dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu esitamine

Rahandusministeerium · 17. september 2021
Viit
1.1-10.1/6499-1
Registreeritud
17. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-10.16499-1 17.09.2021 Väljaminev kiri.asice1474 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Meie 17.09.2021 nr 1.1-10.1/6499-1 [email protected] Eelnõu esitamine Austatud riigisekretär Käesolevaga esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. VIISI lühikokkuvote Virge Aasa 6113549 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 EELNÕU MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi asekantslerid ning § 7 lõikes 1 nimetatud valitsusasutuste peadirektorid ja juhi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi osakondade juhatajad, välja arvatud need osakonnajuhatajad, kellega sõlmib töölepingud kantsler, või annab selleks volituse kantslerile;“; 2) paragrahvi 15 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 15. Asekantsler“; 3) paragrahvi 15 senine tekst loetakse lõikeks 2 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 1 järgmises sõnastuses: „(1) Ministeeriumi koosseisus on kuni neli asekantsleri ametikohta.“; 4) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Ministeeriumi struktuuriüksuste põhiülesanded“; 5) paragrahvid 19–282 tunnistatakse kehtetuks; 6) määrust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses: „§ 301. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised: 1) eelarvearenduste osakond, kes koordineerib eelarvepoliitika valdkonna arendusprojektide elluviimist, koostab valdkonna uuringu- ja koolitusplaane ning tagab nende elluviimise; 2) Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond, kes koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust Euroopa Liidu otsustusprotsessis, osalust rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides ja rahvusvahelist koostööd; 3) finants- ja arendusosakond, kes korraldab ja koordineerib ministeeriumi ja tema valitsemisala strateegiliste dokumentide ja nende rakendusdokumentide ettevalmistamist, 1 nende elluviimise seiret ja hindamist, kriisireguleerimistegevust, eelarvestamist, eelarve täitmise jälgimist, ministeeriumi uurimis- ja arendustegevusi ning välistoetustest finantseeritavate projektide rakendamist; korraldab ministeeriumi ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ning oma tegevusvaldkonnas ministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ning Rahapesu Andmebüroo vahelist tegevust; 4) finantskontrolli osakond, kelle tegevusalaks on täidesaatva riigivõimu asutuste ning vajaduse korral teiste riigieelarvest finantseeritavate isikute tegevuse auditeerimine, Euroopa Liidu toetusi ja välisabi andvate ja kasutavate isikute tegevuse auditeerimine, hindamise korraldamine siseaudiitori kutsetegevuse või selle korraldamise valdkonnas ning Euroopa Pettustevastase Ameti (European Anti-fraud Office) ametliku koostööpartneri ülesannete täitmine; 5) finantsteenuste poliitika osakond, kes kujundab ja koordineerib finantssektori poliitikat, muu hulgas valmistab ette õigusaktide eelnõusid ning koordineerib nende rakendamist finantsjärelevalve, finantsstabiilsuse, finantskirjaoskuse edendamise, panganduse ja kindlustuse ning muude finantsteenuste, samuti finantsturgudega seotud taristute toimimise ja finantssektorit kaasavate pensioni- ja teiste sotsiaalkindlustusskeemide valdkonnas; 6) fiskaalpoliitika osakond, kes koostab makromajanduse ja riigi rahanduse prognoose, valmistab ette valitsuse majandus- ja fiskaalpoliitilisi otsuseid, Eesti seisukohti osalemiseks Euroopa Liidu majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise ja Euroopa Liidu eelarve protsessis ning koostab vastavaid strateegiadokumente, sealhulgas stabiilsusprogrammi, ning korraldab ja koordineerib Eesti kohustuste täitmist Euroopa ühenduste üldeelarvesse makstavate omavahendite puhul; 7) kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kes töötab välja kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise põhimõtteid ning poliitikat, valmistab ette vastavate õigusaktide eelnõusid, koordineerib nende rakendamist ning tegeleb kohalike omavalitsuste eelarvepoliitika analüüsiga; 8) kohalike omavalitsuste poliitika osakond, kes töötab välja kohaliku omavalitsuse, regionaalhalduse ja kohanimede korraldamise poliitikat ning regionaalvaldkonna õigusaktide eelnõusid; 9) kommunikatsiooniosakond, kes informeerib avalikkust ministeeriumi tegevusest ning koordineerib ministeeriumi ja avalikkuse vahelist kommunikatsiooni- ja sisekommunikatsioonialast tegevust; 10) maksu- ja tollipoliitika osakond, kes töötab välja maksukorralduse ning otseste ja kaudsete maksude maksupoliitikat ja tollipoliitikat, valmistab ette maksude-, aktsiiside-, maksumenetluse-, tolli- ja riigilõivualaste õigusaktide eelnõusid ja muid asjaomaseid dokumente, valmistab ette ja räägib läbi riikidevahelisi maksulepinguid ning koordineerib nende rakendamist; 11) personali- ja õigusosakond, kes koordineerib ministeeriumi arengusuundadest lähtuva personali- ja koolituspoliitika väljatöötamist ja elluviimist ministeeriumis ja ministeeriumi hallatavates riigiasutustes, korraldab ministeeriumis ja ministeeriumi hallatavates riigiasutustes personaliarvestust ning töötleb sellega seotud isikuandmeid; koordineerib ministeeriumi õigusloomet, õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamist, tagab väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse ja ministeeriumi õigusalase nõustamise ning korraldab vaiete lahendamist ja ministeeriumi õigushuvide esindamist; 12) planeeringute osakond, kes suunab ja koordineerib üleriigilist planeerimisalast tegevust, korraldab üleriigilise planeeringu koostamist, mereala ruumilist planeerimist ja planeerimisalast koostööd, valmistab ette ja suunab planeerimisalaste riiklike rakenduslike ülesannete lahendamist, korraldab ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamist ning töötab välja oma valdkonna õigusaktide eelnõusid; 2 13) rahandusteabe poliitika osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid ja koordineerib nende rakendamist raamatupidamise, audiitortegevuse, hasartmängude korraldamise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, korraldab järelevalvet sise- ja vandeaudiitorite ja vandeaudiitorite ühingute üle ning koordineerib siseaudiitori kutsetegevuse korraldamist täidesaatva riigivõimu asutustes; 14) regionaalarengu osakond, kes kavandab ja koordineerib regionaalpoliitikat, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö kavandamist ja koordineerimist, töötab välja regionaalarengule suunatud toetusmeetmeid ja koordineerib nende rakendamist ning töötab välja oma valdkonna õigusaktide eelnõusid; 15) regionaalhalduse osakond, kes korraldab riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamist, annab planeerimisseaduse alusel heakskiidu kohaliku omavalitsuse üksuste planeeringutele ja nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi planeeringute küsimustes, nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi omavalitsuslikes küsimustes, korraldab haldus- ja asustusüksuse piiride muutmist, panustab maakondade tasakaalustatud ja terviklikku arengusse, annab arvamusi maakonda puudutavate valdkondlike poliitikate osas, osaleb regionaalpoliitika kavandamisel ja väljatöötamisel, korraldab piirkondlike riigiasutuste ja kohalike omavalitsustega koostööd, teeb järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste üle vara tagastamise ja kompenseerimise valdkonnas ja kohaliku omavalitsuse üksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle ning määrab omandireformialaseid menetlustähtaegu; 16) riigieelarve osakond, kes korraldab ja koordineerib riigi finantsjuhtimist, riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia, sealhulgas nende aluseks olevate programmide koostamist ning töötab välja nende valdkondade õigusaktide eelnõusid; seirab ja hindab riigieelarve vahendite ja riigi ressursside kasutamist, korraldab strateegiliste arengudokumentide aruandlust kooskõlas strateegilise juhtimise raamistikuga; planeerib, seirab ja hindab Euroopa Liidu vahendite ja teiste välistoetuste kasutamist ning töötab välja selle valdkonna riigisiseste õigusaktide eelnõusid, samuti valmistab ette ja esindab Eesti seisukohti välistoetuse andmist reguleeriva poliitika kujundamisel ja õigusaktide eelnõude üle peetavatel läbirääkimistel; 17) riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kes töötab välja poliitikat ja valmistab ette õigusaktide eelnõusid avaliku teenistuse arendamise, riigiasutuste personalijuhtimise, riigi haldusorganisatsiooni korralduse, täidesaatva riigivõimu asutuste sisekontrollisüsteemi rakendamise ja riikliku statistika valdkonnas ning koordineerib vastavate valdkondade tegevust; 18) riigihangete ja riigiabi osakond, kes töötab välja riigihangete poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid, nõustab isikuid ja asutusi ning koordineerib riigiasutuste tegevust riigihangete ja riigiabi valdkonnas, korraldab riigihangete registri ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri pidamist, analüüsib ja seirab riigihangete süsteemi toimivust, teostab riigihangete korraldamise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet, kohaldab riigihangete seaduses sätestatud korras ja ulatuses riiklikku sundi ning on riigihangete seaduses sätestatud juhtudel väärtegude kohtuväliseks menetlejaks; 19) riigikassa osakond, kes korraldab riigieelarve kassalist teenindamist, riigi rahavoogude juhtimist, riigi raha paigutamist, riigile võõrvahendite kaasamist võlakirjaemissioonide korraldamise, laenude võtmise või muude tehingutega, seaduse alusel teiste isikute raha hoidmist ja paigutamist, laenude väljaandmist ja järelevalvet väljastatud laenude ja riigigarantiidega seotud lepingute täitmise üle ning peab vastavat arvestust; 20) riigivara osakond, kes töötab välja poliitikat, valmistab ette õigusaktide eelnõusid, nõustab ja koordineerib riigiasutuste tegevust riigivara valitsemise ja omandireformi valdkonnas ning korraldab riigi kinnisvara arvestust ja riigi huvide kaitset riigi osalusega eraõiguslikes ja avalik- õiguslikes juriidilistes isikutes, töötab välja riigi kinnisvara- ja osaluspoliitikat ning koordineerib nende rakendamist; 3 21) siseauditi osakond, kes täidab siseaudiitori kutsetegevusalaseid ülesandeid ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja ministeeriumi hallatavates riigiasutustes, samuti teistes asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest, hindab ja analüüsib sisekontrollisüsteemide toimimist ministeeriumis ja valitsemisalas tervikuna ning teeb ettepanekuid sisekontrollisüsteemi parandamiseks eesmärgiga aidata kaasa ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tegevuse täiustamisele ja eesmärkide saavutamisele; 22) ühisosakond, kes korraldab osakonna pädevuses olevates küsimustes Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeeriumid) vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ja ulatuses ministeeriumide valitsemisel oleva riigivara haldamist ning ministeeriumide dokumendihaldust ja selle arendamist, peab ministeeriumide arhiivi; tagab Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi sise- ja üksikaktide ning lepingute kooskõla õigusaktidega ja lepingust tulenevate vaidluste lahendamise, nende ministeeriumide õigusalase nõustamise osakonna pädevuses olevates küsimustes ning täidab riigihangete vaidlustuskomisjoni kantselei ülesandeid.“; 7) paragrahvi 33 lõike 6 esimene lause tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Kaja Kallas Peaminister Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Jaak Aab Riigihalduse minister Taimar Peterkop Riigisekretär 4 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrust nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Põhimääruse muudatuse kohaselt ühtlustatakse asekantslerite juhtimisulatust ning osakondade suurusi. Selleks vähendatakse ühe võrra asekantslerite arvu ning liidetakse osakondi. Paindlikkuse võimaldamiseks muudetakse põhimäärust üldisemaks. Vajalik detailsus tagatakse edaspidi osakondade põhimäärustega, samuti teenistuskohtade koosseisu ja ametijuhenditega. Eelnõuga lisatakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest võimalus anda ministrite poolt kantslerile volitus osakonnajuhatajate ametisse nimetamiseks ning tunnistatakse kehtetuks põhimääruse säte teistest valitsusasutustest komisjoni liikmete määramise kohta. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud õigusosakonna jurist õigusosakonna juhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Märkused Eelnõu kohaselt muudetakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ alates 1. jaanuarist 2021. a kehtivat redaktsiooni (RT I, 25.11.2020, 9). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 lisatakse põhimääruse § 9 punkti 12 võimalus ministrile anda ministeeriumi osakondade juhatajate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks kantslerile volituse. Vabariigi Valitsuse seaduse § VVS § 49 lõike 1 punkt 6 sätestab, et minister nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhataja või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu või annab selleks volituse kantslerile. Rahandusministeeriumi põhimäärus ei võimaldanud seni anda kantslerile volitust ministeeriumi osakondade juhatajate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks. See aga ei võimalda paindlikkust, milleks annab võimaluse ka avaliku teenistuse seadus. Osakonnajuhatajad (välja arvatud siseauditi osakond) alluvad kantslerile või asekantsleritele ja ministeeriumi osakonnad on ministeeriumi struktuuriüksused, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes (kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Seega on see pigem organisatsioonisisene otsus, kas minister soovib ametisse nimetamist ja vabastamist kantslerile volitada või mitte. Eelnõu § 1 punktidega 2 ja 3 muudetakse põhimääruse § 15. Kuivõrd suurema paindlikkuse tagamiseks jäetakse edaspidi põhimäärusest välja asekantslerite täpsed vastutusvaldkonnad, 1 muudetakse § 15 pealkiri üldisemaks ning paragrahvi täiendatakse sättega, milles näidatakse asekantslerite maksimaalne arv. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse määruse 4. peatüki pealkirja, jättes sellest välja sõnad „ministeeriumi struktuur“. Edaspidi on 4. peatükis kajastatud ministeeriumi struktuuriüksuste põhiülesanded. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt tunnistatakse kehtetuks põhimääruse §-d 19–282. Nimetatud sätetes olid ära näidatud ministrile ja kantslerile alluvad osakonnad ning asekantslerite vastutusvaldkonnad ja vastavale asekantslerile alluvad osakonnad koos nende põhiülesannetega. Edaspidi asekantslerite vastutusvaldkondi põhimääruses ei loetleta, samuti ei ole ühegi osakonna (sh ministrile ja kantslerile alluvate osakondade) puhul põhimääruses näidatud, kellele ta allub. Seega tunnistatakse senised asjassepuutuvad sätted kehtetuks. Muudatus võimaldab paindlikumalt korraldada ministeeriumisisest juhtimist, sealhulgas vajadusel asekantslerite vahel vastutusvaldkondi ümber jaotada ning muuta osakondade alluvust asekantsleritele. Vastutusvaldkonnad määratakse edaspidi osakondade põhimäärustes ning teenistuskohad ja täpsemad alluvussuhted ministeeriumi teenistuskohtade koosseisuga, mille kehtestab vastavalt minister või tema volitatud kantsler ning ametijuhenditega (ATS § 11 lõige 2 ja § 52 lõige 2). Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt täiendatakse põhimäärust §-ga 301, milles on ära toodud ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded. Muudatused ei puuduta järgmisi Rahandusministeeriumi osakondi: eelarvearenduste osakond, finantskontrolli osakond, fiskaalpoliitika osakond, kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakond, kommunikatsiooniosakond, regionaalarengu osakond, regionaalhalduse osakond, riigieelarve osakond, riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, riigikassa osakond, riigivara osakond, siseauditi osakond. Nimi muutub ettevõtluse arvestuspoliitika osakonnal ja regionaalhalduspoliitika osakonnal. Edaspidi on nende nimed rahandusteabe poliitika osakond ja kohalike omavalitsuste poliitika osakond. Rahandusteabe poliitika osakonna tegevusvaldkonnad panustavad enim rahanduskeskkonna läbipaistvusele (raamatupidamispoliitika) ja usaldusväärsusele (audiitortegevus korraldamise, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise poliitika ning hasartmängukorralduse poliitika (hasartmängusõltuvuse kontrolli aspektist)). Seega vastab uus nimi paremini osakonna tegevuse ulatusele. Regionaalhalduspoliitika osakonna nimi muudetakse, et paremini peegeldada osakonna tegevuste sisu. Samuti tekitavad nii majasiseselt kui ka -väliselt jätkuvalt segadust sarnaste nimedega osakonnad – regionaalhalduspoliitika, regionaalhaldus, regionaalareng. Planeeringute osakonna ülesannetesse lisatakse ruumilise planeerimise ühtsete infosüsteemide arendamise ülesanne. Regionaalhalduse osakonna ülesannete loetelus täpsustatakse osakonna ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd puudutavat, st lisataks kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine omavalitsuslikes küsimustes ja piirkondlike riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse 2 üksustega koostöö korraldamine. Samuti lisatakse osakonna ülesanne panustada maakondade tasakaalustatud ja terviklikku arengusse. Riigihangete ja riigiabi osakonna ülesannete kirjeldust täpsustatakse, sest riigiabi valdkonna poliitika kujundamine on täielikult Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni pädevuses. Osakonna ülesandeks on riigiabi õiguse rakendamise korraldamine Eestis. Ülesannete loetelusse lisatakse haldusjärelevalve tegemine, kuivõrd see on riigihangete seaduse kohaselt Rahandusministeeriumi pädevuses. Väiksemate osakondade osakaalu vähendamiseks ministeeriumis liidetakse järgmised osakonnad: 1) finantsosakond ja arendusosakond, uus osakond on finants- ja arendusosakond; 2) finantsturgude poliitika osakond ja kindlustuspoliitika osakond, uueks osakonna nimeks on finantsteenuste poliitika osakond, millel muudetakse ka ülesannete kirjeldust, et selles oleks paremini hõlmatud osakonna tegevused (sh tegevusprogrammis toodu). 3) maksupoliitika osakond ning tolli- ja aktsiisipoliitika osakond, uueks nimeks on maksu- ja tollipoliitika osakond. Moodustatakse personali- ja õigusosakond. Seni kantsleri otsealluvuses olnud personalijuhi ametikoht ja ühisosakonna personalitalituse Rahandusministeeriumi valitsemisalaga tegelenud spetsialistid tuuakse taas kokku. Senine mudel, kus Rahandusministeeriumi ühisosakonna personalitalitus teenindas kõiki Suur-Ameerika 1 asuvaid ministeeriume, lõpetatakse. Eesmärgiks on kaotada personalivaldkonna inimeste maatriksjuhtimine (personalijuht allus ministeeriumi kantslerile, personalitöötajad aga ühisosakonna juhatajale ning funktsioonist lähtuvalt personalijuhile) ja viia struktuur vastavusse praktilise vajadusega, kus iga personalijuht juhib oma meeskonda. Maatriksjuhtimine ei toonud kaasa planeeritud tõhusust (näiteks ei käivitunud personalitöötajate ministeeriumideülene asendamine ühishoones jms). Osakonnaga liidetakse ka õigusosakond. Erinevate osakondade ühendamise eesmärgiks on vähendada ministeeriumi osakondade arvu ja luua eeldused osakondade töö mõjusamaks ja ressursisäästlikumaks juhtimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 33 lõike 6 esimene lause. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub põhimääruse muudatus 2022. aasta 1. jaanuaril. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. IV Määruse mõjud Määruse vastuvõtmisega kaasneb mõju ministeeriumisisesele töökorraldusele, sest muudatused on otseselt seotud igapäevatööga, et tagada ministeeriumi töökorralduse paindlikkus ja ressursi säästlikum kasutamine (osakondade ühendamine). Kavandatud muudatused ministeeriumi juhtimises võimaldavad lihtsustada ministeeriumi sisemise töökorralduse ümberkujundamist ja teha organisatsiooni puudutavaid muudatusi paindlikumalt, see tähendab ministeeriumi põhimäärust muutmata. Samuti avaneb võimalus 3 ministeeriumi sees tõhusamalt reageerida muutuvatele oludele, sealhulgas töömahtude muutumisele või teemade/valdkondade lisandumisele. Eelnõu vähendab muuhulgas Vabariigi Valitsuse töökoormust, sest Valitsus ei pea enam üksikasjalikult otsustama ministeeriumi sisemise töökorraldusega seotud küsimusi. Vabariigi Valitsus määrab ka edaspidi ministeeriumi osakonnad ja nende üldised põhiülesanded, samuti asekantslerite üldised ülesanded ja nende suurima lubatud arvu. Ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajaliku üksikasjalikuma organisatsioonilise korralduse üle otsustamine jääb ministri(te) pädevusse. Eelnõu ei too kaasa riski, et ministeeriumi tegevus muutuks läbipaistmatumaks. Ministrid kehtestavad osakondade põhimäärused, milles on sätestatud nii osakonna nimetus, pädevus, täpsemad ülesanded, struktuur kui ka alluvus. Ministeeriumi struktuuriüksuste põhimäärused on avalik teave. Ebasoovitavate mõjude risk puudub. V Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega eeldatavat tulu. Põhimääruse muudatustest tulenevalt tuleb muuta Rahandusministeeriumi osakondade põhimääruseid ja ministeeriumi koosseisu. Ümberkorraldused, mis realiseeritakse läbi osakondade põhimääruste ja ministeeriumi koosseisu, toimuvad ka kantsleri ja asekantslerite vastutusvaldkondades. Muudatused nendes jõustuvad samuti 2022. aasta 1. jaanuaril. Määruse jõustumisel väheneb ministeeriumi osakondade arv 25-lt 22-le ja senise 5 asekantsleri asemel saab olema 4. Põhimääruse muudatuse otseseks eesmärgiks ei ole ametikohtade vähendamine, kuigi teatud ümberkorralduste (sh üksuste arvu vähendamine) tõttu võib tekkida koondamissituatsioone. Kõik ümberkorraldused tehakse ministeeriumi eelarve raames. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks, kuivõrd need ei puuduta teiste ministeeriumite valitsemisalasid. 4 1 Päevakorrapunkti nimetus: Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määruse nr 412 „Rahandusministeeriumi põhimääruse kinnitamine” muutmine Kokkuvõte olulisimast: Põhimääruse muudatuse kohaselt ühtlustatakse asekantslerite juhtimisulatust ning osakondade suurusi. Selleks vähendatakse ühe võrra asekantslerite arvu ning liidetakse osakondi. Paindlikkuse võimaldamiseks muudetakse põhimäärust üldisemaks (enam ei näidata asekantslerite vastutusvaldkondi ja osakondade alluvust). Vajalik detailsus tagatakse edaspidi osakondade põhimäärustega, samuti teenistuskohtade koosseisu ja ametijuhenditega. Eelnõuga lisatakse tulenevalt Vabariigi Valitsuse seadusest võimalus anda ministrite poolt kantslerile volitus osakonnajuhatajate ametisse nimetamiseks. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel