Riigikantselei Meie 18.09.2021 nr 1.1-10.1/5414-5
[email protected]
Riigieelarve seaduse muutmise
seaduse eelnõu
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks riigieelarve seaduse muutmise
seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
/*Lisa(d):
1) eelnõu
2) seletuskiri
3) seletuskirja lisa 1
4) seletuskirja lisa 2
5) seletuskirja lisa 3
Regina Vällik 611 3720,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
Riigieelarve seaduse muutmise seadus
§ 1. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses:
„§ 41. Andmete esitamine
Rahandusministeeriumil on riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia),
stabiilsusprogrammi, riigieelarve eelnõu ja prognooside koostamiseks õigus saada vajalikke
andmeid ministeeriumidelt ning teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt.“;
2) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Andmed esitatakse asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel
Rahandusministeeriumile 15. juuliks.“;
3) paragrahvi 15 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Rahandusprognoos on eelarvestrateegia, stabiilsusprogrammi ja riigieelarve eelnõu
aluseks.“;
4) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Strateegilised arengudokumendid on riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika
põhialused, valdkonna arengukava ja programm.“;
5) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riigi pikaajaline arengustrateegia on arengudokument, milles määratakse
poliitikavaldkondade terviklik visioon, üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad
muudatused nende elluviimiseks vähemalt 15 aastaks.“;
6) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigi pikaajalise arengustrateegia ja poliitika põhialused võtab vastu Riigikogu kas omal
algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul.“;
7) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Stabiilsusprogrammi kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise
eelarveaasta algust ja Rahandusministeerium avalikustab selle pärast kinnitamist oma
kodulehel viivitamata.“;
8) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
„§ 231. Stabiilsusprogrammi sisu
Stabiilsusprogramm peab sisaldama aastate kaupa käesoleva seaduse § 251 lõike 3 punktides
1–6, 9–11 ja 13 nimetatud andmeid ning võrdlust eelmise ja uuendatud stabiilsusprogrammi
vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise stabiilsusprogrammiga muutunud.“;
9) paragrahvi 251 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
1
„7) eelarvestrateegia perioodiks tulemusvaldkondadele kavandatud maksimaalsete
vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale;“;
10) paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Riigieelarves liigendatakse kulud tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa.“;
11) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot või rohkem liigendatakse
riigieelarves investeeringuobjektide kaupa.
(8) Riigisaladusega seotud valdkondade eelarve liigendatakse käesoleva paragrahvi lõigete
5 ja 7 kohaselt ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse
ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega.“;
12) paragrahvi 331 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
13) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja viimase rahandusprognoosi alusel.“;
14) paragrahvi 341 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu
arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.“;
15) paragrahvi 341 lõiked 2−4 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahv 371 tunnistatakse kehtetuks;
17) paragrahvi 38 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade,
tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel on võimalik muuta vaid riigieelarve
muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.“;
19) paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) Ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektid ületamata riigieelarves
investeeringuteks ettenähtud eelarvet.“;
20) paragrahvi 56 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite
liigendust riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustel.“;
21) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha
eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.“;
22) paragrahvi 591 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks.
Vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu
2
kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi
tegevuste vahelist jaotust ning administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta, kui see
on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi
tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.“;
23) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 814 järgmises sõnastuses:
„§ 814. 2022. aasta riigieelarvega seotud erisused
Käesoleva seaduse 2021. aasta 1. detsembril jõustuva redaktsiooni § 26 lõikeid 5, 7 ja 8
kohaldatakse esmakordselt 2022. aasta riigieelarve liigendamisele.“.
§ 2. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ….. ……. 2021
_________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
………………… 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
3
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida
riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) koostamise protsesse ning
anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele.
Eelnõuga:
muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase
riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks;
korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse
suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses;
vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste
tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas
kahelt ühele;
sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis
loob juriidilise aluse poliitikavaldkondade terviklikule visioonidokumendile Eesti 2035.
Eelnõu mõjutab eelkõige Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja riigieelarveliste asutuste
tegevust.
Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 1. detsembril 2021, kuid uut liigendust
kohaldatakse juba 2022. aasta riigieelarvele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler
Sven Kirsipuu (611 3515,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisele on
kaasa aidanud eelarvearenduste osakonna nõunikud Ingrid Niid (611 3095,
[email protected]) ja Aet Tummeleht (611 3169,
[email protected]), riigieelarve
osakonna nõunikud Sille Preimer (611 3062,
[email protected]) ja Marit Altvälja (611
3682, Marit.Altvä
[email protected]), riigieelarve osakonna strateegiga talituse juhataja Priit
Potisepp (611 3137,
[email protected]), eelarvearenduste osakonnajuhataja Eneken Lipp
(611 3190,
[email protected]) ja eelarvepoliitika nõunik Regina Vällik (611 3720,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna
nõunik Marge Kaskpeit (611 3611,
[email protected]) ja keeleliselt toimetas
õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]).
1
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) ega teiste menetluses
olevate eelnõudega. Samas sisaldab VVTP riigieelarve seaduse muudatuste
väljatöötamiskavatsust tähtajaga juuni 2022. Käesolev eelnõu ei muuda
väljatöötamiskavatsuse ajakava ning adresseerib vaid osa seaduse tasandil lahendamist
vajavatest riigieelarvet puudutavatest teemadest.
Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse RT I, 17.04.2021, 4 redaktsiooni.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Riigieelarve
seadus on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadus, mida saab muuta ainult
Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus
2.1.1 Riigieelarve detailsus
Lähtudes juba mõnda aega toimunud ühiskondlikust debatist Riigikogu, Vabariigi Valitsuse,
õiguskantsleri, riigikontrolöri ja paljude teiste osalusel, on olemas laiapõhjaline konsensus1,
et praegune programmi tase riigieelarve seaduses ei ole parlamendi rolli kandmiseks ning
eelarvepoliitiliste otsuste tegemiseks piisav detailsusaste. Tegevuspõhisele eelarvele
üleminek kandis endas eesmärki teha riigieelarve mõistetavamaks ka raamatupidamislikke
teadmisi mitte omavatele otsustajatele ja lugejatele ning siduda mõtestatuse suurendamiseks
riigi strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega. Väiksem või suurem
detailsusaste riigieelarves ei ole seejuures valik tegevuspõhise ja majandusliku sisu eelarve
vahel, vaid mõlemat on võimalik liigendada väga erineval tasemel.
Soovides säilitada tegevuspõhise riigieelarve lisandväärtuse mõtestatud valikute tegemisel,
suurendatakse eelnõuga tegevuspõhise liigenduse detailsusastet, minnes strateegilises
hierarhias praegusega võrreldes kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele.
Ühe astme võrra detailsemaks muutmist (programmi meetme tase) takistaks selle ebaühtlane
kasutus erinevates valitsemisalades. Eelnõu koostajate hinnangul kirjeldavad programmi
tegevused võrreldes programmi kokkuvõtliku tasemega paremini seda, milleks
eelarvekulusid tehakse. Ühtlasi kirjeldab tegevus tema alla kuuluvate avalike teenuste
kulusid. Teenuste tasemel eelarve liigendamine oleks jälle liiga detailne (ligikaudu 1200
rida).
Riigieelarves kavandatav planeerimistasandite muutus on esitatud joonisel 1 lk 3.
1
Riigikogu riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm
(https://www.err.ee/1036254/riigieelarve-koostamise-protsessi-voib-oodata-revisjon)
Õiguskantsleri vastus riigikoguliikme päringule
(https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Otsustus%C3%B5igus%20eelarve%20%C3%BCle.pdf)
Riigikontrolli blogi
(https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/1285/amid/920/language/etEE/Default.aspx)
Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis
(https://www.riigikogu.ee/tegevus/parlamentaarne-kontroll/olulise-tahtsusega-riiklikud-kusimused-ja-raportid/olulise-tahtsusega-
riiklike-kusimuste-ja-raportite-arutelu-detailvaade/REKK%20raport%20-
%20Fiskaalpoliitika%20paradigma%20võimalikest%20muutustest%20Eesti%20parlamentaarses%20süsteemis/82253fbb-8c75-4d87-
89e9-85369b7b4030)
2
Joonis 1. Planeerimistasandid
2.1.2 Eelarveprotsess
Eelarveprotsess on väga pikka aega olnud kaheastmeline ning sellest tulenevalt väga
ressursimahukas kõikidele osapooltele. Kevadise makromajandus- ja rahandusprognoosi
alusel fikseeritakse järgneva nelja aasta fiskaalsed eesmärgid, sõnastatakse meetmed
eesmärkideni jõudmiseks ja võetakse vastu neid sisaldav eelarvestrateegia koos
stabiilsusprogrammiga. Viimane neist esitatakse Euroopa Komisjonile Euroopa semestri
raames eelarveseisundi ja majanduspoliitika järelevalve tegemiseks. Väljakutseks on
osutunud asjaolu, et septembri alguses rahandusministeeriumi poolt koostatav suvine
makromajandus- ja rahandusprognoos (kehtivas riigieelarve seaduses nimetatud ka kui
sügisene rahandusprognoos) toob üldjuhul kaasa muutusi riigi rahalistes võimalustes ning
kogu otsustusprotsess kordub.
Kuigi teatud väikeste erinevuste puhul eelarvepositsiooni prognoosis on riigieelarve seaduse
kohaselt võimalik eelarvearutelusid mitte avada, on selleks praktikas piisavalt motivatsiooni,
sest poliitiline ja majanduslik keskkond võib poole aastaga palju muutuda. Lisaks soovitakse
muutunud prognoosi tingimustes uuesti arutada kevadises protsessis kõrvale jäänud
lisataotlusi või teha täiendavaid poliitilisi valikuid. Selline kahe detailse otsustusprotsessi
läbi viimine ühe aasta jooksul toob kaasa suure töökoormuse ning devalveerib kevadiste
otsuste usaldusväärsust.
Lahendusena lahutatakse eelarvestrateegia stabiilsusprogrammist ning kevadine arutelu
keskendub suuremate strateegiliste valikute (eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase,
võlakoormus jms) fikseerimisele ning detailsed meetmete valikud tehakse septembri jooksul
suvise rahandusprognoosi alusel. Sellest tulenevalt tehakse edaspidi detailsed valikud
Vabariigi Valitsuse poolt eelarvestrateegia ja riigieelarve puhul üheaegselt aasta viimase
prognoosi alusel.
3
2.1.2.1 Fiskaalse läbipaistvuse hindamine
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis Rahandusministeeriumi soovil Eestis läbi fiskaalse
läbipaistvuse hindamise ning virtuaalne missioon toimus 18.11.–07.12.2020. IMF andis
protsessi käigus hinnangu eelarveprotsessile, -aruandlusele ning majandusprognoosidele
ning eelarveliste riskide analüüsile ja haldamisele. Erinevates kategooriates hinnati, kas
Eesti praktika vastab IMF-i fiskaalse läbipaistvuse koodeksile.2
Fiskaalläbipaistvus on eelarve tõhusa juhtimise ja aruandekohustuse jaoks ülioluline. See
aitab tagada, et valitsustel oleks majandusotsuste tegemisel täpne ülevaade oma rahandusest,
sealhulgas poliitiliste muudatuste kuludest ja tuludest ning võimalikest riskidest riigi
rahandusele. Suurem eelarve läbipaistvus aitab tugevdada riigi eelarvekavade
usaldusväärsust. Samuti aitab see tagada vajalikku teabe kättesaadavust seadusandjatele,
ettevõtjatele ja kodanikele.
IMF-i hindamise tulemuse sai Eesti hea või väga hea hinnangu 27 kategoorias 36-st,
sealhulgas kõrgeima tulemuse näiteks makromajanduslike prognooside, eelarvet puudutava
seadusandluse ning eelarveliste eesmärkide seadmise vallas (vt Tabel 1). Eriti hästi vastab
soovitustele Eesti riigi raamatupidamise eelarvearuandlus. Hindamisprotsessi käigus märkis
IMF ära ka Eesti riigi raamatupidamise hea korralduse ja ainulaadse laia haarde. Nimelt
kinnitati esmakordselt hinnang, kus raamatupidamine katab kõiki avaliku sektori asutusi.
Tegevuspõhise eelarvestamine on raporti kohaselt Eestis baastasemel, kuid on hindamine
viidi läbi 2019. aasta andmetel ning raportisse on lisatud, et taseme hinnang tõuseb oluliselt
peale tegevuspõhiste aruannete avaldamist 2021. aastal.
Raportis annab IMF Eestile ka mitmeid nõuandeid, näiteks soovitatakse koondada eelarve
täitmise teave kasutajasõbralikemateks kuu- ja kvartaliaruanneteks ning koostada erinevate
valdkondade riskihinnangutele tuginedes keskne riigi fiskaalriskide analüüs.
Rahandusministeeriumi juhtimisel on alustatud ettepanekute juurutamist.
Kokkuvõttes on Eesti üldhinnang võrreldav või parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel, mis
on fiskaalläbipaistvuse hindamise läbinud. Läbipaistvust on võimalik kiirelt parandada
andmete kättesaadavuse ja esituse parandamisega.
Tabel 1. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud
II. Eelarve prognoosimine ja III. Eelarve riskianalüüs ja
I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine juhtimine
Institutsioonid Eelarve terviklikkus Makromajanduslikud riskid
Makromajanduslikud
Varud Fiskaalriskid
prognoosid
Eelarve pikaajaline
Rahavood Keskpikk eelarveraamistik
jätkusuutlikkus
2 https://www.imf.org/en/Topics/fiscal-policies/fiscal-transparency
https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2021/08/04/Republic-of-Estonia-Technical-
Assistance-Report-Fiscal-Transparency-Evaluation-463376
4
II. Eelarve prognoosimine ja III. Eelarve riskianalüüs ja
I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine juhtimine
Maksukulud Investeerimisprojektid Eelarves ettenägematud kulud
Aastasiseste aruannete
Eelarve õigusaktid Vara ja kohustuste juhtimine
esitamise sagedus
Aastaaruannete Eelarve dokumentatsiooni
Garantiid
õigeaegsus õigeaegsus
Avaliku ja erasektori
Klassifikatsioon Eelarvepoliitika eesmärgid
partnerlused
Sisemine järjepidevus Tegevuspõhine info Finantssektor
Ajaloolised revisjonid Avalikkuse kaasatus Loodusvarad
Statistiline terviklikkus Hindamise sõltumatus Keskkonnariskid
Välisaudit Lisaeelarve Omavalitsused
Eelarveandmete Avalik-õiguslikud juriidilised
Prognoosi muutuste seire
võrreldavus isikud
2.1.3 Strateegilised dokumendid
Strateegiliste dokumentide hierarhias on olnud puudu valdkondade ülese katusstrateegia
kehtestamise võimalus, mis käsitleks riigi arenguvisiooni kõige kõrgemal tasemel, andes
suuna ja fookuse hierarhias järgnevatele dokumentidele. Kehtiv riigieelarve seadus loetleb
strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja
programm), mis on vastavalt seotud kas poliitilise tsükliga või riigieelarve strateegia
perioodiga. Selles pildis puudub riigi pikaajaline strateegia.
Arengustrateegia Eesti 2035 on vastu võetud Riigikogu poolt 12. mail 2021. Riigi pikaajalise
arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise arengudokumentide loetelusse aitab kaasa
õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise arengustrateegia
koostamiseks.
Tuleb rõhutada, et selline strateegiline arengudokument ei oleks üksüheselt seostatav
eelarvega, kuna ajaraamid on erinevad. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse
nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ § 1 lõige 5, mille alusel tuleb eelarvega seostada valdkonna
arengukava ja vastava tulemusvaldkonna ning järgnevate programmide eesmärgid ja
mõõdikud, on piisav.
5
2.2. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad
Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu on kiireloomuline
(HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 1). Õiguskantsleri, Riigikontrolli ja ka Riigikogu poolt on
tõstatatud olulise probleemina riigieelarve seaduse ebapiisav detailsus ning Riigikogu
vähene otsustuspädevus. Rahandusminister ja Riigikogu on sellest tulenevalt sõnastanud
soovi juba 2022. a riigieelarve seadust näha senisega võrreldes suuremas detailsuses.
Käesoleva aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 2022. a riigieelarve
seaduse eelnõusse vajalike lahenduste sisseviimiseks tuleb kiireloomulised muudatused
sätestada ka riigieelarve seaduses.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga tehtavad muudatused on grupeeritud sisu järgi kuueks rühmaks. Käesolevas
seletuskirjas on neid samuti käsitletud teemade kaupa:
1) Riigieelarve detailsuse suurendamine;
2) Riigieelarve detailsuse suurenemisega seotud paindlikkus;
3) Detailsete otsustusprotsesside arvu vähendamine;
4) Stabiilsusprogrammi kui dokumendi lahutamine eelarvestrateegiast ja nende
dokumentide sisu;
5) Riigi pikaajalise arengustrateegia aluse loomine;
6) Erisused riigieelarve liigendamisel.
3.1. Riigieelarve detailsuse suurendamine
Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 10, 11, 21 ja 22.
Eesmärgiks on suurendada riigieelarve arusaadavust ja läbipaistvust, luues senisest paremad
eeldused Riigikogule tema põhiseadusliku pädevuse teostamiseks. Võrreldes kehtiva
riigieelarvega liigutakse strateegilise planeerimise hierarhias kaks astet detailsemaks ja
sõnastatakse Riigikogu poolt kinnitatava liigenduse tasemena programmi tegevus.
Hinnanguliselt tagab see optimaalse tasakaalu seadusandliku ja täidesaatva võimu
otsustuspädevuse vahel ja väldib ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste
menetlemisel.
Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva
38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi
tegevust. Muudatusi illustreerib Tabel 2 lk 7.
Muudatuse rakendamiseks on vajalik parandada tegevuste jaotust ja nende nimetuste selgust.
Seni kehtiva ülesehituse puhul ei olnud programmi tegevused riigieelarves ega selle
seletuskirjas avalikud. Seetõttu on nende kvaliteet ebaühtlane – on väga väikese eelarvelise
mahuga tegevusi ja mõned nimetused ei pruugi anda õiget ülevaadet sisust.
Rahandusministeerium tegi koostöös ministeeriumitega programmi tegevuste inventuuri ja
korrastuse augustis 2021. Eesmärk oli parandada nende selgust ja võimet edasi anda
tegevuste sisu eraldiseisvas dokumendis (aastane riigieelarve). Väga tõenäoliselt tuleb 2022.
aasta riigieelarve menetlemise kogemuse baasil olukorda uuesti hinnata ning 2023. aastal
uus inventuur teha.
6
Pakutav lahendus on mõeldud rakendamiseks olukorras, kus 2022. aasta riigieelarve seaduse
eelnõu on kevadel valitsuses heaks kiidetud. See tähendab, et muudatuste kiirelt
rakendamiseks saime kasutada 2021. a kevadises protsessis kasutatud andmeid. See annab
meile ka võimaluse 2022. aastal valmiva riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuse juures
arvestada pakutud lahenduse praktikas ilmnenud kitsaskohtadega. Riigieelarve seaduse
väljatöötamiskavatsus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud tähtajaga juuni
2022. Väljatöötamiskavatsuse raames on kavas riigieelarve seaduse detailsus kindlasti eraldi
fookusesse võtta ja seda juba laiemalt erinevaid võimalusi kaaludes.
Majandusliku sisu lõikes on eelarve seletuskirjas lahti kirjutatud nii valitsemisala kui
tegevuste vaates, välja on toodud näiteks tööjõukulud, majandamiskulud, toetused jne.
Tabel 2. Ülevaade valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala riigieelarve seaduse detailsuse muutusest.
RE3 detailsus enne
RE detailsus pärast Detailridade
Valitsemisala/ Riigikantselei haldusala Programmi arvu
TUV4 Programm TUV
tegevus suurenemine
Riigikantselei haldusala 1* 1 1* 1 0
Haridus- ja Teadusministeeriumi
valitsemisala 4* 5** 4* 22 17
Justiitsministeeriumi valitsemisala 1 1 1 9 8
Kaitseministeeriumi valitsemisala 1 4 1 12*** 8***
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 2* 2** 2* 18 16
Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2* 3** 2* 21 18
Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi
valitsemisala 4* 6** 4* 30 24
Maaeluministeeriumi valitsemisala 1* 2** 1* 25 23
Rahandusministeeriumi valitsemisala 1* 4 1 17 13
Siseministeeriumi valitsemisala 2 6** 2* 42 36
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2 8 2 36 28
Välisministeeriumi valitsemisala 1* 2 1* 7 5
KOKKU 22 42**** 22 240 196
* Valitsemisalad, kus on ühised tulemusvaldkonnad.
** Valitsemisalad, kus on ühisprogrammid.
***Kõiki Kaitseministeeriumi programmi tegevusi ei liigendata seaduse tasandil, kuna need on seotud riigisaladusega.
**** Riigieelarve strateegia 2021-2024 alusel
3
RE tähistab aastast riigieelarvet
4
TUV tähistab tulemusvaldkonda
7
Praegu kehtiva seaduse ja eelnõu alusel muudetava seaduse detailsuse võrdlus on toodud Tabelis 3.
Tabel 3. Näited aastase riigieelarve seaduse detailsuse muudatusest 2022. aasta andmete põhjal (tuhat eurot)*
RE detailsus enne RE detailsus pärast
Valitsemisala
Programm Eelarve kokku Programmi tegevus Eelarve kokku
Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede
-818 405
valitsemisala programm
Toimiv lastekaitsesüsteem -2 967
Vanemlike oskuste arendamine -1 218
Riskikäitumisega noorte toetamine -3 088
Puudega laste toetamine -16 953
Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 769
Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -791 411
Laste ja perede valdkonna arendamine -1 000
Majandus- ja Transpordi
Kommunikatsiooniministeeriumi konkurentsivõime ja -436 053
valitsemisala liikuvuse programm
Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -17 511
Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -14 389
Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -163 385
Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 688
Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 352
Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 907
Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -96 821
8
Välispoliitika
Välisministeeriumi valitsemisala -73 762
programm
Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -5 976
Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352
Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033
Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 065
Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -31 336
* Andmed on võetud riigi eelarveinfosüsteemist seisuga 08.09.2021
9
Eelarve paremaks mõistmiseks ja veelgi detailsemaks selgitamiseks jääb jätkuvalt
riigieelarve seletuskiri, millel küll ei ole õiguslikku tähendust, kuid mis võimaldab muu
hulgas teha kaalutletud ettepanekuid riigieelarve menetluse käigus. Samuti on täiendava
infoallikana kättesaadavad programmdokumentide eelnõud, mis annavad põhjaliku
ülevaate, milliseid muutuseid soovitakse ellu kutsuda ning kuidas nende elluviimist
hinnatakse.
Tuleb arvestada, et riigieelarvesse programmi tegevuse taseme toomisega võidakse
kehtestada piirmäärad kohati alla 100 000 euro ning see strateegilise hierarhia tase vajab
kindlasti metoodilist ühtlustamist ka järgnevatel aastatel. Riigieelarve järjepidevuse
hoidmiseks ei ole ministrite poolt kinnitatavates programmidokumentides võimalik
eelarveaasta kestel programmi tegevuste arvu ja sõnastusi muuta. Muudatused tehakse
riigieelarve koostamise, muutmise ja lisaeelarve koostamise käigus. Selline lähenemine
võimaldab riigieelarve eelnõu tegevuspõhise liigenduse ette valmistada Vabariigi Valitsuse
tasemel enne eelnõu lõplikku vormistamist, pidades õigeaegselt silmas vajadust koostada
eelnõu Riigikogu jaoks piisavalt detailsena ja arusaadavana. Eelnõu ettevalmistamise faasis
tegevuspõhise liigenduse koordineerimine täidesaatva võimu tasemel ei piira seadusandja
pädevust riigieelarve eelnõule muudatusettepanekuid teha.
Muudatustega täpsustatakse ka reservieraldisi ja ülekantavaid vahendeid puudutavaid
sätteid, et tagada kooskõla riigieelarve detailsust puudutavate muudatustega. Täpsemad
selgitused on toodud konkreetse muudetava sätte seletuse juures.
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja
programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 7 lõike 3
kohaselt koostatakse ja muudetakse programm eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise
käigus. Koos käesoleva seaduse muudatusettepanekuga esitatud Vabariigi Valitsuse
12.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava
koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve
seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muudatusettepaneku jõustumisel tuleb seega
programmide koostamisel eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus esitada
programmi tegevuste võimalikud muudatused Rahandusministeeriumile, kes omakorda
esitab need Vabariigi Valitsusele. Täpsemad juhised selleks koostab Rahandusministeerium
eespool viidatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 alusel.
Eelnõu § 1 punkt 10 – paragrahvi 26 lõike 5 muutmine
Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi riigieelarve kulude liigendus
senise programmi taseme asemel programmi tegevuste tasemel.
Eelnõu § 1 punkt 11 – paragrahvi 26 täiendamine lõikega 7
Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi üle kümne miljoni euro maksvad
investeeringud objektide kaupa Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumide
valitsemisalade administratiivse jaotuse all. Investeeringuobjektide maksumus arvestatakse
käibemaksuta. Sellega seoses liigendab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 31 lõike 1
muudatuse alusel alla kümne miljoni maksvad ministeeriumi valitsemisala investeeringud
kinnisasjadesse objektide kaupa (vt selgitust p 3.6 lk 17).
Eelnõu § 1 punkt 21 – paragrahvi 58 lõike 2 muutmine
Seoses kavandatava riigieelarve detailsusastme muutmisega täpsustatakse Vabariigi
Valitsuse reservist raha eraldamise detailsusastet. Vabariigi Valitsuse reservist vahendite
eraldamise korralduse eelnõu peab edaspidi sisaldama ainult tulemusvaldkonna tasandit.
10
Rohkem kui pooltel juhtudel 2020. aastal ja 2021. aasta esimeses pooles on Vabariigi
Valitsuse sihtotstarbega ja sihtotstarbeta reservidest eraldatud raha jaotus olnud vähemalt
kahe programmi tegevuse vahel. Juhul, kui vahendeid eraldati valitsemisalade üleselt või
ühe valitsemisala erinevatele asutustele (nt eriolukorraga seotud vahendid, IT-kulud),
jaotusid need paljudele tegevustele. Kõige rohkem jagunes ühe korraldusega eraldatud raha
8 valitsemisala 93-le programmi tegevusele, sh ühe valitsemisala puhul 42-le erinevale
tegevusele. Keskmiselt jaotusid vahendid 5–12 tegevuse vahel.
Kui teistes muudetavates sätetes asendatakse „tulemusvaldkonna ja programmi“ jaotus
„tulemusvaldkonna ja programmi tegevuste“ jaotusega, siis Vabariigi Valitsuse reservist
eraldatud vahendite puhul sellises detailsuses korralduse andmine ei ole mõistlik ning tingiks
paljudel juhtudel korralduste muutmise algatamise. Reeglit kohaldatakse ainult kuludele,
kuna investeeringud planeeritakse tulemusvaldkondade üleselt.
Põhimõtet rakendatakse vaid Vabariigi Valitsuse antavale raha eraldamise korraldusele.
Korralduse eelnõule lisatavas seletuskirjas tuleb vastavalt „Vabariigi Valitsuse reservist
vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korrale“ jätkuvalt esitada vahendite
detailne arvestus, sh ka kulude prognoositav jaotumine programmi tegevustele. Eelarve
täitmise andmetes kajastatakse kulud programmi tegevuste lõikes. Vahendeid võib kasutada
vaid kooskõlas korralduses toodud sihtotstarbega.
Eelnõu § 1 punkt 22 – paragrahvi 591 lõike 2 muutmine
Lõikes täpsustatakse eelarve tasandit, millest edaspidi tuleb lähtuda eelarveaastal kasutamata
jäänud vahendite ülekandmisel, kui vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmisel
muudetakse riigieelarve liigendusi. Arvestades riigieelarve detailsust, mis sõnastatakse
eelnõu § 26 lg 5 muutmisena, viiakse vahendite ülekandmisel programmile kehtestatud
nõuded programmi tegevuste tasemele.
3.2. Riigieelarve detailsuse suurendamisega seotud paindlikkus
Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 18, 19 ja 20.
Riigieelarve detailsuse suurendamisega tuleb leida uus tasakaal Riigikogu poolt
kinnitatavate piirmäärade paindlikkuses. Detailsema riigieelarve puhul võib tekkida suurem
vajadus kulude alatäitmise arvel muid kulusid suurendada. Kehtiva riigieelarve seaduse
kohaselt on lubatud ministril muudatusi teha 0,25% ulatuses kõikidest valitsemisala
piirmääraga vahenditest. Eelnõu ja selle jõustumisel riigieelarves kehtestatavate tingimuste
kohaselt ei võimaldata tulemusvaldkonna tasemel enam muudatusi teha ilma riigieelarve
seaduse muutmiseta. Eelarve kasutamise paindlikkus on seotud programmi tegevuse
mahuga, vt täpsemat eelnõu punktide 19 ja 20 selgitusi lk 12–13.
Eelnõu § 1 punkt 18 – paragrahv 56 lõike 1 muutmine
Riigieelarve muutmisel, lisaeelarve koostamisel või muudel seadusest või riigieelarvest
tulenevatel juhtudel tuleb riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotuse muutmisel
arvestada programmide asemel programmi tegevustega.
Eelnõu § 1 punkt 19 – paragrahv 56 lõike 2 täiendamine punktiga 4
Täiendatakse lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus muuta
riigieelarvega kindlaks määratud investeeringuobjektide eelarvet riigieelarves sätestatud
ulatuses. Muudatus võimaldab piiratud ulatuses teha muudatusi investeeringuobjektide
11
eelarvetes, kui ühe investeeringuobjekti kallinemise tõttu tuleb selle katteks kasutada teise
investeeringuobjekti eelarvet.
Eelnõu § 1 punkt 20 – paragrahvi 56 lõike 21 muutmine
Muudetakse paragrahvi 56 lõike 21 sõnastust, mille kohaselt on ministril õigus muuta
riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves sätestatud
ulatuses ja tingimustel. Alates 2022. aasta riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve
tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse (volituse) eelarvet
kasutamise käigus muuta. Selline paindlikkus aitab vältida ebamõistlikku töökoormust
riigieelarve muudatuste menetlemisel ning säilitab piiratud ulatuses võimaluse operatiivselt
reageerida prognoosi ebatäpsustele või väiksemamahulistele ettenägematutele kulutustele.
2022. aasta riigieelarve tekstiparagrahvi planeeritav sõnastus on järgmine:
(1)„Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve piires programmi
tegevuste vahel muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite eelarvet
järgmiselt:
1) Kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot;
2) Programmi tegevuste, mille eelarve on vahemikus neli miljonit kuni 200 miljonit, on
paindlikkus lineaarne ning arvutatakse valemiga, kus fikseeritud summale üks miljon
arvestatakse lisanduvat paindlikkust iga 100 tuhande euro kohta 2,04 protsenti;
3) alates 200 miljonist võib programmi tegevuse eelarvet muuta kuni viis miljonit eurot.
Arvestust peetakse iga programmi tegevuse kohta eraldi.
(2) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi
valitsemisala investeeringuobjektide eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures
ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.”
Sätte esimese punkti järgi võib minister kahe või mitme samasse tulemusvaldkonda kuuluva
programmi tegevuse vahel teha ümberliigendamisi, kui see on võimalik tulenevalt ühe või
mitme tegevuse kulude alatäitmisest. Ettenähtud paindlikkuse reeglist erinevate muudatuste
üle otsustamine jääb edaspidi Riigikogu pädevusse.
Paindlikkusreegli rakendamiseks realiseeruvad erinevad kombinatsioonid programmi
tegevuste vahendite ümber tõstmiseks valitsemisala tulemusvaldkonna eelarve piirmääraga
kuludes programmi tegevuste vahel. Sõltuvalt valitsemisala piirmääraga kulude mahust
programmi tegevuste lõikes, varieerub paindlikkuse reegliga hõlmatud vahendite osakaal
valitsemisalades 1,26 %-st kuni 10 %-ni. Selgitame reeglit ühe näite põhjal. 2022. aasta
eelarve eelnõu (17.09.2021) andmete kohaselt on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
piirmääraga kulude maht on 278 mln, ning programmi tegevuste eelarved varieeruvad 214
tuhandest kuni 156 mln euroni. Reegli rakendamisel on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
võimalik teha eelarves ümbertõsteid heaolu tulemusvaldkonna programmi tegevuste vahel
ligikaudu 5,5 mln euro ulatuses ehk ligikaudu 6,3% mahust ning tervise tulemusvaldkonna
programmi tegevuste vahel ligikaudu 5,1 mln eurot ehk ligikaudu 2,7% mahust.
Joonisel 2 on kajastatud näide paindlikkusreegli rakendamisest, kus programmi tegevuse
eelarve suurenemisel muudetava eelarve osakaal väheneb. Joonis 3 näitab paindlikkuse piiri
sisse jääva summa suurusjärku vastavalt programmi tegevuse mahule.
12
Joonis 2. Paindlikkusreegli rakendamise näidis (osakaal programmi tegevuse mahust)
Joonis 3. Paindlikkusreegli rakendamise näidis (summa programmi tegevuse mahust)
Sätte teise punktiga antakse Vabariigi Valitsusele õigus ministeeriumi ettepanekul muuta
riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide eelarveid kuni 20
protsenti. Muutuse võib teha investeeringute eelarve kogusumma sees, st ei muudeta
investeeringute eelarve kogumahtu. Sellega luuakse mõistlik paindlikkus
investeeringuobjektide eelarvete muutmiseks investeeringute kallinemise puhuks.
3.3. Detailsete otsustusprotsesside arvu vähendamine eelarvestrateegia ja riigieelarve
koostamisel
Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 13–17.
Seoses aasta jooksul toimuva kahe eelarvelise otsustusprotsessi ebaefektiivsuse ja kaasneva
administratiivse koormusega vähendatakse detailsete otsustusprotsesside arvu kahelt ühele.
Kehtiva õiguse kohaselt kinnitatakse rahandusministeeriumi kevadise makromajandus- ja
rahandusprognoosi alusel eelarvestrateegia, stabiilsusprogramm ja kiidetakse heaks järgneva
aasta riigieelarve. Viimast muudetakse vajadusel enne Riigikogule esitamist
rahandusministeeriumi suvise makromajandus- ja rahandusprognoosi (kehtiva riigieelarve
seaduse § 34¹ lõike3 kohaselt „sügisese rahandusprognoosi“) alusel septembri jooksul ning
oluliste muudatuste korral lisatakse riigieelarvele ka uuendatud eelarvestrateegia. Selline
kaheastmeline otsustusprotsess toob kaasa kevadise otsustusprotsessi devalveerumise,
kuivõrd prognoosid on ajas muutuvad ning riigieelarve puhul lähtutakse alati viimasest
13
prognoosist ehk suvisest makromajandus- ja rahanduseprognoosist. Samuti on töökoormus
dubleerivates protsessides märkimisväärne.
Muudatusettepanekuga võetakse kevadel küll vastu põhimõttelised eelarvepoliitilised ja
strateegilised suunad stabiilsusprogrammi raames, kuid eelarvestrateegia kinnitamine ja
riigieelarve heaks kiitmine koos detailse aruteluga võimalike eelarvepoliitiliste meetmete üle
toimub aasta viimase prognoosi alusel augustis-septembris ja vastavad dokumendid
valmivad hiljemalt kolm kuud enne järgneva eelarveaasta algust. Muudatusega välditakse
mitmete sarnaste dokumentide koostamist aasta jooksul ning dubleerivaid arutelusid
eelarve- ja majanduspoliitiliste meetmete üle.
Eelnõu § 1 punkt 13 – paragrahvi 34 muutmine
Sõnastuse muudatus on seotud eelarveprotsessi viimisega sügisesse. Ettepaneku kohaselt
koostatakse riigieelarve eelnõu edaspidi viimase rahandusprognoosi alusel, mitte kevadise
rahandusprognoosi alusel.
Eelnõu § 1 punkt 14 – paragrahvi 341 lõike 1 muutmine
Muudetakse Vabariigi Valitsuse eelarvestrateegia kinnitamise ja riigieelarve eelnõu heaks
kiitmise ajastust. Seoses aasta jooksul toimuva kahe dubleeriva eelarvelise otsustusprotsessi
ja kaasneva töökoormusega vähendatakse detailsete otsustusprotsesside arvu kahelt ühele.
Muudatusettepaneku kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja kiidab heaks
riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule sügisel kolm kuud enne
eelarveaasta algust varasema kaheksa kuu asemel. See on kooskõlas ka põhiseaduse §-ga
115 ja riigieelarve seaduse § 38 lõikega 1, mille kohaselt esitab Vabariigi Valitsus
riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.
Eelnõu § 1 punkt 15– paragrahvi 341 lõigete 2-4 kehtetuks tunnistamine
Lõike 2 kehtetuks tunnistamisega eemaldatakse säte, mis reguleeris Vabariigi Valitsuse
eelarvestrateegia kinnitamise ja riigieelarve seaduse eelnõu heaks kiitmise ajastust korraliste
valimiste aastal. Seoses protsessi viimisega sügisesse ei ole valimiste aastal erandi tegemine
vajalik ning protsess toimub korraliste valimiste aastal tavapärases korras.
Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks seoses eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi viimisega
sügisesse ja puudub vajadus riigieelarve eelnõu muutmiseks.
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelarvestrateegia esitatakse edaspidi Riigikogule koos
riigieelarve eelnõuga sügisel ja vastav säte on reguleeritud paragrahvis 341 lõikes 1.
Eelnõu § 1 punkt 16 – paragrahvi 371 lõigete 1 ja 2 kehtetuks tunnistamine
Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks seoses eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi viimisega
sügisesse. Vabariigi Valitsus teeb eelarveotsused kord aastas arvestusega, et riigieelarve
eelnõu ja eelarvestrateegia esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta
algust. Seetõttu puudub vajadus reguleerida eriolukorra, erakorralise seisukorra või
sõjaseisukorra ajal eelarvestrateegia kinnitamise ja riigieelarve heaks kiitmise ajastuse
edasilükkamist kevadest sügisesse.
Ettepaneku kohaselt lähtutakse eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel viimasest
rahandusprognoosist ning kuna § 371 lõige 1 erisus tunnistatakse kehtetuks, puudub vajadus
lõikes 2 täpsustada rahandus- või majandusprognoosi ajastust.
14
Eelnõu § 1 punkt 17 – paragrahvi 38 lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine
Muudatusettepaneku kohaselt esitatakse eelarvestrateegia Riigikogule koos riigieelarve
eelnõuga (§ 341 lõige 1). Seetõttu tunnistatakse kehtetuks lõige 3, mille kohaselt esitatakse
eelarvestrateegia riigieelarve seletuskirjas. Eelarvestrateegia on Vabariigi Valitsuse
kinnitatud dokument ja puudub vajadus käsitleda seda riigieelarve seletuskirja osana.
Praktikas ei ole kunagi eelarvestrateegiat seletuskirja osana käsitletud, kuna kehtiva seaduse
kohaselt koostati ja esitati eelarvestrateegia Riigikogule kevadel (§ 34¹ lõige 4), kuid
riigieelarve koos seletuskirjaga esitati Riigikogule sügisel (§ 38 lõige 1). Nimetatud
vastuoluline lõige on jäänud seadusesse riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456
SE) menetlemisel, kus algselt planeeritigi eelarvestrateegiat riigieelarve seletuskirja osana5.
Kuigi eelarvestrateegiat dokumendina seletuskirja lisas ei esitata, siis jätkuvalt on plaanis
seletuskirja lisades kajastada koondülevaateid eelarvestrateegia rahastamiskavast,
investeeringutest ja muust sellisest nelja aasta vaates.
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks seoses eelarvestrateegia ja riigieelarve protsesside viimisega
sügisesse ja puudub vajadus reguleerida juhtusid, kus Vabariigi Valitsus peab riigieelarve
eelnõu muutma ning vastavalt sellele eelarvestrateegiat korrigeerima.
3.4. Stabiilsusprogrammi kui dokumendi lahutamine eelarvestrateegiast ja nende
dokumentide sisu
Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 1, 2, 3, 7–9 ja 12
Muudatustega tagatakse stabiilsusprogrammi koostamiseks vajalik regulatsioon olukorras,
kus see on lahutatud eelarvestrateegiast ja säilib ainukese dokumendina kevadises
otsustusprotsessis. Muudatused puudutavad Euroopa Liidu õigusest tulenevat
stabiilsusprogrammi esitamise kuupäeva, mis kinnitatakse erinevalt tulevasest
eelarvestrateegiast hiljemalt aprilli lõpuks (korraliste valimiste aastal kinnitab ja esitab
Vabariigi Valitsus aprilli lõpus poliitikamuutusteta stabiilsusprogrammi) ja
stabiilsusprogrammi ning eelarvestrateegia üldistusastet, viies need eelnõu punktis 9 toodud
ettepaneku kohaselt veidi üldisemale ja strateegilisemale tasemele.
Eelnõu § 1 punkt 1 – seaduse täiendamine §-ga 41
Seoses stabiilsusprogrammi ja eelarvestrateegia lahti sidumisega ning eelarvestrateegia ja
riigieelarve protsessi sügisesse viimisega on vaja muuta senist regulatsiooni andmete
saamiseks eelarvestrateegia, stabiilsusprogrammi, riigieelarve eelnõu ja prognoosi
koostamiseks. Seni kehtinud regulatsioonis (§ 331 lõige 3) on antud õigus vajalike andmete
saamiseks eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks, mis tagasid sisendi muuhulgas ka
stabiilsusprogrammi ja prognooside koostamiseks. Kuivõrd edaspidi on kavandatud
prognooside ja stabiilsusprogrammi koostamine kevadel, siis on vaja seni kehtinud sätet
täpsustada.
Eelnõu § 1 punkt 2 – paragrahvi 12 lõike 1 muutmine
Muudetakse keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani Rahandusministeeriumile esitamise
tähtaega varasema 1. märtsi asemel 15. juuliks. Muudatuse tingib eelarvestrateegia protsessi
viimine kevadest sügisesse. Finantsplaanid on oluliseks sisendinfoks majandusprognoosi
5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/868a6bff-48cb-4c7f-845d-
a45bb93e8b22/Riigieelarve%20seaduse%20muutmise%20seadus
15
koostamisel ja prognoos on omakorda aluseks eelarvestrateegia koostamisel. Muudatus
tagab värske sisendinfo eelarvestrateegia protsessiks. Lisaks saab 15. juuliks esitatavates
finantsplaanides kajastada möödunud aasta kohta juba auditeeritud raamatupidamisandmeid
seni märtsis esitatud esialgsete andmete asemel. Juhul kui vajalikud andmed on olemas, saab
finantsplaanid esitada Rahandusministeeriumile juba varasemal kuupäeval, eriti arvestades
võimalikke puhkuseid.
Eelnõu § 1 punkt 3 – paragrahvi 15 lõike 2 teise lause muutmine
Muudatusega täiendatakse, et rahandusprognoos on aluseks ka stabiilsusprogrammile.
Muudatuse tingib eelarvestrateegia lahti sidumine stabiilsusprogrammist nii protsessi kui ka
ajaraami mõistes.
Eelnõu § 1 punkt 7 – paragrahvi 23 lõike 3 muutmine
Muudatusega reguleeritakse stabiilsusprogrammi kinnitamist. Stabiilsusprogrammi kinnitab
Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Kuna
stabiilsusprogramm kinnitati seni ühise dokumendina koos eelarvestrateegiaga, siis nende
lahti sidumisel on vaja eraldi reguleerida stabiilsusprogrammi kinnitamist.
Eelnõu § 1 punkt 8 – seaduse täiendamine §-ga 231
Muudatusega reguleeritakse stabiilsusprogrammi sisu. Stabiilsusprogramm kinnitati seni
ühise dokumendina koos eelarvestrateegiaga, dokumentide lahti sidumisel on vaja sisu eraldi
reguleerida. Stabiilsusprogramm peab sisaldama aastate kaupa riigieelarve seaduse § 251
lõike 3 punktides 1–6, 9–11 ja 13 nimetatud andmeid ning seadusesse on lisatud kohustus
esitada stabiilsusprogrammis võrdlus eelmise ja uuendatud stabiilsusprogrammi vahel.
Võrdlus on vajalik kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise stabiilsusprogrammiga
muutunud.
Eelnõu § 1 punkt 9 – paragrahvi 251 lõike 3 punkt 7 muutmine
Muudetakse eelarvestrateegias maksimaalsete vahendite mahtude detailsusastet kajastades
need edaspidi tulemusvaldkondadele ministeeriumi valitsemisala lõikes. Kehtivas
regulatsioonis kajastatakse maksimaalsed vahendid tulemusvaldkondadele ja
programmidele ministeeriumi valitsemisala lõikes. Riigieelarve tegevuspõhist detailsusastet
suurendatakse tulemusvaldkonna ja programmi tasemelt tulemusvaldkonna ja programmi
tegevuse tasemele. Eelarvestrateegia koostatakse koos riigieelarve eelnõuga, mistõttu on
mõistlikum eelarvestrateegia, kui pikema vaate detailsusaste, üldisemaks viia.
Eelnõu § 1 punkt 12 – paragrahvi 331 lõike 3 kehtetuks tunnistamine
Paragrahvi sisu on täiendatud ja viidud paragrahvi 41.
3.5. Riigi pikaajalise arengustrateegia aluse loomine
Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 4–6.
Eelnõu § 1 punkt 4 – paragrahvi 19 lõike 1 täiendamine
Uue strateegilise arengudokumendina lisatakse riigi pikaajaline arengustrateegia, mida on
alati üks ning mis koosneb Riigikogus vastu võetavast põhidokumendist ning valitsuses
heaks kiidetavast tegevuskavast. Riigi pikaajaline arengustrateegia on kõiki
poliitikavaldkondi hõlmav valdkondade ülene katusstrateegia, mis seab ühiskonnale ning
strateegilistele arengudokumentidele ühtsed strateegilised sihid. Riigi pikaajalise
16
arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise arengudokumentide loetelusse aitab kaasa
õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise arengustrateegia
koostamiseks.
Eelnõu § 1 punkt 5 – paragrahvi 19 täiendamine lõikega 11
Sõnastatakse riigi pikaajalise arengustrateegia olemus ja minimaalne kestus.
Strateegilises planeerimises on esindatud kesk-pikk vaade programmi ja valdkonna
arengukava näol, mis koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Muudatusega
sisustatakse pikaajalisemat vaadet ja vähemalt 15 aastat tulevikku vaatav arengudokument
täidab seni eksisteerinud lünga Eesti strateegilise planeerimise raamistikus.
Eelnõu § 1 punkt 6 – paragrahvi 20 lõike 1 täiendamine
Lisatakse riigi pikaajalise arengustrateegia menetlus. Riigi pikaajalise arengustrateegia
üldosa võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul
sarnaselt poliitika põhialustele. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegiana seab
Riigikogu strateegilised sihid ning Vabariigi Valitsus töötab välja tegevuskava sihtide poole
liikumiseks.
3.6. Erisused riigieelarve liigendamisel
Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 11 ja 22 ning § 2.
Eelnõu § 1 punkt 11 – paragrahv 26 täiendamine lõikega 8
Riigieelarve detailsuse suurendamisega võib teatud juhtudel tekkida vastuolu riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Selle vältimiseks
kehtestatakse erisus, mille kohaselt võimaldatakse nendel juhtudel riigieelarvet üldisemalt
liigendada.
Eelnõu § 1 punkt 23 - paragrahv 81⁴ (seaduse rakendamine) täiendamine ja eelnõu § 2
(seaduse jõustumine) lisamine
Seaduse jõustumiseks on planeeritud 1. detsember 2021, arvestades tõenäoliselt eelnõu
menetlusele kuluvat aega.
Erandina kohaldatakse eelnõuga muudetavaid riigieelarve liigenduse sätteid (§ 26 lõiked 5,
7 ja 8) juba 2022. riigieelarve eelnõu liigenduse detailsusele (riigieelarve seaduse
täiendamine §-ga 814).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „riigi pikaajaline arengustrateegia“, mis võimaldab
sõnastada poliitikavaldkondade ülese riigi pikaajalise ja tervikliku visioonidokumendi.
Programmi tegevus on planeerimistasand, mis on suunatud programmi ja selle meetme(te)
eesmärkide saavutamiseks teenuste osutamise kaudu. Programmi tegevuste eelarve
kavandatakse asutuse või asutuste teenuste maksumusest lähtuvalt.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
17
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust, läbipaistvust ja Riigikogu
otsustuspädevust, optimeerida riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise protsesse ning
anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele.
Seaduse muudatus avaldab mõju peamiselt riigiasutuste töökorraldusele. Muudatus ei avalda
mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,
regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning ei oma sotsiaalset ega
demograafilist mõju.
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Eesmärk 1: suurendada riigieelarve detailsust, läbipaistvust ja toetada Riigikogu tema
otsustuspädevuse teostamisel.
Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-
aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Korrigeeritakse riigieelarve
paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal
seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses.
Võrreldes kehtiva riigieelarvega liigutakse strateegilise planeerimise hierarhias kaks astet
detailsemaks ja sõnastatakse Riigikogu poolt kinnitatava riigieelarve liigenduse tasemena
programmi tegevus. Hinnanguliselt tagab see optimaalse tasakaalu seadusandliku ja
täidesaatva võimu otsustusvabaduse vahel ja väldib ebamõistlikku töökoormust riigieelarve
muudatuste menetlemisel.
Riigieelarve seaduses suureneb kulude tegevuspõhise vaate detailsus kuuekordselt.
Eelarvestrateegia 2022–2025 andmetel tekib 11 valitsemisala eelarvesse praeguse 38
programmi asemel kokku 240 programmi tegevust eelarvemahuga alates 107 000 eurost kuni
2,8 miljardi euroni, millest piirmääraga vahendeid on planeeritud vahemikus 50 000 eurot
kuni 193 mln euroni. Valitsemisalade eelarveosades on tulude ja finantseerimistehingute
detailsust suurendatud, üle 10 miljoni euro maksvad investeeringud on esitatud valitsemisala
kohta kokku investeeringu objektide kaupa.
Sihtrühm: Riigikogu
Eelnõu rakendamine annab võimaluse Riigikogul otsustada eelarve jaotus detailsemal
tasandil, st programmi tegevuste lõikes. Samas detailsuses koostatakse eelarve täitmise
ülevaateid majandusaasta aruande raames ning valdkonnapõhiseid tulemusaruandeid.
Riigikogu jaoks paraneb eelarve sisuline arusaadavus. Detailsem riigieelarve kulude
liigendus võimaldab Riigikogul paremini määrata konkreetse aasta kulude sihtotstarvet.
Sihtrühm: Vabariigi Valitsus
Riigieelarve järjepidevuse hoidmiseks antakse Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr
112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning
riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate
aruannete esitamise kord“ muutmisega Vabariigi Valitsusele volitus muuta vajadusel
riigieelarve eelnõu koostamise käigus programmi tegevuste arvu ja nimetusi. Vabariigi
Valitsusel tuleb eelarve ette valmistada senisest detailsemalt ja seetõttu läheb ka eelarve
otsuste tegemine Vabariigi Valitsuses detailsemaks.
18
Detailsema riigieelarve juures võimaldatakse ministeeriumidel paindlikumat eelarve
kasutamist. Sellega on tagatud vajaduse korral väikeste kõrvalekallete puhul eelarve
kohandamine ja puudub vajadus muuta seadust Riigikogus. Sellised muudatused
kajastatakse eelarve täitmise aruandes.
Varasem ministri tasemel kinnitatud liigendus (programmi tegevus) liigub Riigikogu
otsustustasandile, mis toob kaasa otsustuspädevuse vähenemise ministrile.
Sihtrühm: riigieelarvelised asutused
Detailsem eelarve liigendus vähendab asutuse senist võimalust muuta eelarve liigendust
ministri tasandil. Paindlikkuse tagamiseks on antud säte, mille järgi minister võib
riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustes piirmääraga vahendeid ümber liigendada.
Lubatav maht ühe programmi tegevuse kohta on maksimaalselt 30% tegevuse mahust, kuid
mitte rohkem kui 1 mln eurot. Sellest suurema mahuga muudatused otsustab Riigikogu
seadusemuudatusega. Paindlikkuse määrad kehtestatakse vastava aasta riigieelarve
seadusega.
Nendel asutustel, kelle eelarve jaguneb mitme programmi vahel, avaldub muudatuse mõju
töökorraldusele seoses eelarvevahendite kasutamise ja täitmise jälgimisega programmi
tegevuste lõikes. Seni toimus eelarvevahendite kasutamise ja täitmise jälgimine programmi
tasandil.
Eelnõu rakendamiseks tuli riigiasutustel programmi tegevuse sõnastused läbivalt üle vaadata
ja vajadusel täpsustada lähtuvalt tegevuse sisust. Arvestades, et 2021. aasta kevadise seisuga
oli programmi tegevusi, mille eelarve maht ulatus 5000 eurost kuni 2,8 miljardi euroni, tuleb
tähelepanu pöörata programmi tegevuse kui strateegilise hierarhia taseme metoodilisele
ühtlustamisele ka tulevikus.
Mõju ulatus on keskmine, kuna riigieelarve planeerimisel kasutatakse detailseid andmeid
ning andmete hulk ja eelarve planeerimise protsess ei muutu, sihtrühma käitumises ei ole
ette näha olulisi muudatusi ning kohanemine on mõõdukas.
Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne. Kuigi riigieelarveliste asutuste finants- ja
strateegia valdkonna töötajad puutuvad igapäevaselt kokku riigieelarve planeerimise,
rakendamise ja täitmise jälgimisega, ei suurene andmete detailsus võrreldes hetkeolukorraga
riigiasutuste töötajate jaoks, vaid otsustajate jaoks. Vabariigi Valitsus ning Riigikogu teevad
peamiselt eelarvet puudutavaid otsuseid kindlatel ning ajaliselt piiratud perioodidel aastas,
mistõttu on eelnõust tuleneva mõju avaldumise sagedus neile pigem ebaregulaarne.
Mõjutatud sihtrühma suurus. Kuivõrd muutub riigieelarve kui dokumendi andmete
detailsus, siis peamine sihtrühm, kellele mõju avaldub, on otsustajatena Vabariigi Valitsus
ning Riigikogu. Riigieelarve koostamise protsessi kaasatud osapoolte suhtes on Vabariigi
Valitsus ning Riigikogu kahtlemata olulised osapooled, kuid arvuliselt mõõdukas sihtrühm.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Muudatuste mõju on sihtrühmale neutraalne, andmete detailsuse ning eelarveprotsessi osas
riigiasutustele muudatusi ei kaasne, kuid otsustajale muutub eelarve detailsemaks ning
läbipaistvamaks. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk riigiasutustele eelarve ja selle
täitmisega seotud andmete ühildamiseks, tulenevalt süsteemi kasutusvigadest ja
19
andmekvaliteedist, mis võib raskendada eelarve täitmise jälgimist seaduse detailsuses,
programmi tegevuste lõikes. Paralleelselt tegevuspõhise vaatega saab jälgida majandusliku
sisuga eelarve võrdlust raamatupidamisandmetega.
Eesmärk 2: optimeerida riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise protsesse
Vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarve sisulised
ja detailsed arutelud valitsuse tasandil aastas kahelt korralt ühele. Eelnõu rakendamisel
toimub kevadel vaid suuremate eelarvepoliitiliste eesmärkide arutelu, mille tulemusel
kinnitatakse stabiilsusprogramm.
Sihtrühm: Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsusel väheneb ühe riigieelarve arutelude koormus. Keskpika eelarvestrateegia
arutelu nihkub lähemale eelarvestrateegia perioodi algusele ning saab lähtuda senisega
võrreldes ajakohasemast majandusprognoosist.
Sihtrühm: Riigikogu
Eelnõu rakendamisel saab Riigikogu eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu sügisel. Kehtiva
seaduse alusel olid need Riigikogule kättesaadavad kevadel, mille tulemusena on Riigikogu
liikmel vähem aega materjalidega tutvumiseks.
Sihtrühm: Riigieelarvelised asutused
Eelnõu rakendamisel väheneb asutustes eelarveprotsessile kulutatud aeg kevadel
eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu ettevalmistuse ja koostamise arvelt. Kogu kuluvat
aega on keeruline hinnata, erinevad asutused alustavad ettevalmistusega erinevatel aegadel,
seejuures võivad seda teha erineva koormusega. Ligilähedaselt võib siiski hinnata, et senises
kevadises nelja-aastase eelarvestrateegia ja selle esimese aasta eelarve koostamisse kuluv
tööaeg on sadu töökuid (asutustes on kokku ligikaudu 150 planeerimise ja finantsarvestusega
töötavat inimest, kelle tööajast perioodil veebruar–aprill on vähemalt 50% seotud
eelarvestrateegia ja eelarve ettevalmistamisega). Suur osa sellest töökoormusest ei kao, vaid
nihkub kevadest sügisesse.
Mõju ulatus on keskmine, riigiasutuste töökoormus langeb osaliselt seoses eelarve sisuliste
arutelude aja vähendamisega kahelt ühele. Samuti väheneb Vabariigi Valitsuse koormus.
Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne, kuid väheneb veelgi seoses oluliste eelarve
protsessi osade arvu vähendamisega.
Mõjutatud sihtrühma suurus riigieelarve protsessi kaasatud osapoolte suhtes on suur.
Mõju avaldub ligi 150 riigiasutuse finants- ja strateegiatöötajatele, kes peamiselt tegelevad
riigieelarve koostamise, rakendamise ja täitmise jälgimisega ning samuti ka
poliitikakujundajatele, valdkondade- ja teenuste juhtidele, kes osalevad oma valdkonna
eelarve planeerimises, tegevuste elluviimises ning tulemuste saavutamise jälgimises. Mõju
avaldub ka Vabariigi Valitsusele.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskina võib välja tuua riigiasutuste töötajate jaoks
eelarve planeerimise protsessi nihkumise suvesse, mis võib piirata puhkamise võimalusi
juulis.
Eesmärk 3: luuakse konkreetne õiguslik alus riigi pikaajalise arengustrateegia jaoks.
20
Eelnõu kohaselt täiendatakse strateegiliste arengudokumentide loetelu lisades sinna riigi
pikaajalise arengustrateegia. Riigi pikaajalise arengustrateegiaga määratakse
poliitikavaldkondade terviklik visioon, üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad
muudatused nende elluviimiseks. Riigi pikaajalise arengustrateegia võtab vastu Riigikogu
kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul.
Sihtrühm: Vabariigi Valitsus
Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööna seab Riigikogu pikaajalises arengustrateegias
strateegilised sihid ning Vabariigi Valitsus töötab välja nende sihtide poole liikumiseks
vajaliku tegevuskava. Olulist mõju eelnõu rakendamisega ei kaasne, kuna tegemist on juba
praktikas toimiva protsessiga („Eesti 2035“ võeti Riigikogu poolt vastu 12. mail 2021. a),
kuid õigusselguse huvides luuakse eelnõuga konkreetne õiguslik alus.
Sihtrühm: Riigikogu
Eelnõu muudatusega suureneb Riigikogu roll riigi strateegilisel juhtimisel. Riigikogu seab
Vabariigi Valitsusele strateegilised sihid, mida Vabariigi Valitsus arvestab valdkonna
arengukavade koostamisel ja mille alusel Vabariigi Valitsus planeerib tegevuskava ning
sellega kooskõlas eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu. Riigi pikaajalise arengustrateegia
üldosa võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul
sarnaselt poliitika põhialustele.
Sihtrühm: Riigieelarvelised asutused.
Luuakse konkreetne õiguslik alus riigi pikaajalise strateegia jaoks. Samuti nähakse eelnõuga
ette pikaajalise arengustrateegia sisu. Kuna pikaajalises arengustrateegias määratakse
poliitikavaldkondade terviklik visioon ja üleriigilised strateegilised sihid, siis tuleb edaspidi
valdkonna arengukavade ja programmide koostamisel rakendamisel lähtuda just seal seatud
sihtidest ning panustada nende sihtide saavutamisesse.
Mõju ulatus on keskmine. Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on juba vastu võetud,
kuid koostöö strateegia elluviimise jälgimisel suurendab vähesel määral Vabariigi Valitsuse
ja Riigikogu töökoormust. Teisest küljest väheneb strateegilise planeerimise süsteemi
korrastamisega ja katusstrateegias esitatud tervikvaatega riigieelarve prioriteetide
aruteludele kuluv töömaht. Vähesel määral suureneb ka riigiasutuste töökoormus, sest
poliitika planeerimisel on vaja läbivalt arvestada Riigikogu seatud strateegiliste sihtidega.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd pikaajalist arengustrateegiat koostatakse ja
uuendatakse vastavalt vajadusele.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju avaldub otseselt Vabariigi Valitsuse ja
Riigikogu liikmetele. Kaudselt avaldub mõju ka ministeeriumide strateegia- ja
arendusosakondade ametnike ning poliitikakujundajate, valdkondade- ja teenuste juhtide
hulgas, kes osalevad oma valdkonna strateegilises planeerimises ning tulemuste saavutamise
jälgimises.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske ette näha ei ole.
Muud mõjud
Riigieelarve muutub kodanikele loetavamaks ja see võib kaasa senisest enam ja sisukamat
avalikku arutelu.
21
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei
ole seotud kohalike omavalitsuste tegevusega.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole ette näha täiendavate riigisiseste alamaktide kehtestamist.
Seaduse ja alamastme õigusaktide kooskõla säilitamiseks tehakse vajalikud muudatused
järgmistes õigusaktides:
Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,
riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete
esitamise kord“ (seletuskirja lisa 1);
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist
vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ korras (seletuskirja
lisa 2).
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 1. detsembril 2021. Jõustumise aeg on planeeritud eeldatavat eelnõu
menetlemise aega arvestades. Õigusselgusest tulenevalt täiendatakse, et seaduse muudatusi
riigieelarve liigenduse kohta (riigieelarve seaduse § 26 lõiked 5, 7 ja 8) kohaldatakse 2022.
aasta riigieelarvele. Muudatused ei ole seotud direktiivist tulenevate tähtaegadega.
Sõltuvalt menetluse käigust Riigikogus võib osutuda vajalikuks muuta jõustamissätteid
Riigikogu III lugemise eel. Selleks, et eelnõus toodud sätted saaksid vastuvõtmise järgselt
kehtida 2022. aasta riigieelarve suhtes, peab eelnõu olema vastu võetud ja jõustunud enne 1.
jaanuari 2022.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse
andmiseks põhiseaduslikele institutsioonidele. Kooskõlastuse tulemused on esitatud
seletuskirja lisas 3.
_________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
………………… 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
22
EELNÕU
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,
riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise
tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“
muutmine (avaldatud RT I, 21.12.2019, 26).
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 5, § 331 lõike 5, § 342 lõike 3 ja § 591
lõike 3 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,
riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise
tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“
muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja
kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„3) Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade administratiivse
jaotuse all esitatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud valitsemisala kohta
koondsummadena ning kulud tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa;“;
2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmiselt:
„5) ettepanekud riigieelarve eelnõus riigieelarve seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud
tegevuspõhise liigenduse muutmiseks.“;
4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmiselt:
„(51) Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtiva
aastase riigieelarve seaduse liigendusena kinnitatud programmi tegevuste nimetust, sisu või
arvu, siis esitab ministeerium vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia
koostamise raames. Liigenduse muudatused otsustab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu
koostamise käigus.“;
5) paragrahvi 8 lõike 2 teksti täiendatakse lisades sõna „programmi“ järgi sõna „tegevuste“;
6) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 12 lõikes 2 täiendatakse teises lauses sõna „programmide“ sõnaga „tegevuste“ ja
lause sõnastatakse järgmiselt:
„Kui ülekandmine on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või
programmi ümberkorraldamise või lõpetamisega, esitatakse lisaselgitused
1
tulemusvaldkondade, programmide tegevuste või administratiivsete liigenduste muutuste
kohta.“
8) paragrahvis 18 asendatakse tähtaeg „novembri kümnendal tööpäeval“ tähtajaga „1.
veebruaril“.
§ 2. Määruse jõustumine
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
2
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia,
riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise
tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“
muutmine
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määrust nr 112 „Riigi
eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
kord“.
Määruse muutmise põhjuseks on riigieelarve seadusesse kavandatavad muudatused riigieelarve
detailsuses ning eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaja muutmises.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Määruse eelnõu ja seletuskiri on koostanud Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna
nõunik Ingrid Niid (tel 611 3095,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti
kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611,
[email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638,
[email protected] ).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja
kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) Paragrahv 4. Riigieelarve eelnõu koostamine
Riigieelarve detailsuse suurendamiseks (kavandatav RES § 26 lg 5 muudatus) tehakse kaks
muudatust. Esiteks muudetakse riigieelarvega kinnitatavat eelarve liigendust, milles kulude
liigendus esitatakse senise programmi taseme asemel programmi tegevuste tasemel.
Teise muudatusena tuuakse valitsemisala investeeringud programmide alt välja ja esitatakse
valitsemisala koondosas. Investeering võib panustada mitmesse tegevusse, samal ajal on
varasemad investeeringud amortisatsiooni kaudu juba teenuste ja tegevuste maksumusse sisse
arvestatud.
2) , 3) ja 4) Paragrahv 5. Andmed eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks
Võetakse välja nõue esitada tulemusaruande projekt ministeeriumi valitsemisala
eelarvestrateegia projekti kohustusliku osana. Tulemusaruanne on sisendiks eelarvestrateegia,
riigieelarve eelnõu, riigieelarve täitmise ülevaate ja riigi majandusaasta koondaruande
koostamisele. Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaegade nihutamisel
sügisesse (kavandatav RES § 341 lg 1 muudatus) ei ole vajalik ministeeriumi valitsemisala
3
eelarvestrateegia projekti koosseisus tulemusaruande projekti esitamine. Tulemusaruande
projekt esitatakse §-s 18 märgitud juhistega antud tähtajal.
Lisatakse nõue esitada koos eelarvestrateegia projektiga järgmiseks eelarveaastaks
kavandatavad muudatused programmi tegevuste loetelus. Kui kehtiva riigieelarve seaduse
tegevuspõhist liigendust on järgmise aasta riigieelarve eelnõus vaja muuta, siis minister esitab
muudatusettepanekud eelarvestrateegia projektiga Rahandusministeeriumile.
Rahandusministeerium koondab muudatusettepanekud ja esitab need Vabariigi Valitsusele
heaks kiitmiseks/otsustamiseks. Muudatus on vajalik riigieelarve järjepidevuse ja aastate-ülese
võrreldavuse hoidmiseks. Otsustatud muudatuste kohta esitatakse selgitused riigieelarve eelnõu
seletuskirjas.
5) Paragrahv 8. Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu üle peetavad läbirääkimised ning
eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses
Lõikes 2 täiendatakse, et Vabariigi Valitsus teeb eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu
koostamiseks vajalikud otsused programmi tegevuste tasandil (kavandatav RES § 26 lg 5
muudatus). Muudatus tuleneb vajadusest järgida riigieelarve detailsust.
6) Paragrahv 9. Riigieelarve eelnõu muutmine
Paragrahv sätestas protseduuri, kuidas toimub Vabariigi Valitsuses kevadel heakskiidetud
riigieelarve eelnõu muutmine. Kui kevadel riigieelarve eelnõu enam ei koostata (kavandatav
RES § 341 lg 3 kehtetuks tunnistamine), siis puudub vajadus antud protseduuriks ja paragrahv
tunnistatakse kehtetuks.
7) Paragrahv 12. Ülekantavate vahendite täpsustamine ja ülevaate esitamine
Kasutamata jäänud vahendite kasutamise tähtaja pikendamisel ühe eelarveaasta võrra võib neid
vahendeid kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks (RES § 591 lg 1 ja 2). Kavandatava RES
§ 26 lõike 5 muutmisel täiendatakse § 12 lõiget 2 täpsustades, et riigiasutuse, tulemusvaldkonna
või programmi ümberkorraldamise või lõpetamise korral esitatakse lisaselgitused ka
programmi tegevuste kohta.
8) Paragrahv 18. Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruandluse
juhised ning ajakava
Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamiseks edastab
Rahandusministeerium igal aastal täpsustavad juhised koos ajakavaga ning vajadusel ka
vormid. Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaja nihkumisel sügisesse
(kavandatav RES § 341 lg 1 muutmine) on mõistlik edasi lükata ka kogu eelarveprotsessi algust,
seetõttu asendatakse varasem 10. novembri tähtpäev 1. veebruariga.
Eelnõu § 3. Määruse jõustumine
Määrus on otseselt seotud riigieelarve seadusesse kavandatavate muudatustega, mistõttu
jõustub määrus peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
4
Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu on kooskõlas riigieelarve seaduse muutuse eelnõuga ja Eesti Vabariigi põhiseadusega.
IV. Määruse mõjud
Eelnõus sätestatud muudatustel on vahetu mõju riigiasutuste, Rahandusministeeriumi
riigieelarve osakonna ja eelarvearenduste osakonna ja Riigi Tugiteenuste Keskuse sisestele
tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades.
V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Tegevuspõhise eelarve kontseptsiooni järgi on programmi tegevus ministri juhtimistasand.
Sellest tulenevalt võivad programmi tegevused olla üles ehitatud väga erinevalt. Riigieelarve
detailsemaks muutmisega tuleb programmi tegevused, sh nimetused, mahud jms üle vaadata ja
võimalusel ühtlustada, et need oleksid informatiivsed ka Riigikogule.
VI. Jõustumine
Määruse muutmise aluseks on kavandatav riigieelarve seaduse muutmine. Määrus peab
jõustuma peale riigieelarve seaduse jõustumist.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse koos kavandatava riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga
kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikele
institutsioonidele.
5
EELNÕU
EESTI VABARIIK
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist
vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel.
§ 1. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite
eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ tehakse järgmine muudatus:
1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu reservist vahendite eraldamise kohta, milles
ministeerium ja Riigikantselei märgivad kulude puhul tulemusvaldkonna. “.
§ 2. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a.
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist
vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmine eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 123 „Vabariigi
Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ (edaspidi
määrus) Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamisel kasutamise sihtotstarbe detailsust, mis
viiakse kooskõlla muudetava riigieelarve seadusega.
Riigieelarve seaduse kavandatav muudatus, millega muudetakse aastase riigieelarve seaduse
detailsusastet alates 1. jaanuarist 2022. a näeb ette, et riigieelarve seadus on edaspidi
valitsemisala tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse detailsuses.
Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise korralduse eelnõu peab edaspidi sisaldama
ainult tulemusvaldkonna tasandit.
Põhimõtet rakendatakse vaid Vabariigi Valitsuse antavale raha eraldamise korraldusele.
Korralduse eelnõule lisatavas seletuskirjas tuleb vastavalt „Vabariigi Valitsuse reservist
vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korrale“ jätkuvalt esitada vahendite
detailne arvestus, sh ka kulude prognoositav jaotumine programmi tegevustele. Eelarve täitmise
andmetes kajastatakse kulud programmi tegevuste lõikes. Vahendeid võib kasutada vaid
kooskõlas korralduses toodud sihtotstarbega.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika nõunik Regina
Vällik (611 3720, e-post:
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna
nõunik Marge Kaskpeit (611 3611,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate
õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 sätestatakse määruse paragrahv 3 lõige 2 punkt 1 uues sõnastuses. Seoses
kavandatava aastase riigieelarve seaduse detailsusastme muutmisega riigieelarve seaduses
määratakse ka Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamisele sama detailsusaste. Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu reservist vahendite eraldamise kohta peab edaspidi sisaldama
tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse tasandit. Varasemalt oli selleks tulemusvaldkond ja
programmi tasand.
III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.
IV. Määruse mõjud
Eelnõus ettenähtud muudatusega suureneb raha kasutamisele määratud sihtotstarbe detailsus,
mis teeb raha eraldamise läbipaistvamaks.
V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Eelnõuga ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele ega ühelegi riigiasutusele. Eelnõus
ettenähtud muudatus on seotud riigieelarve seaduse detailsusastme täpsustamisega, millega
seonduvalt tuleb ka Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise taotluses näidata detailsemalt
raha kasutamise sihtotstarve. Raha eraldamise korraldusele Vabariigi Valitsuse reservist
muudatusi ei kaasne.
VI. Jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022.
VII. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks
põhiseaduslikele institutsioonidele.
Riigieelarve seaduse muutmise
seaduse seletuskirja juurde
Lisa 3
Kooskõlastustabel
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve
seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Riigikogule saadetud märgukirjas juhtisin tähelepanu sellele,
et põhiseaduse kohaselt on oluliste eelarveotsuste tegemine
just Riigikogu ülesanne.
On hea, et juba järgmine eelarve tahetakse koostada
eelmisest arusaadavam ja läbipaistvam.
Eelarve detailsem liigendamine on samm õiges suunas ja
võib aidata suurendada eelarve läbipaistvust. Selgust ja
mõistlikkust lisab ka praegusest kaheetapilisest riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessist
loobumine.
On mõistetav, et eelnõuga pakutav kiireloomuline lahendus
Nõustume esitatud seisukohtadega ja arvestame
eelarve läbipaistvamaks muutmiseks ei saa veel lahendada
Õiguskantsler Selgitame nendega riigieelarve seaduse muutmise
kõiki probleeme. Pelgalt eelarveridade arvu suurendamine ei
väljatöötamiskavatsuse koostamisel.
pruugi tähendada, et Riigikogu saab nende põhjal teha
sisulisi otsuseid.
Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et põhimõtteliselt uue
riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuses plaanitakse
rohkem tähelepanu pöörata riigieelarve seaduse detailsusele
ja selle detailsemaks muutmiseks kaalutakse erinevaid
võimalusi. See on hädavajalik, sest kõnealune eelnõu ei
lahenda tervikuna eelarve läbipaistmatuse ja Riigikogu
vähese eelarvelise otsustusõiguse probleemi.
Eesti põhiseaduse kohaselt tuleb kõik põhiõiguste ja –
kohustuste seisukohalt olulised otsused teha Riigikogul
seaduses. Seega on seadustega määratud suur osa
kohustuslikest kuludest (nt pensionid ja toetused, millele on
1 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
inimesel subjektiivne õigus) kui tuludest, mis laekuvad
isikutel pandud kohustuste täitmisest (nt maksud). Seaduses
ette nähtud toetuste jm kulude ning maksupoliitika mõju
Eesti käekäigule ei ole otstarbekas hinnata riigieelarve
koostamise ega arutamise käigus, sest muudatusi riigieelarve
kaudu teha pole võimalik. Hinnata saab ja tuleb tulusid ja
kulusid ette nägevate seaduste mõju ning muudatused saab
seadustes teha, kui selleks on Riigikogus piisav enamus.
Enamasti tuleb seejuures arvestada õiguspärase ootuse
põhimõtte jpm põhiseaduslike raamidega. Seega tuleks
läbipaistvuse ja Riigikogu otsustuspiiride selguse huvides
eelarves selgelt näidata seadusega kindlaks määratud, varem
võetud või rahvusvahelistest kohustustest tulenevad kulud,
mida riigieelarve menetlemise käigus muuta ei saa; ning
summad, mille kulutamise otstarvet saab Riigikogu muuta.
Riigikogus peab olema võimalik teha muudatusettepanekuid
aasta riigieelarve eelnõule endale.
Kõnealuses eelnõus ei ole selge, mis on programmides ette
Rahandusministeerium nõustub märkusega. Kõik
nähtud kulutuste sisu ja ulatus. Kohati on ministeeriumide
valitsemisalad vaatavad 2021.a. suvel enne 2022.a.
programmides ette nähtud tegevus sõnastatud väga üldiselt,
Õiguskantsler Selgitame eelarve koostamist üle programmide tegevuste
mistõttu eelarve läbipaistvus ei parane. Riigi seisukohalt
koosseisu ja nimetused. Rahandusministeerium saatis
oluliste otsustuste kajastamine programmi sisu määratlevatel
ministeeriumitele vastava juhendi 30.07.2021.
eelarveridadel ei ole tagatud.
Selgusetu on eelnõu seletuskirjas viidatud programmi
tegevuste metoodilise ühtlustamise täpne sisu ja ulatus. Rahandusministeerium täiendab seletuskirja ja nõustub,
Kuna eelnõu kohaselt on just programmi tegevus Riigikogu et metoodiline ühtlustamine ei tohi piirata Riigikogu
otsustuspädevuses (ja seega peab Riigikogul olema võimalik tuumpädevust aastase riigieelarve seaduse
kulutusi nii programmide sees kui vahel ümber tõsta), on menetlemisel. Metoodiline ühtlustamine teenib
Õiguskantsler Selgitame
tegemist olulise küsimusega, mis vajab selgitamist enne riigieelarve arusaadavamaks muutmise eesmärki
seaduse vastuvõtmist, et metoodiline ühtlustamine ei (detailsusastme ühtlustamine, tegevuste nimetuste
põhjustaks uuesti Riigikogu otsustuspädevuse vähenemist. selgemaks muutmine, programmi tegevuste ja teenuste
On oluline, et ka otsustuspädevuse nn tagasivõtmise üle seostatuse inventuur).
otsustab Riigikogu. See peab olema võimalikult selge.
2 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Nõustume, et riigieelarve detailsuse suurendamine
Riigieelarve kulude detailsem liigendamine seaduses aitab
programmi tegevuste lõikes ei vasta täielikult ootusele
kahtlemata kaasa sellele, et Riigikogu saab eelarve
suurendada eelarve läbipaistvust ja võimaldada seeläbi
kujundamisel paremini kaasa rääkida. Samas on küsitav, kas
Riigikogul paremini eelarveküsimustes kaasa rääkida.
liigendamine programmi tegevuste põhjal on praegusel kujul
Antud eelnõu ning riigieelarve eelnõu ja selle
kõige sobivam valik.
seletuskirja muutmise ajaaken on ahas ning selle ajaga
Õiguskantsler Kuigi eelarve üldine pilt muutub programmi tegevuste Selgitame
ei ole võimalik muuta oluliselt eelarve kajastamise
kajastamisega detailsemaks ja seda tuleb tunnustada, ei ole
arvestusobjektide süsteemi, koguda täiendavaid
siiski tagatud, et riiklikult oluliste küsimuste üle saab
andmeid uues detailsuses, tagada kõikide osapoolte
otsustada Riigikogu.
valmisolekut muutustele reageerida jne. Samas peame
Poliitiliste valikute ja lubaduste kontrollivõimalust ja
oluliseks sammhaaval hakata muutuseid ellu viima juba
läbipaistvust selles vaates märkimisväärselt ei parandata.
alates 2022. aasta eelarvest.
Nõustume, et üksnes tegevuse sisust ei ilmne, kas
tegemist on seadusest tulenevate, rahvusvaheliste vms
kuludega. Antud tähelepaneku valguses oleme
riigieelarve seletuskirjas andmete esitusviisi täiendanud
Programmi tegevuste kaupa liigendamine ei võimalda
ja toonud välja eelarve jaotuse eelarve liikide lõikes,
eristada, mil määral on tegemist seadusega kindlaks
mis vastab märkuses viidatule siiski vaid osaliselt. Teie
Õiguskantsler määratud, varem võetud või rahvusvahelistest kohustustest Selgitame
kirjas toodud põhjalikumat kulude eristamist esile toov
tulenevate kuludega ja mil määral rahaga, mille
seisukoht eeldab riigieelarve andmekorje täiendamist
kasutusotstarvet on võimalik veel muuta.
(sh eelarveklassifikaatoris toodud arvestusobjektide
süsteemi muutmist). Antud küsimustele soovime
keskenduda riigieelarve seaduse muutmise
väljatöötamiskavatsuse koostamise raames, kaasates
selleks erinevate osapoolte esindajaid.
Rahandusministeerium ning kõik valitsemisalad
vaatasid 2021.a. suvel programmide tegevusi üle
eesmärgiga luua eeldused nende kasutamiseks eelarve
Peale selle on programmide tegevused kirja pandud kohati
liigenduseks. Arusaadavust toetavad kõrgemal tasemel
Õiguskantsler siiski nii üldiselt, et pole võimalik tuvastada, milliseid olulisi Selgitame
vaheliigendused (Tulemusvaldkond, Programm). Lisaks
otsustusi need hõlmavad.
valmistab Rahandusministeerium ette riigieelarve
seaduses andmete nn. klassikalise liigenduse
(valitsemisala jaotus, liigendamine kuludeks-tuludeks,
3 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
investeeringuteks, finantseerimistehinguteks) ning
põhjaliku seletuskirja.
Kokkuvõtvalt, eelnõust ei selgu programmide sisu, ulatus
ega võrreldavus valdkonnapõhiselt (nt haridus vs. maaelu).
Seletuskirjas on toodud vaid mõned näited programmidest,
kuid neid peaks olema seletuskirja lisas rohkem (miks ka
Rahandusministeerium teeb ettepaneku lisada
mitte kõik?), et Riigikogu liikmel oleks võimalik saada selge
Õiguskantsler Selgitame seaduseelnõusse eelarveandmete tabeli informatiivseks
tervikpilt, kuidas mõjutab eelnõuga kavandatav muudatus
vaheliigenduseks Programmi.
valdkonniti Riigikogu otsustusõigust.
Ka kiireloomulise eelnõuga tuleb tagada, et Riigikogu
otsustusvõimaluste sisu ja ulatuse muutus oleks selge.
Kõnesoleva eelnõuga see tagatud ei ole.
Kui Riigikogul on õigus otsustada eelarve üle programmi
tegevuste kaupa, siis taandub muudatuse reaalne mõju
Riigikogu otsustuspädevusele nende tegevuste sisule ja
sõnastusele. Enne seaduse muutmist on mõistlik üle vaadata
ka programmid ja programmi tegevused, et neid saaks
Programmi tegevuste tasemel eelarve liigendamine
otsustuspädevusest lähtudes valdkonniti võrrelda.
suurendab riigieelarve eelnõu detailsust nii tegevuste
Seletuskirjas on küll märgitud, et muudatuse rakendamiseks
sisu kui finantsandmete tasemel. Eelnõud saadab
on vaja parandada tegevuste jaotusi ja nimetuste kvaliteeti,
seletuskiri, mis annab Riigikogu liikmele toetavaid
kuid sisuliselt toob see kaasa olukorra, kus eelnõu ei muuda
Õiguskantsler andmeid ja infot. Seega ei piirduks mõju Riigikogu
tegelikult Riigikogu otsustusõigust, kuna programmi
liikme otsustus pädevusele üksnes tegevuste ulatuse ja
tegevusi hakatakse defineerima pärast seadusemuudatuse
sisuga. Riigikogu liikmel on võimalus töötada eelnõu
tegemist. Selliselt ei saa Riigikogu seaduse vastuvõtmisel
finantsandmetega ning teha ettepanekuid eelarve eelnõu
olla kindel, milline on muudatuse tegelik sisu ja mõju.
muudatusteks.
Sarnane probleem on ka kehtiva riigieelarve seadusega, mis
näeb ette kulude liigendamise valdkondade ja programmide
kaupa. Mida aga valdkondade ja programmide kaupa
liigendamine tegelikkuses tähendab, selgub alles Riigikogule
esitatud aasta riigieelarve eelnõus.
4 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Seletuskirja leheküljel 7 on märgitud: „Riigieelarve
järjepidevuse hoidmiseks ei ole ministrite poolt Õiguskantsleri kirjas Riigikogu liikmetele (13.05.2021)
kinnitatavates programmidokumentides võimalik programmi on valdavalt viidatud riigikogu tuumkompetentsile kuid
tegevuste arvu ja sõnastusi muuta. Volitus selleks antakse rõhutatud ka seadusandliku ja täidesaatva võimuharu
Vabariigi Valitsusele riigieelarve koostamise käigus.“ pädevuste tasakaalu tähtsust. Seni kehtiva riigieelarve
Eelnõust ei selgu üheselt, kas on mõeldud, et seaduse paragrahv 20 lg 4 sätestab, et programm on
ministeeriumide tasandil ei saa tegevuste arvu ja sõnastust ministri poolt kinnitatav dokument. Seega on ka
muuta üksnes programmdokumentides, või ka seda, et ka programmi detailsem liigendus (s.h. programmi
Õiguskantsler Selgitame
riigieelarve seaduses ei saa muuta programmi tegevusi ega tegevused) ministri pädevuses. Rahandusministeerium
liigendust. Riigikogu saab riigieelarve seadust muuta, mis teeb ettepaneku luua protseduur (VV) tasandil, mis
tähendab, et sellisel juhul peaks saama muuta ka toetaks riigieelarve aluseks oleva liigenduse
programmide arvu, sisu ja liigendust. Riigikogu võimalused kehtestamist ja kontrolli VV tasandil. Selline
programmide tegevuste vahel raha ümber tõsta ongi eelnõu täitevvõimu pädevus ei piira Riigikogu pädevust teha
kohaselt Riigikogu otsustuspädevuse tuum. Vastupidisel ettepanekuid aastase riigieelarve seaduse eelnõu, s.h.
juhul seab programmide ja tegevuste loetelu sisuliselt programmide liigenduse muutmiseks.
Riigikogule raamid.
Eelnõu kohaselt ei puuduta detailsuse suurendamine tulusid,
finantseerimistehinguid ega investeeringuid (seletuskiri, lk Täpsustame, et 2022. aasta riigieelarve eelnõus oleme
12). valitsemisalade eelarvetes täiendavalt liigendanud
Seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on tulud, tulusid ning finantseerimistehinguid Kuna riigieelarves
finantseerimistehingud ja tulud eelarve detailsemaks kajastatakse ka mitterahalistest kuludest põhivara
muutmise protsessist välja jäetud. Samuti ei selgu amortisatsioon, siis on investeeringud kajastatud
seletuskirjast, kuidas kajastatakse programmidega ja valitsemisalade ülesena, väljaspool programmi tegevusi
programmi tegevustega seotud investeeringuid. ja tulemusvaldkondi, et investeeringutega seotud kulud
Eelarve läbipaistvust silmas pidades võiksid tulud ja olulised ei kajastuks tegevuste eelarves kahekordselt.
Õiguskantsler Selgitame
investeeringud olla riigieelarve seaduses selgemalt Olulisemad investeeringud, mille maksumus ulatub 10
määratud. Tulude ja kulude täpsem liigendamine aitab miljoni euroni ja üle selle, tuuakse riigieelarves välja
paremini tagada õigusselguse. Tuludest ja nende allikatest eraldi objektidena.
sõltub suuresti ka kulude struktuur. Tulu ja kulu Samuti täiendame 2022.aasta riigieelarve eelnõu
omavaheline sidumine on samuti poliitiliste valikute seletuskirja andmetabeleid ja tekstiosa ning
küsimus, mille üle peab saama soovi korral otsustada olemasolevate andmete põhjal saame tuua välja
Riigikogu. rahastamisallikad eelarveklassifikaatoris kehtestatud
Riigieelarve seaduses peab selgelt kajastuma, millised detailsuses.
toetused, hüved ja teenused on subjektiivsete õigustena ette
5 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
nähtud. Samuti see, millised kohustused on ette nähtud
maksudena.
Ühiskonnale olulised investeeringud ja sümbolväärtusega
kulud peavad olema selgelt kajastatud, kuna nende tegemine
on Riigikogu poliitiline otsustus. Näiteks investeeringud
uutesse hoonetesse ja rajatistesse; sümbolväärtusega
kulutused (laulupidu jmt); edendustegevus (vähiennetus,
laste sport jne). Kui eelneva aastaga võrreldes otsustatakse
mõnest kulutusest loobuda (kärped), peaks see
seaduseelnõus selgelt välja tulema, et Riigikogu saaks soovi
korral ise selle üle otsustada.
Eelnõu kohaselt esitatakse riigieelarve detailsuse
suurendamiseks edaspidi üle kümne miljoni euro maksvad
investeeringud objektide kaupa Vabariigi Valitsuse,
Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade
administratiivse jaotuse all. Investeeringuobjektide
maksumus arvestatakse käibemaksuta (seletuskiri, lk 7).
Seletuskirjas puuduvad põhjendused, mille alusel on
kehtestatud mainitud piiriks kümme miljonit eurot. Olulised
investeeringud (ja kärped) võivad olla ka väiksema mahuga. Eelnõus kirjeldatud piirmäär investeeringutele on
Õiguskantsler Eelnõuga tuleks tagada, et Riigikogul oleks võimalik teha Selgitame Riigikogu ootuste tunnetus.
sisulisi otsuseid ka väiksemamahuliste investeeringute
kohta. Formaalne piirmäära seadmine ei aita tagada
eelnõuga määratud eesmärki suurendada Riigikogu
otsustuspädevust.
Arvuliste piirmäärade seadmisel tuleb olla ettevaatlik, et
formaalne kriteerium ei hakkaks pärssima Riigikogu
otsustuspädevust. Piirmäärade seadmist peaks toetama
mõjuanalüüs. Praegu seletuskirjas vastavad mõjuanalüüsid
puuduvad.
6 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Eelnõu kohaselt ei võimaldata tulemusvaldkonna tasemel
enam teha muudatusi ilma riigieelarve seaduse muutmiseta.
Samas, programmi tegevuste eelarve täitmises on lubatud
hälbeid kuni 30% ulatuses, kuid mitte üle ühe miljoni euro. Täiendame seletuskirja Piirmäärade ettepanek on
Õiguskantsler Arvestatud
Nominaalne piirmäär on vajalik seoses programmi tegevuste muudetud.
ebaühtlase mahuga (seletuskiri, lk 8).
Seletuskirjas puuduvad selgitused ja viited
mõjuanalüüsidele, mille alusel piirmäärad on kehtestatud.
7 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Seletuskirja leheküljel 14 on märgitud: „Arvestades, et
praegu on programmi tegevusi, mille eelarve maht ulatub
5000 eurost kuni 2,8 miljardi euroni, tuleb tähelepanu
pöörata programmi tegevuse kui strateegilise hierarhia
taseme metoodilisele ühtlustamisele.“ Sama on öeldud ka
seletuskirja leheküljel 7: „Tuleb arvestada, et programmi
tegevuse taseme rakendamisega riigieelarve seaduses Rahandusministeerium nõustub kutsega
kehtestatakse piirmäärad kohati alla 100 000 euro suurustena ettevaatlikkusele ja on järjepidevuse tagamiseks teinud
Õiguskantsler Selgitame
ning see strateegilise hierarhia tase vajab kindlasti ettepaneku programmi tegevuste muutmiseksVabariigi
metoodilist ühtlustamist järgnevatel aastatel.“ Valitsuse tasemel.
Tuleb olla ettevaatlik, et metoodiline ühtlustamine ei viiks
taas järk-järgult Riigikogu otsustuspädevuse vähenemiseni
selle kaudu, et programmide tegevused muutuvad järjest
mahukamaks ja üldisemaks. Metoodilise ühtlustamise piire
tuleb seletuskirjas Riigikogule selgelt ja arusaadavalt
selgitada.
Seletuskirja leheküljel 3 on märgitud: „Riigi pikaajalise Senisesse seadusse lisataks riigi pikaajaline
arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise arengustrateegia, mis on kõiki poliitikavaldkondi
arengudokumentide loetelusse aitab kaasa õigusselgusele ja hõlmav valdkondade ülene katusstrateegia. Selline
loob edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise lisamine looks tervikliku strateegilise planeerimise –
arengustrateegia koostamiseks.“ loetledes üles kõik riigi strateegilised
Pikaajaline arengustrateegia ei ole eelnõu järgi riigieelarve arengudokumendid (pikaajaline arengustrateegia,
koostamise alusdokument. RES § 19 lisatava lõike 11 järgi poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja
on riigi pikaajaline arengustrateegia arengudokument, milles programm).
määratakse poliitikavaldkondade terviklik visioon, Riigi pikaajalise arengustrateegia kestuse ja fookuse
Õiguskantsler Selgitame
üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad muudatused tõttu ei ole teda otstarbekas vahetult eelarvega siduda.
nende elluviimiseks vähemalt 15 aastaks. Seletuskirjas on Seosed erinevate strateegilise planeerimise
öeldud, et muudatusega sisustatakse pikaajalisemat vaadet ja dokumentide ja eelarve protsessi vahel on sõnastatud
vähemalt 15 aastat ette planeeritav arengudokument täidab kehtiva riigieelarve seaduse § 20 lõike 5 alusel
senise eksisteerinud lünga Eesti strateegilise planeerimise kehtestatud Vabariigi Valituse 2019. aasta määruses nr
raamistikus. 117, mille § 1 lõige 5 sätestab, et „valdkonna
Ei ole selge, kuidas pikaajalist arengustrateegiat saab arengukava ja programmi eesmärgid ning nende
seostada eelarve ridadega. On kaheldav, kas pikaajalise mõõdikud koos tulemusvaldkonna eesmärkidega
arengustrateegia sätestamine riigieelarve seaduses annab moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mis
8 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
eelarvestamisel mingit lisandväärtust. Ehkki eelnõus luuakse on aluseks eelarvestrateegia ja riigieelarve
uue arengudokumendi koostamiseks selge juriidiline alus, ei koostamisel.“ Valdkonna arengukava üldeesmärgid
ole kaugeltki selge, mis on selle tähendus, õiguslik olemus ja põhinevad aga pikaajalises arengustrateegias seatud
tagajärjed, kui eelarve ja pikaajaline arengustrateegia ei ole sihtidel ning toetavad nende saavutamist.
omavahel kooskõlas. RES § 19 lõige 6, mis sätestab, et Sama määruse § 3 lõike 1 punkti 6 järgi on valdkonna
strateegilised arengudokumendid peavad omavahel arengukava kohustuslikuks osaks ka maksumuse
kooskõlas olema, on paraku deklaratiivne. prognoos. Sellest detailsemaks minnakse programmi
Õigusselgusele kaasaaitamises võib kahelda ka seetõttu, et tasandil, kus iga programmi tegevus on selgelt
valitsuste vahetudes muutuvad ka poliitilised sihid ja eelarvestatud. Määruse § 7 lõike 1 kohaselt viiakse
kokkulepped. Näiteks saab tuua kohustusliku programmiga ellu valdkonna arengukava alaeesmärki ja
kogumispensioni reformi. Pigem võimaldab see poliitilises selle mõõdikud peavad selgelt aitama hinnata
debatis vastutust hajutada, sest selle üldisuse tõttu ei ole alaeesmärgi saavutamist. Seega aitavad riigieelarve
sellest lähtumine tagatud kontrollitaval viisil. Pikaajaline programmid vahetult kaasa ka pikaajalisemate
arengustrateegia, mis on üleriigiline ja valdkonnaülene, strateegiliste sihtide saavutamisele.
tekitab mõistetavalt inimestes ootuse, et sellest lähtutakse –
on raske mõista, kuidas seda koalitsioonivalitsuste alusel Senine praktika „Eesti 2035“ koostamisel on näidanud,
juhitavas riigis tagada. et pikaajaline strateegiadokument on Riigikogus leidnud
Riigikogu põhiseaduskomisjoni endised liikmed Kaja Kallas laiapõhjalise toetuse. Seda ei toeta ainult
ja Hanno Pevkur on näiteks palunud ära märkida koalitsioonierakonnad – 12. mail 2021. aastal hääletas
eriarvamuse Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuses Riigikogus „Eesti 2035“ heakskiitmise poolt 71
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kohta: „Riigi saadikut kohal olnud 95-st ning eelnõu toetas neli
pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on oma Riigikogu fraktsiooni. Strateegias sõnastatud sihid ja
eesmärkidelt mõistetav, ent juhime tähelepanu, et põhitekst säilisid oluliste muudatusteta, vaatamata
arengustrateegias toodu ei lähe kokku käesoleva valitsuse sellele, et jaanuaris 2021 muutus koalitsioon. Seega ei
igapäevaste tegevustega. Kui valitsus soovib Riigikogu saa nõustuda väitega, et koalitsioonivalitsuste alusel
heakskiitu nimetatud strateegiale, peab valitsus ka ise juhitavas riigis ei saaks pikaajalises arengustrateegias
strateegias toodust kinni pidama.“ seatust lähtuda. Loomulikult võib ette tulla olukordi,
kus võimule tulevad poliitilised jõud otsustavad võtta
uue kursi ning seada riigile uued sihid. Sellisel juhul
tuleb üle vaadata kõik strateegilised dokumendid ning
kui Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja
riigieelarve ning kehtivate arengudokumentide vahel
kooskõla tagamine võimalik ei ole, on kohane algatada
9 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
viimaste muutmine, et need vastaksid
koalitsioonierakondade pikaajalistele plaanidele.
Riigikogu Kantseleil ei ole eelnõu kohta sisulisi märkusi.
Riigikogu Kantselei Siiski tuleks eelnõu § 1 punktis 23 täpsustada, et silmas on Arvestatud Eelnõus on viga parandatud
peetud 2022. aasta 1. novembril jõustuvat redaktsiooni.
Palume eelnõust välja jätta punkt 20, millega muudetakse
seaduse § 56 lõike 21 sõnastust. Eelnõu punktiga 19
muudetav § 56 lõige 1 annab volituse tuua paindlikkust
riigieelarvesse ka aastase riigieelarve tekstiparagrahviga.
RES § 56 lg 1 ei ole käsitletav alusena ministrile
liigendamisõiguse andmiseks.
Leiame, et eelnõu punktis 19 välja toodud säte ei ole
Muutsime eelnõus § 56 lg 21 sõnastust ning tõime selles
terviklikult ehk rakendamist silmas pidades läbi mõeldud.
Osaliselt välja ministri õiguse riigieelarve piirmääraga vahendite
Haridus- ja teadusministeerium Arvestades, et tegevuspõhise eelarvestamise rakendamine
arvestatud ümberliigendamiseks ning selle ulatus ja tingimused
on arendamise faasis, samuti on valminud ja Riigikogus
tuuakse riigieelarves (tekstiparagrahvina). Antud sätetes
arutusel sel aastal mitmed arengukavad, mis võivad
on asendatud täitmisel hälvete lubamine ministrile
mõjutada uut riigieelarve ülesehitust, teeme ettepaneku anda
liigendamisõiguse andmisega.
valitsemisaladele ülemineku perioodil rohkem paindlikkust,
kui vaid õigust muuta maksimaalselt ühte miljonit eurot
tegevuste vahel. Lisaks on sõnastuses meile murekohaks, et
lubatud on vaid eelarve täitmisel mahtu ületada. Leiame, et
10 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
see ei anna paindlikkust ministril vajadusel tegevuste vahel
vahendeid teatud ulatuses muuta. See võtab võimaluse
näiteks praeguses kriisiolukorras haridusvaldkonnas kiiresti
reageerida.
Lisaks ei toeta viidatud eelnõu sõnastus meie hinnangul
eesmärgipärase planeerimise aluspõhimõtteid. Teeme
ettepaneku võtta rohkem aega, et uus kontseptsioon
terviklikult Rahandusministeeriumi eestvedamisel läbi
mõelda ja välja töötada ning viia säte sisse ülemineku
perioodil aastasesse riigieelarvesse.
Palume eelnõu punktiga 22 muudetava § 591 lõike 2
sõnastusest välja jätta teine lause „Vahendite
administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta vaid
juhul, kui ei muutu kulu otstarve.“ ning kolmandast lausest
sõnad „ning administratiivset liigendust“. Administratiivne liigendus koosneb erinevatest
tasanditest. Nii liigendatakse riigieelarves vahendid
Antud sõnastused on seaduses aegunud ning oli kõrgema taseme, nt valitsemisalade, kaupa,
Haridus- ja teadusministeerium Arvestamata
põhjendatud, kui eelarvet liigendati valitsemisalade all eelarvelimiidid seatakse asutuse tasandil jne. Seega ei
administratiivselt ning lisaks kinnitas Vabariigi Valitsus ole administratiivne liigendamine kaotanud oma
omalt poolt asutuste lõikes tööjõu- ja majandamiskulusid. tähendust ka ülekandmise kontekstis.
Riigieelarve on juba mitu aastat tegevuspõhine ning
administratiivselt liigendab kulusid vastava ministeeriumi
minister Seega ei ole põhjendatud, miks piirata vajadusel
ülekandmisel asutuste vahelist jaotust.
Esitame märkuse ka seletuskirja lisa 1 „Vabariigi Valitsuse
määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest
Haridus- ja teadusministeerium Selgitame Rahandusministeerium koostab täiendavad juhised.
tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmise eelnõu“
kohta.
Leiame, et määruse eelnõu punkt 4, millega täiendatakse
määruse § 5 lõikega 51, rakendamine ei ole eelnõu välja
11 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
töötaja poolt RES protsessis rakendatavana läbi mõeldud
ning suurendab oluliselt protsessi ressursikulu. Läbi
mõtlemata on protsessi ajaraam kujul, et valitsemisalade
poolt esitatud tegevuste nimetuste, sisu või arvu muutmise
otsuste alusel oleks võimalik muudatused sisse viia ka
Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi RES
protsessi sisendiks. Lisaks puudub selgus, mis andmed tuleb
Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada ning kindlus, et
andmeid on üldse võimalik esitada olukorras, kus neid ei ole
veel infosüsteemi sisestatud ja analüüsitud. Arvestades, et
tegevusi tehakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud
arengukavade eesmärkide täitmiseks ning tegevuste
eesmärgipärase täitmise eest vastutab Vabariigi Valitsuse
liikmena valdkonna eest vastutav minister, piirab lõige
põhjendamatult võimalusi esitada uusi andmeid ja teha
tegevuste sisus RESi ja RE ettevalmistamisel operatiivseid
muudatusi.
Nõustume, et riigieelarve seadus vajab põhjalikumat
revisjoni. Samas on poliitiline ootus, et eelarve
läbipaistvuse osas astutaks esimesi samme juba 2022.
Rahandusministri kaaskirjast nähtub, et riigieelarve seadust
aasta riigieelarvega. Arvestades kitsast ajaraami ja
(RES) ja kaasuvaid õigusakte plaanitakse muuta vaid
olemasolevaid alusandmeid, erinevate osapoolte
piiratud ulatuses ja põhjalikum revisjon on plaanis alates
Riigikohus Selgitame vastandlikke ootusi (nt suurem läbipaistvus vs eelarve
2022. aastast, ent Riigikohtu hinnangul tuleks ka üksnes
kasutamise paindlikkus) oleme keskendunud vaid
praeguste eesmärkide saavutamiseks muuta õigusakte
hädavajalikele/vältimatutele muudatustele. Lähiajal
kavandatavast rohkem.
oleme alustamas VTK koostamise ja osapoolte
laialdasema kaasamisega erinevate õiguslike ja
rakenduslike küsimuste lahendamiseks.
12 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Esimese probleemina tõstame esile, et tähelepanuta on
jäetud arvestuspõhimõtete ühtlustamine tervikprotsessis, mis
päädib eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisega.
Küsimus on ennekõike tekkepõhises arvestuspõhimõttes ja
selle rakendamise ulatuses. Ainsa õigusaktina sätestab
tekkepõhisust eelarveklassifikaatori1 § 2 lg 2 p 2, kuid selle
arvestuspõhimõtte järgimise kohustus tekib alles alates
ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni
eelarveprojekti koostamisest. Kuid tervikprotsessi vaates on
vähemalt sama olulised nii majandusprognoos
(rahandusprognoos) kui ka eelarvepositsioon, milles
seatakse lõppkokkuvõttes maksimaalsed vahendite mahud
nii eelarvestrateegiale kui ka iga-aastasele riigieelarvele. Kui
rahandusprognoosi koostamisel või eelarvepositsiooni
arvutamisel rakendatavas metoodikas ei järgita tekkepõhist
Küsimuse püstitus on õige ja sellega on juba
arvestusprintsiipi, ei sobi eelnev vahetuks sisendiks
riigieelarve seaduse põhjalikul muutmisel (VTK 2022.a;
tekkepõhis(t)e eelarve(projektide) koostamiseks ja selle
Riigikohus Selgitame seadus 2023-2024) arvestatud. Hetkel on esitatud need
tagajärjeks on ennekõike kulude ekslik planeerimine
riigieelarve seaduse muudatused, mis aitaksid kaasa
eelarvestrateegias ja riigieelarves. Kitsalt riigieelarve
riigieelarve läbipaistvusele.
detailsuse suurendamise vaates Riigikogu menetluses ilma
arvestuspõhimõtete ühtlustamiseta tervikprotsessis toob see
suure tõenäosusega kaasa vastuvõetud riigieelarve korduva
muutmise vajaduse, seda vaatamata plaanitavale RES § 56
lg 1 muudatusele. Ka muude, iseenesest otstarbekate
muudatuste, nagu detailsema planeerimise tegemine pärast
sügisest majandusprognoosi, sellest eeldatav positiivne jääb
tõenäoliselt saamata, kui samal ajal ei ole tagatud
tervikprotsessi vaates andmete kvaliteedi paranemine
arvestuspõhimõtete ühtlustamise kaudu.
Pidades silmas plaanitud etapilist tegevust õigusruumi
arendamisel, oleks vähemalt vaja sätestada RES-is kohustus
esitada vajadusel iga kord andmed, millised
majandusprognoosis (rahandusprognoosis),
13 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
eelarvestrateegias ja riigieelarves kajastatud vahendid ning
millises ulatuses on eelarvepositsioon arvutatud tekkepõhist
arvestuspõhimõtet järgides. Võib lõppkokkuvõttes osutuda
vajalikuks (see võib vajada põhjalikumat analüüsi, mille
tegemiseks tuleks planeerida aeg VTK koostamisel), et ka nt
riigieelarves ei olegi otstarbekas terves ulatuses planeerida
vahendeid tekkepõhiselt. Samas RES-is üksnes kohustuse
sätestamine avaldada teave tekkepõhise arvestuspõhimõtte
rakendamise ja selle ulatuse kohta eelarvestrateegia ja
riigieelarvega päädiva tervikprotsessi erinevatel etappidel ei
vaja Riigikohtu arvates lisaanalüüse vm põhjalikke
ettevalmistusi ega too rakendamisel kaasa täiendavat
ressursikulu.
14 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Teise probleemina saab nimetada, et Riigikogu pädevuse
suurendamine üksnes tegevuspõhise eelarve ulatuses ei ole
Nõustume, et detailsuse lisamine programmi tegevuste
piisav. Riigikogul on vastutus riigieelarve kui terviku
näol ei taga veel piisavat läbipaistvust ja
vastuvõtmisel ja eelnõust ei nähtu, et edaspidi oleks
otsustamisvõimalust. Käesolev eelnõu näol on tegemist
plaanitud loobuda riigieelarves oleva info esitamisest
Riigikohus Selgitame esimese sammuga läbipaistvuse parandamise suunas.
majandusliku sisu alusel. Seega tuleks Riigikogule tagada
Arvestades kitsast ajaakent plaanime täiendavate
nii andmed kui ka otsustuspädevus mõlemas osas – nii
muutmisvajaduste analüüsi juurde naasta riigieelarve
tegevuspõhise eelarve kui majandusliku sisu alusel eelarvete
seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse raames.
koostajate osas. Spetsiifilisemalt puudutab see
põhiseaduslike institutsioonidega seotud eelarveprotsessi.
15 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Esiteks, kui kavandatakse, et edaspidi liigendab
ministeeriumide valitsemisalade eelarved kuni programmi
tegevuseni Riigikogu (RES § 26 lg 5 muudatus), siis
põhiseadusliku institutsiooni puhul, kes otsustaks samuti
Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve
võtta kasutusele tegevuspõhise eelarve, teeks seda ikkagi
seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest.
RES § 26 lg 6 järgi Vabariigi Valitsus. Eriti just
Riigikohus Arvestamata Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate
täidesaatvate riigivõimuasutuste osas kavandatavate
küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse
muudatuste kontekstis oleks Vabariigi Valitsusele
muutmise väljatöötamiskavatsuse raames.
põhiseaduslike institutsioonide eelarvete liigendamise õiguse
jätkuv reserveerimine ka üksnes eelarve tehnilise
korraldamise vaates põhjendamatu ja Riigikohtu arvates
tuleks RES § 26 lg 6 tunnistada kehtetuks
Teiseks, Riigikohtu hinnangul vajaks Riigikogu ka
põhiseaduslike institutsioonide eelarve kohta senisest
detailsemat teavet ja suuremat otsustuspädevust. Sellise
teabe tagamine Riigikogule ei tooks Riigikohtu hinnangul
samuti kaasa suuremat ressursikulu ei teabe ettevalmistajatel
– põhiseaduslikel institutsioonidel – ega ka seda vahendaval
täitevvõimul. Kehtiva RES § 251 lg 3 p 12 kohaselt peaks
Vabariigi Valitsus eelarvestrateegias esitama põhiseaduslike
Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve
institutsioonide poolt taotletud vahendite mahtude muutmise
seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest.
või vahendite väljajätmise korral Vabariigi Valitsuse tehtud
Riigikohus Selgitame Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate
muudatused ja erimeelsused koos põhjendustega.
küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse
Tegelikkuses esitab Rahandusministeerium Vabariigi
muutmise väljatöötamiskavatsuse raames.
Valitsusele eelarvestrateegia, mis on kohandatud vastavaks
eelarvestrateegia (ja riigieelarve) maksimaalsetele
mahtudele, sõltumata sellest, millist eelarvet põhiseaduslik
institutsioon tegelikult taotles. Sel põhjusel on RES-i
eelviidatud säte tervikuna sisutühi ja selle eesmärk on
saavutamata. Põhiseadusliku institutsiooni eelarvemenetlus
riigieelarve raames lõpeb sisuliselt eelarvestrateegia
kinnitamisega. Ka ainuüksi eelarvekorralduslikult oleks
16 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
käesoleva eelnõude paketiga kavandatavate muudatuste
elluviimisel veelgi raskem leida sisulist argumentatsiooni
põhiseaduslike institutsioonide eelarvetega seotud senise
tegeliku korralduse toetuseks, mis sisuliselt lõpeb
eelarvestrateegiaga
Tagamaks ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvete osas
Riigikogule samaväärse otsustuspädevuse ja Vabariigi Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve
Valitsusele eelarvestrateegia kinnitajana ning riigieelarve seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest.
Riigikohus eelnõu ettevalmistajana teeb Riigikohus järgmised Arvestamata Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate
konkreetsed ettepanekud: küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse
1) sõnastada RES § 251 lg 3 p 12 järgmiselt: „põhiseaduslike muutmise väljatöötamiskavatsuse raames.
institutsioonide poolt taotletud vahendite mahud;“
17 / 76
2) täiendada muudetavat RES § 341 lg-t 1 (täiendus alates
sõnast „lisades“): „Vabariigi Valitsus kinnitab
eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu
Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve
arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm
seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest.
kuud enne eelarveaasta algust, ning lisab erimeelsuste korral
Riigikohus Arvestamata Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate
oma põhjendatud seisukoha põhiseadusliku institutsiooni
küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse
eelarvetaotlusele.“
muutmise väljatöötamiskavatsuse raames.
Kui Vabariigi Valitsus ja põhiseaduslik institutsioon on eri
meelt põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotluse osas,
otsustaks põhiseadusliku institutsiooni eelarve Riigikogu.
18 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Kolmas probleem on õigusaktide terminoloogiline segadus
eelnõudes. Mõnel juhul on meie arvates ka sisulisi
probleeme, selguse huvides selgitame neid samuti
sättepõhiselt alljärgnevalt, sest võimalik, et mõistame eelnõu
terminoloogiat ja mõisteid ekslikult. Viidatud säte toodi üle kehtiva seaduse § 33¹ lõikest 3,
1) Kavandatavas RES §-s 41 oleks korrektne kasutada kus kasutati sellist sõnastust. Nõustume, et riigieelarve
mõistet „riigieelarve eelnõu“, mitte aga „riigieelarvet“. seadus kasutab ebajärjekindlalt väljendeid „riigieelarve“
Riigikohus Rahandusministeerium koostab riigieelarve eelnõu, mitte Arvestatud ja „riigieelarve eelnõu“. Antud sätet on korrigeeritud
riigieelarve. Samuti oleks tagatud kooskõla teiste sõna "eelnõu" võrra, kuid seaduses tervikuna ja nagu
muudetavate sätetega (nt § 15 lg 2 teise lause muudatus, Riigikohus viitab, siis ka alamaktides jääb selline
millest selgub, et rahandusprognoos on eelarvestrateegia, ebakõla püsima..
stabiilsusprogrammi ja riigieelarve eelnõu aluseks) ja
ülejäänud seadusega. Samas märgime, et RES-i alusel antud
määrustes tuleks teha samasugune terminoloogiline
korrastamine.
2) RES § 291 lg 2 sõnastus vajaks olulist korrigeerimist.
Esiteks kordub II ja III lauses „administratiivne liigendus“.
Teiseks, mis on „kulu otstarve“ ja kas see on midagi erinevat
sama sätte I lauses kasutatud „riigieelarvega määratud
otstarbest“ (kusjuures kulu on ainult üks riigieelarve vahendi
liikidest majandusliku sisu järgi) või RES § 53 sätestatud
Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve
riigieelarve vahendite „sihtotstarbelisusest“? Tulenevalt
seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest ning
kehtivast eelarveklassifikaatori § 9 lg-st 1 määratakse
on seotud eelarve läbipaistvuse suurendamise esmaste
riigieelarve vahendi sihtotstarve üldjuhul eelarve liigi ja
tegevustega. Muude teemade juurde naaseme
Riigikohus konto abil ning kui see ei ole küllaldane, siis täiendavalt Selgitame
riigieelarve seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse
eelarve objekti abil. Kas eelarveklassifikaatoris sisustatud
raames. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis
„sihtotstarve“ on midagi erinevat RES-is sätestatust?
(VVTP) on selle valmimise tähtajaks määratud juuni
Kolmandaks, sätte kolmandas lauses tuleks esimene sõna ära
2022.
jätta ja lauset lihtsustada ja kasutada ka sõna „jaotus“ asemel
mõistet „liigendus“, nt: „Riigieelarve vahendite
tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist ning
administratiivset liigendust võib nende [vahendite]
ülekandmisel muuta…“. Tõenäoliselt pärineb mõiste
„ülekantavad riigieelarve vahendid“ 2019. aastal kehtivuse
19 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
kaotanud eelarveklassifikaatorist. Kui aga on silmas peetud
seda, et vahendite administratiivset liigendust võib ilma
nende sihtotstarvet muutmata (II lause) muuta ka ilma
riigiasutust või programmi lõpetamata / ümber korraldamata
(III lause), siis võiks kaaluda terve sätte ümbersõnastamist
selliselt, et selles anda ainult eeskiri, mis ulatuses tohib
riigieelarve seadusega määratud sihtotstarvet vahendite
ülekandmisel muuta (ei oleks vaja I lauset). Kas selline
olukord on üleüldse realistlik, et vahendi sihtotstarve ei
muutu (II lause), samas ei toimu ka programmi (programmi
tegevuste) või riigiasutuse
ümberkorraldamist/lõpetamist (III lause), kuid siiski oleks
tarvis muuta administratiivset liigendust?
3) Selgitamist vajab mõiste ’eelarve täitmine’, mida on
plaanitud kasutada uues RES § 56 lg-s 21. Kõik mõisted,
mida võetakse kasutusele, peaksid olema sisustatud kas
õigusaktis eneses või, toetudes RES § 29 lg 1 "Eelarve täitmise" näol ei ole tegemist uue mõistega.
regulatsioonile, eelarveklassifikaatoris. Samas oleme tulenevalt valitsemisalade tagasisidest
Riigikohus Analüüsides seaduse teksti, oleme seisukohal, et mõeldud on Selgitame muutnud eelnõud ning asendanud eelarve täitmise
riigieelarve täitmist. Kui siiski on tegemist uue mõistega (nt hälvete lubamise ministri liigendamisõigusega samadel
on peetud silmas aastase riigieelarvega määratud vahendeid tingimustel ja ulatuses.
ja ülekantud riigieelarve vahendeid ehk eelmise aasta
riigieelarvega määratud, kuid kasutamata jäänud vahendeid
üheskoos), tuleks see uus mõiste defineerida.
20 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
4) Kas RES § 56 lg 21 eesmärk on võimaldada erinevalt
kehtivast regulatsioonist ja praktikast riigieelarvega
määratud vahendite ümberjaotamist (liigendamist) eraldi
ainult iga programmi raames ja mitte programmide vahel,
siis puudub vajadus seada lisapiirang tulemusvaldkonna
eelarvele, nagu on sätestatud praegu. Ja paremaks
õigusselguseks võiks olla lihtsalt sätestatud, et riigieelarvega
programmi tegevusele ettenähtud piirmääraga vahendite
Juhime tähelepanu, et riigieelarves on loobutud
mahtu võib üle- või alatäita kuni 30% (eelarveaastas? kogu
programmi vahetasandil piirmäärade seadmisest ja
programmi perioodi kohta?), kuid mitte üle mln euro, ja
seetõttu on kohane piirata tegevuste vaheliste
tingimusel, et programmi eelarvet ei ületata. Kui aga on
muudatuste lubatavust tulemusvaldkonnaga.
siiski ka edaspidi sama tulemusvaldkonna piires lubatud
Riigikohus Selgitame Vaatamata sellele, et ühte tulemusvaldkonda võib
vahendeid ümber liigendada ka erinevate programmide
panustada mitu valitsemisala, on riigieelarvega igale
vahel, tuleks seda omakorda sõnaselgelt kirjutada ja siis
valitsemisalale ette nähtud konkreetsed eelarvemahud ja
oleks tulemusvaldkonna tasemel piirangu seadmine igati
nende summaarset arvestamist või ministri liigendusega
asjakohane. Et nähtuvalt eelnõule lisatud seletuskirjast võib
üleandmist ühelt-teisele plaanis ei ole.
üks tulemusvaldkond olla ühine mitmele ministeeriumi
valitsemisalale, kas § 56 lg 21 on ette nähtud ka
valitsemisalade vahel vahendite üleandmisteks (siireteks)?
Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tähendab eelarve täitmisel
edaspidi 30% üle- või alatäitmise lubamine maksimaalselt
kuni 120-kordset (!) prognoosivea lubamist eelarve
protsessis. Seletuskirjas ei ole selle vajalikkust aga kuidagi
põhjendatud.
5) Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. aasta määruse nr
112 § 5 uues lg-s 5 tuleks õigusselguseks kasutada
„programmi tegevuste“, mitte lihtsalt tegevuste (RES ja selle
Riigikohus Arvestatud Rahandusministeerium nõustub Riigikohtu märkusega.
alusel antud regulatsioon kasutab lisaks programmi
tegevusele ka nt mõisteid „teenuse tegevus“, „meetme
tegevus“)
21 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Toetame riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse ning
Riigikogu eelarvelise otsuseõiguse suurendamist. Juhime
tähelepanu, et ulatuslikke muudatusi ei saa teha kiirustades
ning tulemuspõhise eelarvestamise eesmärgipärane Nõustume, et riigieelarve seaduse ulatuslikud
rakendamine vajab terviklikku käsitlust. muudatused vajavad terviklikku käsitlust. Seetõttu
Enne muudatuste jõustumist peab olema loodud keskendub käesolev eelnõu vaid vältimatutele
automatiseeritud IT tehniline tugi. Kuni vastava võimekuse muudatustele, mis on vajalikud vastamaks ootusele, et
Majandus- ja
loomiseni tuleb rakendamine edasi lükata. Selgitame eelarve läbipaistvuse osas astutaks esimesi samme juba
kommunikatsiooniministeerium
Muudatusega on oluline säilitada eelarve paindlikkus ja 2022. aasta riigieelarvega. Lähiajal alustame VTK
võime keskkonnaga kohaneda. koostamise ja osapoolte laialdasema kaasamisega
Tunnustame Rahandusministeeriumi kiireloomuliste erinevate õiguslike ja rakenduslike küsimuste
sammude eest, mille eesmärk on parandada eelarve lahendamiseks.
läbipaistvust ja arusaadavust, kuid palume arvestada
järgnevaid sisulisi märkusi ning ettepanekuid, mis loovad
eelduse, et muudatustel on soovitud mõju.
Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
1) Muutuva keskkonnaga kohanemisvõime on riigi paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle
strateegiline eelis, mille vähenemist ei saa lubada. ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning
paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõus on piisava ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks
tähelepanuta jäänud mõjud riigi paindlikkusele ja tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas
Majandus- ja
võimekusele muutuvale keskkonnale reageerida. Senisest Selgitame läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema
kommunikatsiooniministeerium
oluliselt suurem osa otsuseid vajavad Riigikogu heakskiitu. kaasa rääkimise võimaluse tagamisega. Juhime
Pole aga selge, kust tulevad ressursid vastavate muudatuste tähelepanu, et ka ministri tasemel eelarvemuudatused
ettevalmistamiseks ning kuidas tagatakse peavad olema õiguspärased ja põhjendatud, mistõttu ei
muudatusettepanekute menetlemine piisava kiirusega saa nõustuda, et eelnõust tulenevalt vajavad
(päevadega, sh aastaringselt). muudatusettepanekud täiendavat ressurssi
ettevalmistamiseks.
22 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Juhime tähelepanu, et kavandatavad muudatused
Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
vähendavad oluliselt eelarve paindlikkust.
paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle
• Eelnõus (§ 1 punkt 20) pakutud ühe miljoni euroline
ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning
ületamise piirmäär Majandus- ja
Majandus- ja paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on liiga Arvestamata
kommunikatsiooniministeerium ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks
madal, sest nii transpordi, ettevõtluse kui teadmussiirde
tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas
programmide tegevuste mahud on väga suured (näiteks
läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema
transpordi infrastruktuuri objektid). Teeme ettepaneku antud
kaasa rääkimise võimaluse tagamisega.
piirmäära oluliselt suurendada.
• Üle kümne miljoni euro maksvate investeeringute
kinnitamine riigieelarves objektide kaupa toob kaasa
väiksema paindlikkuse eelarve kasutamisel ja muutmisel.
Näiteks praegu on IT investeeringute ja tegevuskulude vahel Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
programmi sees võimalik muudatusi teha ministri otsusega. paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle.
Kui nüüd IT investeeringud üle valitsemisala ületavad Riigikogu otsustamisvõimaluste parandamine hõlmab
kümne miljoni euro piiri (erinevatest allikatest kokku), siis nii riigieelarve kui ka selle muutmise eelnõu raames
saab seda eelarvet muuta vaid Riigikogus seaduse muutmise olulisemates küsimustes, sh suurema mahuga
Majandus- ja
teel, isegi siis, kui limiteeritud vahenditest moodustuv Selgitame investeeringute osas, kaasarääkimise võimaldamist.
kommunikatsiooniministeerium
eelarve jääb sellel objektil alla kümne miljoni euro. Investeeringute eelarve kasutamisprotsendid aastate
Paindlikkuse vähenemine puudutab ka kinnisasjaga seotud lõikes näitavad, et projektid kipuvad pigem nihkuma ja
investeeringute objekte, mille eelarveid saab täna muuta neli kiired ümberotsustamise vajadused on seega pigem
korda aastas valitsuse otsusega, eelnõu järgi aga liiguks see erandlikud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud
otsustusõigus Riigikogule ja muutmisvõimalus oleks vaid paindlikkusreegliga investeeringutele.
kord aastas. Probleem ei ole otsustajas, vaid iga muutuse
puhul on saanud kriitiliseks otsustamiskiirus s.t et muutusi
saaks teha päevadega.
Kui on silmas peetud jooksva aasta riigieelarve
muutmist, siis välisvahendite eelarveid seaduse
Eelnõu ei selgita piisava detailsusega, kuidas toimub
Majandus- ja muutmisel muutma ei pea, sest välisvahendid on
tegevuse eelarve muutmine, kui eelarve sisaldab Selgitame
kommunikatsiooniministeerium tuludest sõltuvad kulud (piirmäärata vahendid) ning
finantseerimist nii riigieelarvest kui ka välisvahenditest.
nende eelarve ületäitmiseks ei ole vaja eelarvet muuta
vastavalt riigieelarve seaduse § 32 lõikele 1.
23 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Välisvahendite eelarveid saab kasutada vastavalt
tegelikule vajadusele.
Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle
Säilitamaks riigi paindlikkust ja otsustusvõimelisust teeme
ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning
ettepaneku:
paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks
- oluliselt tõsta piirmäärasid, millest alates on vajalik
Majandus- ja Osaliselt ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks
Riigikogu heakskiit. Teeme ettepaneku, et riigieelarvega
kommunikatsiooniministeerium arvestatud tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas
kindlaks määratud programmi tegevuste piirmääraga mahtu
läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema
on lubatud ületada kuni 30 protsenti ning loobuda
kaasa rääkimise võimaluse tagamisega.
summalisest piirmäärast,
Paindlikkuse reeglit on muudetud ning täiendatud
seletuskirja.
Eelarvemuudatuste (ennekõike piirmääraga vahendite
Majandus- ja - töötada välja juhendmaterjalid eelarvemuudatuste osas) ettevalmistamise ja menetlemise osas ei ole olulisi
Selgitame
kommunikatsiooniministeerium ettevalmistamiseks ja menetlemiseks (sh arvestades muutusi planeeritud. Siiski arvestame valitsemisalade
erinevate rahastusallikate eripärasid), vajadusega täiendavaks juhendamiseks.
Riigieelarve seadus ei välista vajadusel aasta jooksul
korduvalt eelarve muutmise seaduse algatamist.
Majandus- ja
- selgitada, kuidas on tagatud piisavalt kiire otsustusvõime Selgitame Kriitiliste juhtumite ilmnemisel ja muude lahenduste
kommunikatsiooniministeerium
(sh aastaringselt). puudumisel on seega võimalik vajalikud küsimused viia
Riigikogule otsustamiseks.
24 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Riigieelarve raamistik ja metoodika peavad toetama
eelarvevalikute kvaliteeti, eelarvevahendite võimalikult
mõjusat kasutamist, selgust ja läbipaistvust.
Rahandusministeerium teeb eelarve eelnõu selgemaks
2) Sisuliste eelarveotsuste toetamiseks on riigieelarve
muutmiseks koostööd kõigi ministeeriumitega.
seaduse detailsuse kasvu korral vaja luua täiendavad
Riigieelarve seaduse eelnõud saadab väga põhjalik
juhtimislahendused, mis tagavad eelarve ülevaatlikkuse ja
seletuskiri mis lisab eelarve eelnõule detailsemaid ja
arusaadavuse.
mitmekesisemaid andmeid ja infot.
Majandus- ja Rahandusministeerium peab väga oluliseks ning taotleb
Juhime tähelepanu, et kuigi eelnõuga kavandatav muudatus, Selgitame
kommunikatsiooniministeerium eelarve eelnõu ja selle seletuskirja kooskasutuse
mille kohaselt liigendatakse riigieelarve kulud
lihtsustamist. Sisuline eelarveotsus tähendab
tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa
eelarvevahendite seostamist riigi pikaajalise strateegia,
suurendab eelarve detailsust, siis see ei pruugi kaasa tuua
valdkondlike arengukavade ning poliitiliste
sisulisemaid eelarveotsuseid, mis on üks peamisi Riigikogu
prioriteetidega. Sisulisemaid eelarveotsuseid peavad
soovitud eesmärke.
toetama ka eelmiste aastate eelarvete seire (s.h.
tulemusaruanded), mis on avaldatud
tulemusvaldkondade kohta vastutavate ministeeriumite
veebilehekülgedel.
Tegevuspõhise eelarve alusandmestik koosneb juba täna
Suuremast detailsusest hoolimata on kriitiline säilitada erinevate tasandite eelarveandmetest ja mõõdikutest
eelarve süsteemsus ja ülevaatlikkus, mis tagab eelarve ning täiendavat andmekorjet detailsema eelarve
läbipaistvuse ja arusaadavuse. Arvestades, et tegevuspõhine esitamiseks planeeritud ei ole. Käesolevaga muudetakse
detailsus kasvab kaheksakordselt ehk praeguse 38 vaid riigieelarve esitusviisis eelarveaasta riigieelarve
Majandus- ja
programmi asemel tekib valitsemisalade eelarvetesse kokku Selgitame seaduses. Täiendava detailsuse toomine eelarvesse
kommunikatsiooniministeerium
312 programmi tegevust koos mõõdikute infoga, siis niivõrd piirab küll tänast eelarve kasutamise paindlikkust, kuid
mahuka infoga varustamine eeldab infotehnoloogilist tuge, ei muuda asutuste kohustust planeerida tegevuspõhist
mis tuleb eelisjärjekorras vastavalt rakendada ja pakkuda eelarvet teenuste kaudu ning seirata eelarve täitmist
igakülgset tuge. ning pidada kinni seadustega kehtestatud piirmääradest
ja arvestuspõhimõtetest.
25 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Riigi pikaajalisele strateegiale õigusliku aluse loomine on
õige samm, aga ebaselgeks jääb selle seos eelarvestamisega.
Juhime tähelepanu, et Eesti eelarvesüsteemi on kritiseeritud
Rahandusministeerium võtab selle seisukoha
selle nõrga seotusega strateegilise planeerimisega.
teadmiseks. Tegevuspõhise eelarve eesmärk ja
Majandus- ja Eelarvestamise ja riigi pikaajalise strateegia tugevam
Selgitame metoodika on justnimelt olnud eelarve ja riigi poliitilise
kommunikatsiooniministeerium sidumine võib soodustada riigi tervikvaatest olulisi otsuseid
ja strateegilise planeerimise varasemast süsteemsem
ja kollektiivset pühendumist. Strateegilise planeerimise ja
seostamine.
eelarveprotsess tuleb muuta ettevaatavaks
juhtimisinstrumendiks, mis aitab suurendada Eesti
konkurentsivõimet ja elanike heaolu
Tegevuspõhise eelarve planeerimistasemeid
analüüsides tundub Rahandusministeeriumile
programmi tegevuse tase kõige optimaalsem. Tegevuste
läbivaatuse (august 2021) järel saab ütelda, et tekiks
Soovitame Rahandusministeeriumil põhjalikumalt
liigendus ligi 240 tegevuse vahel. Järgmine
analüüsida, millise detailsusega ja millised andmed on
Majandus- ja planeerimistasand (teenus) oleks juba liiga detailne ning
vajalikud eelarveotsuste langetamiseks Riigikogu tasemel. Selgitame
kommunikatsiooniministeerium tähendaks seaduse eelnõus tabelit ligikaudu 1200 reaga.
Eelarveotsuste tegemisel peab arvestama, millises ulatuses
Õiguskantsler on oma 13.05.2021 kirjas Riigikogu
on juba kohustusi võetud.
liikmetele rõhutanud tasakaalu otsimise vajadust
seadusandliku ja täidesaatva võimuharu vahel. Väga
suur roll on eelarve eelnõu seletuskirjal, mis annab
detailsemat lisainfot programmi tegevuse eelarve kohta.
3) Riigieelarve seaduse detailsuse kasvu korral vaja luua Täpsustame, et eelarve piirmäärade seadmine tegevuste
täiendavad juhtimislahendused, mis võimaldavad tasemel ja paindlikkusmäära jälgimine ei ole
automatiseeritud eelarve jälgimist nii tulemusvaldkonna kui planeeritud valitsemisalade üleselt, vaid ühe
programmi tegevuse tasemel ministeeriumide üleselt. valitsemisala piires ka siis, kui ühte TUVi panustavad
mitu valitsemisala.
Majandus- ja Vastavalt seadusemuudatusele on vaja viia eelarve täitmise Seega piisab eelarve täitmise jälgimisel tänastest
Selgitame
kommunikatsiooniministeerium jälgimine oluliselt detailsemaks programmi tegevuste lahendustest ning vajadusel nende põhjal loodud
tasemele. Jätkuvalt säilib vajadus jälgida eelarve täitmist täiendavatest aruannetest.
tulemusvaldkonna tasemel, kusjuures tulemusvaldkond on Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad
jagatud mitme erineva programmi ja ka erinevate igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline
ministeeriumite vahel. Kõik osapooled peavad igapäevaselt andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud
teadma, mis teiste osapoolte tegevuste eelarvetes on välja ja koolitanud kasutama automatiseeritud
26 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
toimunud. Selleks on vaja tehnilist lahendust ja praeguste lahendust, mis vähendas oluliselt modelleerijate
Exceli tabelitega ei saa seda enam korraldada. käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt oma
jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine töömahukas.
Tegevuse eelarve ületäitmise korral on koheselt vaja määrata Tulenevalt valitsemisalade ettepanekutest oleme teinud
tegevus, kus kulusid enam planeeritud mahus teha ei tohi. riigieelarve seaduse eelnõus muudatuse ja asendanud
Kusjuures selle tegevuse kokku leppimine eeldab paindlikkuse juures täitmise ületamise õiguse ministri
ministeeriumide ülest koostööd. Sellise koostöö ja tasemel liigenduse muutmisega.
kommunikatsiooni korraldamine on uus igapäevane kriitilise
tähtsusega ülesanne. Kusjuures otsused peavad liikuma läbi
kõigi otsustustasandite väga piiratud ajaga ning info peab
liikuma kõigi puudutatud osapoolteni.
Problemaatilised on näiteks välisvahendite tagasinõuded,
kus toetussumma muutub etteplaneerimatult
riigieelarveliseks vahendiks ja tagasinõutud tekitab
tegevuses ülekulu. Viimaste aastate praktika on näidanud, et
riigihangete tagasinõuded võivad küündida miljonitesse
eurodesse.
Palume täiendada seletuskirja selgitustega, millised
lahendused on ette nähtud eelarve jälgimiseks ning kuidas
tagatakse piisav personal eelarve jälgimiseks ja eelarve
muudatuste menetlemiseks.
4) Riigieelarve seaduse detailsuse kasv toob kaasa Märgime, et juba praegu on asutustel kohustus jälgida
halduskulude kasvu. eelarve täitmist piisava sagedusega, et tagada
riigieelarvest kinnipidamine ning probleemide korral
Tegevuspõhine eelarvestamine on juba hetkel töömahukaks. vastavate meetmete tarvituselevõtuks. Vastav kohustus
Eelarvestamise alusandmed tulevad küll infosüsteemist tuleneb muuhulgas Vabariigi Valitsuse seadusest.
Majandus- ja
KAIS, kuid need andmed ei ole otsekasutatavad, vaid neid Selgitame Eelarve täitmise jälgimist kord poolaastas ei saa pidada
kommunikatsiooniministeerium
peab käsitsi töötlema ja muutma arusaadvaks ka igale ka praeguse seaduse detailsusastme juures piisavaks.
osapoolele. Selleks, et jälgida eelarve täitmist programmi Samuti ei eelda detailsema eelarvepildi juures täitmise
tegevuste lõikes, tuleb kõik asutuste finantstehingud pidevalt jälgimine detailsemat mudeldamist, sest juba täna
KAISis mudeldada, mis on väga töömahukas ja ajakulukas. mudeldatakse andmeid ressursside ja teenuste tasemel,
Seni on asutused eelarve täitmist programmide lõikes mis omakorda konsolideeruvad ülemiste
27 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
jälginud kas poolaasta või kvartali lõikes. Nüüd osutub planeerimistasandite eelarve täitmiseks. Küll muutub
vajalikuks vähemalt igakuuline või veelgi sagedasem eelarve kasutamine võrreldes varasemaga mõnevõrra
täitmise andmete mudeldamine (palju detailsemal tasemel), jäigemaks.
mis toob tahes-tahtmata kaasa inimressursi vajaduse kasvu,
mis toob omakorda kaasa tööjõukulude kasvu olukorras, kus Vahendite ülekandmise juures ei saa samuti nõustuda
valitsemisaladele anti ülesanne oma kulusid kärpida. olulise töömahu kasvuga, kuna eelarve täitmine
tegevuste lõikes on aruannetega jälgitavad ning
Meie hinnangul lisab eelarve detailsuse suurendamine programmide ja tegevuste eelarve jäägid kujunevad
töömahtu kasvu kohe vahetult peale seaduse muutmist, kui teenuste täitmisest.
ka pikaajaliselt. Väga palju töömahukamaks muutub ka
valitsemisala eelarve jääkide ülekandmine järgmisesse Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad
eelarveaastasse. Juba sel aastal, kui valitsemisala kandis igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline
eelarve jäägid üle programmide lõikes ning ministrid andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud
jaotasid need seejärel asutuste vahel ja majandusliku sisu välja ja koolitanud kasutama automatiseeritud
järgi, kasvas töömaht märgatavalt võrreldes sellega, kuidas lahendust, mis vähendas oluliselt modelleerijate
sai kanda jääke üle enne tegevuspõhist (st programmide käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt oma
põhist) eelarvestamist. Seda enam veel nüüd, kui tuleb jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine töömahukas
hakata jääke üle viima senise 6 programmi asemel 44
programmi tegevuse lõikes. Enamus programmi tegevustest
jagunevad MKMi valitsemisalas mitme asutuse vahel.
Igaüks neist võib jaguneda veel ka majandusliku sisu järgi
kuni kolmeks-neljaks (tegevus- või investeeringutoetus,
tööjõu- või majandamiskulu).
Vabariigi Valitsuse reservist vahendite taotluse koostamisel
ei piisa enam kulude sisu järgi programmi määramisest.
Nüüd tuleb kulud kindlasti mudeldada, et saada teada,
millistesse programmi tegevustesse need jõuavad. Alles
seejärel saab taotluse vormistada.
Palume täiendada seletuskirja ja kajastada negatiivne mõju
halduskuludele ning nende katteallikad.
28 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Selgitame töökoormuse vähenemist.
Majandusprognoosi jaoks puudub vajadus esitada infot
tegevus- ja asutusepõhiselt. Täpsema sisendi vajaduse
töötab RM läbi, sh lähtub põhimõttest koormata
5) Planeerimisprotsesside ühendamine ei taga võimalikult vähe valitsemisalasid.
halduskoormuse vähenemist. Isegi kui esitada sama sisend eelarve planeerimistasandi
mõistes (tegevuspõhiselt) ka kevadiseks
Toetame kahe planeerimisprotsessi ühendamist, kuid ei majandusprognoosiks, siis kogu muu ettevalmistav
Majandus- ja
nõustu hinnanguga, et see vähendab halduskoormust. Selgitame sisend tuleb esitamiseks vaid sügiseseks protsessiks ehk
kommunikatsiooniministeerium
Eelnõust ei selgu, millise detailsusega infot ja kuidas tuleb üks kord (nt seletuskiri koos käsitsi küsitava
valitsemisaladel esitada kevadiseks majandusprognoosiks. sisendmaterjaliga; muudatused aastate vahel; VV
Kui see jääb samaks kui seni, siis töökoormus arutelud, millesse sõltuvalt valitsemisalast panustavad
valitsemisaladele ja allasutustele ei vähene. eelarveinimesed rohkem või vähem). Nagu esimeses
lõigus viidatud, siis majandusprognoos ei eelda
eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks vajalikus
detailsuses infot, seega on kindlasti ka töökoormus selle
võrra madalam.
Veel palume põhjalikult läbi mõelda, mis tähtaegadeks
oodatakse valitsemisaladelt infot sügisese
Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
majandusprognoosi, riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve
Majandus- ja aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
koostamiseks (sh lisataotlused). Juba praegu on meil suuri Selgitame
kommunikatsiooniministeerium arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
raskusi andmete kokku saamisega sügiseseks
paralleelsete protsessidega.
majandusprognoosiks ja riigieelarve täpsustamiseks, sest
info kogumine peab toimuma puhkuste perioodil ehk juulis-
augustis. Palume seletuskirja täiendada.
29 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
6) Metoodika muudatuse rakendamiseks on vajalik ette näha
piisav aeg ja tugi.
Seletuskirja kohaselt on probleemiks senise metoodika
ebaühtlane rakendamine, kus programmid aga ka
programmide tegevused on kohati sõnastatud liiga üldiselt. Rahandusministeerium saatis metoodilise juhendi
Majandus- ja
Palume täiendada seletuskirja nii, et see selgitaks rohkemate Selgitame ministeeriumitele 30.07.2021 ja annab nõu võimalike
kommunikatsiooniministeerium
näidetega eelnõu muudatuste mõju ja ootuspärast eelarve probleemide lahendamisel.
kirjeldust.
Metoodika ühtlasemaks rakendamiseks vajame metoodilist
tuge Rahandusministeeriumilt ja mõistlikku aega
muudatuste teostamiseks.
7) Konkreetsed muudatusettepanekud.
Majandus- ja
Arvestatud Eelnõus on viga parandatud.
kommunikatsiooniministeerium Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine: jõustumise aastaks peaks
olema 2021, mitte 2022.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 2 ja kehtestada Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante,
keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema
Rahandusministeeriumile esitamise tähtpäevaks 15. juuli tähtajaga ning aruannet võib esitada
asemel 1. juuni. Eelnõu punktiga 2 tehtav muudatus mõjutab Rahandusministeeriumile varem enne puhkuseid.
paratamatult ka eelarveprotsessi ettevalmistamisega seotud Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni
Maaeluministeerium ametnike töökorraldust, sest keskvalitsuse juriidilise isiku Arvestamata lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded,
finantsplaan tuleb esitada umbes viis kuud hiljem, kui seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada
kehtiva õiguse kohaselt on ette nähtud. Varasem tähtpäev, möödunud aasta kohta juba auditeeritud
s.o 1. juuni, tagaks paindlikuma üleminekuaja ettenähtud raamatupidamise andmeid, varasemalt märtsis esitatud
eelarvereeglite täitmiseks ja aitaks vältida ebamõistlikku esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on
töökoormuse kasvu teatud perioodi jooksul. aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta
30 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja
hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete
koostamisel värskemat sisendit.
Oleme juba aastaid olukorras, kus iga-aastastes riigieelarve
seadustes olev info on üldistustasemel, kus riigielu
valdkondade rahastamise kohta ei ole võimalik teha ühtegi
kindlat järeldust. Riigikogu liikmed on möönnud, et
riigieelarve seadust muutes on nad ennast ajapikku
riigieelarve muudatusettepanekute suhtes suuresti Nõustume Riigikontrolli väljendatud seisukohaga ning
Riigikontroll tasalülitanud, sest seadusena vastu võetavas iga-aastases Selgitame kinnitame, et töötame edasi läbipaistvamate lahenduste
riigieelarves ei ole enam eelarveridu, mille vahel summade suunas.
tõstmiseks muudatusettepanekut teha.
Seetõttu on vaja liikuda eelarve poole, mis on mõistetav,
reaalsust peegeldav ja Riigikogus muudetav. On äärmiselt
tervitatav ja toetust vääriv, kui Rahandusministeerium selles
suunas mõtleb.
Paraku on samas ilmne, et riigieelarvega seotud probleemid
on palju tõsisemad, kui kooskõlastusele esitatud eelnõu
ulatus. Vajadusele teha tegelikult hoopis põhimõttelisemaid
muudatusi on viidatud ka eelnõu seletuskirjas, mille kohaselt
koostatakse põhjalikumate muudatuste jaoks riigieelarve
Nõustume, et riigieelarve seaduse põhjalikuma
seaduse väljatöötamiskavatsus alles hiljemalt 2022. aasta
muutmisega ei saa viivitada ning oleme alustanud
Riigikontroll juunikuus. See tähendab, et ka kõige optimistlikuma Selgitame
muutmisvajaduste analüüsimise ja kirjeldamise ning
prognoosi kohaselt saaks kavandatavad põhjalikumad
erinevate osapoolte kaasamise ettevalmistustega.
muudatused rakenduda alles 2024. aasta riigieelarve suhtes.
Pean paraku suureks tõenäosust, et kui
väljatöötamiskavatsus isegi 2022. aasta keskpaigaks juhtub
valmima ja kui selle põhjal 2022.aasta lõpuks üldse mingi
eelnõu esitamiseni jõutakse, siis võimalike vaidluste tulvast
31 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
tulenev tempo toob kaasa eelnõu väljalangemise Riigikogu
menetlusest 2023. aasta kevadel.
Olukorras, kus probleemid on teada, ei ole kavandatavate
põhjalike muudatustega viivitamine põhjendatud. Korras
riigi rahandus ei tähenda ainult tasakaalus või ülejäägis
riigieelarvet, vaid ka arusaamist sellest, kuhu riigi kasutuses
olev raha läheb, võimalust aru saada, mida selle rahaga
tehakse, ning võimalust kasutada tekkivat juhtimisinfot
otsuste tegemiseks . Seda selgust on vaja juba praegu.
2016. aastal tõi Riigikontroll tegevuspõhisele eelarvele
üleminekuga seoses välja mitmed riskid. Kui analüüsida
tagasisidet, mida olen ministeeriumidest ja muudest
asutustest ning Riigikogu liikmetelt saanud, on kahjuks need
riskid nüüdseks realiseerunud:
Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse mandaat on
1. Riigieelarves esitatav info ja riigieelarve koostamisel
Vabariigi Valitsusele antud riigieelarve seadusega ning
loodud info ei anna vaatamata headele kavatsustele ei
Vabariigi Valitsus on seda mandaati kasutanud.
juhtidele ega avalikkusele teadmist, kuhu raha läheb, mida
Rahandusministeeriumi poolt pakutav riigieelarve
selle eest saab ja mis on rahastatava tegevuse mõju.
seaduse muudatuse eesmärk on muuta aastane
2. Praegu kasutatavast eelarveformaadist ei ole kasu
riigieelarve seadus selgemaks samal ajal riigieelarvet
riigieelarve koostamisel ega eelarveläbirääkimistel.
jätkuvalt tegevuspõhiselt liigendades. See loob eelduse
Riigieelarve koostamist puudutavad arutelud Vabariigi
Riigikontroll Selgitame riigieelarve ning riigis loodud strateegiliste
Valitsuses toimuvad jätkuvalt nn majandusliku sisu järgi,
arengukavade paremaks seostamiseks võrreldes
mitte uue, tegevuspõhise eelarve tulemusena tekkinud nn
varasema olukorraga. Eesti 2035, valdkondlike
juhtimisinfo alusel.
strateegiliste arengukavade varasemast parem
3. Ministeeriumides ei toimu finantsjuhtimine
seostamine eelarveläbirääkimistega saab toimuda
programmidest ja riigieelarve ülesehitusest lähtuvalt.
üksnes täidesaatva võimu eestvedamisel. Samal ajal
Tehakse palju tööd, mille tulemust keegi lõpuks ei kasuta ja
tuleb analüüsida tegevuspõhise eelarve rahvusvahelist
mida kellelegi vaja ei ole – ühte eelarvet peetakse reaalse ja
kogemus ka väljaspool Eestit
praktilise elu jaoks ning teist selleks, et reaalsus oleks
tõlgitud eelarve baasseaduses soovitud vormi. Ehk kõik, mis
teoorias tundub ilus ja toimiv, ei pruugi seda olla reaalses
elus.
Sellele kõigele lisanduvad juba paljuräägitud probleemid
32 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
seoses eelarve arusaadavuse ja Riigikogu
olematu otsustusvõimalusega.
Nõustume, et riigieelarve seadus vajab ulatuslikumat
revisjoni ja muutmist. Käesolev eelnõu on koostatud
vastamaks ootusele, et eelarve läbipaistvuse osas
astutaks esimesi samme juba 2022. aasta riigieelarvega.
Arvestades väljatoodud probleeme, tuleks keskenduda
Arvestades kitsast ajaraami ja olemasolevaid
ennekõike just eelarve sisu ja esitust ulatuslikult muutva ja
alusandmeid ning erinevate osapoolte vastandlikke
parandava seaduse eelnõule, koostada see kavandatust
Riigikontroll Selgitame ootusi, vajab terviklik lahendus osapoolte ulatuslikku
kiiremini ning selliselt, et seda jõuaks menetleda Riigikogu
kaasamist, läbirääkimisi ja tasakaalupunktide leidmist,
praegune koosseis. Samuti oleks oluline, et muudatused
sh eelarve suurema läbipaistvuse ja rakendamise
jõustuksid juba 2023. aastast.
paindlikkuse vahel. Oleme selleks alustanud riigieelarve
muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamise ja
osapoolte laialdasema kaasamisega erinevate õiguslike
ja rakenduslike küsimuste lahendamiseks.
33 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
On hea meel märkida, et arvamuse avaldamiseks saadetud
eelnõus on mõtteid, mida saab kindlasti eelarveprotsessi ja
eelarve esituse ulatusliku ümberkorraldamise juures
kasutada ja edasi arendada. Näiteks toetan ja pean
mõistlikuks muudatust, mille kohaselt jääb senise kahe
eelarvelise otsustusprotsessi asemel (kevadel ja sügisel) alles
üks eelarveline otsustusprotsess (sügisel).
Samas on praeguses eelnõus lähenemisi, mille suhtes tuleks
olla ettevaatlik, et detailiseerimise kiireloomulise
seadustamise tagajärjel mitte saada tulemuseks eelarvet,
mille detailsus on küll suurem, aga see detailsus on pigem
juhuslikku laadi ja ebaühtlane. Teisisõnu – madalama astme
Rahandusministeerium ja kõik ministeeriumid lähtuvad
eelarveridade rohke ja detailne väljatoomine ei pruugi alati
eesmärgist, et uus eelarveobjektide liigendus lisaks
Riigikontroll lisada eelarvele läbipaistvust ja arusaadavust ning aidata Selgitame
senise olukorraga võrreldes nähtavalt eelarvele
mõista, mille üle otsustatakse. Rahandusministeerium on
arusaadavust.
eelnõu seletuskirjas ka ise möönnud, et programmide
tegevusteks jaotamise ja programmide tegevuste nimetuste
kvaliteet on ebaühtlane. Leian, et ei tohiks leppida sellega, et
Vabariigi Valitsusele esitatakse Riigikogu otsustuspädevuse
ja riigieelarve läbipaistvuse suurendamise tähe all eelarve
eelnõu, mille kohta on juba ette teada, et selle ridade
nimetused ei võimalda tegevuse sisust aru saada. Sellega ei
tohiks leppida sõltumata sellest, kas praeguse eelnõuga
liigutakse edasi või mitte. Rahandusministeeriumi juhtimisel
tuleb tagada, et programmi tegevuste nimetused ning
programmi jaotus tegevusteks on nii selged, et võimaldavad
sisust aru saada.
34 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Soovitan ka kaaluda, kas eelarve esitamisel mis tahes
versioonis (sõltumata praegusest eelnõust) on mitterahaliste
kulude esitamine praegusel kujul mõistlik. Liiati on
Riigikontroll teinud aastaid märkusi teemal, et mitterahaliste
kulude arvestus ei ole täpne.
Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve
Nimelt – rahalised ja mitterahalised kulud
seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest.
(amortisatsioonikulu, maha kantud põhivara jääkväärtuse
Mitterahaliste kulude eelarves kajastamise küsimuse
kulu, eraldise moodustamise kulu jms) esitatakse
juurde naaseme väljatöötamiskavatsuse raames.
Riigikontroll eelarveridadel ühe koondnumbrina. Rahaliste ja Selgitame
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) ühe
mitterahaliste kulude esitamine summana ei võimalda aru
tegevusena on ette nähtud riigieelarve seaduse
saada, kui palju ühele või teisele ministeeriumile raha
muudatuste väljatöötamiskavatsuse koostamine
kasutamiseks tegelikult eraldatakse. Nüüd, kui eelarve
tähtajaga juuni 2022.
detailsus läheb programmi tegevuste põhiseks, muutub
probleem veelgi pakilisemaks. Näiteks võib
muudatusettepanekute tegemisel juhtuda, et Riigikogus
tehakse muudatusettepanekuid mitterahalise kulu arvel
rahalise kulu tegemiseks.
35 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Nõustume seiskohaga, et seletuskirjas arusaadavamalt
Juhin tähelepanu, et iga-aastase riigieelarve seletuskiri on
ja ammendavalt riigieelarve selgitamine ei sõltu otseselt
võimalik muuta sisukamaks ja rohkem Riigikogu ja
Riigikontroll Selgitame riigieelarve seaduses sätestatust. Riigieelarve seaduse
avalikkuse ootustele vastavaks ka ilma riigieelarve
muutmise eesmärk on aga laiem, kui parandada
raamseaduse muutmist ära ootamata.
ülevaadet riigieelarvest.
Kommenteerimiseks saadetud eelnõu lähenemine, mille
kohaselt ei taasesitata tulevikus riigieelarve seletuskirjas
enam riigi eelarvestrateegia teksti, on kindlasti mõistlik Tegeleme riigieelarve seletuskirja paremaks
samm õiges suunas, et vältida seletuskirja ülekoormamist. muutmisega, et riigieelarve oleks läbipaistev ning
Oluline on jätkata samas vaimus seletuskirja paremaks arusaadav riigikogulasele eelarve muutmise ettepaneku
Riigikontroll muutmist. Selgitame tegemise võimaldamiseks, ning kinnitame, et otsime
Näiteks ei ole praegu erinevate aastate info seletuskirjas võimalusi teha erinevate aastate eelarveinfo
võrreldav, sest info esitamise viis muutub pidevalt. võrreldavaks, et saaks hinnata kulutuste järjepidevust
Riigikogul on seetõttu raske hinnata valitsuse tegevust raha ning muutusi kulutuste struktuuris.
kasutamisel ning asetada uusi rahataotlusi seniste kulutuste
konteksti – rahastamist pole näha tagasivaatavalt.
Samuti on probleem selles, et seletuskirjal ei ole läbivat
loogikat – ühe ministeeriumi osa on ühe stiili ja
2022. a riigieelarve eelnõu seletuskirja koostamiseks
üldistusastmega ning teine teise üldistusastmega. Seletuskiri
oleme ette valmistanud juhendi ühtse seletuskirja
ei ole terviklik dokument.
struktuuri, sisu ja põhimõtetega, millest peavad lähtuma
Riigikontroll Seletuskirjas tuleks kirjeldada riigieelarve seaduses esitatud Selgitame
kõik seletuskirja kirjutajad. Tulemusena peaksid
kulurea täpsusega kavandatavad kulud ja lühidalt esitada
seletuskirja erinevad osad olema sarnasemad ja
nende kulude põhjendus. Praegu on seletuskirja info üldine
seletuskiri läbivalt ühtlasem.
ja väheinformatiivne ning osa riigieelarve kuluridadest on
jäänud selgitamata.
36 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse, et edaspidi
liigendatakse riigieelarves kulud tulemusvaldkondade ja Rahandusministeerium nõustub, et planeerimistasandite
programmi tegevuste kaupa. Kogu seletuskirjas oleks vaja liigendamisel aastaeelarve eelnõus taotleda andmete
selgitada, kuidas eri planeerimistasandid omavahel terviklikkust ja ülevaatlikust ning on valmis tervikpildi
üldistustasemelt edaspidi sellisel juhul suhestuvad. Hetkel ülesehitust optimeerima. Samal ajal tuleb jälgida, et
Välisministeerium Selgitame
loeme välja, et riigieelarve liigendatakse eelarve pakutud paindlikkusmehhanism täidaks oma eesmärki
tulemusvaldkonna koondtaseme ja siis kohe programmi täiendavad planeerimistasemed riigieelarve seaduses ei
tegevuse lõigetes, eemaldades muu hulgas vahepealse pärsiks täidesaatva võimuharu kohandumisvõimet
meetme planeerimistasandi. Seda nii eelarve kui ka muutuvatele oludele.
mõõdikute vaates.
Tegevuspõhine eelarvestamine peaks juhtimisarvestusse
juurde tooma paindlikkust, üldistades ühtse väljundiga
loogilises seoses olevate tegevuste komplekti (nn
väärtuseloome ahel) loogiliseks tervikuks, sh ka juhtudel,
kui tervikuga seotud tegevusi tehakse erinevate üksuste
Riigieelarve detailsuse suurendamisel, eesmärgiga
lõikes. Praktikas tähendab see enamal määral
võimaldada Riigikogul senisest enam eelarve
maatriksjuhtimise printsiipide juurutamist ja sellega seotud
koostamisel kaasa rääkida, kaalusime ka meetme
paremat tööjõuressursi rakendamist, vähemat dubleerimist
tasemel riigieelarve liigendamist. Analüüsinud kõikide
ning muutuste juhtimisel selgemat koordineerimist. Juba
valitsemisalade vastavaid planeerimistasandeid, ilmnes,
Välisministeerium riigieelarve tasemel programmi tegevuste tasemel Selgitame
et meetme tasand ei esita senise programmipõhise
ressursside sedavõrd detailne fikseerimine ei võimalda
jaotusega võrreldes oluliselt sisukamat infot ja on
paindlikkust, mida tegevuspõhine eelarvestamine ühe suure
erinevates programmides planeeritud ebaühtlaselt.
organisatsioonis planeerimis- ja juhtimiskultuuris peaks
Seetõttu otsustati detailsuse suurendamisel programmi
soodustama. Välisministeeriumi peab mõistlikuks planeerida
tegevuse kasuks.
riigieelarve sisukategooriate kaupa eristatud oodatava mõju
tasemel (st meede) ning informatiivselt lisada meetme
toetamiseks vajalikud programmi tegevused ning nende
kulud, muu hulgas jättes eelarve ümbertõstmise
kriteeriumiks meetme tasemel planeeritud määrad.
37 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Riigieelarve detailsuse suurendamisel, eesmärgiga
võimaldada Riigikogul senisest enam eelarve
Välisministeeriumi peab mõistlikuks planeerida riigieelarve koostamisel kaasa rääkida, kaalusime ka meetme
sisukategooriate kaupa eristatud oodatava mõju tasemel (st tasemel riigieelarve liigendamist. Analüüsinud kõikide
meede) ning informatiivselt lisada meetme toetamiseks valitsemisalade vastavaid planeerimistasandeid, ilmnes,
Välisministeerium Selgitame
vajalikud programmi tegevused ning nende kulud, muu et meetme tasand ei esita senise programmipõhise
hulgas jättes eelarve ümbertõstmise kriteeriumiks meetme jaotusega võrreldes oluliselt sisukamat infot ja on
tasemel planeeritud määrad. erinevates programmides planeeritud ebaühtlaselt.
Seetõttu otsustati detailsuse suurendamisel programmi
tegevuse kasuks.
Määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja
tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest
tulenevate aruannete esitamise kord“ muudatuseelnõu § 1
punktiga 4 sätestatakse, et edaspidi saab ministeerium muuta
enda programmi tegevusi vaid vastava ettepaneku tegemisel
Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia koostamise
Rahandusministeerium nõustub toodud argumendiga,
protsessi raames. Tegevuspõhise eelarvestamise varasem
kuid riigieelarve ettevalmistamisel peab liigenduse
põhimõte on olnud paindlik organisatsiooni juhtimine
aluseks olev klassifikaator olema keskselt
Välisministeerium valitsemisalade kaupa, mille hulka kuulus ka vajadusel Selgitame
kooskõlastatud. See on vajalik eelarve suurte
detailsemate programmi tegevuste muutmine vastavalt
liigenduserinevuste tekkimise vältimiseks
organisatsiooni arenemisele ning seda ümbritseva keskkonna
valitsemisalade vahel.
muutumisele. Selle muudatusega tehakse programmi
tegevuste muutmine väga formaalseks, mille tulemusena
väheneb tegevuspõhise eelarvestamise paindlikkus
valitsemisalade jaoks. Palume kaaluda, kas ei oleks võimalik
muuta tegevuste uuendamist paindlikumaks ning rohkem
valitsemisalade põhiseks, mis jätaks võimaluse operatiivselt
järgida tegevuspõhise eelarvestamise ülesehitust.
38 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad
igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse riigieelarve seaduse §
andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud
56 lõiget 21 selliselt, et riigieelarvega määratud programmi
välja ja koolitanud valitsemisalasid kasutama
tegevuste piirmääraga vahendite mahtu lubatakse ületada
automatiseeritud lahendust, mis vähendas oluliselt
kuni 30% ulatuses, kuid mitte üle ühe miljoni euro. Kuna
modelleerijate käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt
tegemist on kiireloomuliste muudatusettepanekutega, siis
oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine
mõistame, et kõiki põhimõtteid, mis selle muudatusega
töömahukas.
Välisministeerium kaasnevad (sh tehnilised) ei ole suudetud läbi töötada, kuid Selgitame
Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis
tunneme muret, kuidas on muudatuse jälgimine tehniliselt
võimaldab jälgida piirmääradest kinnipidamist ja
lahendatud. Näeme riski, et 2023. aastal riigieelarve täitmise
paindlikkusreeglitele vastavust. Selle edasiarendamist
andmete kogumisel 2022. aasta kohta võib tekkida
käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade
probleeme. Seetõttu palume Rahandusministeeriumil
ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse
rohkem selgitada, kuidas selle muudatusettepaneku
eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures
rakendamine tehniliselt aset leiab.
täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse
muutmisega.
1. Riigieelarve kulude liigendus tulemusvaldkond >
Rahandusministeerium ei nõustu toodud väitega
programm asemel tulemusvaldkond > programmi tegevus ei
järgnevail põhjustel:
näita riigieelarvega tutvumisel terviklikku pilti strateegilisest
1) vastavalt asutus(t)e kulumudelitele on teada, kuidas
planeerimisest.
jaotuvad konkreetse ressursi kulud teenustele ja sealt
edasi programmi tegevustele ning seda teadmist on
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punkt 10)
võimalik reservi vahendite eelarvestamisel kasutada;
paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
2) vahendite eraldamisel on võimalik määrata nii
„(5) Riigieelarves liigendatakse kulud tulemusvaldkondade
erinevad tulemusvaldkonnad kui tegevused, kui see
Siseministeerium ja programmi tegevuste kaupa.“; Arvestamata
nende kasutamise eesmärgist tulenevalt vajalik on
3) toodud näites kallihinnalise tehnika soetus
Seletuskirjas lk 2 on välja toodud strateegilise planeerimise
kvalifitseerub tõenäoliselt investeeringuteks ning seda
tasandid tegevuspõhises eelarves (tulemusvaldkond >
ei jagata riigieelarve mõistes otse teenustele ja
programm > meede > programmi tegevus).
tegevustele, vaid see toimub läbi amortisatsiooni.
Planeerimistasandid moodustavad ühtse struktuuri, mille
Eelnõus on korrigeeritud säte, mis täpsustab, et
loogikat on põhjalikult kaalutud programmi koostamisel.
investeeringud ja finantseerimistehingud planeeritakse
Kehtivas korras on toodud kaks ülemist planeerimistasandit
valitsemisala tasemel.
(tulemusvaldkond > programm). Kooskõlastamisele
39 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
saadetud ettepanekus soovitakse aga riigieelarve seaduses
näidata vaid esimest ja neljandat planeerimise tasandit
(tulemusvaldkond >… > programmi tegevus). Selline
esitlusviis on eksitav ning ei võimalda saada riigieelarve
seadust lugedes terviklikku ülevaadet, kuidas on programmi
tegevused grupeeritud programmide ja meetmete kaupa.
Teeme ettepaneku näidata riigieelarve seaduses detailsuse
suurendamiseks kõiki nelja planeerimise tasandit, kuid
õiguslikud reeglid kehtestada vaid tulemusvaldkonna ja
programmi tegevuse tasandi kohta nagu on toodud
kooskõlastamisele saadetud eelnõus. Juhime tähelepanu, et
eelnõuga soovitud muutuse kõrvalmõju on see, et sisuliselt
ei ole pärast muutuse jõustumist enam oluline, mitmeks
programmiks on tulemusvaldkond jagatud.
Muudatusettepanek on Siseministeeriumile oluline, sest
näiteks Sidusa Eesti tulemusvaldkonnas on loodud kolm
eriilmelist programmi: Kogukondlik Eesti, Nutikas
rahvastikuarvestus ja Erakondade rahastamine. Ilma
programmi pealkirja välja toomata tekib lugejal segadus,
kuidas programmides olevad programmi tegevused
moodustavad ühtse terviku.
40 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Seletuskirja lk 8 on välja toodud, et eelarve paremaks
mõistmiseks ja veelgi detailsemaks selgitamiseks jääb
jätkuvalt riigieelarve seletuskiri. Soovime täpsustada, et
lisaks riigieelarve seadusele koostatakse
Rahandusministeeriumi juhiste järgi ka programmi
dokumendid, mis kinnitatakse ministri poolt. Programmi
eelnõu peavad ministeeriumid avalikustama hiljemalt
riigieelarve Riigikogu menetluses, kuid näiteks
Siseministeerium Siseministeerium avaldab oma kodulehel programmi Arvestatud
Seletuskirja täiendatud lk 10.
eelnõud kohe, kui saadab need ka riigieelarve strateegia
koostamiseks Rahandusministeeriumile. Seega palume
täiendada seletuskirja ning lisada täiendava infoallikana ka
programmidokumendi eelnõud, kus on välja toodud nii
programmi kui ka meetme tasandi eesmärk ja mõõdikud,
mis annab põhjaliku ülevaate, milliseid muutuseid
soovitakse ellu kutsuda ning kuidas nende elluviimist
hinnatakse.
Samuti teeme ettepaneku kaaluda riigieelarve seletuskirja
Riigieelarve seletuskirja lisatakse lingid valitsemisala
Siseministeerium lisada programmi eelnõu lingid, et hõlbustada kõikide seotud Arvestatud
kodulehele programmdokumentide juurde.
dokumentidega tutvumist.
2. Riigieelarve seaduse muutmise eelnõu ja rakendusakti
muutmise eelnõu annavad Vabariigi Valitsusele erineva
volituse programmi tegevuse arvu ja sõnastuste muutmise
Riigieelarve ettevalmistamisel peab liigenduse aluseks
osas.
olev klassifikaator olema keskselt kooskõlastatud. See
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas
on vajalik eelarve suurte liigenduserinevuste tekkimise
lk 8 soovitakse riigieelarve järjepidevuse hoidmiseks
Siseministeerium Arvestamata vältimiseks valitsemisalade vahel. Sisu üle ülevaate ära
programmi tegevuste arvu ja sõnastuste muutmise õigus viia
jätmine ministrite tasandil oleks võrreldav klassikalise,
Vabariigi Valitsuse tasandile.
majandusliku sisu ja objektide kaupa arutelust
Rakendusakti Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a
loobumisega valitsuse tasemel.
määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu
ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest
41 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmise eelnõu § 1
punkt 4 toob välja: „„(51) Kui ministeerium peab vajalikuks
muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtiva aastase
riigieelarve seaduse liigendusena kinnitatud tegevuste
nimetust, sisu ja/või arvu, siis esitab ministeerium vastava
ettepaneku Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia
koostamise raames. Liigenduse muudatused otsustab
Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu koostamise käigus.“
Programmi tegevusi viiakse ellu selleks, et saavutada
programmis püstitatud eesmärk, seetõttu on loogiline, et
erinevatel aastatel võib programmi tegevuse sisu muutuda,
kuid samaks jääda programmi tegevuse nimetus ja nende
arv. Programmi tegevuse sisu avatakse programmi
dokumendis, riigieelarve seaduses tuuakse välja vaid
programmi tegevuse nimetus, seetõttu jääb arusaamatuks,
miks on vajalik viia programmi tegevuse sisu muutmise
otsustus samuti Vabariigi Valitsuse tasandile. Sellisel juhul
pole ministril programmi kinnitamisel enam mingit
otsustusvabadust. Teeme ettepaneku rakendusakti eelnõu § 1
punkti 4 sõnastust muuta ja jätta välja sõna „sisu“.
Ministeeriumide finants- ja arendusjuhtidele 14.07.2021
Rõhutame, et riigieelarve seaduse muutmise eesmärk on
peetud infoseminaril toodi välja, et muutus on vajalik, et
selle detailsuse ja arusaadavuse suurendamine et
ministeeriumid ei vähendaks tahtlikult programmide arvu nii
Riigikogu saaks realiseerida oma ühte tuumpädevust.
väikeseks, et kaob detailne ülevaade, milliste tegevuste
Samal ajal on eesmärk leida asjakohane paindlikkus.
elluviimiseks kulusid suunatakse. Seletuskirjas soovitakse
Eesmärk ei ole tulemusvaldkondade või programmide
nii tagada järjepidevus. Praegune ettepanek on väga suure
arvu normeerida. Programmi tegevuste sõnastuste
halduskoormusega, sest seletuskirjas lk 4 tabelis 1 on
Siseministeerium Selgitame ülevaatamine teenib selguse/arusaadavuse parandamise
arvestatud, et muudatuse järel oleks 313 programmi
eesmärki ning ei tohiks varjutada sisulisi muutusi
tegevust. Kuna lahendada soovitakse probleemi, mis
programmi tegevuse tasemel. Rahandusministeerium
vähendaks programmide arvu, siis on ettepanek, et
täiendab seletuskirja viidetega kehtivatele asjakohastele
programmide struktuuri muudatusi arutatakse Vabariigi
VV määrustel, mis sätestavad programmide koostamist
Valitsuse tasandil, kuid programmi sõnastuslikud
eelarvestrateegia ja eelarve koostamise käigus ning
täpsustused võiksid jääda ministeeriumi pädevusse. Ka
Rahandusministeeriumi volitusi anda juhiseid.
Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu, et
42 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
programmi tegevuste sõnastused vajavad ühtlustamist, seega
sõnastuslike muudatuste suur hulk varjutab kokkuvõttes
sisulised muutused programmi tegevuste tasandil, kuna
2022. aasta riigieelarve kokku panemiseks on jäänud
piiratud aeg. Palume täiendada riigieelarve seaduse
muutmise seaduse eelnõu seletuskirja, kuidas on mõeldud
otsustusprotsess programmi tegevuste nimetuste ja arvu osas
läbi viia Vabariigi Valitsuse tasandil. Kas ministeeriumid
esitavad tervikliku programmi eelnõu ja toovad välja
millised on muudatused programmi tegevustes ja arvus?
Uusi välisvahenditest rahastatavaid programmi tegevusi
Lisaks eelnimetatule palume seletuskirjas täpsustada
on võimalik riigieelarvesse lisada nii ministri
Euroopa Liidu toetuste planeerimise metoodikat. Näiteks
liigendusega (ühe valitsemisala piires), Vabariigi
oleme hetkel olukorras, kus 2021 IV kvartali jooksul võivad
Valitsuse täiendava liigendusega (mitme valitsemisala
erinevate Euroopa Liidu fondide Euroopa Komisjonile
vaheline) kui ka lisaeelarvega (nt uue perioodi
kinnitamiseks esitatud rakenduskavades toimuda
vahendid, mida ei ole üldse eelarvesse kavandatud).
muudatused tegevuste sisu osas (et need vastaksid paremini
Täpsemad juhised kirjeldatakse ka juhendite tasemel.
Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidele). Sellega seoses võib
Uue rahastusperioodi veel seni õigusraamistiku
Siseministeerium tekkida olukord, kus välisvahendid on planeeritud näiteks Selgitame
puudumise tõttu riigieelarvesse planeerimata
2022. aastaks ühe programmi tegevuse alla, kuid kuna
välisvahendeid ning nendega seotud uusi programmi
läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga võib muutuda
tegevusi saab 2022 aastal sinna lisada läbi lisaeelarve
rakenduskava tegevuste sisu, tuleks 2022. aasta kulutusi
protsessi, kus eelnõu esitamine, arutamine ja
hakata tegema hoopis teise programmi tegevuse alt, kuhu
vastuvõtmine toimub käesolevas seaduses sätestatud
neid konkreetseid välisvahendeid planeeritud ei ole. Palume
korras. Välisvahendid on tuludest sõltuvad piirmäärata
täpsustada, millises protsessis on võimalik antud
vahendid, mida on aasta jooksul võimalik ka üle- või
eelarvemuudatusi teha?
alatäita.
3. Eelnõu muutmisel pole arvestatud, et teenuste maksumus
Riigieelarve seaduse ja määruse eelnõus sätestatakse
koosneb erinevatest kulu liikidest, mis jaotuvad kulumudeli
kulude puhul kohustus Vabariigi Valitsuse korralduses
alusel erinevatele teenustele ning seeläbi programmi
näidata vaid vahendite jaotus tulemusvaldkondadesse.
tegevustele.
Siseministeerium Selgitame Investeeringute puhul seda kohustust ei sätestata. Samal
ajal säilib nõue, et korralduse seletuskirjas tuleb tuua
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punkt 21)
detailsed arvestuse alused ning muuhulgas esitada ka
paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
kulude jaotuse prognoos programmi tegevuste lõikes.
„(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise
43 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel määrab
Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna ja programmi
tegevuse, kus raha kasutatakse.
Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse reservist on
viimastel aastatel eraldatud rahalisi vahendeid
sihtotstarbeliselt konkreetse kulu katmiseks. Erinevad
otsesed kulud on jagatud erinevatele teenustele lähtuvalt
välja töötatud kulumudelist. Ressursside tõhusamaks
kasutamiseks on eriti kallihinnaline tehnika erinevate
teenuste vahel ristkasutuses. Seetõttu ei ole võimalik reservi
vahendite eraldamise korral määratleda ühte konkreetset
programmi tegevust. Seletuskirja lk 2 joonisel on asutuse
operatiivjuhtimise tasanditena välja toodud teenus ja teenuse
tegevus, kuid pildilt puudub ressursi vaade teenuste
maksumuse arvestamiseks. Palume teema veelkord läbi
mõelda ja täiendada eelnõu ning seletuskirja nii, et
lahendatud oleks ka teenuste maksumuse arvestamisega
seotud probleemid.
Toome siinkohal kaks näidet Siseministeeriumi
Oleme täiendavalt analüüsinud Vabariigi Valitsuse
valitsemisalast, miks muudatusettepaneku rakendamine on
reservist eraldatud vahendite kasutamist, sh programmi
raskendatud. Mitmel aastal on Siseministeeriumi
tegevuse tasandil ning nõustume, et esineb juhtumeid,
valitsemisalale eraldatud Vabariigi Valitsuse reservist raha
kus ühe Vabariigi Valitsuse korraldusega eraldatud
õnnetuses hävinud päästesõiduki asendamiseks või Politsei-
sihtotstarbega vahendid võivad jaguneda paljude
ja Piirivalveameti lennuki ja kopteri erakorralisteks
erinevate tegevuste vahel ning nende määratlemine
remontideks. Nii päästesõiduk kui ka lennuk ja kopter on
korralduses võib tingida vajaduse korraldust
Siseministeerium ristkasutuses erinevate teenuste pakkumisel ning tehnika Selgitame
tagantjärele muuta. Seetõttu sätestatakse seaduses ja
remondiga seotud kulud jagatud kulumudeli alusel erinevate
riigieelarves kulude puhul kohustus korralduses näidata
teenuste vahel, mis omakorda on koondatud erinevate
vaid vahendite jaotus tulemusvaldkondadesse.
programmi tegevuste alla. Seega ei ole võimalik raha
Investeeringute puhul seda kohustust ei sätestata. Samal
eraldamisel nimetada, millisesse programmi tegevusse
ajal säilib nõue, et korralduse seletuskirjas tuleb tuua
reservist eraldatud raha kanda või nimetada tuleks mitu
detailsed arvestuse alused ning muu hulgas esitada ka
programmi tegevust, mis läheb vastuollu pakutud
kulude jaotuse prognoos programmi tegevuste lõikes.
muudatusettepanekuga.
44 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõus on erisused
investeeringute osas. Tihti eraldatakse Vabariigi Valitsuse
reservist vahendid investeeringuteks. Seletuskirja lk 13 on
öeldud, et detailsuse suurendamine ei puuduta tulusid,
finantseerimistehinguid ega investeeringuid. Seega tekib
küsimus, miks Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud
investeeringute puhul kehtib nõue jagada need programmi järgmiselt: "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite
Siseministeerium tegevuste lõikes, kuid koheselt planeeritud investeeringute Arvestatud eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha
osas sellist nõuet ei ole. Teeme ettepaneku muuta eelnõu §1 eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus
punkti 21 sõnatust nii, et eelnõus oleks läbivalt ühesugune tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.“
loogika investeeringute kajastamiseks. Samuti palume sellest
lähtuvalt täpsustada ka rakendusakti „Vabariigi Valitsuse 31.
juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist
vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise
kord“ muutmine“ eelnõu.
Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud
Samuti palume sellest lähtuvalt täpsustada ka rakendusakti
järgmiselt: "1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
„Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123
Siseministeerium Arvestatud reservist vahendite eraldamise kohta, milles
„Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja
ministeerium ja Riigikantselei märgivad kulude puhul
eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu.
tulemusvaldkonna."
4. Kuluarvestustarkvara KAIS ei võimalda kasutada eelarve Rahandusministeerium ei nõustu väitega, et KAIS ei
paindlikkuse sätet. võimalda paindlikkusreeglite jälgimist. Eelarve täitmise
Siseministeerium Selgitame
jälgimiseks on loodud aruanne, mis võimaldab jälgida
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punkt 20) nii piirmääradest kinnipidamist kui ka vastavust
45 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
paragrahvi 56 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse paindlikkusreeglitele. Selle edasiarendamist
järgmiselt: „(21) Eelarve täitmisel on riigieelarvega kindlaks käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade
määratud programmi tegevuste piirmääraga vahendite mahtu ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse
lubatud ületada kuni 30 protsenti, kuid mitte üle ühe miljoni eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures
euro. Seejuures ei ole tulemusvaldkonna eelarve piirmääraga täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse
vahendite mahtu lubatud ületada.“; muutmisega.
Sõltumata infosüsteemist peab olema enne kulu
Pooldame põhimõtet, et programmi tegevuste eelarve tegemist kindlus, et eelarves on kulu tegemiseks
täitmise osas luuakse paindlikkus, kuid soovime, et selle vajalikud finantsvahendid olemas.
rakendamiseks oleks toimiv lahendus. Juhtisime Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad
Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele teemale ka 14. igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline
juunil toimunud ministeeriumi finants- ja arendusjuhtidele andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud
suunatud seminaril, et kuluarvestustarkvara KAIS ei välja ja koolitanud valitsemisalade töötajaid kasutama
võimalda jooksvalt ja usaldusväärselt kontrollida eelarve automatiseeritud lahendust, mis vähendas oluliselt
täitmise ületamist, mis on lubatud kooskõlastamisele modelleerijate käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt
saadetud eelnõus. Enne muudatuste rakendamist on vajalik oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine
välja töötada nii metoodika kui ka luua seda toetav IKT töömahukas.
rakendus eelarve paindlikkuse rakendamiseks. Kehtiv
riigieelarve seaduse redaktsioon võimaldab eelarve täitmise
paindlikkust programmi tasandil, kuid ka programmide
eelarve täitmise ületamist lubatud piirmääras ei ole võimalik
kontrollida. Kuluarvestustarkvaras KAIS katsetamine ja
summade sisestamine ning kustutamine ei ole reaalne, sest
infosüsteem ei tööta päris tihti ja kogu valitsemisala
kulumudeli uuendamine võtab rohkem kui ööpäeva. Ei ole
reaalne, et me sellises tempos hakkame iga soovitud
eelarvemuudatuse või juba tekkinud kulude konteerimise
juures katsetama KAISiga, et kas jääb 30% või 1 miljoni
euro piiridesse või mitte. Palume enne sellise piirangu
kehtestamist töötada välja selgesti arusaadav metoodika ning
ette näha reaalselt toimiv lahendus piirangust kinnipidamise
kontrollimiseks.
46 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Eelnõu sõnastusest ei tule välja, kas paindlikkuse
Paindlikkuse rakendamine on planeeritud ühe
suurendamine programmi tegevuste vahel eelarve täitmise
tulemusvaldkonna tegevuste piires ja vahel,
osas on lubatud ühe tulemusvaldkonna lõikes või kogu
tulemusvaldkonna mahtu ei ole lubatud ületada. Oleme
valitsemisala eelarve lõikes. Teemat ei ole täpsemalt avatud
vastavalt toodud märkusele täpsustanud sätte sõnastust,
Siseministeerium ka seletuskirjas, kuid tundub loogiline, et paindlikkus on Selgitame
lisaks asendanud täitmise hälvete lubatavuse ministri
loodud eelarvevahendite paindlikumaks kasutamiseks ühe
õigusega liigendust muuta (ulatus ja tingimused tuuakse
tulemusvaldkonna sees. Ettepanek on § 1 punkti 20
riigieelarve tekstiparagrahvis, plaanitud samades
täiendada, et oleks üheselt arusaadav paindlikkuse loomine
määrades kui algses eelnõus).
ühe tulemusvaldkonna raames.
5. Riigieelarve menetlemisega seotud otsustusprotsess on
seletuskirjas avatud kahe eraldi punkti all, mis raskendab
terviku ülevaate saamist muutusest.
Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktid on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
14-18 puudutavad riigieelarve strateegia ja riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve
eraldiseisvate protsesside üheks sügiseseks protsessiks vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
liitmist. Teretulnud on avaliku teenistuse töökoormuse riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
vähendamine. Palume seletuskiri ümber struktureerida nii, et kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale
kõik otsustusprotsessi muudatusega seotud riigieelarve seaduse muudatust.
Siseministeerium Selgitame
muudatusettepanekud oleksid koondatud kokku. Praegu on Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
seletuskirja peatükis 3.3. tutvustatud protsessi muudatusi, aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
kuid protsessiga seotud kuupäevade muudatustest on juttu arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
järgmises peatükis 3.4. Näiteks seni 1. märtsiks esitavad paralleelsete protsessidega.
materjalid tuleb nüüd esitada 15. juuliks. Juhime tähelepanu, Seletuskirja ülesehituses oleme lähtunud muudatuse
et materjalide esitamise tähtaja viimine 15. juulile tekitab sisust ja koondanud ühte kokku paragrahvid, mis üht
olukorra, kus osa protsessist langeb kokku suvepuhkuste või teist sisu puudutavad.
perioodiga, mistõttu dokumentide täiendamised,
täpsustamised ning kooskõlastamised võivad võtta arvatust
rohkem aega.
47 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Selgitame, et antud punkti muudatus ei ole sisuline vaid
Tähelepanek haakub ka eelnõu § 1 punktiga 1, kus on on kehtinud ka seni. Kuna stabiilsusprogramm
täpsustatud, et edaspidi on ministeeriumid kohustatud eraldatakse eelarvestrateegiast, siis on selguse huvides
esitama informatsiooni kevadise stabiilsusprogrammi ka õigusaktis vaja stabiilsusprogrammi sisend
koostamiseks. Palume seletuskirja täiendada ning nimetada, eraldiseisvalt välja tuua.
milliseid andmeid on vajalik esitada kevadise protsessi Stabiilsusprogrammi koostamise jaoks kasutatakse
Siseministeerium Selgitame
jaoks. Seletuskirja täiendus võimaldab hinnata, millisel majandusprognoosi sisendit. Majandusprognoosi jaoks
määral on võimalik juba täna kehtivat ettevalmistusprotsessi puudub vajadus esitada infot tegevus- ja
edasi lükata talvelt kevadele - suve algusele ning millisel asutusepõhiselt. Täpsema sisendi vajaduse töötab RM
määral on vajalik protsessi ümber kujundada vajalike läbi, sh lähtub põhimõttest koormata võimalikult vähe
andmete esitamiseks stabiilsusprogrammi koostamiseks. valitsemisalasid.
48 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Rahandusministeerium koostöös Riigikantseleiga
täiendab seletuskirja: Eelnõu § 1 punkt 4 – paragrahvi
19 lõike 1 täiendamine
Uue strateegilise arengudokumendina lisatakse riigi
pikaajaline arengustrateegia, mida on alati üks ning mis
koosneb Riigikogu tasemel vastu võetavast
põhidokumendist ning valitsuse tasemel heaks
kiidetavast tegevuskavast. Riigi pikaajaline
arengustrateegia on kõiki poliitikavaldkondi hõlmav
6. Riigi pikaajalise arengustrateegiat puudutavad sätted valdkondade ülene katusstrateegia, mis seab
vajavad täpsustamist, et kindlustada riigi pikaajalise ühiskonnale ning strateegilistele arengudokumentidele
arengustrateegiale selge roll strateegilise planeerimise ühtsed strateegilised sihid. Riigi pikaajalise
süsteemis. arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise
arengudokumentide loetelusse aitab kaasa
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktid õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse riigi
Siseministeerium 4-6 puudutavad Eesti 2035 kui eraldi riigi pikaajalise Arvestatud pikaajalise arengustrateegia koostamiseks.
arenguvisiooni kehtestamist. Palume eelnõu § 1 punkti 5
seletuskirjas tuua välja, milline on riigi pikaajalise Eelnõu § 1 punkt 6 – paragrahvi 20 lõike 1 täiendamine
arengustrateegia seos samuti Riigikogu tasandil vastu Lisatakse riigi pikaajalise arengustrateegia menetlus.
võetavate poliitika põhialustega. Praegune eelnõu sõnastus Riigi pikaajalise arengustrateegia põhidokumendi võtab
selgitab riigi pikaajalise arengustrateegia seost valdkondlike vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi
arengukavadega. Valitsuse ettepanekul. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse
koostööstrateegiana seab Riigikogu strateegilised sihid
ning Vabariigi Valitsus töötab välja tegevuskava sihtide
poole liikumise tagamiseks. Tagada tuleb riigi
pikaajalises arengustrateegias sõnastatud strateegilised
sihtide kooskõla ka teiste kehtivate Riigikogu tasandi
arengudokumentidega ning samuti lähtub Vabariigi
Valitsus valdkonna arengukavade ja programmide
koostamisel seatud pikaajalistest strateegilistest
sihtidest.
49 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Rahandusministeerium täiendab koostöös
Riigikantseleiga seletuskirja: Eelnõu § 1 punkt 5 –
paragrahvi 19 täiendamine lõikega 11
Eelnõu § 1 punkt 5 toob välja, et riigi pikaajaline Sõnastatakse riigi pikaajalise arengustrateegia olemus ja
arengustrateegia koostatakse vähemalt 15 aastaks, kuid pole minimaalne kestus.
täpsustatud, kui tihti dokumenti uuendatakse. Hetkel Strateegilises planeerimises on esindatud kesk-pikk
kehtivad ja uuendamisel olevad valdkondlikud arengukavad vaade programmi ja valdkonna arengukava näol, mis
sõnastavad enamasti täpsemad strateegilised eesmärgid kas koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks.
Siseministeerium Arvestatud
aastani 2030 või 2035. Mõni üksik ka pikemaks perioodiks. Muudatusega sisustatakse pikaajalisemat vaadet ja
Eelnõu punkti täpsustamisega on vajalik vältida uuesti arenguid vähemalt 15 aastat ette planeeriv
olukorda, kus alustatakse valdkondlike arengukavade arengudokument, mis täidab seni eksisteerinud lünga
uuendamist enne, kui on samaks perioodiks kokku lepitud Eesti strateegilise planeerimise raamistikus.
riigi pikaajaline arengustrateegia. Arengustrateegiat uuendatakse vastavalt vajadusele,
võttes seejuures arvesse Euroopa Liidu
struktuurvahendite perioodi, kehtivate valdkonna
arengukavade kestvust ja ühiskonna arenguid.
7. Tehnilised täpsustused
Seletuskirjas lk 4 tabelis 1 on tärniga märgitud
ministeeriumid, kus on ühised tulemusvaldkonnad.
Siseministeerium Siseministeerium, Kultuuriministeerium ja Arvestatud Parandused seletuskirja sisse viidud
Välisministeerium ühiselt valmistavad ette Sidusa Eesti
arengukava. Nii Siseministeerium kui ka
Kultuuriministeerium on loonud programmid Sidusa Eesti
tulemusvaldkonna alla. Palume tabelit täiendada.
50 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
1. Lisada eelnõusse § 56 lg 2 punkt 2 juurde täiendav säte :
Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise
erivarustuse osas liigendust Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
administratiivselt ja majandusliku sisu järgi, lähtudes paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle.
hangete sisu täpsustumisest. Teisalt on investeeringute väljatoomisega
Selgitus: Kaitseministeeriumi valitsemisalal on olnud õigus tulemusvaldkondade alt lisatud paindlikkust erinevate
kaitseotstarbelise erivarustuse liigendust täpsustada alates alla 10 mln euro makstavate ja mittekinnisvara
2019. aasta riigieelarve seadusest, kus see õigus oli lisatud objektide ümberliigendamiseks. Kuivõrd tagatud on
Kaitseministeerium Arvestamata
tekstiparagrahviga. 2020-2021. aastal tuleneb sama õigus võimalus muuta eelarvet programmi tegevuste vahel ja
riigieelarve (baas)seadusest ja riigieelarve investeeringuid, mis kajastuvad varasema programmi
programmipõhisest liigendusest, kus ministril on volitus taseme asemel valitsemisala üleselt, on võimalik samuti
programmi sees kulude ja investeeringute jaotust muuta. Vabariigi Valitsuses muuta, siis tagab see meie
kaitseotstarbelise soetuste liigendamise õigus hinnangul paindlikkuse aasta kestel ettenägematute
investeeringute ja kulude vahel võimaldab paindlikult muudatuste lahendamiseks.
reageerida hankekava täpsustumisele, mis on omakorda
tingitud logistilistest või tootjapoolsetest teguritest.
2. Täiendada § 58 lg 2 alljärgnevalt:
„(2)Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise
otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel määrab
Vabariigi Valitsus investeeringutele ministeeriumi
valitsemisala ja ettenägematutele kuludele
tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse, kus raha
kasutatakse.“ Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud
Selgitus: VV reservist eraldatakse vahendeid nii kuludeks järgmiselt: "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite
Osaliselt
Kaitseministeerium kui investeeringuteks. Eelnõus pakutud muudatus täpsustab eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha
arvestatud
Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise täpsusastet eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus
viisil, mis ei ole kohaldatav investeeringute eraldamisele tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.“
(korralduses tuleb määrata tulemusvaldkond ja programmi
tegevus). Kavandatud muudatuste kohaselt kajastatakse
investeeringud riigieelarves edaspidi valitsemisala all ilma
tegevuspõhise liigenduseta, seega peab VV reservist raha
eraldamisel kehtestatavates tingimustes sätestama eraldi ka
detailsusastme, mis tuleb määrata raha eraldamisel
51 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
investeeringuteks. Sarnane täiendus tuleb sisse viia ka
Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014.a määruse nr 123
„Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja
eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmise eelnõusse.
Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud
Sarnane täiendus tuleb sisse viia ka Vabariigi Valitsuse
järgmiselt: "1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
31.juuli 2014.a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse
Kaitseministeerium Arvestatud reservist vahendite eraldamise kohta, milles
reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
ministeerium ja Riigikantselei märgivad kulude puhul
kasutamise kord“ muutmise eelnõusse.
tulemusvaldkonna."
3. Võimaldada Kaitseministeeriumil korrastada eelarve
liigenduses programmid, meetmed ja programmi tegevused
lähtuvalt riigikaitselise juhtimisinfo vajadustest.
Selgitus: Kaitseministeerium korrastab tulemusvaldkonna
Julgeolek ja riigikaitse elementide strateegilist infot
eesmärgiga viia valdkonna programmide ülesehitus Rahandusministeerium on Kaitseministeeriumi
vastavusse valdkonna ja valitsemisala strateegilise programmide tegevuste konsolideerimise ettepanekust
juhtimisega, Riigikaitse Arengukava 2021-2031 teadlik. Oleme nõus, et juhtimises peab kasutama
(koostamisel) sõjalise riigikaitse peatükiga ning Vabariigi võimalikult ühilduvaid süsteeme. Samal ajal peame
Kaitseministeerium Valitsuse tegevusprogrammi ülesandega koostada RKAK Arvestatud säilitama eelarve optimaalse läbipaistvuse ja
sõjalise kaitse peatükile tuginev riigikaitse sõjalise arusaadavuse. Õiguskantsler on oma 13.05.21 kirjas
kaitsevõime programm 2023-2026. Riigikogu liikmetele üles kutsunud leidmaks tasakaalu
Kaitseministeeriumi hinnangul on otstarbekas vältida seadusandliku ja täideviiva võimu pädevuste vahel
mitmekordsest muutmisest tulenevat ettevalmistavate eelarve ettevalmistamisel ja kinnitamisel.
läbirääkimiste, tehniliste paranduste ja vastavustabelite
koostamise mahtu ning minna üle kohe tervikuna uuele
struktuurile. Strateegilise planeerimise tasandite
korrastamine panustab ühtlasi eelarve selguse, piisavuse ja
sisukuse eesmärki.
52 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle
ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning
paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks
ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks
4. Eelnõu § 1 punktiga 20 nähakse ette luba ületada eelarve tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas
täitmisel riigieelarvega kindlaks määratud programmi läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema
tegevuste piirmääraga vahendite mahtu kuni 30 protsenti, kaasarääkimisvõimaluse tagamisega.
kuid mitte üle ühe miljoni euro. Palume programmi Oleme täiendavalt analüüsinud 2020. ja 2021. aasta
Kaitseministeerium tegevuste ümbertõstmise piiri määratlemisel siiski arvesse Arvestamata riigieelarve muudatuste mahtusid ning sellest tulenevalt
võtta valitsemisalade suurust ning kehtestada nt ressursside oleme leidnud, et eelnõus toodud piirmäärad on pigem
hulgast sõltuvalt diferentseeritud piirsummad. Teatud optimaalsed. Arvestades, et kevadel esitatud andmete
juhtudel ei ole 1 mln piirang põhjendatud ning toob kaasa põhjal ulatusid suuremahulised tegevused (piirmääraga
asjatut bürokraatlikku menetlust. vahendite osas) üle 100 (suurim 192) mln euro,
tähendaks summalise piiri kaotamine või selle
diferentseerimine ministrile eelarve muutmise õigust 30
mln või rohkemagi ulatuses. Sellises mahus muudatuste
lubamine on ebaproportsionaalne Riigikogu
kaasarääkimisõiguse suhtes.
53 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Lisaks, selgusetuks jääb, kuidas seda paindlikkust rakendada
saab.
Eelnõu sõnastus võimaldab programmi tegevuse eelarvet
täitmisel küll ületada, kuid ei luba eelarvet muuta, seega on Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis
minister kohustatud valitsemisala eelarve detailsema võimaldab jälgida nii piirmääradest kinnipidamist kui
liigenduse sätestamisel ning programmi kinnitamisel püsima ka vastavust paindlikkusreeglitele. Selle
riigieelarvega ette antud programmi tegevuste limiitide edasiarendamist käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt
Kaitseministeerium Selgitame
piires. Kui asutused täidavad ministri käskkirja ja püsivad valitsemisalade ettepanekutest oleme teinud riigieelarve
oma limiitide piires, siis eelarve ületamist ei teki ning seaduse eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse
loodud paindlikkust kasutada ei ole võimalik. Palume juures täitmise ületamise õiguse ministri tasemel
täpsustada, kas ja kuidas nimetatud säte annab ministrile liigenduse muutmisega.
õiguse volitada asutusi ületama eelarve piirmäärasid, mille
on vastu võtnud Riigikogu ja määranud minister
käskkirjaga?
Üldisel tasemel aja- ja tegevuskava on võimalik teha
kättesaadavaks varem (nt üldine kuupäev ja andmed
majandusprognoosiks või RES sisendmaterjaliks).
5. Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi
Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev
juhiste andmise tähtaeg lükatakse eelnõuga ligikaudu 2,5
on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
kuud edasi, 1. veebruarile, kuid seletuskirjas ei ole
eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve
selgitatud, missugune on kavandatav uus riigi
vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
Kaitseministeerium eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ajakava. Peame Selgitame
riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
oluliseks, et üleminekuaastal esitab Rahandusministeerium
kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale
protsessi juhised jätkuvalt novembris, et ministeeriumid
riigieelarve seaduse muudatust.
saaksid paremini ette valmistada üleminekut uuele
Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
protsessile.
aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
paralleelsete protsessidega.
54 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
6. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 § 3 lg 2 ja
3 kohaselt on eelarvestrateegia sisendite esitamisel aluseks
Rahandusministeeriumi esitatud vahendite maksimaalsed
mahud, mille aluseks on kehtiv eelarvestrateegia vastava Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev
aasta kohta ning pärast eelarvestrateegia kinnitamist on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
pikaajalise mõju ja katteallikatega Riigikogu või Vabariigi eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve
Valitsuse otsused, ning järgmise eelarvestrateegia perioodi vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
viimase aasta aluseks võetakse sellele eelnev eelarveaasta, riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
mida korrigeeritakse ühekordsete otsustega. Kui kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale
eelarvestrateegia koostamine lükkub sügisesse, riigieelarve seaduse muudatust.
Kaitseministeerium siis kuidas hakkab kevadise majandusprognoosi info Selgitame Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
mõjutama vahendite maksimaalseid mahtusid? Kas suviste aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
eelarvesisendite esitamisel tuleb jätkuvalt lähtuda eelmise arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
RESi maksimaalsetest vahenditest või juba uutest paralleelsete protsessidega.
kevadprognoosi makronäitajatest? Riigieelarve ja riigi Valitsemisalade maksimaalseid mahte esialgsel
eelarvestrateegia protsessi optimeerimine vähendab küll hinnangul ei ole vajalik kevadise majandusprognoosiga
lõppdokumentide koostamise koormust, kuid selgusetu on, uuendada, kuna sügisene majandusprognoos annab
millal ja mis ulatuses on vaja jätkuvalt esitada andmeid omakorda uuendatud maksimaalsed vahendid.
kevadiseks majandusprognoosiks ja Vabariigi Valitsuse
kevadise otsustusprotsessi toetamiseks, ning mis on RES/RE
sisendite esitamise suvised tähtajad ja nõuded.
7. Tervitame sügisese majandusprognoosi varasemaks Majandusprognooside avalikustamine lepitakse VV-ga
toomise eesmärki. Ühtlasi soovitame fikseerida selle kokku igakordselt eraldi lähtuvalt VV ajakavast ning
valmimise ja avalikustamine konkreetse kuupäevaga. See prognoosi sisendite kättesaadavusest ja valmisolekust.
Kaitseministeerium aitab riigieelarve ja RES protsessiga seotud personalil ning Arvestamata Selliste kuupäevade fikseerimine seaduse tasandil ei ole
valitsemisala juhtkondadel valitsemisala siseseid protsesse asjakohane ja ka selle rakendamine ebatõenäoline
paremini planeerida, mis aitab omakorda kaasa riigiülese (riigikogu kirjutab valitsusele ette, millal alustada
protsessi kvaliteedile. eelarvearuteludega).
55 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
8. Ka uue riigieelarve liigenduse puhul peab
Kaitseministeerium oluliseks, et riigieelarve seletuskirjas
säilib ühemõtteline teave NATO metoodikale vastava Riigieelarve seletuskirja Kaitseministeeriumi
Kaitseministeerium kaitsekulude arvestuse kohta. Arvestatud valitsemisala osasse lisatakse NATO metoodikale
Ühtlasi täname, et esitatud eelnõus on juba arvesse võetud vastav kaitsekulude arvestus.
Kaitseministeeriumi jaoks olulisi aspekte, sh riigisaladuse ja
salastatud välisteabe korrektse kajastamise nõudeid.
Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante,
kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema
tähtajaga ning aruannet võib esitada
Eelnõu § 1 punkt 2 – § 12 lõike 1 muutmine
Rahandusministeeriumile varem enne puhkuseid.
Muudetakse keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani
Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni
Rahandusministeeriumile esitamise tähtaega varasema 1.
lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded,
märtsi asemel 15. juuliks.
seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada
Sotsiaalministeerium Eelnõuga muudetakse keskvalitsuse juriidilise isiku Arvestamata
möödunud aasta kohta juba auditeeritud
finantsplaani esitamise tähtaega. Teeme ettepaneku viia
raamatupidamisandmeid, varasemalt märtsis esitatud
tähtaeg kooskõlla riigi osaluse valitsemise aruande ning
esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on
asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete tähtaegadega,
aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta
et veelgi enam vähendada ministeeriumide halduskoormust.
eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja
hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete
koostamisel värskemat sisendit.
Eelnõu § 1 punkt 4 – § 19 lõike 1 täiendamine
Rahandusministeerium võtab viite varem langetatud
Uue strateegilise arengudokumendina lisatakse riigi
otsusele teadmiseks. Erinevate poliitikavaldkondade
pikaajaline arengustrateegia, mida on alati üks ning mis
põhialuste kehtestamine on Riigikogu pädevus, mida
koosneb Riigikogu tasemel vastu võetavast
Riigikogu on ka korduvalt kasutanud (näiteks
põhidokumendist ning valitsuse tasemel heaks kiidetavast
õigusloome poliitika põhialused 2030, kliimapoliitika
tegevuskavast.
Sotsiaalministeerium Arvestamata põhialused 2050, kriminaalpoliitika alused 2030,
5. septembril 2019. aastal toimunud valitsuskabineti
maapõuepoliitika alused 2030. Arvestades, et
nõupidamisel anti Riigikantseleile ülesanne töötada välja
valdkondlike arengukavade ning programmide
ettepanek poliitika põhialuste kui strateegiadokumentide
kinnitamine on täielikult täidesaatva võimuharu
liigi kaotamiseks. Toetudes nimetatud ülesandele teeme
pädevus, on tasakaalu huvides mõistlik põhjalikult
ettepanekule jätta strateegiliste arengudokumentide loetelust
kaaluda Riigikogu rolli ja tema käsutuses olevaid
välja poliitika põhialused. Riigieelarve seaduse
56 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
rakendusaktidega reguleeritakse valdkonna arengukava ja instrumente kõikide strateegilise planeerimise
programmi koostamist ning riigi eelarvestrateegia ja dokumentide kogumis.
riigieelarve eelnõu koostamist. Poliitika põhialused on
tänases õigusruumis reguleerimata.
Eelnõu § 1 punkt 10 – § 26 lõike 5 muutmine
Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi
riigieelarve kulude liigendus senise programmi taseme
asemel programmi tegevuste tasemel.
Seletuskirja lk 8 kohaselt: „Riigieelarve järjepidevuse
hoidmiseks ei ole ministrite poolt kinnitatavates
Programm on 4.aastane dokument, millega viiakse ellu
Sotsiaalministeerium programmidokumentides võimalik programmi tegevuste Selgitame
arengukava eesmärke. Riigieelarve kinnitatakse aastaks.
arvu ja sõnastusi muuta. Volitus selleks antakse Vabariigi
Valitsusele riigieelarve koostamise käigus.“. Riigieelarve
seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitab programmi minister.
Näeme siinkohal vastuolu ministri, Vabariigi Valitsuse ning
Riigikogu otsustuspädevuse vahel, mida palume
Rahandusministeeriumil selgitada.
Vahepealsetele arengutele tuginedes on ÜKP fondide
2021-2027 meetmete nimekiri meetme tasandil. Meede
on üldjuhul TERE raamistikule vastav meede, kuid
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
teatud juhtudel sellest väiksem tükk (läbipaistvuse vm
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu
põhjusel) või mitmest TERE meetmest koosnev tükk
kohaselt ühildatakse rakenduskava rahastamiskava
(rakenduskava tervikliku sekkumise kaalutlustel).
riigieelarve seaduse tähenduses tegevuspõhise riigieelarve
Sotsiaalministeerium Selgitame Meetmete nimekiri koostatakse rakendusperioodi kohta,
programmidega nii, et rahastamiskavas märgitakse ära
ehk 2021-2029, see on raamistik (piirid), mille sisse
programmi meede, mida rahastatakse toetusest. Palume
peab mahtuma RES/RE raames planeeritud eelarve
Rahandusministeeriumil viia kooskõlla riigieelarve ja
programmi tegevuse tasandil. Rahandusministeerium on
struktuurivahendite rahastamise loogika, sh
lubanud ministeeriumitele suuremat paindlikkust
planeerimistasandid.
võrreldes 2014-2020 perioodiga, mistõttu meetmete
nimekirja programmi tegevuse tasandile ei viida.
57 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Halduskoormuse suurendamist peab võimalikult
vältima. Tegevuspõhise eelarve süsteemis on
Eelnõu § 1 punkt 10 – § 26 lõike 5 muutmine programmi tegevus olemas. Tuleb nõustuda, et senise
Nõustume, et riigieelarve seadusepilt peab olema programmi eelarve tasemelt (riigiüleselt 38 RES 2022-
Sotsiaalministeerium läbipaistvam ja selgem. Samas juhime tähelepanu, et Selgitame 2025 kontekstis) liikumine tegevuste tasemele
riigieelarve seadusepildi esitamine tegevuse tasandil, (prognoositavalt 240 rida) toob kaasa suurenenud
suurendab valitsemisala asutuste töömahtu. kirjeldamise ja analüüsi koormuse. Samas programmi
tulemuste aruandlus toimus juba 2020.a.
tulemusaruannetes programmi tegevuse tasemel.
Seetõttu on oluline, et Rahandusministeerium tagab
eelarveprotsessi juhtimisel valitsemisaladele sujuva
ülemineku uue seadusepildi vaatele ja arvestab järgmiste
asjaoludega:
ü Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi
eelarveotsuste sisseviimine eelarve- ja
kuluarvestustarkvarasse KAIS-i tegevuse tasandil nõuab
aega (miinimum üks nädal), st seda ei saa teha lühikese Rahandusministeerium, sõltudes selles kontekstis ka
Sotsiaalministeerium tähtajaga. Hiljem seaduse muudatusega otsuste õigetesse Selgitame Vabariigi Valituse ajakavast, püüab märkust eelarve
tegevustesse viimine on töömahukas kõigile tööprotsessis parimal võimalikul viisil arvesse võtta.
menetlustasanditele ning tõenäoliselt pole ka selliseid
tehnilisi korrigeerimismuudatusi õige Riigikogusse
muutmiseks viia. Samas, kui ei saa tegevuste ebaõigeid
eelarveid korrigeerida, siis võib see survestada asutusi
tegema teenuste hindade manipulatsiooni, mis annab riigi
eelarvetäitmisest vale olukorra ehk sellisesse
survesituatsiooni ei tohiks asutusi panna.
Eelarve- ja kuluarvestustarkvara KAIS peab olema
töökindlam (vähem tõrkeid), rohkem automatiseeritud ning Rahandusministeerium teadvustab oma vastutust
Sotsiaalministeerium Selgitame
valitsemisaladele peab olema vajadusel tagatud suurem eelarve arvepidamise rakenduste töökindluse eest.
KAIS-i tugi.
58 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Rahandusministeerium rõhutab, et tegevuspõhise
Lisataotluste esitamisel on valitsemisaladel kohe vaja
eelarve metoodika rakendamisel peavad lisataotlused
analüüsida, millistesse tegevustesse taotlus panustab, kuid
olema seostatud konkreetse programmi tegevusega.
võib siiski juhtuda, et mingite taotluste puhul ei ole
Selline metoodika oli kehtestatud ka 2021.a. kevadel
Sotsiaalministeerium valitsemisalad suutelised kõiki rakenduslikke ja õiguslikke Selgitame
lisataotluste esitamisel. Eelarveotsuste muutmisel peab
teemasid ette nägema või need muutuvad ajas. Seetõttu peab
siiski kehtima kindel üleriigiline protseduur, mis
olema tagatud ka sujuv otsuste muutmise protsess, mis ei
võimaldab varasemaid otsuseid seiratavalt muuta
takistaks rakendamist.
Riigikogult antud paindlikkusreeglite raames.
Loodame, et Rahandusministeerium teeb kõikide
Rahandusministeeriumi teenuste hulka kuuluvad kõik
üleriigiliste dokumentide ja KAIS-i aruannete (nt RETA,
Sotsiaalministeerium Selgitame riigiülesed tegevuspõhise riigieelarve standardaruannete
tulemusaruanne, ülekantavate vahendite aruanne)
arendused ja rakendamised.
muutmised, et põhiraskus ei langeks valitsemisalade peale.
· Eelnõu § 1 punkt 11 – § 26 täiendamine lõikega 7
Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi
üle kümne miljoni euro maksvad investeeringud objektide
kaupa Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumide
Sotsiaalministeerium Selgitame Samad reeglid kehtivad ka välisvahenditele.
valitsemisalade administratiivse jaotuse all.
Investeeringuobjektide maksumus arvestatakse
käibemaksuta. Palume tagasisidet, kas ja kuidas mõjutab
muudatus välisvahenditest tehtavaid investeeringuid?
Eelnõu § 1 punkt 20 – § 56 lõike 21 muutmine
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 56 lõiget 2 1 ja
Muutsime eelnõus § 56 lg 21 sõnastust ning tõime selles
sätestatakse paindlikkuse reeglid. Teeme ettepaneku
välja ministri õiguse riigieelarve piirmääraga vahendite
paindlikkuse reeglid sätestada jooksva aasta riigieelarve
Osaliselt ümberliigendamiseks ning selle ulatus ja tingimused
Sotsiaalministeerium seaduse tekstiparagrahvis. Tegevuspõhise eelarve
arvestatud tuuakse riigieelarves (tekstiparagrahvina). Antud sätetes
rakendamine on üleriigiliselt toimunud alles alates 2021.
on asendatud täitmisel hälvete lubamine ministrile
aastast ja hetkel ei ole kindel, kas paindlikkusereeglid on
liigendamisõiguse andmisega.
valitsemisaladele piisavad. Jooksva aasta riigieelarve
seaduse tekstiparagrahvides sätestatud paindlikkuse reegleid
59 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
on kergem tulevikus vajadusel korrigeerida, kui riigieelarve
baasseaduses sätestatud paindlikkuse reegleid.
Palume aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahviga
kehtestada paindlikkuse reeglid ka Vabariigi Valitsuse
Paindlikkuse reeglit Vabariigi Valitsuse reservist
reservist eraldatud vahenditele. Asutuste tegevuskulude ja
eraldatud vahenditele ette ei nähta, kuid eraldamine ise
IKT kuludega seotud Vabariigi Valitsuse reservivahendeid
muudetakse vähemdetailseks. Seaduse ja VV reservi
on raske täpselt prognoosida programmi tegevuse tasandile.
määruse eelnõus sätestatakse kulude puhul kohustus
Tegevuste rakendamisel võivad tulla muutused. Ühele
Osaliselt korralduses näidata vaid vahendite jaotus
Sotsiaalministeerium tegevusele planeeritud vahendid osutuvad suuremaks ja
arvestatud tulemusvaldkondadesse. Investeeringute puhul seda
teisele tegevusele planeeritud vahendid väiksemaks. Kuna
kohustust ei sätestata. Siiski säilib nõue, et korralduse
Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditele pole
seletuskirjas tuleb tuua detailsed arvestuse alused ning
eelarveprotsessis ette nähtud sarnast muudatuste protsessi nii
muuhulgas esitada ka kulude jaotuse prognoos
nagu baaseelarve vahenditele, siis teeme ettepaneku
programmi tegevuste lõikes.
rakendada ka Vabariigi Valitsuse reservi vahenditele
paindlikkuse reeglid.
Võib juhtuda, et paindlikkuse reeglid pole mingites
olukordades valitsemisalade jaoks piisavad nagu näiteks
praegune COVID kriis. Kui selgub, et kriisi tegevuste Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
kiireks rakendamiseks on vaja suunata ühest tegevusest paratamatult otsustusõigus eelarve kasutamise üle
eelarvevahendeid teise tegevusse, siis ei saa oodata aasta ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning
lõpuni, kui saab vahendeid seaduse muudatusega Riigikogus paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks
ümber tõsta, vaid need tegevused tuleb viia kohe ellu. ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks
Siinkohal toome näiteks Terviseameti või TEHIK-u (IKT) tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas
COVID kriisiga seotud tegevused, mille puhul sai läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema
Sotsiaalministeerium Selgitame
valitsemisala varasemate reeglite korral ise programmi sees kaasarääkimisvõimaluse tagamisega.
vastavalt vajadusel vahendeid ümber tõsta, et katta oma Olulises mahus muudatuste puhul on kohane kaasata
eelarvest kriisiga seotud kulud. Hetkel ei ole ka kindlust, kas otsustusprotsessi ka Riigikogu. Riigieelarve seadus ei
kiiret otsustamist vajavad eelarvemuudatused jäävad alati välista riigieelarve muutmise eelnõu algatamist ka
uue paindlikkuse reegli piirmäära sisse. Lisaks on seaduse mitmel korral eelarveaastas ning kriitiliste
muudatusega Riigikogus eelarve korrigeerimine tagantjärgi muutmisvajaduste korral on võimalik seda ka
tegevus, mis ei suurenda Riigikogu otsustusvõimalusi. Kas rakendada.
Rahandusministeeriumil on ettepanekuid, kuidas selliseid
olukordi tulevikus lahendada?
60 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Teeme Rahandusministeeriumile ettepaneku analüüsida ja
anda tagasiside, kas 1 mln eurot paindlikkuse limiidi
Sotsiaalministeerium Arvestatud Paindlikkuse reegel kirjeldatud seletuskirjas.
tõstmine astmeliselt vastavalt tegevuse eelarve suurusele
oleks mõistlik.
Tegevuse tasandi toomine seadusepilti mõjutab
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 10 asutusest kõige enam
5 asutust (Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet,
Terviseamet, Tervise Arengu Instituut ja TEHIK). Kõige
suuremad rakenduslikud takistused ja eelarvemuutmised
võivad tulla asutuste tegevuskulude ja IKT vahendite puhul,
kuna nimetatud vahendid on jaotatud programmide
erinevatesse tegevustesse. Seetõttu palub
Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil puudub
Sotsiaalministeerium, et 2022. aasta (detailsemale
pädevus lubamaks riigieelarve seaduses toodud sätetest
Sotsiaalministeerium seadusepildile üleminekuaastal) puhul ei esitata nii Selgitame
mittekinnipidamist või mittekinnipidamise tuvastamisel
Rahandusministeeriumi kui ka Riigikontrolli poolt
selle välja toomata jätmiseks.
ettekirjutusi, kui valitsemisalad ei suuda põhjendatud
olukordades paindlikkuse reeglitest kinni pidada. Samas
usume, et paindlikkuse reeglite järgimine võib olla võimalik.
Analüüsides Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2020. aasta
andmeid, siis 4 tegevuse täitmised küll ületasid eelarvet,
kuid jäid paindlikkuse reeglite piiresse.
Kindluse saamiseks on vaja pikemat uute reeglite
rakendamise aega.
61 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Kuna paindlikkuse reegel on tegevuse tasandil ja tegevus
koosneb tavaliselt mitme asutuse teenusest, siis palume
Rahandusministeeriumit, et ta teeks valmis ja annaks
asutustele võimaluse KAIS-is näha valitsemisala ülest Kuna eelarve täitmise hälvete lubatavus on asendatud
paindlikkuse reegli kontrollaruannet (asutused näevad ministri tasemel liigendamisõigusega, on käesolevaga
Sotsiaalministeerium Selgitame
kõikide valitsemisala asutuste eelarveid ja täitmist tegevuste loobutud antud aruande edasiarendamisest ning selle
ja teenuste lõikes). Aruanne tuleb uuendada miinimum üks erinevatel tasanditel kättesaadavaks tegemisest.
kord kvartalis. Kas oleks võimalik aruannet automaatselt
uuendada ka iga kuu? Vajadusel palume KAIS-i
automatiseerimiseks ka Rahandusministeeriumi tuge.
Eelnõu § 1 punkti 22 – § 591 lõike 2 muutmine
Teeme ettepaneku sõnastada § 591 lõige 2 järgmiselt:
„Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada
riigieelarvega määratud otstarbeks. Ülekantavate riigieelarve
vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste
vahelist jaotust võib ülekandmisel muuta, kui see on seotud
Administratiivne liigendus koosneb erinevatest
ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna
tasanditest. Nii liigendatakse riigieelarves vahendid
või programmi tegevuse ümberkorraldamise või
kõrgema taseme nt valitsemisalade kaupa,
Sotsiaalministeerium lõpetamisega“. Arvestamata
eelarvelimiidid seatakse asutuse tasandil jne. Seega ei
Eelnõus pakutud sõnastus on seaduses aegunud ning oli
ole administratiivne liigendamine kaotanud oma
põhjendatud kui eelarvet liigendati valitsemisalade all
tähendust ka ülekandmise kontekstis.
administratiivselt ja Vabariigi Valitsus kinnitas omalt poolt
asutuste lõikes tööjõu- ja majandamiskulusid. Riigieelarve
on juba mitu aastat tegevuspõhine ning administratiivselt
liigendab kulusid vastava ministeeriumi minister.
Seetõttu ei ole põhjendatud, miks piirata ülekandmisel
asutuste vahelist jaotust.
Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Üldisel tasemel aja- ja tegevuskava on võimalik teha
hinnangul on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 kättesaadavaks varem (nt üldine kuupäev ja andmed
„Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja majandusprognoosiks või RES sisendmaterjaliks).
Sotsiaalministeerium tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite Arvestamata Tõenäoliselt ei ole valitsuse ja riigikogu ajakava
ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest võimalik detsembris-jaanuaris saada septembri-
tulenevate aruannete esitamise kord“ §-s 18 toodud detsembri kohta.
eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamise Lõplike juhiste andmine jääb siiski veebruari algusesse
62 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
täpsustavate juhiste ning ajakava valitsemisaladel esitamise ja palume võimalusel nihutada valitsemisala sisemisi
tähtaja nihutamine 10. novembrilt 1. juhiseid keskselt riigieelarve tähtajast lähtuvalt.
veebruarile liiga hiline tähtaeg, kuna Sotsiaalministeerium Arvestades, et suuremalt jaolt sisendmaterjalide
peab valitsemisala asutuste eelarveprotsessi tegevused ja esitamise tähtaeg nihkub ca kvartali võrra on see ehk
tähtajad paika panema ja ministri käskkirjaga kinnitama võimalik.
jaanuari alguses.
Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on suur ja seetõttu on
vaja juba aasta alguses varakult tegevusplaanid ja ajakavad
koostada, et eelarveprotsessi tegevusi saaks kiirustamata ja
korrektselt ellu viia. Rahandusministeeriumi poolsed
täpsustavad juhendid ja ajakava on alati tugevalt mõjutanud
valitsemisala eelarveprotsesse.
Seetõttu teeme ettepaneku, et üleriigilised eelarvestrateegia
projekti ja aruannete koostamise täpsustavad juhised ning
ajakava, sh lisataotluste esitamise tingimused esitatakse
Rahandusministeeriumi poolt ministeeriumitele 10.
detsembriks.
Palume siiski Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruses nr Rahandusministeerium nõustub selle märkusega ent ei
112 fikseerida ka uus tulemusaruande esitamise kindel soovi ilma valitsemisaladega läbi rääkimata seni
tähtaeg, et valitsemisalad teaksid kohe, millise tähtajaga nad kehtestatud tähtaegasid muuta. Kui riigieelarve
peavad arvestama ning saaksid veenduda, et tulemusaruande strateegia koostamine liiguks kevadelt varasügisele,
koostamine ei langeks mõne muu töömahuka võiks kaaluda tulemusaruannete tähtaja toomist 31.
Sotsiaalministeerium Selgitame
eelarveprotsessi tegevusega ühele ajale. Eelarveprotsessi mailt paari nädala võrra varasemaks. Samas teadvustab
tegevusi viivad valitsemisalas ellu ühed ja samad inimesed. Rahandusministeerium väga hästi seda, et
Tulemusaruanne koostatakse iga aasta ja seetõttu ei tohiks tulemusaruannetes kasutatavad strateegilise
selle esitamise tähtaeg olla jooksvalt muudetav, mida planeerimise andmed ei ole osadel juhtudel oluliselt
määruse §18 võimaldab varem kättesaadavad.
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 112 punkt 1 – § 4 Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb
lõike 3 punkt 1 paratamatult otsustusõigus eelarve kasutamise üle.
muutmine „Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja Teisalt on investeeringute väljatoomisega
Sotsiaalministeerium ministeeriumide valitsemisalade administratiivse jaotuse all Arvestamata tulemusvaldkondade alt lisatud paindlikkust erinevate
esitatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud alla 10 mln euro maksvate ja mittekinnisvara objektide
valitsemisala kohta koondsummadena ning kulud ümberliigendamiseks. Täiendava, kulude ja
tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa;“ investeeringute vahel, ümberliigendamise õiguse
63 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Ebaselgeks jääb, kas valitsemisalad ei saa enam teha ministri andmine ei oleks kooskõlas planeeritava
otsustuse korras investeeringute ja kulude vahelisi paindlikkusreegliga ja olulise mahuga investeeringute
muudatusi, kuna investeeringud kajastatakse üle otsustamisega Riigikogus. Lisandunud on
administratiivse jaotuse all koondsummana ja kulud paindlikkuse reegel investeeringutele.
tegevuste tasandil. Palume see muutmise võimalus
valitsemisaladele jätta.
Seletuskirja lk 14 on märgitud: „Arvestades, et praegu on
programmi tegevusi, mille eelarve maht ulatub 5000 eurost
kuni 2,8 miljardi euroni, tuleb tähelepanu pöörata
Rahandusministeerium jagab seisukohta, et lähtuda
programmi tegevuse kui strateegilise hierarhia taseme
tuleb tegevuse sisust ning tegevuse all olevate teenuste
metoodilisele ühtlustamisele.“
kooslusest. Äärmused on seletuskirjas toodud pigem
Sotsiaalministeerium Juhime tähelepanu, et 2022. a riigieelarve koostamisel Selgitame
suure varieeruvuse kirjeldamiseks ning tegevuste
vajavad valitsemisalad lisaaega ja metoodilist juhendamist
ühendamiseks või teatud juhtudel ka tükeldamiseks, kus
Rahandusministeeriumi poolt, et seadusemuudatuse
asjakohane.
jõustudes jõuda ühtlustada programmi tegevuse tasand.
Palume, et tegevuste ühtlustamisel lähtutakse tegevuse
sisust, mitte üksnes tegevuse eelarvemahust.
1) eelnõu p 19 (RES § 56 lg 1 muutmine): muudatusega
kavandatakse, et riigieelarvega kindlaks määratud vahendite
jaotust ministeeriumide valitsemisalade tulemusvaldkondade
ja programmi tegevuste vahel on võimalik muuta vaid
riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui RES-st või Muutsime eelnõus § 56 lg 21 sõnastust ning tõime selles
riigieelarvest ei tulene teisiti. Teeme ettepaneku lisada välja ministri õiguse riigieelarve piirmääraga vahendite
sättesse võimalus, et ka ministril on põhjendatud vajaduse ümberliigendamiseks ning selle ulatus ja tingimused
Kultuuriministeerium Arvestatud
korral õigus muuta vahendite jaotust programmi tegevuste tuuakse riigieelarves (tekstiparagrahvina). Antud sätetes
vahel samas ulatuses kui on kajastatud eelnõu punktiga 20 on asendatud täitmisel hälvete lubamine ministrile
muudetavas sättes, ehk 30% protsendi ulatuses, kuid mitte liigendamisõiguse andmisega.
üle miljoni euro. Oleme seisukohal, et kavandatud muudatus
on vastasel korra liiga jäik ja sellise ministri pädevuse
lisamine annab ministeeriumi juhtimisel vajalikku
operatiivsust ja paindlikkust;
64 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
2) eelnõu p 22 (RES § 591 lg 2 muutmine): teeme
ettepaneku jätta muudetavast lõikest välja vahendite
administratiivse liigenduse reguleerimine. Peame seda
Administratiivne liigendus koosneb erinevatest
mittevajalikuks. Antud sõnastus on seaduses aegunud ning
tasanditest. Nii liigendatakse riigieelarves vahendid
oli põhjendatud kui eelarvet liigendati valitsemisalade all
kõrgema taseme nt valitsemisalade kaupa,
Kultuuriministeerium administratiivselt ning lisaks kinnitas Vabariigi Valitsus Arvestamata
eelarvelimiidid seatakse asutuse tasandil jne. Seega ei
asutuste lõikes tööjõu- ja majandamiskulusid. Riigieelarve
ole administratiivne liigendamine kaotanud oma
on tegevuspõhine ning administratiivselt liigendab kulusid
tähendust ka ülekandmise kontekstis.
vastava ministeeriumi minister. Oleme seisukohal, et ei ole
põhjendatud piirata vajadusel ülekandmisel asutuste vahelist
jaotust;
Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev
on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve
vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning
3) esitatud eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milliseks riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise
Kultuuriministeerium ajaks oodatakse ministeeriumidelt edaspidiselt RES-i Selgitame kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale
sisendeid, palume nimetatud info eelnõu seletuskirja lisada; riigieelarve seaduse muudatust.
Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
paralleelsete protsessidega.
65 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
4) juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas toodud tabelis 1
(lk 4) vajab täpsustamist, et Kultuuriministeeriumi
valitsemisala puhul on kahest tulemusvaldkonnast üks nn
ühine tulemusvaldkond. Nimelt on riigi eelarvestrateegias
Kultuuriministeerium 2022–2025 tulemusvaldkond „Sidus ühiskond“, mille Arvestatud Täiendatud tabelit lk 7.
riiklike tegevuste elluviimise ja rahaliste vahendite
kavandamise eest vastutavad
Kultuuriministeerium ja Siseministeerium koos. Palume
vastavalt nimetatud tabelit täpsustada.
Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante,
kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema
tähtajaga ning aruannet võib esitada
1) Paragrahv 12 lg 1. Juhime tähelepanu, et keskvalitsuse Rahandusministeeriumile varem, enne puhkuseid.
juriidilise isiku finantsplaani esitamise kuupäeva viimine Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni
hilisemaks eeldab ka teiste kaasuvate õigusaktide muutmist lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded,
(Riigivaraseadus, Avaliku sektori finantsarvestuse ja - seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada
Keskkonnaministeerium Arvestamata
aruandluse juhend – ilmselt neid on rohkem), mis nõuavad möödunud aasta kohta juba auditeeritud
varasemat aruandlust nii riigi raamatupidamiskohustuslaselt raamatupidamisandmeid, varasemalt märtsis esitatud
kui ka osaluste ja asutajaõiguste teostajalt. Palume esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on
seletuskirjas analüüsida, milliseid õigusakte muudatus aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta
puudutab. eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja
hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete
koostamisel värskemat sisendit.
Rahandusministeerium lisas seaduse eelnõusse
2) Paragrahv 26 lg 5. Muudatus, mis viib liigenduse
Osaliselt programmi taseme nimetuse, et tegevuste seostamine
Keskkonnaministeerium programmi tegevuse tasemele ja jätab vahele programmi ja
arvestatud tulemusvaldkonnaga oleks lihtsam. Meetme taseme
meetme taseme, ei ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud.
lisamist ei toeta.
66 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Täiendavalt palume:
•kirjeldada, kuidas hakkab toimuma muudatuste haldamine
Rahandusministeerium kirjeldab menetlusprotseduuri
kuluarvestuse infosüsteemis KAIS ja valitsuses menetlusliku
ning sellega kaasneva andmehalduse protseduuri eraldi,
Keskkonnaministeerium poole pealt. Kuna on veel ebaselge, milliseks kujuneb Selgitame
analoogselt praegu Rahandusministeeriumi poolt
metoodika ja tehniline tugi, ei saa anda hinnangut
kehtestatavate spetsiifilisemate juhistega.
halduskoormuse osas. Selles osas ootame täiendava
kooskõlastusringi avamist.
Meetme tasand toonuks kaasa väiksema detailsuse (110
meedet võrreldes ca 240 programmi tegevusega).
Keskkonnaministeerium • Põhjendada, miks ei kaalutud meetme tasandit ja millise Selgitame
Valitsemisalad kasutavad meetme tasandit väga
muutuse detailsuse see kaasa tooks.
erinevalt.
• Seletuskirja täiendada analüüsiga, kui palju programmi
tegevuste lõikes varasemalt muudatusi on tehtud, et
Selline analüüs tõenäoliselt ei võimaldaks tuleviku
illustreerida võimalikku töökoormust ja menetluste arvu
töökoormust prognoosida, sest programmi tegevuste
Keskkonnaministeerium valitsuses. See näitaks muutust töökoormuses – kas see Selgitame
muudatused on olnud tingitud peamiselt muudest
tegelikult ka väheneb või liigub teise kohta? Seletuskirjas
teguritest peale eelarve liigenduse aluseks olemise.
välja toodud eesmärk 2, et Vabariigi Valitsusel väheneb ühe
riigieelarve arutelude koormus. Kas siin on analüüsitud
võimalike muudatuste menetlemist?
Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis
3) Paragrahv 56 lg 21. Muudatuse puhul palume täpsemalt võimaldab jälgida piirmääradest kinnipidamist ja
kirjeldada, kuidas on tagatud jooksev seire 30% (max 1 mln) paindlikkusreeglitele vastavust. Selle edasiarendamist
piirmääraga vahendite täitmisel kogu haldusala vaates. käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade
Keskkonnaministeerium Selgitame
Millised muudatused infosüsteemidesse tehakse, sh jooksva ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse
seire ja eelarve täitmise kontrolli osas, mis ei tohiks muutuda eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures
keerulisemaks. Kuidas käituda, kui 30% ületamise oht tekib? täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse
muutmisega.
67 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Sellisel juhul tuleb taotleda riigieelarve seaduse
Keskkonnaministeerium Kuidas käituda, kui 30% ületamise oht tekib? Selgitame
muutmist
4) Paragrahv 814. Keskkonnaministeerium ei toeta
baasseaduse muudatuste rakendamist juba 2022 RE
koostamisel, kuna seletuskirja sisendit ei ole seni korjatud Nõustume, et käesolevate muudatuste rakendamine
programmi tegevuste tasemel. Palume sellega arvestada toimub kitsas ajaraamis. Samas on poliitiline ootus, et
Keskkonnaministeerium 2022 RE sisendi tähtaegade andmisel. Ühtlasi palume Arvestamata eelarve läbipaistvuse osas astutaks esimesi samme juba
kaaluda muudatuste rakendamise edasilükkamist, kuni on 2022. aasta riigieelarvega, mistõttu ei ole võimalik
selge kuidas hakkab toimuma muudatuste haldamine muudatuste rakendamist edasi lükata.
infosüsteemides. Tarkvara peab toetama nii eelarvestamist
kui täitmise jälgimist.
Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
5) Keskkonnaministeeriumi hinnangul võiks RES/RE aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
Keskkonnaministeerium Selgitame
sisendi küsimise kuupäev olla hiljemalt 01.06, et mitte jääda arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
tähtajaga suvepuhkuste perioodi. paralleelsete protsessidega.
1. Eelnõu § 1 p 10 – planeeritud muudatuste käigus muutub
riigieelarve seadus detailsemaks.
Täpsustame, et programmi tegevuse vahel muudatuste
Võrreldes kehtiva riigieelarvega liigutakse strateegilise
tegemine on piiratud tulemusvaldkonnaga ja seega ühte
planeerimise hierarhias kaks astet detailsemaks ja
tulemusvaldkonda jäävate meetmete vahel on tegevuste
sõnastatakse Riigikogu poolt kinnitatava liigenduse
kaudu võimalik muudatusi lubatud piires teha.
tasemena programmi tegevuse tase. Seletuskirja kohaselt
Justiitsministeerium Selgitame Riigieelarve seadus ei välista vajadusel aasta jooksul
peaks see muudatus tagama optimaalse tasakaalu
korduvalt eelarve muutmise seaduse algatamist.
seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustusvabaduse vahel
Kriitiliste juhtumite ilmnemisel ja muude lahenduste
ja vältima ebamõistlikku töökoormust riigieelarve
puudumisel on seega võimalik vajalikud küsimused viia
muudatuste menetlemisel.
Riigikogule otsustamiseks.
Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb olukorras, kui tekib
vajadus vahendeid liigutada programmi tegevuste lõikes,
68 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
seda teha seadusemuudatuse tasemel. Kiireloomuliste
muudatuste puhul võib seaduse menetlemisele kuluv aeg
osutuda probleemiks. Materjalidest ei selgu, kuidas on
planeeritud ajastada seadusemuudatused, et haldusala oskaks
enda tööd planeerida ja vajalikud eelarvemuudatused
õigeaegselt menetlusse suunata.
Kuna eelnõu kohaselt ei saa enam ühe meetme tegevuste
vahel muudatusi teha ilma seadust muutmata (juhul kui see
ei jää lubatud piirmääraga vahendite mahtu), siis võib antud
muudatus soodustada programmi tegevuste üldistamist. Igal
juhul takistab see sisemiste vahendite arvelt
eelarvepuudujääkide kulude katmist ning võib seega kaasa
tuua täiendavaid reservitaotlusi.
2. Eelnõu § 1 p 14 − eelarvearutelude nihutamine senisest
hilisemale ajale võib osutuda problemaatiliseks, kuna
ettevalmistusaeg tundub langevat suveperioodile, mil on
tavapäraselt planeeritud puhkused (mis on muu hulgas Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
tingitud vajadusest seoses laste koolivaheajaga/lasteaia aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
Justiitsministeerium Selgitame
suvepuhkusega). Eelnevaga seoses palume, et arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
Rahandusministeerium edastaks detailsed juhised paralleelsete protsessidega.
ministeeriumidele varakult, mitte ei jätaks seda
suveperioodile, mil on keeruline valitsemisala ülest vaadet
koondada ning läbi rääkida.
SK 3.3 "...detailse aruteluga võimalike eelarvepoliitiliste
meetmete üle toimub aasta viimase prognoosi alusel
augustis-septembris…" Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane
Juhime tähelepanu, et ettevalmistavad tööd ja arutelud aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh
langevad puhkuste perioodi, mis võib muuta nende arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka
Justiitsministeerium korraldamise praktikas raskeks. Ametnikel ei pruugi olla ka Selgitame paralleelsete protsessidega.
võimalust muul ajal oma puhkust võtta, kuna lasteaiad on Kuna eelarve aluseks on majandusprognoos, mille
terve juuli ja augusti alguses kinni ning samuti on lastel valmimine sõltub omakorda sisendmaterjalidest, siis ei
koolivaheaeg. Palume kaaluda, kas ei oleks võimalik eelarve ole võimalik arutelusid tuua augustist varasemaks.
arutelusid korraldada enne jaanipäeva, mis oleks aasta
keskel.
69 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
3. Eelnõu § 1 punkt 20 - programmi tegevuste lõikes on
lubatud piirmääraga vahendite mahtu ületada kuni 30%
ulatuses, kuid mitte üle ühe miljoni euro. Suurte
eelarvemahtude korral on üks miljon eurot tõenäoliselt liiga
Kriitiliste juhtumite ilmnemisel ja muude lahenduste
väike summa ning teisalt väikeste summade puhul ei pruugi
puudumisel on võimalik algatada riigieelarve seaduse
Justiitsministeerium 30% probleemi lahendada. Selline olukord tingib selle, et Selgitame
muutmine ning vajalikud küsimused viia Riigikogule
tõenäoliselt mitmed eelarveliste vahenditega seotud
otsustamiseks.
probleemid selguvad alles tagantjärele ning jäävad ootele
seadusemuudatuse hetkeni.
Kiireloomuliste muudatuste puhul võib seaduse
menetlemisele kuluv aeg osutuda probleemiks.
Lisaks ei toeta tehniline pool seaduse eelnõusse sisse
kirjutatud paindlikkuse üle jälgimist. Oluline küsimus on ka, Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad
kuidas tagada 30% ja ühe miljoni euro kontroll. Täna ei ole igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline
kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS-is) limiite, mis tähendab, andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud
et programmi tegevuste lõikes 30% või ühe miljoni euro välja ja koolitanud valitsemisalasid kasutama
ületamine tuleb välja hiljem, siis kui muudatused on juba automatiseeritud lahendust, mis vähendas oluliselt
sisse viidud ning olukorda hakatakse tagantjärgi kontrollima. modelleerijate käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt
Jooksvat kontrolli ei ole võimalik ka käsitsi teha, see info oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine
peab tulema KAIS-ist. Hetkel toimub eelarve täitmise töömahukas.
Justiitsministeerium Selgitame
andmete KAIS-i tõmbamine kaks korda aastas, kuna see on Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis
väga mahukas. Samas ei ole mõeldav, et kui üheaastane võimaldab jälgida piirmääradest kinnipidamist ja
riigieelarve seadus on programmi tegevuse detailsusega, siis paindlikkusreeglitele vastavust. Selle edasiarendamist
toimuks kontroll ainult kaks korda aastas. Sellise detailsuse käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade
puhul peab kontroll toimuma jooksvalt, aga seda ei toeta ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse
hetkel infosüsteemid. eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures
Palume seletuskirja täiendada ning selgitada, kuidas täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse
tagatakse infosüsteemide tugi eelnõuga kavandatavatele muutmisega.
muudatustele.
4. Eelnõu § 1 punkt 21 - reservist eraldatavaid vahendeid Seaduse ja määruse eelnõus sätestatakse kulude puhul
võib olla keeruline jagada programmi tegevuste täpsusega. kohustus korralduses näidata vaid vahendite jaotus
Justiitsministeerium KAIS-is toimub üldjuhul vahendite jagamine programmi Selgitame tulemusvaldkondadesse. Investeeringute puhul seda
tegevustele automaatselt varasemalt paika pandud kohustust ei sätestata. Siiski säilib nõue, et korralduse
kulumudeli alusel. Seega saadakse alles tagantjärgi infot, kas seletuskirjas tuleb tuua detailsed arvestuse alused ning
70 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
planeeritud jaotus programmi tegevustele oli õige. See muuhulgas esitada ka kulude jaotuse prognoos
omakorda on juba ette sisse programmeerinud suure vea programmi tegevuste lõikes.
võimaluse.
Palume seletuskirja täiendada ning selgitada, kas reservist
eraldatav summa on planeeritud paindlikkuse reegli alla.
Eelnõuga ei muudeta nõudeid eelarve planeerimisele.
Sõltumata sellest, kas riigieelarve esitatakse
programmide või programmi tegevuste lõikes, toimub
5. Eelnõu § 1 punkt 22 - programmi tegevuse tasandil algne planeerimine teenuste ja neile jaotuvate
ülekantavate vahendite üle arvestuse pidamine on ressursside kaudu. Samas detailsuses on võimaldatud ka
ressursimahukas ning toob kaasa palju lisatööd Excelis, kui eelarve täitmise jälgimine. Kuna ülekantavate vahendite
KAIS-is vastavaid arendusi ei tehta. Juhime leidmiseks on olemas vajalikud algandmed on võimalik
Justiitsministeerium Rahandusministeeriumi tähelepanu, et kõige suuremaks Selgitame olemasolevate aruannetes ülekantavad jäägid tuvastada.
murekohaks on hetkel töös oleva infosüsteemi vähene tugi Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad
antud muudatustele, seega palume selgitada, kuidas igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline
tagatakse infosüsteemide toimimine ja toetus andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud
kavandatavatele muudatustele välja ja koolitanud kasutama automatiseeritud
lahendust, mis vähendas oluliselt modelleerijate
käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt oma
jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine töömahukas.
Lisaks ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks on valitud just
Valitsemisalad kasutavad planeerimises meetme
programmi tegevuse tasand ning miks ei piisa programmi
Justiitsministeerium Selgitame tasandit väga erinevalt. Rahandusministeerium täiendas
meetme tasandi detailsusest. Palume seletuskirja eelnevate
eelnõu seletuskirja.
tähelepanekute osas täiendada.
SK 2.1.1 "… võrreldes kaks astet detailsemaks.. ."
Seletuskirjast ei nähtu, miks ei piisa, kui minna meetme
tasandile. Praegu näiteks KeM näitel, mis on seletuskirja Valitsemisalad kasutavad planeerimises meetme
Justiitsministeerium tabelis kajastatud, tähendab see 1 rea asemel 19 rida, KaMi Selgitame tasandit väga erinevalt. Rahandusministeerium täiendas
näitel 1 rea asemel 73 rida. Seletuskirjas tuleb kindlasti eelnõu seletuskirja.
põhjendada, et miks on valitud just programme tegevuse
tasand.
71 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Õiguskantsler on oma 13.05.2021 kirjas Riigikogu
liikmetele viidanud, et praegune liigendus on liiga
üldine. Meetme taseme kasutamine suurendaks eelarve
SK 3.1 "Praeguse 38 programmi asemel tekib andmeobjekte ca. 2,5 korda samas kui programmi
valitsemisalade eelarvetesse kokku umbes 250 programmi tegevuse kasutamine ca. 4 korda. Programmi tegevus
tegevust." võtab paremini ja konkreetsemalt kokku valitsussektori
Justiitsministeerium Selgitame
Sama märkus, mis enne, et tuleks põhjendada, miks on teenused. Teenused kirjeldavad riigi poolt loodavat
valitud just programmi tegevuse põhine lähenemine mitte avalikku hüve ja programmi tegevused grupeerivad
meetmest lähtuv. teenused. Meetme tase on sageli (kuid mitte alati)
tehniline vahetase tegevuste ja programmi taseme vahel,
mis ei pruugi piisava selgusega iseloomustada seda,
milleks riigieelarve raha eraldatakse.
6. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud
Justiitsministeerium Selgitame Iga esitatud märkus on toodu eraldi real.
seletuskirjas tehtud märkustega mõjude kohta.
SK 6 Seaduse mõjud
Seletuskirja mõju kirjeldustes napib infot mõjude
hindamisele mõjukriteeriumite kaudu. Nt võiks osaliselt
täpsustada p 6 muudatuste mõju regulaarsust (nt võib see
eelarveprotsessidega otseselt mõjutatud ametnikele olla
suuresti igapäevane tegevus, samas kõrgemal tasandil võib
mõju olla küll regulaarne, aga mitte päris igapäevane).
Lisada võiks ka infot muudatuste mõjudega kohanemise
vajaduse kohta – nt kas detailsem eelarvevaade võib
Mõjude osa täiendatud mõjude olulisuse hindamise
Justiitsministeerium suurendada (mingite (milliste?)) ametnike töökoormust ja Arvestatud
kriteeriumidega.
võibolla nt seeläbi tekitada asutustele vajadust täiendava
tööjõu järele? On selge, et mitmed ametkonnad peavad oma
käitumist muutma, kuid kas sellega kaasnevad neile ka
kohanemisraskused või pole seda ette näha? Kas on
võimalik täpsustada ka sihtrühma suurust riigieelarveliste
asutuste puhul – kui suur osa ametkonnast eelarve
planeerimisprotsessiga otseselt võiks kokku puutuda, kasvõi
hinnanguliselt või märkida rohkem mõjutatud asutused.
Mõjude jaotis ei räägi üldse aga võimalikest
72 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
ebasoovitavatest mõjudest – kas neid üldse on, kui, siis
millised ning kas nende osas on olemas või tulemas
vastumeetmed?
Palume ülaltoodust lähtuvalt mõjude analüüsi seletuskirjas
täiendada.
SK 6 Eesmärk 1 Sihtrühm: kodanikud "...muutub
kodanikele loetavamaks…"
Vastavate uuringute kohta Rahandusministeeriumil info
Justiitsministeerium Kas riigil on mingeid andmeid selle kohta, kui suur hulk Selgitame
puudub.
kodanikke on riigieelarve vastu seni huvi tundnud? Kas selle
kohta on tehtud mingeid küsitlusi-uuringuid?
SK 6 Eesmärk 2 Sihtrühm: Riigieelarvelised asutused
"Näide:…"
Rahandusministeerium muutis seletuskirja. Mõju
Toodud näite eesmärk jääb siinkohal ebaselgeks. Kas soov
konkreetne kvantifitseerimine eeldaks täpsemat
Justiitsministeerium oli näidata tegelikku ehk reaalset suurusjärku panustavatest Selgitame
eelarvestrateegia ja eelarve ajakasutuse analüüsi.
inimestest? Kui suurusjärk vms vastab reaalsusele, tuleks see
Seletuskirjas on toodud üldisem mõjuhinnang.
ära märkida. Kui mitte, siis ei tundu selline näide omavat
lisaväärtust ning ei pea siin ka olema.
SK 6 Muud mõjud "Kavandatav muudatus ei avalda mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja
elukeskkonnale, regionaalarengule ega demograafilist mõju
ja seetõttu ei ole mõju olulisust hinnatud."
Soovitus on see info lisada mõjude osa algusesse
(eesmärgiga seonduva info juurde), lisades millistes Info on tõstetud mõjude osa algusesse. Vastavalt
Justiitsministeerium mõjuvaldkondades mõju tuvastati (valdavalt on mõju Arvestatud märkustele on tekstis täpsemini eristatud mõju
riigiasutuste töökorraldusele). Kas lisaks eelmainitud avaldumine riigiasutustele ja kodanikele.
valdkonnale tuvastati mõju veel mingis valdkonnas (nt võiks
mõju kodanikele liigituda sotsiaalsete mõjude valdkonda).
Mõju kodanikele võib hinnata ka kõigi kavandatavate
muudatuste kohta korraga, kuna mõju kodanikele on
eelduslikult pigem kaudne, mitte otsene.
73 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
SK 6 Muud mõjud "Kavandatav muudatus ei avalda mõju
riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja
elukeskkonnale, regionaalarengule ega demograafilist mõju
ja seetõttu ei ole mõju olulisust hinnatud . "
Kas ülejäänud mõjude osas hinnati mõju olulisust? Sellist Sõnastust on parandatud: Muudatus ei avalda mõju riigi
järeldust seletuskirjast silma ei hakanud. julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja
Justiitsministeerium Arvestatud looduskeskkonnale, regionaalarengule, kohaliku
Tuletame meelde, et mõju olulisus sõltub eelkõige esinevate omavalitsuse korraldusele ning ei oma demograafilist
mõjukriteeriumite väärtusest – suuremad sihtrühmad, mõju.
rohkem kohanemisvajadust, palju ebasoovitavaid mõjusid
või tugev positiivne efekt ning sage või pidev kokkupuude
mõjuga tingivad suurema tõenäosusega olulise mõju
avaldumise.
SK 2.1.1 "… on olemas laiapõhjaline konsensus.."
Hea oleks lisada siiski ka mõned dokumenteeritud viited
arutelu toimumise või konsensuse leidmise osas. Ehk on
Justiitsministeerium Arvestatud Viited on seletuskirja lisatud
olemas mingid töödokumendid või aruanded, mis
õiguskantsleri või riigikontrolöri poolt on sel teemal
avaldatud ja võtavad arutelu kokku?
74 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante,
kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema
tähtajaga ning aruannet võib esitada
Rahandusministeeriumile varem enne puhkuseid.
Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni
lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded,
SK 3.4, eelnõu § 1 p 1 "…15.juuliks."
seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada
Justiitsministeerium Kas see ei ole riigi osalusega äriühingutele väga koormav, Arvestamata
möödunud aasta kohta juba auditeeritud
arvestades, et suvekuud on peamine puhkuste aeg?
raamatupidamisandmeid, varasemalt märtsis esitatud
esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on
aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta
eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja
hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete
koostamisel värskemat sisendit.
SK 3.5, eelnõu § 1 p 5 "...vähemalt 15 aastat ette planeeritav
arengudokument…"
Justiitsministeerium Arvestatud Seletuskiri on korrigeeritud.
Sõnastus vajab tähelepanu. Ilmselt mõeldi siiski, et
dokumendiga planeeritakse arenguid 15 a ette.
SK 10 "Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks
ministeeriumitele , Riigikantseleile ja põhiseaduslikele
institutsioonidele."
Selle punkti sõnastus on puudulik; see p.o kooskõlas
Vabariigi Valitsuse reglemendi asjakohase sätte sõnastusega
ehk p.o täpsem nt ka KOVi osas, kes esindab kooskõlastuse
andmisel, kes arvamuse andmisel jne et oleks hõlmatud kõik
Seletuskiri on korrigeeritud vastavalt esitatud
Justiitsministeerium asjaosalised, seega tuleb institutsioonid loetleda. Arvestatud
tähelepanekule.
VVR § 6 (1) Enne ministri määruse andmist või õigusakti
eelnõu või muu küsimuse esitamist Vabariigi Valitsusele
tuleb see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja
Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi
või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või
ülesandeid. Samuti tuleb eelnõu kooskõlastada üleriigiliste
75 / 76
Arvestatud,
arvestamata,
Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus
arvestatud,
selgitame
kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega, kui eelnõu
puudutab kohaliku omavalitsuse õigusi, kohustusi ja
ülesandeid või kohaliku elu korraldust.
Tulenevalt HÕNTE § 34 lõikest 2 võib sõnastada
muutmiskäsu tekstiosa sõnastuse muutmisena juhul, kui
muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest
7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu
Osaliselt lausest. Eelnõus on enamasti ühe lause muudatused.
Justiitsministeerium ja seletuskirja kohta tehtud
arvestatud Üldnorm on HÕNTE § 34 lg-st 1 tulenevalt, et
normitehniliste ja keelemärkustega.
esitatakse kogu muudetava paragrahvi, lõike või punkti
uus sõnastus. Sellekohaste märkustega ei ole arvestatud.
Ülejäänud märkustega on arvestatud.
76 / 76