dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu

Rahandusministeerium · 18. september 2021
Viit
1.1-10.1/5414-5
Registreeritud
18. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Regina Vällik (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika)

Failid

  • 📎1.1-10.15414-5 18.09.2021 Väljaminev kiri.asice3508 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 18.09.2021 nr 1.1-10.1/5414-5 [email protected] Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heakskiitmiseks riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister /*Lisa(d): 1) eelnõu 2) seletuskiri 3) seletuskirja lisa 1 4) seletuskirja lisa 2 5) seletuskirja lisa 3 Regina Vällik 611 3720, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU Riigieelarve seaduse muutmise seadus § 1. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Andmete esitamine Rahandusministeeriumil on riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia), stabiilsusprogrammi, riigieelarve eelnõu ja prognooside koostamiseks õigus saada vajalikke andmeid ministeeriumidelt ning teistelt valitsussektorisse kuuluvatelt üksustelt.“; 2) paragrahvi 12 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Andmed esitatakse asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel Rahandusministeeriumile 15. juuliks.“; 3) paragrahvi 15 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rahandusprognoos on eelarvestrateegia, stabiilsusprogrammi ja riigieelarve eelnõu aluseks.“; 4) paragrahvi 19 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Strateegilised arengudokumendid on riigi pikaajaline arengustrateegia, poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm.“; 5) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riigi pikaajaline arengustrateegia on arengudokument, milles määratakse poliitikavaldkondade terviklik visioon, üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad muudatused nende elluviimiseks vähemalt 15 aastaks.“; 6) paragrahvi 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigi pikaajalise arengustrateegia ja poliitika põhialused võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul.“; 7) paragrahvi 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Stabiilsusprogrammi kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust ja Rahandusministeerium avalikustab selle pärast kinnitamist oma kodulehel viivitamata.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Stabiilsusprogrammi sisu Stabiilsusprogramm peab sisaldama aastate kaupa käesoleva seaduse § 251 lõike 3 punktides 1–6, 9–11 ja 13 nimetatud andmeid ning võrdlust eelmise ja uuendatud stabiilsusprogrammi vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise stabiilsusprogrammiga muutunud.“; 9) paragrahvi 251 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „7) eelarvestrateegia perioodiks tulemusvaldkondadele kavandatud maksimaalsete vahendite mahtude jaotust ministeeriumi valitsemisalale;“; 10) paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigieelarves liigendatakse kulud tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa.“; 11) paragrahvi 26 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot või rohkem liigendatakse riigieelarves investeeringuobjektide kaupa. (8) Riigisaladusega seotud valdkondade eelarve liigendatakse käesoleva paragrahvi lõigete 5 ja 7 kohaselt ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega.“; 12) paragrahvi 331 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja viimase rahandusprognoosi alusel.“; 14) paragrahvi 341 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust.“; 15) paragrahvi 341 lõiked 2−4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahv 371 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 38 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks; 18) paragrahvi 56 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui käesolevast seadusest või riigieelarvest ei tulene teisiti.“; 19) paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) Ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektid ületamata riigieelarves investeeringuteks ettenähtud eelarvet.“; 20) paragrahvi 56 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Ministril on õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustel.“; 21) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.“; 22) paragrahvi 591 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks. Vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu 2 kulu otstarve. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega.“; 23) seaduse 8. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 814 järgmises sõnastuses: „§ 814. 2022. aasta riigieelarvega seotud erisused Käesoleva seaduse 2021. aasta 1. detsembril jõustuva redaktsiooni § 26 lõikeid 5, 7 ja 8 kohaldatakse esmakordselt 2022. aasta riigieelarve liigendamisele.“. § 2. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. detsembril. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 2021 _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 3 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust ja läbipaistvust, optimeerida riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Eelnõuga:  muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga-aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks;  korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses;  vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarveliste tulude ja kulude puhul sisuliste ja detailsete arutelude arvu valitsuse tasandil aastas kahelt ühele;  sõnastatakse uue strateegilise arengudokumendina riigi pikaajaline arengustrateegia, mis loob juriidilise aluse poliitikavaldkondade terviklikule visioonidokumendile Eesti 2035. Eelnõu mõjutab eelkõige Vabariigi Valitsuse, Riigikogu ja riigieelarveliste asutuste tegevust. Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 1. detsembril 2021, kuid uut liigendust kohaldatakse juba 2022. aasta riigieelarvele. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu (611 3515, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja koostamisele on kaasa aidanud eelarvearenduste osakonna nõunikud Ingrid Niid (611 3095, [email protected]) ja Aet Tummeleht (611 3169, [email protected]), riigieelarve osakonna nõunikud Sille Preimer (611 3062, [email protected]) ja Marit Altvälja (611 3682, Marit.Altvä[email protected]), riigieelarve osakonna strateegiga talituse juhataja Priit Potisepp (611 3137, [email protected]), eelarvearenduste osakonnajuhataja Eneken Lipp (611 3190, [email protected]) ja eelarvepoliitika nõunik Regina Vällik (611 3720, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]) ja keeleliselt toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) ega teiste menetluses olevate eelnõudega. Samas sisaldab VVTP riigieelarve seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsust tähtajaga juuni 2022. Käesolev eelnõu ei muuda väljatöötamiskavatsuse ajakava ning adresseerib vaid osa seaduse tasandil lahendamist vajavatest riigieelarvet puudutavatest teemadest. Eelnõuga muudetakse riigieelarve seaduse RT I, 17.04.2021, 4 redaktsiooni. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu poolthäälte enamus. Riigieelarve seadus on Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadus, mida saab muuta ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus 2.1.1 Riigieelarve detailsus Lähtudes juba mõnda aega toimunud ühiskondlikust debatist Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, õiguskantsleri, riigikontrolöri ja paljude teiste osalusel, on olemas laiapõhjaline konsensus1, et praegune programmi tase riigieelarve seaduses ei ole parlamendi rolli kandmiseks ning eelarvepoliitiliste otsuste tegemiseks piisav detailsusaste. Tegevuspõhisele eelarvele üleminek kandis endas eesmärki teha riigieelarve mõistetavamaks ka raamatupidamislikke teadmisi mitte omavatele otsustajatele ja lugejatele ning siduda mõtestatuse suurendamiseks riigi strateegilised eesmärgid kasutada olevate vahenditega. Väiksem või suurem detailsusaste riigieelarves ei ole seejuures valik tegevuspõhise ja majandusliku sisu eelarve vahel, vaid mõlemat on võimalik liigendada väga erineval tasemel. Soovides säilitada tegevuspõhise riigieelarve lisandväärtuse mõtestatud valikute tegemisel, suurendatakse eelnõuga tegevuspõhise liigenduse detailsusastet, minnes strateegilises hierarhias praegusega võrreldes kaks astet detailsemaks – programmi tegevuse tasemele. Ühe astme võrra detailsemaks muutmist (programmi meetme tase) takistaks selle ebaühtlane kasutus erinevates valitsemisalades. Eelnõu koostajate hinnangul kirjeldavad programmi tegevused võrreldes programmi kokkuvõtliku tasemega paremini seda, milleks eelarvekulusid tehakse. Ühtlasi kirjeldab tegevus tema alla kuuluvate avalike teenuste kulusid. Teenuste tasemel eelarve liigendamine oleks jälle liiga detailne (ligikaudu 1200 rida). Riigieelarves kavandatav planeerimistasandite muutus on esitatud joonisel 1 lk 3. 1 Riigikogu riigieelarve arusaadavaks muutmise toetusrühm (https://www.err.ee/1036254/riigieelarve-koostamise-protsessi-voib-oodata-revisjon) Õiguskantsleri vastus riigikoguliikme päringule (https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Otsustus%C3%B5igus%20eelarve%20%C3%BCle.pdf) Riigikontrolli blogi (https://www.riigikontroll.ee/Suhtedavalikkusega/Riigikontrolliblogi/tabid/310/ItemId/1285/amid/920/language/etEE/Default.aspx) Fiskaalpoliitika paradigma võimalikest muutustest Eesti parlamentaarses süsteemis (https://www.riigikogu.ee/tegevus/parlamentaarne-kontroll/olulise-tahtsusega-riiklikud-kusimused-ja-raportid/olulise-tahtsusega- riiklike-kusimuste-ja-raportite-arutelu-detailvaade/REKK%20raport%20- %20Fiskaalpoliitika%20paradigma%20võimalikest%20muutustest%20Eesti%20parlamentaarses%20süsteemis/82253fbb-8c75-4d87- 89e9-85369b7b4030) 2 Joonis 1. Planeerimistasandid 2.1.2 Eelarveprotsess Eelarveprotsess on väga pikka aega olnud kaheastmeline ning sellest tulenevalt väga ressursimahukas kõikidele osapooltele. Kevadise makromajandus- ja rahandusprognoosi alusel fikseeritakse järgneva nelja aasta fiskaalsed eesmärgid, sõnastatakse meetmed eesmärkideni jõudmiseks ja võetakse vastu neid sisaldav eelarvestrateegia koos stabiilsusprogrammiga. Viimane neist esitatakse Euroopa Komisjonile Euroopa semestri raames eelarveseisundi ja majanduspoliitika järelevalve tegemiseks. Väljakutseks on osutunud asjaolu, et septembri alguses rahandusministeeriumi poolt koostatav suvine makromajandus- ja rahandusprognoos (kehtivas riigieelarve seaduses nimetatud ka kui sügisene rahandusprognoos) toob üldjuhul kaasa muutusi riigi rahalistes võimalustes ning kogu otsustusprotsess kordub. Kuigi teatud väikeste erinevuste puhul eelarvepositsiooni prognoosis on riigieelarve seaduse kohaselt võimalik eelarvearutelusid mitte avada, on selleks praktikas piisavalt motivatsiooni, sest poliitiline ja majanduslik keskkond võib poole aastaga palju muutuda. Lisaks soovitakse muutunud prognoosi tingimustes uuesti arutada kevadises protsessis kõrvale jäänud lisataotlusi või teha täiendavaid poliitilisi valikuid. Selline kahe detailse otsustusprotsessi läbi viimine ühe aasta jooksul toob kaasa suure töökoormuse ning devalveerib kevadiste otsuste usaldusväärsust. Lahendusena lahutatakse eelarvestrateegia stabiilsusprogrammist ning kevadine arutelu keskendub suuremate strateegiliste valikute (eelarvepositsioon, riigi üldine kulutase, võlakoormus jms) fikseerimisele ning detailsed meetmete valikud tehakse septembri jooksul suvise rahandusprognoosi alusel. Sellest tulenevalt tehakse edaspidi detailsed valikud Vabariigi Valitsuse poolt eelarvestrateegia ja riigieelarve puhul üheaegselt aasta viimase prognoosi alusel. 3 2.1.2.1 Fiskaalse läbipaistvuse hindamine Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) viis Rahandusministeeriumi soovil Eestis läbi fiskaalse läbipaistvuse hindamise ning virtuaalne missioon toimus 18.11.–07.12.2020. IMF andis protsessi käigus hinnangu eelarveprotsessile, -aruandlusele ning majandusprognoosidele ning eelarveliste riskide analüüsile ja haldamisele. Erinevates kategooriates hinnati, kas Eesti praktika vastab IMF-i fiskaalse läbipaistvuse koodeksile.2 Fiskaalläbipaistvus on eelarve tõhusa juhtimise ja aruandekohustuse jaoks ülioluline. See aitab tagada, et valitsustel oleks majandusotsuste tegemisel täpne ülevaade oma rahandusest, sealhulgas poliitiliste muudatuste kuludest ja tuludest ning võimalikest riskidest riigi rahandusele. Suurem eelarve läbipaistvus aitab tugevdada riigi eelarvekavade usaldusväärsust. Samuti aitab see tagada vajalikku teabe kättesaadavust seadusandjatele, ettevõtjatele ja kodanikele. IMF-i hindamise tulemuse sai Eesti hea või väga hea hinnangu 27 kategoorias 36-st, sealhulgas kõrgeima tulemuse näiteks makromajanduslike prognooside, eelarvet puudutava seadusandluse ning eelarveliste eesmärkide seadmise vallas (vt Tabel 1). Eriti hästi vastab soovitustele Eesti riigi raamatupidamise eelarvearuandlus. Hindamisprotsessi käigus märkis IMF ära ka Eesti riigi raamatupidamise hea korralduse ja ainulaadse laia haarde. Nimelt kinnitati esmakordselt hinnang, kus raamatupidamine katab kõiki avaliku sektori asutusi. Tegevuspõhise eelarvestamine on raporti kohaselt Eestis baastasemel, kuid on hindamine viidi läbi 2019. aasta andmetel ning raportisse on lisatud, et taseme hinnang tõuseb oluliselt peale tegevuspõhiste aruannete avaldamist 2021. aastal. Raportis annab IMF Eestile ka mitmeid nõuandeid, näiteks soovitatakse koondada eelarve täitmise teave kasutajasõbralikemateks kuu- ja kvartaliaruanneteks ning koostada erinevate valdkondade riskihinnangutele tuginedes keskne riigi fiskaalriskide analüüs. Rahandusministeeriumi juhtimisel on alustatud ettepanekute juurutamist. Kokkuvõttes on Eesti üldhinnang võrreldav või parem kui teistel Euroopa Liidu riikidel, mis on fiskaalläbipaistvuse hindamise läbinud. Läbipaistvust on võimalik kiirelt parandada andmete kättesaadavuse ja esituse parandamisega. Tabel 1. Eesti fiskaalse läbipaistvuse hinnangud II. Eelarve prognoosimine ja III. Eelarve riskianalüüs ja I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine juhtimine Institutsioonid Eelarve terviklikkus Makromajanduslikud riskid Makromajanduslikud Varud Fiskaalriskid prognoosid Eelarve pikaajaline Rahavood Keskpikk eelarveraamistik jätkusuutlikkus 2 https://www.imf.org/en/Topics/fiscal-policies/fiscal-transparency https://www.imf.org/en/Publications/CR/Issues/2021/08/04/Republic-of-Estonia-Technical- Assistance-Report-Fiscal-Transparency-Evaluation-463376 4 II. Eelarve prognoosimine ja III. Eelarve riskianalüüs ja I. Eelarvearuandlus eelarve koostamine juhtimine Maksukulud Investeerimisprojektid Eelarves ettenägematud kulud Aastasiseste aruannete Eelarve õigusaktid Vara ja kohustuste juhtimine esitamise sagedus Aastaaruannete Eelarve dokumentatsiooni Garantiid õigeaegsus õigeaegsus Avaliku ja erasektori Klassifikatsioon Eelarvepoliitika eesmärgid partnerlused Sisemine järjepidevus Tegevuspõhine info Finantssektor Ajaloolised revisjonid Avalikkuse kaasatus Loodusvarad Statistiline terviklikkus Hindamise sõltumatus Keskkonnariskid Välisaudit Lisaeelarve Omavalitsused Eelarveandmete Avalik-õiguslikud juriidilised Prognoosi muutuste seire võrreldavus isikud 2.1.3 Strateegilised dokumendid Strateegiliste dokumentide hierarhias on olnud puudu valdkondade ülese katusstrateegia kehtestamise võimalus, mis käsitleks riigi arenguvisiooni kõige kõrgemal tasemel, andes suuna ja fookuse hierarhias järgnevatele dokumentidele. Kehtiv riigieelarve seadus loetleb strateegilised arengudokumendid (poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja programm), mis on vastavalt seotud kas poliitilise tsükliga või riigieelarve strateegia perioodiga. Selles pildis puudub riigi pikaajaline strateegia. Arengustrateegia Eesti 2035 on vastu võetud Riigikogu poolt 12. mail 2021. Riigi pikaajalise arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise arengudokumentide loetelusse aitab kaasa õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. Tuleb rõhutada, et selline strateegiline arengudokument ei oleks üksüheselt seostatav eelarvega, kuna ajaraamid on erinevad. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 1 lõige 5, mille alusel tuleb eelarvega seostada valdkonna arengukava ja vastava tulemusvaldkonna ning järgnevate programmide eesmärgid ja mõõdikud, on piisav. 5 2.2. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad Eelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, sest eelnõu on kiireloomuline (HÕNTE § 1 lõige 2 punkt 1). Õiguskantsleri, Riigikontrolli ja ka Riigikogu poolt on tõstatatud olulise probleemina riigieelarve seaduse ebapiisav detailsus ning Riigikogu vähene otsustuspädevus. Rahandusminister ja Riigikogu on sellest tulenevalt sõnastanud soovi juba 2022. a riigieelarve seadust näha senisega võrreldes suuremas detailsuses. Käesoleva aasta kevadel Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud 2022. a riigieelarve seaduse eelnõusse vajalike lahenduste sisseviimiseks tuleb kiireloomulised muudatused sätestada ka riigieelarve seaduses. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga tehtavad muudatused on grupeeritud sisu järgi kuueks rühmaks. Käesolevas seletuskirjas on neid samuti käsitletud teemade kaupa: 1) Riigieelarve detailsuse suurendamine; 2) Riigieelarve detailsuse suurenemisega seotud paindlikkus; 3) Detailsete otsustusprotsesside arvu vähendamine; 4) Stabiilsusprogrammi kui dokumendi lahutamine eelarvestrateegiast ja nende dokumentide sisu; 5) Riigi pikaajalise arengustrateegia aluse loomine; 6) Erisused riigieelarve liigendamisel. 3.1. Riigieelarve detailsuse suurendamine Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 10, 11, 21 ja 22. Eesmärgiks on suurendada riigieelarve arusaadavust ja läbipaistvust, luues senisest paremad eeldused Riigikogule tema põhiseadusliku pädevuse teostamiseks. Võrreldes kehtiva riigieelarvega liigutakse strateegilise planeerimise hierarhias kaks astet detailsemaks ja sõnastatakse Riigikogu poolt kinnitatava liigenduse tasemena programmi tegevus. Hinnanguliselt tagab see optimaalse tasakaalu seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuse vahel ja väldib ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste menetlemisel. Tegevuspõhine detailsus kasvab kuuekordselt. Perioodi 2022–2025 eelarvestrateegias oleva 38 programmi asemel tekiks valitsemisalade 2022. a eelarvetesse kokku 240 programmi tegevust. Muudatusi illustreerib Tabel 2 lk 7. Muudatuse rakendamiseks on vajalik parandada tegevuste jaotust ja nende nimetuste selgust. Seni kehtiva ülesehituse puhul ei olnud programmi tegevused riigieelarves ega selle seletuskirjas avalikud. Seetõttu on nende kvaliteet ebaühtlane – on väga väikese eelarvelise mahuga tegevusi ja mõned nimetused ei pruugi anda õiget ülevaadet sisust. Rahandusministeerium tegi koostöös ministeeriumitega programmi tegevuste inventuuri ja korrastuse augustis 2021. Eesmärk oli parandada nende selgust ja võimet edasi anda tegevuste sisu eraldiseisvas dokumendis (aastane riigieelarve). Väga tõenäoliselt tuleb 2022. aasta riigieelarve menetlemise kogemuse baasil olukorda uuesti hinnata ning 2023. aastal uus inventuur teha. 6 Pakutav lahendus on mõeldud rakendamiseks olukorras, kus 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on kevadel valitsuses heaks kiidetud. See tähendab, et muudatuste kiirelt rakendamiseks saime kasutada 2021. a kevadises protsessis kasutatud andmeid. See annab meile ka võimaluse 2022. aastal valmiva riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuse juures arvestada pakutud lahenduse praktikas ilmnenud kitsaskohtadega. Riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ette nähtud tähtajaga juuni 2022. Väljatöötamiskavatsuse raames on kavas riigieelarve seaduse detailsus kindlasti eraldi fookusesse võtta ja seda juba laiemalt erinevaid võimalusi kaaludes. Majandusliku sisu lõikes on eelarve seletuskirjas lahti kirjutatud nii valitsemisala kui tegevuste vaates, välja on toodud näiteks tööjõukulud, majandamiskulud, toetused jne. Tabel 2. Ülevaade valitsemisalade ja Riigikantselei haldusala riigieelarve seaduse detailsuse muutusest. RE3 detailsus enne RE detailsus pärast Detailridade Valitsemisala/ Riigikantselei haldusala Programmi arvu TUV4 Programm TUV tegevus suurenemine Riigikantselei haldusala 1* 1 1* 1 0 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala 4* 5** 4* 22 17 Justiitsministeeriumi valitsemisala 1 1 1 9 8 Kaitseministeeriumi valitsemisala 1 4 1 12*** 8*** Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 2* 2** 2* 18 16 Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2* 3** 2* 21 18 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala 4* 6** 4* 30 24 Maaeluministeeriumi valitsemisala 1* 2** 1* 25 23 Rahandusministeeriumi valitsemisala 1* 4 1 17 13 Siseministeeriumi valitsemisala 2 6** 2* 42 36 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2 8 2 36 28 Välisministeeriumi valitsemisala 1* 2 1* 7 5 KOKKU 22 42**** 22 240 196 * Valitsemisalad, kus on ühised tulemusvaldkonnad. ** Valitsemisalad, kus on ühisprogrammid. ***Kõiki Kaitseministeeriumi programmi tegevusi ei liigendata seaduse tasandil, kuna need on seotud riigisaladusega. **** Riigieelarve strateegia 2021-2024 alusel 3 RE tähistab aastast riigieelarvet 4 TUV tähistab tulemusvaldkonda 7 Praegu kehtiva seaduse ja eelnõu alusel muudetava seaduse detailsuse võrdlus on toodud Tabelis 3. Tabel 3. Näited aastase riigieelarve seaduse detailsuse muudatusest 2022. aasta andmete põhjal (tuhat eurot)* RE detailsus enne RE detailsus pärast Valitsemisala Programm Eelarve kokku Programmi tegevus Eelarve kokku Sotsiaalministeeriumi Laste ja perede -818 405 valitsemisala programm Toimiv lastekaitsesüsteem -2 967 Vanemlike oskuste arendamine -1 218 Riskikäitumisega noorte toetamine -3 088 Puudega laste toetamine -16 953 Asendushooldus ja perepõhine asendushooldus -1 769 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -791 411 Laste ja perede valdkonna arendamine -1 000 Majandus- ja Transpordi Kommunikatsiooniministeeriumi konkurentsivõime ja -436 053 valitsemisala liikuvuse programm Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -17 511 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -14 389 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -163 385 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -6 688 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -25 352 Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine -111 907 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -96 821 8 Välispoliitika Välisministeeriumi valitsemisala -73 762 programm Välispoliitika ja välissuhtluse suurem sidustamine -5 976 Ekspordi ja otseinvesteeringute soodustamine -24 352 Konkurentsivõimelise turismikeskkonna kujundamine -5 033 Eestlaskonna toetamine ja kaasamine võõrsil -7 065 Eesti julgeoleku ja huvide kaitsmine -31 336 * Andmed on võetud riigi eelarveinfosüsteemist seisuga 08.09.2021 9 Eelarve paremaks mõistmiseks ja veelgi detailsemaks selgitamiseks jääb jätkuvalt riigieelarve seletuskiri, millel küll ei ole õiguslikku tähendust, kuid mis võimaldab muu hulgas teha kaalutletud ettepanekuid riigieelarve menetluse käigus. Samuti on täiendava infoallikana kättesaadavad programmdokumentide eelnõud, mis annavad põhjaliku ülevaate, milliseid muutuseid soovitakse ellu kutsuda ning kuidas nende elluviimist hinnatakse. Tuleb arvestada, et riigieelarvesse programmi tegevuse taseme toomisega võidakse kehtestada piirmäärad kohati alla 100 000 euro ning see strateegilise hierarhia tase vajab kindlasti metoodilist ühtlustamist ka järgnevatel aastatel. Riigieelarve järjepidevuse hoidmiseks ei ole ministrite poolt kinnitatavates programmidokumentides võimalik eelarveaasta kestel programmi tegevuste arvu ja sõnastusi muuta. Muudatused tehakse riigieelarve koostamise, muutmise ja lisaeelarve koostamise käigus. Selline lähenemine võimaldab riigieelarve eelnõu tegevuspõhise liigenduse ette valmistada Vabariigi Valitsuse tasemel enne eelnõu lõplikku vormistamist, pidades õigeaegselt silmas vajadust koostada eelnõu Riigikogu jaoks piisavalt detailsena ja arusaadavana. Eelnõu ettevalmistamise faasis tegevuspõhise liigenduse koordineerimine täidesaatva võimu tasemel ei piira seadusandja pädevust riigieelarve eelnõule muudatusettepanekuid teha. Muudatustega täpsustatakse ka reservieraldisi ja ülekantavaid vahendeid puudutavaid sätteid, et tagada kooskõla riigieelarve detailsust puudutavate muudatustega. Täpsemad selgitused on toodud konkreetse muudetava sätte seletuse juures. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 7 lõike 3 kohaselt koostatakse ja muudetakse programm eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus. Koos käesoleva seaduse muudatusettepanekuga esitatud Vabariigi Valitsuse 12.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muudatusettepaneku jõustumisel tuleb seega programmide koostamisel eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise käigus esitada programmi tegevuste võimalikud muudatused Rahandusministeeriumile, kes omakorda esitab need Vabariigi Valitsusele. Täpsemad juhised selleks koostab Rahandusministeerium eespool viidatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 alusel. Eelnõu § 1 punkt 10 – paragrahvi 26 lõike 5 muutmine Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi riigieelarve kulude liigendus senise programmi taseme asemel programmi tegevuste tasemel. Eelnõu § 1 punkt 11 – paragrahvi 26 täiendamine lõikega 7 Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi üle kümne miljoni euro maksvad investeeringud objektide kaupa Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade administratiivse jaotuse all. Investeeringuobjektide maksumus arvestatakse käibemaksuta. Sellega seoses liigendab Vabariigi Valitsus riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 muudatuse alusel alla kümne miljoni maksvad ministeeriumi valitsemisala investeeringud kinnisasjadesse objektide kaupa (vt selgitust p 3.6 lk 17). Eelnõu § 1 punkt 21 – paragrahvi 58 lõike 2 muutmine Seoses kavandatava riigieelarve detailsusastme muutmisega täpsustatakse Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise detailsusastet. Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise korralduse eelnõu peab edaspidi sisaldama ainult tulemusvaldkonna tasandit. 10 Rohkem kui pooltel juhtudel 2020. aastal ja 2021. aasta esimeses pooles on Vabariigi Valitsuse sihtotstarbega ja sihtotstarbeta reservidest eraldatud raha jaotus olnud vähemalt kahe programmi tegevuse vahel. Juhul, kui vahendeid eraldati valitsemisalade üleselt või ühe valitsemisala erinevatele asutustele (nt eriolukorraga seotud vahendid, IT-kulud), jaotusid need paljudele tegevustele. Kõige rohkem jagunes ühe korraldusega eraldatud raha 8 valitsemisala 93-le programmi tegevusele, sh ühe valitsemisala puhul 42-le erinevale tegevusele. Keskmiselt jaotusid vahendid 5–12 tegevuse vahel. Kui teistes muudetavates sätetes asendatakse „tulemusvaldkonna ja programmi“ jaotus „tulemusvaldkonna ja programmi tegevuste“ jaotusega, siis Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahendite puhul sellises detailsuses korralduse andmine ei ole mõistlik ning tingiks paljudel juhtudel korralduste muutmise algatamise. Reeglit kohaldatakse ainult kuludele, kuna investeeringud planeeritakse tulemusvaldkondade üleselt. Põhimõtet rakendatakse vaid Vabariigi Valitsuse antavale raha eraldamise korraldusele. Korralduse eelnõule lisatavas seletuskirjas tuleb vastavalt „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korrale“ jätkuvalt esitada vahendite detailne arvestus, sh ka kulude prognoositav jaotumine programmi tegevustele. Eelarve täitmise andmetes kajastatakse kulud programmi tegevuste lõikes. Vahendeid võib kasutada vaid kooskõlas korralduses toodud sihtotstarbega. Eelnõu § 1 punkt 22 – paragrahvi 591 lõike 2 muutmine Lõikes täpsustatakse eelarve tasandit, millest edaspidi tuleb lähtuda eelarveaastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmisel, kui vahendite järgmisesse eelarveaastasse ülekandmisel muudetakse riigieelarve liigendusi. Arvestades riigieelarve detailsust, mis sõnastatakse eelnõu § 26 lg 5 muutmisena, viiakse vahendite ülekandmisel programmile kehtestatud nõuded programmi tegevuste tasemele. 3.2. Riigieelarve detailsuse suurendamisega seotud paindlikkus Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 18, 19 ja 20. Riigieelarve detailsuse suurendamisega tuleb leida uus tasakaal Riigikogu poolt kinnitatavate piirmäärade paindlikkuses. Detailsema riigieelarve puhul võib tekkida suurem vajadus kulude alatäitmise arvel muid kulusid suurendada. Kehtiva riigieelarve seaduse kohaselt on lubatud ministril muudatusi teha 0,25% ulatuses kõikidest valitsemisala piirmääraga vahenditest. Eelnõu ja selle jõustumisel riigieelarves kehtestatavate tingimuste kohaselt ei võimaldata tulemusvaldkonna tasemel enam muudatusi teha ilma riigieelarve seaduse muutmiseta. Eelarve kasutamise paindlikkus on seotud programmi tegevuse mahuga, vt täpsemat eelnõu punktide 19 ja 20 selgitusi lk 12–13. Eelnõu § 1 punkt 18 – paragrahv 56 lõike 1 muutmine Riigieelarve muutmisel, lisaeelarve koostamisel või muudel seadusest või riigieelarvest tulenevatel juhtudel tuleb riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotuse muutmisel arvestada programmide asemel programmi tegevustega. Eelnõu § 1 punkt 19 – paragrahv 56 lõike 2 täiendamine punktiga 4 Täiendatakse lõiget 2 punktiga 4, mille kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud investeeringuobjektide eelarvet riigieelarves sätestatud ulatuses. Muudatus võimaldab piiratud ulatuses teha muudatusi investeeringuobjektide 11 eelarvetes, kui ühe investeeringuobjekti kallinemise tõttu tuleb selle katteks kasutada teise investeeringuobjekti eelarvet. Eelnõu § 1 punkt 20 – paragrahvi 56 lõike 21 muutmine Muudetakse paragrahvi 56 lõike 21 sõnastust, mille kohaselt on ministril õigus muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite liigendust riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustel. Alates 2022. aasta riigieelarvest määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse (volituse) eelarvet kasutamise käigus muuta. Selline paindlikkus aitab vältida ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste menetlemisel ning säilitab piiratud ulatuses võimaluse operatiivselt reageerida prognoosi ebatäpsustele või väiksemamahulistele ettenägematutele kulutustele. 2022. aasta riigieelarve tekstiparagrahvi planeeritav sõnastus on järgmine: (1)„Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve piires programmi tegevuste vahel muuta riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite eelarvet järgmiselt: 1) Kuni 25 protsenti juhul, kui programmi tegevuse eelarve on kuni 4 miljonit eurot; 2) Programmi tegevuste, mille eelarve on vahemikus neli miljonit kuni 200 miljonit, on paindlikkus lineaarne ning arvutatakse valemiga, kus fikseeritud summale üks miljon arvestatakse lisanduvat paindlikkust iga 100 tuhande euro kohta 2,04 protsenti; 3) alates 200 miljonist võib programmi tegevuse eelarvet muuta kuni viis miljonit eurot. Arvestust peetakse iga programmi tegevuse kohta eraldi. (2) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.” Sätte esimese punkti järgi võib minister kahe või mitme samasse tulemusvaldkonda kuuluva programmi tegevuse vahel teha ümberliigendamisi, kui see on võimalik tulenevalt ühe või mitme tegevuse kulude alatäitmisest. Ettenähtud paindlikkuse reeglist erinevate muudatuste üle otsustamine jääb edaspidi Riigikogu pädevusse. Paindlikkusreegli rakendamiseks realiseeruvad erinevad kombinatsioonid programmi tegevuste vahendite ümber tõstmiseks valitsemisala tulemusvaldkonna eelarve piirmääraga kuludes programmi tegevuste vahel. Sõltuvalt valitsemisala piirmääraga kulude mahust programmi tegevuste lõikes, varieerub paindlikkuse reegliga hõlmatud vahendite osakaal valitsemisalades 1,26 %-st kuni 10 %-ni. Selgitame reeglit ühe näite põhjal. 2022. aasta eelarve eelnõu (17.09.2021) andmete kohaselt on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas piirmääraga kulude maht on 278 mln, ning programmi tegevuste eelarved varieeruvad 214 tuhandest kuni 156 mln euroni. Reegli rakendamisel on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas võimalik teha eelarves ümbertõsteid heaolu tulemusvaldkonna programmi tegevuste vahel ligikaudu 5,5 mln euro ulatuses ehk ligikaudu 6,3% mahust ning tervise tulemusvaldkonna programmi tegevuste vahel ligikaudu 5,1 mln eurot ehk ligikaudu 2,7% mahust. Joonisel 2 on kajastatud näide paindlikkusreegli rakendamisest, kus programmi tegevuse eelarve suurenemisel muudetava eelarve osakaal väheneb. Joonis 3 näitab paindlikkuse piiri sisse jääva summa suurusjärku vastavalt programmi tegevuse mahule. 12 Joonis 2. Paindlikkusreegli rakendamise näidis (osakaal programmi tegevuse mahust) Joonis 3. Paindlikkusreegli rakendamise näidis (summa programmi tegevuse mahust) Sätte teise punktiga antakse Vabariigi Valitsusele õigus ministeeriumi ettepanekul muuta riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide eelarveid kuni 20 protsenti. Muutuse võib teha investeeringute eelarve kogusumma sees, st ei muudeta investeeringute eelarve kogumahtu. Sellega luuakse mõistlik paindlikkus investeeringuobjektide eelarvete muutmiseks investeeringute kallinemise puhuks. 3.3. Detailsete otsustusprotsesside arvu vähendamine eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisel Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 13–17. Seoses aasta jooksul toimuva kahe eelarvelise otsustusprotsessi ebaefektiivsuse ja kaasneva administratiivse koormusega vähendatakse detailsete otsustusprotsesside arvu kahelt ühele. Kehtiva õiguse kohaselt kinnitatakse rahandusministeeriumi kevadise makromajandus- ja rahandusprognoosi alusel eelarvestrateegia, stabiilsusprogramm ja kiidetakse heaks järgneva aasta riigieelarve. Viimast muudetakse vajadusel enne Riigikogule esitamist rahandusministeeriumi suvise makromajandus- ja rahandusprognoosi (kehtiva riigieelarve seaduse § 34¹ lõike3 kohaselt „sügisese rahandusprognoosi“) alusel septembri jooksul ning oluliste muudatuste korral lisatakse riigieelarvele ka uuendatud eelarvestrateegia. Selline kaheastmeline otsustusprotsess toob kaasa kevadise otsustusprotsessi devalveerumise, kuivõrd prognoosid on ajas muutuvad ning riigieelarve puhul lähtutakse alati viimasest 13 prognoosist ehk suvisest makromajandus- ja rahanduseprognoosist. Samuti on töökoormus dubleerivates protsessides märkimisväärne. Muudatusettepanekuga võetakse kevadel küll vastu põhimõttelised eelarvepoliitilised ja strateegilised suunad stabiilsusprogrammi raames, kuid eelarvestrateegia kinnitamine ja riigieelarve heaks kiitmine koos detailse aruteluga võimalike eelarvepoliitiliste meetmete üle toimub aasta viimase prognoosi alusel augustis-septembris ja vastavad dokumendid valmivad hiljemalt kolm kuud enne järgneva eelarveaasta algust. Muudatusega välditakse mitmete sarnaste dokumentide koostamist aasta jooksul ning dubleerivaid arutelusid eelarve- ja majanduspoliitiliste meetmete üle. Eelnõu § 1 punkt 13 – paragrahvi 34 muutmine Sõnastuse muudatus on seotud eelarveprotsessi viimisega sügisesse. Ettepaneku kohaselt koostatakse riigieelarve eelnõu edaspidi viimase rahandusprognoosi alusel, mitte kevadise rahandusprognoosi alusel. Eelnõu § 1 punkt 14 – paragrahvi 341 lõike 1 muutmine Muudetakse Vabariigi Valitsuse eelarvestrateegia kinnitamise ja riigieelarve eelnõu heaks kiitmise ajastust. Seoses aasta jooksul toimuva kahe dubleeriva eelarvelise otsustusprotsessi ja kaasneva töökoormusega vähendatakse detailsete otsustusprotsesside arvu kahelt ühele. Muudatusettepaneku kohaselt kinnitab Vabariigi Valitsus eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu arvestusega, et need esitatakse Riigikogule sügisel kolm kuud enne eelarveaasta algust varasema kaheksa kuu asemel. See on kooskõlas ka põhiseaduse §-ga 115 ja riigieelarve seaduse § 38 lõikega 1, mille kohaselt esitab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Eelnõu § 1 punkt 15– paragrahvi 341 lõigete 2-4 kehtetuks tunnistamine Lõike 2 kehtetuks tunnistamisega eemaldatakse säte, mis reguleeris Vabariigi Valitsuse eelarvestrateegia kinnitamise ja riigieelarve seaduse eelnõu heaks kiitmise ajastust korraliste valimiste aastal. Seoses protsessi viimisega sügisesse ei ole valimiste aastal erandi tegemine vajalik ning protsess toimub korraliste valimiste aastal tavapärases korras. Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks seoses eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi viimisega sügisesse ja puudub vajadus riigieelarve eelnõu muutmiseks. Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelarvestrateegia esitatakse edaspidi Riigikogule koos riigieelarve eelnõuga sügisel ja vastav säte on reguleeritud paragrahvis 341 lõikes 1. Eelnõu § 1 punkt 16 – paragrahvi 371 lõigete 1 ja 2 kehtetuks tunnistamine Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks seoses eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi viimisega sügisesse. Vabariigi Valitsus teeb eelarveotsused kord aastas arvestusega, et riigieelarve eelnõu ja eelarvestrateegia esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Seetõttu puudub vajadus reguleerida eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal eelarvestrateegia kinnitamise ja riigieelarve heaks kiitmise ajastuse edasilükkamist kevadest sügisesse. Ettepaneku kohaselt lähtutakse eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamisel viimasest rahandusprognoosist ning kuna § 371 lõige 1 erisus tunnistatakse kehtetuks, puudub vajadus lõikes 2 täpsustada rahandus- või majandusprognoosi ajastust. 14 Eelnõu § 1 punkt 17 – paragrahvi 38 lõigete 3 ja 4 kehtetuks tunnistamine Muudatusettepaneku kohaselt esitatakse eelarvestrateegia Riigikogule koos riigieelarve eelnõuga (§ 341 lõige 1). Seetõttu tunnistatakse kehtetuks lõige 3, mille kohaselt esitatakse eelarvestrateegia riigieelarve seletuskirjas. Eelarvestrateegia on Vabariigi Valitsuse kinnitatud dokument ja puudub vajadus käsitleda seda riigieelarve seletuskirja osana. Praktikas ei ole kunagi eelarvestrateegiat seletuskirja osana käsitletud, kuna kehtiva seaduse kohaselt koostati ja esitati eelarvestrateegia Riigikogule kevadel (§ 34¹ lõige 4), kuid riigieelarve koos seletuskirjaga esitati Riigikogule sügisel (§ 38 lõige 1). Nimetatud vastuoluline lõige on jäänud seadusesse riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) menetlemisel, kus algselt planeeritigi eelarvestrateegiat riigieelarve seletuskirja osana5. Kuigi eelarvestrateegiat dokumendina seletuskirja lisas ei esitata, siis jätkuvalt on plaanis seletuskirja lisades kajastada koondülevaateid eelarvestrateegia rahastamiskavast, investeeringutest ja muust sellisest nelja aasta vaates. Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks seoses eelarvestrateegia ja riigieelarve protsesside viimisega sügisesse ja puudub vajadus reguleerida juhtusid, kus Vabariigi Valitsus peab riigieelarve eelnõu muutma ning vastavalt sellele eelarvestrateegiat korrigeerima. 3.4. Stabiilsusprogrammi kui dokumendi lahutamine eelarvestrateegiast ja nende dokumentide sisu Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 1, 2, 3, 7–9 ja 12 Muudatustega tagatakse stabiilsusprogrammi koostamiseks vajalik regulatsioon olukorras, kus see on lahutatud eelarvestrateegiast ja säilib ainukese dokumendina kevadises otsustusprotsessis. Muudatused puudutavad Euroopa Liidu õigusest tulenevat stabiilsusprogrammi esitamise kuupäeva, mis kinnitatakse erinevalt tulevasest eelarvestrateegiast hiljemalt aprilli lõpuks (korraliste valimiste aastal kinnitab ja esitab Vabariigi Valitsus aprilli lõpus poliitikamuutusteta stabiilsusprogrammi) ja stabiilsusprogrammi ning eelarvestrateegia üldistusastet, viies need eelnõu punktis 9 toodud ettepaneku kohaselt veidi üldisemale ja strateegilisemale tasemele. Eelnõu § 1 punkt 1 – seaduse täiendamine §-ga 41 Seoses stabiilsusprogrammi ja eelarvestrateegia lahti sidumisega ning eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi sügisesse viimisega on vaja muuta senist regulatsiooni andmete saamiseks eelarvestrateegia, stabiilsusprogrammi, riigieelarve eelnõu ja prognoosi koostamiseks. Seni kehtinud regulatsioonis (§ 331 lõige 3) on antud õigus vajalike andmete saamiseks eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks, mis tagasid sisendi muuhulgas ka stabiilsusprogrammi ja prognooside koostamiseks. Kuivõrd edaspidi on kavandatud prognooside ja stabiilsusprogrammi koostamine kevadel, siis on vaja seni kehtinud sätet täpsustada. Eelnõu § 1 punkt 2 – paragrahvi 12 lõike 1 muutmine Muudetakse keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani Rahandusministeeriumile esitamise tähtaega varasema 1. märtsi asemel 15. juuliks. Muudatuse tingib eelarvestrateegia protsessi viimine kevadest sügisesse. Finantsplaanid on oluliseks sisendinfoks majandusprognoosi 5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/868a6bff-48cb-4c7f-845d- a45bb93e8b22/Riigieelarve%20seaduse%20muutmise%20seadus 15 koostamisel ja prognoos on omakorda aluseks eelarvestrateegia koostamisel. Muudatus tagab värske sisendinfo eelarvestrateegia protsessiks. Lisaks saab 15. juuliks esitatavates finantsplaanides kajastada möödunud aasta kohta juba auditeeritud raamatupidamisandmeid seni märtsis esitatud esialgsete andmete asemel. Juhul kui vajalikud andmed on olemas, saab finantsplaanid esitada Rahandusministeeriumile juba varasemal kuupäeval, eriti arvestades võimalikke puhkuseid. Eelnõu § 1 punkt 3 – paragrahvi 15 lõike 2 teise lause muutmine Muudatusega täiendatakse, et rahandusprognoos on aluseks ka stabiilsusprogrammile. Muudatuse tingib eelarvestrateegia lahti sidumine stabiilsusprogrammist nii protsessi kui ka ajaraami mõistes. Eelnõu § 1 punkt 7 – paragrahvi 23 lõike 3 muutmine Muudatusega reguleeritakse stabiilsusprogrammi kinnitamist. Stabiilsusprogrammi kinnitab Vabariigi Valitsus hiljemalt kaheksa kuud enne järgmise eelarveaasta algust. Kuna stabiilsusprogramm kinnitati seni ühise dokumendina koos eelarvestrateegiaga, siis nende lahti sidumisel on vaja eraldi reguleerida stabiilsusprogrammi kinnitamist. Eelnõu § 1 punkt 8 – seaduse täiendamine §-ga 231 Muudatusega reguleeritakse stabiilsusprogrammi sisu. Stabiilsusprogramm kinnitati seni ühise dokumendina koos eelarvestrateegiaga, dokumentide lahti sidumisel on vaja sisu eraldi reguleerida. Stabiilsusprogramm peab sisaldama aastate kaupa riigieelarve seaduse § 251 lõike 3 punktides 1–6, 9–11 ja 13 nimetatud andmeid ning seadusesse on lisatud kohustus esitada stabiilsusprogrammis võrdlus eelmise ja uuendatud stabiilsusprogrammi vahel. Võrdlus on vajalik kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise stabiilsusprogrammiga muutunud. Eelnõu § 1 punkt 9 – paragrahvi 251 lõike 3 punkt 7 muutmine Muudetakse eelarvestrateegias maksimaalsete vahendite mahtude detailsusastet kajastades need edaspidi tulemusvaldkondadele ministeeriumi valitsemisala lõikes. Kehtivas regulatsioonis kajastatakse maksimaalsed vahendid tulemusvaldkondadele ja programmidele ministeeriumi valitsemisala lõikes. Riigieelarve tegevuspõhist detailsusastet suurendatakse tulemusvaldkonna ja programmi tasemelt tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse tasemele. Eelarvestrateegia koostatakse koos riigieelarve eelnõuga, mistõttu on mõistlikum eelarvestrateegia, kui pikema vaate detailsusaste, üldisemaks viia. Eelnõu § 1 punkt 12 – paragrahvi 331 lõike 3 kehtetuks tunnistamine Paragrahvi sisu on täiendatud ja viidud paragrahvi 41. 3.5. Riigi pikaajalise arengustrateegia aluse loomine Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 4–6. Eelnõu § 1 punkt 4 – paragrahvi 19 lõike 1 täiendamine Uue strateegilise arengudokumendina lisatakse riigi pikaajaline arengustrateegia, mida on alati üks ning mis koosneb Riigikogus vastu võetavast põhidokumendist ning valitsuses heaks kiidetavast tegevuskavast. Riigi pikaajaline arengustrateegia on kõiki poliitikavaldkondi hõlmav valdkondade ülene katusstrateegia, mis seab ühiskonnale ning strateegilistele arengudokumentidele ühtsed strateegilised sihid. Riigi pikaajalise 16 arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise arengudokumentide loetelusse aitab kaasa õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. Eelnõu § 1 punkt 5 – paragrahvi 19 täiendamine lõikega 11 Sõnastatakse riigi pikaajalise arengustrateegia olemus ja minimaalne kestus. Strateegilises planeerimises on esindatud kesk-pikk vaade programmi ja valdkonna arengukava näol, mis koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Muudatusega sisustatakse pikaajalisemat vaadet ja vähemalt 15 aastat tulevikku vaatav arengudokument täidab seni eksisteerinud lünga Eesti strateegilise planeerimise raamistikus. Eelnõu § 1 punkt 6 – paragrahvi 20 lõike 1 täiendamine Lisatakse riigi pikaajalise arengustrateegia menetlus. Riigi pikaajalise arengustrateegia üldosa võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul sarnaselt poliitika põhialustele. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegiana seab Riigikogu strateegilised sihid ning Vabariigi Valitsus töötab välja tegevuskava sihtide poole liikumiseks. 3.6. Erisused riigieelarve liigendamisel Antud teemat käsitlevad eelnõu § 1 punktid 11 ja 22 ning § 2. Eelnõu § 1 punkt 11 – paragrahv 26 täiendamine lõikega 8 Riigieelarve detailsuse suurendamisega võib teatud juhtudel tekkida vastuolu riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Selle vältimiseks kehtestatakse erisus, mille kohaselt võimaldatakse nendel juhtudel riigieelarvet üldisemalt liigendada. Eelnõu § 1 punkt 23 - paragrahv 81⁴ (seaduse rakendamine) täiendamine ja eelnõu § 2 (seaduse jõustumine) lisamine Seaduse jõustumiseks on planeeritud 1. detsember 2021, arvestades tõenäoliselt eelnõu menetlusele kuluvat aega. Erandina kohaldatakse eelnõuga muudetavaid riigieelarve liigenduse sätteid (§ 26 lõiked 5, 7 ja 8) juba 2022. riigieelarve eelnõu liigenduse detailsusele (riigieelarve seaduse täiendamine §-ga 814). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „riigi pikaajaline arengustrateegia“, mis võimaldab sõnastada poliitikavaldkondade ülese riigi pikaajalise ja tervikliku visioonidokumendi. Programmi tegevus on planeerimistasand, mis on suunatud programmi ja selle meetme(te) eesmärkide saavutamiseks teenuste osutamise kaudu. Programmi tegevuste eelarve kavandatakse asutuse või asutuste teenuste maksumusest lähtuvalt. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 17 Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve detailsust, läbipaistvust ja Riigikogu otsustuspädevust, optimeerida riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise protsesse ning anda alus riigi pikaajalise arengustrateegia loomisele. Seaduse muudatus avaldab mõju peamiselt riigiasutuste töökorraldusele. Muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning ei oma sotsiaalset ega demograafilist mõju. Mõju riigiasutuste töökorraldusele Eesmärk 1: suurendada riigieelarve detailsust, läbipaistvust ja toetada Riigikogu tema otsustuspädevuse teostamisel. Eelnõuga muudetakse riigieelarve liigendust puudutavaid sätteid, millega tehakse iga- aastase riigieelarve seaduse tegevuspõhine vaade detailsemaks. Korrigeeritakse riigieelarve paindlikkuse reegleid, mis võimaldab riigieelarve detailsuse suurenedes säilitada tasakaal seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustuspädevuses. Võrreldes kehtiva riigieelarvega liigutakse strateegilise planeerimise hierarhias kaks astet detailsemaks ja sõnastatakse Riigikogu poolt kinnitatava riigieelarve liigenduse tasemena programmi tegevus. Hinnanguliselt tagab see optimaalse tasakaalu seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustusvabaduse vahel ja väldib ebamõistlikku töökoormust riigieelarve muudatuste menetlemisel. Riigieelarve seaduses suureneb kulude tegevuspõhise vaate detailsus kuuekordselt. Eelarvestrateegia 2022–2025 andmetel tekib 11 valitsemisala eelarvesse praeguse 38 programmi asemel kokku 240 programmi tegevust eelarvemahuga alates 107 000 eurost kuni 2,8 miljardi euroni, millest piirmääraga vahendeid on planeeritud vahemikus 50 000 eurot kuni 193 mln euroni. Valitsemisalade eelarveosades on tulude ja finantseerimistehingute detailsust suurendatud, üle 10 miljoni euro maksvad investeeringud on esitatud valitsemisala kohta kokku investeeringu objektide kaupa. Sihtrühm: Riigikogu Eelnõu rakendamine annab võimaluse Riigikogul otsustada eelarve jaotus detailsemal tasandil, st programmi tegevuste lõikes. Samas detailsuses koostatakse eelarve täitmise ülevaateid majandusaasta aruande raames ning valdkonnapõhiseid tulemusaruandeid. Riigikogu jaoks paraneb eelarve sisuline arusaadavus. Detailsem riigieelarve kulude liigendus võimaldab Riigikogul paremini määrata konkreetse aasta kulude sihtotstarvet. Sihtrühm: Vabariigi Valitsus Riigieelarve järjepidevuse hoidmiseks antakse Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmisega Vabariigi Valitsusele volitus muuta vajadusel riigieelarve eelnõu koostamise käigus programmi tegevuste arvu ja nimetusi. Vabariigi Valitsusel tuleb eelarve ette valmistada senisest detailsemalt ja seetõttu läheb ka eelarve otsuste tegemine Vabariigi Valitsuses detailsemaks. 18 Detailsema riigieelarve juures võimaldatakse ministeeriumidel paindlikumat eelarve kasutamist. Sellega on tagatud vajaduse korral väikeste kõrvalekallete puhul eelarve kohandamine ja puudub vajadus muuta seadust Riigikogus. Sellised muudatused kajastatakse eelarve täitmise aruandes. Varasem ministri tasemel kinnitatud liigendus (programmi tegevus) liigub Riigikogu otsustustasandile, mis toob kaasa otsustuspädevuse vähenemise ministrile. Sihtrühm: riigieelarvelised asutused Detailsem eelarve liigendus vähendab asutuse senist võimalust muuta eelarve liigendust ministri tasandil. Paindlikkuse tagamiseks on antud säte, mille järgi minister võib riigieelarves sätestatud ulatuses ja tingimustes piirmääraga vahendeid ümber liigendada. Lubatav maht ühe programmi tegevuse kohta on maksimaalselt 30% tegevuse mahust, kuid mitte rohkem kui 1 mln eurot. Sellest suurema mahuga muudatused otsustab Riigikogu seadusemuudatusega. Paindlikkuse määrad kehtestatakse vastava aasta riigieelarve seadusega. Nendel asutustel, kelle eelarve jaguneb mitme programmi vahel, avaldub muudatuse mõju töökorraldusele seoses eelarvevahendite kasutamise ja täitmise jälgimisega programmi tegevuste lõikes. Seni toimus eelarvevahendite kasutamise ja täitmise jälgimine programmi tasandil. Eelnõu rakendamiseks tuli riigiasutustel programmi tegevuse sõnastused läbivalt üle vaadata ja vajadusel täpsustada lähtuvalt tegevuse sisust. Arvestades, et 2021. aasta kevadise seisuga oli programmi tegevusi, mille eelarve maht ulatus 5000 eurost kuni 2,8 miljardi euroni, tuleb tähelepanu pöörata programmi tegevuse kui strateegilise hierarhia taseme metoodilisele ühtlustamisele ka tulevikus. Mõju ulatus on keskmine, kuna riigieelarve planeerimisel kasutatakse detailseid andmeid ning andmete hulk ja eelarve planeerimise protsess ei muutu, sihtrühma käitumises ei ole ette näha olulisi muudatusi ning kohanemine on mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne. Kuigi riigieelarveliste asutuste finants- ja strateegia valdkonna töötajad puutuvad igapäevaselt kokku riigieelarve planeerimise, rakendamise ja täitmise jälgimisega, ei suurene andmete detailsus võrreldes hetkeolukorraga riigiasutuste töötajate jaoks, vaid otsustajate jaoks. Vabariigi Valitsus ning Riigikogu teevad peamiselt eelarvet puudutavaid otsuseid kindlatel ning ajaliselt piiratud perioodidel aastas, mistõttu on eelnõust tuleneva mõju avaldumise sagedus neile pigem ebaregulaarne. Mõjutatud sihtrühma suurus. Kuivõrd muutub riigieelarve kui dokumendi andmete detailsus, siis peamine sihtrühm, kellele mõju avaldub, on otsustajatena Vabariigi Valitsus ning Riigikogu. Riigieelarve koostamise protsessi kaasatud osapoolte suhtes on Vabariigi Valitsus ning Riigikogu kahtlemata olulised osapooled, kuid arvuliselt mõõdukas sihtrühm. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Muudatuste mõju on sihtrühmale neutraalne, andmete detailsuse ning eelarveprotsessi osas riigiasutustele muudatusi ei kaasne, kuid otsustajale muutub eelarve detailsemaks ning läbipaistvamaks. Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda risk riigiasutustele eelarve ja selle täitmisega seotud andmete ühildamiseks, tulenevalt süsteemi kasutusvigadest ja 19 andmekvaliteedist, mis võib raskendada eelarve täitmise jälgimist seaduse detailsuses, programmi tegevuste lõikes. Paralleelselt tegevuspõhise vaatega saab jälgida majandusliku sisuga eelarve võrdlust raamatupidamisandmetega. Eesmärk 2: optimeerida riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamise protsesse Vähendatakse riigieelarve ja eelarvestrateegia protsessi ressursikulu, viies eelarve sisulised ja detailsed arutelud valitsuse tasandil aastas kahelt korralt ühele. Eelnõu rakendamisel toimub kevadel vaid suuremate eelarvepoliitiliste eesmärkide arutelu, mille tulemusel kinnitatakse stabiilsusprogramm. Sihtrühm: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsusel väheneb ühe riigieelarve arutelude koormus. Keskpika eelarvestrateegia arutelu nihkub lähemale eelarvestrateegia perioodi algusele ning saab lähtuda senisega võrreldes ajakohasemast majandusprognoosist. Sihtrühm: Riigikogu Eelnõu rakendamisel saab Riigikogu eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu sügisel. Kehtiva seaduse alusel olid need Riigikogule kättesaadavad kevadel, mille tulemusena on Riigikogu liikmel vähem aega materjalidega tutvumiseks. Sihtrühm: Riigieelarvelised asutused Eelnõu rakendamisel väheneb asutustes eelarveprotsessile kulutatud aeg kevadel eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu ettevalmistuse ja koostamise arvelt. Kogu kuluvat aega on keeruline hinnata, erinevad asutused alustavad ettevalmistusega erinevatel aegadel, seejuures võivad seda teha erineva koormusega. Ligilähedaselt võib siiski hinnata, et senises kevadises nelja-aastase eelarvestrateegia ja selle esimese aasta eelarve koostamisse kuluv tööaeg on sadu töökuid (asutustes on kokku ligikaudu 150 planeerimise ja finantsarvestusega töötavat inimest, kelle tööajast perioodil veebruar–aprill on vähemalt 50% seotud eelarvestrateegia ja eelarve ettevalmistamisega). Suur osa sellest töökoormusest ei kao, vaid nihkub kevadest sügisesse. Mõju ulatus on keskmine, riigiasutuste töökoormus langeb osaliselt seoses eelarve sisuliste arutelude aja vähendamisega kahelt ühele. Samuti väheneb Vabariigi Valitsuse koormus. Mõju avaldumise sagedus on ebaregulaarne, kuid väheneb veelgi seoses oluliste eelarve protsessi osade arvu vähendamisega. Mõjutatud sihtrühma suurus riigieelarve protsessi kaasatud osapoolte suhtes on suur. Mõju avaldub ligi 150 riigiasutuse finants- ja strateegiatöötajatele, kes peamiselt tegelevad riigieelarve koostamise, rakendamise ja täitmise jälgimisega ning samuti ka poliitikakujundajatele, valdkondade- ja teenuste juhtidele, kes osalevad oma valdkonna eelarve planeerimises, tegevuste elluviimises ning tulemuste saavutamise jälgimises. Mõju avaldub ka Vabariigi Valitsusele. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riskina võib välja tuua riigiasutuste töötajate jaoks eelarve planeerimise protsessi nihkumise suvesse, mis võib piirata puhkamise võimalusi juulis. Eesmärk 3: luuakse konkreetne õiguslik alus riigi pikaajalise arengustrateegia jaoks. 20 Eelnõu kohaselt täiendatakse strateegiliste arengudokumentide loetelu lisades sinna riigi pikaajalise arengustrateegia. Riigi pikaajalise arengustrateegiaga määratakse poliitikavaldkondade terviklik visioon, üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad muudatused nende elluviimiseks. Riigi pikaajalise arengustrateegia võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Sihtrühm: Vabariigi Valitsus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööna seab Riigikogu pikaajalises arengustrateegias strateegilised sihid ning Vabariigi Valitsus töötab välja nende sihtide poole liikumiseks vajaliku tegevuskava. Olulist mõju eelnõu rakendamisega ei kaasne, kuna tegemist on juba praktikas toimiva protsessiga („Eesti 2035“ võeti Riigikogu poolt vastu 12. mail 2021. a), kuid õigusselguse huvides luuakse eelnõuga konkreetne õiguslik alus. Sihtrühm: Riigikogu Eelnõu muudatusega suureneb Riigikogu roll riigi strateegilisel juhtimisel. Riigikogu seab Vabariigi Valitsusele strateegilised sihid, mida Vabariigi Valitsus arvestab valdkonna arengukavade koostamisel ja mille alusel Vabariigi Valitsus planeerib tegevuskava ning sellega kooskõlas eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu. Riigi pikaajalise arengustrateegia üldosa võtab vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi Valitsuse ettepanekul sarnaselt poliitika põhialustele. Sihtrühm: Riigieelarvelised asutused. Luuakse konkreetne õiguslik alus riigi pikaajalise strateegia jaoks. Samuti nähakse eelnõuga ette pikaajalise arengustrateegia sisu. Kuna pikaajalises arengustrateegias määratakse poliitikavaldkondade terviklik visioon ja üleriigilised strateegilised sihid, siis tuleb edaspidi valdkonna arengukavade ja programmide koostamisel rakendamisel lähtuda just seal seatud sihtidest ning panustada nende sihtide saavutamisesse. Mõju ulatus on keskmine. Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on juba vastu võetud, kuid koostöö strateegia elluviimise jälgimisel suurendab vähesel määral Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu töökoormust. Teisest küljest väheneb strateegilise planeerimise süsteemi korrastamisega ja katusstrateegias esitatud tervikvaatega riigieelarve prioriteetide aruteludele kuluv töömaht. Vähesel määral suureneb ka riigiasutuste töökoormus, sest poliitika planeerimisel on vaja läbivalt arvestada Riigikogu seatud strateegiliste sihtidega. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuivõrd pikaajalist arengustrateegiat koostatakse ja uuendatakse vastavalt vajadusele. Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Mõju avaldub otseselt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu liikmetele. Kaudselt avaldub mõju ka ministeeriumide strateegia- ja arendusosakondade ametnike ning poliitikakujundajate, valdkondade- ja teenuste juhtide hulgas, kes osalevad oma valdkonna strateegilises planeerimises ning tulemuste saavutamise jälgimises. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske ette näha ei ole. Muud mõjud Riigieelarve muutub kodanikele loetavamaks ja see võib kaasa senisest enam ja sisukamat avalikku arutelu. 21 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud kohalike omavalitsuste tegevusega. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole ette näha täiendavate riigisiseste alamaktide kehtestamist. Seaduse ja alamastme õigusaktide kooskõla säilitamiseks tehakse vajalikud muudatused järgmistes õigusaktides:  Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ (seletuskirja lisa 1);  Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ korras (seletuskirja lisa 2). 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 1. detsembril 2021. Jõustumise aeg on planeeritud eeldatavat eelnõu menetlemise aega arvestades. Õigusselgusest tulenevalt täiendatakse, et seaduse muudatusi riigieelarve liigenduse kohta (riigieelarve seaduse § 26 lõiked 5, 7 ja 8) kohaldatakse 2022. aasta riigieelarvele. Muudatused ei ole seotud direktiivist tulenevate tähtaegadega. Sõltuvalt menetluse käigust Riigikogus võib osutuda vajalikuks muuta jõustamissätteid Riigikogu III lugemise eel. Selleks, et eelnõus toodud sätted saaksid vastuvõtmise järgselt kehtida 2022. aasta riigieelarve suhtes, peab eelnõu olema vastu võetud ja jõustunud enne 1. jaanuari 2022. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigikantseleile ning arvamuse andmiseks põhiseaduslikele institutsioonidele. Kooskõlastuse tulemused on esitatud seletuskirja lisas 3. _________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus ………………… 2021 (allkirjastatud digitaalselt) 22 EELNÕU MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine (avaldatud RT I, 21.12.2019, 26). Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 5, § 331 lõike 5, § 342 lõike 3 ja § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „3) Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade administratiivse jaotuse all esitatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud valitsemisala kohta koondsummadena ning kulud tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa;“; 2) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmiselt: „5) ettepanekud riigieelarve eelnõus riigieelarve seaduse § 26 lõikes 5 sätestatud tegevuspõhise liigenduse muutmiseks.“; 4) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmiselt: „(51) Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtiva aastase riigieelarve seaduse liigendusena kinnitatud programmi tegevuste nimetust, sisu või arvu, siis esitab ministeerium vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia koostamise raames. Liigenduse muudatused otsustab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu koostamise käigus.“; 5) paragrahvi 8 lõike 2 teksti täiendatakse lisades sõna „programmi“ järgi sõna „tegevuste“; 6) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 12 lõikes 2 täiendatakse teises lauses sõna „programmide“ sõnaga „tegevuste“ ja lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui ülekandmine on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi ümberkorraldamise või lõpetamisega, esitatakse lisaselgitused 1 tulemusvaldkondade, programmide tegevuste või administratiivsete liigenduste muutuste kohta.“ 8) paragrahvis 18 asendatakse tähtaeg „novembri kümnendal tööpäeval“ tähtajaga „1. veebruaril“. § 2. Määruse jõustumine Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2 SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määrust nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Määruse muutmise põhjuseks on riigieelarve seadusesse kavandatavad muudatused riigieelarve detailsuses ning eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaja muutmises. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskiri on koostanud Rahandusministeeriumi eelarvearenduste osakonna nõunik Ingrid Niid (tel 611 3095, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) Paragrahv 4. Riigieelarve eelnõu koostamine Riigieelarve detailsuse suurendamiseks (kavandatav RES § 26 lg 5 muudatus) tehakse kaks muudatust. Esiteks muudetakse riigieelarvega kinnitatavat eelarve liigendust, milles kulude liigendus esitatakse senise programmi taseme asemel programmi tegevuste tasemel. Teise muudatusena tuuakse valitsemisala investeeringud programmide alt välja ja esitatakse valitsemisala koondosas. Investeering võib panustada mitmesse tegevusse, samal ajal on varasemad investeeringud amortisatsiooni kaudu juba teenuste ja tegevuste maksumusse sisse arvestatud. 2) , 3) ja 4) Paragrahv 5. Andmed eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks Võetakse välja nõue esitada tulemusaruande projekt ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti kohustusliku osana. Tulemusaruanne on sisendiks eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigieelarve täitmise ülevaate ja riigi majandusaasta koondaruande koostamisele. Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaegade nihutamisel sügisesse (kavandatav RES § 341 lg 1 muudatus) ei ole vajalik ministeeriumi valitsemisala 3 eelarvestrateegia projekti koosseisus tulemusaruande projekti esitamine. Tulemusaruande projekt esitatakse §-s 18 märgitud juhistega antud tähtajal. Lisatakse nõue esitada koos eelarvestrateegia projektiga järgmiseks eelarveaastaks kavandatavad muudatused programmi tegevuste loetelus. Kui kehtiva riigieelarve seaduse tegevuspõhist liigendust on järgmise aasta riigieelarve eelnõus vaja muuta, siis minister esitab muudatusettepanekud eelarvestrateegia projektiga Rahandusministeeriumile. Rahandusministeerium koondab muudatusettepanekud ja esitab need Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks/otsustamiseks. Muudatus on vajalik riigieelarve järjepidevuse ja aastate-ülese võrreldavuse hoidmiseks. Otsustatud muudatuste kohta esitatakse selgitused riigieelarve eelnõu seletuskirjas. 5) Paragrahv 8. Eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu üle peetavad läbirääkimised ning eelnõu menetlemine Vabariigi Valitsuses Lõikes 2 täiendatakse, et Vabariigi Valitsus teeb eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks vajalikud otsused programmi tegevuste tasandil (kavandatav RES § 26 lg 5 muudatus). Muudatus tuleneb vajadusest järgida riigieelarve detailsust. 6) Paragrahv 9. Riigieelarve eelnõu muutmine Paragrahv sätestas protseduuri, kuidas toimub Vabariigi Valitsuses kevadel heakskiidetud riigieelarve eelnõu muutmine. Kui kevadel riigieelarve eelnõu enam ei koostata (kavandatav RES § 341 lg 3 kehtetuks tunnistamine), siis puudub vajadus antud protseduuriks ja paragrahv tunnistatakse kehtetuks. 7) Paragrahv 12. Ülekantavate vahendite täpsustamine ja ülevaate esitamine Kasutamata jäänud vahendite kasutamise tähtaja pikendamisel ühe eelarveaasta võrra võib neid vahendeid kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks (RES § 591 lg 1 ja 2). Kavandatava RES § 26 lõike 5 muutmisel täiendatakse § 12 lõiget 2 täpsustades, et riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi ümberkorraldamise või lõpetamise korral esitatakse lisaselgitused ka programmi tegevuste kohta. 8) Paragrahv 18. Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruandluse juhised ning ajakava Ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamiseks edastab Rahandusministeerium igal aastal täpsustavad juhised koos ajakavaga ning vajadusel ka vormid. Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamise tähtaja nihkumisel sügisesse (kavandatav RES § 341 lg 1 muutmine) on mõistlik edasi lükata ka kogu eelarveprotsessi algust, seetõttu asendatakse varasem 10. novembri tähtpäev 1. veebruariga. Eelnõu § 3. Määruse jõustumine Määrus on otseselt seotud riigieelarve seadusesse kavandatavate muudatustega, mistõttu jõustub määrus peale riigieelarve seaduse vastuvõtmist. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 4 Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu on kooskõlas riigieelarve seaduse muutuse eelnõuga ja Eesti Vabariigi põhiseadusega. IV. Määruse mõjud Eelnõus sätestatud muudatustel on vahetu mõju riigiasutuste, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ja eelarvearenduste osakonna ja Riigi Tugiteenuste Keskuse sisestele tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegevuspõhise eelarve kontseptsiooni järgi on programmi tegevus ministri juhtimistasand. Sellest tulenevalt võivad programmi tegevused olla üles ehitatud väga erinevalt. Riigieelarve detailsemaks muutmisega tuleb programmi tegevused, sh nimetused, mahud jms üle vaadata ja võimalusel ühtlustada, et need oleksid informatiivsed ka Riigikogule. VI. Jõustumine Määruse muutmise aluseks on kavandatav riigieelarve seaduse muutmine. Määrus peab jõustuma peale riigieelarve seaduse jõustumist. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse koos kavandatava riigieelarve seaduse muutmise eelnõuga kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikele institutsioonidele. 5 EELNÕU EESTI VABARIIK MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel. § 1. Määruse muutmine Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ tehakse järgmine muudatus: 1) paragrahvi 3 lõike 2 punkt 1 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu reservist vahendite eraldamise kohta, milles ministeerium ja Riigikantselei märgivad kulude puhul tulemusvaldkonna. “. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmine eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ (edaspidi määrus) Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamisel kasutamise sihtotstarbe detailsust, mis viiakse kooskõlla muudetava riigieelarve seadusega. Riigieelarve seaduse kavandatav muudatus, millega muudetakse aastase riigieelarve seaduse detailsusastet alates 1. jaanuarist 2022. a näeb ette, et riigieelarve seadus on edaspidi valitsemisala tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse detailsuses. Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise korralduse eelnõu peab edaspidi sisaldama ainult tulemusvaldkonna tasandit. Põhimõtet rakendatakse vaid Vabariigi Valitsuse antavale raha eraldamise korraldusele. Korralduse eelnõule lisatavas seletuskirjas tuleb vastavalt „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise korrale“ jätkuvalt esitada vahendite detailne arvestus, sh ka kulude prognoositav jaotumine programmi tegevustele. Eelarve täitmise andmetes kajastatakse kulud programmi tegevuste lõikes. Vahendeid võib kasutada vaid kooskõlas korralduses toodud sihtotstarbega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika nõunik Regina Vällik (611 3720, e-post: [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (611 3611, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega ja teiste valdkonda reguleerivate õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 sätestatakse määruse paragrahv 3 lõige 2 punkt 1 uues sõnastuses. Seoses kavandatava aastase riigieelarve seaduse detailsusastme muutmisega riigieelarve seaduses määratakse ka Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamisele sama detailsusaste. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu reservist vahendite eraldamise kohta peab edaspidi sisaldama tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse tasandit. Varasemalt oli selleks tulemusvaldkond ja programmi tasand. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. IV. Määruse mõjud Eelnõus ettenähtud muudatusega suureneb raha kasutamisele määratud sihtotstarbe detailsus, mis teeb raha eraldamise läbipaistvamaks. V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele ega ühelegi riigiasutusele. Eelnõus ettenähtud muudatus on seotud riigieelarve seaduse detailsusastme täpsustamisega, millega seonduvalt tuleb ka Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise taotluses näidata detailsemalt raha kasutamise sihtotstarve. Raha eraldamise korraldusele Vabariigi Valitsuse reservist muudatusi ei kaasne. VI. Jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks põhiseaduslikele institutsioonidele. Riigieelarve seaduse muutmise seaduse seletuskirja juurde Lisa 3 Kooskõlastustabel Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Tänan võimaluse eest avaldada arvamust riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta. Riigikogule saadetud märgukirjas juhtisin tähelepanu sellele, et põhiseaduse kohaselt on oluliste eelarveotsuste tegemine just Riigikogu ülesanne. On hea, et juba järgmine eelarve tahetakse koostada eelmisest arusaadavam ja läbipaistvam. Eelarve detailsem liigendamine on samm õiges suunas ja võib aidata suurendada eelarve läbipaistvust. Selgust ja mõistlikkust lisab ka praegusest kaheetapilisest riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessist loobumine. On mõistetav, et eelnõuga pakutav kiireloomuline lahendus Nõustume esitatud seisukohtadega ja arvestame eelarve läbipaistvamaks muutmiseks ei saa veel lahendada Õiguskantsler Selgitame nendega riigieelarve seaduse muutmise kõiki probleeme. Pelgalt eelarveridade arvu suurendamine ei väljatöötamiskavatsuse koostamisel. pruugi tähendada, et Riigikogu saab nende põhjal teha sisulisi otsuseid. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et põhimõtteliselt uue riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuses plaanitakse rohkem tähelepanu pöörata riigieelarve seaduse detailsusele ja selle detailsemaks muutmiseks kaalutakse erinevaid võimalusi. See on hädavajalik, sest kõnealune eelnõu ei lahenda tervikuna eelarve läbipaistmatuse ja Riigikogu vähese eelarvelise otsustusõiguse probleemi. Eesti põhiseaduse kohaselt tuleb kõik põhiõiguste ja – kohustuste seisukohalt olulised otsused teha Riigikogul seaduses. Seega on seadustega määratud suur osa kohustuslikest kuludest (nt pensionid ja toetused, millele on 1 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame inimesel subjektiivne õigus) kui tuludest, mis laekuvad isikutel pandud kohustuste täitmisest (nt maksud). Seaduses ette nähtud toetuste jm kulude ning maksupoliitika mõju Eesti käekäigule ei ole otstarbekas hinnata riigieelarve koostamise ega arutamise käigus, sest muudatusi riigieelarve kaudu teha pole võimalik. Hinnata saab ja tuleb tulusid ja kulusid ette nägevate seaduste mõju ning muudatused saab seadustes teha, kui selleks on Riigikogus piisav enamus. Enamasti tuleb seejuures arvestada õiguspärase ootuse põhimõtte jpm põhiseaduslike raamidega. Seega tuleks läbipaistvuse ja Riigikogu otsustuspiiride selguse huvides eelarves selgelt näidata seadusega kindlaks määratud, varem võetud või rahvusvahelistest kohustustest tulenevad kulud, mida riigieelarve menetlemise käigus muuta ei saa; ning summad, mille kulutamise otstarvet saab Riigikogu muuta. Riigikogus peab olema võimalik teha muudatusettepanekuid aasta riigieelarve eelnõule endale. Kõnealuses eelnõus ei ole selge, mis on programmides ette Rahandusministeerium nõustub märkusega. Kõik nähtud kulutuste sisu ja ulatus. Kohati on ministeeriumide valitsemisalad vaatavad 2021.a. suvel enne 2022.a. programmides ette nähtud tegevus sõnastatud väga üldiselt, Õiguskantsler Selgitame eelarve koostamist üle programmide tegevuste mistõttu eelarve läbipaistvus ei parane. Riigi seisukohalt koosseisu ja nimetused. Rahandusministeerium saatis oluliste otsustuste kajastamine programmi sisu määratlevatel ministeeriumitele vastava juhendi 30.07.2021. eelarveridadel ei ole tagatud. Selgusetu on eelnõu seletuskirjas viidatud programmi tegevuste metoodilise ühtlustamise täpne sisu ja ulatus. Rahandusministeerium täiendab seletuskirja ja nõustub, Kuna eelnõu kohaselt on just programmi tegevus Riigikogu et metoodiline ühtlustamine ei tohi piirata Riigikogu otsustuspädevuses (ja seega peab Riigikogul olema võimalik tuumpädevust aastase riigieelarve seaduse kulutusi nii programmide sees kui vahel ümber tõsta), on menetlemisel. Metoodiline ühtlustamine teenib Õiguskantsler Selgitame tegemist olulise küsimusega, mis vajab selgitamist enne riigieelarve arusaadavamaks muutmise eesmärki seaduse vastuvõtmist, et metoodiline ühtlustamine ei (detailsusastme ühtlustamine, tegevuste nimetuste põhjustaks uuesti Riigikogu otsustuspädevuse vähenemist. selgemaks muutmine, programmi tegevuste ja teenuste On oluline, et ka otsustuspädevuse nn tagasivõtmise üle seostatuse inventuur). otsustab Riigikogu. See peab olema võimalikult selge. 2 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Nõustume, et riigieelarve detailsuse suurendamine Riigieelarve kulude detailsem liigendamine seaduses aitab programmi tegevuste lõikes ei vasta täielikult ootusele kahtlemata kaasa sellele, et Riigikogu saab eelarve suurendada eelarve läbipaistvust ja võimaldada seeläbi kujundamisel paremini kaasa rääkida. Samas on küsitav, kas Riigikogul paremini eelarveküsimustes kaasa rääkida. liigendamine programmi tegevuste põhjal on praegusel kujul Antud eelnõu ning riigieelarve eelnõu ja selle kõige sobivam valik. seletuskirja muutmise ajaaken on ahas ning selle ajaga Õiguskantsler Kuigi eelarve üldine pilt muutub programmi tegevuste Selgitame ei ole võimalik muuta oluliselt eelarve kajastamise kajastamisega detailsemaks ja seda tuleb tunnustada, ei ole arvestusobjektide süsteemi, koguda täiendavaid siiski tagatud, et riiklikult oluliste küsimuste üle saab andmeid uues detailsuses, tagada kõikide osapoolte otsustada Riigikogu. valmisolekut muutustele reageerida jne. Samas peame Poliitiliste valikute ja lubaduste kontrollivõimalust ja oluliseks sammhaaval hakata muutuseid ellu viima juba läbipaistvust selles vaates märkimisväärselt ei parandata. alates 2022. aasta eelarvest. Nõustume, et üksnes tegevuse sisust ei ilmne, kas tegemist on seadusest tulenevate, rahvusvaheliste vms kuludega. Antud tähelepaneku valguses oleme riigieelarve seletuskirjas andmete esitusviisi täiendanud Programmi tegevuste kaupa liigendamine ei võimalda ja toonud välja eelarve jaotuse eelarve liikide lõikes, eristada, mil määral on tegemist seadusega kindlaks mis vastab märkuses viidatule siiski vaid osaliselt. Teie Õiguskantsler määratud, varem võetud või rahvusvahelistest kohustustest Selgitame kirjas toodud põhjalikumat kulude eristamist esile toov tulenevate kuludega ja mil määral rahaga, mille seisukoht eeldab riigieelarve andmekorje täiendamist kasutusotstarvet on võimalik veel muuta. (sh eelarveklassifikaatoris toodud arvestusobjektide süsteemi muutmist). Antud küsimustele soovime keskenduda riigieelarve seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamise raames, kaasates selleks erinevate osapoolte esindajaid. Rahandusministeerium ning kõik valitsemisalad vaatasid 2021.a. suvel programmide tegevusi üle eesmärgiga luua eeldused nende kasutamiseks eelarve Peale selle on programmide tegevused kirja pandud kohati liigenduseks. Arusaadavust toetavad kõrgemal tasemel Õiguskantsler siiski nii üldiselt, et pole võimalik tuvastada, milliseid olulisi Selgitame vaheliigendused (Tulemusvaldkond, Programm). Lisaks otsustusi need hõlmavad. valmistab Rahandusministeerium ette riigieelarve seaduses andmete nn. klassikalise liigenduse (valitsemisala jaotus, liigendamine kuludeks-tuludeks, 3 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame investeeringuteks, finantseerimistehinguteks) ning põhjaliku seletuskirja. Kokkuvõtvalt, eelnõust ei selgu programmide sisu, ulatus ega võrreldavus valdkonnapõhiselt (nt haridus vs. maaelu). Seletuskirjas on toodud vaid mõned näited programmidest, kuid neid peaks olema seletuskirja lisas rohkem (miks ka Rahandusministeerium teeb ettepaneku lisada mitte kõik?), et Riigikogu liikmel oleks võimalik saada selge Õiguskantsler Selgitame seaduseelnõusse eelarveandmete tabeli informatiivseks tervikpilt, kuidas mõjutab eelnõuga kavandatav muudatus vaheliigenduseks Programmi. valdkonniti Riigikogu otsustusõigust. Ka kiireloomulise eelnõuga tuleb tagada, et Riigikogu otsustusvõimaluste sisu ja ulatuse muutus oleks selge. Kõnesoleva eelnõuga see tagatud ei ole. Kui Riigikogul on õigus otsustada eelarve üle programmi tegevuste kaupa, siis taandub muudatuse reaalne mõju Riigikogu otsustuspädevusele nende tegevuste sisule ja sõnastusele. Enne seaduse muutmist on mõistlik üle vaadata ka programmid ja programmi tegevused, et neid saaks Programmi tegevuste tasemel eelarve liigendamine otsustuspädevusest lähtudes valdkonniti võrrelda. suurendab riigieelarve eelnõu detailsust nii tegevuste Seletuskirjas on küll märgitud, et muudatuse rakendamiseks sisu kui finantsandmete tasemel. Eelnõud saadab on vaja parandada tegevuste jaotusi ja nimetuste kvaliteeti, seletuskiri, mis annab Riigikogu liikmele toetavaid kuid sisuliselt toob see kaasa olukorra, kus eelnõu ei muuda Õiguskantsler andmeid ja infot. Seega ei piirduks mõju Riigikogu tegelikult Riigikogu otsustusõigust, kuna programmi liikme otsustus pädevusele üksnes tegevuste ulatuse ja tegevusi hakatakse defineerima pärast seadusemuudatuse sisuga. Riigikogu liikmel on võimalus töötada eelnõu tegemist. Selliselt ei saa Riigikogu seaduse vastuvõtmisel finantsandmetega ning teha ettepanekuid eelarve eelnõu olla kindel, milline on muudatuse tegelik sisu ja mõju. muudatusteks. Sarnane probleem on ka kehtiva riigieelarve seadusega, mis näeb ette kulude liigendamise valdkondade ja programmide kaupa. Mida aga valdkondade ja programmide kaupa liigendamine tegelikkuses tähendab, selgub alles Riigikogule esitatud aasta riigieelarve eelnõus. 4 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Seletuskirja leheküljel 7 on märgitud: „Riigieelarve järjepidevuse hoidmiseks ei ole ministrite poolt Õiguskantsleri kirjas Riigikogu liikmetele (13.05.2021) kinnitatavates programmidokumentides võimalik programmi on valdavalt viidatud riigikogu tuumkompetentsile kuid tegevuste arvu ja sõnastusi muuta. Volitus selleks antakse rõhutatud ka seadusandliku ja täidesaatva võimuharu Vabariigi Valitsusele riigieelarve koostamise käigus.“ pädevuste tasakaalu tähtsust. Seni kehtiva riigieelarve Eelnõust ei selgu üheselt, kas on mõeldud, et seaduse paragrahv 20 lg 4 sätestab, et programm on ministeeriumide tasandil ei saa tegevuste arvu ja sõnastust ministri poolt kinnitatav dokument. Seega on ka muuta üksnes programmdokumentides, või ka seda, et ka programmi detailsem liigendus (s.h. programmi Õiguskantsler Selgitame riigieelarve seaduses ei saa muuta programmi tegevusi ega tegevused) ministri pädevuses. Rahandusministeerium liigendust. Riigikogu saab riigieelarve seadust muuta, mis teeb ettepaneku luua protseduur (VV) tasandil, mis tähendab, et sellisel juhul peaks saama muuta ka toetaks riigieelarve aluseks oleva liigenduse programmide arvu, sisu ja liigendust. Riigikogu võimalused kehtestamist ja kontrolli VV tasandil. Selline programmide tegevuste vahel raha ümber tõsta ongi eelnõu täitevvõimu pädevus ei piira Riigikogu pädevust teha kohaselt Riigikogu otsustuspädevuse tuum. Vastupidisel ettepanekuid aastase riigieelarve seaduse eelnõu, s.h. juhul seab programmide ja tegevuste loetelu sisuliselt programmide liigenduse muutmiseks. Riigikogule raamid. Eelnõu kohaselt ei puuduta detailsuse suurendamine tulusid, finantseerimistehinguid ega investeeringuid (seletuskiri, lk Täpsustame, et 2022. aasta riigieelarve eelnõus oleme 12). valitsemisalade eelarvetes täiendavalt liigendanud Seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on tulud, tulusid ning finantseerimistehinguid Kuna riigieelarves finantseerimistehingud ja tulud eelarve detailsemaks kajastatakse ka mitterahalistest kuludest põhivara muutmise protsessist välja jäetud. Samuti ei selgu amortisatsioon, siis on investeeringud kajastatud seletuskirjast, kuidas kajastatakse programmidega ja valitsemisalade ülesena, väljaspool programmi tegevusi programmi tegevustega seotud investeeringuid. ja tulemusvaldkondi, et investeeringutega seotud kulud Eelarve läbipaistvust silmas pidades võiksid tulud ja olulised ei kajastuks tegevuste eelarves kahekordselt. Õiguskantsler Selgitame investeeringud olla riigieelarve seaduses selgemalt Olulisemad investeeringud, mille maksumus ulatub 10 määratud. Tulude ja kulude täpsem liigendamine aitab miljoni euroni ja üle selle, tuuakse riigieelarves välja paremini tagada õigusselguse. Tuludest ja nende allikatest eraldi objektidena. sõltub suuresti ka kulude struktuur. Tulu ja kulu Samuti täiendame 2022.aasta riigieelarve eelnõu omavaheline sidumine on samuti poliitiliste valikute seletuskirja andmetabeleid ja tekstiosa ning küsimus, mille üle peab saama soovi korral otsustada olemasolevate andmete põhjal saame tuua välja Riigikogu. rahastamisallikad eelarveklassifikaatoris kehtestatud Riigieelarve seaduses peab selgelt kajastuma, millised detailsuses. toetused, hüved ja teenused on subjektiivsete õigustena ette 5 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame nähtud. Samuti see, millised kohustused on ette nähtud maksudena. Ühiskonnale olulised investeeringud ja sümbolväärtusega kulud peavad olema selgelt kajastatud, kuna nende tegemine on Riigikogu poliitiline otsustus. Näiteks investeeringud uutesse hoonetesse ja rajatistesse; sümbolväärtusega kulutused (laulupidu jmt); edendustegevus (vähiennetus, laste sport jne). Kui eelneva aastaga võrreldes otsustatakse mõnest kulutusest loobuda (kärped), peaks see seaduseelnõus selgelt välja tulema, et Riigikogu saaks soovi korral ise selle üle otsustada. Eelnõu kohaselt esitatakse riigieelarve detailsuse suurendamiseks edaspidi üle kümne miljoni euro maksvad investeeringud objektide kaupa Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumide valitsemisalade administratiivse jaotuse all. Investeeringuobjektide maksumus arvestatakse käibemaksuta (seletuskiri, lk 7). Seletuskirjas puuduvad põhjendused, mille alusel on kehtestatud mainitud piiriks kümme miljonit eurot. Olulised investeeringud (ja kärped) võivad olla ka väiksema mahuga. Eelnõus kirjeldatud piirmäär investeeringutele on Õiguskantsler Eelnõuga tuleks tagada, et Riigikogul oleks võimalik teha Selgitame Riigikogu ootuste tunnetus. sisulisi otsuseid ka väiksemamahuliste investeeringute kohta. Formaalne piirmäära seadmine ei aita tagada eelnõuga määratud eesmärki suurendada Riigikogu otsustuspädevust. Arvuliste piirmäärade seadmisel tuleb olla ettevaatlik, et formaalne kriteerium ei hakkaks pärssima Riigikogu otsustuspädevust. Piirmäärade seadmist peaks toetama mõjuanalüüs. Praegu seletuskirjas vastavad mõjuanalüüsid puuduvad. 6 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Eelnõu kohaselt ei võimaldata tulemusvaldkonna tasemel enam teha muudatusi ilma riigieelarve seaduse muutmiseta. Samas, programmi tegevuste eelarve täitmises on lubatud hälbeid kuni 30% ulatuses, kuid mitte üle ühe miljoni euro. Täiendame seletuskirja Piirmäärade ettepanek on Õiguskantsler Arvestatud Nominaalne piirmäär on vajalik seoses programmi tegevuste muudetud. ebaühtlase mahuga (seletuskiri, lk 8). Seletuskirjas puuduvad selgitused ja viited mõjuanalüüsidele, mille alusel piirmäärad on kehtestatud. 7 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Seletuskirja leheküljel 14 on märgitud: „Arvestades, et praegu on programmi tegevusi, mille eelarve maht ulatub 5000 eurost kuni 2,8 miljardi euroni, tuleb tähelepanu pöörata programmi tegevuse kui strateegilise hierarhia taseme metoodilisele ühtlustamisele.“ Sama on öeldud ka seletuskirja leheküljel 7: „Tuleb arvestada, et programmi tegevuse taseme rakendamisega riigieelarve seaduses Rahandusministeerium nõustub kutsega kehtestatakse piirmäärad kohati alla 100 000 euro suurustena ettevaatlikkusele ja on järjepidevuse tagamiseks teinud Õiguskantsler Selgitame ning see strateegilise hierarhia tase vajab kindlasti ettepaneku programmi tegevuste muutmiseksVabariigi metoodilist ühtlustamist järgnevatel aastatel.“ Valitsuse tasemel. Tuleb olla ettevaatlik, et metoodiline ühtlustamine ei viiks taas järk-järgult Riigikogu otsustuspädevuse vähenemiseni selle kaudu, et programmide tegevused muutuvad järjest mahukamaks ja üldisemaks. Metoodilise ühtlustamise piire tuleb seletuskirjas Riigikogule selgelt ja arusaadavalt selgitada. Seletuskirja leheküljel 3 on märgitud: „Riigi pikaajalise Senisesse seadusse lisataks riigi pikaajaline arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise arengustrateegia, mis on kõiki poliitikavaldkondi arengudokumentide loetelusse aitab kaasa õigusselgusele ja hõlmav valdkondade ülene katusstrateegia. Selline loob edaspidiseks selge aluse riigi pikaajalise lisamine looks tervikliku strateegilise planeerimise – arengustrateegia koostamiseks.“ loetledes üles kõik riigi strateegilised Pikaajaline arengustrateegia ei ole eelnõu järgi riigieelarve arengudokumendid (pikaajaline arengustrateegia, koostamise alusdokument. RES § 19 lisatava lõike 11 järgi poliitika põhialused, valdkonna arengukava ja on riigi pikaajaline arengustrateegia arengudokument, milles programm). määratakse poliitikavaldkondade terviklik visioon, Riigi pikaajalise arengustrateegia kestuse ja fookuse Õiguskantsler Selgitame üleriigilised strateegilised sihid ja olulisemad muudatused tõttu ei ole teda otstarbekas vahetult eelarvega siduda. nende elluviimiseks vähemalt 15 aastaks. Seletuskirjas on Seosed erinevate strateegilise planeerimise öeldud, et muudatusega sisustatakse pikaajalisemat vaadet ja dokumentide ja eelarve protsessi vahel on sõnastatud vähemalt 15 aastat ette planeeritav arengudokument täidab kehtiva riigieelarve seaduse § 20 lõike 5 alusel senise eksisteerinud lünga Eesti strateegilise planeerimise kehtestatud Vabariigi Valituse 2019. aasta määruses nr raamistikus. 117, mille § 1 lõige 5 sätestab, et „valdkonna Ei ole selge, kuidas pikaajalist arengustrateegiat saab arengukava ja programmi eesmärgid ning nende seostada eelarve ridadega. On kaheldav, kas pikaajalise mõõdikud koos tulemusvaldkonna eesmärkidega arengustrateegia sätestamine riigieelarve seaduses annab moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mis 8 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame eelarvestamisel mingit lisandväärtust. Ehkki eelnõus luuakse on aluseks eelarvestrateegia ja riigieelarve uue arengudokumendi koostamiseks selge juriidiline alus, ei koostamisel.“ Valdkonna arengukava üldeesmärgid ole kaugeltki selge, mis on selle tähendus, õiguslik olemus ja põhinevad aga pikaajalises arengustrateegias seatud tagajärjed, kui eelarve ja pikaajaline arengustrateegia ei ole sihtidel ning toetavad nende saavutamist. omavahel kooskõlas. RES § 19 lõige 6, mis sätestab, et Sama määruse § 3 lõike 1 punkti 6 järgi on valdkonna strateegilised arengudokumendid peavad omavahel arengukava kohustuslikuks osaks ka maksumuse kooskõlas olema, on paraku deklaratiivne. prognoos. Sellest detailsemaks minnakse programmi Õigusselgusele kaasaaitamises võib kahelda ka seetõttu, et tasandil, kus iga programmi tegevus on selgelt valitsuste vahetudes muutuvad ka poliitilised sihid ja eelarvestatud. Määruse § 7 lõike 1 kohaselt viiakse kokkulepped. Näiteks saab tuua kohustusliku programmiga ellu valdkonna arengukava alaeesmärki ja kogumispensioni reformi. Pigem võimaldab see poliitilises selle mõõdikud peavad selgelt aitama hinnata debatis vastutust hajutada, sest selle üldisuse tõttu ei ole alaeesmärgi saavutamist. Seega aitavad riigieelarve sellest lähtumine tagatud kontrollitaval viisil. Pikaajaline programmid vahetult kaasa ka pikaajalisemate arengustrateegia, mis on üleriigiline ja valdkonnaülene, strateegiliste sihtide saavutamisele. tekitab mõistetavalt inimestes ootuse, et sellest lähtutakse – on raske mõista, kuidas seda koalitsioonivalitsuste alusel Senine praktika „Eesti 2035“ koostamisel on näidanud, juhitavas riigis tagada. et pikaajaline strateegiadokument on Riigikogus leidnud Riigikogu põhiseaduskomisjoni endised liikmed Kaja Kallas laiapõhjalise toetuse. Seda ei toeta ainult ja Hanno Pevkur on näiteks palunud ära märkida koalitsioonierakonnad – 12. mail 2021. aastal hääletas eriarvamuse Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuses Riigikogus „Eesti 2035“ heakskiitmise poolt 71 pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ kohta: „Riigi saadikut kohal olnud 95-st ning eelnõu toetas neli pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ on oma Riigikogu fraktsiooni. Strateegias sõnastatud sihid ja eesmärkidelt mõistetav, ent juhime tähelepanu, et põhitekst säilisid oluliste muudatusteta, vaatamata arengustrateegias toodu ei lähe kokku käesoleva valitsuse sellele, et jaanuaris 2021 muutus koalitsioon. Seega ei igapäevaste tegevustega. Kui valitsus soovib Riigikogu saa nõustuda väitega, et koalitsioonivalitsuste alusel heakskiitu nimetatud strateegiale, peab valitsus ka ise juhitavas riigis ei saaks pikaajalises arengustrateegias strateegias toodust kinni pidama.“ seatust lähtuda. Loomulikult võib ette tulla olukordi, kus võimule tulevad poliitilised jõud otsustavad võtta uue kursi ning seada riigile uued sihid. Sellisel juhul tuleb üle vaadata kõik strateegilised dokumendid ning kui Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigieelarve ning kehtivate arengudokumentide vahel kooskõla tagamine võimalik ei ole, on kohane algatada 9 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame viimaste muutmine, et need vastaksid koalitsioonierakondade pikaajalistele plaanidele. Riigikogu Kantseleil ei ole eelnõu kohta sisulisi märkusi. Riigikogu Kantselei Siiski tuleks eelnõu § 1 punktis 23 täpsustada, et silmas on Arvestatud Eelnõus on viga parandatud peetud 2022. aasta 1. novembril jõustuvat redaktsiooni. Palume eelnõust välja jätta punkt 20, millega muudetakse seaduse § 56 lõike 21 sõnastust. Eelnõu punktiga 19 muudetav § 56 lõige 1 annab volituse tuua paindlikkust riigieelarvesse ka aastase riigieelarve tekstiparagrahviga. RES § 56 lg 1 ei ole käsitletav alusena ministrile liigendamisõiguse andmiseks. Leiame, et eelnõu punktis 19 välja toodud säte ei ole Muutsime eelnõus § 56 lg 21 sõnastust ning tõime selles terviklikult ehk rakendamist silmas pidades läbi mõeldud. Osaliselt välja ministri õiguse riigieelarve piirmääraga vahendite Haridus- ja teadusministeerium Arvestades, et tegevuspõhise eelarvestamise rakendamine arvestatud ümberliigendamiseks ning selle ulatus ja tingimused on arendamise faasis, samuti on valminud ja Riigikogus tuuakse riigieelarves (tekstiparagrahvina). Antud sätetes arutusel sel aastal mitmed arengukavad, mis võivad on asendatud täitmisel hälvete lubamine ministrile mõjutada uut riigieelarve ülesehitust, teeme ettepaneku anda liigendamisõiguse andmisega. valitsemisaladele ülemineku perioodil rohkem paindlikkust, kui vaid õigust muuta maksimaalselt ühte miljonit eurot tegevuste vahel. Lisaks on sõnastuses meile murekohaks, et lubatud on vaid eelarve täitmisel mahtu ületada. Leiame, et 10 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame see ei anna paindlikkust ministril vajadusel tegevuste vahel vahendeid teatud ulatuses muuta. See võtab võimaluse näiteks praeguses kriisiolukorras haridusvaldkonnas kiiresti reageerida. Lisaks ei toeta viidatud eelnõu sõnastus meie hinnangul eesmärgipärase planeerimise aluspõhimõtteid. Teeme ettepaneku võtta rohkem aega, et uus kontseptsioon terviklikult Rahandusministeeriumi eestvedamisel läbi mõelda ja välja töötada ning viia säte sisse ülemineku perioodil aastasesse riigieelarvesse. Palume eelnõu punktiga 22 muudetava § 591 lõike 2 sõnastusest välja jätta teine lause „Vahendite administratiivset liigendust võib ülekandmisel muuta vaid juhul, kui ei muutu kulu otstarve.“ ning kolmandast lausest sõnad „ning administratiivset liigendust“. Administratiivne liigendus koosneb erinevatest tasanditest. Nii liigendatakse riigieelarves vahendid Antud sõnastused on seaduses aegunud ning oli kõrgema taseme, nt valitsemisalade, kaupa, Haridus- ja teadusministeerium Arvestamata põhjendatud, kui eelarvet liigendati valitsemisalade all eelarvelimiidid seatakse asutuse tasandil jne. Seega ei administratiivselt ning lisaks kinnitas Vabariigi Valitsus ole administratiivne liigendamine kaotanud oma omalt poolt asutuste lõikes tööjõu- ja majandamiskulusid. tähendust ka ülekandmise kontekstis. Riigieelarve on juba mitu aastat tegevuspõhine ning administratiivselt liigendab kulusid vastava ministeeriumi minister Seega ei ole põhjendatud, miks piirata vajadusel ülekandmisel asutuste vahelist jaotust. Esitame märkuse ka seletuskirja lisa 1 „Vabariigi Valitsuse määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest Haridus- ja teadusministeerium Selgitame Rahandusministeerium koostab täiendavad juhised. tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmise eelnõu“ kohta. Leiame, et määruse eelnõu punkt 4, millega täiendatakse määruse § 5 lõikega 51, rakendamine ei ole eelnõu välja 11 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame töötaja poolt RES protsessis rakendatavana läbi mõeldud ning suurendab oluliselt protsessi ressursikulu. Läbi mõtlemata on protsessi ajaraam kujul, et valitsemisalade poolt esitatud tegevuste nimetuste, sisu või arvu muutmise otsuste alusel oleks võimalik muudatused sisse viia ka Rahandusministeeriumi kuluarvestuse infosüsteemi RES protsessi sisendiks. Lisaks puudub selgus, mis andmed tuleb Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitada ning kindlus, et andmeid on üldse võimalik esitada olukorras, kus neid ei ole veel infosüsteemi sisestatud ja analüüsitud. Arvestades, et tegevusi tehakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud arengukavade eesmärkide täitmiseks ning tegevuste eesmärgipärase täitmise eest vastutab Vabariigi Valitsuse liikmena valdkonna eest vastutav minister, piirab lõige põhjendamatult võimalusi esitada uusi andmeid ja teha tegevuste sisus RESi ja RE ettevalmistamisel operatiivseid muudatusi. Nõustume, et riigieelarve seadus vajab põhjalikumat revisjoni. Samas on poliitiline ootus, et eelarve läbipaistvuse osas astutaks esimesi samme juba 2022. Rahandusministri kaaskirjast nähtub, et riigieelarve seadust aasta riigieelarvega. Arvestades kitsast ajaraami ja (RES) ja kaasuvaid õigusakte plaanitakse muuta vaid olemasolevaid alusandmeid, erinevate osapoolte piiratud ulatuses ja põhjalikum revisjon on plaanis alates Riigikohus Selgitame vastandlikke ootusi (nt suurem läbipaistvus vs eelarve 2022. aastast, ent Riigikohtu hinnangul tuleks ka üksnes kasutamise paindlikkus) oleme keskendunud vaid praeguste eesmärkide saavutamiseks muuta õigusakte hädavajalikele/vältimatutele muudatustele. Lähiajal kavandatavast rohkem. oleme alustamas VTK koostamise ja osapoolte laialdasema kaasamisega erinevate õiguslike ja rakenduslike küsimuste lahendamiseks. 12 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Esimese probleemina tõstame esile, et tähelepanuta on jäetud arvestuspõhimõtete ühtlustamine tervikprotsessis, mis päädib eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamisega. Küsimus on ennekõike tekkepõhises arvestuspõhimõttes ja selle rakendamise ulatuses. Ainsa õigusaktina sätestab tekkepõhisust eelarveklassifikaatori1 § 2 lg 2 p 2, kuid selle arvestuspõhimõtte järgimise kohustus tekib alles alates ministeeriumi valitsemisala ja põhiseadusliku institutsiooni eelarveprojekti koostamisest. Kuid tervikprotsessi vaates on vähemalt sama olulised nii majandusprognoos (rahandusprognoos) kui ka eelarvepositsioon, milles seatakse lõppkokkuvõttes maksimaalsed vahendite mahud nii eelarvestrateegiale kui ka iga-aastasele riigieelarvele. Kui rahandusprognoosi koostamisel või eelarvepositsiooni arvutamisel rakendatavas metoodikas ei järgita tekkepõhist Küsimuse püstitus on õige ja sellega on juba arvestusprintsiipi, ei sobi eelnev vahetuks sisendiks riigieelarve seaduse põhjalikul muutmisel (VTK 2022.a; tekkepõhis(t)e eelarve(projektide) koostamiseks ja selle Riigikohus Selgitame seadus 2023-2024) arvestatud. Hetkel on esitatud need tagajärjeks on ennekõike kulude ekslik planeerimine riigieelarve seaduse muudatused, mis aitaksid kaasa eelarvestrateegias ja riigieelarves. Kitsalt riigieelarve riigieelarve läbipaistvusele. detailsuse suurendamise vaates Riigikogu menetluses ilma arvestuspõhimõtete ühtlustamiseta tervikprotsessis toob see suure tõenäosusega kaasa vastuvõetud riigieelarve korduva muutmise vajaduse, seda vaatamata plaanitavale RES § 56 lg 1 muudatusele. Ka muude, iseenesest otstarbekate muudatuste, nagu detailsema planeerimise tegemine pärast sügisest majandusprognoosi, sellest eeldatav positiivne jääb tõenäoliselt saamata, kui samal ajal ei ole tagatud tervikprotsessi vaates andmete kvaliteedi paranemine arvestuspõhimõtete ühtlustamise kaudu. Pidades silmas plaanitud etapilist tegevust õigusruumi arendamisel, oleks vähemalt vaja sätestada RES-is kohustus esitada vajadusel iga kord andmed, millised majandusprognoosis (rahandusprognoosis), 13 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame eelarvestrateegias ja riigieelarves kajastatud vahendid ning millises ulatuses on eelarvepositsioon arvutatud tekkepõhist arvestuspõhimõtet järgides. Võib lõppkokkuvõttes osutuda vajalikuks (see võib vajada põhjalikumat analüüsi, mille tegemiseks tuleks planeerida aeg VTK koostamisel), et ka nt riigieelarves ei olegi otstarbekas terves ulatuses planeerida vahendeid tekkepõhiselt. Samas RES-is üksnes kohustuse sätestamine avaldada teave tekkepõhise arvestuspõhimõtte rakendamise ja selle ulatuse kohta eelarvestrateegia ja riigieelarvega päädiva tervikprotsessi erinevatel etappidel ei vaja Riigikohtu arvates lisaanalüüse vm põhjalikke ettevalmistusi ega too rakendamisel kaasa täiendavat ressursikulu. 14 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Teise probleemina saab nimetada, et Riigikogu pädevuse suurendamine üksnes tegevuspõhise eelarve ulatuses ei ole Nõustume, et detailsuse lisamine programmi tegevuste piisav. Riigikogul on vastutus riigieelarve kui terviku näol ei taga veel piisavat läbipaistvust ja vastuvõtmisel ja eelnõust ei nähtu, et edaspidi oleks otsustamisvõimalust. Käesolev eelnõu näol on tegemist plaanitud loobuda riigieelarves oleva info esitamisest Riigikohus Selgitame esimese sammuga läbipaistvuse parandamise suunas. majandusliku sisu alusel. Seega tuleks Riigikogule tagada Arvestades kitsast ajaakent plaanime täiendavate nii andmed kui ka otsustuspädevus mõlemas osas – nii muutmisvajaduste analüüsi juurde naasta riigieelarve tegevuspõhise eelarve kui majandusliku sisu alusel eelarvete seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse raames. koostajate osas. Spetsiifilisemalt puudutab see põhiseaduslike institutsioonidega seotud eelarveprotsessi. 15 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Esiteks, kui kavandatakse, et edaspidi liigendab ministeeriumide valitsemisalade eelarved kuni programmi tegevuseni Riigikogu (RES § 26 lg 5 muudatus), siis põhiseadusliku institutsiooni puhul, kes otsustaks samuti Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve võtta kasutusele tegevuspõhise eelarve, teeks seda ikkagi seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest. RES § 26 lg 6 järgi Vabariigi Valitsus. Eriti just Riigikohus Arvestamata Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate täidesaatvate riigivõimuasutuste osas kavandatavate küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse muudatuste kontekstis oleks Vabariigi Valitsusele muutmise väljatöötamiskavatsuse raames. põhiseaduslike institutsioonide eelarvete liigendamise õiguse jätkuv reserveerimine ka üksnes eelarve tehnilise korraldamise vaates põhjendamatu ja Riigikohtu arvates tuleks RES § 26 lg 6 tunnistada kehtetuks Teiseks, Riigikohtu hinnangul vajaks Riigikogu ka põhiseaduslike institutsioonide eelarve kohta senisest detailsemat teavet ja suuremat otsustuspädevust. Sellise teabe tagamine Riigikogule ei tooks Riigikohtu hinnangul samuti kaasa suuremat ressursikulu ei teabe ettevalmistajatel – põhiseaduslikel institutsioonidel – ega ka seda vahendaval täitevvõimul. Kehtiva RES § 251 lg 3 p 12 kohaselt peaks Vabariigi Valitsus eelarvestrateegias esitama põhiseaduslike Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve institutsioonide poolt taotletud vahendite mahtude muutmise seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest. või vahendite väljajätmise korral Vabariigi Valitsuse tehtud Riigikohus Selgitame Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate muudatused ja erimeelsused koos põhjendustega. küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse Tegelikkuses esitab Rahandusministeerium Vabariigi muutmise väljatöötamiskavatsuse raames. Valitsusele eelarvestrateegia, mis on kohandatud vastavaks eelarvestrateegia (ja riigieelarve) maksimaalsetele mahtudele, sõltumata sellest, millist eelarvet põhiseaduslik institutsioon tegelikult taotles. Sel põhjusel on RES-i eelviidatud säte tervikuna sisutühi ja selle eesmärk on saavutamata. Põhiseadusliku institutsiooni eelarvemenetlus riigieelarve raames lõpeb sisuliselt eelarvestrateegia kinnitamisega. Ka ainuüksi eelarvekorralduslikult oleks 16 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame käesoleva eelnõude paketiga kavandatavate muudatuste elluviimisel veelgi raskem leida sisulist argumentatsiooni põhiseaduslike institutsioonide eelarvetega seotud senise tegeliku korralduse toetuseks, mis sisuliselt lõpeb eelarvestrateegiaga Tagamaks ka põhiseaduslike institutsioonide eelarvete osas Riigikogule samaväärse otsustuspädevuse ja Vabariigi Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve Valitsusele eelarvestrateegia kinnitajana ning riigieelarve seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest. Riigikohus eelnõu ettevalmistajana teeb Riigikohus järgmised Arvestamata Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate konkreetsed ettepanekud: küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse 1) sõnastada RES § 251 lg 3 p 12 järgmiselt: „põhiseaduslike muutmise väljatöötamiskavatsuse raames. institutsioonide poolt taotletud vahendite mahud;“ 17 / 76 2) täiendada muudetavat RES § 341 lg-t 1 (täiendus alates sõnast „lisades“): „Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve arvestusega, et need esitatakse Riigikogule hiljemalt kolm seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest. kuud enne eelarveaasta algust, ning lisab erimeelsuste korral Riigikohus Arvestamata Põhiseaduslike institutsioonide eelarvet puudutavate oma põhjendatud seisukoha põhiseadusliku institutsiooni küsimuste juurde on kavas naasta riigieelarve seaduse eelarvetaotlusele.“ muutmise väljatöötamiskavatsuse raames. Kui Vabariigi Valitsus ja põhiseaduslik institutsioon on eri meelt põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotluse osas, otsustaks põhiseadusliku institutsiooni eelarve Riigikogu. 18 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Kolmas probleem on õigusaktide terminoloogiline segadus eelnõudes. Mõnel juhul on meie arvates ka sisulisi probleeme, selguse huvides selgitame neid samuti sättepõhiselt alljärgnevalt, sest võimalik, et mõistame eelnõu terminoloogiat ja mõisteid ekslikult. Viidatud säte toodi üle kehtiva seaduse § 33¹ lõikest 3, 1) Kavandatavas RES §-s 41 oleks korrektne kasutada kus kasutati sellist sõnastust. Nõustume, et riigieelarve mõistet „riigieelarve eelnõu“, mitte aga „riigieelarvet“. seadus kasutab ebajärjekindlalt väljendeid „riigieelarve“ Riigikohus Rahandusministeerium koostab riigieelarve eelnõu, mitte Arvestatud ja „riigieelarve eelnõu“. Antud sätet on korrigeeritud riigieelarve. Samuti oleks tagatud kooskõla teiste sõna "eelnõu" võrra, kuid seaduses tervikuna ja nagu muudetavate sätetega (nt § 15 lg 2 teise lause muudatus, Riigikohus viitab, siis ka alamaktides jääb selline millest selgub, et rahandusprognoos on eelarvestrateegia, ebakõla püsima.. stabiilsusprogrammi ja riigieelarve eelnõu aluseks) ja ülejäänud seadusega. Samas märgime, et RES-i alusel antud määrustes tuleks teha samasugune terminoloogiline korrastamine. 2) RES § 291 lg 2 sõnastus vajaks olulist korrigeerimist. Esiteks kordub II ja III lauses „administratiivne liigendus“. Teiseks, mis on „kulu otstarve“ ja kas see on midagi erinevat sama sätte I lauses kasutatud „riigieelarvega määratud otstarbest“ (kusjuures kulu on ainult üks riigieelarve vahendi liikidest majandusliku sisu järgi) või RES § 53 sätestatud Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve riigieelarve vahendite „sihtotstarbelisusest“? Tulenevalt seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest ning kehtivast eelarveklassifikaatori § 9 lg-st 1 määratakse on seotud eelarve läbipaistvuse suurendamise esmaste riigieelarve vahendi sihtotstarve üldjuhul eelarve liigi ja tegevustega. Muude teemade juurde naaseme Riigikohus konto abil ning kui see ei ole küllaldane, siis täiendavalt Selgitame riigieelarve seaduse muudatuste väljatöötamiskavatsuse eelarve objekti abil. Kas eelarveklassifikaatoris sisustatud raames. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis „sihtotstarve“ on midagi erinevat RES-is sätestatust? (VVTP) on selle valmimise tähtajaks määratud juuni Kolmandaks, sätte kolmandas lauses tuleks esimene sõna ära 2022. jätta ja lauset lihtsustada ja kasutada ka sõna „jaotus“ asemel mõistet „liigendus“, nt: „Riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist ning administratiivset liigendust võib nende [vahendite] ülekandmisel muuta…“. Tõenäoliselt pärineb mõiste „ülekantavad riigieelarve vahendid“ 2019. aastal kehtivuse 19 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame kaotanud eelarveklassifikaatorist. Kui aga on silmas peetud seda, et vahendite administratiivset liigendust võib ilma nende sihtotstarvet muutmata (II lause) muuta ka ilma riigiasutust või programmi lõpetamata / ümber korraldamata (III lause), siis võiks kaaluda terve sätte ümbersõnastamist selliselt, et selles anda ainult eeskiri, mis ulatuses tohib riigieelarve seadusega määratud sihtotstarvet vahendite ülekandmisel muuta (ei oleks vaja I lauset). Kas selline olukord on üleüldse realistlik, et vahendi sihtotstarve ei muutu (II lause), samas ei toimu ka programmi (programmi tegevuste) või riigiasutuse ümberkorraldamist/lõpetamist (III lause), kuid siiski oleks tarvis muuta administratiivset liigendust? 3) Selgitamist vajab mõiste ’eelarve täitmine’, mida on plaanitud kasutada uues RES § 56 lg-s 21. Kõik mõisted, mida võetakse kasutusele, peaksid olema sisustatud kas õigusaktis eneses või, toetudes RES § 29 lg 1 "Eelarve täitmise" näol ei ole tegemist uue mõistega. regulatsioonile, eelarveklassifikaatoris. Samas oleme tulenevalt valitsemisalade tagasisidest Riigikohus Analüüsides seaduse teksti, oleme seisukohal, et mõeldud on Selgitame muutnud eelnõud ning asendanud eelarve täitmise riigieelarve täitmist. Kui siiski on tegemist uue mõistega (nt hälvete lubamise ministri liigendamisõigusega samadel on peetud silmas aastase riigieelarvega määratud vahendeid tingimustel ja ulatuses. ja ülekantud riigieelarve vahendeid ehk eelmise aasta riigieelarvega määratud, kuid kasutamata jäänud vahendeid üheskoos), tuleks see uus mõiste defineerida. 20 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 4) Kas RES § 56 lg 21 eesmärk on võimaldada erinevalt kehtivast regulatsioonist ja praktikast riigieelarvega määratud vahendite ümberjaotamist (liigendamist) eraldi ainult iga programmi raames ja mitte programmide vahel, siis puudub vajadus seada lisapiirang tulemusvaldkonna eelarvele, nagu on sätestatud praegu. Ja paremaks õigusselguseks võiks olla lihtsalt sätestatud, et riigieelarvega programmi tegevusele ettenähtud piirmääraga vahendite Juhime tähelepanu, et riigieelarves on loobutud mahtu võib üle- või alatäita kuni 30% (eelarveaastas? kogu programmi vahetasandil piirmäärade seadmisest ja programmi perioodi kohta?), kuid mitte üle mln euro, ja seetõttu on kohane piirata tegevuste vaheliste tingimusel, et programmi eelarvet ei ületata. Kui aga on muudatuste lubatavust tulemusvaldkonnaga. siiski ka edaspidi sama tulemusvaldkonna piires lubatud Riigikohus Selgitame Vaatamata sellele, et ühte tulemusvaldkonda võib vahendeid ümber liigendada ka erinevate programmide panustada mitu valitsemisala, on riigieelarvega igale vahel, tuleks seda omakorda sõnaselgelt kirjutada ja siis valitsemisalale ette nähtud konkreetsed eelarvemahud ja oleks tulemusvaldkonna tasemel piirangu seadmine igati nende summaarset arvestamist või ministri liigendusega asjakohane. Et nähtuvalt eelnõule lisatud seletuskirjast võib üleandmist ühelt-teisele plaanis ei ole. üks tulemusvaldkond olla ühine mitmele ministeeriumi valitsemisalale, kas § 56 lg 21 on ette nähtud ka valitsemisalade vahel vahendite üleandmisteks (siireteks)? Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tähendab eelarve täitmisel edaspidi 30% üle- või alatäitmise lubamine maksimaalselt kuni 120-kordset (!) prognoosivea lubamist eelarve protsessis. Seletuskirjas ei ole selle vajalikkust aga kuidagi põhjendatud. 5) Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. aasta määruse nr 112 § 5 uues lg-s 5 tuleks õigusselguseks kasutada „programmi tegevuste“, mitte lihtsalt tegevuste (RES ja selle Riigikohus Arvestatud Rahandusministeerium nõustub Riigikohtu märkusega. alusel antud regulatsioon kasutab lisaks programmi tegevusele ka nt mõisteid „teenuse tegevus“, „meetme tegevus“) 21 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Toetame riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse ning Riigikogu eelarvelise otsuseõiguse suurendamist. Juhime tähelepanu, et ulatuslikke muudatusi ei saa teha kiirustades ning tulemuspõhise eelarvestamise eesmärgipärane Nõustume, et riigieelarve seaduse ulatuslikud rakendamine vajab terviklikku käsitlust. muudatused vajavad terviklikku käsitlust. Seetõttu Enne muudatuste jõustumist peab olema loodud keskendub käesolev eelnõu vaid vältimatutele automatiseeritud IT tehniline tugi. Kuni vastava võimekuse muudatustele, mis on vajalikud vastamaks ootusele, et Majandus- ja loomiseni tuleb rakendamine edasi lükata. Selgitame eelarve läbipaistvuse osas astutaks esimesi samme juba kommunikatsiooniministeerium Muudatusega on oluline säilitada eelarve paindlikkus ja 2022. aasta riigieelarvega. Lähiajal alustame VTK võime keskkonnaga kohaneda. koostamise ja osapoolte laialdasema kaasamisega Tunnustame Rahandusministeeriumi kiireloomuliste erinevate õiguslike ja rakenduslike küsimuste sammude eest, mille eesmärk on parandada eelarve lahendamiseks. läbipaistvust ja arusaadavust, kuid palume arvestada järgnevaid sisulisi märkusi ning ettepanekuid, mis loovad eelduse, et muudatustel on soovitud mõju. Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb 1) Muutuva keskkonnaga kohanemisvõime on riigi paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle strateegiline eelis, mille vähenemist ei saa lubada. ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõus on piisava ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks tähelepanuta jäänud mõjud riigi paindlikkusele ja tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas Majandus- ja võimekusele muutuvale keskkonnale reageerida. Senisest Selgitame läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema kommunikatsiooniministeerium oluliselt suurem osa otsuseid vajavad Riigikogu heakskiitu. kaasa rääkimise võimaluse tagamisega. Juhime Pole aga selge, kust tulevad ressursid vastavate muudatuste tähelepanu, et ka ministri tasemel eelarvemuudatused ettevalmistamiseks ning kuidas tagatakse peavad olema õiguspärased ja põhjendatud, mistõttu ei muudatusettepanekute menetlemine piisava kiirusega saa nõustuda, et eelnõust tulenevalt vajavad (päevadega, sh aastaringselt). muudatusettepanekud täiendavat ressurssi ettevalmistamiseks. 22 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Juhime tähelepanu, et kavandatavad muudatused Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb vähendavad oluliselt eelarve paindlikkust. paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle • Eelnõus (§ 1 punkt 20) pakutud ühe miljoni euroline ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning ületamise piirmäär Majandus- ja Majandus- ja paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on liiga Arvestamata kommunikatsiooniministeerium ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks madal, sest nii transpordi, ettevõtluse kui teadmussiirde tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas programmide tegevuste mahud on väga suured (näiteks läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema transpordi infrastruktuuri objektid). Teeme ettepaneku antud kaasa rääkimise võimaluse tagamisega. piirmäära oluliselt suurendada. • Üle kümne miljoni euro maksvate investeeringute kinnitamine riigieelarves objektide kaupa toob kaasa väiksema paindlikkuse eelarve kasutamisel ja muutmisel. Näiteks praegu on IT investeeringute ja tegevuskulude vahel Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb programmi sees võimalik muudatusi teha ministri otsusega. paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle. Kui nüüd IT investeeringud üle valitsemisala ületavad Riigikogu otsustamisvõimaluste parandamine hõlmab kümne miljoni euro piiri (erinevatest allikatest kokku), siis nii riigieelarve kui ka selle muutmise eelnõu raames saab seda eelarvet muuta vaid Riigikogus seaduse muutmise olulisemates küsimustes, sh suurema mahuga Majandus- ja teel, isegi siis, kui limiteeritud vahenditest moodustuv Selgitame investeeringute osas, kaasarääkimise võimaldamist. kommunikatsiooniministeerium eelarve jääb sellel objektil alla kümne miljoni euro. Investeeringute eelarve kasutamisprotsendid aastate Paindlikkuse vähenemine puudutab ka kinnisasjaga seotud lõikes näitavad, et projektid kipuvad pigem nihkuma ja investeeringute objekte, mille eelarveid saab täna muuta neli kiired ümberotsustamise vajadused on seega pigem korda aastas valitsuse otsusega, eelnõu järgi aga liiguks see erandlikud. Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud otsustusõigus Riigikogule ja muutmisvõimalus oleks vaid paindlikkusreegliga investeeringutele. kord aastas. Probleem ei ole otsustajas, vaid iga muutuse puhul on saanud kriitiliseks otsustamiskiirus s.t et muutusi saaks teha päevadega. Kui on silmas peetud jooksva aasta riigieelarve muutmist, siis välisvahendite eelarveid seaduse Eelnõu ei selgita piisava detailsusega, kuidas toimub Majandus- ja muutmisel muutma ei pea, sest välisvahendid on tegevuse eelarve muutmine, kui eelarve sisaldab Selgitame kommunikatsiooniministeerium tuludest sõltuvad kulud (piirmäärata vahendid) ning finantseerimist nii riigieelarvest kui ka välisvahenditest. nende eelarve ületäitmiseks ei ole vaja eelarvet muuta vastavalt riigieelarve seaduse § 32 lõikele 1. 23 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Välisvahendite eelarveid saab kasutada vastavalt tegelikule vajadusele. Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle Säilitamaks riigi paindlikkust ja otsustusvõimelisust teeme ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning ettepaneku: paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks - oluliselt tõsta piirmäärasid, millest alates on vajalik Majandus- ja Osaliselt ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks Riigikogu heakskiit. Teeme ettepaneku, et riigieelarvega kommunikatsiooniministeerium arvestatud tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas kindlaks määratud programmi tegevuste piirmääraga mahtu läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema on lubatud ületada kuni 30 protsenti ning loobuda kaasa rääkimise võimaluse tagamisega. summalisest piirmäärast, Paindlikkuse reeglit on muudetud ning täiendatud seletuskirja. Eelarvemuudatuste (ennekõike piirmääraga vahendite Majandus- ja - töötada välja juhendmaterjalid eelarvemuudatuste osas) ettevalmistamise ja menetlemise osas ei ole olulisi Selgitame kommunikatsiooniministeerium ettevalmistamiseks ja menetlemiseks (sh arvestades muutusi planeeritud. Siiski arvestame valitsemisalade erinevate rahastusallikate eripärasid), vajadusega täiendavaks juhendamiseks. Riigieelarve seadus ei välista vajadusel aasta jooksul korduvalt eelarve muutmise seaduse algatamist. Majandus- ja - selgitada, kuidas on tagatud piisavalt kiire otsustusvõime Selgitame Kriitiliste juhtumite ilmnemisel ja muude lahenduste kommunikatsiooniministeerium (sh aastaringselt). puudumisel on seega võimalik vajalikud küsimused viia Riigikogule otsustamiseks. 24 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Riigieelarve raamistik ja metoodika peavad toetama eelarvevalikute kvaliteeti, eelarvevahendite võimalikult mõjusat kasutamist, selgust ja läbipaistvust. Rahandusministeerium teeb eelarve eelnõu selgemaks 2) Sisuliste eelarveotsuste toetamiseks on riigieelarve muutmiseks koostööd kõigi ministeeriumitega. seaduse detailsuse kasvu korral vaja luua täiendavad Riigieelarve seaduse eelnõud saadab väga põhjalik juhtimislahendused, mis tagavad eelarve ülevaatlikkuse ja seletuskiri mis lisab eelarve eelnõule detailsemaid ja arusaadavuse. mitmekesisemaid andmeid ja infot. Majandus- ja Rahandusministeerium peab väga oluliseks ning taotleb Juhime tähelepanu, et kuigi eelnõuga kavandatav muudatus, Selgitame kommunikatsiooniministeerium eelarve eelnõu ja selle seletuskirja kooskasutuse mille kohaselt liigendatakse riigieelarve kulud lihtsustamist. Sisuline eelarveotsus tähendab tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa eelarvevahendite seostamist riigi pikaajalise strateegia, suurendab eelarve detailsust, siis see ei pruugi kaasa tuua valdkondlike arengukavade ning poliitiliste sisulisemaid eelarveotsuseid, mis on üks peamisi Riigikogu prioriteetidega. Sisulisemaid eelarveotsuseid peavad soovitud eesmärke. toetama ka eelmiste aastate eelarvete seire (s.h. tulemusaruanded), mis on avaldatud tulemusvaldkondade kohta vastutavate ministeeriumite veebilehekülgedel. Tegevuspõhise eelarve alusandmestik koosneb juba täna Suuremast detailsusest hoolimata on kriitiline säilitada erinevate tasandite eelarveandmetest ja mõõdikutest eelarve süsteemsus ja ülevaatlikkus, mis tagab eelarve ning täiendavat andmekorjet detailsema eelarve läbipaistvuse ja arusaadavuse. Arvestades, et tegevuspõhine esitamiseks planeeritud ei ole. Käesolevaga muudetakse detailsus kasvab kaheksakordselt ehk praeguse 38 vaid riigieelarve esitusviisis eelarveaasta riigieelarve Majandus- ja programmi asemel tekib valitsemisalade eelarvetesse kokku Selgitame seaduses. Täiendava detailsuse toomine eelarvesse kommunikatsiooniministeerium 312 programmi tegevust koos mõõdikute infoga, siis niivõrd piirab küll tänast eelarve kasutamise paindlikkust, kuid mahuka infoga varustamine eeldab infotehnoloogilist tuge, ei muuda asutuste kohustust planeerida tegevuspõhist mis tuleb eelisjärjekorras vastavalt rakendada ja pakkuda eelarvet teenuste kaudu ning seirata eelarve täitmist igakülgset tuge. ning pidada kinni seadustega kehtestatud piirmääradest ja arvestuspõhimõtetest. 25 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Riigi pikaajalisele strateegiale õigusliku aluse loomine on õige samm, aga ebaselgeks jääb selle seos eelarvestamisega. Juhime tähelepanu, et Eesti eelarvesüsteemi on kritiseeritud Rahandusministeerium võtab selle seisukoha selle nõrga seotusega strateegilise planeerimisega. teadmiseks. Tegevuspõhise eelarve eesmärk ja Majandus- ja Eelarvestamise ja riigi pikaajalise strateegia tugevam Selgitame metoodika on justnimelt olnud eelarve ja riigi poliitilise kommunikatsiooniministeerium sidumine võib soodustada riigi tervikvaatest olulisi otsuseid ja strateegilise planeerimise varasemast süsteemsem ja kollektiivset pühendumist. Strateegilise planeerimise ja seostamine. eelarveprotsess tuleb muuta ettevaatavaks juhtimisinstrumendiks, mis aitab suurendada Eesti konkurentsivõimet ja elanike heaolu Tegevuspõhise eelarve planeerimistasemeid analüüsides tundub Rahandusministeeriumile programmi tegevuse tase kõige optimaalsem. Tegevuste läbivaatuse (august 2021) järel saab ütelda, et tekiks Soovitame Rahandusministeeriumil põhjalikumalt liigendus ligi 240 tegevuse vahel. Järgmine analüüsida, millise detailsusega ja millised andmed on Majandus- ja planeerimistasand (teenus) oleks juba liiga detailne ning vajalikud eelarveotsuste langetamiseks Riigikogu tasemel. Selgitame kommunikatsiooniministeerium tähendaks seaduse eelnõus tabelit ligikaudu 1200 reaga. Eelarveotsuste tegemisel peab arvestama, millises ulatuses Õiguskantsler on oma 13.05.2021 kirjas Riigikogu on juba kohustusi võetud. liikmetele rõhutanud tasakaalu otsimise vajadust seadusandliku ja täidesaatva võimuharu vahel. Väga suur roll on eelarve eelnõu seletuskirjal, mis annab detailsemat lisainfot programmi tegevuse eelarve kohta. 3) Riigieelarve seaduse detailsuse kasvu korral vaja luua Täpsustame, et eelarve piirmäärade seadmine tegevuste täiendavad juhtimislahendused, mis võimaldavad tasemel ja paindlikkusmäära jälgimine ei ole automatiseeritud eelarve jälgimist nii tulemusvaldkonna kui planeeritud valitsemisalade üleselt, vaid ühe programmi tegevuse tasemel ministeeriumide üleselt. valitsemisala piires ka siis, kui ühte TUVi panustavad mitu valitsemisala. Majandus- ja Vastavalt seadusemuudatusele on vaja viia eelarve täitmise Seega piisab eelarve täitmise jälgimisel tänastest Selgitame kommunikatsiooniministeerium jälgimine oluliselt detailsemaks programmi tegevuste lahendustest ning vajadusel nende põhjal loodud tasemele. Jätkuvalt säilib vajadus jälgida eelarve täitmist täiendavatest aruannetest. tulemusvaldkonna tasemel, kusjuures tulemusvaldkond on Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad jagatud mitme erineva programmi ja ka erinevate igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline ministeeriumite vahel. Kõik osapooled peavad igapäevaselt andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud teadma, mis teiste osapoolte tegevuste eelarvetes on välja ja koolitanud kasutama automatiseeritud 26 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame toimunud. Selleks on vaja tehnilist lahendust ja praeguste lahendust, mis vähendas oluliselt modelleerijate Exceli tabelitega ei saa seda enam korraldada. käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine töömahukas. Tegevuse eelarve ületäitmise korral on koheselt vaja määrata Tulenevalt valitsemisalade ettepanekutest oleme teinud tegevus, kus kulusid enam planeeritud mahus teha ei tohi. riigieelarve seaduse eelnõus muudatuse ja asendanud Kusjuures selle tegevuse kokku leppimine eeldab paindlikkuse juures täitmise ületamise õiguse ministri ministeeriumide ülest koostööd. Sellise koostöö ja tasemel liigenduse muutmisega. kommunikatsiooni korraldamine on uus igapäevane kriitilise tähtsusega ülesanne. Kusjuures otsused peavad liikuma läbi kõigi otsustustasandite väga piiratud ajaga ning info peab liikuma kõigi puudutatud osapoolteni. Problemaatilised on näiteks välisvahendite tagasinõuded, kus toetussumma muutub etteplaneerimatult riigieelarveliseks vahendiks ja tagasinõutud tekitab tegevuses ülekulu. Viimaste aastate praktika on näidanud, et riigihangete tagasinõuded võivad küündida miljonitesse eurodesse. Palume täiendada seletuskirja selgitustega, millised lahendused on ette nähtud eelarve jälgimiseks ning kuidas tagatakse piisav personal eelarve jälgimiseks ja eelarve muudatuste menetlemiseks. 4) Riigieelarve seaduse detailsuse kasv toob kaasa Märgime, et juba praegu on asutustel kohustus jälgida halduskulude kasvu. eelarve täitmist piisava sagedusega, et tagada riigieelarvest kinnipidamine ning probleemide korral Tegevuspõhine eelarvestamine on juba hetkel töömahukaks. vastavate meetmete tarvituselevõtuks. Vastav kohustus Eelarvestamise alusandmed tulevad küll infosüsteemist tuleneb muuhulgas Vabariigi Valitsuse seadusest. Majandus- ja KAIS, kuid need andmed ei ole otsekasutatavad, vaid neid Selgitame Eelarve täitmise jälgimist kord poolaastas ei saa pidada kommunikatsiooniministeerium peab käsitsi töötlema ja muutma arusaadvaks ka igale ka praeguse seaduse detailsusastme juures piisavaks. osapoolele. Selleks, et jälgida eelarve täitmist programmi Samuti ei eelda detailsema eelarvepildi juures täitmise tegevuste lõikes, tuleb kõik asutuste finantstehingud pidevalt jälgimine detailsemat mudeldamist, sest juba täna KAISis mudeldada, mis on väga töömahukas ja ajakulukas. mudeldatakse andmeid ressursside ja teenuste tasemel, Seni on asutused eelarve täitmist programmide lõikes mis omakorda konsolideeruvad ülemiste 27 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame jälginud kas poolaasta või kvartali lõikes. Nüüd osutub planeerimistasandite eelarve täitmiseks. Küll muutub vajalikuks vähemalt igakuuline või veelgi sagedasem eelarve kasutamine võrreldes varasemaga mõnevõrra täitmise andmete mudeldamine (palju detailsemal tasemel), jäigemaks. mis toob tahes-tahtmata kaasa inimressursi vajaduse kasvu, mis toob omakorda kaasa tööjõukulude kasvu olukorras, kus Vahendite ülekandmise juures ei saa samuti nõustuda valitsemisaladele anti ülesanne oma kulusid kärpida. olulise töömahu kasvuga, kuna eelarve täitmine tegevuste lõikes on aruannetega jälgitavad ning Meie hinnangul lisab eelarve detailsuse suurendamine programmide ja tegevuste eelarve jäägid kujunevad töömahtu kasvu kohe vahetult peale seaduse muutmist, kui teenuste täitmisest. ka pikaajaliselt. Väga palju töömahukamaks muutub ka valitsemisala eelarve jääkide ülekandmine järgmisesse Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad eelarveaastasse. Juba sel aastal, kui valitsemisala kandis igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline eelarve jäägid üle programmide lõikes ning ministrid andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud jaotasid need seejärel asutuste vahel ja majandusliku sisu välja ja koolitanud kasutama automatiseeritud järgi, kasvas töömaht märgatavalt võrreldes sellega, kuidas lahendust, mis vähendas oluliselt modelleerijate sai kanda jääke üle enne tegevuspõhist (st programmide käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt oma põhist) eelarvestamist. Seda enam veel nüüd, kui tuleb jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine töömahukas hakata jääke üle viima senise 6 programmi asemel 44 programmi tegevuse lõikes. Enamus programmi tegevustest jagunevad MKMi valitsemisalas mitme asutuse vahel. Igaüks neist võib jaguneda veel ka majandusliku sisu järgi kuni kolmeks-neljaks (tegevus- või investeeringutoetus, tööjõu- või majandamiskulu). Vabariigi Valitsuse reservist vahendite taotluse koostamisel ei piisa enam kulude sisu järgi programmi määramisest. Nüüd tuleb kulud kindlasti mudeldada, et saada teada, millistesse programmi tegevustesse need jõuavad. Alles seejärel saab taotluse vormistada. Palume täiendada seletuskirja ja kajastada negatiivne mõju halduskuludele ning nende katteallikad. 28 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Selgitame töökoormuse vähenemist. Majandusprognoosi jaoks puudub vajadus esitada infot tegevus- ja asutusepõhiselt. Täpsema sisendi vajaduse töötab RM läbi, sh lähtub põhimõttest koormata 5) Planeerimisprotsesside ühendamine ei taga võimalikult vähe valitsemisalasid. halduskoormuse vähenemist. Isegi kui esitada sama sisend eelarve planeerimistasandi mõistes (tegevuspõhiselt) ka kevadiseks Toetame kahe planeerimisprotsessi ühendamist, kuid ei majandusprognoosiks, siis kogu muu ettevalmistav Majandus- ja nõustu hinnanguga, et see vähendab halduskoormust. Selgitame sisend tuleb esitamiseks vaid sügiseseks protsessiks ehk kommunikatsiooniministeerium Eelnõust ei selgu, millise detailsusega infot ja kuidas tuleb üks kord (nt seletuskiri koos käsitsi küsitava valitsemisaladel esitada kevadiseks majandusprognoosiks. sisendmaterjaliga; muudatused aastate vahel; VV Kui see jääb samaks kui seni, siis töökoormus arutelud, millesse sõltuvalt valitsemisalast panustavad valitsemisaladele ja allasutustele ei vähene. eelarveinimesed rohkem või vähem). Nagu esimeses lõigus viidatud, siis majandusprognoos ei eelda eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamiseks vajalikus detailsuses infot, seega on kindlasti ka töökoormus selle võrra madalam. Veel palume põhjalikult läbi mõelda, mis tähtaegadeks oodatakse valitsemisaladelt infot sügisese Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane majandusprognoosi, riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve Majandus- ja aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh koostamiseks (sh lisataotlused). Juba praegu on meil suuri Selgitame kommunikatsiooniministeerium arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka raskusi andmete kokku saamisega sügiseseks paralleelsete protsessidega. majandusprognoosiks ja riigieelarve täpsustamiseks, sest info kogumine peab toimuma puhkuste perioodil ehk juulis- augustis. Palume seletuskirja täiendada. 29 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 6) Metoodika muudatuse rakendamiseks on vajalik ette näha piisav aeg ja tugi. Seletuskirja kohaselt on probleemiks senise metoodika ebaühtlane rakendamine, kus programmid aga ka programmide tegevused on kohati sõnastatud liiga üldiselt. Rahandusministeerium saatis metoodilise juhendi Majandus- ja Palume täiendada seletuskirja nii, et see selgitaks rohkemate Selgitame ministeeriumitele 30.07.2021 ja annab nõu võimalike kommunikatsiooniministeerium näidetega eelnõu muudatuste mõju ja ootuspärast eelarve probleemide lahendamisel. kirjeldust. Metoodika ühtlasemaks rakendamiseks vajame metoodilist tuge Rahandusministeeriumilt ja mõistlikku aega muudatuste teostamiseks. 7) Konkreetsed muudatusettepanekud. Majandus- ja Arvestatud Eelnõus on viga parandatud. kommunikatsiooniministeerium Eelnõu § 2. Seaduse jõustumine: jõustumise aastaks peaks olema 2021, mitte 2022. Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 2 ja kehtestada Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante, keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema Rahandusministeeriumile esitamise tähtpäevaks 15. juuli tähtajaga ning aruannet võib esitada asemel 1. juuni. Eelnõu punktiga 2 tehtav muudatus mõjutab Rahandusministeeriumile varem enne puhkuseid. paratamatult ka eelarveprotsessi ettevalmistamisega seotud Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni Maaeluministeerium ametnike töökorraldust, sest keskvalitsuse juriidilise isiku Arvestamata lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded, finantsplaan tuleb esitada umbes viis kuud hiljem, kui seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada kehtiva õiguse kohaselt on ette nähtud. Varasem tähtpäev, möödunud aasta kohta juba auditeeritud s.o 1. juuni, tagaks paindlikuma üleminekuaja ettenähtud raamatupidamise andmeid, varasemalt märtsis esitatud eelarvereeglite täitmiseks ja aitaks vältida ebamõistlikku esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on töökoormuse kasvu teatud perioodi jooksul. aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta 30 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete koostamisel värskemat sisendit. Oleme juba aastaid olukorras, kus iga-aastastes riigieelarve seadustes olev info on üldistustasemel, kus riigielu valdkondade rahastamise kohta ei ole võimalik teha ühtegi kindlat järeldust. Riigikogu liikmed on möönnud, et riigieelarve seadust muutes on nad ennast ajapikku riigieelarve muudatusettepanekute suhtes suuresti Nõustume Riigikontrolli väljendatud seisukohaga ning Riigikontroll tasalülitanud, sest seadusena vastu võetavas iga-aastases Selgitame kinnitame, et töötame edasi läbipaistvamate lahenduste riigieelarves ei ole enam eelarveridu, mille vahel summade suunas. tõstmiseks muudatusettepanekut teha. Seetõttu on vaja liikuda eelarve poole, mis on mõistetav, reaalsust peegeldav ja Riigikogus muudetav. On äärmiselt tervitatav ja toetust vääriv, kui Rahandusministeerium selles suunas mõtleb. Paraku on samas ilmne, et riigieelarvega seotud probleemid on palju tõsisemad, kui kooskõlastusele esitatud eelnõu ulatus. Vajadusele teha tegelikult hoopis põhimõttelisemaid muudatusi on viidatud ka eelnõu seletuskirjas, mille kohaselt koostatakse põhjalikumate muudatuste jaoks riigieelarve Nõustume, et riigieelarve seaduse põhjalikuma seaduse väljatöötamiskavatsus alles hiljemalt 2022. aasta muutmisega ei saa viivitada ning oleme alustanud Riigikontroll juunikuus. See tähendab, et ka kõige optimistlikuma Selgitame muutmisvajaduste analüüsimise ja kirjeldamise ning prognoosi kohaselt saaks kavandatavad põhjalikumad erinevate osapoolte kaasamise ettevalmistustega. muudatused rakenduda alles 2024. aasta riigieelarve suhtes. Pean paraku suureks tõenäosust, et kui väljatöötamiskavatsus isegi 2022. aasta keskpaigaks juhtub valmima ja kui selle põhjal 2022.aasta lõpuks üldse mingi eelnõu esitamiseni jõutakse, siis võimalike vaidluste tulvast 31 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame tulenev tempo toob kaasa eelnõu väljalangemise Riigikogu menetlusest 2023. aasta kevadel. Olukorras, kus probleemid on teada, ei ole kavandatavate põhjalike muudatustega viivitamine põhjendatud. Korras riigi rahandus ei tähenda ainult tasakaalus või ülejäägis riigieelarvet, vaid ka arusaamist sellest, kuhu riigi kasutuses olev raha läheb, võimalust aru saada, mida selle rahaga tehakse, ning võimalust kasutada tekkivat juhtimisinfot otsuste tegemiseks . Seda selgust on vaja juba praegu. 2016. aastal tõi Riigikontroll tegevuspõhisele eelarvele üleminekuga seoses välja mitmed riskid. Kui analüüsida tagasisidet, mida olen ministeeriumidest ja muudest asutustest ning Riigikogu liikmetelt saanud, on kahjuks need riskid nüüdseks realiseerunud: Riigieelarve tegevuspõhise liigenduse mandaat on 1. Riigieelarves esitatav info ja riigieelarve koostamisel Vabariigi Valitsusele antud riigieelarve seadusega ning loodud info ei anna vaatamata headele kavatsustele ei Vabariigi Valitsus on seda mandaati kasutanud. juhtidele ega avalikkusele teadmist, kuhu raha läheb, mida Rahandusministeeriumi poolt pakutav riigieelarve selle eest saab ja mis on rahastatava tegevuse mõju. seaduse muudatuse eesmärk on muuta aastane 2. Praegu kasutatavast eelarveformaadist ei ole kasu riigieelarve seadus selgemaks samal ajal riigieelarvet riigieelarve koostamisel ega eelarveläbirääkimistel. jätkuvalt tegevuspõhiselt liigendades. See loob eelduse Riigieelarve koostamist puudutavad arutelud Vabariigi Riigikontroll Selgitame riigieelarve ning riigis loodud strateegiliste Valitsuses toimuvad jätkuvalt nn majandusliku sisu järgi, arengukavade paremaks seostamiseks võrreldes mitte uue, tegevuspõhise eelarve tulemusena tekkinud nn varasema olukorraga. Eesti 2035, valdkondlike juhtimisinfo alusel. strateegiliste arengukavade varasemast parem 3. Ministeeriumides ei toimu finantsjuhtimine seostamine eelarveläbirääkimistega saab toimuda programmidest ja riigieelarve ülesehitusest lähtuvalt. üksnes täidesaatva võimu eestvedamisel. Samal ajal Tehakse palju tööd, mille tulemust keegi lõpuks ei kasuta ja tuleb analüüsida tegevuspõhise eelarve rahvusvahelist mida kellelegi vaja ei ole – ühte eelarvet peetakse reaalse ja kogemus ka väljaspool Eestit praktilise elu jaoks ning teist selleks, et reaalsus oleks tõlgitud eelarve baasseaduses soovitud vormi. Ehk kõik, mis teoorias tundub ilus ja toimiv, ei pruugi seda olla reaalses elus. Sellele kõigele lisanduvad juba paljuräägitud probleemid 32 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame seoses eelarve arusaadavuse ja Riigikogu olematu otsustusvõimalusega. Nõustume, et riigieelarve seadus vajab ulatuslikumat revisjoni ja muutmist. Käesolev eelnõu on koostatud vastamaks ootusele, et eelarve läbipaistvuse osas astutaks esimesi samme juba 2022. aasta riigieelarvega. Arvestades väljatoodud probleeme, tuleks keskenduda Arvestades kitsast ajaraami ja olemasolevaid ennekõike just eelarve sisu ja esitust ulatuslikult muutva ja alusandmeid ning erinevate osapoolte vastandlikke parandava seaduse eelnõule, koostada see kavandatust Riigikontroll Selgitame ootusi, vajab terviklik lahendus osapoolte ulatuslikku kiiremini ning selliselt, et seda jõuaks menetleda Riigikogu kaasamist, läbirääkimisi ja tasakaalupunktide leidmist, praegune koosseis. Samuti oleks oluline, et muudatused sh eelarve suurema läbipaistvuse ja rakendamise jõustuksid juba 2023. aastast. paindlikkuse vahel. Oleme selleks alustanud riigieelarve muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamise ja osapoolte laialdasema kaasamisega erinevate õiguslike ja rakenduslike küsimuste lahendamiseks. 33 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame On hea meel märkida, et arvamuse avaldamiseks saadetud eelnõus on mõtteid, mida saab kindlasti eelarveprotsessi ja eelarve esituse ulatusliku ümberkorraldamise juures kasutada ja edasi arendada. Näiteks toetan ja pean mõistlikuks muudatust, mille kohaselt jääb senise kahe eelarvelise otsustusprotsessi asemel (kevadel ja sügisel) alles üks eelarveline otsustusprotsess (sügisel). Samas on praeguses eelnõus lähenemisi, mille suhtes tuleks olla ettevaatlik, et detailiseerimise kiireloomulise seadustamise tagajärjel mitte saada tulemuseks eelarvet, mille detailsus on küll suurem, aga see detailsus on pigem juhuslikku laadi ja ebaühtlane. Teisisõnu – madalama astme Rahandusministeerium ja kõik ministeeriumid lähtuvad eelarveridade rohke ja detailne väljatoomine ei pruugi alati eesmärgist, et uus eelarveobjektide liigendus lisaks Riigikontroll lisada eelarvele läbipaistvust ja arusaadavust ning aidata Selgitame senise olukorraga võrreldes nähtavalt eelarvele mõista, mille üle otsustatakse. Rahandusministeerium on arusaadavust. eelnõu seletuskirjas ka ise möönnud, et programmide tegevusteks jaotamise ja programmide tegevuste nimetuste kvaliteet on ebaühtlane. Leian, et ei tohiks leppida sellega, et Vabariigi Valitsusele esitatakse Riigikogu otsustuspädevuse ja riigieelarve läbipaistvuse suurendamise tähe all eelarve eelnõu, mille kohta on juba ette teada, et selle ridade nimetused ei võimalda tegevuse sisust aru saada. Sellega ei tohiks leppida sõltumata sellest, kas praeguse eelnõuga liigutakse edasi või mitte. Rahandusministeeriumi juhtimisel tuleb tagada, et programmi tegevuste nimetused ning programmi jaotus tegevusteks on nii selged, et võimaldavad sisust aru saada. 34 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Soovitan ka kaaluda, kas eelarve esitamisel mis tahes versioonis (sõltumata praegusest eelnõust) on mitterahaliste kulude esitamine praegusel kujul mõistlik. Liiati on Riigikontroll teinud aastaid märkusi teemal, et mitterahaliste kulude arvestus ei ole täpne. Käesolev eelnõu adresseerib vaid osa riigieelarve Nimelt – rahalised ja mitterahalised kulud seaduse tasandil lahendamist vajavatest teemadest. (amortisatsioonikulu, maha kantud põhivara jääkväärtuse Mitterahaliste kulude eelarves kajastamise küsimuse kulu, eraldise moodustamise kulu jms) esitatakse juurde naaseme väljatöötamiskavatsuse raames. Riigikontroll eelarveridadel ühe koondnumbrina. Rahaliste ja Selgitame Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (VVTP) ühe mitterahaliste kulude esitamine summana ei võimalda aru tegevusena on ette nähtud riigieelarve seaduse saada, kui palju ühele või teisele ministeeriumile raha muudatuste väljatöötamiskavatsuse koostamine kasutamiseks tegelikult eraldatakse. Nüüd, kui eelarve tähtajaga juuni 2022. detailsus läheb programmi tegevuste põhiseks, muutub probleem veelgi pakilisemaks. Näiteks võib muudatusettepanekute tegemisel juhtuda, et Riigikogus tehakse muudatusettepanekuid mitterahalise kulu arvel rahalise kulu tegemiseks. 35 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Nõustume seiskohaga, et seletuskirjas arusaadavamalt Juhin tähelepanu, et iga-aastase riigieelarve seletuskiri on ja ammendavalt riigieelarve selgitamine ei sõltu otseselt võimalik muuta sisukamaks ja rohkem Riigikogu ja Riigikontroll Selgitame riigieelarve seaduses sätestatust. Riigieelarve seaduse avalikkuse ootustele vastavaks ka ilma riigieelarve muutmise eesmärk on aga laiem, kui parandada raamseaduse muutmist ära ootamata. ülevaadet riigieelarvest. Kommenteerimiseks saadetud eelnõu lähenemine, mille kohaselt ei taasesitata tulevikus riigieelarve seletuskirjas enam riigi eelarvestrateegia teksti, on kindlasti mõistlik Tegeleme riigieelarve seletuskirja paremaks samm õiges suunas, et vältida seletuskirja ülekoormamist. muutmisega, et riigieelarve oleks läbipaistev ning Oluline on jätkata samas vaimus seletuskirja paremaks arusaadav riigikogulasele eelarve muutmise ettepaneku Riigikontroll muutmist. Selgitame tegemise võimaldamiseks, ning kinnitame, et otsime Näiteks ei ole praegu erinevate aastate info seletuskirjas võimalusi teha erinevate aastate eelarveinfo võrreldav, sest info esitamise viis muutub pidevalt. võrreldavaks, et saaks hinnata kulutuste järjepidevust Riigikogul on seetõttu raske hinnata valitsuse tegevust raha ning muutusi kulutuste struktuuris. kasutamisel ning asetada uusi rahataotlusi seniste kulutuste konteksti – rahastamist pole näha tagasivaatavalt. Samuti on probleem selles, et seletuskirjal ei ole läbivat loogikat – ühe ministeeriumi osa on ühe stiili ja 2022. a riigieelarve eelnõu seletuskirja koostamiseks üldistusastmega ning teine teise üldistusastmega. Seletuskiri oleme ette valmistanud juhendi ühtse seletuskirja ei ole terviklik dokument. struktuuri, sisu ja põhimõtetega, millest peavad lähtuma Riigikontroll Seletuskirjas tuleks kirjeldada riigieelarve seaduses esitatud Selgitame kõik seletuskirja kirjutajad. Tulemusena peaksid kulurea täpsusega kavandatavad kulud ja lühidalt esitada seletuskirja erinevad osad olema sarnasemad ja nende kulude põhjendus. Praegu on seletuskirja info üldine seletuskiri läbivalt ühtlasem. ja väheinformatiivne ning osa riigieelarve kuluridadest on jäänud selgitamata. 36 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Eelnõu § 1 punktiga 10 sätestatakse, et edaspidi liigendatakse riigieelarves kulud tulemusvaldkondade ja Rahandusministeerium nõustub, et planeerimistasandite programmi tegevuste kaupa. Kogu seletuskirjas oleks vaja liigendamisel aastaeelarve eelnõus taotleda andmete selgitada, kuidas eri planeerimistasandid omavahel terviklikkust ja ülevaatlikust ning on valmis tervikpildi üldistustasemelt edaspidi sellisel juhul suhestuvad. Hetkel ülesehitust optimeerima. Samal ajal tuleb jälgida, et Välisministeerium Selgitame loeme välja, et riigieelarve liigendatakse eelarve pakutud paindlikkusmehhanism täidaks oma eesmärki tulemusvaldkonna koondtaseme ja siis kohe programmi täiendavad planeerimistasemed riigieelarve seaduses ei tegevuse lõigetes, eemaldades muu hulgas vahepealse pärsiks täidesaatva võimuharu kohandumisvõimet meetme planeerimistasandi. Seda nii eelarve kui ka muutuvatele oludele. mõõdikute vaates. Tegevuspõhine eelarvestamine peaks juhtimisarvestusse juurde tooma paindlikkust, üldistades ühtse väljundiga loogilises seoses olevate tegevuste komplekti (nn väärtuseloome ahel) loogiliseks tervikuks, sh ka juhtudel, kui tervikuga seotud tegevusi tehakse erinevate üksuste Riigieelarve detailsuse suurendamisel, eesmärgiga lõikes. Praktikas tähendab see enamal määral võimaldada Riigikogul senisest enam eelarve maatriksjuhtimise printsiipide juurutamist ja sellega seotud koostamisel kaasa rääkida, kaalusime ka meetme paremat tööjõuressursi rakendamist, vähemat dubleerimist tasemel riigieelarve liigendamist. Analüüsinud kõikide ning muutuste juhtimisel selgemat koordineerimist. Juba valitsemisalade vastavaid planeerimistasandeid, ilmnes, Välisministeerium riigieelarve tasemel programmi tegevuste tasemel Selgitame et meetme tasand ei esita senise programmipõhise ressursside sedavõrd detailne fikseerimine ei võimalda jaotusega võrreldes oluliselt sisukamat infot ja on paindlikkust, mida tegevuspõhine eelarvestamine ühe suure erinevates programmides planeeritud ebaühtlaselt. organisatsioonis planeerimis- ja juhtimiskultuuris peaks Seetõttu otsustati detailsuse suurendamisel programmi soodustama. Välisministeeriumi peab mõistlikuks planeerida tegevuse kasuks. riigieelarve sisukategooriate kaupa eristatud oodatava mõju tasemel (st meede) ning informatiivselt lisada meetme toetamiseks vajalikud programmi tegevused ning nende kulud, muu hulgas jättes eelarve ümbertõstmise kriteeriumiks meetme tasemel planeeritud määrad. 37 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Riigieelarve detailsuse suurendamisel, eesmärgiga võimaldada Riigikogul senisest enam eelarve Välisministeeriumi peab mõistlikuks planeerida riigieelarve koostamisel kaasa rääkida, kaalusime ka meetme sisukategooriate kaupa eristatud oodatava mõju tasemel (st tasemel riigieelarve liigendamist. Analüüsinud kõikide meede) ning informatiivselt lisada meetme toetamiseks valitsemisalade vastavaid planeerimistasandeid, ilmnes, Välisministeerium Selgitame vajalikud programmi tegevused ning nende kulud, muu et meetme tasand ei esita senise programmipõhise hulgas jättes eelarve ümbertõstmise kriteeriumiks meetme jaotusega võrreldes oluliselt sisukamat infot ja on tasemel planeeritud määrad. erinevates programmides planeeritud ebaühtlaselt. Seetõttu otsustati detailsuse suurendamisel programmi tegevuse kasuks. Määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muudatuseelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse, et edaspidi saab ministeerium muuta enda programmi tegevusi vaid vastava ettepaneku tegemisel Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia koostamise Rahandusministeerium nõustub toodud argumendiga, protsessi raames. Tegevuspõhise eelarvestamise varasem kuid riigieelarve ettevalmistamisel peab liigenduse põhimõte on olnud paindlik organisatsiooni juhtimine aluseks olev klassifikaator olema keskselt Välisministeerium valitsemisalade kaupa, mille hulka kuulus ka vajadusel Selgitame kooskõlastatud. See on vajalik eelarve suurte detailsemate programmi tegevuste muutmine vastavalt liigenduserinevuste tekkimise vältimiseks organisatsiooni arenemisele ning seda ümbritseva keskkonna valitsemisalade vahel. muutumisele. Selle muudatusega tehakse programmi tegevuste muutmine väga formaalseks, mille tulemusena väheneb tegevuspõhise eelarvestamise paindlikkus valitsemisalade jaoks. Palume kaaluda, kas ei oleks võimalik muuta tegevuste uuendamist paindlikumaks ning rohkem valitsemisalade põhiseks, mis jätaks võimaluse operatiivselt järgida tegevuspõhise eelarvestamise ülesehitust. 38 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse riigieelarve seaduse § andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud 56 lõiget 21 selliselt, et riigieelarvega määratud programmi välja ja koolitanud valitsemisalasid kasutama tegevuste piirmääraga vahendite mahtu lubatakse ületada automatiseeritud lahendust, mis vähendas oluliselt kuni 30% ulatuses, kuid mitte üle ühe miljoni euro. Kuna modelleerijate käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt tegemist on kiireloomuliste muudatusettepanekutega, siis oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine mõistame, et kõiki põhimõtteid, mis selle muudatusega töömahukas. Välisministeerium kaasnevad (sh tehnilised) ei ole suudetud läbi töötada, kuid Selgitame Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis tunneme muret, kuidas on muudatuse jälgimine tehniliselt võimaldab jälgida piirmääradest kinnipidamist ja lahendatud. Näeme riski, et 2023. aastal riigieelarve täitmise paindlikkusreeglitele vastavust. Selle edasiarendamist andmete kogumisel 2022. aasta kohta võib tekkida käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade probleeme. Seetõttu palume Rahandusministeeriumil ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse rohkem selgitada, kuidas selle muudatusettepaneku eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures rakendamine tehniliselt aset leiab. täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse muutmisega. 1. Riigieelarve kulude liigendus tulemusvaldkond > Rahandusministeerium ei nõustu toodud väitega programm asemel tulemusvaldkond > programmi tegevus ei järgnevail põhjustel: näita riigieelarvega tutvumisel terviklikku pilti strateegilisest 1) vastavalt asutus(t)e kulumudelitele on teada, kuidas planeerimisest. jaotuvad konkreetse ressursi kulud teenustele ja sealt edasi programmi tegevustele ning seda teadmist on Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punkt 10) võimalik reservi vahendite eelarvestamisel kasutada; paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 2) vahendite eraldamisel on võimalik määrata nii „(5) Riigieelarves liigendatakse kulud tulemusvaldkondade erinevad tulemusvaldkonnad kui tegevused, kui see Siseministeerium ja programmi tegevuste kaupa.“; Arvestamata nende kasutamise eesmärgist tulenevalt vajalik on 3) toodud näites kallihinnalise tehnika soetus Seletuskirjas lk 2 on välja toodud strateegilise planeerimise kvalifitseerub tõenäoliselt investeeringuteks ning seda tasandid tegevuspõhises eelarves (tulemusvaldkond > ei jagata riigieelarve mõistes otse teenustele ja programm > meede > programmi tegevus). tegevustele, vaid see toimub läbi amortisatsiooni. Planeerimistasandid moodustavad ühtse struktuuri, mille Eelnõus on korrigeeritud säte, mis täpsustab, et loogikat on põhjalikult kaalutud programmi koostamisel. investeeringud ja finantseerimistehingud planeeritakse Kehtivas korras on toodud kaks ülemist planeerimistasandit valitsemisala tasemel. (tulemusvaldkond > programm). Kooskõlastamisele 39 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame saadetud ettepanekus soovitakse aga riigieelarve seaduses näidata vaid esimest ja neljandat planeerimise tasandit (tulemusvaldkond >… > programmi tegevus). Selline esitlusviis on eksitav ning ei võimalda saada riigieelarve seadust lugedes terviklikku ülevaadet, kuidas on programmi tegevused grupeeritud programmide ja meetmete kaupa. Teeme ettepaneku näidata riigieelarve seaduses detailsuse suurendamiseks kõiki nelja planeerimise tasandit, kuid õiguslikud reeglid kehtestada vaid tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse tasandi kohta nagu on toodud kooskõlastamisele saadetud eelnõus. Juhime tähelepanu, et eelnõuga soovitud muutuse kõrvalmõju on see, et sisuliselt ei ole pärast muutuse jõustumist enam oluline, mitmeks programmiks on tulemusvaldkond jagatud. Muudatusettepanek on Siseministeeriumile oluline, sest näiteks Sidusa Eesti tulemusvaldkonnas on loodud kolm eriilmelist programmi: Kogukondlik Eesti, Nutikas rahvastikuarvestus ja Erakondade rahastamine. Ilma programmi pealkirja välja toomata tekib lugejal segadus, kuidas programmides olevad programmi tegevused moodustavad ühtse terviku. 40 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Seletuskirja lk 8 on välja toodud, et eelarve paremaks mõistmiseks ja veelgi detailsemaks selgitamiseks jääb jätkuvalt riigieelarve seletuskiri. Soovime täpsustada, et lisaks riigieelarve seadusele koostatakse Rahandusministeeriumi juhiste järgi ka programmi dokumendid, mis kinnitatakse ministri poolt. Programmi eelnõu peavad ministeeriumid avalikustama hiljemalt riigieelarve Riigikogu menetluses, kuid näiteks Siseministeerium Siseministeerium avaldab oma kodulehel programmi Arvestatud Seletuskirja täiendatud lk 10. eelnõud kohe, kui saadab need ka riigieelarve strateegia koostamiseks Rahandusministeeriumile. Seega palume täiendada seletuskirja ning lisada täiendava infoallikana ka programmidokumendi eelnõud, kus on välja toodud nii programmi kui ka meetme tasandi eesmärk ja mõõdikud, mis annab põhjaliku ülevaate, milliseid muutuseid soovitakse ellu kutsuda ning kuidas nende elluviimist hinnatakse. Samuti teeme ettepaneku kaaluda riigieelarve seletuskirja Riigieelarve seletuskirja lisatakse lingid valitsemisala Siseministeerium lisada programmi eelnõu lingid, et hõlbustada kõikide seotud Arvestatud kodulehele programmdokumentide juurde. dokumentidega tutvumist. 2. Riigieelarve seaduse muutmise eelnõu ja rakendusakti muutmise eelnõu annavad Vabariigi Valitsusele erineva volituse programmi tegevuse arvu ja sõnastuste muutmise Riigieelarve ettevalmistamisel peab liigenduse aluseks osas. olev klassifikaator olema keskselt kooskõlastatud. See Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on vajalik eelarve suurte liigenduserinevuste tekkimise lk 8 soovitakse riigieelarve järjepidevuse hoidmiseks Siseministeerium Arvestamata vältimiseks valitsemisalade vahel. Sisu üle ülevaate ära programmi tegevuste arvu ja sõnastuste muutmise õigus viia jätmine ministrite tasandil oleks võrreldav klassikalise, Vabariigi Valitsuse tasandile. majandusliku sisu ja objektide kaupa arutelust Rakendusakti Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2019. a loobumisega valitsuse tasemel. määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest 41 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmise eelnõu § 1 punkt 4 toob välja: „„(51) Kui ministeerium peab vajalikuks muuta järgmise aasta riigieelarve eelnõus kehtiva aastase riigieelarve seaduse liigendusena kinnitatud tegevuste nimetust, sisu ja/või arvu, siis esitab ministeerium vastava ettepaneku Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia koostamise raames. Liigenduse muudatused otsustab Vabariigi Valitsus riigieelarve eelnõu koostamise käigus.“ Programmi tegevusi viiakse ellu selleks, et saavutada programmis püstitatud eesmärk, seetõttu on loogiline, et erinevatel aastatel võib programmi tegevuse sisu muutuda, kuid samaks jääda programmi tegevuse nimetus ja nende arv. Programmi tegevuse sisu avatakse programmi dokumendis, riigieelarve seaduses tuuakse välja vaid programmi tegevuse nimetus, seetõttu jääb arusaamatuks, miks on vajalik viia programmi tegevuse sisu muutmise otsustus samuti Vabariigi Valitsuse tasandile. Sellisel juhul pole ministril programmi kinnitamisel enam mingit otsustusvabadust. Teeme ettepaneku rakendusakti eelnõu § 1 punkti 4 sõnastust muuta ja jätta välja sõna „sisu“. Ministeeriumide finants- ja arendusjuhtidele 14.07.2021 Rõhutame, et riigieelarve seaduse muutmise eesmärk on peetud infoseminaril toodi välja, et muutus on vajalik, et selle detailsuse ja arusaadavuse suurendamine et ministeeriumid ei vähendaks tahtlikult programmide arvu nii Riigikogu saaks realiseerida oma ühte tuumpädevust. väikeseks, et kaob detailne ülevaade, milliste tegevuste Samal ajal on eesmärk leida asjakohane paindlikkus. elluviimiseks kulusid suunatakse. Seletuskirjas soovitakse Eesmärk ei ole tulemusvaldkondade või programmide nii tagada järjepidevus. Praegune ettepanek on väga suure arvu normeerida. Programmi tegevuste sõnastuste halduskoormusega, sest seletuskirjas lk 4 tabelis 1 on Siseministeerium Selgitame ülevaatamine teenib selguse/arusaadavuse parandamise arvestatud, et muudatuse järel oleks 313 programmi eesmärki ning ei tohiks varjutada sisulisi muutusi tegevust. Kuna lahendada soovitakse probleemi, mis programmi tegevuse tasemel. Rahandusministeerium vähendaks programmide arvu, siis on ettepanek, et täiendab seletuskirja viidetega kehtivatele asjakohastele programmide struktuuri muudatusi arutatakse Vabariigi VV määrustel, mis sätestavad programmide koostamist Valitsuse tasandil, kuid programmi sõnastuslikud eelarvestrateegia ja eelarve koostamise käigus ning täpsustused võiksid jääda ministeeriumi pädevusse. Ka Rahandusministeeriumi volitusi anda juhiseid. Rahandusministeerium on juhtinud tähelepanu, et 42 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame programmi tegevuste sõnastused vajavad ühtlustamist, seega sõnastuslike muudatuste suur hulk varjutab kokkuvõttes sisulised muutused programmi tegevuste tasandil, kuna 2022. aasta riigieelarve kokku panemiseks on jäänud piiratud aeg. Palume täiendada riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja, kuidas on mõeldud otsustusprotsess programmi tegevuste nimetuste ja arvu osas läbi viia Vabariigi Valitsuse tasandil. Kas ministeeriumid esitavad tervikliku programmi eelnõu ja toovad välja millised on muudatused programmi tegevustes ja arvus? Uusi välisvahenditest rahastatavaid programmi tegevusi Lisaks eelnimetatule palume seletuskirjas täpsustada on võimalik riigieelarvesse lisada nii ministri Euroopa Liidu toetuste planeerimise metoodikat. Näiteks liigendusega (ühe valitsemisala piires), Vabariigi oleme hetkel olukorras, kus 2021 IV kvartali jooksul võivad Valitsuse täiendava liigendusega (mitme valitsemisala erinevate Euroopa Liidu fondide Euroopa Komisjonile vaheline) kui ka lisaeelarvega (nt uue perioodi kinnitamiseks esitatud rakenduskavades toimuda vahendid, mida ei ole üldse eelarvesse kavandatud). muudatused tegevuste sisu osas (et need vastaksid paremini Täpsemad juhised kirjeldatakse ka juhendite tasemel. Euroopa Liidu poliitikaeesmärkidele). Sellega seoses võib Uue rahastusperioodi veel seni õigusraamistiku Siseministeerium tekkida olukord, kus välisvahendid on planeeritud näiteks Selgitame puudumise tõttu riigieelarvesse planeerimata 2022. aastaks ühe programmi tegevuse alla, kuid kuna välisvahendeid ning nendega seotud uusi programmi läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga võib muutuda tegevusi saab 2022 aastal sinna lisada läbi lisaeelarve rakenduskava tegevuste sisu, tuleks 2022. aasta kulutusi protsessi, kus eelnõu esitamine, arutamine ja hakata tegema hoopis teise programmi tegevuse alt, kuhu vastuvõtmine toimub käesolevas seaduses sätestatud neid konkreetseid välisvahendeid planeeritud ei ole. Palume korras. Välisvahendid on tuludest sõltuvad piirmäärata täpsustada, millises protsessis on võimalik antud vahendid, mida on aasta jooksul võimalik ka üle- või eelarvemuudatusi teha? alatäita. 3. Eelnõu muutmisel pole arvestatud, et teenuste maksumus Riigieelarve seaduse ja määruse eelnõus sätestatakse koosneb erinevatest kulu liikidest, mis jaotuvad kulumudeli kulude puhul kohustus Vabariigi Valitsuse korralduses alusel erinevatele teenustele ning seeläbi programmi näidata vaid vahendite jaotus tulemusvaldkondadesse. tegevustele. Siseministeerium Selgitame Investeeringute puhul seda kohustust ei sätestata. Samal ajal säilib nõue, et korralduse seletuskirjas tuleb tuua Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punkt 21) detailsed arvestuse alused ning muuhulgas esitada ka paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kulude jaotuse prognoos programmi tegevuste lõikes. „(2) Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise 43 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse, kus raha kasutatakse. Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse reservist on viimastel aastatel eraldatud rahalisi vahendeid sihtotstarbeliselt konkreetse kulu katmiseks. Erinevad otsesed kulud on jagatud erinevatele teenustele lähtuvalt välja töötatud kulumudelist. Ressursside tõhusamaks kasutamiseks on eriti kallihinnaline tehnika erinevate teenuste vahel ristkasutuses. Seetõttu ei ole võimalik reservi vahendite eraldamise korral määratleda ühte konkreetset programmi tegevust. Seletuskirja lk 2 joonisel on asutuse operatiivjuhtimise tasanditena välja toodud teenus ja teenuse tegevus, kuid pildilt puudub ressursi vaade teenuste maksumuse arvestamiseks. Palume teema veelkord läbi mõelda ja täiendada eelnõu ning seletuskirja nii, et lahendatud oleks ka teenuste maksumuse arvestamisega seotud probleemid. Toome siinkohal kaks näidet Siseministeeriumi Oleme täiendavalt analüüsinud Vabariigi Valitsuse valitsemisalast, miks muudatusettepaneku rakendamine on reservist eraldatud vahendite kasutamist, sh programmi raskendatud. Mitmel aastal on Siseministeeriumi tegevuse tasandil ning nõustume, et esineb juhtumeid, valitsemisalale eraldatud Vabariigi Valitsuse reservist raha kus ühe Vabariigi Valitsuse korraldusega eraldatud õnnetuses hävinud päästesõiduki asendamiseks või Politsei- sihtotstarbega vahendid võivad jaguneda paljude ja Piirivalveameti lennuki ja kopteri erakorralisteks erinevate tegevuste vahel ning nende määratlemine remontideks. Nii päästesõiduk kui ka lennuk ja kopter on korralduses võib tingida vajaduse korraldust Siseministeerium ristkasutuses erinevate teenuste pakkumisel ning tehnika Selgitame tagantjärele muuta. Seetõttu sätestatakse seaduses ja remondiga seotud kulud jagatud kulumudeli alusel erinevate riigieelarves kulude puhul kohustus korralduses näidata teenuste vahel, mis omakorda on koondatud erinevate vaid vahendite jaotus tulemusvaldkondadesse. programmi tegevuste alla. Seega ei ole võimalik raha Investeeringute puhul seda kohustust ei sätestata. Samal eraldamisel nimetada, millisesse programmi tegevusse ajal säilib nõue, et korralduse seletuskirjas tuleb tuua reservist eraldatud raha kanda või nimetada tuleks mitu detailsed arvestuse alused ning muu hulgas esitada ka programmi tegevust, mis läheb vastuollu pakutud kulude jaotuse prognoos programmi tegevuste lõikes. muudatusettepanekuga. 44 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõus on erisused investeeringute osas. Tihti eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist vahendid investeeringuteks. Seletuskirja lk 13 on öeldud, et detailsuse suurendamine ei puuduta tulusid, finantseerimistehinguid ega investeeringuid. Seega tekib küsimus, miks Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud investeeringute puhul kehtib nõue jagada need programmi järgmiselt: "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite Siseministeerium tegevuste lõikes, kuid koheselt planeeritud investeeringute Arvestatud eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha osas sellist nõuet ei ole. Teeme ettepaneku muuta eelnõu §1 eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus punkti 21 sõnatust nii, et eelnõus oleks läbivalt ühesugune tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.“ loogika investeeringute kajastamiseks. Samuti palume sellest lähtuvalt täpsustada ka rakendusakti „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu. Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud Samuti palume sellest lähtuvalt täpsustada ka rakendusakti järgmiselt: "1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 Siseministeerium Arvestatud reservist vahendite eraldamise kohta, milles „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja ministeerium ja Riigikantselei märgivad kulude puhul eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmine“ eelnõu. tulemusvaldkonna." 4. Kuluarvestustarkvara KAIS ei võimalda kasutada eelarve Rahandusministeerium ei nõustu väitega, et KAIS ei paindlikkuse sätet. võimalda paindlikkusreeglite jälgimist. Eelarve täitmise Siseministeerium Selgitame jälgimiseks on loodud aruanne, mis võimaldab jälgida Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punkt 20) nii piirmääradest kinnipidamist kui ka vastavust 45 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame paragrahvi 56 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse paindlikkusreeglitele. Selle edasiarendamist järgmiselt: „(21) Eelarve täitmisel on riigieelarvega kindlaks käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade määratud programmi tegevuste piirmääraga vahendite mahtu ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse lubatud ületada kuni 30 protsenti, kuid mitte üle ühe miljoni eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures euro. Seejuures ei ole tulemusvaldkonna eelarve piirmääraga täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse vahendite mahtu lubatud ületada.“; muutmisega. Sõltumata infosüsteemist peab olema enne kulu Pooldame põhimõtet, et programmi tegevuste eelarve tegemist kindlus, et eelarves on kulu tegemiseks täitmise osas luuakse paindlikkus, kuid soovime, et selle vajalikud finantsvahendid olemas. rakendamiseks oleks toimiv lahendus. Juhtisime Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad Rahandusministeeriumi tähelepanu sellele teemale ka 14. igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline juunil toimunud ministeeriumi finants- ja arendusjuhtidele andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud suunatud seminaril, et kuluarvestustarkvara KAIS ei välja ja koolitanud valitsemisalade töötajaid kasutama võimalda jooksvalt ja usaldusväärselt kontrollida eelarve automatiseeritud lahendust, mis vähendas oluliselt täitmise ületamist, mis on lubatud kooskõlastamisele modelleerijate käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt saadetud eelnõus. Enne muudatuste rakendamist on vajalik oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine välja töötada nii metoodika kui ka luua seda toetav IKT töömahukas. rakendus eelarve paindlikkuse rakendamiseks. Kehtiv riigieelarve seaduse redaktsioon võimaldab eelarve täitmise paindlikkust programmi tasandil, kuid ka programmide eelarve täitmise ületamist lubatud piirmääras ei ole võimalik kontrollida. Kuluarvestustarkvaras KAIS katsetamine ja summade sisestamine ning kustutamine ei ole reaalne, sest infosüsteem ei tööta päris tihti ja kogu valitsemisala kulumudeli uuendamine võtab rohkem kui ööpäeva. Ei ole reaalne, et me sellises tempos hakkame iga soovitud eelarvemuudatuse või juba tekkinud kulude konteerimise juures katsetama KAISiga, et kas jääb 30% või 1 miljoni euro piiridesse või mitte. Palume enne sellise piirangu kehtestamist töötada välja selgesti arusaadav metoodika ning ette näha reaalselt toimiv lahendus piirangust kinnipidamise kontrollimiseks. 46 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Eelnõu sõnastusest ei tule välja, kas paindlikkuse Paindlikkuse rakendamine on planeeritud ühe suurendamine programmi tegevuste vahel eelarve täitmise tulemusvaldkonna tegevuste piires ja vahel, osas on lubatud ühe tulemusvaldkonna lõikes või kogu tulemusvaldkonna mahtu ei ole lubatud ületada. Oleme valitsemisala eelarve lõikes. Teemat ei ole täpsemalt avatud vastavalt toodud märkusele täpsustanud sätte sõnastust, Siseministeerium ka seletuskirjas, kuid tundub loogiline, et paindlikkus on Selgitame lisaks asendanud täitmise hälvete lubatavuse ministri loodud eelarvevahendite paindlikumaks kasutamiseks ühe õigusega liigendust muuta (ulatus ja tingimused tuuakse tulemusvaldkonna sees. Ettepanek on § 1 punkti 20 riigieelarve tekstiparagrahvis, plaanitud samades täiendada, et oleks üheselt arusaadav paindlikkuse loomine määrades kui algses eelnõus). ühe tulemusvaldkonna raames. 5. Riigieelarve menetlemisega seotud otsustusprotsess on seletuskirjas avatud kahe eraldi punkti all, mis raskendab terviku ülevaate saamist muutusest. Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktid on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve 14-18 puudutavad riigieelarve strateegia ja riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve eraldiseisvate protsesside üheks sügiseseks protsessiks vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning liitmist. Teretulnud on avaliku teenistuse töökoormuse riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise vähendamine. Palume seletuskiri ümber struktureerida nii, et kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale kõik otsustusprotsessi muudatusega seotud riigieelarve seaduse muudatust. Siseministeerium Selgitame muudatusettepanekud oleksid koondatud kokku. Praegu on Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane seletuskirja peatükis 3.3. tutvustatud protsessi muudatusi, aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh kuid protsessiga seotud kuupäevade muudatustest on juttu arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka järgmises peatükis 3.4. Näiteks seni 1. märtsiks esitavad paralleelsete protsessidega. materjalid tuleb nüüd esitada 15. juuliks. Juhime tähelepanu, Seletuskirja ülesehituses oleme lähtunud muudatuse et materjalide esitamise tähtaja viimine 15. juulile tekitab sisust ja koondanud ühte kokku paragrahvid, mis üht olukorra, kus osa protsessist langeb kokku suvepuhkuste või teist sisu puudutavad. perioodiga, mistõttu dokumentide täiendamised, täpsustamised ning kooskõlastamised võivad võtta arvatust rohkem aega. 47 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Selgitame, et antud punkti muudatus ei ole sisuline vaid Tähelepanek haakub ka eelnõu § 1 punktiga 1, kus on on kehtinud ka seni. Kuna stabiilsusprogramm täpsustatud, et edaspidi on ministeeriumid kohustatud eraldatakse eelarvestrateegiast, siis on selguse huvides esitama informatsiooni kevadise stabiilsusprogrammi ka õigusaktis vaja stabiilsusprogrammi sisend koostamiseks. Palume seletuskirja täiendada ning nimetada, eraldiseisvalt välja tuua. milliseid andmeid on vajalik esitada kevadise protsessi Stabiilsusprogrammi koostamise jaoks kasutatakse Siseministeerium Selgitame jaoks. Seletuskirja täiendus võimaldab hinnata, millisel majandusprognoosi sisendit. Majandusprognoosi jaoks määral on võimalik juba täna kehtivat ettevalmistusprotsessi puudub vajadus esitada infot tegevus- ja edasi lükata talvelt kevadele - suve algusele ning millisel asutusepõhiselt. Täpsema sisendi vajaduse töötab RM määral on vajalik protsessi ümber kujundada vajalike läbi, sh lähtub põhimõttest koormata võimalikult vähe andmete esitamiseks stabiilsusprogrammi koostamiseks. valitsemisalasid. 48 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Rahandusministeerium koostöös Riigikantseleiga täiendab seletuskirja: Eelnõu § 1 punkt 4 – paragrahvi 19 lõike 1 täiendamine Uue strateegilise arengudokumendina lisatakse riigi pikaajaline arengustrateegia, mida on alati üks ning mis koosneb Riigikogu tasemel vastu võetavast põhidokumendist ning valitsuse tasemel heaks kiidetavast tegevuskavast. Riigi pikaajaline arengustrateegia on kõiki poliitikavaldkondi hõlmav 6. Riigi pikaajalise arengustrateegiat puudutavad sätted valdkondade ülene katusstrateegia, mis seab vajavad täpsustamist, et kindlustada riigi pikaajalise ühiskonnale ning strateegilistele arengudokumentidele arengustrateegiale selge roll strateegilise planeerimise ühtsed strateegilised sihid. Riigi pikaajalise süsteemis. arengustrateegia lisamine seadusesse strateegilise arengudokumentide loetelusse aitab kaasa Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu § 1 punktid õigusselgusele ja loob edaspidiseks selge aluse riigi Siseministeerium 4-6 puudutavad Eesti 2035 kui eraldi riigi pikaajalise Arvestatud pikaajalise arengustrateegia koostamiseks. arenguvisiooni kehtestamist. Palume eelnõu § 1 punkti 5 seletuskirjas tuua välja, milline on riigi pikaajalise Eelnõu § 1 punkt 6 – paragrahvi 20 lõike 1 täiendamine arengustrateegia seos samuti Riigikogu tasandil vastu Lisatakse riigi pikaajalise arengustrateegia menetlus. võetavate poliitika põhialustega. Praegune eelnõu sõnastus Riigi pikaajalise arengustrateegia põhidokumendi võtab selgitab riigi pikaajalise arengustrateegia seost valdkondlike vastu Riigikogu kas omal algatusel või Vabariigi arengukavadega. Valitsuse ettepanekul. Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse koostööstrateegiana seab Riigikogu strateegilised sihid ning Vabariigi Valitsus töötab välja tegevuskava sihtide poole liikumise tagamiseks. Tagada tuleb riigi pikaajalises arengustrateegias sõnastatud strateegilised sihtide kooskõla ka teiste kehtivate Riigikogu tasandi arengudokumentidega ning samuti lähtub Vabariigi Valitsus valdkonna arengukavade ja programmide koostamisel seatud pikaajalistest strateegilistest sihtidest. 49 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Rahandusministeerium täiendab koostöös Riigikantseleiga seletuskirja: Eelnõu § 1 punkt 5 – paragrahvi 19 täiendamine lõikega 11 Eelnõu § 1 punkt 5 toob välja, et riigi pikaajaline Sõnastatakse riigi pikaajalise arengustrateegia olemus ja arengustrateegia koostatakse vähemalt 15 aastaks, kuid pole minimaalne kestus. täpsustatud, kui tihti dokumenti uuendatakse. Hetkel Strateegilises planeerimises on esindatud kesk-pikk kehtivad ja uuendamisel olevad valdkondlikud arengukavad vaade programmi ja valdkonna arengukava näol, mis sõnastavad enamasti täpsemad strateegilised eesmärgid kas koostatakse vähemalt eelarvestrateegia perioodiks. Siseministeerium Arvestatud aastani 2030 või 2035. Mõni üksik ka pikemaks perioodiks. Muudatusega sisustatakse pikaajalisemat vaadet ja Eelnõu punkti täpsustamisega on vajalik vältida uuesti arenguid vähemalt 15 aastat ette planeeriv olukorda, kus alustatakse valdkondlike arengukavade arengudokument, mis täidab seni eksisteerinud lünga uuendamist enne, kui on samaks perioodiks kokku lepitud Eesti strateegilise planeerimise raamistikus. riigi pikaajaline arengustrateegia. Arengustrateegiat uuendatakse vastavalt vajadusele, võttes seejuures arvesse Euroopa Liidu struktuurvahendite perioodi, kehtivate valdkonna arengukavade kestvust ja ühiskonna arenguid. 7. Tehnilised täpsustused Seletuskirjas lk 4 tabelis 1 on tärniga märgitud ministeeriumid, kus on ühised tulemusvaldkonnad. Siseministeerium Siseministeerium, Kultuuriministeerium ja Arvestatud Parandused seletuskirja sisse viidud Välisministeerium ühiselt valmistavad ette Sidusa Eesti arengukava. Nii Siseministeerium kui ka Kultuuriministeerium on loonud programmid Sidusa Eesti tulemusvaldkonna alla. Palume tabelit täiendada. 50 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 1. Lisada eelnõusse § 56 lg 2 punkt 2 juurde täiendav säte : Kaitseministeeriumi valitsemisala kaitseotstarbelise erivarustuse osas liigendust Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb administratiivselt ja majandusliku sisu järgi, lähtudes paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle. hangete sisu täpsustumisest. Teisalt on investeeringute väljatoomisega Selgitus: Kaitseministeeriumi valitsemisalal on olnud õigus tulemusvaldkondade alt lisatud paindlikkust erinevate kaitseotstarbelise erivarustuse liigendust täpsustada alates alla 10 mln euro makstavate ja mittekinnisvara 2019. aasta riigieelarve seadusest, kus see õigus oli lisatud objektide ümberliigendamiseks. Kuivõrd tagatud on Kaitseministeerium Arvestamata tekstiparagrahviga. 2020-2021. aastal tuleneb sama õigus võimalus muuta eelarvet programmi tegevuste vahel ja riigieelarve (baas)seadusest ja riigieelarve investeeringuid, mis kajastuvad varasema programmi programmipõhisest liigendusest, kus ministril on volitus taseme asemel valitsemisala üleselt, on võimalik samuti programmi sees kulude ja investeeringute jaotust muuta. Vabariigi Valitsuses muuta, siis tagab see meie kaitseotstarbelise soetuste liigendamise õigus hinnangul paindlikkuse aasta kestel ettenägematute investeeringute ja kulude vahel võimaldab paindlikult muudatuste lahendamiseks. reageerida hankekava täpsustumisele, mis on omakorda tingitud logistilistest või tootjapoolsetest teguritest. 2. Täiendada § 58 lg 2 alljärgnevalt: „(2)Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha eraldamisel määrab Vabariigi Valitsus investeeringutele ministeeriumi valitsemisala ja ettenägematutele kuludele tulemusvaldkonna ja programmi tegevuse, kus raha kasutatakse.“ Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud Selgitus: VV reservist eraldatakse vahendeid nii kuludeks järgmiselt: "Vabariigi Valitsuse reservist vahendite Osaliselt Kaitseministeerium kui investeeringuteks. Eelnõus pakutud muudatus täpsustab eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus. Raha arvestatud Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise täpsusastet eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus viisil, mis ei ole kohaldatav investeeringute eraldamisele tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse.“ (korralduses tuleb määrata tulemusvaldkond ja programmi tegevus). Kavandatud muudatuste kohaselt kajastatakse investeeringud riigieelarves edaspidi valitsemisala all ilma tegevuspõhise liigenduseta, seega peab VV reservist raha eraldamisel kehtestatavates tingimustes sätestama eraldi ka detailsusastme, mis tuleb määrata raha eraldamisel 51 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame investeeringuteks. Sarnane täiendus tuleb sisse viia ka Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014.a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ muutmise eelnõusse. Eelnõus on antud säte korrigeeritud ning sõnastatud Sarnane täiendus tuleb sisse viia ka Vabariigi Valitsuse järgmiselt: "1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 31.juuli 2014.a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse Kaitseministeerium Arvestatud reservist vahendite eraldamise kohta, milles reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite ministeerium ja Riigikantselei märgivad kulude puhul kasutamise kord“ muutmise eelnõusse. tulemusvaldkonna." 3. Võimaldada Kaitseministeeriumil korrastada eelarve liigenduses programmid, meetmed ja programmi tegevused lähtuvalt riigikaitselise juhtimisinfo vajadustest. Selgitus: Kaitseministeerium korrastab tulemusvaldkonna Julgeolek ja riigikaitse elementide strateegilist infot eesmärgiga viia valdkonna programmide ülesehitus Rahandusministeerium on Kaitseministeeriumi vastavusse valdkonna ja valitsemisala strateegilise programmide tegevuste konsolideerimise ettepanekust juhtimisega, Riigikaitse Arengukava 2021-2031 teadlik. Oleme nõus, et juhtimises peab kasutama (koostamisel) sõjalise riigikaitse peatükiga ning Vabariigi võimalikult ühilduvaid süsteeme. Samal ajal peame Kaitseministeerium Valitsuse tegevusprogrammi ülesandega koostada RKAK Arvestatud säilitama eelarve optimaalse läbipaistvuse ja sõjalise kaitse peatükile tuginev riigikaitse sõjalise arusaadavuse. Õiguskantsler on oma 13.05.21 kirjas kaitsevõime programm 2023-2026. Riigikogu liikmetele üles kutsunud leidmaks tasakaalu Kaitseministeeriumi hinnangul on otstarbekas vältida seadusandliku ja täideviiva võimu pädevuste vahel mitmekordsest muutmisest tulenevat ettevalmistavate eelarve ettevalmistamisel ja kinnitamisel. läbirääkimiste, tehniliste paranduste ja vastavustabelite koostamise mahtu ning minna üle kohe tervikuna uuele struktuurile. Strateegilise planeerimise tasandite korrastamine panustab ühtlasi eelarve selguse, piisavuse ja sisukuse eesmärki. 52 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb paratamatul otsustusõigus eelarve kasutamise üle ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks 4. Eelnõu § 1 punktiga 20 nähakse ette luba ületada eelarve tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas täitmisel riigieelarvega kindlaks määratud programmi läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema tegevuste piirmääraga vahendite mahtu kuni 30 protsenti, kaasarääkimisvõimaluse tagamisega. kuid mitte üle ühe miljoni euro. Palume programmi Oleme täiendavalt analüüsinud 2020. ja 2021. aasta Kaitseministeerium tegevuste ümbertõstmise piiri määratlemisel siiski arvesse Arvestamata riigieelarve muudatuste mahtusid ning sellest tulenevalt võtta valitsemisalade suurust ning kehtestada nt ressursside oleme leidnud, et eelnõus toodud piirmäärad on pigem hulgast sõltuvalt diferentseeritud piirsummad. Teatud optimaalsed. Arvestades, et kevadel esitatud andmete juhtudel ei ole 1 mln piirang põhjendatud ning toob kaasa põhjal ulatusid suuremahulised tegevused (piirmääraga asjatut bürokraatlikku menetlust. vahendite osas) üle 100 (suurim 192) mln euro, tähendaks summalise piiri kaotamine või selle diferentseerimine ministrile eelarve muutmise õigust 30 mln või rohkemagi ulatuses. Sellises mahus muudatuste lubamine on ebaproportsionaalne Riigikogu kaasarääkimisõiguse suhtes. 53 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Lisaks, selgusetuks jääb, kuidas seda paindlikkust rakendada saab. Eelnõu sõnastus võimaldab programmi tegevuse eelarvet täitmisel küll ületada, kuid ei luba eelarvet muuta, seega on Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis minister kohustatud valitsemisala eelarve detailsema võimaldab jälgida nii piirmääradest kinnipidamist kui liigenduse sätestamisel ning programmi kinnitamisel püsima ka vastavust paindlikkusreeglitele. Selle riigieelarvega ette antud programmi tegevuste limiitide edasiarendamist käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt Kaitseministeerium Selgitame piires. Kui asutused täidavad ministri käskkirja ja püsivad valitsemisalade ettepanekutest oleme teinud riigieelarve oma limiitide piires, siis eelarve ületamist ei teki ning seaduse eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse loodud paindlikkust kasutada ei ole võimalik. Palume juures täitmise ületamise õiguse ministri tasemel täpsustada, kas ja kuidas nimetatud säte annab ministrile liigenduse muutmisega. õiguse volitada asutusi ületama eelarve piirmäärasid, mille on vastu võtnud Riigikogu ja määranud minister käskkirjaga? Üldisel tasemel aja- ja tegevuskava on võimalik teha kättesaadavaks varem (nt üldine kuupäev ja andmed majandusprognoosiks või RES sisendmaterjaliks). 5. Riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessi Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev juhiste andmise tähtaeg lükatakse eelnõuga ligikaudu 2,5 on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve kuud edasi, 1. veebruarile, kuid seletuskirjas ei ole eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve selgitatud, missugune on kavandatav uus riigi vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning Kaitseministeerium eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise ajakava. Peame Selgitame riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise oluliseks, et üleminekuaastal esitab Rahandusministeerium kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale protsessi juhised jätkuvalt novembris, et ministeeriumid riigieelarve seaduse muudatust. saaksid paremini ette valmistada üleminekut uuele Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane protsessile. aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka paralleelsete protsessidega. 54 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 6. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 § 3 lg 2 ja 3 kohaselt on eelarvestrateegia sisendite esitamisel aluseks Rahandusministeeriumi esitatud vahendite maksimaalsed mahud, mille aluseks on kehtiv eelarvestrateegia vastava Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev aasta kohta ning pärast eelarvestrateegia kinnitamist on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve pikaajalise mõju ja katteallikatega Riigikogu või Vabariigi eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve Valitsuse otsused, ning järgmise eelarvestrateegia perioodi vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning viimase aasta aluseks võetakse sellele eelnev eelarveaasta, riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise mida korrigeeritakse ühekordsete otsustega. Kui kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale eelarvestrateegia koostamine lükkub sügisesse, riigieelarve seaduse muudatust. Kaitseministeerium siis kuidas hakkab kevadise majandusprognoosi info Selgitame Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane mõjutama vahendite maksimaalseid mahtusid? Kas suviste aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh eelarvesisendite esitamisel tuleb jätkuvalt lähtuda eelmise arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka RESi maksimaalsetest vahenditest või juba uutest paralleelsete protsessidega. kevadprognoosi makronäitajatest? Riigieelarve ja riigi Valitsemisalade maksimaalseid mahte esialgsel eelarvestrateegia protsessi optimeerimine vähendab küll hinnangul ei ole vajalik kevadise majandusprognoosiga lõppdokumentide koostamise koormust, kuid selgusetu on, uuendada, kuna sügisene majandusprognoos annab millal ja mis ulatuses on vaja jätkuvalt esitada andmeid omakorda uuendatud maksimaalsed vahendid. kevadiseks majandusprognoosiks ja Vabariigi Valitsuse kevadise otsustusprotsessi toetamiseks, ning mis on RES/RE sisendite esitamise suvised tähtajad ja nõuded. 7. Tervitame sügisese majandusprognoosi varasemaks Majandusprognooside avalikustamine lepitakse VV-ga toomise eesmärki. Ühtlasi soovitame fikseerida selle kokku igakordselt eraldi lähtuvalt VV ajakavast ning valmimise ja avalikustamine konkreetse kuupäevaga. See prognoosi sisendite kättesaadavusest ja valmisolekust. Kaitseministeerium aitab riigieelarve ja RES protsessiga seotud personalil ning Arvestamata Selliste kuupäevade fikseerimine seaduse tasandil ei ole valitsemisala juhtkondadel valitsemisala siseseid protsesse asjakohane ja ka selle rakendamine ebatõenäoline paremini planeerida, mis aitab omakorda kaasa riigiülese (riigikogu kirjutab valitsusele ette, millal alustada protsessi kvaliteedile. eelarvearuteludega). 55 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 8. Ka uue riigieelarve liigenduse puhul peab Kaitseministeerium oluliseks, et riigieelarve seletuskirjas säilib ühemõtteline teave NATO metoodikale vastava Riigieelarve seletuskirja Kaitseministeeriumi Kaitseministeerium kaitsekulude arvestuse kohta. Arvestatud valitsemisala osasse lisatakse NATO metoodikale Ühtlasi täname, et esitatud eelnõus on juba arvesse võetud vastav kaitsekulude arvestus. Kaitseministeeriumi jaoks olulisi aspekte, sh riigisaladuse ja salastatud välisteabe korrektse kajastamise nõudeid. Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante, kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema tähtajaga ning aruannet võib esitada Eelnõu § 1 punkt 2 – § 12 lõike 1 muutmine Rahandusministeeriumile varem enne puhkuseid. Muudetakse keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaani Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni Rahandusministeeriumile esitamise tähtaega varasema 1. lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded, märtsi asemel 15. juuliks. seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada Sotsiaalministeerium Eelnõuga muudetakse keskvalitsuse juriidilise isiku Arvestamata möödunud aasta kohta juba auditeeritud finantsplaani esitamise tähtaega. Teeme ettepaneku viia raamatupidamisandmeid, varasemalt märtsis esitatud tähtaeg kooskõlla riigi osaluse valitsemise aruande ning esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on asutaja- ja liikmeõiguste teostamise aruannete tähtaegadega, aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta et veelgi enam vähendada ministeeriumide halduskoormust. eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete koostamisel värskemat sisendit. Eelnõu § 1 punkt 4 – § 19 lõike 1 täiendamine Rahandusministeerium võtab viite varem langetatud Uue strateegilise arengudokumendina lisatakse riigi otsusele teadmiseks. Erinevate poliitikavaldkondade pikaajaline arengustrateegia, mida on alati üks ning mis põhialuste kehtestamine on Riigikogu pädevus, mida koosneb Riigikogu tasemel vastu võetavast Riigikogu on ka korduvalt kasutanud (näiteks põhidokumendist ning valitsuse tasemel heaks kiidetavast õigusloome poliitika põhialused 2030, kliimapoliitika tegevuskavast. Sotsiaalministeerium Arvestamata põhialused 2050, kriminaalpoliitika alused 2030, 5. septembril 2019. aastal toimunud valitsuskabineti maapõuepoliitika alused 2030. Arvestades, et nõupidamisel anti Riigikantseleile ülesanne töötada välja valdkondlike arengukavade ning programmide ettepanek poliitika põhialuste kui strateegiadokumentide kinnitamine on täielikult täidesaatva võimuharu liigi kaotamiseks. Toetudes nimetatud ülesandele teeme pädevus, on tasakaalu huvides mõistlik põhjalikult ettepanekule jätta strateegiliste arengudokumentide loetelust kaaluda Riigikogu rolli ja tema käsutuses olevaid välja poliitika põhialused. Riigieelarve seaduse 56 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame rakendusaktidega reguleeritakse valdkonna arengukava ja instrumente kõikide strateegilise planeerimise programmi koostamist ning riigi eelarvestrateegia ja dokumentide kogumis. riigieelarve eelnõu koostamist. Poliitika põhialused on tänases õigusruumis reguleerimata. Eelnõu § 1 punkt 10 – § 26 lõike 5 muutmine Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi riigieelarve kulude liigendus senise programmi taseme asemel programmi tegevuste tasemel. Seletuskirja lk 8 kohaselt: „Riigieelarve järjepidevuse hoidmiseks ei ole ministrite poolt kinnitatavates Programm on 4.aastane dokument, millega viiakse ellu Sotsiaalministeerium programmidokumentides võimalik programmi tegevuste Selgitame arengukava eesmärke. Riigieelarve kinnitatakse aastaks. arvu ja sõnastusi muuta. Volitus selleks antakse Vabariigi Valitsusele riigieelarve koostamise käigus.“. Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitab programmi minister. Näeme siinkohal vastuolu ministri, Vabariigi Valitsuse ning Riigikogu otsustuspädevuse vahel, mida palume Rahandusministeeriumil selgitada. Vahepealsetele arengutele tuginedes on ÜKP fondide 2021-2027 meetmete nimekiri meetme tasandil. Meede on üldjuhul TERE raamistikule vastav meede, kuid Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja teatud juhtudel sellest väiksem tükk (läbipaistvuse vm siseturvalisuspoliitikate rakendamise seaduse eelnõu põhjusel) või mitmest TERE meetmest koosnev tükk kohaselt ühildatakse rakenduskava rahastamiskava (rakenduskava tervikliku sekkumise kaalutlustel). riigieelarve seaduse tähenduses tegevuspõhise riigieelarve Sotsiaalministeerium Selgitame Meetmete nimekiri koostatakse rakendusperioodi kohta, programmidega nii, et rahastamiskavas märgitakse ära ehk 2021-2029, see on raamistik (piirid), mille sisse programmi meede, mida rahastatakse toetusest. Palume peab mahtuma RES/RE raames planeeritud eelarve Rahandusministeeriumil viia kooskõlla riigieelarve ja programmi tegevuse tasandil. Rahandusministeerium on struktuurivahendite rahastamise loogika, sh lubanud ministeeriumitele suuremat paindlikkust planeerimistasandid. võrreldes 2014-2020 perioodiga, mistõttu meetmete nimekirja programmi tegevuse tasandile ei viida. 57 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Halduskoormuse suurendamist peab võimalikult vältima. Tegevuspõhise eelarve süsteemis on Eelnõu § 1 punkt 10 – § 26 lõike 5 muutmine programmi tegevus olemas. Tuleb nõustuda, et senise Nõustume, et riigieelarve seadusepilt peab olema programmi eelarve tasemelt (riigiüleselt 38 RES 2022- Sotsiaalministeerium läbipaistvam ja selgem. Samas juhime tähelepanu, et Selgitame 2025 kontekstis) liikumine tegevuste tasemele riigieelarve seadusepildi esitamine tegevuse tasandil, (prognoositavalt 240 rida) toob kaasa suurenenud suurendab valitsemisala asutuste töömahtu. kirjeldamise ja analüüsi koormuse. Samas programmi tulemuste aruandlus toimus juba 2020.a. tulemusaruannetes programmi tegevuse tasemel. Seetõttu on oluline, et Rahandusministeerium tagab eelarveprotsessi juhtimisel valitsemisaladele sujuva ülemineku uue seadusepildi vaatele ja arvestab järgmiste asjaoludega: ü Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi eelarveotsuste sisseviimine eelarve- ja kuluarvestustarkvarasse KAIS-i tegevuse tasandil nõuab aega (miinimum üks nädal), st seda ei saa teha lühikese Rahandusministeerium, sõltudes selles kontekstis ka Sotsiaalministeerium tähtajaga. Hiljem seaduse muudatusega otsuste õigetesse Selgitame Vabariigi Valituse ajakavast, püüab märkust eelarve tegevustesse viimine on töömahukas kõigile tööprotsessis parimal võimalikul viisil arvesse võtta. menetlustasanditele ning tõenäoliselt pole ka selliseid tehnilisi korrigeerimismuudatusi õige Riigikogusse muutmiseks viia. Samas, kui ei saa tegevuste ebaõigeid eelarveid korrigeerida, siis võib see survestada asutusi tegema teenuste hindade manipulatsiooni, mis annab riigi eelarvetäitmisest vale olukorra ehk sellisesse survesituatsiooni ei tohiks asutusi panna. Eelarve- ja kuluarvestustarkvara KAIS peab olema töökindlam (vähem tõrkeid), rohkem automatiseeritud ning Rahandusministeerium teadvustab oma vastutust Sotsiaalministeerium Selgitame valitsemisaladele peab olema vajadusel tagatud suurem eelarve arvepidamise rakenduste töökindluse eest. KAIS-i tugi. 58 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Rahandusministeerium rõhutab, et tegevuspõhise Lisataotluste esitamisel on valitsemisaladel kohe vaja eelarve metoodika rakendamisel peavad lisataotlused analüüsida, millistesse tegevustesse taotlus panustab, kuid olema seostatud konkreetse programmi tegevusega. võib siiski juhtuda, et mingite taotluste puhul ei ole Selline metoodika oli kehtestatud ka 2021.a. kevadel Sotsiaalministeerium valitsemisalad suutelised kõiki rakenduslikke ja õiguslikke Selgitame lisataotluste esitamisel. Eelarveotsuste muutmisel peab teemasid ette nägema või need muutuvad ajas. Seetõttu peab siiski kehtima kindel üleriigiline protseduur, mis olema tagatud ka sujuv otsuste muutmise protsess, mis ei võimaldab varasemaid otsuseid seiratavalt muuta takistaks rakendamist. Riigikogult antud paindlikkusreeglite raames. Loodame, et Rahandusministeerium teeb kõikide Rahandusministeeriumi teenuste hulka kuuluvad kõik üleriigiliste dokumentide ja KAIS-i aruannete (nt RETA, Sotsiaalministeerium Selgitame riigiülesed tegevuspõhise riigieelarve standardaruannete tulemusaruanne, ülekantavate vahendite aruanne) arendused ja rakendamised. muutmised, et põhiraskus ei langeks valitsemisalade peale. · Eelnõu § 1 punkt 11 – § 26 täiendamine lõikega 7 Riigieelarve detailsuse suurendamiseks esitatakse edaspidi üle kümne miljoni euro maksvad investeeringud objektide kaupa Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja ministeeriumide Sotsiaalministeerium Selgitame Samad reeglid kehtivad ka välisvahenditele. valitsemisalade administratiivse jaotuse all. Investeeringuobjektide maksumus arvestatakse käibemaksuta. Palume tagasisidet, kas ja kuidas mõjutab muudatus välisvahenditest tehtavaid investeeringuid? Eelnõu § 1 punkt 20 – § 56 lõike 21 muutmine Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse § 56 lõiget 2 1 ja Muutsime eelnõus § 56 lg 21 sõnastust ning tõime selles sätestatakse paindlikkuse reeglid. Teeme ettepaneku välja ministri õiguse riigieelarve piirmääraga vahendite paindlikkuse reeglid sätestada jooksva aasta riigieelarve Osaliselt ümberliigendamiseks ning selle ulatus ja tingimused Sotsiaalministeerium seaduse tekstiparagrahvis. Tegevuspõhise eelarve arvestatud tuuakse riigieelarves (tekstiparagrahvina). Antud sätetes rakendamine on üleriigiliselt toimunud alles alates 2021. on asendatud täitmisel hälvete lubamine ministrile aastast ja hetkel ei ole kindel, kas paindlikkusereeglid on liigendamisõiguse andmisega. valitsemisaladele piisavad. Jooksva aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides sätestatud paindlikkuse reegleid 59 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame on kergem tulevikus vajadusel korrigeerida, kui riigieelarve baasseaduses sätestatud paindlikkuse reegleid. Palume aastase riigieelarve seaduse tekstiparagrahviga kehtestada paindlikkuse reeglid ka Vabariigi Valitsuse Paindlikkuse reeglit Vabariigi Valitsuse reservist reservist eraldatud vahenditele. Asutuste tegevuskulude ja eraldatud vahenditele ette ei nähta, kuid eraldamine ise IKT kuludega seotud Vabariigi Valitsuse reservivahendeid muudetakse vähemdetailseks. Seaduse ja VV reservi on raske täpselt prognoosida programmi tegevuse tasandile. määruse eelnõus sätestatakse kulude puhul kohustus Tegevuste rakendamisel võivad tulla muutused. Ühele Osaliselt korralduses näidata vaid vahendite jaotus Sotsiaalministeerium tegevusele planeeritud vahendid osutuvad suuremaks ja arvestatud tulemusvaldkondadesse. Investeeringute puhul seda teisele tegevusele planeeritud vahendid väiksemaks. Kuna kohustust ei sätestata. Siiski säilib nõue, et korralduse Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditele pole seletuskirjas tuleb tuua detailsed arvestuse alused ning eelarveprotsessis ette nähtud sarnast muudatuste protsessi nii muuhulgas esitada ka kulude jaotuse prognoos nagu baaseelarve vahenditele, siis teeme ettepaneku programmi tegevuste lõikes. rakendada ka Vabariigi Valitsuse reservi vahenditele paindlikkuse reeglid. Võib juhtuda, et paindlikkuse reeglid pole mingites olukordades valitsemisalade jaoks piisavad nagu näiteks praegune COVID kriis. Kui selgub, et kriisi tegevuste Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb kiireks rakendamiseks on vaja suunata ühest tegevusest paratamatult otsustusõigus eelarve kasutamise üle eelarvevahendeid teise tegevusse, siis ei saa oodata aasta ministeeriumi valitsemisalade tasemel ning lõpuni, kui saab vahendeid seaduse muudatusega Riigikogus paindlikkusmehhanismide loomine, mis säilitaks ümber tõsta, vaid need tegevused tuleb viia kohe ellu. ministri õiguse riigieelarve liigenduse muutmiseks Siinkohal toome näiteks Terviseameti või TEHIK-u (IKT) tänases või sellest suuremas mahus, ei ole kooskõlas COVID kriisiga seotud tegevused, mille puhul sai läbipaistvuse suurendamise ja Riigikogule suurema Sotsiaalministeerium Selgitame valitsemisala varasemate reeglite korral ise programmi sees kaasarääkimisvõimaluse tagamisega. vastavalt vajadusel vahendeid ümber tõsta, et katta oma Olulises mahus muudatuste puhul on kohane kaasata eelarvest kriisiga seotud kulud. Hetkel ei ole ka kindlust, kas otsustusprotsessi ka Riigikogu. Riigieelarve seadus ei kiiret otsustamist vajavad eelarvemuudatused jäävad alati välista riigieelarve muutmise eelnõu algatamist ka uue paindlikkuse reegli piirmäära sisse. Lisaks on seaduse mitmel korral eelarveaastas ning kriitiliste muudatusega Riigikogus eelarve korrigeerimine tagantjärgi muutmisvajaduste korral on võimalik seda ka tegevus, mis ei suurenda Riigikogu otsustusvõimalusi. Kas rakendada. Rahandusministeeriumil on ettepanekuid, kuidas selliseid olukordi tulevikus lahendada? 60 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Teeme Rahandusministeeriumile ettepaneku analüüsida ja anda tagasiside, kas 1 mln eurot paindlikkuse limiidi Sotsiaalministeerium Arvestatud Paindlikkuse reegel kirjeldatud seletuskirjas. tõstmine astmeliselt vastavalt tegevuse eelarve suurusele oleks mõistlik. Tegevuse tasandi toomine seadusepilti mõjutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 10 asutusest kõige enam 5 asutust (Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tervise Arengu Instituut ja TEHIK). Kõige suuremad rakenduslikud takistused ja eelarvemuutmised võivad tulla asutuste tegevuskulude ja IKT vahendite puhul, kuna nimetatud vahendid on jaotatud programmide erinevatesse tegevustesse. Seetõttu palub Riigikontrollil ja Rahandusministeeriumil puudub Sotsiaalministeerium, et 2022. aasta (detailsemale pädevus lubamaks riigieelarve seaduses toodud sätetest Sotsiaalministeerium seadusepildile üleminekuaastal) puhul ei esitata nii Selgitame mittekinnipidamist või mittekinnipidamise tuvastamisel Rahandusministeeriumi kui ka Riigikontrolli poolt selle välja toomata jätmiseks. ettekirjutusi, kui valitsemisalad ei suuda põhjendatud olukordades paindlikkuse reeglitest kinni pidada. Samas usume, et paindlikkuse reeglite järgimine võib olla võimalik. Analüüsides Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2020. aasta andmeid, siis 4 tegevuse täitmised küll ületasid eelarvet, kuid jäid paindlikkuse reeglite piiresse. Kindluse saamiseks on vaja pikemat uute reeglite rakendamise aega. 61 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Kuna paindlikkuse reegel on tegevuse tasandil ja tegevus koosneb tavaliselt mitme asutuse teenusest, siis palume Rahandusministeeriumit, et ta teeks valmis ja annaks asutustele võimaluse KAIS-is näha valitsemisala ülest Kuna eelarve täitmise hälvete lubatavus on asendatud paindlikkuse reegli kontrollaruannet (asutused näevad ministri tasemel liigendamisõigusega, on käesolevaga Sotsiaalministeerium Selgitame kõikide valitsemisala asutuste eelarveid ja täitmist tegevuste loobutud antud aruande edasiarendamisest ning selle ja teenuste lõikes). Aruanne tuleb uuendada miinimum üks erinevatel tasanditel kättesaadavaks tegemisest. kord kvartalis. Kas oleks võimalik aruannet automaatselt uuendada ka iga kuu? Vajadusel palume KAIS-i automatiseerimiseks ka Rahandusministeeriumi tuge. Eelnõu § 1 punkti 22 – § 591 lõike 2 muutmine Teeme ettepaneku sõnastada § 591 lõige 2 järgmiselt: „Ülekantud riigieelarve vahendeid võib kasutada riigieelarvega määratud otstarbeks. Ülekantavate riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust võib ülekandmisel muuta, kui see on seotud Administratiivne liigendus koosneb erinevatest ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna tasanditest. Nii liigendatakse riigieelarves vahendid või programmi tegevuse ümberkorraldamise või kõrgema taseme nt valitsemisalade kaupa, Sotsiaalministeerium lõpetamisega“. Arvestamata eelarvelimiidid seatakse asutuse tasandil jne. Seega ei Eelnõus pakutud sõnastus on seaduses aegunud ning oli ole administratiivne liigendamine kaotanud oma põhjendatud kui eelarvet liigendati valitsemisalade all tähendust ka ülekandmise kontekstis. administratiivselt ja Vabariigi Valitsus kinnitas omalt poolt asutuste lõikes tööjõu- ja majandamiskulusid. Riigieelarve on juba mitu aastat tegevuspõhine ning administratiivselt liigendab kulusid vastava ministeeriumi minister. Seetõttu ei ole põhjendatud, miks piirata ülekandmisel asutuste vahelist jaotust. Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Üldisel tasemel aja- ja tegevuskava on võimalik teha hinnangul on Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 kättesaadavaks varem (nt üldine kuupäev ja andmed „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja majandusprognoosiks või RES sisendmaterjaliks). Sotsiaalministeerium tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite Arvestamata Tõenäoliselt ei ole valitsuse ja riigikogu ajakava ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest võimalik detsembris-jaanuaris saada septembri- tulenevate aruannete esitamise kord“ §-s 18 toodud detsembri kohta. eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamise Lõplike juhiste andmine jääb siiski veebruari algusesse 62 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame täpsustavate juhiste ning ajakava valitsemisaladel esitamise ja palume võimalusel nihutada valitsemisala sisemisi tähtaja nihutamine 10. novembrilt 1. juhiseid keskselt riigieelarve tähtajast lähtuvalt. veebruarile liiga hiline tähtaeg, kuna Sotsiaalministeerium Arvestades, et suuremalt jaolt sisendmaterjalide peab valitsemisala asutuste eelarveprotsessi tegevused ja esitamise tähtaeg nihkub ca kvartali võrra on see ehk tähtajad paika panema ja ministri käskkirjaga kinnitama võimalik. jaanuari alguses. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala on suur ja seetõttu on vaja juba aasta alguses varakult tegevusplaanid ja ajakavad koostada, et eelarveprotsessi tegevusi saaks kiirustamata ja korrektselt ellu viia. Rahandusministeeriumi poolsed täpsustavad juhendid ja ajakava on alati tugevalt mõjutanud valitsemisala eelarveprotsesse. Seetõttu teeme ettepaneku, et üleriigilised eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamise täpsustavad juhised ning ajakava, sh lisataotluste esitamise tingimused esitatakse Rahandusministeeriumi poolt ministeeriumitele 10. detsembriks. Palume siiski Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruses nr Rahandusministeerium nõustub selle märkusega ent ei 112 fikseerida ka uus tulemusaruande esitamise kindel soovi ilma valitsemisaladega läbi rääkimata seni tähtaeg, et valitsemisalad teaksid kohe, millise tähtajaga nad kehtestatud tähtaegasid muuta. Kui riigieelarve peavad arvestama ning saaksid veenduda, et tulemusaruande strateegia koostamine liiguks kevadelt varasügisele, koostamine ei langeks mõne muu töömahuka võiks kaaluda tulemusaruannete tähtaja toomist 31. Sotsiaalministeerium Selgitame eelarveprotsessi tegevusega ühele ajale. Eelarveprotsessi mailt paari nädala võrra varasemaks. Samas teadvustab tegevusi viivad valitsemisalas ellu ühed ja samad inimesed. Rahandusministeerium väga hästi seda, et Tulemusaruanne koostatakse iga aasta ja seetõttu ei tohiks tulemusaruannetes kasutatavad strateegilise selle esitamise tähtaeg olla jooksvalt muudetav, mida planeerimise andmed ei ole osadel juhtudel oluliselt määruse §18 võimaldab varem kättesaadavad. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 112 punkt 1 – § 4 Riigieelarve detailsuse suurendamisega väheneb lõike 3 punkt 1 paratamatult otsustusõigus eelarve kasutamise üle. muutmine „Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei ja Teisalt on investeeringute väljatoomisega Sotsiaalministeerium ministeeriumide valitsemisalade administratiivse jaotuse all Arvestamata tulemusvaldkondade alt lisatud paindlikkust erinevate esitatakse tulud, investeeringud ja finantseerimistehingud alla 10 mln euro maksvate ja mittekinnisvara objektide valitsemisala kohta koondsummadena ning kulud ümberliigendamiseks. Täiendava, kulude ja tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste kaupa;“ investeeringute vahel, ümberliigendamise õiguse 63 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Ebaselgeks jääb, kas valitsemisalad ei saa enam teha ministri andmine ei oleks kooskõlas planeeritava otsustuse korras investeeringute ja kulude vahelisi paindlikkusreegliga ja olulise mahuga investeeringute muudatusi, kuna investeeringud kajastatakse üle otsustamisega Riigikogus. Lisandunud on administratiivse jaotuse all koondsummana ja kulud paindlikkuse reegel investeeringutele. tegevuste tasandil. Palume see muutmise võimalus valitsemisaladele jätta. Seletuskirja lk 14 on märgitud: „Arvestades, et praegu on programmi tegevusi, mille eelarve maht ulatub 5000 eurost kuni 2,8 miljardi euroni, tuleb tähelepanu pöörata Rahandusministeerium jagab seisukohta, et lähtuda programmi tegevuse kui strateegilise hierarhia taseme tuleb tegevuse sisust ning tegevuse all olevate teenuste metoodilisele ühtlustamisele.“ kooslusest. Äärmused on seletuskirjas toodud pigem Sotsiaalministeerium Juhime tähelepanu, et 2022. a riigieelarve koostamisel Selgitame suure varieeruvuse kirjeldamiseks ning tegevuste vajavad valitsemisalad lisaaega ja metoodilist juhendamist ühendamiseks või teatud juhtudel ka tükeldamiseks, kus Rahandusministeeriumi poolt, et seadusemuudatuse asjakohane. jõustudes jõuda ühtlustada programmi tegevuse tasand. Palume, et tegevuste ühtlustamisel lähtutakse tegevuse sisust, mitte üksnes tegevuse eelarvemahust. 1) eelnõu p 19 (RES § 56 lg 1 muutmine): muudatusega kavandatakse, et riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahel on võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega, kui RES-st või Muutsime eelnõus § 56 lg 21 sõnastust ning tõime selles riigieelarvest ei tulene teisiti. Teeme ettepaneku lisada välja ministri õiguse riigieelarve piirmääraga vahendite sättesse võimalus, et ka ministril on põhjendatud vajaduse ümberliigendamiseks ning selle ulatus ja tingimused Kultuuriministeerium Arvestatud korral õigus muuta vahendite jaotust programmi tegevuste tuuakse riigieelarves (tekstiparagrahvina). Antud sätetes vahel samas ulatuses kui on kajastatud eelnõu punktiga 20 on asendatud täitmisel hälvete lubamine ministrile muudetavas sättes, ehk 30% protsendi ulatuses, kuid mitte liigendamisõiguse andmisega. üle miljoni euro. Oleme seisukohal, et kavandatud muudatus on vastasel korra liiga jäik ja sellise ministri pädevuse lisamine annab ministeeriumi juhtimisel vajalikku operatiivsust ja paindlikkust; 64 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 2) eelnõu p 22 (RES § 591 lg 2 muutmine): teeme ettepaneku jätta muudetavast lõikest välja vahendite administratiivse liigenduse reguleerimine. Peame seda Administratiivne liigendus koosneb erinevatest mittevajalikuks. Antud sõnastus on seaduses aegunud ning tasanditest. Nii liigendatakse riigieelarves vahendid oli põhjendatud kui eelarvet liigendati valitsemisalade all kõrgema taseme nt valitsemisalade kaupa, Kultuuriministeerium administratiivselt ning lisaks kinnitas Vabariigi Valitsus Arvestamata eelarvelimiidid seatakse asutuse tasandil jne. Seega ei asutuste lõikes tööjõu- ja majandamiskulusid. Riigieelarve ole administratiivne liigendamine kaotanud oma on tegevuspõhine ning administratiivselt liigendab kulusid tähendust ka ülekandmise kontekstis. vastava ministeeriumi minister. Oleme seisukohal, et ei ole põhjendatud piirata vajadusel ülekandmisel asutuste vahelist jaotust; Eelarvestrateegia sisendmaterjalide esitamise kuupäev on seotud määruse „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning 3) esitatud eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, milliseks riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise Kultuuriministeerium ajaks oodatakse ministeeriumidelt edaspidiselt RES-i Selgitame kord“ muudatusega, mis on kavas vahetult peale sisendeid, palume nimetatud info eelnõu seletuskirja lisada; riigieelarve seaduse muudatust. Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka paralleelsete protsessidega. 65 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 4) juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas toodud tabelis 1 (lk 4) vajab täpsustamist, et Kultuuriministeeriumi valitsemisala puhul on kahest tulemusvaldkonnast üks nn ühine tulemusvaldkond. Nimelt on riigi eelarvestrateegias Kultuuriministeerium 2022–2025 tulemusvaldkond „Sidus ühiskond“, mille Arvestatud Täiendatud tabelit lk 7. riiklike tegevuste elluviimise ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutavad Kultuuriministeerium ja Siseministeerium koos. Palume vastavalt nimetatud tabelit täpsustada. Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante, kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema tähtajaga ning aruannet võib esitada 1) Paragrahv 12 lg 1. Juhime tähelepanu, et keskvalitsuse Rahandusministeeriumile varem, enne puhkuseid. juriidilise isiku finantsplaani esitamise kuupäeva viimine Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni hilisemaks eeldab ka teiste kaasuvate õigusaktide muutmist lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded, (Riigivaraseadus, Avaliku sektori finantsarvestuse ja - seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada Keskkonnaministeerium Arvestamata aruandluse juhend – ilmselt neid on rohkem), mis nõuavad möödunud aasta kohta juba auditeeritud varasemat aruandlust nii riigi raamatupidamiskohustuslaselt raamatupidamisandmeid, varasemalt märtsis esitatud kui ka osaluste ja asutajaõiguste teostajalt. Palume esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on seletuskirjas analüüsida, milliseid õigusakte muudatus aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta puudutab. eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete koostamisel värskemat sisendit. Rahandusministeerium lisas seaduse eelnõusse 2) Paragrahv 26 lg 5. Muudatus, mis viib liigenduse Osaliselt programmi taseme nimetuse, et tegevuste seostamine Keskkonnaministeerium programmi tegevuse tasemele ja jätab vahele programmi ja arvestatud tulemusvaldkonnaga oleks lihtsam. Meetme taseme meetme taseme, ei ole seletuskirjas piisavalt põhjendatud. lisamist ei toeta. 66 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Täiendavalt palume: •kirjeldada, kuidas hakkab toimuma muudatuste haldamine Rahandusministeerium kirjeldab menetlusprotseduuri kuluarvestuse infosüsteemis KAIS ja valitsuses menetlusliku ning sellega kaasneva andmehalduse protseduuri eraldi, Keskkonnaministeerium poole pealt. Kuna on veel ebaselge, milliseks kujuneb Selgitame analoogselt praegu Rahandusministeeriumi poolt metoodika ja tehniline tugi, ei saa anda hinnangut kehtestatavate spetsiifilisemate juhistega. halduskoormuse osas. Selles osas ootame täiendava kooskõlastusringi avamist. Meetme tasand toonuks kaasa väiksema detailsuse (110 meedet võrreldes ca 240 programmi tegevusega). Keskkonnaministeerium • Põhjendada, miks ei kaalutud meetme tasandit ja millise Selgitame Valitsemisalad kasutavad meetme tasandit väga muutuse detailsuse see kaasa tooks. erinevalt. • Seletuskirja täiendada analüüsiga, kui palju programmi tegevuste lõikes varasemalt muudatusi on tehtud, et Selline analüüs tõenäoliselt ei võimaldaks tuleviku illustreerida võimalikku töökoormust ja menetluste arvu töökoormust prognoosida, sest programmi tegevuste Keskkonnaministeerium valitsuses. See näitaks muutust töökoormuses – kas see Selgitame muudatused on olnud tingitud peamiselt muudest tegelikult ka väheneb või liigub teise kohta? Seletuskirjas teguritest peale eelarve liigenduse aluseks olemise. välja toodud eesmärk 2, et Vabariigi Valitsusel väheneb ühe riigieelarve arutelude koormus. Kas siin on analüüsitud võimalike muudatuste menetlemist? Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis 3) Paragrahv 56 lg 21. Muudatuse puhul palume täpsemalt võimaldab jälgida piirmääradest kinnipidamist ja kirjeldada, kuidas on tagatud jooksev seire 30% (max 1 mln) paindlikkusreeglitele vastavust. Selle edasiarendamist piirmääraga vahendite täitmisel kogu haldusala vaates. käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade Keskkonnaministeerium Selgitame Millised muudatused infosüsteemidesse tehakse, sh jooksva ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse seire ja eelarve täitmise kontrolli osas, mis ei tohiks muutuda eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures keerulisemaks. Kuidas käituda, kui 30% ületamise oht tekib? täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse muutmisega. 67 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Sellisel juhul tuleb taotleda riigieelarve seaduse Keskkonnaministeerium Kuidas käituda, kui 30% ületamise oht tekib? Selgitame muutmist 4) Paragrahv 814. Keskkonnaministeerium ei toeta baasseaduse muudatuste rakendamist juba 2022 RE koostamisel, kuna seletuskirja sisendit ei ole seni korjatud Nõustume, et käesolevate muudatuste rakendamine programmi tegevuste tasemel. Palume sellega arvestada toimub kitsas ajaraamis. Samas on poliitiline ootus, et Keskkonnaministeerium 2022 RE sisendi tähtaegade andmisel. Ühtlasi palume Arvestamata eelarve läbipaistvuse osas astutaks esimesi samme juba kaaluda muudatuste rakendamise edasilükkamist, kuni on 2022. aasta riigieelarvega, mistõttu ei ole võimalik selge kuidas hakkab toimuma muudatuste haldamine muudatuste rakendamist edasi lükata. infosüsteemides. Tarkvara peab toetama nii eelarvestamist kui täitmise jälgimist. Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane 5) Keskkonnaministeeriumi hinnangul võiks RES/RE aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh Keskkonnaministeerium Selgitame sisendi küsimise kuupäev olla hiljemalt 01.06, et mitte jääda arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka tähtajaga suvepuhkuste perioodi. paralleelsete protsessidega. 1. Eelnõu § 1 p 10 – planeeritud muudatuste käigus muutub riigieelarve seadus detailsemaks. Täpsustame, et programmi tegevuse vahel muudatuste Võrreldes kehtiva riigieelarvega liigutakse strateegilise tegemine on piiratud tulemusvaldkonnaga ja seega ühte planeerimise hierarhias kaks astet detailsemaks ja tulemusvaldkonda jäävate meetmete vahel on tegevuste sõnastatakse Riigikogu poolt kinnitatava liigenduse kaudu võimalik muudatusi lubatud piires teha. tasemena programmi tegevuse tase. Seletuskirja kohaselt Justiitsministeerium Selgitame Riigieelarve seadus ei välista vajadusel aasta jooksul peaks see muudatus tagama optimaalse tasakaalu korduvalt eelarve muutmise seaduse algatamist. seadusandliku ja täidesaatva võimu otsustusvabaduse vahel Kriitiliste juhtumite ilmnemisel ja muude lahenduste ja vältima ebamõistlikku töökoormust riigieelarve puudumisel on seega võimalik vajalikud küsimused viia muudatuste menetlemisel. Riigikogule otsustamiseks. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb olukorras, kui tekib vajadus vahendeid liigutada programmi tegevuste lõikes, 68 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame seda teha seadusemuudatuse tasemel. Kiireloomuliste muudatuste puhul võib seaduse menetlemisele kuluv aeg osutuda probleemiks. Materjalidest ei selgu, kuidas on planeeritud ajastada seadusemuudatused, et haldusala oskaks enda tööd planeerida ja vajalikud eelarvemuudatused õigeaegselt menetlusse suunata. Kuna eelnõu kohaselt ei saa enam ühe meetme tegevuste vahel muudatusi teha ilma seadust muutmata (juhul kui see ei jää lubatud piirmääraga vahendite mahtu), siis võib antud muudatus soodustada programmi tegevuste üldistamist. Igal juhul takistab see sisemiste vahendite arvelt eelarvepuudujääkide kulude katmist ning võib seega kaasa tuua täiendavaid reservitaotlusi. 2. Eelnõu § 1 p 14 − eelarvearutelude nihutamine senisest hilisemale ajale võib osutuda problemaatiliseks, kuna ettevalmistusaeg tundub langevat suveperioodile, mil on tavapäraselt planeeritud puhkused (mis on muu hulgas Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane tingitud vajadusest seoses laste koolivaheajaga/lasteaia aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh Justiitsministeerium Selgitame suvepuhkusega). Eelnevaga seoses palume, et arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka Rahandusministeerium edastaks detailsed juhised paralleelsete protsessidega. ministeeriumidele varakult, mitte ei jätaks seda suveperioodile, mil on keeruline valitsemisala ülest vaadet koondada ning läbi rääkida. SK 3.3 "...detailse aruteluga võimalike eelarvepoliitiliste meetmete üle toimub aasta viimase prognoosi alusel augustis-septembris…" Arvestame valitsemisalade vajadusega saada esmane Juhime tähelepanu, et ettevalmistavad tööd ja arutelud aja- ja tegevuskava nii kiiresti kui võimalik, sh langevad puhkuste perioodi, mis võib muuta nende arvestame võimaluste piires nii puhkuste kui ka Justiitsministeerium korraldamise praktikas raskeks. Ametnikel ei pruugi olla ka Selgitame paralleelsete protsessidega. võimalust muul ajal oma puhkust võtta, kuna lasteaiad on Kuna eelarve aluseks on majandusprognoos, mille terve juuli ja augusti alguses kinni ning samuti on lastel valmimine sõltub omakorda sisendmaterjalidest, siis ei koolivaheaeg. Palume kaaluda, kas ei oleks võimalik eelarve ole võimalik arutelusid tuua augustist varasemaks. arutelusid korraldada enne jaanipäeva, mis oleks aasta keskel. 69 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame 3. Eelnõu § 1 punkt 20 - programmi tegevuste lõikes on lubatud piirmääraga vahendite mahtu ületada kuni 30% ulatuses, kuid mitte üle ühe miljoni euro. Suurte eelarvemahtude korral on üks miljon eurot tõenäoliselt liiga Kriitiliste juhtumite ilmnemisel ja muude lahenduste väike summa ning teisalt väikeste summade puhul ei pruugi puudumisel on võimalik algatada riigieelarve seaduse Justiitsministeerium 30% probleemi lahendada. Selline olukord tingib selle, et Selgitame muutmine ning vajalikud küsimused viia Riigikogule tõenäoliselt mitmed eelarveliste vahenditega seotud otsustamiseks. probleemid selguvad alles tagantjärele ning jäävad ootele seadusemuudatuse hetkeni. Kiireloomuliste muudatuste puhul võib seaduse menetlemisele kuluv aeg osutuda probleemiks. Lisaks ei toeta tehniline pool seaduse eelnõusse sisse kirjutatud paindlikkuse üle jälgimist. Oluline küsimus on ka, Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad kuidas tagada 30% ja ühe miljoni euro kontroll. Täna ei ole igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS-is) limiite, mis tähendab, andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud et programmi tegevuste lõikes 30% või ühe miljoni euro välja ja koolitanud valitsemisalasid kasutama ületamine tuleb välja hiljem, siis kui muudatused on juba automatiseeritud lahendust, mis vähendas oluliselt sisse viidud ning olukorda hakatakse tagantjärgi kontrollima. modelleerijate käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt Jooksvat kontrolli ei ole võimalik ka käsitsi teha, see info oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine peab tulema KAIS-ist. Hetkel toimub eelarve täitmise töömahukas. Justiitsministeerium Selgitame andmete KAIS-i tõmbamine kaks korda aastas, kuna see on Eelarve täitmise jälgimiseks on loodud aruanne, mis väga mahukas. Samas ei ole mõeldav, et kui üheaastane võimaldab jälgida piirmääradest kinnipidamist ja riigieelarve seadus on programmi tegevuse detailsusega, siis paindlikkusreeglitele vastavust. Selle edasiarendamist toimuks kontroll ainult kaks korda aastas. Sellise detailsuse käesolevaga ei jätkata, sest tulenevalt valitsemisalade puhul peab kontroll toimuma jooksvalt, aga seda ei toeta ettepanekutest oleme teinud riigieelarve seaduse hetkel infosüsteemid. eelnõus muudatuse ja asendanud paindlikkuse juures Palume seletuskirja täiendada ning selgitada, kuidas täitmise ületamise õiguse ministri tasemel liigenduse tagatakse infosüsteemide tugi eelnõuga kavandatavatele muutmisega. muudatustele. 4. Eelnõu § 1 punkt 21 - reservist eraldatavaid vahendeid Seaduse ja määruse eelnõus sätestatakse kulude puhul võib olla keeruline jagada programmi tegevuste täpsusega. kohustus korralduses näidata vaid vahendite jaotus Justiitsministeerium KAIS-is toimub üldjuhul vahendite jagamine programmi Selgitame tulemusvaldkondadesse. Investeeringute puhul seda tegevustele automaatselt varasemalt paika pandud kohustust ei sätestata. Siiski säilib nõue, et korralduse kulumudeli alusel. Seega saadakse alles tagantjärgi infot, kas seletuskirjas tuleb tuua detailsed arvestuse alused ning 70 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame planeeritud jaotus programmi tegevustele oli õige. See muuhulgas esitada ka kulude jaotuse prognoos omakorda on juba ette sisse programmeerinud suure vea programmi tegevuste lõikes. võimaluse. Palume seletuskirja täiendada ning selgitada, kas reservist eraldatav summa on planeeritud paindlikkuse reegli alla. Eelnõuga ei muudeta nõudeid eelarve planeerimisele. Sõltumata sellest, kas riigieelarve esitatakse programmide või programmi tegevuste lõikes, toimub 5. Eelnõu § 1 punkt 22 - programmi tegevuse tasandil algne planeerimine teenuste ja neile jaotuvate ülekantavate vahendite üle arvestuse pidamine on ressursside kaudu. Samas detailsuses on võimaldatud ka ressursimahukas ning toob kaasa palju lisatööd Excelis, kui eelarve täitmise jälgimine. Kuna ülekantavate vahendite KAIS-is vastavaid arendusi ei tehta. Juhime leidmiseks on olemas vajalikud algandmed on võimalik Justiitsministeerium Rahandusministeeriumi tähelepanu, et kõige suuremaks Selgitame olemasolevate aruannetes ülekantavad jäägid tuvastada. murekohaks on hetkel töös oleva infosüsteemi vähene tugi Eelarve kasutamise andmed on kättesaadavad antud muudatustele, seega palume selgitada, kuidas igapäevaselt (on tehtud SAP_BO ja KAISi vaheline tagatakse infosüsteemide toimimine ja toetus andmete liidestus), Rahandusministeerium on töötanud kavandatavatele muudatustele välja ja koolitanud kasutama automatiseeritud lahendust, mis vähendas oluliselt modelleerijate käsitööd. Kui asutus ei muuda igakuiselt oma jaotusreegleid ei ole andmete uuendamine töömahukas. Lisaks ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks on valitud just Valitsemisalad kasutavad planeerimises meetme programmi tegevuse tasand ning miks ei piisa programmi Justiitsministeerium Selgitame tasandit väga erinevalt. Rahandusministeerium täiendas meetme tasandi detailsusest. Palume seletuskirja eelnevate eelnõu seletuskirja. tähelepanekute osas täiendada. SK 2.1.1 "… võrreldes kaks astet detailsemaks.. ." Seletuskirjast ei nähtu, miks ei piisa, kui minna meetme tasandile. Praegu näiteks KeM näitel, mis on seletuskirja Valitsemisalad kasutavad planeerimises meetme Justiitsministeerium tabelis kajastatud, tähendab see 1 rea asemel 19 rida, KaMi Selgitame tasandit väga erinevalt. Rahandusministeerium täiendas näitel 1 rea asemel 73 rida. Seletuskirjas tuleb kindlasti eelnõu seletuskirja. põhjendada, et miks on valitud just programme tegevuse tasand. 71 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Õiguskantsler on oma 13.05.2021 kirjas Riigikogu liikmetele viidanud, et praegune liigendus on liiga üldine. Meetme taseme kasutamine suurendaks eelarve SK 3.1 "Praeguse 38 programmi asemel tekib andmeobjekte ca. 2,5 korda samas kui programmi valitsemisalade eelarvetesse kokku umbes 250 programmi tegevuse kasutamine ca. 4 korda. Programmi tegevus tegevust." võtab paremini ja konkreetsemalt kokku valitsussektori Justiitsministeerium Selgitame Sama märkus, mis enne, et tuleks põhjendada, miks on teenused. Teenused kirjeldavad riigi poolt loodavat valitud just programmi tegevuse põhine lähenemine mitte avalikku hüve ja programmi tegevused grupeerivad meetmest lähtuv. teenused. Meetme tase on sageli (kuid mitte alati) tehniline vahetase tegevuste ja programmi taseme vahel, mis ei pruugi piisava selgusega iseloomustada seda, milleks riigieelarve raha eraldatakse. 6. Palume arvestada käesoleva kirja lisas esitatud Justiitsministeerium Selgitame Iga esitatud märkus on toodu eraldi real. seletuskirjas tehtud märkustega mõjude kohta. SK 6 Seaduse mõjud Seletuskirja mõju kirjeldustes napib infot mõjude hindamisele mõjukriteeriumite kaudu. Nt võiks osaliselt täpsustada p 6 muudatuste mõju regulaarsust (nt võib see eelarveprotsessidega otseselt mõjutatud ametnikele olla suuresti igapäevane tegevus, samas kõrgemal tasandil võib mõju olla küll regulaarne, aga mitte päris igapäevane). Lisada võiks ka infot muudatuste mõjudega kohanemise vajaduse kohta – nt kas detailsem eelarvevaade võib Mõjude osa täiendatud mõjude olulisuse hindamise Justiitsministeerium suurendada (mingite (milliste?)) ametnike töökoormust ja Arvestatud kriteeriumidega. võibolla nt seeläbi tekitada asutustele vajadust täiendava tööjõu järele? On selge, et mitmed ametkonnad peavad oma käitumist muutma, kuid kas sellega kaasnevad neile ka kohanemisraskused või pole seda ette näha? Kas on võimalik täpsustada ka sihtrühma suurust riigieelarveliste asutuste puhul – kui suur osa ametkonnast eelarve planeerimisprotsessiga otseselt võiks kokku puutuda, kasvõi hinnanguliselt või märkida rohkem mõjutatud asutused. Mõjude jaotis ei räägi üldse aga võimalikest 72 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame ebasoovitavatest mõjudest – kas neid üldse on, kui, siis millised ning kas nende osas on olemas või tulemas vastumeetmed? Palume ülaltoodust lähtuvalt mõjude analüüsi seletuskirjas täiendada. SK 6 Eesmärk 1 Sihtrühm: kodanikud "...muutub kodanikele loetavamaks…" Vastavate uuringute kohta Rahandusministeeriumil info Justiitsministeerium Kas riigil on mingeid andmeid selle kohta, kui suur hulk Selgitame puudub. kodanikke on riigieelarve vastu seni huvi tundnud? Kas selle kohta on tehtud mingeid küsitlusi-uuringuid? SK 6 Eesmärk 2 Sihtrühm: Riigieelarvelised asutused "Näide:…" Rahandusministeerium muutis seletuskirja. Mõju Toodud näite eesmärk jääb siinkohal ebaselgeks. Kas soov konkreetne kvantifitseerimine eeldaks täpsemat Justiitsministeerium oli näidata tegelikku ehk reaalset suurusjärku panustavatest Selgitame eelarvestrateegia ja eelarve ajakasutuse analüüsi. inimestest? Kui suurusjärk vms vastab reaalsusele, tuleks see Seletuskirjas on toodud üldisem mõjuhinnang. ära märkida. Kui mitte, siis ei tundu selline näide omavat lisaväärtust ning ei pea siin ka olema. SK 6 Muud mõjud "Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ega demograafilist mõju ja seetõttu ei ole mõju olulisust hinnatud." Soovitus on see info lisada mõjude osa algusesse (eesmärgiga seonduva info juurde), lisades millistes Info on tõstetud mõjude osa algusesse. Vastavalt Justiitsministeerium mõjuvaldkondades mõju tuvastati (valdavalt on mõju Arvestatud märkustele on tekstis täpsemini eristatud mõju riigiasutuste töökorraldusele). Kas lisaks eelmainitud avaldumine riigiasutustele ja kodanikele. valdkonnale tuvastati mõju veel mingis valdkonnas (nt võiks mõju kodanikele liigituda sotsiaalsete mõjude valdkonda). Mõju kodanikele võib hinnata ka kõigi kavandatavate muudatuste kohta korraga, kuna mõju kodanikele on eelduslikult pigem kaudne, mitte otsene. 73 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame SK 6 Muud mõjud "Kavandatav muudatus ei avalda mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, regionaalarengule ega demograafilist mõju ja seetõttu ei ole mõju olulisust hinnatud . " Kas ülejäänud mõjude osas hinnati mõju olulisust? Sellist Sõnastust on parandatud: Muudatus ei avalda mõju riigi järeldust seletuskirjast silma ei hakanud. julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, elu- ja Justiitsministeerium Arvestatud looduskeskkonnale, regionaalarengule, kohaliku Tuletame meelde, et mõju olulisus sõltub eelkõige esinevate omavalitsuse korraldusele ning ei oma demograafilist mõjukriteeriumite väärtusest – suuremad sihtrühmad, mõju. rohkem kohanemisvajadust, palju ebasoovitavaid mõjusid või tugev positiivne efekt ning sage või pidev kokkupuude mõjuga tingivad suurema tõenäosusega olulise mõju avaldumise. SK 2.1.1 "… on olemas laiapõhjaline konsensus.." Hea oleks lisada siiski ka mõned dokumenteeritud viited arutelu toimumise või konsensuse leidmise osas. Ehk on Justiitsministeerium Arvestatud Viited on seletuskirja lisatud olemas mingid töödokumendid või aruanded, mis õiguskantsleri või riigikontrolöri poolt on sel teemal avaldatud ja võtavad arutelu kokku? 74 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame Kaalusime aruande kuupäeva osas erinevaid variante, kuid jääme siiski 15. juuli juurde. Tegu on hilisema tähtajaga ning aruannet võib esitada Rahandusministeeriumile varem enne puhkuseid. Tähtaja nihutamise peamised põhjused on, et juuni lõpuks esitatakse eelneva aasta auditeeritud aruanded, SK 3.4, eelnõu § 1 p 1 "…15.juuliks." seega saab esitatavates finantsplaanides kajastada Justiitsministeerium Kas see ei ole riigi osalusega äriühingutele väga koormav, Arvestamata möödunud aasta kohta juba auditeeritud arvestades, et suvekuud on peamine puhkuste aeg? raamatupidamisandmeid, varasemalt märtsis esitatud esialgsete andmete asemel. Esitatavad finantsplaanid on aluseks muu keskvalitsuse asutuste järgmise aasta eelarve koostamisel, seega võimaldab esitamistähtaja hilisemaks nihutamine kasutada ka eelarvete koostamisel värskemat sisendit. SK 3.5, eelnõu § 1 p 5 "...vähemalt 15 aastat ette planeeritav arengudokument…" Justiitsministeerium Arvestatud Seletuskiri on korrigeeritud. Sõnastus vajab tähelepanu. Ilmselt mõeldi siiski, et dokumendiga planeeritakse arenguid 15 a ette. SK 10 "Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele , Riigikantseleile ja põhiseaduslikele institutsioonidele." Selle punkti sõnastus on puudulik; see p.o kooskõlas Vabariigi Valitsuse reglemendi asjakohase sätte sõnastusega ehk p.o täpsem nt ka KOVi osas, kes esindab kooskõlastuse andmisel, kes arvamuse andmisel jne et oleks hõlmatud kõik Seletuskiri on korrigeeritud vastavalt esitatud Justiitsministeerium asjaosalised, seega tuleb institutsioonid loetleda. Arvestatud tähelepanekule. VVR § 6 (1) Enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu või muu küsimuse esitamist Vabariigi Valitsusele tuleb see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Samuti tuleb eelnõu kooskõlastada üleriigiliste 75 / 76 Arvestatud, arvestamata, Märkuse esitaja Kommentaar osaliselt Vastus arvestatud, selgitame kohaliku omavalitsuse üksuste liitudega, kui eelnõu puudutab kohaliku omavalitsuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust. Tulenevalt HÕNTE § 34 lõikest 2 võib sõnastada muutmiskäsu tekstiosa sõnastuse muutmisena juhul, kui muudetava paragrahvi või lõike tekst koosneb mitmest 7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas esitatud eelnõu Osaliselt lausest. Eelnõus on enamasti ühe lause muudatused. Justiitsministeerium ja seletuskirja kohta tehtud arvestatud Üldnorm on HÕNTE § 34 lg-st 1 tulenevalt, et normitehniliste ja keelemärkustega. esitatakse kogu muudetava paragrahvi, lõike või punkti uus sõnastus. Sellekohaste märkustega ei ole arvestatud. Ülejäänud märkustega on arvestatud. 76 / 76
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel