Pr. Liis Piper Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn Hoonestusloa taotlus Logman Invest AS esitab käesolevaga Veeseaduse §218 kohase taotluse hoonestusloa saamiseks kehtivusajaga 50 aastat avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata rajatisega. Logman Invest AS soovib hoonestusluba Läänemere koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama akvatooriumis asuva lainemurdjaga. Hoonestusloaga koormatav ala asub 25 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tall inna linnaosa kinnistu kopliranna tn 53b kaldast ja selle veealused koordinaadid on järgmised: Punkt 1 6590726.204 537868.830 Punkt 2 6590723.407 537882.486 Punkt 3 6590709.755 537879.344 Punkt 4 6590634.003 537761.386 Punkt 5 6590636.970 537747.893 P unkt 6 6590650.428 537750.837 Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, põhja pindalaks oleks 3037 m 2 . Veepealse osa pindala on kavandatud 868 m 2 . Lainemurdja on plaanimõõtmetelt sirge. Lainemurdja rajami se eesmärkideks on lainetuse vähendamine akvatooriumis ning süvendatud akvatooriumisse pinnase valgumise takistamine. Lainemurdja kavandatud kõrgus üle veepinna on 1,0 meetrit, sügavusega 4,5 meetrit, pikkus 160 meetrit, laius harjal 3,0 meetrit, laius põh jal 19,5 meetrit, nõlvade kalded 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Eeldatavalt puudub lainemurdja rajamisel oluline keskkonnamõju, vette paigaldatav maht on 9190 m 3 ja lainemurdja maht koos veepealse osaga 9910 m 3 . Logman Invest AS on valmis esitama hoonestusloa taotluse lahendamiseks täiendavalt vajalikuks peetavat informatsiooni ja dokumentatsiooni. Lisa: 1. Kavandatava lainemurdja ehitusprojekt, OÜ EstKONSULT töö nr 20-016. Lugupidamisega Endel Siff Logman Invest AS Juhatuse esimees
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama
akvatooriumisse kavandatava lainemurdja
hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Tallinn 2021
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Nimetus: Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava
lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Värvi tn 5, 10621 Tallinn
Tel +372 5059914
E-post
[email protected]
Töö tellija: Aktsiaselts Logman Invest
Reg nr 10361696
Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713
E-post:
[email protected]
Töö teostajad: Piret Toonpere (litsents KMH 0153)
Töö versioon: 27.07.2021
2
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Sisukord
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 5
1 Kavandatav tegevus ................................................................................................................. 6
Kavandatava tegevuse iseloom ja maht ........................................................................... 6
Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega....................................................... 7
Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ......................................................... 9
Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 10
Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ................................................................................. 10
Heide vette ja pinnasesse ........................................................................................ 10
Heide õhku .............................................................................................................. 10
Lõhn ......................................................................................................................... 10
Müra ........................................................................................................................ 10
Vibratsioon .............................................................................................................. 11
Valgustatus .............................................................................................................. 11
Soojus ...................................................................................................................... 11
Kiirgus ...................................................................................................................... 11
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 11
Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite
suurus 11
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel
12
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 13
Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused .................................................................. 13
Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........................................... 14
Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura
2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest ......................................................................................... 15
Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond........................................................................ 16
3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele.................................................................................. 17
Mõju suurus .................................................................................................................... 17
Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus
17
3
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Mõju ilmnemise tõenäosus ............................................................................................. 17
Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................................................................. 17
Mõju piiriülesus ............................................................................................................... 18
Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ................................................................................ 18
Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega ....................................................................................................... 18
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused ................................................................................................................................. 18
4 Eelhinnangu järeldus .............................................................................................................. 20
4
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ
keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153).
Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele
ja juhistele. Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7), edaspidi KeHJS ning
keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I,
18.08.2017, 3). Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2017 aastal koostatud
juhendiga „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“ ja T. Põdra 2017. aastal
koostatud “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”.
KMH eelhindamise objektiks on Aktsiaselts Logman Invest poolt 16.06.2021. a Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud hoonestusloa taotlus hoonestusloa saamiseks avaliku
veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata rajatisega (lainemurdjaga). Lainemurdja
kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3.
Vastavalt Riigikogu poolt 22.02.2005. a vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT 2005, 15, 87) (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 18 tuleb vee
erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle
kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee
erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta
(viimati muudetud RT I, 22.09.2020, 3) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel
veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p
171 on olulise keskkonnamõjuga tegevus merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete
mahust 10 000 kuupmeetrit.
KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et eelhinnangu annab otsustaja ehk tegevusloa väljaandja ning § 61 lg 1
sätestab, et eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega vajaliku teabe.
Nõudeid keskkonnamõju eelhinnangu sisule täpsustab KeHJS § 61 lg 5 alusel vastu võetud
Keskkonnaministri 16.08.2017. a määrus nr 31 (Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded).
Käesolev KMH eelhinnang on seega koostatud KeHJS § 11 lg 6 ja muu asjakohase teabe alusel
(esitatud hoonestusloa taotluses ja ehitusprojektis1) lähtudes kavandatavast tegevusest, selle
asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust ning annab vastava KMH koostamise vajalikkuse
hinnangu.
KMH eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas hoonestusloa taotlusele on vajalik täiemahulise
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine.
1
OÜ EstKONSULT. 2021, Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 20016. Väljatrüki
kuupäev: 16. juuni 2021
5
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
1 Kavandatav tegevus
Kavandatava tegevuse iseloom ja maht
AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere kui avaliku veekogu koormamiseks Kopli
lahes, Bekkeri sadama akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Hoonestusloaga koormatav ala
asub 35 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu Kopliranna tn 53b kaldast.
Lainemurdja koordinaadid on järgmised:
− P001 – X: 6590726.204; Y: 537868.830
− P002 – X: 6590723.407; Y: 537882.486
− P003 – X: 6590709.755 ; Y: 537879.344
− P004 – X: 6590634.003 ; Y: 537761.386
− P005 – X: 6590636.970 ; Y: 537747.893
− P006 – X: 6590650.428; Y: 537750.837
− P007 – X: 6590642.342; Y: 537756.328
− P008 – X: 6590717.988; Y: 537874.082
Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, põhja
pindalaga 3037 m2.
Joonis 1. Väljavõte lainemurdja asendiplaanist.
Lainemurdja kavandatud kõrgus üle veepinna on 1,0 meetrit, sügavus 4,5 meetrit, pikkus 160
meetrit, laius harjal 3,0 meetrit, laius põhjal 19,5 meetrit, nõlvade kalded 1:1,5. Tehnovõrke
(elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata.
6
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist.
Muuli nõlvad rajatakse kaldega 1:1,5 mere poole.
Joonis 2. Väljavõte lainemurdja läbilõikest.
Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700-
1000 mm.
Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse graniitkividest
kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht. Geotekstiil paigaldatakse ülekatetega,
ülekatete pikkuseks minimaalselt 1 meeter.
Lainemurdja ala ees on olemasolevad sügavused kuni -4,5 m abs (EH2000). Süvendustöid
lainemurdja rajamisega kavas ei ole, lainemurdja rajatakse olemasolevate sügavuste
säilitamiseks, mis on saavutatud keskkonnaloa L.VV/321581 kohaste süvendustöödega.
Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3.
Vastavalt ehitusprojektile on lainemurdja rajamise eesmärgid:
− Sadamas navigatsioonil ohutuse tõstmine;
− Rannapurustuste vältimine kinnistul Kopliranna 53b;
− Süvendatud sadama akvatooriumi kaitsmine rannast purustatud materjali
akvatooriumisse kandumise eest.
Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate
tegevustega
Koostamisel oleva Eesti mereala planeeringu kohaselt on kauba- ja reisisadamate võrgustik
valdavalt välja arenenud ja nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Bekkeri sadam on
mereala planeeringu kaardil kajastatud sadamana. Mereala planeering seab tingimuseks, et merre
rajatavad objektid ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist ja
peavad olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele.
Kavandatav lainemurdja soovitakse rajada merealale ilma kaldaga ühenduseta. Kohaliku
omavalitsuse üld- ja detailplaneeringud mereala kasutust ei planeeri. Siiski on järgnevalt
käsitletud lainemurdja kavandatava asukohaga funktsionaalselt seotud maismaaosas kehtivaid
planeeringuid ja kavandatavaid tegevusi.
7
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Tallinna linna kehtiva üldplaneeringuga on Bekkeri sadama maa-ala juhtfunktsiooniks määratud
kaubasadama-ala.
Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardil on Bekkeri sadama
ala määratud segahoonestusalaks ning külgnev Meeruse sadama ala lisaks ka keskuse alaks.
Bekkeri sadama alal kehtib 2. juuni 2005 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 164 kehtestatud
Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering. Bekkeri sadama DP-s lähtutakse sadamast
kui kompleksist, mis koosneb akvatooriumist, kaidest, kaide pealsest operatiivtsoonist kraanade
ja seadmetega ja kaide tagamaast kaupade ladustamiseks ja komplekteerimiseks. Seega
moodustavad kaid 1, 2, 3 ja 4 laohoonete ja platsidega sadama krundi Marati 14 (katastritunnus
78401:101:5316) pindalaga 12479 m² ja Marati 4A (katastritunnus 78401:101:1705) koos raudtee
haruteega pindalaga 12795 m² ning kinnistu Marati 7 (katastritunnus 78408:808:1380)
laohoonetega pindalaga 33661 m². Bekkeri sadama DP on Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2007
otsusega nr 138 transpordimaa (positsioon XV) osas osaliselt kehtetuks tunnistatud ning Tallinna
Linnavolikogu 16. mai 2002 kehtestatud otsusega nr 226 “Kopliranna tn 19 kinnistu
detailplaneering“ on kavandatud muuta Kopliranna tn 19 piire. Tallinna Linnavolikogu 2. juuni
2005 otsusega nr 164 otsustati tunnistada kehtetuks Bekkeri sadama DP transpordimaa
sihtotstarbega krundi (positsioon XV) osas. Muus osas on Bekkeri sadama DP kehtiv. Bekkeri
sadama DP käsitles kavandatava lainemurdja asukohas perspektiivseid kaisid nr 6 ja 7.
Aktsiaselts Logman Invest on esitanud detailplaneeringu algatamisettepaneku2 Bekkeri sadamaala
muutmiseks segahoonestusalaks, kuna kavas on tulevikus lõpetada kaubaoperatsioonid sadamas.
Bekkeri sadamaga külgneb vahetult Meeruse sadam. Meeruse sadama alal on algatatud Meeruse
sadamaala detailplaneering ja detailplaneeringu KSH (Tallinna Linnavolikogu 17. september 2020
otsus nr 85, edaspidi Meeruse sadama agatatud DP). Algatatud Meeruse sadama DP hõlmab
kinnistuid Ankru tn 14 katastritunnus 78401:101:0753, Kopliranna tn 33 katastritunnus
78408:808:0018, Kopliranna tn 49 katastritunnus 78408:808:0032 ja Kopliranna tn 53b
katastritunnus 78408:808:1691. Meeruse sadama detailplaneeringu koostamise eesmärk on
kavandada Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga elamukvartal.
Bekkeri ja Meeruse praegustest kaubasadamate aladest on tulevikus kavandada kujundada
terviklik keskuseala (Joonis 3). Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva hoonestusloa taotluse ala
jääb sadamaalade arenguvisiooni kohaselt perspektiivsele kai alale. Lainemurdja rajamine ei ole
vastuolus tuleviku arenguvisiooniga.
2
Logman Invest AS-i 18.03.2021 esitatud DP algatamise taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile
https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045610
8
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 3. Väljavõte Bekkeri kvartali visioonist (Bekkeri ja Meeruse sadamaalade tuleviku
terviknägemus). Alus: Kadarik, Tüür. Arhitektid (versioon 08.01.2021)
Aktsiaseltsile Logman Invest on väljastatud keskkonnaluba L.VV/321581 kehtivusega 04.04.2012-
22.02.2022 Bekkeri sadama akvatooriumi, sissesõidutee ja kai nr 5 ehitamisega seotud
süvendamiseks mahus kuni 230 000 m3. Süvendustööd on käesolevaks ajaks valdavalt lõpetatud.
Lainemurdja kavandamine on seotud teostatud süvendustöödega. Lainemurdja rajamisega on
eeldatavalt võimalik vähendada sadama akvatooriumisse setete tagasikandumist ja seeläbi
vähendada tulevikus süvendustööde vajadust.
Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,
maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,
kasutamine
Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3.
Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700-
1000 mm. Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud
betoonist. Arvestades ehitusmahtu ei ole tegu olulise maavarade ressursside tarbega. Samas
maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik lainemurdja ehitusmaterjalina kasutada
saastumata ehitus- ja lammutusjäätmeid.
Lainemurdja rajamiseks süvendustöid ette nähtud ei ole.
Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursina maad väikeses mahus (ehitusalune pind 3037
m2). Olulist keskkonnamõju sellega kaasnevana oodata ei ole.
Kavandatava tegevuse käigus ei kasutata ressursina mulda, pinnast, vett ega loomastikku ja
taimestikku.
9
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Tegevuse energiakasutus
Tegevusega ei kaasne suuremahulist energiakasutust. Ehitustöödeks kasutatakse ujuvaluseid,
pargaseid kivide ja ekskavaatorite transpordiks. Ehitustehnika tarbib diiselkütust, kuid oodata ei
ole energiakasutust ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja
õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Heide vette ja pinnasesse
Lainemurdja ehitamiseks paigutatakse vette kive ja täitepinnast. Materjali kogumaht on 9910 m3,
millest veealuse osa maht on 9190 m3. Ehitusmaterjalina kasutatakse graniitkive ja mineraalsest
täidet, paemurdu või purustatud betooni. Ehitusmaterjalina on asjakohane kasutada vähemalt
osaliselt ehitus- ja lammutusjäätmeid, mille kasutamisel tuleb veenduda nende reostuse
puudumises. Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse
graniitkividest kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht.
Arvestades kavandatavat ehituslikku lahendust ning kasutatavaid materjale, siis on ebatõenäoline
merevette või pinnasesse reostuse levik. Süvendustöid lainemurdja alal ei kavandata. Merre
mineraalsete materjalide paigutamine ei põhjusta vesikeskkonnale olulist keskkonnamõju.
Lainemurdja kasutusaegne mõju veekvaliteedile ja pinnasele puudub.
Heide õhku
Kavandatava tegevusega ei ole oodata olulist heidet õhku. Kasutatav ehitustehnika emiteerib
vähesel määral suitsugaase, kuid sellega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju õhukvaliteedile.
Ehitusmaterjalina ei kasutata olulises koguses peeneteralist materjali, mille kasutamisega võiks
kaasneda olulisel määral tolmu või peenosakeste heidet.
Lainemurdja kasutusaegne mõju õhukvaliteedile puudub.
Lõhn
Kavandatava tegevus ei ole ehitustegevuse ega kasutuse etapis lõhna allikas.
Müra
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmüra teke. Arvestades ehitusala paiknemist
tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva
kaubasadama alaga, siis ei ole oodata mürahäiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra
normtasemete ületamist.
Müra võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport).
Ehitusmaterjali transport saab toimuda mööda Ankru ja Kopli tänavaid ning edasi meritsi. Tegu on
juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood. Arvestades ehitustegevuse
mahte ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist liiklusmüra häiringut.
Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse perioodil vähendab
eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb jäätmekäitluskoht
(keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse võtmine ning
nendest ehitusmaterjalide tootmine. Eeldatavalt on seega võimalik ehitusmaterjalina vähemalt
osaliselt kasutada antud jäätmekäitluskohas käideldavaid sobilikke püsijäätmeid.
Lainemurdja kasutusaegne mõju müratasemetele puudub.
10
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Vibratsioon
Ehitustegevusega võib kaasneda vähesel määral ehitusaegse vibratsiooni teket. Arvestades
ehitusala kaugust tundlikest aladest ning ehituskonstruktsioonilist lahendust, siis ei ole oodata
vibratsiooni tasemel, mis põhjustaks olulist häiringut, mõju varale või looduskooslustele.
Vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjalide
transport). Samas on tegu juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood.
Arvestades ehitustegevuse mahte ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist
vibratsioonihäiringut. Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse
perioodil vähendab eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb
jäätmekäitluskoht (keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse
võtmine ning nendest ehitusmaterjalide tootmine.
Lainemurdja kasutusaegne mõju vibratsioonitasemetele puudub.
Valgustatus
Lainemurdja ehitusprojekt ei näe ette lainemurdjale valgustuse rajamist.
Soojus
Lainemurdja rajamisel ja kasutamisel puudub soojuskiirguse emissioon.
Kiirgus
Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikaks (valguskiirguse ja soojuskiirguse teema on
juba eelnevalt kajastatud).
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Lainemurdja rajamisega kaasnevana ei ole oodata olulist jäätmeteket. Ehitustegevusega
kaasnevana on ehitusprojektis esitatud jäätmekava kohaselt oodata kuni 0.5 t segaolmejäätmete
teket. Muude jäätmete teket ette ei nähta. Segaolmejäätmed antakse üle korraldatud jäätmeveo
raames. Arvestades jäätmete mahtu ja piirkonnas heal tasemel toimuvat jäätmete vedu ja käitlust,
siis ei kaasne sellega olulist keskkonnamõju.
Ehitusmaterjalide ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel
kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja
lammutusjäätmetest toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ja neile
peab olema väljastatud toimivusdeklaratsioon.
Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkus, sh heite suurus
Lainemurdja ehitustegevuse käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga avarii
toimumine. Töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest
tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada
täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida
töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.
Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva
keskkonna kahjustamine.
Eelhinnangu koostamise aluseks oleva ehitusprojektiga ei lahendata Bekkeri sadama lainemurdja
navigatsioonimärgistust. Navigatsioonimärgistus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga.
11
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga.
Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske.
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide
oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht
teaduslike andmete alusel
Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Lainemurdja
kavandamise üheks eesmärgiks on sadamas ohutuse tõstmine ja rannapurustuste vältimine.
Sadama lainemurdja vajadus tuleneb kaudselt ka kliimamuutuste mõjust, mille tõttu on oodata
ekstreemsete ilmastikuolude ja tuulekiiruste tõusu sadama alal.
12
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama
akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja koordinaadid on esitatud ptk 1.1.
Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused
Bekkeri sadam asub Kopli lahe idakaldal. Sadam koos laevatehasega rajati, kui Venemaa kaotas
1905.aastal Jaapanile sõja ja suurema osa oma laevastikust, ning oli vaja kaotus korvata. Pärast
1917.aasta revolutsiooni hakati Bekkeri tehase hooneid kasutama teistel eesmärkidel (kummi- ja
klaasivabrik jt.). Pärast II maailmasõda hakati praktiliselt jäävaba sadamat kasutama Vene
sõjalaevade remontimiseks. Sadam oli Vene sõjaväe käsutuses kuni 1991.aastani, mil nn. Balti Baas
võeti üle Eesti Vabariigi alluvusse ning moodustati RAS Balti Baas. Seega on ala ajalooliselt
väljakujunenud sadama- ja tööstuspiirkond ja külgneb samuti sadamate või tootmistsoonidega.
Bekkeri sadama kõrval lõuna suunas asub Meeruse sadam ning sadama kõrval kirde suunas asuvad
Piirivalvesadam ja Vene-Balti sadam. Alles pärast II maailmasõda on lähikonda rajatud mõned
elamud. Elamute rajamine piirkonnas on viimastel aastatel hoogustunud.
Bekkeri sadama akvatoorium on 14 ha suurune ja määratud Vabariigi Valitsuse 05.02.2021
korraldusega nr 53 (III, 06.02.2021, 3). Akvatooriumi pindala on ligikaudu 14 ha, pikkus 320 m,
laius 360 m ning sügavus sadamasse sissepääsul 6-10 m ja basseinis 4-9 m. Sadamaregistrisse on
kantud Bekkeri sadam koodiga EE BEK. Sadamaregistri kohaselt paikneb Bekkeri sadam järgmistel
kinnistutel Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas: Marati tn 8 katastritunnus
78401:101:2477, Marati tn 14 katastritunnus 78401:101:5316, Marati tn 12 katastritunnus
78408:808:0200, Marati tn 12a katastritunnus 78408:808:2390, Marati tn 7 katastritunnus
78408:808:1380). Bekkeri sadamas osutab sadamateenust OÜ Tallinna Bekkeri Sadam
(registrikood 10375907, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn
49, 11713). Sadama maa-ala pindala on 186 284 m².
Sadamas asub T kujuline sadamasild lainekaitse muuliga, mille laius on 20÷24 m, kaiseina pikkus
on 280 m. Välja on ehitatud 4 kaid. Kai nr 1 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus 8 m. Kai nr 2 ja 3
kokku on 280 m pikk, maksimaalne sügavus 6 m. Nimetatud kaide veealune osa on
puitkärgkastidest. Kai nr 4 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus kai ääres on 6 m. Bekkeri sadama
sissesõidu profiil kulgeb muuli tuletorni ja sissesõidupoi keskjoonel ja algab Kopli lahe
põhifaarvaatrist, mis on 800 m kaugusel sadama sissesõidust. Sissesõidufaarvaatri sügavus on 8,1
meetrit, laius on 55 meetrit. Äärtel on sügavus 6,5 meetrit. Sadamasse sisenevate laevade DW=14
tuh tonni.
Sadamas on avatud laoplatsid ning eraldi laohooned kauba ladustamiseks: kinnine laokompleks
moodustab 25 173 m² ning laoplatside pindala on 24 200 m². Olemas on raudteeplatvorm ja kaks
raudteeharu kogupikkusega ca 1,5 km. Sadamakompleks kuulub Aktsiaseltsile Logman Invest.
Tegemist on merekaubasadamaga, kus on võimalik aastaringselt käidelda kõiki kaubagruppe.
Üldiselt on sadamas võimalik silduda kahel laeval lastimis-lossimistööde tegemiseks. Sadamasillal
ei ole tõste-transpordi mehhanisme ning oma kitsuse tõttu ei võimalda suure kaubapartii
ladustamist. Bekkeri sadam osutab erinevaid sadamateenuseid:
− Laevade lastimine ja lossimine;
− Kaupade ümberlaadimine erinevat tüüpi transpordiliikide vahel;
− Kaupade ladustamine kinnistes laopindadel ja avatud laoplatsidel.
13
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Seni on sadamat korduvalt rekonstrueeritud ja selleks on väljastatud olnud erinevaid
keskkonnalube. Käesoleval ajal on kehtiv keskkonnaluba L.VV/321581, mille alusel teostatakse
sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamist mahus kuni 230 000 m³.
Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Bekkeri sadam asub Kopli poolsaarel Kopli lahe (VEE3134050) idakaldal. Kopli laht kuulub Muuga-
Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee (EE_5) veekogumi koosseisu ning on määratletud veekogu
tüübina R3 (Soome lahe lääneosa).
2019. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe veekogum
ökoloogilise seisundi kvaliteediklassi kesine. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (FÜKE) alusel
veekogumi seisundi hindamisel arvesse võetud viimase kuue aasta jooksul kogutud andmeid
(keskmine), kusjuures üldfosfori (Püld) väärtus on hea ja kesise piiri peal. Viimase seireaasta ehk
2019. a FÜKE koondhinnang on hea3.
Mereseire koondhinnang Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumile 2019 aasta seisuga
on halb. Halba koondseisundit määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist
seisundit põhjustavad bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Survet
avaldavad veel 7 ühendit (antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS, PCB-d, HBCDD), st tulemused üle
määramispiiri3.
Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe veekogumi põhjaosas süviku olemasolu võimaldab Soome lahe
sügavamate veekihtide vete sissevoolu. Soolsus jääb vahemikku 5,5-9,5 psu. Piirkonna vete
toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt. Enamus
reostusest pärineb Tallinna linnast, osaliselt Pirita jõest.
Bekkeri sadamaala on tugeva kirde-edela-suunalise langusega mere suunas, maapinna abs.
kõrgused on 2.00 - 9.00. Maa-ala asub klindiesisel madalikul. Pinnakatte moodustavad täitepinnas,
merelised liivad ja moreen paksusega 1,3 kuni 14,3 m. Pinnakatte paksus suureneb edelasse,
aluspõhja vagumuse suunas. Looduslikud pinnased on õhukesed, põhiosa pinnakattest
moodustab maa-ala planeerimisel kasutatud täitepinnas. Mereliivade või täitepinnase all lasub
saviliivmoreen või liivsavimoreen paksusega 4 kuni 5 m. Aluspõhjaks on alamkambriumi liivakivi.
Sügavamale jääb u. 40 m paksune savikiht.
2002 aastal teostati sadama akvatooriumi põhjasetete uuring4. Uuringust ilmnes, et Bekkeri
sadama akvatooriumi keskosas ja faarvaatril on ohtlike ainete sisaldus põhjasettes väiksem
sihtarvudest ja pinnase seisund seega hea ning keskkonnale ohutu. Kaide lähedal on saasteainete
sisaldus põhjasetetes suurem, jäädes enamasti piirarvu ja sihtarvu vahele. Pinnase seisund seega
kaide lähedal on rahuldav. Kuna uuring ei näidanud kaidest eemalt setete reostust, siis ei ole selle
esinemist oodata ka kavandatava lainemurdja alal.
Lainetust ja hoovuste režiimi Kopli lahel mõjutavad piirkonnas domineerivad tuuled, millest
ülekaalus on edela- ja läänetuuled. Peamised hoovused jäävad Kopli lahest väljapoole või läbivad
lahe kõige põhjapoolsemat osa. Sellest tulenevat on Kopli laht üsna isoleeritud ning sadama
piirkonnas vette sattunud reostus ei kandu väga kergesti lahest välja. Kõige intensiivsem
veevahetus toimub Kopli lahes aga lääne- ja idatuulte korral. Lahe siseosas domineeriv
3
Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta
ajakohastatud vahehinnang.
4
AS Geotehnika Inseneribüroo. 2002. Bekkeri sadama põhjasetete ohtlike ainete sisalduse uuring.
14
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
tsirkulatsioon soodustab setete ja reostuse kandumist sadama piirkonnast lõuna poole ja
kandumist Stroomi ranna põhjaosa piirkonda. Eriti tugev on selline tsirkulatsioon idatuulte korral.
Sadama akvatooriumis ja selle territooriumil ei esine loodusvarasid kasutataval kujul.
Otseselt ja aktiivselt kasutatavate sadamate akvatooriumites põhjataimestik tavaliselt kas üldse
puudub või on üpris vähese katvusega. Käesoleval juhul asub ehitusala suhteliselt suure sadama
akvatooriumis, kus põhjataimestiku arvestataval määral esinemine ei ole tõenäone.
Mõjutatavas piirkonnas võib põhjataimestik koosneda põhiliselt üheaastastest niitjatest
vormidest ning on suhteliselt liigi ja biomassivaene.
Kopli lahe põhjaloomastiku arvukus ja biomass on suhteliselt kõrge, mis on tingitud vee ja setete
suurest troofsuse tasemest. Nagu ka põhjataimestiku puhul, on aktiivselt tegutsevas sadamas
põhjaloomastik reeglina liigiliselt koosseisult tunduvalt vaesem kui piirnevatel merealadel.
Liigivaene kooslus on välja arenenud mitme negatiivse mõjuri pikaajalisel püsimisel.
Kopli lahes võivad olulisematest töönduslikest merekaladest vähesel määral kudeda räim, lest ja
tuulehaug. Vähesel määral ka mõned mageveeliigid nagu haug ja mõned karplased. Looduslike
tingimuste poolest ei ole laht mageveekaladele kudemiseks kuigi sobiv. Siirdekaladest püütakse
Kopli lahest merisiiga, meriforelli, vähem meritinti ja lõhet.5
Lainemurdaja ala paikneb inimtegevusest tugevasti mõjutatud sadama alal, kus nii põhjataimestik
kui elustik on vähene ning kujunenud sadamategevusest mõjutatuna.
Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,
jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,
pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,
kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud.
Kavandatavale lainemurdjale lähim looduskaitsealune ala on Kopli kalmistupark (KLO1200216),
mis jääb 800 m kaugusele. Lähimaks kaitstavaks üksikobjektiks on Harilik tamm (KLO4000030), mis
jääb lainemurdjast u 600 m kaugusele. Lähimaks Natura 2000 võrgustiku alaks on 1,7 km kaugusel
paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170), mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana
(KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse mõju ei ulatu kaitsealuste objektideni.
Bekkeri sadama territooriumi maismaa osal paiknevad Muinsuskaitseameti poolt
kultuurimälestise tunnustele vastavad hooned ja ehitised (Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh,
mehhaanika- ja turbiinitsehh, slipp, endine veetorn, haldushoone, kultuurimälestisega
võrdsustatud hoone - endine politseijaoskond). Kultuuriministri määrusega nr. 47 18.08.97. on
need hooned kantud arhitektuuri-mälestiste nimekirja. Lainemurdja kavandatav asukoht ei jää
kultuurimälestiste alale ega nende kaitsevöönditesse ja seega ei ole oodata, et lainemurdja
ehitustegevuse mõju ulatuks kultuurimälestisteni.
5
Martin, G., Herkül, K., Eschbaum, R. 2016. KOPLI LAHE KAADAMISALA MEREPÕHJA JA VEESAMBA
ÖKOLOOGILISTE TINGIMUSTE JA ELUSTIKU SEISUNDI ISELOOMUSTUS.
15
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020 aasta seisuga oli 66716.
Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud
keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud.
6
https://www.tallinn.ee/geoportaal/Pt-1-Tallinna-linnaosad-ja-asumid,-2020
16
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele
Mõju suurus
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada
keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale.
Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava
elanikkonna suurus
Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist.
Lainemurdja rajamisel võib olulisimaks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama
akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste
käigus hinnatud kahel korral7. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna
piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi
Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete
eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi
levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi
kogused. Lainemurdja ehitustegevuse mõjuala ulatus piirneb seega ehitusala vahetu ümbrusega.
Ümbritsevat elanikkonda võib mõjutada ehitustegevusega kaasnev ehitustransport, mis põhjustab
ehitusmüra ja vähesel määral vibratsiooni. Kuna tegu on ka praegu kaubavedudeks kasutatava
piirkonnaga, siis ei ole oodata ümbritseva elanikkonna jaoks olulist müraolukorra muutust.
Lainemurdja mõjutab peale valmimist piirkonna hüdrodünaamilist olukorda. Peamiselt avaldub
mõju Bekkeri sadama akvatooriumile, kus on oodata lainekõrguse vähenemist. Peamiselt avaldub
mõju Bekkeri sadama akvatooriumile, kus on oodata lainekõrguse ja kiiruse vähenemist.
Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub.
Mõju ilmnemise tõenäosus
Lainemurdja rajamisel on ebatõenäoline olulise keskkonnamõju ilmnemine ja senise sadama mõju
oluline suurenemine. Ka katastroofiliste tagajärgedega avariilise sündmuse teke ei ole tõenäoline.
Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra ja vibratsioon on ehitusaegsed ja mööduvad peale
ehitustegevuse lõppu.
Lainemurdja mõju hüdrodünaamilisele olukorrale on peale rajamist pidev ja pikaajaline (esineb
kogu lainemurdja eluea/hoonestusloa kehtivusaja jooksul). Peale lainemurdja eluea lõppu on
võimalik see likvideerida ja endine hüdrodünaamiline olukord taastada. Täielik endise olukorra
taastamine ei pruugi olla lainemurdja likvideerimise läbi realistlik. Tõenäoline on, et samal ajal kui
lainemurdja takistab setete levikut Bekkeri sadamasse, siis tõenäoliselt tekitab lainemurdja ka
setete kuhjumist lainemurdja ja Kopliranna tn 53b kinnistu vahelisele alale.
7 Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamise keskkonnamõjude
hindamine“, töö nr 04/04, Tallinn, 2004. Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama kai nr 5 ehitamise
keskkonnamõjude hindamine“, töö nr 01/05, Tallinn, 2005.
17
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Juhul kui hoonestusloa kehtivuse ajal otsustatakse alal kehtestada detailplaneering, mis näeb alale
ette kaid, siis on võimalik lainemurdja jätta rajatava kai koosseisu8.
Mõju piiriülesus
Lainemurdja rajamine ja käitamine ei avalda riigipiiriülest mõju.
Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on 1,7 km kaugusel paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170),
mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana (KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse
mõju ei ulatu Natura võrgustiku alani. Projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000
võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega
terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik.
Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või
mõjualas planeeritavate tegevustega
Bekkeri ja Meeruse sadamaaladel on kavandamisel suuremahulised arendused. Arendustegevuste
mahud ja mõjud selguvad vastavate detailplaneeringute ja nende keskkonnamõju strateegiliste
hindamiste käigus. Käesoleva eelhinnangu objektiks olev lainemurdja ei välista tulevasi
arendustegevusi sadamate aladel ega ka soodusta neid. Lainemurdja puhul avalduvad võimalikud
keskkonnamõjud peamiselt ehituse ajal. Kuna sadamaalade arendustegevused ja lainemurdja
rajamine ei ole tõenäoliselt ajaliselt kattuvad, siis ei ole oodata mõjude kumuleerumist.
Lainemurdja rajamine ei mõjuta sadama senist kasutusintensiivsust, seega mõjude
kumuleerumine senise tegevusega puudub. Vähene koosmõju võib esineda ehitusmaterjali
vedude ja sadama kaubavedude osas – ehitusaegsed ehitusmaterjali transpordi veod lisanduvad
praegustele kaubavedudele.
Tõenäoliselt vähendab lainemurdja tulevikus süvendustööde vajadust.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise võimalused
Ebasoovitavaim ajavahemik hüdrotehnilisteks töödeks on kevad, kui enamikul kaladel on kudeaeg
ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine Kopli lahes algab siis, kui merevee
temperatuur koelmutel on tõusnud +5˚ - +6˚C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset
aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani.
Ehitustegevuse perioodil tuleb teha heljumi leviku operatiivseiret ning määrata vee läbipaistvus
tööde piirkonnas ja jälgida heljumi liikumissuunda. Ehitustööd tuleb peatada, kui operatiivseire
käigus täheldatakse heljumi levikut madalasse rannikumerre, alla 10 m sügavusega aladele.
Vältimaks ehitusmaterjalide transpordiga kaasnevaid potentsiaalseid müra – ja
vibratsioonihäiringuid ajastada raskeveokite veod päevasele ajavahemikule.
Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada
kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmetest
8
Täpne lahendus selgub juhul kui vastav detailplaneering kehtestatakse vastava ehitusprojekti käigus.
18
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ja neile peab olema
väljastatud toimivusdeklaratsioon.
Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega
veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide
tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.
Lainemurdja navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös
Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske.
19
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
4 Eelhinnangu järeldus
KMH eelhinnangu koostaja ei pea Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse
kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist
vajalikuks järgnevalte põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist;
2) projekti elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks
negatiivset mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile;
3) projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning kaugemal
paiknevaid alasid tegevus ei mõjuta;
4) projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud
tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning
Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist
ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6) kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese
lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
7) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu,
ehitusaegsed avariiriskid on võimalik viia miinimumini kasutades töökorras tehnikat;
8) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja kasutusest, ei ole ette näha
kavandatud mahus antud asukohas lainemurdja rajamisega muud olulist negatiivset
keskkonnamõju. Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis projekti ellurakendamisel
tingiks KMH algatamist.
9) riigipiiriülest mõju ette näha ei ole.
Negatiivse keskkonnamõju esinemise ennetamiseks on asjakohane rakendada ptk 3.8 esitatud
keskkonnameetmeid.
20
Hoonestusloa keskkonnamõju de hindamise algata mata jätmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Logman Invest AS (registrikood 10361696 , aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713 , kontakt
[email protected] ) esitas TTJA - le 16.06.2021 hoonestusloa taotluse Bekkeri sadamasse lainemurdja rajamiseks . Lainemurdja eesmärgiks on vähendada lainetust akvatooriumis ning süvendatud akvatooriumis pinnase valgumise takistamine. Koos hoonestusloa taotlusega esitati OÜ EstKONSULT (registrikood 10410360 ) poolt koostatud eelprojekt „Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt“ . S amuti esitas taotleja 25 . 08 .2021 LEMMA OÜ (registrikood 11453673 ) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnang u „ Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang “. VeeS § 2 17 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Bekkeri sadamas teostatud süvendamise tööde tõttu on tuvastatud kiire mat setete tekkimist , mille tõttu on laevade ohutuks ja turvaliseks juurdepääsu tagamiseks l ainemurdja rajamine hädavajalik . Hoonestusloa alusel püstita ta v rajatis koosne ks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, mille südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Rajatis e põhjapindala ks on 3037 m ² ning veepeal s e ks pindala ks 868 m². Lainemurdja o leks plaanimõõtmetelt sirge kõrgusega üle veepinna 1,0 m, sügavusega 4,5 m, pikkusega 160 m, laiusega harjal 3,0 m, laiusega põhjal 19,5 m, nõlva kaldega 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Hoonestusloaga koormatav ala asub Kopli lahes, 25 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu kopliranna tn 53b kaldast . Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6590726.204 Y: 537868.830 X: 6590723.407 Y: 537882.486 X: 6590709.755 Y: 537879.344 X: 6590634.003 Y: 537761.386 X: 6590636.970 Y: 537747.893 X: 6590650.428 Y: 537750.837 Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edast ab TTJ A nimetatud hoonestusloa taotluse , eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Si seministeeriumile, Põhja-Tallinna Valitsus ele , Transpordiametile . Keskkonnamõju de hindamise algata mata jätmise otsustamine Vastavalt k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 lg 2 p 18 järgi tuleb vee erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 17¹ on olulise keskkonnamõjuga tegevus merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Eeldatavalt puudub lainemurdja rajamisel oluline keskkonnamõju, vette paigaldatav maht on 9190 m ³ ja lainemurdja maht koos veepealse osaga 9910 m ³ . Hoonestusloa taotleja on esitanud LEMMA OÜ ( Piret Toonpere , litsents KMH 0153) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu „ Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang “, mille alusel on TTJA koostanud käesoleva otsuse eelnõu. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustel e , mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Planeeritavad tegevused ei oma mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile. Projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020 . aasta seisuga oli 66716. Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Lainemurdja rajamisel võib olulis i maks mõjuks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud kahel korral. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi kogused. Lainemurdja rajamisega võivad esineda ajutised ehitustegevusega kaasnevad mõjud nagu müra ja vibratsioon, mida on võimalik leevendada. Arvestades ehitusala paiknemist tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva kaubasadama alaga, siis ei ole oodata müra - ja vibratsiooni häiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist. Müra ja vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport). Lainemurdja kasutusaegne mõju müra - ja vibratsiooni tasemetele puudub. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust lähtuvalt: Ebasoovitavaim ajavahemik hüdrotehnilisteks töödeks on kevad, kui enamikul kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine Kopli lahes algab siis, kui merevee temperatuur koelmutel on tõusnud +5˚ - +6˚C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Ehitustegevuse perioodil tuleb teha heljumi leviku operatiivseiret ning määrata vee läbipaistvus tööde piirkonnas ja jälgida heljumi liikumissuunda. Ehitustööd tuleb peatada, kui operatiivseire käigus täheldatakse heljumi levikut madalasse rannikumerre, alla 10 m sügavusega aladele. Vältimaks ehitusmaterjalide transpordiga kaasnevaid potentsiaalseid müra - ja vibratsioonihäiringuid ajastada raskeveokite veod päevasele ajavahemikule. Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmetest toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ja neile peab olema väljastatud toimivusdeklaratsioon. Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Lainemurdja navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske. …. Tuginedes eeltoodule ning KeHJS § 6 l g 2 p 10, § 11 l g 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8 ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 p 8 otsustan: j ätta Bekkeri sadama hoonestusloa menetluses algatamata keskkonnamõju de hindamine
Põhja-Tallinna Valitsus
Keskkonnaamet 16.09.2021 nr 16-7/21-07684-002
Muinsuskaitseamet
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Transpordiamet
Hoonestusloa taotlusele ja
keskkonnamõjude hindamise algatamata
jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse
(edaspidi VeeS) § 219-229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab
hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Logman Invest AS (registrikood 10361696) esitas TTJA-le hoonestusloa taotluse Bekkeri
sadama akvatooriumi alale lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja eesmärk on lainetuse
vähendamine akvatooriumis ning süvendatud akvatooriumis pinnase valgumise takistamine.
Kavandatava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 alusel tegevusega, mille puhul tuleb
koostada eelhinnang.
Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või
algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.
Tuginedes eeltoodule edastame Logman Invest AS hoonestusloa taotluse, eelhinnangu ja
keskkonnamõjude algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks.
Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi.
Vastuskiri palume saata TTJA e-posti aadressile
[email protected] 30 päeva jooksul alates
käesoleva kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lisad: 1. Hoonestusloa keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine otsuse eelnõu
2. Hoonestlusloa taotlus
3. Kavandatava lainemurdja ehitusprojekt, OÜ EstKONSULT töö nr 20-016
4. Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava
lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Kati Kuura
[email protected]
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama
akvatooriumisse kavandatava lainemurdja
hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise
eelhinnang
Tallinn 2021
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Nimetus: Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava
lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Töö teostaja: LEMMA OÜ
Reg nr 11453673
Värvi tn 5, 10621 Tallinn
Tel +372 5059914
E-post
[email protected]
Töö tellija: Aktsiaselts Logman Invest
Reg nr 10361696
Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713
E-post:
[email protected]
Töö teostajad: Piret Toonpere (litsents KMH 0153)
Töö versioon: 27.07.2021
2
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Sisukord
Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 5
1 Kavandatav tegevus ................................................................................................................. 6
Kavandatava tegevuse iseloom ja maht ........................................................................... 6
Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega
ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega....................................................... 7
Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ......................................................... 9
Tegevuse energiakasutus ................................................................................................ 10
Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ................................................................................. 10
Heide vette ja pinnasesse ........................................................................................ 10
Heide õhku .............................................................................................................. 10
Lõhn ......................................................................................................................... 10
Müra ........................................................................................................................ 10
Vibratsioon .............................................................................................................. 11
Valgustatus .............................................................................................................. 11
Soojus ...................................................................................................................... 11
Kiirgus ...................................................................................................................... 11
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ........................................................................... 11
Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite
suurus 11
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel
12
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ........................................................ 13
Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused .................................................................. 13
Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........................................... 14
Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõe-äärsete alade,
jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura
2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise
väärtusega alade vastupanuvõimest ......................................................................................... 15
Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond........................................................................ 16
3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele.................................................................................. 17
Mõju suurus .................................................................................................................... 17
Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus
17
3
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Mõju ilmnemise tõenäosus ............................................................................................. 17
Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................................................................. 17
Mõju piiriülesus ............................................................................................................... 18
Mõju Natura 2000 võrgustiku alale ................................................................................ 18
Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega ....................................................................................................... 18
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalused ................................................................................................................................. 18
4 Eelhinnangu järeldus .............................................................................................................. 20
4
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Sissejuhatus
Käesoleva keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnangu koostas Lemma OÜ
keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH0153).
Eelhindamine on koostatud vastavalt Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele
ja juhistele. Keskkonnamõju eelhindamise koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I 2005, 15, 87; RT I, 21.12.2019, 7), edaspidi KeHJS ning
keskkonnaministri 16.08.2017. a määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I,
18.08.2017, 3). Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2017 aastal koostatud
juhendiga „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“ ja T. Põdra 2017. aastal
koostatud “Keskkonnamõju hindamise käsiraamat”.
KMH eelhindamise objektiks on Aktsiaselts Logman Invest poolt 16.06.2021. a Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud hoonestusloa taotlus hoonestusloa saamiseks avaliku
veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata rajatisega (lainemurdjaga). Lainemurdja
kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3.
Vastavalt Riigikogu poolt 22.02.2005. a vastu võetud keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT 2005, 15, 87) (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 p 18 tuleb vee
erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle
kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee
erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 aasta
(viimati muudetud RT I, 22.09.2020, 3) määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb
anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel
veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p
171 on olulise keskkonnamõjuga tegevus merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete
mahust 10 000 kuupmeetrit.
KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et eelhinnangu annab otsustaja ehk tegevusloa väljaandja ning § 61 lg 1
sätestab, et eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega vajaliku teabe.
Nõudeid keskkonnamõju eelhinnangu sisule täpsustab KeHJS § 61 lg 5 alusel vastu võetud
Keskkonnaministri 16.08.2017. a määrus nr 31 (Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded).
Käesolev KMH eelhinnang on seega koostatud KeHJS § 11 lg 6 ja muu asjakohase teabe alusel
(esitatud hoonestusloa taotluses ja ehitusprojektis1) lähtudes kavandatavast tegevusest, selle
asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust ning annab vastava KMH koostamise vajalikkuse
hinnangu.
KMH eelhinnangu eesmärk on selgitada, kas hoonestusloa taotlusele on vajalik täiemahulise
keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamine.
1
OÜ EstKONSULT. 2021, Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr 20016. Väljatrüki
kuupäev: 16. juuni 2021
5
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
1 Kavandatav tegevus
Kavandatava tegevuse iseloom ja maht
AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere kui avaliku veekogu koormamiseks Kopli
lahes, Bekkeri sadama akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Hoonestusloaga koormatav ala
asub 35 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu Kopliranna tn 53b kaldast.
Lainemurdja koordinaadid on järgmised:
− P001 – X: 6590726.204; Y: 537868.830
− P002 – X: 6590723.407; Y: 537882.486
− P003 – X: 6590709.755 ; Y: 537879.344
− P004 – X: 6590634.003 ; Y: 537761.386
− P005 – X: 6590636.970 ; Y: 537747.893
− P006 – X: 6590650.428; Y: 537750.837
− P007 – X: 6590642.342; Y: 537756.328
− P008 – X: 6590717.988; Y: 537874.082
Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, põhja
pindalaga 3037 m2.
Joonis 1. Väljavõte lainemurdja asendiplaanist.
Lainemurdja kavandatud kõrgus üle veepinna on 1,0 meetrit, sügavus 4,5 meetrit, pikkus 160
meetrit, laius harjal 3,0 meetrit, laius põhjal 19,5 meetrit, nõlvade kalded 1:1,5. Tehnovõrke
(elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata.
6
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist.
Muuli nõlvad rajatakse kaldega 1:1,5 mere poole.
Joonis 2. Väljavõte lainemurdja läbilõikest.
Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700-
1000 mm.
Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse graniitkividest
kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht. Geotekstiil paigaldatakse ülekatetega,
ülekatete pikkuseks minimaalselt 1 meeter.
Lainemurdja ala ees on olemasolevad sügavused kuni -4,5 m abs (EH2000). Süvendustöid
lainemurdja rajamisega kavas ei ole, lainemurdja rajatakse olemasolevate sügavuste
säilitamiseks, mis on saavutatud keskkonnaloa L.VV/321581 kohaste süvendustöödega.
Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3.
Vastavalt ehitusprojektile on lainemurdja rajamise eesmärgid:
− Sadamas navigatsioonil ohutuse tõstmine;
− Rannapurustuste vältimine kinnistul Kopliranna 53b;
− Süvendatud sadama akvatooriumi kaitsmine rannast purustatud materjali
akvatooriumisse kandumise eest.
Kavandatava tegevuse seosest asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate
tegevustega
Koostamisel oleva Eesti mereala planeeringu kohaselt on kauba- ja reisisadamate võrgustik
valdavalt välja arenenud ja nende sadamate laiendamine vastavalt vajadustele. Bekkeri sadam on
mereala planeeringu kaardil kajastatud sadamana. Mereala planeering seab tingimuseks, et merre
rajatavad objektid ei tohi häirida veeliiklejatel navigatsioonimärkide või -tulede eristamist ja
peavad olema tähistatud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele suunistele.
Kavandatav lainemurdja soovitakse rajada merealale ilma kaldaga ühenduseta. Kohaliku
omavalitsuse üld- ja detailplaneeringud mereala kasutust ei planeeri. Siiski on järgnevalt
käsitletud lainemurdja kavandatava asukohaga funktsionaalselt seotud maismaaosas kehtivaid
planeeringuid ja kavandatavaid tegevusi.
7
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Tallinna linna kehtiva üldplaneeringuga on Bekkeri sadama maa-ala juhtfunktsiooniks määratud
kaubasadama-ala.
Koostamisel oleva Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu maakasutuse kaardil on Bekkeri sadama
ala määratud segahoonestusalaks ning külgnev Meeruse sadama ala lisaks ka keskuse alaks.
Bekkeri sadama alal kehtib 2. juuni 2005 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 164 kehtestatud
Bekkeri sadama (Marati tn 4a, 7 ja 14) detailplaneering. Bekkeri sadama DP-s lähtutakse sadamast
kui kompleksist, mis koosneb akvatooriumist, kaidest, kaide pealsest operatiivtsoonist kraanade
ja seadmetega ja kaide tagamaast kaupade ladustamiseks ja komplekteerimiseks. Seega
moodustavad kaid 1, 2, 3 ja 4 laohoonete ja platsidega sadama krundi Marati 14 (katastritunnus
78401:101:5316) pindalaga 12479 m² ja Marati 4A (katastritunnus 78401:101:1705) koos raudtee
haruteega pindalaga 12795 m² ning kinnistu Marati 7 (katastritunnus 78408:808:1380)
laohoonetega pindalaga 33661 m². Bekkeri sadama DP on Tallinna Linnavolikogu 17. mai 2007
otsusega nr 138 transpordimaa (positsioon XV) osas osaliselt kehtetuks tunnistatud ning Tallinna
Linnavolikogu 16. mai 2002 kehtestatud otsusega nr 226 “Kopliranna tn 19 kinnistu
detailplaneering“ on kavandatud muuta Kopliranna tn 19 piire. Tallinna Linnavolikogu 2. juuni
2005 otsusega nr 164 otsustati tunnistada kehtetuks Bekkeri sadama DP transpordimaa
sihtotstarbega krundi (positsioon XV) osas. Muus osas on Bekkeri sadama DP kehtiv. Bekkeri
sadama DP käsitles kavandatava lainemurdja asukohas perspektiivseid kaisid nr 6 ja 7.
Aktsiaselts Logman Invest on esitanud detailplaneeringu algatamisettepaneku2 Bekkeri sadamaala
muutmiseks segahoonestusalaks, kuna kavas on tulevikus lõpetada kaubaoperatsioonid sadamas.
Bekkeri sadamaga külgneb vahetult Meeruse sadam. Meeruse sadama alal on algatatud Meeruse
sadamaala detailplaneering ja detailplaneeringu KSH (Tallinna Linnavolikogu 17. september 2020
otsus nr 85, edaspidi Meeruse sadama agatatud DP). Algatatud Meeruse sadama DP hõlmab
kinnistuid Ankru tn 14 katastritunnus 78401:101:0753, Kopliranna tn 33 katastritunnus
78408:808:0018, Kopliranna tn 49 katastritunnus 78408:808:0032 ja Kopliranna tn 53b
katastritunnus 78408:808:1691. Meeruse sadama detailplaneeringu koostamise eesmärk on
kavandada Meeruse kaubasadama asemel jahisadam ja uus ärifunktsiooniga elamukvartal.
Bekkeri ja Meeruse praegustest kaubasadamate aladest on tulevikus kavandada kujundada
terviklik keskuseala (Joonis 3). Käesoleva eelhinnangu objektiks oleva hoonestusloa taotluse ala
jääb sadamaalade arenguvisiooni kohaselt perspektiivsele kai alale. Lainemurdja rajamine ei ole
vastuolus tuleviku arenguvisiooniga.
2
Logman Invest AS-i 18.03.2021 esitatud DP algatamise taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ametile
https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP045610
8
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Joonis 3. Väljavõte Bekkeri kvartali visioonist (Bekkeri ja Meeruse sadamaalade tuleviku
terviknägemus). Alus: Kadarik, Tüür. Arhitektid (versioon 08.01.2021)
Aktsiaseltsile Logman Invest on väljastatud keskkonnaluba L.VV/321581 kehtivusega 04.04.2012-
22.02.2022 Bekkeri sadama akvatooriumi, sissesõidutee ja kai nr 5 ehitamisega seotud
süvendamiseks mahus kuni 230 000 m3. Süvendustööd on käesolevaks ajaks valdavalt lõpetatud.
Lainemurdja kavandamine on seotud teostatud süvendustöödega. Lainemurdja rajamisega on
eeldatavalt võimalik vähendada sadama akvatooriumisse setete tagasikandumist ja seeläbi
vähendada tulevikus süvendustööde vajadust.
Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas,
maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik,
kasutamine
Lainemurdja kivide kogumaht on 9910 m3, millest veealuse osa maht on 9190 m3.
Lainemurdja välispinna kaitseks lainetuse erosiooni eest kasutatakse graniitkive läbimõõduga 700-
1000 mm. Lainemurdja südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud
betoonist. Arvestades ehitusmahtu ei ole tegu olulise maavarade ressursside tarbega. Samas
maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik lainemurdja ehitusmaterjalina kasutada
saastumata ehitus- ja lammutusjäätmeid.
Lainemurdja rajamiseks süvendustöid ette nähtud ei ole.
Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse ressursina maad väikeses mahus (ehitusalune pind 3037
m2). Olulist keskkonnamõju sellega kaasnevana oodata ei ole.
Kavandatava tegevuse käigus ei kasutata ressursina mulda, pinnast, vett ega loomastikku ja
taimestikku.
9
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Tegevuse energiakasutus
Tegevusega ei kaasne suuremahulist energiakasutust. Ehitustöödeks kasutatakse ujuvaluseid,
pargaseid kivide ja ekskavaatorite transpordiks. Ehitustehnika tarbib diiselkütust, kuid oodata ei
ole energiakasutust ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju.
Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja
õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Heide vette ja pinnasesse
Lainemurdja ehitamiseks paigutatakse vette kive ja täitepinnast. Materjali kogumaht on 9910 m3,
millest veealuse osa maht on 9190 m3. Ehitusmaterjalina kasutatakse graniitkive ja mineraalsest
täidet, paemurdu või purustatud betooni. Ehitusmaterjalina on asjakohane kasutada vähemalt
osaliselt ehitus- ja lammutusjäätmeid, mille kasutamisel tuleb veenduda nende reostuse
puudumises. Lainemurdja südamiku peenosise väljauhtumise takistamiseks lisatakse
graniitkividest kindlustuskivide alla 4. tugevusklassi geotekstiili kiht.
Arvestades kavandatavat ehituslikku lahendust ning kasutatavaid materjale, siis on ebatõenäoline
merevette või pinnasesse reostuse levik. Süvendustöid lainemurdja alal ei kavandata. Merre
mineraalsete materjalide paigutamine ei põhjusta vesikeskkonnale olulist keskkonnamõju.
Lainemurdja kasutusaegne mõju veekvaliteedile ja pinnasele puudub.
Heide õhku
Kavandatava tegevusega ei ole oodata olulist heidet õhku. Kasutatav ehitustehnika emiteerib
vähesel määral suitsugaase, kuid sellega kaasnevana ei ole oodata olulist mõju õhukvaliteedile.
Ehitusmaterjalina ei kasutata olulises koguses peeneteralist materjali, mille kasutamisega võiks
kaasneda olulisel määral tolmu või peenosakeste heidet.
Lainemurdja kasutusaegne mõju õhukvaliteedile puudub.
Lõhn
Kavandatava tegevus ei ole ehitustegevuse ega kasutuse etapis lõhna allikas.
Müra
Kavandatava ehitustegevusega kaasneb ehitusmüra teke. Arvestades ehitusala paiknemist
tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva
kaubasadama alaga, siis ei ole oodata mürahäiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra
normtasemete ületamist.
Müra võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport).
Ehitusmaterjali transport saab toimuda mööda Ankru ja Kopli tänavaid ning edasi meritsi. Tegu on
juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood. Arvestades ehitustegevuse
mahte ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist liiklusmüra häiringut.
Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse perioodil vähendab
eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb jäätmekäitluskoht
(keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse võtmine ning
nendest ehitusmaterjalide tootmine. Eeldatavalt on seega võimalik ehitusmaterjalina vähemalt
osaliselt kasutada antud jäätmekäitluskohas käideldavaid sobilikke püsijäätmeid.
Lainemurdja kasutusaegne mõju müratasemetele puudub.
10
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Vibratsioon
Ehitustegevusega võib kaasneda vähesel määral ehitusaegse vibratsiooni teket. Arvestades
ehitusala kaugust tundlikest aladest ning ehituskonstruktsioonilist lahendust, siis ei ole oodata
vibratsiooni tasemel, mis põhjustaks olulist häiringut, mõju varale või looduskooslustele.
Vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjalide
transport). Samas on tegu juba praegu kaubasadama alaga, kus esinevad raskeliikluse vood.
Arvestades ehitustegevuse mahte ei ole oodata liiklusvooge mahus, mis võiks põhjustada olulist
vibratsioonihäiringut. Ehitusmaterjali kaugtranspordi vajadust ja vedude intensiivsust ehituse
perioodil vähendab eeldatavalt asjaolu, et ala vahetus läheduses (Marati tn 14) paikneb
jäätmekäitluskoht (keskkonnaluba KL-512243), kus toimub ehitus- ja lammutusjäätmete ringlusse
võtmine ning nendest ehitusmaterjalide tootmine.
Lainemurdja kasutusaegne mõju vibratsioonitasemetele puudub.
Valgustatus
Lainemurdja ehitusprojekt ei näe ette lainemurdjale valgustuse rajamist.
Soojus
Lainemurdja rajamisel ja kasutamisel puudub soojuskiirguse emissioon.
Kiirgus
Kavandatav tegevus ei ole ioniseeriva kiirguse allikaks (valguskiirguse ja soojuskiirguse teema on
juba eelnevalt kajastatud).
Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine
Lainemurdja rajamisega kaasnevana ei ole oodata olulist jäätmeteket. Ehitustegevusega
kaasnevana on ehitusprojektis esitatud jäätmekava kohaselt oodata kuni 0.5 t segaolmejäätmete
teket. Muude jäätmete teket ette ei nähta. Segaolmejäätmed antakse üle korraldatud jäätmeveo
raames. Arvestades jäätmete mahtu ja piirkonnas heal tasemel toimuvat jäätmete vedu ja käitlust,
siis ei kaasne sellega olulist keskkonnamõju.
Ehitusmaterjalide ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel
kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja
lammutusjäätmetest toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ja neile
peab olema väljastatud toimivusdeklaratsioon.
Kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise
võimalikkus, sh heite suurus
Lainemurdja ehitustegevuse käigus on teoreetiliselt võimalik kasutatava tehnikaga avarii
toimumine. Töökorras tehnika kasutamisest aitab vähendada kõikvõimalikke avariisid ja nendest
tulenevat kahjulikku mõju. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada
täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida
töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.
Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva
keskkonna kahjustamine.
Eelhinnangu koostamise aluseks oleva ehitusprojektiga ei lahendata Bekkeri sadama lainemurdja
navigatsioonimärgistust. Navigatsioonimärgistus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga.
11
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga.
Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske.
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide
oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht
teaduslike andmete alusel
Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Lainemurdja
kavandamise üheks eesmärgiks on sadamas ohutuse tõstmine ja rannapurustuste vältimine.
Sadama lainemurdja vajadus tuleneb kaudselt ka kliimamuutuste mõjust, mille tõttu on oodata
ekstreemsete ilmastikuolude ja tuulekiiruste tõusu sadama alal.
12
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
2 Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
AS Logman Invest soovib hoonestusluba Läänemere koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama
akvatooriumisse lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja koordinaadid on esitatud ptk 1.1.
Olemasolev olukord ja toimuvad tegevused
Bekkeri sadam asub Kopli lahe idakaldal. Sadam koos laevatehasega rajati, kui Venemaa kaotas
1905.aastal Jaapanile sõja ja suurema osa oma laevastikust, ning oli vaja kaotus korvata. Pärast
1917.aasta revolutsiooni hakati Bekkeri tehase hooneid kasutama teistel eesmärkidel (kummi- ja
klaasivabrik jt.). Pärast II maailmasõda hakati praktiliselt jäävaba sadamat kasutama Vene
sõjalaevade remontimiseks. Sadam oli Vene sõjaväe käsutuses kuni 1991.aastani, mil nn. Balti Baas
võeti üle Eesti Vabariigi alluvusse ning moodustati RAS Balti Baas. Seega on ala ajalooliselt
väljakujunenud sadama- ja tööstuspiirkond ja külgneb samuti sadamate või tootmistsoonidega.
Bekkeri sadama kõrval lõuna suunas asub Meeruse sadam ning sadama kõrval kirde suunas asuvad
Piirivalvesadam ja Vene-Balti sadam. Alles pärast II maailmasõda on lähikonda rajatud mõned
elamud. Elamute rajamine piirkonnas on viimastel aastatel hoogustunud.
Bekkeri sadama akvatoorium on 14 ha suurune ja määratud Vabariigi Valitsuse 05.02.2021
korraldusega nr 53 (III, 06.02.2021, 3). Akvatooriumi pindala on ligikaudu 14 ha, pikkus 320 m,
laius 360 m ning sügavus sadamasse sissepääsul 6-10 m ja basseinis 4-9 m. Sadamaregistrisse on
kantud Bekkeri sadam koodiga EE BEK. Sadamaregistri kohaselt paikneb Bekkeri sadam järgmistel
kinnistutel Harju maakonnas Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas: Marati tn 8 katastritunnus
78401:101:2477, Marati tn 14 katastritunnus 78401:101:5316, Marati tn 12 katastritunnus
78408:808:0200, Marati tn 12a katastritunnus 78408:808:2390, Marati tn 7 katastritunnus
78408:808:1380). Bekkeri sadamas osutab sadamateenust OÜ Tallinna Bekkeri Sadam
(registrikood 10375907, aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn
49, 11713). Sadama maa-ala pindala on 186 284 m².
Sadamas asub T kujuline sadamasild lainekaitse muuliga, mille laius on 20÷24 m, kaiseina pikkus
on 280 m. Välja on ehitatud 4 kaid. Kai nr 1 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus 8 m. Kai nr 2 ja 3
kokku on 280 m pikk, maksimaalne sügavus 6 m. Nimetatud kaide veealune osa on
puitkärgkastidest. Kai nr 4 on 170 m pikk, maksimaalne sügavus kai ääres on 6 m. Bekkeri sadama
sissesõidu profiil kulgeb muuli tuletorni ja sissesõidupoi keskjoonel ja algab Kopli lahe
põhifaarvaatrist, mis on 800 m kaugusel sadama sissesõidust. Sissesõidufaarvaatri sügavus on 8,1
meetrit, laius on 55 meetrit. Äärtel on sügavus 6,5 meetrit. Sadamasse sisenevate laevade DW=14
tuh tonni.
Sadamas on avatud laoplatsid ning eraldi laohooned kauba ladustamiseks: kinnine laokompleks
moodustab 25 173 m² ning laoplatside pindala on 24 200 m². Olemas on raudteeplatvorm ja kaks
raudteeharu kogupikkusega ca 1,5 km. Sadamakompleks kuulub Aktsiaseltsile Logman Invest.
Tegemist on merekaubasadamaga, kus on võimalik aastaringselt käidelda kõiki kaubagruppe.
Üldiselt on sadamas võimalik silduda kahel laeval lastimis-lossimistööde tegemiseks. Sadamasillal
ei ole tõste-transpordi mehhanisme ning oma kitsuse tõttu ei võimalda suure kaubapartii
ladustamist. Bekkeri sadam osutab erinevaid sadamateenuseid:
− Laevade lastimine ja lossimine;
− Kaupade ümberlaadimine erinevat tüüpi transpordiliikide vahel;
− Kaupade ladustamine kinnistes laopindadel ja avatud laoplatsidel.
13
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Seni on sadamat korduvalt rekonstrueeritud ja selleks on väljastatud olnud erinevaid
keskkonnalube. Käesoleval ajal on kehtiv keskkonnaluba L.VV/321581, mille alusel teostatakse
sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamist mahus kuni 230 000 m³.
Alal esinevad loodusvarad, sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime
Bekkeri sadam asub Kopli poolsaarel Kopli lahe (VEE3134050) idakaldal. Kopli laht kuulub Muuga-
Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee (EE_5) veekogumi koosseisu ning on määratletud veekogu
tüübina R3 (Soome lahe lääneosa).
2019. aasta seireandmete põhjal klassifitseerus Muuga-Tallinn-Kakumäe lahe veekogum
ökoloogilise seisundi kvaliteediklassi kesine. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate (FÜKE) alusel
veekogumi seisundi hindamisel arvesse võetud viimase kuue aasta jooksul kogutud andmeid
(keskmine), kusjuures üldfosfori (Püld) väärtus on hea ja kesise piiri peal. Viimase seireaasta ehk
2019. a FÜKE koondhinnang on hea3.
Mereseire koondhinnang Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvee kogumile 2019 aasta seisuga
on halb. Halba koondseisundit määrab kogumi keemilise seisundi hinnang. Halba keemilist
seisundit põhjustavad bromodifenüüleetrid ja elavhõbe elustikus ja tributüültina settes. Survet
avaldavad veel 7 ühendit (antratseen, Cd, Pb, Ni, PFOS, PCB-d, HBCDD), st tulemused üle
määramispiiri3.
Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe veekogumi põhjaosas süviku olemasolu võimaldab Soome lahe
sügavamate veekihtide vete sissevoolu. Soolsus jääb vahemikku 5,5-9,5 psu. Piirkonna vete
toitainete sisaldus on tugevalt mõjutatud Tallinna linna ja intensiivse laevaliikluse poolt. Enamus
reostusest pärineb Tallinna linnast, osaliselt Pirita jõest.
Bekkeri sadamaala on tugeva kirde-edela-suunalise langusega mere suunas, maapinna abs.
kõrgused on 2.00 - 9.00. Maa-ala asub klindiesisel madalikul. Pinnakatte moodustavad täitepinnas,
merelised liivad ja moreen paksusega 1,3 kuni 14,3 m. Pinnakatte paksus suureneb edelasse,
aluspõhja vagumuse suunas. Looduslikud pinnased on õhukesed, põhiosa pinnakattest
moodustab maa-ala planeerimisel kasutatud täitepinnas. Mereliivade või täitepinnase all lasub
saviliivmoreen või liivsavimoreen paksusega 4 kuni 5 m. Aluspõhjaks on alamkambriumi liivakivi.
Sügavamale jääb u. 40 m paksune savikiht.
2002 aastal teostati sadama akvatooriumi põhjasetete uuring4. Uuringust ilmnes, et Bekkeri
sadama akvatooriumi keskosas ja faarvaatril on ohtlike ainete sisaldus põhjasettes väiksem
sihtarvudest ja pinnase seisund seega hea ning keskkonnale ohutu. Kaide lähedal on saasteainete
sisaldus põhjasetetes suurem, jäädes enamasti piirarvu ja sihtarvu vahele. Pinnase seisund seega
kaide lähedal on rahuldav. Kuna uuring ei näidanud kaidest eemalt setete reostust, siis ei ole selle
esinemist oodata ka kavandatava lainemurdja alal.
Lainetust ja hoovuste režiimi Kopli lahel mõjutavad piirkonnas domineerivad tuuled, millest
ülekaalus on edela- ja läänetuuled. Peamised hoovused jäävad Kopli lahest väljapoole või läbivad
lahe kõige põhjapoolsemat osa. Sellest tulenevat on Kopli laht üsna isoleeritud ning sadama
piirkonnas vette sattunud reostus ei kandu väga kergesti lahest välja. Kõige intensiivsem
veevahetus toimub Kopli lahes aga lääne- ja idatuulte korral. Lahe siseosas domineeriv
3
Keskkonnaagentuur, Keskkonnaministeerium. 2020. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta
ajakohastatud vahehinnang.
4
AS Geotehnika Inseneribüroo. 2002. Bekkeri sadama põhjasetete ohtlike ainete sisalduse uuring.
14
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
tsirkulatsioon soodustab setete ja reostuse kandumist sadama piirkonnast lõuna poole ja
kandumist Stroomi ranna põhjaosa piirkonda. Eriti tugev on selline tsirkulatsioon idatuulte korral.
Sadama akvatooriumis ja selle territooriumil ei esine loodusvarasid kasutataval kujul.
Otseselt ja aktiivselt kasutatavate sadamate akvatooriumites põhjataimestik tavaliselt kas üldse
puudub või on üpris vähese katvusega. Käesoleval juhul asub ehitusala suhteliselt suure sadama
akvatooriumis, kus põhjataimestiku arvestataval määral esinemine ei ole tõenäone.
Mõjutatavas piirkonnas võib põhjataimestik koosneda põhiliselt üheaastastest niitjatest
vormidest ning on suhteliselt liigi ja biomassivaene.
Kopli lahe põhjaloomastiku arvukus ja biomass on suhteliselt kõrge, mis on tingitud vee ja setete
suurest troofsuse tasemest. Nagu ka põhjataimestiku puhul, on aktiivselt tegutsevas sadamas
põhjaloomastik reeglina liigiliselt koosseisult tunduvalt vaesem kui piirnevatel merealadel.
Liigivaene kooslus on välja arenenud mitme negatiivse mõjuri pikaajalisel püsimisel.
Kopli lahes võivad olulisematest töönduslikest merekaladest vähesel määral kudeda räim, lest ja
tuulehaug. Vähesel määral ka mõned mageveeliigid nagu haug ja mõned karplased. Looduslike
tingimuste poolest ei ole laht mageveekaladele kudemiseks kuigi sobiv. Siirdekaladest püütakse
Kopli lahest merisiiga, meriforelli, vähem meritinti ja lõhet.5
Lainemurdaja ala paikneb inimtegevusest tugevasti mõjutatud sadama alal, kus nii põhjataimestik
kui elustik on vähene ning kujunenud sadamategevusest mõjutatuna.
Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,
jõe-äärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,
pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade,
kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid
on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Kavandatava tegevuse maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega
kehtestatud nõudeid on ületatud.
Kavandatavale lainemurdjale lähim looduskaitsealune ala on Kopli kalmistupark (KLO1200216),
mis jääb 800 m kaugusele. Lähimaks kaitstavaks üksikobjektiks on Harilik tamm (KLO4000030), mis
jääb lainemurdjast u 600 m kaugusele. Lähimaks Natura 2000 võrgustiku alaks on 1,7 km kaugusel
paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170), mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana
(KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse mõju ei ulatu kaitsealuste objektideni.
Bekkeri sadama territooriumi maismaa osal paiknevad Muinsuskaitseameti poolt
kultuurimälestise tunnustele vastavad hooned ja ehitised (Bekkeri laevatehase laevaehitustsehh,
mehhaanika- ja turbiinitsehh, slipp, endine veetorn, haldushoone, kultuurimälestisega
võrdsustatud hoone - endine politseijaoskond). Kultuuriministri määrusega nr. 47 18.08.97. on
need hooned kantud arhitektuuri-mälestiste nimekirja. Lainemurdja kavandatav asukoht ei jää
kultuurimälestiste alale ega nende kaitsevöönditesse ja seega ei ole oodata, et lainemurdja
ehitustegevuse mõju ulatuks kultuurimälestisteni.
5
Martin, G., Herkül, K., Eschbaum, R. 2016. KOPLI LAHE KAADAMISALA MEREPÕHJA JA VEESAMBA
ÖKOLOOGILISTE TINGIMUSTE JA ELUSTIKU SEISUNDI ISELOOMUSTUS.
15
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020 aasta seisuga oli 66716.
Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud
keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud.
6
https://www.tallinn.ee/geoportaal/Pt-1-Tallinna-linnaosad-ja-asumid,-2020
16
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
3 Hinnang keskkonnamõjude olulisusele
Mõju suurus
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada
keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale.
Mõjuala ulatus, näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava
elanikkonna suurus
Mõjuala ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist.
Lainemurdja rajamisel võib olulisimaks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama
akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste
käigus hinnatud kahel korral7. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna
piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi
Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete
eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi
levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi
kogused. Lainemurdja ehitustegevuse mõjuala ulatus piirneb seega ehitusala vahetu ümbrusega.
Ümbritsevat elanikkonda võib mõjutada ehitustegevusega kaasnev ehitustransport, mis põhjustab
ehitusmüra ja vähesel määral vibratsiooni. Kuna tegu on ka praegu kaubavedudeks kasutatava
piirkonnaga, siis ei ole oodata ümbritseva elanikkonna jaoks olulist müraolukorra muutust.
Lainemurdja mõjutab peale valmimist piirkonna hüdrodünaamilist olukorda. Peamiselt avaldub
mõju Bekkeri sadama akvatooriumile, kus on oodata lainekõrguse vähenemist. Peamiselt avaldub
mõju Bekkeri sadama akvatooriumile, kus on oodata lainekõrguse ja kiiruse vähenemist.
Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub.
Mõju ilmnemise tõenäosus
Lainemurdja rajamisel on ebatõenäoline olulise keskkonnamõju ilmnemine ja senise sadama mõju
oluline suurenemine. Ka katastroofiliste tagajärgedega avariilise sündmuse teke ei ole tõenäoline.
Mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus
Võimalik mõju veekvaliteedile ning müra ja vibratsioon on ehitusaegsed ja mööduvad peale
ehitustegevuse lõppu.
Lainemurdja mõju hüdrodünaamilisele olukorrale on peale rajamist pidev ja pikaajaline (esineb
kogu lainemurdja eluea/hoonestusloa kehtivusaja jooksul). Peale lainemurdja eluea lõppu on
võimalik see likvideerida ja endine hüdrodünaamiline olukord taastada. Täielik endise olukorra
taastamine ei pruugi olla lainemurdja likvideerimise läbi realistlik. Tõenäoline on, et samal ajal kui
lainemurdja takistab setete levikut Bekkeri sadamasse, siis tõenäoliselt tekitab lainemurdja ka
setete kuhjumist lainemurdja ja Kopliranna tn 53b kinnistu vahelisele alale.
7 Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama akvatooriumi ja sissesõidukanali süvendamise keskkonnamõjude
hindamine“, töö nr 04/04, Tallinn, 2004. Eesti Mereakadeemia „Bekkeri sadama kai nr 5 ehitamise
keskkonnamõjude hindamine“, töö nr 01/05, Tallinn, 2005.
17
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Juhul kui hoonestusloa kehtivuse ajal otsustatakse alal kehtestada detailplaneering, mis näeb alale
ette kaid, siis on võimalik lainemurdja jätta rajatava kai koosseisu8.
Mõju piiriülesus
Lainemurdja rajamine ja käitamine ei avalda riigipiiriülest mõju.
Mõju Natura 2000 võrgustiku alale
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala
Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on 1,7 km kaugusel paiknev Paljassaare linnuala (EE0010170),
mis on siseriiklikult kaitstav Paljassaare hoiualana (KLO2000168). Lainemurdja ehitustegevuse
mõju ei ulatu Natura võrgustiku alani. Projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000
võrgustiku aladele. Kavandatud tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega
terviklikkusele ning Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik.
Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või
mõjualas planeeritavate tegevustega
Bekkeri ja Meeruse sadamaaladel on kavandamisel suuremahulised arendused. Arendustegevuste
mahud ja mõjud selguvad vastavate detailplaneeringute ja nende keskkonnamõju strateegiliste
hindamiste käigus. Käesoleva eelhinnangu objektiks olev lainemurdja ei välista tulevasi
arendustegevusi sadamate aladel ega ka soodusta neid. Lainemurdja puhul avalduvad võimalikud
keskkonnamõjud peamiselt ehituse ajal. Kuna sadamaalade arendustegevused ja lainemurdja
rajamine ei ole tõenäoliselt ajaliselt kattuvad, siis ei ole oodata mõjude kumuleerumist.
Lainemurdja rajamine ei mõjuta sadama senist kasutusintensiivsust, seega mõjude
kumuleerumine senise tegevusega puudub. Vähene koosmõju võib esineda ehitusmaterjali
vedude ja sadama kaubavedude osas – ehitusaegsed ehitusmaterjali transpordi veod lisanduvad
praegustele kaubavedudele.
Tõenäoliselt vähendab lainemurdja tulevikus süvendustööde vajadust.
Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja
leevendamise võimalused
Ebasoovitavaim ajavahemik hüdrotehnilisteks töödeks on kevad, kui enamikul kaladel on kudeaeg
ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine Kopli lahes algab siis, kui merevee
temperatuur koelmutel on tõusnud +5˚ - +6˚C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset
aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani.
Ehitustegevuse perioodil tuleb teha heljumi leviku operatiivseiret ning määrata vee läbipaistvus
tööde piirkonnas ja jälgida heljumi liikumissuunda. Ehitustööd tuleb peatada, kui operatiivseire
käigus täheldatakse heljumi levikut madalasse rannikumerre, alla 10 m sügavusega aladele.
Vältimaks ehitusmaterjalide transpordiga kaasnevaid potentsiaalseid müra – ja
vibratsioonihäiringuid ajastada raskeveokite veod päevasele ajavahemikule.
Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada
kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmetest
8
Täpne lahendus selgub juhul kui vastav detailplaneering kehtestatakse vastava ehitusprojekti käigus.
18
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ja neile peab olema
väljastatud toimivusdeklaratsioon.
Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega
veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide
tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt.
Lainemurdja navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös
Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske.
19
Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse
keskkonnamõju hindamise eelhinnang
4 Eelhinnangu järeldus
KMH eelhinnangu koostaja ei pea Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse
kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamist
vajalikuks järgnevalte põhjustel:
1) kavandatav tegevus ei põhjusta looduskeskkonna vastupanuvõime ega loodusvarade
taastumisvõime ületamist;
2) projekti elluviimisega ei kaasne keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks
negatiivset mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile;
3) projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte,
maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid ning kaugemal
paiknevaid alasid tegevus ei mõjuta;
4) projektiga ei kaasne negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatud
tegevusega ei ole oodata mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ega terviklikkusele ning
Natura asjakohase hindamise läbiviimine ei ole seega vajalik;
5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.
Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist
ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6) kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese
lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;
7) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu,
ehitusaegsed avariiriskid on võimalik viia miinimumini kasutades töökorras tehnikat;
8) lähtudes ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja kasutusest, ei ole ette näha
kavandatud mahus antud asukohas lainemurdja rajamisega muud olulist negatiivset
keskkonnamõju. Puuduvad muud olulised kriteeriumid, mis projekti ellurakendamisel
tingiks KMH algatamist.
9) riigipiiriülest mõju ette näha ei ole.
Negatiivse keskkonnamõju esinemise ennetamiseks on asjakohane rakendada ptk 3.8 esitatud
keskkonnameetmeid.
20
Põhja-Tallinna Valitsus
Keskkonnaamet 16.09.2021 nr 16-7/21-07684-002
Muinsuskaitseamet
Rahandusministeerium
Siseministeerium
Transpordiamet
Hoonestusloa taotlusele ja
keskkonnamõjude hindamise algatamata
jätmise otsuse eelnõule seisukoha küsimine
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt veeseaduse
(edaspidi VeeS) § 219-229 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab
hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.
Logman Invest AS (registrikood 10361696) esitas TTJA-le hoonestusloa taotluse Bekkeri
sadama akvatooriumi alale lainemurdja rajamiseks. Lainemurdja eesmärk on lainetuse
vähendamine akvatooriumis ning süvendatud akvatooriumis pinnase valgumise takistamine.
Kavandatava tegevuse puhul on tegemist keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 alusel tegevusega, mille puhul tuleb
koostada eelhinnang.
Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 otsustab pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või
algatamata jätmise pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist.
Tuginedes eeltoodule edastame Logman Invest AS hoonestusloa taotluse, eelhinnangu ja
keskkonnamõjude algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse avaldamiseks.
Oma vastuses palume käsitleda VeeS § 219 lg 7 toodud tingimusi.
Vastuskiri palume saata TTJA e-posti aadressile
[email protected] 30 päeva jooksul alates
käesoleva kirja kättesaamisest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Roosimägi
ehituse tegevusõiguse valdkonna juht
Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
Lisad: 1. Hoonestusloa keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmine otsuse eelnõu
2. Hoonestlusloa taotlus
3. Kavandatava lainemurdja ehitusprojekt, OÜ EstKONSULT töö nr 20-016
4. Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava
lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang
Kati Kuura
[email protected]
Hoonestusloa keskkonnamõju de hindamise algata mata jätmine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS ) paragrahvidele 218-229 menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab hoonestusloa andmise ja loa tingimuste muutmise üle. Asjaolud ja menetluskäik Logman Invest AS (registrikood 10361696 , aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopliranna tn 49, 11713 , kontakt
[email protected] ) esitas TTJA - le 16.06.2021 hoonestusloa taotluse Bekkeri sadamasse lainemurdja rajamiseks . Lainemurdja eesmärgiks on vähendada lainetust akvatooriumis ning süvendatud akvatooriumis pinnase valgumise takistamine. Koos hoonestusloa taotlusega esitati OÜ EstKONSULT (registrikood 10410360 ) poolt koostatud eelprojekt „Bekkeri sadama lainemurdja ehitusprojekt“ . S amuti esitas taotleja 25 . 08 .2021 LEMMA OÜ (registrikood 11453673 ) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnang u „ Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang “. VeeS § 2 17 lg 1 alusel on hoonestusluba vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga. Bekkeri sadamas teostatud süvendamise tööde tõttu on tuvastatud kiire mat setete tekkimist , mille tõttu on laevade ohutuks ja turvaliseks juurdepääsu tagamiseks l ainemurdja rajamine hädavajalik . Hoonestusloa alusel püstita ta v rajatis koosne ks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, mille südamik moodustatakse mineraalsest täitest, paemurrust või purustatud betoonist. Rajatis e põhjapindala ks on 3037 m ² ning veepeal s e ks pindala ks 868 m². Lainemurdja o leks plaanimõõtmetelt sirge kõrgusega üle veepinna 1,0 m, sügavusega 4,5 m, pikkusega 160 m, laiusega harjal 3,0 m, laiusega põhjal 19,5 m, nõlva kaldega 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Hoonestusloaga koormatav ala asub Kopli lahes, 25 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tallinna linnaosa kinnistu kopliranna tn 53b kaldast . Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid: X: 6590726.204 Y: 537868.830 X: 6590723.407 Y: 537882.486 X: 6590709.755 Y: 537879.344 X: 6590634.003 Y: 537761.386 X: 6590636.970 Y: 537747.893 X: 6590650.428 Y: 537750.837 Vastavalt VeeS § 219 lg-le 2 teeb pädev asutus hoonestusloa menetluse algatamise või algatamata jätmise otsuse pärast asjaomastelt asutustelt arvamuse saamist. Sellest lähtuvalt edast ab TTJ A nimetatud hoonestusloa taotluse , eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata jätmise otsuse eelnõu arvamuse andmiseks Keskkonnaametile, Muinsuskaitseametile, Rahandusministeeriumile, Si seministeeriumile, Põhja-Tallinna Valitsus ele , Transpordiametile . Keskkonnamõju de hindamise algata mata jätmise otsustamine Vastavalt k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 lg 2 p 18 järgi tuleb vee erikasutuse valdkonda kuuluva kavandatud tegevuse korral otsustajal anda eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate tegevuste korral, milleks on Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 11 p 7 alusel veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit. Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 17¹ on olulise keskkonnamõjuga tegevus merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Eeldatavalt puudub lainemurdja rajamisel oluline keskkonnamõju, vette paigaldatav maht on 9190 m ³ ja lainemurdja maht koos veepealse osaga 9910 m ³ . Hoonestusloa taotleja on esitanud LEMMA OÜ ( Piret Toonpere , litsents KMH 0153) poolt koostatud keskkonnamõju eelhinnangu „ Aktsiaselts Logman Invest Bekkeri sadama akvatooriumisse kavandatava lainemurdja hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise eelhinnang “, mille alusel on TTJA koostanud käesoleva otsuse eelnõu. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustel e , mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist keskkonnamõju, mis võiks ületada keskkonnataluvust või põhjustada kahju inimese tervisele, kultuuripärandile või varale. Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Planeeritavad tegevused ei oma mõju hüdroloogilistele tingimustele ja veekvaliteedile. Projektiga hõlmatud alal ja lähipiirkonnas ei paikne kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada. Bekkeri sadama ala jääb Kopli asumisse, mille elanike arv 2020 . aasta seisuga oli 66716. Akvatooriumi ala puhul on tegu merealaga, kus elanikkond puudub. Piirkonnas ei ole teada alasid, kus õigusaktidega inimese tervise ja heaolu kaitseks kehtestatud keskkonnakvaliteedi nõudeid oleks ületatud. Lainemurdja rajamisel võib olulis i maks mõjuks pidada võimalikku mõju merekeskkonnale. Bekkeri sadama akvatooriumis toimuva süvendustegevuse ja ehitustegevuse mõju on keskkonnamõju hindamiste käigus hinnatud kahel korral. Mõlemal juhul on leitud, et heljumi kandumine Stroomi ranna piirkonda ei ole tõenäoline. Samuti ei ole reaalne heljumi kandumine väljapoole akvatooriumi Kopli lahe kalakoelmute piirkonda. Arvestades, et lainemurdja rajamisega ei kaasne setete eemaldamist ega setete kaadamist merre on tekkiva heljumi kogus ja sellest tulenevalt heljumi levik tunduvalt väiksem kui alal eelnevalt tehtud ja hinnatud süvendustöödega kaasnevad heljumi kogused. Lainemurdja rajamisega võivad esineda ajutised ehitustegevusega kaasnevad mõjud nagu müra ja vibratsioon, mida on võimalik leevendada. Arvestades ehitusala paiknemist tundlike alade suhtes (lähim elamuala jääb u 400 m kaugusele) ning asjaolu, et tegu on tegutseva kaubasadama alaga, siis ei ole oodata müra - ja vibratsiooni häiringut tasemel, mis võiks põhjustada müra normtasemete ületamist. Müra ja vibratsioon võib tekkida mõnevõrra tihenevast liiklusvoost ehituse ajal (ehitusmaterjali transport). Lainemurdja kasutusaegne mõju müra - ja vibratsiooni tasemetele puudub. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust lähtuvalt: Ebasoovitavaim ajavahemik hüdrotehnilisteks töödeks on kevad, kui enamikul kaladel on kudeaeg ja sellele järgnev larvide arengu aeg. Kalade aktiivne kudemine Kopli lahes algab siis, kui merevee temperatuur koelmutel on tõusnud +5˚ - +6˚C. Keskmiselt leiab see Soome lahe keskosas aset aprilli lõpus. Sõltuvalt ilmast võib aktiivne kudeperiood kesta kuni juuni keskpaigani. Ehitustegevuse perioodil tuleb teha heljumi leviku operatiivseiret ning määrata vee läbipaistvus tööde piirkonnas ja jälgida heljumi liikumissuunda. Ehitustööd tuleb peatada, kui operatiivseire käigus täheldatakse heljumi levikut madalasse rannikumerre, alla 10 m sügavusega aladele. Vältimaks ehitusmaterjalide transpordiga kaasnevaid potentsiaalseid müra - ja vibratsioonihäiringuid ajastada raskeveokite veod päevasele ajavahemikule. Maavarade ressursikulu vähendamiseks on võimalik ja soovitatav lainemurdja ehitamisel kasutada kive, mineraalset täitematerjali ja purustatud betooni, mis on ehitus- ja lammutusjäätmetest toodetud materjalid. Kastutatavad materjalid ei tohi olla saastunud ja neile peab olema väljastatud toimivusdeklaratsioon. Ehitamisel kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. Lainemurdja navigatsioonimärgistuse vajadus ja lahendus tuleb määrata koostöös Transpordiametiga. Lainemurdja rajamine ei tohi suurendada navigatsiooniriske. …. Tuginedes eeltoodule ning KeHJS § 6 l g 2 p 10, § 11 l g 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8 ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lg 1 p 8 otsustan: j ätta Bekkeri sadama hoonestusloa menetluses algatamata keskkonnamõju de hindamine
Pr. Liis Piper Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet Endla 10a, 10122 Tallinn Hoonestusloa taotlus Logman Invest AS esitab käesolevaga Veeseaduse §218 kohase taotluse hoonestusloa saamiseks kehtivusajaga 50 aastat avaliku veekogu koormamiseks kaldaga püsivalt ühendamata rajatisega. Logman Invest AS soovib hoonestusluba Läänemere koormamiseks Kopli lahes, Bekkeri sadama akvatooriumis asuva lainemurdjaga. Hoonestusloaga koormatav ala asub 25 meetri kaugusel Tallinna linna Põhja-Tall inna linnaosa kinnistu kopliranna tn 53b kaldast ja selle veealused koordinaadid on järgmised: Punkt 1 6590726.204 537868.830 Punkt 2 6590723.407 537882.486 Punkt 3 6590709.755 537879.344 Punkt 4 6590634.003 537761.386 Punkt 5 6590636.970 537747.893 P unkt 6 6590650.428 537750.837 Hoonestusloa alusel püstitatav rajatis koosneks graniitkividega kindlustatud lainemurdjast, põhja pindalaks oleks 3037 m 2 . Veepealse osa pindala on kavandatud 868 m 2 . Lainemurdja on plaanimõõtmetelt sirge. Lainemurdja rajami se eesmärkideks on lainetuse vähendamine akvatooriumis ning süvendatud akvatooriumisse pinnase valgumise takistamine. Lainemurdja kavandatud kõrgus üle veepinna on 1,0 meetrit, sügavusega 4,5 meetrit, pikkus 160 meetrit, laius harjal 3,0 meetrit, laius põh jal 19,5 meetrit, nõlvade kalded 1:1,5. Tehnovõrke (elektrikaabelliinid, veetrassid) lainemurdjale ei rajata. Eeldatavalt puudub lainemurdja rajamisel oluline keskkonnamõju, vette paigaldatav maht on 9190 m 3 ja lainemurdja maht koos veepealse osaga 9910 m 3 . Logman Invest AS on valmis esitama hoonestusloa taotluse lahendamiseks täiendavalt vajalikuks peetavat informatsiooni ja dokumentatsiooni. Lisa: 1. Kavandatava lainemurdja ehitusprojekt, OÜ EstKONSULT töö nr 20-016. Lugupidamisega Endel Siff Logman Invest AS Juhatuse esimees