada” KindlTS § 182 lg 7 kehtivus viisil, et
kindlustusandja ei anna kindlustusagendile volitusi kindlustuse turustamiseks, mistõttu ei
kohaldu KindlTS § 182 lg 7, sest edasi ei saa anda tegevusi, mille teostamiseks sul õigusi ei
1
Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 kohaselt annab
Rahandusministeerium õigusalaseid selgitusi oma välja töötatud õigusaktide või nende eelnõude kohta.
Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Rahandusministeerium võib anda oma arvamuse,
mida ei saa käsitada õigushinnanguna.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ole. Leiame, et KindlTS § 182 lõike 7 kohaselt on kindlustuse turustamise edasiandmine
keelatud, sõltumata, mis ulatuses on agendilepingus kokku lepitud tehingud ja toimingud,
milleks kindlustusagendil volitused on ehk kui ta annab edasi tegevuse, milleks tal
agendilepingu kohaselt voli pole, siis ta rikub agendilepingut ja kaldub kõrvale käsundiandja
juhistest. Kindlustusandja vastutab, et kindlustusagendi tegevus vastaks õigusnormides
sätestatule. Seadus ei näe ette, et kindlustusandja peab volitama kindlustusagenti tegustema
kindlustuse turustamisega täies ulatuses (lepinguvabadus + seda saab järeldada ka VÕS § 677
lõikest 3), mistõttu, kui osad kindlustuse turustamise tegevused „jäävad“ kindlustusandja
kanda, ei tähenda see, et kindlustusandjale on teatud tegevused tagasi/edasi antud.
Tõlgendame tegevuse edasiandmist kui kolmandale isikule teatud tegevuste edasiandmist. Ka
FI juhend defineerib, et tegevuse edasiandmine on järelevalvesubjekti poolt lepingu alusel,
arvestades õigusaktides sätestatud erinõudeid ja piiranguid, kolmanda isiku (teenuse pakkuja)
teenuste kasutamine.
Isegi kui kindlustusandja on volitanud kindlustusagenti tegutsema täies ulatuses kindlustuse
turustamisega, kuid osa tegevustest teostab siiski kindlustusandja, siis VÕS § 621 ütleb, et
käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid ning kui käsundisaaja
soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema
otsuse ära ootama. Ehk kui kindlustusagent soovib kõrvale kalduda kokkulepitust, siis ta saab
kindlustusandjaga kokku leppida, et kindlustusandja teostab teatud tegevusi ise.
Järgnevalt olete esitanud näidiskirjeldused agentide tegevusmudelite kohta ning palunud
hinnangut õigusnormide kohaldatavuse kohta.
a. kindlustusagent täidab osaliselt ainult ühe KindlTS § 5 sätestatud kindlustuse turustamise
tegevuse, näiteks kliendi ja kindlustatava vara andmete sisestamine kindlustusandja infobaasi
aga kõik teised kindlustuse turustamise tegevused teostab tema eest kolmas isik, kes ei ole
teine kindlustusagent KindlTS § 182 lg 9 mõistes;
Esitatud kirjeldus vastab KindlTS § 5 lõike 4 punktis 3 sätestatud tegevusele ehk tegemist on
üksnes andmete ja teabe andmisega kindlustuse turustajale kliendi kohta, kui andmete ja teabe
andja ei abista muul viisil osapooli kindlustuslepingu sõlmimisel. Kuna § 5 lõike 4 punktis 3
kirjeldatud tegevus ei ole kindlustuse turustamine, võib tõstatada küsimuse, kas tegemist on
üldse kindlustusagendiga? Tasu võib ta saada ka lihtsalt käsundisaajana.
Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole oletada, mis põhjustel võib isik olla kantud agentide
nimekirja.
Teemaga haakub mõnevõrra ka kaubamärgis sõna „kindlustus“ kasutamine ehk KindlTS §
196 lõike 3 kohaselt võib seda sõna oma kaubamärgis kasutada vaid kindlustusagent (ja
kindlustusandja). Seega, kui „vihjeagendid“ ei ole FI nimekirja kantud agendid, siis ei saaks
nad ka kaubamärkides sõna „kindlustus“ kasutada.
b. kindlustusagent ei täida ühtegi KindlTS § 5 ja § 198 sätestatud tegevust va. potentsiaalse
kliendi suunamine kindlustusandja internet veebilehele ja kõik KindlTS § 5 ja § 198
kohustused täidab kindlustusagendi eest kindlustusandja;
IDD ütleb, et käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka isikutele, kes kliendi poolt veebisaidi
või muude andmekandjate kaudu valitud kriteeriumide alusel annavad teavet ühe või mitme
kindlustuslepingu kohta või esitavad kindlustustoodete järjestuse või pakuvad
2
kindlustuslepingu puhul soodustust, kui klient saab selle protsessi lõpus sõlmida otse või
kaudselt kindlustuslepingu.
Üldiselt on see olnud tõlgendamise küsimus, kas kirjeldatud suunamine on kindlustuse
turustamine ehk kas see tähendab kaudselt kindlustuslepingu sõlmimist.
Oleme teadlikud, et riigiti on need tõlgendused erinevad ning IDD Review üks osa hõlmab ka
kindlustuse turustuse definitsioonis turustuse alla minevate tegevuste selgemat määratlemist,
sh kaudselt lepingu sõlmimise vaates. Seniks on näiteks EIOPA andnud riiklikele
järelevalveasutustele soovituse hinnata selliseid piiripealseid olukordi case by case.
Kui tegemist ei ole kindlustuse turustamisega, siis ei pea olema selle suunaja poolt täidetud
ka § 198 nõuded. Lepingueelse teabe esitamise kohustus on kindlustusandjal. Kui suunaja
abiga on võimalik sõlmida kindlustusleping ning suunaja saab selle eest tasu, on tegemist
kindlustuse turustamisega ning turustaja peab täitma seadusest tulenevaid nõudeid.
Olemuslikult ei ole võimalik täita kõiki § 198 nõudeid, kui agendi volitused piirduvad vaid
ettevalmistavate tegevustega. Lõpliku lepingueelse teabe esitamine kohustus on sellisel juhul
kindlustusandjal.
c. kindlustusagent ei täida ühtegi KindlTS § 5 ega § 198 sätestatud tegevust ISESEISVALT,
vaid seda teeb kindlustusandja kindlustusagendi eest, kusjuures nii avalikus inforuumis kui
kliendile saadetavas dokumentatsioonis jäetakse mulje, et kindlustuse turustamise tegevusi
teostab kindlustusagent iseseisvalt;
Rahandusministeeriumi pädevuses ei ole hinnata, kas käesoleva näite puhul on
kindlustusagent kogu oma tegevuse edasi andnud ning ta tegutseb tühja kehana. Kindlustuse
turustamise edasiandmine on keelatud. Juhime tähelepanu ka, et § 182 lõike 5 kohaselt on
agendil kohustus esitada Finantsinspektsiooni nõudmisel tegevuse edasiandmise lepingu
olemasolul selle koopia ja analüüs selle kohta, kuidas tegevuse edasiandmine vastab seaduses
sätestatud nõuetele. Seega on Finantsinspektsioonil olemas tööriistad hindamaks, kas agent
tegutseb nõuetekohaselt ning mis ulatuses ja kellele ta on tegevusi edasi andnud.
d. kindlustusagent ei tegutse kindlustusvahendusega KindlTS § 5 tähenduses kuivõrd ta ei
paku teenust ühelegi kolmandale isikule VAID ainult kindlustab enda valduses olevat vara.
Näitekirjeldusest jääb ebaselgeks, kas viidatud isik on ise nii kindlustusagent kui ka
kindlustusvõtja. KindlTS ei näe ette piiranguid, kes võib olla kindlustusvõtja ja kes mitte.
Küsite, kas KindlTS § 182 lg 1 p 5 ja lg 7 saab mõista ja rakendada viisil, et alljärgnevad
tegevusmudelid on kooskõlas viidatud sätete mõttega:
e. (esmane) kindlustusmaakler edastab kliendi käsundi teisele kindlustusmaaklerile, kes
abistab esmast kindlustusmaaklerit nt. läbi infotehnoloogiliste lahenduste online
kindlustuspakkumiste saamisel kindlustusandjatelt, peale mida jätkub esmase
kindlustusmaakleri poolt kliendi käsundi täitmine sh. KindlTS § 192 kohustuste täitmine.
Selline tegevus toimuks VÕS § 622 teise lause kohaselt;
§ 182 lõike 8 kohaselt on kindlustusmaakleril lubatud kasutada teise maakleri abi, kuid mitte
anda talle edasi kindlustuse turustamist.
3
f. kindlustusmaakler ei paku teenust laiemalt kolmandale isikutele VAID pakub teenust ainult
ühele nn. grupikindlustuse “super” kindlustusvõtjale (kliendile). Selguse huvides on oluline
rõhutada, et Finantsinspektsioon on varasemalt andnud suunise, et selliseks grupikindlustuse
kindlustusvõtjaks ei saa olla kindlustusmaakler ise aga ei ole piiranguid sellise „super“
kindlustusvõtja äriõiguslikuks omamiseks maakleri poolt.
Seadus ei piira ei üht ega teistpidi, mitu klienti maakleril on.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Siiri Tõniste
osakonnajuhataja
Kristiina Kubja 6113658
[email protected]
4