Riigikantselei Meie 17.09.2021 nr 1.1-10.1/6499-1
[email protected]
Eelnõu esitamine
Austatud riigisekretär
Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a
määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisad:
1. Määruse eelnõu
2. Määruse seletuskiri
3. VIISI lühikokkuvote
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177
„Rahandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine
Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 177 „Rahandusministeeriumi
põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 9 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:
„12) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi asekantslerid
ning § 7 lõikes 1 nimetatud valitsusasutuste peadirektorid ja juhi, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti; nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi osakondade juhatajad, välja arvatud
need osakonnajuhatajad, kellega sõlmib töölepingud kantsler, või annab selleks volituse
kantslerile;“;
2) paragrahvi 15 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 15. Asekantsler“;
3) paragrahvi 15 senine tekst loetakse lõikeks 2 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises
sõnastuses:
„(1) Ministeeriumi koosseisus on kuni neli asekantsleri ametikohta.“;
4) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Ministeeriumi struktuuriüksuste põhiülesanded“;
5) paragrahvid 19–282 tunnistatakse kehtetuks;
6) määrust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded
Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised:
1) eelarvearenduste osakond, kes koordineerib eelarvepoliitika valdkonna arendusprojektide
elluviimist, koostab valdkonna uuringu- ja koolitusplaane ning tagab nende elluviimise;
2) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kes koordineerib ministeeriumi ja tema
valitsemisala tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis, osalust rahvusvahelistes
finantsinstitutsioonides ja rahvusvahelist koostööd;
3) finants- ja arendusosakond, kes korraldab ja koordineerib ministeeriumi ja tema
valitsemisala strateegiliste dokumentide ja nende rakendusdokumentide ettevalmistamist,
1
nende elluviimise seiret ja hindamist, kriisireguleerimistegevust, eelarvestamist, eelarve
täitmise jälgimist, ministeeriumi uurimis- ja arendustegevusi ning välistoetustest
finantseeritavate projektide rakendamist; korraldab ministeeriumi ja Rahandusministeeriumi
Infotehnoloogiakeskuse ning oma tegevusvaldkonnas ministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste
Keskuse ning Rahapesu Andmebüroo vahelist tegevust;
4) finantskontrolli osakond, kelle tegevusalaks on täidesaatva riigivõimu asutuste ning vajaduse
korral teiste riigieelarvest finantseeritavate isikute tegevuse auditeerimine, Euroopa Liidu
toetusi ja välisabi andvate ja kasutavate isikute tegevuse auditeerimine, hindamise korraldamine
siseaudiitori kutsetegevuse või selle korraldamise valdkonnas ning Euroopa Pettustevastase
Ameti (European Anti-fraud Office) ametliku koostööpartneri ülesannete täitmine;
5) finantsteenuste poliitika osakond, kes kujundab ja koordineerib finantssektori poliitikat, muu
hulgas valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende rakendamist
finantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse edendamise, panganduse ja
kindlustuse ning muude finantsteenuste, samuti finantsturgudega seotud taristute toimimise ja
finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas;
6) fiskaalpoliitika osakond, kes koostab makromajanduse ja riigi rahanduse prognoose,
valmistab ette valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi otsuseid, Eesti seisukohti osalemiseks
Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve
protsessis ning koostab vastavaid strateegiadokumente, sealhulgas stabiilsusprogrammi, ning
korraldab ja koordineerib Eesti kohustuste täitmist Euroopa ühenduste üldeelarvesse
makstavate omavahendite puhul;
7) kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kes töötab välja kohalike omavalitsuste
finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtteid ning poliitikat, valmistab ette vastavate
õigusaktide eelnõusid, koordineerib nende rakendamist ning tegeleb kohalike omavalitsuste
eelarvepoliitika analüüsiga;
8) kohalike omavalitsuste poliitika osakond, kes töötab välja kohaliku omavalitsuse,
regionaalhalduse ja kohanimede korraldamise poliitikat ning regionaalvaldkonna õigusaktide
eelnõusid;
9) kommunikatsiooniosakond, kes informeerib avalikkust ministeeriumi tegevusest ning
koordineerib ministeeriumi ja avalikkuse vahelist kommunikatsiooni- ja
sisekommunikatsioonialast tegevust;
10) maksu- ja tollipoliitika osakond, kes töötab välja maksukorralduse ning otseste ja kaudsete
maksude maksupoliitikat ja tollipoliitikat, valmistab ette maksude-, aktsiiside-,
maksumenetluse-, tolli- ja riigilõivualaste õigusaktide eelnõusid ja muid asjaomaseid
dokumente, valmistab ette ja räägib läbi riikidevahelisi maksulepinguid ning koordineerib
nende rakendamist;
11) personali- ja õigusosakond, kes koordineerib ministeeriumi arengusuundadest lähtuva
personali- ja koolituspoliitika väljatöötamist ja elluviimist ministeeriumis ja ministeeriumi
hallatavates riigiasutustes, korraldab ministeeriumis ja ministeeriumi hallatavates riigiasutustes
personaliarvestust ning töötleb sellega seotud isikuandmeid; koordineerib ministeeriumi
õigusloomet, õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamist, tagab
väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja teistele
seadustele vastavuse ja ministeeriumi õigusalase nõustamise ning korraldab vaiete lahendamist
ja ministeeriumi õigushuvide esindamist;
12) planeeringute osakond, kes suunab ja koordineerib üleriigilist planeerimisalast tegevust,
korraldab üleriigilise planeeringu koostamist, mereala ruumilist planeerimist ja
planeerimisalast koostööd, valmistab ette ja suunab planeerimisalaste riiklike rakenduslike
ülesannete lahendamist, korraldab ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamist
ning töötab välja oma valdkonna õigusaktide eelnõusid;
2
13) rahandusteabe poliitika osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide
eelnõusid ja koordineerib nende rakendamist raamatupidamise, audiitortegevuse,
hasartmängude korraldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas,
korraldab järelevalvet sise- ja vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute üle ning
koordineerib siseaudiitori kutsetegevuse korraldamist täidesaatva riigivõimu asutustes;
14) regionaalarengu osakond, kes kavandab ja koordineerib regionaalpoliitikat, sealhulgas
Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö kavandamist ja
koordineerimist, töötab välja regionaalarengule suunatud toetusmeetmeid ja koordineerib
nende rakendamist ning töötab välja oma valdkonna õigusaktide eelnõusid;
15) regionaalhalduse osakond, kes korraldab riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute
koostamist, annab planeerimisseaduse alusel heakskiidu kohaliku omavalitsuse üksuste
planeeringutele ja nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi planeeringute küsimustes, nõustab
kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes küsimustes, korraldab haldus- ja asustusüksuse
piiride muutmist, panustab maakondade tasakaalustatud ja terviklikku arengusse, annab
arvamusi maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas, osaleb regionaalpoliitika
kavandamisel ja väljatöötamisel, korraldab piirkondlike riigiasutuste ja kohalike
omavalitsustega koostööd, teeb järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste üle vara tagastamise
ja kompenseerimise valdkonnas ja kohaliku omavalitsuse üksuste kasutuses või valduses oleva
riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning määrab omandireformialaseid
menetlustähtaegu;
16) riigieelarve osakond, kes korraldab ja koordineerib riigi finantsjuhtimist, riigieelarve ja riigi
eelarvestrateegia, sealhulgas nende aluseks olevate programmide koostamist ning töötab välja
nende valdkondade õigusaktide eelnõusid; seirab ja hindab riigieelarve vahendite ja riigi
ressursside kasutamist, korraldab strateegiliste arengudokumentide aruandlust kooskõlas
strateegilise juhtimise raamistikuga; planeerib, seirab ja hindab Euroopa Liidu vahendite ja
teiste välistoetuste kasutamist ning töötab välja selle valdkonna riigisiseste õigusaktide
eelnõusid, samuti valmistab ette ja esindab Eesti seisukohti välistoetuse andmist reguleeriva
poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel;
17) riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kes töötab välja poliitikat ja valmistab ette
õigusaktide eelnõusid avaliku teenistuse arendamise, riigiasutuste personalijuhtimise, riigi
haldusorganisatsiooni korralduse, täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi
rakendamise ja riikliku statistika valdkonnas ning koordineerib vastavate valdkondade
tegevust;
18) riigihangete ja riigiabi osakond, kes töötab välja riigihangete poliitikat, valmistab ette
õigusaktide eelnõusid, nõustab isikuid ja asutusi ning koordineerib riigiasutuste tegevust
riigihangete ja riigiabi valdkonnas, korraldab riigihangete registri ning riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registri pidamist, analüüsib ja seirab riigihangete süsteemi toimivust, teostab
riigihangete korraldamise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet, kohaldab riigihangete seaduses
sätestatud korras ja ulatuses riiklikku sundi ning on riigihangete seaduses sätestatud juhtudel
väärtegude kohtuväliseks menetlejaks;
19) riigikassa osakond, kes korraldab riigieelarve kassalist teenindamist, riigi rahavoogude
juhtimist, riigi raha paigutamist, riigile võõrvahendite kaasamist võlakirjaemissioonide
korraldamise, laenude võtmise või muude tehingutega, seaduse alusel teiste isikute raha
hoidmist ja paigutamist, laenude väljaandmist ja järelevalvet väljastatud laenude ja
riigigarantiidega seotud lepingute täitmise üle ning peab vastavat arvestust;
20) riigivara osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid, nõustab
ja koordineerib riigiasutuste tegevust riigivara valitsemise ja omandireformi valdkonnas ning
korraldab riigi kinnisvara arvestust ja riigi huvide kaitset riigi osalusega eraõiguslikes ja avalik-
õiguslikes juriidilistes isikutes, töötab välja riigi kinnisvara- ja osaluspoliitikat ning
koordineerib nende rakendamist;
3
21) siseauditi osakond, kes täidab siseaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid ministeeriumis,
ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja ministeeriumi hallatavates
riigiasutustes, samuti teistes asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või
lepingutest, hindab ja analüüsib sisekontrollisüsteemide toimimist ministeeriumis ja
valitsemisalas tervikuna ning teeb ettepanekuid sisekontrollisüsteemi parandamiseks
eesmärgiga aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevuse täiustamisele ja
eesmärkide saavutamisele;
22) ühisosakond, kes korraldab osakonna pädevuses olevates küsimustes Justiitsministeeriumi,
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeeriumid) vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ja ulatuses
ministeeriumide valitsemisel oleva riigivara haldamist ning ministeeriumide dokumendihaldust
ja selle arendamist, peab ministeeriumide arhiivi; tagab Justiitsministeeriumi,
Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi sise- ja üksikaktide ning lepingute kooskõla
õigusaktidega ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamise, nende ministeeriumide õigusalase
nõustamise osakonna pädevuses olevates küsimustes ning täidab riigihangete
vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid.“;
7) paragrahvi 33 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Kaja Kallas
Peaminister
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Jaak Aab
Riigihalduse minister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
4
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi
põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
I Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrust nr 177
„Rahandusministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus).
Põhimääruse muudatuse kohaselt ühtlustatakse asekantslerite juhtimisulatust ning osakondade
suurusi. Selleks vähendatakse ühe võrra asekantslerite arvu ning liidetakse osakondi.
Paindlikkuse võimaldamiseks muudetakse põhimäärust üldisemaks. Vajalik detailsus tagatakse
edaspidi osakondade põhimäärustega, samuti teenistuskohtade koosseisu ja ametijuhenditega.
Eelnõuga lisatakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest võimalus anda ministrite poolt
kantslerile volitus osakonnajuhatajate ametisse nimetamiseks ning tunnistatakse kehtetuks
põhimääruse säte teistest valitsusasutustest komisjoni liikmete määramise kohta.
Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja
ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549,
[email protected]).
Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177
„Rahandusministeeriumi põhimäärus“ alates 1. jaanuarist 2021. a kehtivat redaktsiooni (RT I,
25.11.2020, 9). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse
rakendamisega.
II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse põhimääruse § 9 punkti 12 võimalus ministrile anda
ministeeriumi osakondade juhatajate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks
kantslerile volituse.
Vabariigi Valitsuse seaduse § VVS § 49 lõike 1 punkt 6 sätestab, et minister nimetab ametisse
ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab
temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile. Rahandusministeeriumi põhimäärus
ei võimaldanud seni anda kantslerile volitust ministeeriumi osakondade juhatajate ametisse
nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. See aga ei võimalda paindlikkust, milleks annab
võimaluse ka avaliku teenistuse seadus. Osakonnajuhatajad (välja arvatud siseauditi osakond)
alluvad kantslerile või asekantsleritele ja ministeeriumi osakonnad on ministeeriumi
struktuuriüksused, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes
(kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Seega on see pigem organisatsioonisisene otsus, kas
minister soovib ametisse nimetamist ja vabastamist kantslerile volitada või mitte.
Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse põhimääruse § 15. Kuivõrd suurema paindlikkuse
tagamiseks jäetakse edaspidi põhimäärusest välja asekantslerite täpsed vastutusvaldkonnad,
1
muudetakse § 15 pealkiri üldisemaks ning paragrahvi täiendatakse sättega, milles näidatakse
asekantslerite maksimaalne arv.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse 4. peatüki pealkirja, jättes sellest välja sõnad
„ministeeriumi struktuur“. Edaspidi on 4. peatükis kajastatud ministeeriumi struktuuriüksuste
põhiülesanded.
Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks põhimääruse §-d 19–282. Nimetatud
sätetes olid ära näidatud ministrile ja kantslerile alluvad osakonnad ning asekantslerite
vastutusvaldkonnad ja vastavale asekantslerile alluvad osakonnad koos nende
põhiülesannetega.
Edaspidi asekantslerite vastutusvaldkondi põhimääruses ei loetleta, samuti ei ole ühegi
osakonna (sh ministrile ja kantslerile alluvate osakondade) puhul põhimääruses näidatud,
kellele ta allub. Seega tunnistatakse senised asjassepuutuvad sätted kehtetuks.
Muudatus võimaldab paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist, sealhulgas
vajadusel asekantslerite vahel vastutusvaldkondi ümber jaotada ning muuta osakondade
alluvust asekantsleritele. Vastutusvaldkonnad määratakse edaspidi osakondade põhimäärustes
ning teenistuskohad ja täpsemad alluvussuhted ministeeriumi teenistuskohtade koosseisuga,
mille kehtestab vastavalt minister või tema volitatud kantsler ning ametijuhenditega (ATS § 11
lõige 2 ja § 52 lõige 2).
Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse põhimäärust §-ga 301, milles on ära toodud
ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded.
Muudatused ei puuduta järgmisi Rahandusministeeriumi osakondi: eelarvearenduste osakond,
finantskontrolli osakond, fiskaalpoliitika osakond, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise
osakond, kommunikatsiooniosakond, regionaalarengu osakond, regionaalhalduse osakond,
riigieelarve osakond, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, riigikassa osakond, riigivara
osakond, siseauditi osakond.
Nimi muutub ettevõtluse arvestuspoliitika osakonnal ja regionaalhalduspoliitika osakonnal.
Edaspidi on nende nimed rahandusteabe poliitika osakond ja kohalike omavalitsuste poliitika
osakond. Rahandusteabe poliitika osakonna tegevusvaldkonnad panustavad enim
rahanduskeskkonna läbipaistvusele (raamatupidamispoliitika) ja usaldusväärsusele
(audiitortegevus korraldamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika ning
hasartmängukorralduse poliitika (hasartmängusõltuvuse kontrolli aspektist)). Seega vastab uus
nimi paremini osakonna tegevuse ulatusele. Regionaalhalduspoliitika osakonna nimi
muudetakse, et paremini peegeldada osakonna tegevuste sisu. Samuti tekitavad nii majasiseselt
kui ka -väliselt jätkuvalt segadust sarnaste nimedega osakonnad – regionaalhalduspoliitika,
regionaalhaldus, regionaalareng.
Planeeringute osakonna ülesannetesse lisatakse ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide
arendamise ülesanne.
Regionaalhalduse osakonna ülesannete loetelus täpsustatakse osakonna ja kohaliku
omavalitsuse üksuste koostööd puudutavat, st lisataks kohaliku omavalitsuse üksuste
nõustamine omavalitsuslikes küsimustes ja piirkondlike riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse
2
üksustega koostöö korraldamine. Samuti lisatakse osakonna ülesanne panustada maakondade
tasakaalustatud ja terviklikku arengusse.
Riigihangete ja riigiabi osakonna ülesannete kirjeldust täpsustatakse, sest riigiabi valdkonna
poliitika kujundamine on täielikult Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni pädevuses.
Osakonna ülesandeks on riigiabi õiguse rakendamise korraldamine Eestis. Ülesannete
loetelusse lisatakse haldusjärelevalve tegemine, kuivõrd see on riigihangete seaduse kohaselt
Rahandusministeeriumi pädevuses.
Väiksemate osakondade osakaalu vähendamiseks ministeeriumis liidetakse järgmised
osakonnad:
1) finantsosakond ja arendusosakond, uus osakond on finants- ja arendusosakond;
2) finantsturgude poliitika osakond ja kindlustuspoliitika osakond, uueks osakonna nimeks on
finantsteenuste poliitika osakond, millel muudetakse ka ülesannete kirjeldust, et selles oleks
paremini hõlmatud osakonna tegevused (sh tegevusprogrammis toodu).
3) maksupoliitika osakond ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakond, uueks nimeks on maksu- ja
tollipoliitika osakond.
Moodustatakse personali- ja õigusosakond. Seni kantsleri otsealluvuses olnud personalijuhi
ametikoht ja ühisosakonna personalitalituse Rahandusministeeriumi valitsemisalaga tegelenud
spetsialistid tuuakse taas kokku. Senine mudel, kus Rahandusministeeriumi ühisosakonna
personalitalitus teenindas kõiki Suur-Ameerika 1 asuvaid ministeeriume, lõpetatakse.
Eesmärgiks on kaotada personalivaldkonna inimeste maatriksjuhtimine (personalijuht allus
ministeeriumi kantslerile, personalitöötajad aga ühisosakonna juhatajale ning funktsioonist
lähtuvalt personalijuhile) ja viia struktuur vastavusse praktilise vajadusega, kus iga
personalijuht juhib oma meeskonda. Maatriksjuhtimine ei toonud kaasa planeeritud tõhusust
(näiteks ei käivitunud personalitöötajate ministeeriumideülene asendamine ühishoones jms).
Osakonnaga liidetakse ka õigusosakond.
Erinevate osakondade ühendamise eesmärgiks on vähendada ministeeriumi osakondade arvu ja
luua eeldused osakondade töö mõjusamaks ja ressursisäästlikumaks juhtimiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 33 lõike 6 esimene lause.
Eelnõu § 2 kohaselt jõustub põhimääruse muudatus 2022. aasta 1. jaanuaril.
III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.
IV Määruse mõjud
Määruse vastuvõtmisega kaasneb mõju ministeeriumisisesele töökorraldusele, sest muudatused
on otseselt seotud igapäevatööga, et tagada ministeeriumi töökorralduse paindlikkus ja ressursi
säästlikum kasutamine (osakondade ühendamine).
Kavandatud muudatused ministeeriumi juhtimises võimaldavad lihtsustada ministeeriumi
sisemise töökorralduse ümberkujundamist ja teha organisatsiooni puudutavaid muudatusi
paindlikumalt, see tähendab ministeeriumi põhimäärust muutmata. Samuti avaneb võimalus
3
ministeeriumi sees tõhusamalt reageerida muutuvatele oludele, sealhulgas töömahtude
muutumisele või teemade/valdkondade lisandumisele.
Eelnõu vähendab muuhulgas Vabariigi Valitsuse töökoormust, sest Valitsus ei pea enam
üksikasjalikult otsustama ministeeriumi sisemise töökorraldusega seotud küsimusi. Vabariigi
Valitsus määrab ka edaspidi ministeeriumi osakonnad ja nende üldised põhiülesanded, samuti
asekantslerite üldised ülesanded ja nende suurima lubatud arvu. Ministeeriumi ülesannete
täitmiseks vajaliku üksikasjalikuma organisatsioonilise korralduse üle otsustamine jääb
ministri(te) pädevusse.
Eelnõu ei too kaasa riski, et ministeeriumi tegevus muutuks läbipaistmatumaks. Ministrid
kehtestavad osakondade põhimäärused, milles on sätestatud nii osakonna nimetus, pädevus,
täpsemad ülesanded, struktuur kui ka alluvus. Ministeeriumi struktuuriüksuste põhimäärused
on avalik teave.
Ebasoovitavate mõjude risk puudub.
V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse
rakendamisega eeldatavat tulu.
Põhimääruse muudatustest tulenevalt tuleb muuta Rahandusministeeriumi osakondade
põhimääruseid ja ministeeriumi koosseisu. Ümberkorraldused, mis realiseeritakse läbi
osakondade põhimääruste ja ministeeriumi koosseisu, toimuvad ka kantsleri ja asekantslerite
vastutusvaldkondades. Muudatused nendes jõustuvad samuti 2022. aasta 1. jaanuaril.
Määruse jõustumisel väheneb ministeeriumi osakondade arv 25-lt 22-le ja senise 5 asekantsleri
asemel saab olema 4.
Põhimääruse muudatuse otseseks eesmärgiks ei ole ametikohtade vähendamine, kuigi teatud
ümberkorralduste (sh üksuste arvu vähendamine) tõttu võib tekkida koondamissituatsioone.
Kõik ümberkorraldused tehakse ministeeriumi eelarve raames.
VI Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks, kuivõrd need ei puuduta teiste ministeeriumite
valitsemisalasid.
4
1
Päevakorrapunkti nimetus: Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 24.
detsembri 1999. a määruse nr 412 „Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine”
muutmine
Kokkuvõte olulisimast:
Põhimääruse muudatuse kohaselt ühtlustatakse asekantslerite juhtimisulatust ning
osakondade suurusi. Selleks vähendatakse ühe võrra asekantslerite arvu ning
liidetakse osakondi. Paindlikkuse võimaldamiseks muudetakse põhimäärust
üldisemaks (enam ei näidata asekantslerite vastutusvaldkondi ja osakondade alluvust).
Vajalik detailsus tagatakse edaspidi osakondade põhimäärustega, samuti
teenistuskohtade koosseisu ja ametijuhenditega.
Eelnõuga lisatakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest võimalus anda ministrite
poolt kantslerile volitus osakonnajuhatajate ametisse nimetamiseks.
Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.