dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Selgituste küsimine järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks

Rahandusministeerium · 16. september 2021
Viit
12.2-1/6222-2
Registreeritud
16. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Jõgeva Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2021
Vastutaja
Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf84 KB
  • 📎image001.png

Sisu (failidest)

Saatja: Kertu Kuiv <[email protected]> Saadetud: 16.09.2021 15:55 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Selgituste küsimine järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks (RH 237305) [AK - AvTS § 35 lg 1 p 2] Tere Palun registreerida see kiri 06.09.2021 kirja nr 12.2-1/6222-1 juurde ja suunata teadmiseks mulle. Dokumendid on „AK AvTS § 35 lg 1 p 2 alusel. Tänades Kertu Kuiv jurist RRO From: Kertu Kuiv Sent: Thursday, September 16, 2021 2:53 PMTo: [email protected]; '[email protected]' <[email protected]>; '[email protected]' <[email protected]>Cc: Estella Põllu <[email protected]>Subject: Selgituste küsimine järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks (RH 237305) [AK - AvTS § 35 lg 1 p 2] Tere Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi: VaKo) on Rahandusministeeriumile esitanud RHS § 195 lg 10 alusel teate ettekirjutuse kaasa tuua võiva asjaolu esinemise kohta Jõgeva Vallavalitsuse (edaspidi: hankija) kontsessioonilepingu sõlmimise erimenetlusega riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Jõgeva vallas 2021- 2026 (viitenumber 237305, edaspidi: riigihange) ning palub riikliku järelevalve korras kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust. Väidetav rikkumine seisneb selles, et hankija poolt riigihanke alusdokumendina kehtestatud hankepassis ning ka teistes riigihanke alusdokumentides (s.h riigihangete registri töölehel Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused) ei ole hankija näinud ette RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks vajalike kinnituste esitamist pakkujate poolt. Samuti ei nähtu riigihangete registris avaldatud Kõrvaldamise aluste otsustest (25.06.2021. a ja 28.07.2021) ja nende lisadest, et hankija oleks kontrollinud pakkujatel RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise puudumist. Kõik Kõrvaldamise aluste otsuste lisadest nähtuvad kontrollitud asjaolud puudutavad üksnes RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid, mitte aga RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid. Eeltoodust lähtudes leiab VaKo, et kuivõrd hankija kehtestatud hankepassis ei ole nõutud ega seega ka hankijale esitatud kinnitusi pakkujatel RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste puudumise kohta ning neid ei ole üldjuhul esitatud ka mujal pakkumustes või hankija järelepärimistega pakkujatele (v.a Ekovir OÜ pakumuses esitatud tõendid seoses RHS § 95 lg 4 p-s 2 kehtestatud alusega), ei ole hankija saanud kontrollida pakkujatel (kõigi) RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist, mis kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses on aga kohustuslik. RHS § 104 lg 6 kohaselt teeb hankija otsuse pakkuja kõrvaldamise kohta hankepassis esitatud teabe alusel, kuid kuna pakkumustes esitatud hankepassides pole teavet RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta, võivad esineda asjaolud mis ei võimalda riigihanget jätkata, mis võib omakorda tuua kaasa ettekirjutuse tegemise riigihanke kehtetuks tunnistamiseks. Rahandusministeeriumi hinnangul esineb VaKo teates esitatud selgituste alusel põhjendatud kahtlus selle kohta, et riigihanke alusdokumentides esinevad puudused, mis ei võimalda hankijal RHS § 95 lg 4 nn vabatahtlikke kõrvaldamise aluseid kontrollida. Osutame siinjuures Euroopa Kohtu 14.01.2021 otsuses C-387/19 punktis 35 märgitule, et esiteks nõuab läbipaistvuse põhimõte, et kõik hankemenetluse tingimused ja kord peavad hanketeates või hanke alusdokumentides olema selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud, et võimaldada kõigil mõistlikult informeeritud ja tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru. Kohus märkis samas lisaks, et teiseks nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et hankest huvitatud ettevõtjatel oleks pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused, et neile oleksid menetluse nõuded täpselt teada ja nad saaksid olla kindlad, et samad nõuded kehtivad kõikide konkurentide suhtes. RHS § 208 lg 1 järgi võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke kehtetuks tunnistamiseks, kui hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget õiguspäraselt jätkata. Järelevalvemenetluse läbiviimiseks ja ettekirjutuse tegemiseks puudub vajadus, kui hankija teeb ise otsuse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. RHS § 73 lg 3 p 6 alusel saab hankija tunnistada hankemenetluse kehtetuks hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. Riigihangete vaidlustuskomisjon ja kohtud on korduvalt sedastanud, et hankijal on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel väga lai diskretsiooniruum (vt. nt. TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13) ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt. nt. VAKO 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10). Nõnda ei pea põhjendatud vajadus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks olema üksnes hankijast sõltumatu objektiivne põhjus, vaid võib tuleneda ka hankijast endast (vt. nt. VAKO 24.04. 2018, nr 54-18/191319, p 12). Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajaduse võivad tingida hankija enda eksimused (vt. nt. VAKO 13.07.2018, 129-18/195365, p 10), eelkõige vead, mida hankijal hankemenetluse kehtetuks tunnistamise üle otsustamise hetkel enam parandada ei õnnestu. Kui hankija leiab, et on teinud hankemenetluses tõsiseid ja riigihanke tulemusi mõjutavaid vigu, on tal võimalik hankemenetlus kehtetuks tunnistada (vt. nt. TlnHKo 19.01.2016, nr 3-15- 3055, p 18). Samuti on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel võimalik igas hankemenetluse etapis enne lepingu sõlmimist, sealhulgas pärast pakkumuse edukaks tunnistamist või edukaks tunnistatud pakkuja kohta kvalifitseerimise otsuse tegemist (vt. nt. VAKO 20.02.2018, nr 7-18/191465/193893, p 19). Tulenevalt RHS § 205 lg 2 teisest lausest võib Rahandusministeerium küsida järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja koguda lähteandmeid. Järelevalvemenetluse alustamise otsustamiseks palume hiljemalt 21.09.2021 teatada, kas hankija soovib jätkata hankemenetlust kavatsusega sõlmida hankeleping või peab vajalikuks hankemenetluse ise kehtetuks tunnistada. Hankija selgitused ja/või järgnevad riigihankes 237305 vastuvõetud otsused palume esitada Rahandusministeeriumile digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil . Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna juristi Kertu Kuiv`a poole (tel 611 3931, e-post ). Käesolev e-kiri on käsitletav asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juurdepääsupiiranguga teabena kuni järelevalvemenetluse alustamata jätmise otsustamiseni, järelevalvemenetluse alustamisel menetluse lõppemiseni (AvTS § 35 lg 1 p 2). Lugupidamisega Kertu Kuiv jurist Riigihangete ja riigiabi osakondRahandusministeeriumtel 6113931 | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn |
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →