Teie 28.07.2021 nr 7-5/2021/975-1
Räpina Vallavalitsus Meie 16.09.2021 nr 14-11/5558-5
[email protected]
Räpina valla üldplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõule
arvamuse andmine
Esitasite Rahandusministeeriumile Räpina valla üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõike 1 alusel
arvamuse andmiseks.
Räpina valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Räpina Vallavolikogu 20.06.2018
otsusega nr 1-3/31.
Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on tagada Räpina valla tasakaalustatud ruumiline
areng. Selle saavutamiseks kujundatakse ruumilise arengu põhimõtted ning määratakse nende
alusel planeeringuala üldised kasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on
kogu Räpina valla territoorium. Sidusate võrgustike (taristud, roheline võrgustik) toimimise
tagamiseks vaadeldi üldplaneeringu koostamisel piiriüleseid seoseid valla lähiümbrusega.
Planeerimisseaduse § 55 lõike 2 järgi on maakonnaplaneering üldplaneeringu koostamise
alus. Tänase Räpina valla arenguid suunavad kahe maakonna planeeringud. Põlva maakonna
territooriumil kehtib Põlva maavanema 18.08.2017 korraldusega nr 1-1/17/676 kehtestatud
Põlva maakonnaplaneering 2030+. Põlva maakonnaga liitunud endisel Tartu maakonna
territooriumil kehtib riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+. Edaspidi on tekstis need planeeringud koos nimetatud
kui maakonnaplaneering.
Tutvunud esitatud ja valla veebilehel avalikustatud materjalidega, esitame arvamuse Räpina
valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule ning teeme ettepanekud nende täiendamiseks.
1. Põlva maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.1. Keskuste võrgustik ja
toimepiirkonnad on selgitatud, et Põlvamaa keskuste võrgustik moodustub erineva
taseme keskustest, mille määramisel on lähtutud töökohtade ja erinevate teenuste
paiknemisest, samuti toimepiirkondadest – arvestatud on funktsionaalsete seostega,
millised keskused-tagamaad koos toimivad. Maakonnaplaneeringuga on määratud
piirkondlikuks keskuseks Räpina linn. See on keskus, mis teenindab väiksemat
rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Piirkondlikku keskust eristab madalama taseme kohalikust keskusest see, et pakutakse
erinevaid kvaliteetteenuseid.
Räpina valla koostatava üldplaneeringu materjalidest ei selgu, kas
maakonnaplaneeringuga seatud põhimõtteid on kaalutud lähtuvalt kohalikust
olukorrast ja kuidas suhestuvad omavahel üldplaneeringuga määratud keskused ja
maakonnaplaneeringus käsitletud keskuste-toimepiirkonna süsteem.
Palume täpsustada, kuidas on maakonnaplaneeringu põhimõtteid kohalikust
olukorrast lähtuvalt kaalutletud ja kuidas suhestuvad üldplaneeringuga määratud
keskused maakonnaplaneeringuga määratud keskus – toimepiirkond süsteemiga.
2. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.1.3. Teenused on määratud keskuste igale tasemele
vastavad teenused, mida on soovitatav antud tasemel minimaalselt pakkuda. Erandiks
on madalaima taseme keskused ehk lähikeskused, mis on teatud teenuste koondumise
kohaks, kuid kus väiksuse tõttu ei ole põhjendatud kindla nimekirja alusel teenuste
tagamine: sel tasemel sõltub pakutavate teenuste valik kohaliku kogukonna
initsiatiivist ja ettevõtlusaktiivsusest. Maakonnaplaneeringu soovituslike teenuste
nimekiri ei ole lõplik ning võib vastavalt keskuste võimekusele täieneda. Piirkondlike
eripärade tõttu ei pruugi kõikides keskustes olla kõiki soovitatavaid teenuseid, mistõttu
üksikute teenuste tagamiseks tuleb kaaluda ja rakendada erinevaid parendusvõimalusi,
arvestades omavalitsuse profiiliga: teenuse tekitamine, ühistranspordi korraldamine
teenuse kättesaadavuse parandamiseks (inimene läheb teenuse juurde), paindlikud
lahendused (teenuse toomine inimeseni).
Palume selgitada, millised on Räpina valla strateegilised suunad ja prioriteedid
teenuste osutamisel vastavalt maakonnaplaneeringus määratud keskuste tasemele.
Palume tuua seosed, kuidas toetavad üldplaneeringuga seatud maakasutus- ja
ehitustingimused teenuste võimaldamist ja selleks vajaliku taristu arendamist.
3. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.3. on sätestatud: Kehtivate detailplaneeringute
puhul, mis ei vasta maakonnaplaneeringu peatükkides 3, 4 ja 5 kirjeldatud
tingimustele, on põhjendatud kaalumine, kas nende detailplaneeringutega kavandatu
on jätkuvalt asjakohane nimetatud punktide kontekstis ning vajadusel kaaluda
planeeringute kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist.
Palume selgitada, kas teemat on käsitletud ja kas on kaalutud mõne
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise protsessi algatamist.
4. Maakonnaplaneeringu peatükis 2.4. on antud suunised detailplaneeringu koostamise
kohustusega alade ja juhtude määramiseks üldplaneeringutes. Kaalutlemise aluseks on
maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike ja rohelise võrgustiku
kasutamistingimused. Väärtuslikel maastikel detailplaneeringu koostamise kohustuse
juhtude kaalumisel tuleb arvesse võtta ka iga konkreetse maastiku puhul väärtustatud
maastikukomponentide säilimist.
Palume selgitada, kas üldplaneeringu lahenduse koostamisel kaaluti
detailplaneeringu koostamise kohustust väärtuslikel maastikel ja rohelises
võrgustikus.
2
5. Maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.1. on määratud väärtuslikud maastikud, mis on üle
võetud teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused“. Arvestades üldplaneeringu täpsusastet, peaksid selle
seletuskirjast selguma maastikele iseloomulikud väärtused.
Palume sõnastada üldplaneeringu seletuskirjas Räpina valla iga väärtusliku
maastiku olulisemad väärtused. See annab edaspidi projekteerimistingimuste ja
detailplaneeringute lähteülesannete koostamisel aluse otsuste kaalutlemiseks ning
võimaluse hinnata, milliseid väärtusi soovitakse säilitada.
6. Maakonnaplaneeringu peatükis 3.1.5. on seatud tingimused veealade kasutamiseks ja
kaitsmiseks. Selle järgi tuleb üleujutusohuga veekogude ja alade puhul täpsustada
meetmeid, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt
üleujutava veekogu reostumist.
Palume täpsustada üldplaneeringu peatükki 6.7.3. ja lisada vastavad tingimused.
7. Maakonnaplaneeringu peatükis 4.2.1 kajastatakse põhimõttelise suunana Tartu-
Gulbene 330 kV kõrgepingeliin ja lisatakse, et trassi täpsem kulgemine selgub
edaspidi täiendava planeeringu koostamise tulemusena. Tartu-Gulbene ühendusliini
jaoks vajalik trassikoridor võib edasiste tööde käigus muutuda tulenevalt
täpsustuvatest vajadustest ja tingimustest, st ka oluliselt erineda
maakonnaplaneeringus kajastatust. Maakonnaplaneeringus seatakse tingimus, et
üldplaneeringu koostamisel on oluline teha koostööd Eesti elektrienergia põhivõrgu
valdajaga (Elering AS), selgitamaks välja Tartu-Gulbene ühendusliini kavandamise
ajakohane seis ning üldplaneeringus arvestamise vajadus.
Palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 6.9.6. lähtuvalt koostöös
ühendusvõrgu valdajaga välja selgitatud 330 kV kõrgepingeliiniga arvestamise ja
võimaliku riigi eriplaneeringu (PlanS § 27 lg 2) koostamise vajadusest.
8. Maakonnaplaneeringu koostamise käigus viidi läbi Kaitseliidu Põlva maleva lasketiiru
asukoha valimine. Planeeringu peatükis 4.3. on sätestatud, et koostatud analüüsi alusel
on sobivaim ala Kõnnu. Kavandatava lasketiiru piiranguvööndiks on kuni 2 km
kinnistu piirist, v.a kavandatava lasketiiru ohuala, mis kuulub täies ulatuses
piiranguvööndi sisse.
Seoses sellega palume arvestada, et juhul kui kavandatava lasketiiru täpsustamisel on
selle asukohal lähedus Natura 2000 alaga, ei saa Riigikohtu lahenditest tulenevalt
lükata üldplaneeringus toodud tegevuste puhul Natura hindamist järgnevatesse
etappidesse. Olenemata sellest, kas objektid on kohaliku omavalitsuse või riigi soov.
Seega, isegi kui maakonnaplaneeringust üldplaneeringusse üle toodava objekti puhul
mingeid sisulisi täpsustusi tehtud pole, aga pole ka võimalik välistada kavandatava
tegevuse olulist mõju Natura ala kaitse eesmärkidele, tuleb Natura asjakohane
hindamine läbi viia üldplaneeringu menetluses. Sama kehtib ka näiteks
maakonnaplaneeringust üle toodud ja üldplaneeringus kavandatud matkaradade kohta.
Palume täiendada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõusid.
3
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Põlva talitust kursis
üldplaneeringu menetlusega, teavitades kõikidest avalikest aruteludest e-posti aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Marika Saks 715 5862
[email protected]
4