dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Räpina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse andmine

Rahandusministeerium · 16. september 2021
Viit
14-11/5558-5
Registreeritud
16. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Räpina Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Marika Saks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Põlva talitus)

Failid

  • 📎14-115558-5 16.09.2021 Väljaminev kiri.asice496 KB

Sisu (failidest)

Teie 28.07.2021 nr 7-5/2021/975-1 Räpina Vallavalitsus Meie 16.09.2021 nr 14-11/5558-5 [email protected] Räpina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule arvamuse andmine Esitasite Rahandusministeeriumile Räpina valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel arvamuse andmiseks. Räpina valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Räpina Vallavolikogu 20.06.2018 otsusega nr 1-3/31. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Räpina valla tasakaalustatud ruumiline areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ning määratakse nende alusel planeeringuala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Räpina valla territoorium. Sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimise tagamiseks vaadeldi üldplaneeringu koostamisel piiriüleseid seoseid valla lähiümbrusega. Planeerimisseaduse § 55 lõike 2 järgi on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise alus. Tänase Räpina valla arenguid suunavad kahe maakonna planeeringud. Põlva maakonna territooriumil kehtib Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud Põlva maakonnaplaneering 2030+. Põlva maakonnaga liitunud endisel Tartu maakonna territooriumil kehtib riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Edaspidi on tekstis need planeeringud koos nimetatud kui maakonnaplaneering. Tutvunud esitatud ja valla veebilehel avalikustatud materjalidega, esitame arvamuse Räpina valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule ning teeme ettepanekud nende täiendamiseks. 1. Põlva maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1. Keskuste võrgustik ja toimepiirkonnad on selgitatud, et Põlvamaa keskuste võrgustik moodustub erineva taseme keskustest, mille määramisel on lähtutud töökohtade ja erinevate teenuste paiknemisest, samuti toimepiirkondadest – arvestatud on funktsionaalsete seostega, millised keskused-tagamaad koos toimivad. Maakonnaplaneeringuga on määratud piirkondlikuks keskuseks Räpina linn. See on keskus, mis teenindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Piirkondlikku keskust eristab madalama taseme kohalikust keskusest see, et pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid. Räpina valla koostatava üldplaneeringu materjalidest ei selgu, kas maakonnaplaneeringuga seatud põhimõtteid on kaalutud lähtuvalt kohalikust olukorrast ja kuidas suhestuvad omavahel üldplaneeringuga määratud keskused ja maakonnaplaneeringus käsitletud keskuste-toimepiirkonna süsteem. Palume täpsustada, kuidas on maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust olukorrast lähtuvalt kaalutletud ja kuidas suhestuvad üldplaneeringuga määratud keskused maakonnaplaneeringuga määratud keskus – toimepiirkond süsteemiga. 2. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.1.3. Teenused on määratud keskuste igale tasemele vastavad teenused, mida on soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda. Erandiks on madalaima taseme keskused ehk lähikeskused, mis on teatud teenuste koondumise kohaks, kuid kus väiksuse tõttu ei ole põhjendatud kindla nimekirja alusel teenuste tagamine: sel tasemel sõltub pakutavate teenuste valik kohaliku kogukonna initsiatiivist ja ettevõtlusaktiivsusest. Maakonnaplaneeringu soovituslike teenuste nimekiri ei ole lõplik ning võib vastavalt keskuste võimekusele täieneda. Piirkondlike eripärade tõttu ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki soovitatavaid teenuseid, mistõttu üksikute teenuste tagamiseks tuleb kaaluda ja rakendada erinevaid parendusvõimalusi, arvestades omavalitsuse profiiliga: teenuse tekitamine, ühistranspordi korraldamine teenuse kättesaadavuse parandamiseks (inimene läheb teenuse juurde), paindlikud lahendused (teenuse toomine inimeseni). Palume selgitada, millised on Räpina valla strateegilised suunad ja prioriteedid teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemele. Palume tuua seosed, kuidas toetavad üldplaneeringuga seatud maakasutus- ja ehitustingimused teenuste võimaldamist ja selleks vajaliku taristu arendamist. 3. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.3. on sätestatud: Kehtivate detailplaneeringute puhul, mis ei vasta maakonnaplaneeringu peatükkides 3, 4 ja 5 kirjeldatud tingimustele, on põhjendatud kaalumine, kas nende detailplaneeringutega kavandatu on jätkuvalt asjakohane nimetatud punktide kontekstis ning vajadusel kaaluda planeeringute kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist. Palume selgitada, kas teemat on käsitletud ja kas on kaalutud mõne detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist. 4. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.4. on antud suunised detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes. Kaalutlemise aluseks on maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku kasutamistingimused. Väärtuslikel maastikel detailplaneeringu koostamise kohustuse juhtude kaalumisel tuleb arvesse võtta ka iga konkreetse maastiku puhul väärtustatud maastikukomponentide säilimist. Palume selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaaluti detailplaneeringu koostamise kohustust väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. 2 5. Maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.1. on määratud väärtuslikud maastikud, mis on üle võetud teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet, peaksid selle seletuskirjast selguma maastikele iseloomulikud väärtused. Palume sõnastada üldplaneeringu seletuskirjas Räpina valla iga väärtusliku maastiku olulisemad väärtused. See annab edaspidi projekteerimistingimuste ja detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel aluse otsuste kaalutlemiseks ning võimaluse hinnata, milliseid väärtusi soovitakse säilitada. 6. Maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.5. on seatud tingimused veealade kasutamiseks ja kaitsmiseks. Selle järgi tuleb üleujutusohuga veekogude ja alade puhul täpsustada meetmeid, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt üleujutava veekogu reostumist. Palume täpsustada üldplaneeringu peatükki 6.7.3. ja lisada vastavad tingimused. 7. Maakonnaplaneeringu peatükis 4.2.1 kajastatakse põhimõttelise suunana Tartu- Gulbene 330 kV kõrgepingeliin ja lisatakse, et trassi täpsem kulgemine selgub edaspidi täiendava planeeringu koostamise tulemusena. Tartu-Gulbene ühendusliini jaoks vajalik trassikoridor võib edasiste tööde käigus muutuda tulenevalt täpsustuvatest vajadustest ja tingimustest, st ka oluliselt erineda maakonnaplaneeringus kajastatust. Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et üldplaneeringu koostamisel on oluline teha koostööd Eesti elektrienergia põhivõrgu valdajaga (Elering AS), selgitamaks välja Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise ajakohane seis ning üldplaneeringus arvestamise vajadus. Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 6.9.6. lähtuvalt koostöös ühendusvõrgu valdajaga välja selgitatud 330 kV kõrgepingeliiniga arvestamise ja võimaliku riigi eriplaneeringu (PlanS § 27 lg 2) koostamise vajadusest. 8. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi Kaitseliidu Põlva maleva lasketiiru asukoha valimine. Planeeringu peatükis 4.3. on sätestatud, et koostatud analüüsi alusel on sobivaim ala Kõnnu. Kavandatava lasketiiru piiranguvööndiks on kuni 2 km kinnistu piirist, v.a kavandatava lasketiiru ohuala, mis kuulub täies ulatuses piiranguvööndi sisse. Seoses sellega palume arvestada, et juhul kui kavandatava lasketiiru täpsustamisel on selle asukohal lähedus Natura 2000 alaga, ei saa Riigikohtu lahenditest tulenevalt lükata üldplaneeringus toodud tegevuste puhul Natura hindamist järgnevatesse etappidesse. Olenemata sellest, kas objektid on kohaliku omavalitsuse või riigi soov. Seega, isegi kui maakonnaplaneeringust üldplaneeringusse üle toodava objekti puhul mingeid sisulisi täpsustusi tehtud pole, aga pole ka võimalik välistada kavandatava tegevuse olulist mõju Natura ala kaitse eesmärkidele, tuleb Natura asjakohane hindamine läbi viia üldplaneeringu menetluses. Sama kehtib ka näiteks maakonnaplaneeringust üle toodud ja üldplaneeringus kavandatud matkaradade kohta. Palume täiendada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid. 3 Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Põlva talitust kursis üldplaneeringu menetlusega, teavitades kõikidest avalikest aruteludest e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Marika Saks 715 5862 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel