Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-77
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse AS Tartu Agro üldplaneeringu
avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul AS Tartu Agro esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2
seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
AS Tartu Agro esitas arvamuse, milles väitis, et väärtuslike põllumajandusmaadena on kaardil
kajastamata jäetud mitmeid väärtuslikke, kõrge mullaboniteediga põlde ning palus nimekirjas
märgitud põllud lisada Tartu linna üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade hulka.
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga ei arvestata, kuna AS Tartu Agro poolt
arvamuskirjas osutatud põllumajandusmaad ei ole üldplaneeringus käsitletavad väärtuslike
põllumajandusmaadena. Üldplaneeringus on ala juhtotstarbeks määratud maalise asustuse ala,
kuhu alla kuuluvad ka põllumaad.
Tartu Linnavalitsus selgitas lisaks, et Maaeluministeeriumi ettepanekul on linn lähtunud
üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste
määramisel ministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse
eelnõu mõistetest ja põhimõtetest. Kuna õigusakt on üldplaneeringu suhtes ülimuslik, on linn
püüdnud vältida vastuolusid väärtusliku põllumajandusmaa kohta seaduseelnõuga sätestatu ja
planeeringuga määratud kaitse- ja kasutustingimuste vahel.
Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel on linn tuginenud Maaeluministeeriumi poolt
esitatud juhistele, Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2018. aastal edastatud väärtuslike
põllumajandusmaade boniteediandmetele (andmekihile) ja Tartumaa
maakonnaplaneeringuga määratud kaitse- ja kasutustingimustele.
Eelnevast tulenevalt käsitletakse väärtusliku põllumajandusmaana Tartu linna
üldplaneeringus haritava maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all oleva maa
massiivi, mille kaalutud keskmine boniteet (mulla tootlikkuse hindepunkt) on vähemalt
võrdne Eesti keskmise boniteediga, milleks on 40 hindepunkti. Üldplaneeringus
põllumajandusmaade väärtuslikkuse määramisel ja kaardi koostamisel on linn arvestanud
kohalikke olusid, sh muudatusi olemasolevas ehitatud keskkonnas ning kavandatavas
maakasutuses.
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2
Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
Kuna maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ega
lähtu põllumajandusmaa kohapõhisest väärtusest (boniteedist), võib põllumajandusmaa
tegelik väärtus olla teatud osas madalam või kõrgem kui 40 hindepunkti. Tegeliku väärtuse
selgitab välja täpne, kohapõhine uuring, mida tänaseks kusagil veel läbi viidud ei ole.
Avaliku väljapaneku läbinud linna üldplaneering määrab, et boniteeti täpsustavate
kohapõhiste uuringute alusel on lubatud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist
üldplaneeringus täpsustada ja madalama väärtusega põllumajandusmaad väärtusliku
põllumajandusmaa koosseisust välja arvata.
Lähtuvalt esitatud arvamusest täiendab linn üldplaneeringu ptk-i 10.1 Väärtuslikud
põllumajandusmaad tingimustega, mille kohaselt on võimalik kohapõhiste uuringute alusel
üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ka
vastupidisel juhul - vastavatele uuringutele tuginedes määrata väärtuslikeks
põllumajandusmaad, mis ei ole PUK 2015. a andmestikule tuginedes üldplaneeringus
väärtuslikeks määratud. Vastav muudatus kaardirakenduses kantakse üldplaneeringusse selle
korralisel ülevaatamisel
Kirjalikul ärakuulamisel esitas AS Tartu Agro 27.08.2021 vastuse, milles andis teada, et Tartu
Linnavalitsuse seisukohad ei olnud nende esitatud arvamuse osas piisavad ning nad jäävad
täielikult oma arvamuse juurde. AS Tartu Agro andis täiendava selgituse:
„AS Tartu Agro poolt Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekus
märgitud põllud on saagikad ja hoitud põllumajanduslikult heas korras.
Maaparandussüsteemidesse on tehtud täiendavaid investeeringuid ja neid on pideval
hooldatud.
Tartu Linnavalitsus selgitas, et Maaeluministeeriumi ettepanekul on linn lähtunud
üldplaneeringus väärtuslike põllumajandusmaade ja nende kaitse- ja kasutustingimuste
määramisel ministeeriumis välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse
eelnõu mõistetest ja põhimõtetest. Kuna õigusakt on üldplaneeringu suhtes ülimuslik, on linn
püüdnud vältida vastuolusid väärtusliku põllumajandusmaa kohta seaduseelnõuga sätestatu ja
planeeringuga määratud kaitse- ja kasutustingimuste vahel. Väärtusliku põllumajandusmaa
määramisel on linn tuginenud Maaeluministeeriumi poolt esitatud juhistele,
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2018. aastal edastatud väärtuslike
põllumajandusmaade boniteediandmetele (andmekihile) ja Tartumaa
maakonnaplaneeringuga määratud kaitse- ja kasutustingimustele.
Teadaolevalt ei ole mainitud eelnõu saanud õigusakti staatust ning seetõttu on linnal täielik
õigus määratleda väärtusliku põllumajandusmaana mistahes maad oma kaalutlusotsusena.
Kuniks eelnõust ei ole saanud seaduslikku akti, on see vaid soovitusliku iseloomuga.
Vestluses Maaeluministeeriumi ja Põllumajandusuuringute Keskuse spetsialistidega selgus,
et olemasolev kaardikiht ei oma muud jõudu kui soovituslikku ja määratleb väärtusliku
põllumajandusmaa nii öelda miinimumkriteeriumi, ehk MEM ei näe mingit probleemi, kui
kohalik omavalitsus laiendab iseseisva kaalutlusotsusega väärtusliku põllumajandusmaa
ulatust ka kriteeriumist madalama viljakusega maale. Vastupidine oleks sellisel juhul muidugi
antud eelnõu mõttega vastuolus olev tegevus.“
3
Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr 9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust
huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti linnale esitada ka korduvalt ja seda on
tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas ulatuses kaalunud ja täiendavaid
kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeerium on arvamusel, et kohalik omavalitsus on kaalutlenud ja põhjendanud
üldplaneeringu lahenduse valikut. Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel on
linnavalitsus tuginenud Maaeluministeeriumi poolt esitatud juhistele,
Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2018. aastal edastatud väärtuslike
põllumajandusmaade boniteediandmetele (andmekihile) ja Tartumaa
maakonnaplaneeringuga määratud kaitse- ja kasutustingimustele. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt
peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke
huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu
eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Kohaliku omavalitsuse selgitustest
nähtub, et planeeringulahendus on planeerimisseaduses sätestatud põhimõtete kohaselt läbi
kaalutletud.
Üldplaneeringu lahenduse on kooskõlastanud Maaeluministeerium, millega on kinnitanud
planeeringulahenduse sobivust ja asjakohasust. Kooskõlastamise eesmärgiks on tagada, et
kohalik omavalitsus võtab vastu ja paneb avalikule väljapanekule üldplaneeringu, mille
vastavust õigusaktidele ja üldisele huvile on kinnitanud riigiamet. Tartu Linnavolikogu on
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust otstarbekaks.
Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud
vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud
arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2).
Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on haldusorganile seadusega antud volitus
kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel. Seega on üldplaneeringu
sisulise lahenduse, samuti sisulise vajaduse ja otstarbekuse üle kaalutlusõiguse alusel
ainupädev otsustama kohalik omavalitsus. Linnavalitsus on esitatud ettepanekut kaalunud ja
seda osaliselt ka arvestanud. Avalikustamise tulemusena on linnavalitsus otsustanud
täiendada üldplaneeringu ptk-i 10.1 Väärtuslikud põllumajandusmaad tingimusega, mille
kohaselt on võimalik kohapõhiste uuringute alusel üldplaneeringuga määratud väärtusliku
põllumajandusmaa paiknemist täpsustada ka vastupidisel juhul - vastavatele uuringutele
tuginedes määrata väärtuslikeks põllumajandusmaad, mis ei ole PUK 2015. a andmestikule
tuginedes üldplaneeringus väärtuslikeks määratud. Vastav muudatus kaardirakenduses
kantakse üldplaneeringusse selle korralisel ülevaatusel.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole
vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
4
üldplaneeringuga kavandatavate maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks
kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: AS Tartu Agro
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
5