Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 15.09.2021 nr 14-11/5332-74
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Ettepaneku kirjalikuks ärakuulamiseks tegi
Rahandusministeerium 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-2.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse Elamusteenus OÜ poolt
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamusele.
Avalikul väljapanekul Elamusteenus OÜ poolt esitatud kirjalik arvamus, Tartu
Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi arvamus:
Elamusteenus OÜ tegi ettepaneku, et üldplaneeringus oleks arvestatud ka ettevõtetega, kes
soovivad pakkuda Emajõel matkasid kanuudel, kajakkidel jms väikestel alustel. Planeeringus
peaks olema sees koht ja/või kohad, kus sellist teenust pakkuda saab. Elamusteenus OÜ
põhjendas oma ettepanekut järgmiselt:
„Tegeleme Tartus kanuumatkade korraldamisega ja tunneme juba ammu puudust viisakast ja
normaalsest tegutsemiskohast. Oleme mõned aastad saanud enda paate hoida Tartu linna
sõudebaasi territooriumil ja vee peale läinud Lubja tänava otsast, kuid see on pigem olnud
abilahendus parema puudumisel. Tahaksime edasi areneda ja senise põlve otsas nokitsemise
asemel pakkuda enda klientidele viisakamat ja paremat teenust. Praegu on meie areng
takerdunud sobiva tegutsemiskoha puudumise taha. Ainuüksi Tartu linnas sees on üle 12
kilomeetri Emajõe kallast, kuid sellist kohta, kus oleks võimalik normaalselt ja ilma
ukerdamata kajaki, kanuu vms väiksema aerujõul liikuva alusega vee peale minna, linnas
sisuliselt ei ole. Samuti ei ole kogu Tartu linnas ühtegi kohta, kus eraisikud ja ka ettevõtjad
jõe lähedal enda paate hoiustada saaks. Veel vähem on võimalik leida kohta, kus saaks
viisakalt ja tänapäevastes tingimustes pakkuda matkateenust. Leiame, et selline olukord on
taunimisväärne, Emajõgi peaks olema avatud ka väiksematel alustel liikuvatele
hobiaerutajatele ja turistidele ning linnakodanikele, kes vastavat teenust soovivad tarbida.
Praeguse seisuga on Emajõgi avatud vaid mootorpaadiomanikele ja paari klubi
aerusportlastele. Kusjuures praegune aerusportlaste keskus (Ranna tee 3) on pilgeni täis ja
sinna lihtsalt füüsiliselt rohkem kedagi ega midagi juurde ei mahu. Pikemas perspektiivis on
oht, et Marja tn silla rajamisega kaotame ka praeguse ainukese enam vähem rahuldava vee
peale minemise koha Lubja tänava otsas.
Veematkade teenuse pakkumiseks vajalikud kohad peaks vastama järgmistele tingimustele:
- asukoht jõe lähedal
1
Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused esitatud arvamuste mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on
esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
- lauge kallas või võimalus rajada madalad paadisillad, mida oleks võimalik talveks teisaldada
või mis ei asuks voolukaldas (st et jää seda kevadel ära ei viiks)
- kesklinnast ülesvoolu
- juurdepääs autoga (teenindavaks transpordiks)
- läheduses parkimisvõimalused klientidele
- hea juurdepääs jalgsi
- võimalus hoiustada paate ja varustust jõe lähedal (paadikuuride rajamise võimalus)
- kena atraktiivne asukoht
Mis kasu saab sellest Tartu linn:
- annab tartlastele ja linna külastajatele juurde ühe ajaveetmisvõimaluse ja muudab seeläbi
Tartu atraktiivsemaks, mida rohkem on inimestel Tartus midagi teha, seda parema meelega
siia tullakse ja siin ollakse (eriti oluliseks on õues liikumise võimaluste mitmekesisus
osutunud praeguse koroonapandeemia tingimustes)
- toob linna turiste (praeguse statistika põhjal on ligi pooled meie kliendid pärit väljaspool
Tartut, meie kliendid tarbivad Tartus ka muid teenuseid - käivad poes, väljas söömas, ööbivad
jne - st me aitame tuua Tartusse raha)
- viimasel ajal on rääkima hakatud rohepöördest, vee äärde rajatav kanuumatkakeskus aitab
vähendada meie ökoloogilist jalajälge, sest oluliselt väheneb vajadus igapäevastelt varustust
ja paate transportida (kusjuures aeru jõul liikuvad alused on võrreldes mootorpaatidega
oluliselt keskkonnasõbralikumad)
- paraneb tartlaste tervis, meie matkadel osalemine on aktiivne tegevus, seda aspekti ei tasuks
alahinnata, igasugune aktiivse eluviisi ja füüsilise liikumise propageerimine aitab parandada
rahva tervist. Viimased uuringud on näidanud, et tänapäeva lapsed liiguvad vähem kui vangid
(veematkamine aitab õues liikumise muuta noortele atraktiivsemaks, tänased lapsed on
homsed täiskasvanud). Ülekaalukalt on meie ühiskonnas surmade põhjuseks ennekõike
vereringeelundite haigused, ennekõike on see seotud elustiiliga, sealhulgas ka vähese
liikumisega. Kõik tegevused, mis aitavad propageerida liikumist, aitavad säästa inimeste
tervist (ning kusjuures seeläbi kaudselt hoida kokku ka tervishoiule kuluvat raha).
- aitab propageerida loodussõbralikku maailmavaadet (meie ettevõte väärtustab
keskkonnahoidu, näiteks oleme aastaid aidanud kodanikualgatuse korras kaaskorraldada
Emajõe koristustalguid)
P.S. Lisasime kaardil meile kõige sobivama piirkonna, kahjuks sai kaardil ära märkida vaid
ühe ala (või siis ei leidnud me seda võimalust üles, kuidas oleks võimalik kaardil ära märkida
mitu ala), lisaks sobiks meile ka Emajõe vabaujula ranna kumbki serv ja Supilinna alla jääv
kaldavöönd.“
Tartu Linnavalitsus asus seisukohale, et ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Tartu
Linnavalitsus selgitas, et ettepanekus näidatud asukohta on võimalik kasutada ilma
kaldapealse hoonestuse, sh paatide hoiustamise võimaluseta koostöös huvitatud osapooltega,
kasutades juba loodud Lodjakoja infrastruktuuri. Linn määrab vastava lõigu paatide
sildumisalaks.
Kirjalikul ärakuulamisel Elamusteenus OÜ Rahandusministeeriumile oma arvamuse osas ei
vastanud ja täiendavaid selgitusi ei esitanud. Tartu Linnavalitsus teatas 01.09.2021 kirjas nr
9-3.2/UP-18-0033, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on olnud võimalus oma seisukohti
3
Tartu Linnavalitsuse 01.09.2021 kiri nr 9-3.2/UP-18-003 „Vastuskiri Tartu linna üldplaneeringule esitatud
arvestamata jäetud arvamuste ärakuulamise kohta“
3
linnale esitada ka korduvalt ja seda on tehtud. Linnavalitsus on kõiki ettepanekuid piisavas
ulatuses kaalunud ja täiendavaid kirjalikke seisukohti esitada ei ole.
Rahandusministeeriumi hinnangul on kohalik omavalitsus asjakohaselt selgitanud, et esitatud
ettepanekut on osaliselt arvestatud. Samuti on selgitatud, et näidatud asukohta on võimalik
kasutada ilma kaldapealse hoonestuse, sh paatide hoiustamise võimaluseta koostöös huvitatud
osapooltega, kasutades juba loodud Lodjakoja infrastruktuuri.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Haldusmenetluse seaduse § 4 lõike 1 kohaselt on
haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate
otsustuste vahel.
Rahandusministeerium on arvamusel, et antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise
lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri
pädevuses. Seega, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega,
on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja
ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi
kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Elamusteenus OÜ
Agnes Lihtsa 715 5824
[email protected]
4