dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, eelnõu kohta

Rahandusministeerium · 16. september 2021
Viit
11-3.3/6452-1
Registreeritud
16. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
e-post, Outlook
Funktsioon
11 RAHVUSVAHELINE SUHTLEMINE JA KOOSTÖÖ
Sari
11-3.3 ECOFIN Nõukoguga, alamkomiteedega (EFC, EPC) ja Eurogrupiga seotud dokumendid (kirjavahetus, päevakorrad, kohtumiste materjalid, aruanded, VV materjalid) (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
11-3.3/2021
Vastutaja
Kristiina Abel (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finantspoliitika ja välissuhted, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond)

Failid

  • 📎11-3.36452-1 16.09.2021 Väljaminev kiri.asice1969 KB

Sisu (failidest)

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 16.09.2021 nr 11-3.3/6452-1 [email protected] Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, eelnõu kohta Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus Rahandusminister Lisad: 1. Seletuskiri – 5 lehel 2. Seletuskirja lisa, kaasamise tabel – 5 lehel 3. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel Kristiina Abel 611 3406, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Ministeeriumid Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine Maaeluministeerium 1) Peame oluliseks ühtsete kvaliteedinormide ja võrreldavuse tagamist ning andmeesitajate Arvestatud läbivalt halduskoormuse vähendamist ja kogu koostatava statistika tuginemist regulatsioonidele, mitte vabatahtlikule kokkuleppele (Gentlemens’ agreement). Selgitus: Kehtivates regulatsioonides puuduvad selged ühetaolised sätted kvaliteedi- aruannete esitamisele ja nende sisule, kuigi neid koostatakse. Samuti ei koostata kogu statistikat regulatsioonidele tuginedes vaid vabatahtlikul kokkuleppel (näiteks osa hinna statistikast). Kvaliteedinormid ning kõigile kehtivad ühetaolised statistika tegemise alused tagaks ühetaolised ja võrreldavad, asja- ja ajakohased andmed kõikide liikmesriikide kohta ettenähtud ajal. Seoses andmevajaduse suurenemisega suureneb ka andmeesitajate halduskoormus, mistõttu on oluline kasutada kord juba esitatud andmeid ning statistika koostamisel erinevaid usaldusväärseid allikaid, vähendades seeläbi andmeesitajate koormust. Maaeluministeerium 2) Leiame, et uute näitajate kohta statistiliste andmete kogumisel tuleb tagada ühetaoline Arvestatud seisukohapunktis metoodika ning võtta arvesse, kas andmeesitajad suudavad vajalikke andmeid esitada, 5.3. eelkõige puudutab see rohumaa saagikuste ning karjatamise näitajaid. Selgitus: Rohumaasaaduste statistika on kehtiva regulatsiooni alusel puudulik, mistõttu lisatakse rohumaid ja karjatamist kajastavate andmete statistika, kuid ohuks on seejuures see, et andmeesitajatel puudub vastav teave ning andmed põhinevad pigem hinnangul. Maaeluministeerium 3) Toetame ettepanekut lisada hinnastatistika SAIO1 regulatsiooni. Võtame teadmiseks Selgitus: Hinnastatistikat koostatakse praegu vabatahtlikul kokkuleppel. Hinnastatistika lisamine rahvamajanduse satelliitkontona põllumajanduse majandusarvestust reguleerivasse määrusesse (EL) 138/2004 ei ole asjakohane, kuid on oluline sisend majandusarvestusse, 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ mistõttu hinnastatistika lisamine SAIO alusel koostatava statistika hulka tagaks sisendi ja võrreldavuse kogu EL tasemel. Maaeluministeerium 4) Toetame, et andmete kogumisega seoses kaasneksid võimalikult väikesed kulud ja Arvestatud seisukohapunktis administratiivne koormus. 5.1, 5.4 ja 5.5. Selgitus: Statistikatööde tegemisel tuleks võimalikult palju kasutada erinevaid usaldusväärseid andmeallikaid (näiteks PRIA, EMTA, PTA, Äriregister jne registreid) lisaks statistikaküsimustikele. Maaeluministeerium 5) Toetame võimalust statistikavajaduse muutumisel jääda paindlikuks ning määrata Võtame teadmiseks detailid rakendusaktides, kus kajastuks täpsemalt ka liikmesriikide spetsiifika. Nõustume, et teatud andmete puhul võib olla liikmesriigi panus EL kogutulemusse madal, kuid peame oluliseks, et säilitatakse statistikatöid, mis on liikmesriigi vaates väga olulise tähtsusega ja mis seega panustavad põllumajanduse majandusarvestuse näitajatesse või üldiste kliimaeesmärkide täitmise seiresse. Selgitus: Liikmesriikide põllumajanduse tootmisstruktuur ning panus kogu EL põllumajandustoodangusse on väga erinev, oluline on tagada eelkõige EL taseme vajadus, kuid arvesse tuleks võtta ka liikmesriikide siseriiklikke vajadusi statistika osas, mis kasutab SAIO statistikat sisendina (näiteks majandusarvestus). Vältida tuleb olukorda, kus väiksemate liikmesriikide väga paljud andmed on limiteeritud mõjuga EL agregeeritud andmetele ning seega jääb majandusarvestuse vajaliku statistika kogumise kulu vaid liikmesriigi enda kanda. Maaeluministeerium 6) Leiame, et Ad hoc statistika koostamisega peab kaasnema selge lisarahastus ja Arvestatud seisukohapunktis arvestada tuleb lisakoormusega ning mõistlike tähtaegadega. 5.5. Selgitus: Vajadusel lisateemade statistika tööde tegemine eeldab lisaressursi kasutust, mistõttu on oluline tagada nendel juhtudel vajalik lisarahastus ja mõistlikud andmeedastustähtajad. Maaeluministeerium 7) Toetame taimekaitsevahendite kasutamise andmete edastamissageduse muutmist Arvestatud seisukohapunktis iga-aastaseks. 5.2. Selgitus: praeguse viieaastase intervalliga andmete kogumine ei anna meie hinnangul taimekaitsevahendite kasutamisest piisavat ülevaadet, sest taimekaitsevahendite kasutamise suurimaks mõjutajaks on ilm sellel konkreetsel aastal, mille kohta andmed koguti. Seetõttu on taimekaitsevahendite kasutamise kohta järelduste tegemine pikema perioodi puhul keeruline ja ebatäpne. Maaeluministeerium 8) Ei toeta art 8(4), milles eeldatakse, et liikmesriigid nõuavad professionaalsetelt Arvestatud osaliselt seisu- kasutajatelt andmeid elektroonselt. kohapunktis 5.2 Selgitus: Euroopa Parlamendi määruse nr 1107/2009 artiklist 67 lõikest 1 ei tulene nõuet andmete pidamise formaadile. Teiseks soovime märkida, et taimekaitsevahendeid kasutatakse lisaks põllumajandussektorile ka mittepõllumajandussektoris. Statistikamäärus on kavandatud kohalduma põllumajandussektorile. Seega andmete pidamise formaadi kohustuse sätestamisega asetatakse taimekaitsevahendeid kasutavad isikud ebavõrdsesse olukorda – põllumajandussektor peab andmeid pidama ja esitama elektrooniliselt, kuid mittepõllumajandussektor mitte. Arusaamatuks jääb, miks on põllumajandusstatistikast üksnes taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete osas andmete esitamise koormus pandud professionaalsetele taimekaitsevahendite kasutajatele ehk põllumajandustootjatele. Leiame, et eesmärk on võimalik saavutada ka viisil, et asjakohased statistika kogumise ja töötlemise asutused koguvad asjakohased andmed soovitud sektorist poliitika kujundamiseks tänaseks kasutusel olevate andmete esitamise süsteemi kaudu. Samuti soovime rõhutada, et me ei pea võimalikuks määruse EL nr 1107/2009 ja taimekaitseseaduse alusel pädeva asutuse rolli täitva asutuse tööülesannete ümberkujundamist või täiendavate ülesannetega koormamist. Leiame, et art 8 lõige 4 tuleks ümber sõnastada viisil, et andmete esitamise koormust ei asetata põllumajanduses taimekaitsevahendeid kasutava isiku õlgadele, sh andmete turvalisusega seotud asjaolude koormust. Meie hinnangul tuleks jätkata sama süsteemiga nagu praegu, st valimisse sattunud ettevõtjad esitavad andmed eStat-i või telefoni teel. 1107/2009 ei ole mõeldud pädeva asutuse „nõudel“ („on request“) statistiliste andmete küsimiseks, vaid teatud juhtudel lisainfo kogumiseks, kui see on vajalik teatud kontrolljuhtumi lahendamiseks või kui keskkonnas on midagi katastroofilist juhtunud. Komisjon peaks lahendama meie poolt tõstatatud küsimused ning nägema ette andmete esitamise võimaluse nendele, kellel ei ole võimalik elektrooniliselt andmeid pidada. Maaeluministeerium 9) Ei toeta piima ja piimatoodete andmete andmeedastuse muutmist harvemaks. Võtame teadmiseks. Määruse eelnõu hõlmab piima Selgitus: Eestis on piimal nii põllumajandustoodangus kui ka põllumajandustoodete ja piimatooteid käsitlevat ekspordis oluline osa, seetõttu jälgime pidevalt sektoris toimuvat. Piimatoodete tootmise statistikat. Oleme käsitlenud andmete kogumise muutmine kuuliselt poolaastaks halvendab oluliselt sektori seiret. Kõige Maaeluministeeriumi probleemsem on piima üldtoodangu kohta andmete kogumise sageduse muutmine praeguselt arvamust seisukohtade kvartaalselt aastaseks, kuna selliseid andmeid me peale Statistikaameti (SA) kusagilt ei saa, seletuskirja sissejuhatuses samuti nende andmete abil arvutatavat kvartaalset lehmade produktiivsust. Maaeluministeerium 10) Nõustume, et olemasolev mahepõllumajandust käsitlev statistika peab olema Võtame teadmiseks. kooskõlas muu põllumajandusliku tootmise statistikaga ning integreeritud vastavates Määruse eelnõu hõlmab andmekogumites, kasutades andmeallikana mahepõllumajanduse registri andmeid. mahepõllumajandust käsitlevat statistikat sarnaselt Selgitus: Mahepõllumajanduse valdkonna statistiliste andmete esitamist näeb ette nii kehtiv varasemale. nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 kui ka 1. jaanuarist 2022 kohaldatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848. Ka Euroopa Liidu mahepõllumajanduse tegevuskava näeb mahepõllumajandusele ülemineku stimuleerimiseks ühe tegevusena ette Eurostati andmetel sektori ülevaadete koostamise ja regulaarse avaldamise. Seega on ajakohaste statistiliste andmete olemasolu mahepõllumajanduse sektori arengu seisukohalt oluline, kuid samas ei tohiks andmete kogumine tekitada ettevõtjatele liigset halduskoormust. Praeguse praktika kohaselt esitab mahepõllumajanduse statistilised andmed Eurostat-le Statistikaamet, andmeallikana kasutatakse Põllumajandus- ja Toiduameti hallatavat mahepõllumajanduse registrit. Keskkonnaministeeri Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu Arvestatud seisukohapunktis um määruse väljatöötamiseks, mis käsitleb põllumajanduse sisendite-väljundite statistikat. 5.2. Toetame standardiseeritud elektroonilist arvepidamist põllumajanduses (e- põlluraamat) ja taimekaitsevahendite kasutuse kandmist registrisse. Peame oluliseks komisjoni lähenemist, et taimekaitsevahendite kasutamise statistika kogumine peab põhinema riiklike registrite andmetel. Toetame komisjoni ettepanekut määruse 1107/2009 muutmiseks eesmärgiga harmoniseerida taimekaitsevahendite kasutuse andmete kogumine liikmesriikides. Selgitus: Leiame, et põllumajandusel on suur mõju kliimamuutustele ja keskkonnale ning sellest sõltuvad paljud kogukonnad. Lisaks EL tasemele vajavad ka liikmesriigid oma põllumajanduse kohta võimalikult täpset teavet, mis võimaldab kavandada asjakohaseid poliitikameetmeid. Keskkonnapoliitika tõhusamaks kujundamiseks on äärmiselt oluline saada paremat informatsiooni põllumajandustegevuse kohta kui meil hetkel on. Oluline oleks liikuda Eesti siseselt edasi põllumajanduse suurandmete projekti järgmiste etappidega, mille eesmärk on põllumajandustootmisele võimaldada kasulikke andmed ja teha analüüsid kättesaadavaks. Leiame, et suurandmete projekti realiseerimisega on võimalik saavutada eelnõus kavandatud eesmärgid ka Eestis. See toetaks ka muude protsesside raames vajaliku info kogumist ja analüüsimist. Uuringutega juhuslikku andmekogumist peaks vältima ning andmed peaks olema süstemaatilised ja võrreldavad. See võimaldaks Eesti riigil teha järeldusi keskkonnaseire andmete osas, kavandada vajaduse põhiseid toetus- ja kaitsemeetmeid ning suunata tootjaid rakendama tõhusamaid tootmisvõtteid pidades silmas nii keskkonna kui majanduslikke aspekte. Statistika esitamise seisukohast on riigisiseselt oluline, et andmeid, mida planeeritava raammääruse alusel esitada EL-le (määruses (EÜ) nr 1059/2003 määratletud) NUTS 2 (statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur) tasandil, kogutaks ja esitataks riigisiseselt detailsemalt, vähemalt maakonna tasandil. Eesti Põllumajandus- Toetame vajadust liikuda administratiivandmete kasutamise suunas. Vajalik on pikem Arvestatud seisukohapunktis Kaubanduskoda, üleminekuperiood ning paindlikkus andmete esitamisel peab jääma. 5.2. Maaelu Arendamise Sihtasutuse nõuandeteenistus, Taluliit EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja . september 2021 nr Päevakorrapunkt nr Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37 kohta, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat 1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, eelnõu kohta: 1.1 Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist, mis käsitleb põllumajanduse sisendite-väljundite statistikat. Oleme seisukohal, et määrusest peab selguma, millised nõuded riigile kaasnevad, et nende põhjal oleks võimalik hinnata statistika tegemise ligikaudset koormust, kulusid ning andmeesitajate võimekust andmeid esitada. Rakendusaktid peavad olema koostatud vähemalt 12 kuud enne referentsaasta algust. 1.2 Eesti toetab taimekaitsevahendite kasutamise andmete kogumist elektroonilisse keskkonda, kuid liikmesriikidele peab jääma paindlikkus elektroonilise keskkonna valiku ja sellele ülemineku kiiruse suhtes. Eestil on plaanis koondada andmed e-põlluraamatusse ja rakendada seda järk- järgult 2023. aastast. 1.3 Mahukate uute andmevajaduste tõttu suurenevad ka statistika tegemise kulud ja koormus. Peame vajalikuks kulude ja koormuse kasvu jälgimist ja liigse kasvu piiramiseks meetmete võtmist. Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitavad Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium riigieelarve ja riigieelarve strateegia protsessi käigus. 1.4 Eesti on seisukohal, et kuna kõik määruse rakendamise kulud jäävad liikmesriikide kanda, siis peaks komisjon pakkuma liikmesriikidele vähemalt grante uute metoodikate ja protsesside arenduseks. Kui Euroopa Komisjon otsustab nõuda lisaks määruses juba sisalduvale ka määruseväliseid vajaduspõhiseid lisanäitajaid, siis peaks olema komisjonil ka kohustus selleks kaasrahastust pakkuda. 1.5 Nõustume määruse rakendamiseks ajapikenduse andmise võimaldamisega erandi näol. Erandite tegemisel tuleks arvesse võtta rakendamise koormust liikmesriikidele. Eesti on seisukohal, et kaheks aastaks taotletavat erandit peaks olema vajaduse korral võimalik täiendavalt pikendada veel kaheks aastaks. 2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel. 1 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 2 SELETUSKIRI Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37 eelnõu kohta, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ 1. Sissejuhatus Eurostat on aastakümneid koordineerinud ELi põllumajandust käsitlevat Euroopa põllu- majandusstatistika kogumist liikmesriikide poolt. 2016. aastal hinnati põllumajanduslike majapidamiste struktuuri, põllumajanduse arvepidamise, looma- ja taimekasvatuse, mahepõllu- majanduse, põllumajandushindade, pestitsiidide, toitainete ja muu põllumajanduse andmete kogumist ja leiti, et seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse põllumajanduse, ühise põllu- majanduspoliitika ja muude seonduvate ELi poliitikavaldkondade muutusi. Praeguse põllu- majandusstatistika süsteemi hindamise käigus jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et vaja on rakendada kogu põllumajandusstatistika süsteemis süstemaatilist lähenemisviisi. Komisjon leidis, et kõige parem oleks hõlmata kogu põllumajandusstatistika Euroopa Parlamendi ja nõukogu kolme määrusega. Esimene määrus (käsitleb integreeritud statistikat põllu- majanduslike majapidamiste kohta) võeti vastu juba 2018. aastal. Teine määrus (põllu- majanduse arvepidamise määrus) on praegu ajakohastamisel. Kolmas määrus on selle seletus- kirja aluseks olev seadusandlik ettepanek põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika kohta. Põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määrus (edaspidi SAIO) käsitleb suurt osa põllumajandusstatistikast ja asendab mitmed senised määrused. SAIO eesmärk on pakkuda alusandmeid ühise põllumajanduspoliitika, keskkonna-, toiduga kindlustatuse ja loomade heaoluga seotud poliitika vajadusteks. Põllumajandusstatistika andmeid vajatakse ka kliima- muutuste poliitika, kaubanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, regionaalpoliitika jms jaoks. Need andmed toetavad ka Euroopa rohelist kokkulepet, sellega seotud strateegiat „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ning tulevasi ühise põllumajanduspoliitika reforme. Raammääruse lisa määrab neli valdkonda (loomakasvatusstatistika, taimekasvatusstatistika, põllumajandushindade statistika ning toitainete ja taimekaitsevahendite statistika), 12 teemat ja 35 alamteemat. Lisa sätestab ka andmeedastussageduse, mis on olenevalt alamteemast kord kuus, kord aastas või harvem. Iga valdkonna kohta on plaanis koostada rakendusakt, mille sisu ja näitajad on Eurostati töögruppides väljatöötamisel. Mitmed teemad ja alamteemad on kas uued või ei ole nende edastus seni olnud kohustuslik, näiteks põllumajanduskultuuride bilanss (kaks alamteemat), rohumaad ja karjatamine, sisendite absoluuthinnad (kolm alamteemat), põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad (kaks alamteemat), toitained põllumajandusväetistes (kaks alamteemat) ja toitainete bilanss (seitse alamteemat). Varasemate teemade alla lisandub alamteemasid (nt toidumunad), alamteemade alla näitajaid ja mõnedel juhtudel sageneb edastamissagedus (nt lihatootmine igakuise ja taimekaitsevahendite kasutus aastase intervalliga). Kohustuslikuks muutuvate andmeedastuste hulgas on ka seniseid maaelu- ministeeriumi tellimusi. Üksikutel juhtudel on määruses pakutud ka senise edastamissageduse muutmist harvemaks (nt piimatoodete tootmine kuu asemel kord poolaastas, ka piima kogutoodangut vajatakse edaspidi vaid kord aastas). Maaeluministeerium on väljendanud vastumeelsust andmete esitamissageduse harvemaks muutmise suhtes, sest piimal on nii 1 põllumajandustoodangus kui põllumajandustoodete ekspordis oluline osa ja seega muudatused halvendaks nende hinnangul oluliselt sektori seiret. Kui arvestada eeltoodud andmeedastussageduse säilimisega, siis ei saa piimandusstatistika sageduse vähendamisega kompenseerida SAIO määrusega lisanduvaid statistikavajadusi, kuigi Euroopa Komisjon sellise võimaluse ette näeb. Määrus avaldab mõju kogu põllumajandussektorile, nii tootjatele kui ka töötlejatele, kelle andmeesituskoormus suureneb uute näitajate lisandumisel või andmete edastussageduste muutumisel. Samuti on mõjutatud kõik andmekasutajad, näiteks on Maaeluministeeriumile väga oluline statistiliste andmete kogumine, mis aitab tõenduspõhiselt valmistada ette EL ühist põllumajanduspoliitikat, strateegiakava sekkumisi ning hinnata sekkumiste mõju. Raammäärus loodetakse vastu võtta 2022. aastal, rakendusaktid 2023. aastal, sel juhul oleks esimeseks andmeedastusaastaks 2025. aasta, mil edastatakse andmeid 2024. a kohta. Seletuskirja koostamise ajal toimub määruse eelnõu menetlemine EL nõukogu statistika töörühmas, arutelud algasid 19.02.2021. Seletuskirja koostasid statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhtiv- analüütikud Eve Valdvee ([email protected], 625 9397) ja Kaia Oras ([email protected], 625 9234), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], 625 9336), keskkonna- ministeeriumi strateegiajuht Külli Tammur ([email protected], 626 2960) ja välissuhete osakonna peaspetsialist Annaliisa Jäme ([email protected], 626 2914), maaelu- ministeeriumi taimetervise osakonna juhataja asetäitja Tarvo Järve ([email protected], 625 6536), maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju ([email protected], 625 6144), maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje Mäger ([email protected]; 625 6217) ja rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Meigas ([email protected], 611 3073). 2. Määruse eelnõu sisu ülevaade Eelnõu algab määruse reguleerimiseseme (artikkel 1), määruses kasutatud põhimõistete (artikkel 2) ning määruse statistilise kogumi (põllumajanduses tegutsevad üksused ja ette- võtted) ning vaatlusüksuste (põllumajandusmaa, -loomad, põllumajandustoodete import ja eksport ning põllumajandusest tulenevad tehingud ning kaupade ja teenuste vood, artikkel 3) määratlemisega. Artiklis 4 kehtestatakse määrusega hõlmatud põllumajandusvaldkondade statistikaks vajalike andmete katvusnõuded. Korrapäraselt kogutavatele põllumajandustegevuse andmetele kehtivad nõuded on sätestatud artiklis 5, milles nähakse komisjonile ette ka määruse lisas käsitletud alamteemade muutmisõigus delegeeritud aktide kaudu ning õigus määratleda Eurostatile esitatavate andmekogumite sisu ehk tehnilised elemendid. Samas artiklis nähakse ette ka liikmesriikide kohustus esitada andmed kindlaks määratud Eurostati poolt kehtestatud tehnilises vormingus. Artiklis 6 nähakse ette komisjoni õigus küsida liikmesriikidelt veel ka käesoleva määrusega katmata ad hoc lisaandmeid delegeeritud õigusaktide kaudu ning artikkel täpsustab, mil viisil peab seda tegema. Artikkel 7 täpsustab andmekogumite edastamise sagedust määruse lisa kaudu. Eurostatile nähakse ette võimalus määrata rakendusaktidega näitajate lävendeid, kui see ei mõjuta enam kui 5% ulatuses ELi asjaomase muutuja eeldatavat kogutulemust. Artiklis 8 määratletakse andmeallikad (uuringud, haldusandmete allikad jms) ja meetodid. Artikkel 9 2 täpsustab vaatlusperioodi määruse lisa kaudu. Statistika kvaliteedinõuded ja –aruandlus on sätestatud artiklis 10. Määrus ei näe ette rahastust ja kõik kulud tuleb kanda liikmesriikidel. Erandiks on määruse- välised artikli 6 kohased ad hoc lisaandmed, mille osas nähakse ette toetuse võimalus, mis ei tohi ületada 90% rahastamiskõlblikest kuludest (artikkel 11). Artikkel 12 näeb ette liidu finantshuvide kaitse korralduse. Kui liikmesriigi statistikasüsteemis tuleb määruse tõttu teha suuri ümberkorraldusi, on artiklis 13 võimaldatud erandi tegemine kuni kaheks aastaks ja sätestatud selle tingimused. Artikliga 14 volitatakse komisjoni delegeeritud akte vastu võtma ning nähakse ette selle volituse tagasivõtmise ja akti jõustumise kord. Artiklites 15–18 sätestatakse komiteemenetluse kord, määruse (EÜ) nr 617/2008 muutmine, määrusega asendatavate EL õigusaktide kehtetuks- tunnistamine ja määruse jõustumine 1. jaanuaril sellel aastal, mille alguseks on kulunud 18 kuud määruse vastuvõtmisest. 3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele 3.1 Õiguslik alus Euroopa statistika õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 338. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu statistika tegemise meetmed, kui liit vajab sellist statistikat oma ülesannete täitmiseks. See on kohane, kuna artiklis 338 on sätestatud Euroopa statistika tegemise nõuded, mille kohaselt peab statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele. Kvaliteediaruannete õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 223/20091 artikkel 12. Kohane on ka valik määruse kasuks, et tagada ELTL artikli 338 nõuete järgimine ja üheseltmõistetavus kõikides liikmesriikides. 3.2 Subsidiaarsuse printsiip Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt statistikasüsteemi reguleerimine EL ja mitte liikmesriigi tasandil aitab tagada selle jätkuva standarditekohase toimimise. Üks põhikriteeriume, millele statistilised andmed peavad vastama, on andmete järjepidevus ja võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda saavutada vajalikku järjepidevust ja võrreldavust ilma selge Euroopa raamistikuta, st liidu õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistika- mõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded. Võrreldavuse nõue on põllumajandusstatistikas väga oluline ühise põllumajanduspoliitika tõttu. Kavandatud tegevuse eesmärki ei ole võimalik rahuldavalt saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi. Tõhusam on tegutseda liidu tasandil, tuginedes liidu õigusaktile, millega 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistika- programmi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164). 3 tagatakse kavandatud õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades statistilise teabe võrreldavus. 3.3 Proportsionaalsuse põhimõte Nõustume komisjoni hinnanguga määruse proportsionaalsusele, arvestades, et kõikides liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamine tagab kogutud ja koostatud Euroopa põllumajandusstatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samamoodi tagab ettepanek, et Euroopa põllumajandusstatistika jääb asjakohaseks ning seda kohandatakse vastavalt kasutajate vajadustele. Määrus muudab statistika tegemise kulutõhusamaks, arvestades samas liikmesriikide süsteemide eripära. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte 4.1 Mõju majandusele Põllumajandus on oluline sektor, mis hõlmab peaaegu poole ELi maismaast ja annab ELile suurema osa toidust, tagades nii toiduohutuse kui ka toiduga kindlustatuse. Sektoril on suur mõju kliimamuutustele ja keskkonnale ning paljud maakogukonnad sõltuvad põllumajandusest. ELi ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) kulub aastas ligi 53 miljardit eurot (43% ELi eelarvest). EL vajab ja SAIO määrusega püütakse pakkuda selles valdkonnas kõige täpsemat teavet, et kujundada poliitikat, mis on kasulik kõigile Euroopa kodanikele, jaotades ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) märkimisväärse eelarve ja seonduvad meetmed kõige tõhusamalt ja tulemuslikumalt. Samas on Eesti ja teised liikmesriigid läbirääkimiste käigus juhtinud tähelepanu, et probleem- kohaks on liikmesriikide ja vastajate täiendav koormus ja kulud, kuna ettepanekuga tuuakse sisse uusi andmekogumeid ja kogumisviise. Kogutavad näitajad määratakse rakendusaktidega ja kuna määruse eelnõus ei sisaldu praegu liikmesriikide poolt soovitud näitajate ülempiiri, ei ole määrusest tulenevat halduskoormust võimalik täna mõistlikult hinnata. Taimekaitsevahendite (TKV) kasutuse statistika osas kohustab määruse eelnõu liikmesriike liikuma taimekaitsevahendite registri põhisele andmehõivele. Eesti taimekaitsevahendite registri eesmärk ei ole kehtiva EL regulatsiooni alusel põllupõhine taimekaitsevahendite elektrooniline registreerimine, mistõttu on selle registri andmete kasutamise võimaldamise eelduseks nii vastava regulatsiooni muutmine EL tasemel kui registri arendamine. Selleks, et tagada paindlikkus ning vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude riigiasutuste halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada ka kõiki muid allikaid, meetodeid ja uuenduslikke lähenemisviise. Taimekaitsevahendite kasutamise andmete elektroonilisest administratiivsest allikast kogumise üheks võimaluseks on põlluraamatu digitaliseerimine. Täna ei ole Eestis kohustust andmeid registrisse koguda, vaid need peavad kontrollimisel olema esitamiseks kättesaadavad ja põllumajanduses tegutsejad võivad andmeid omada mistahes viisil. Tavapäraselt kantakse andmed põllumajanduses tegutseja juures asuvale ja talle sobival andmekandjal olevasse põlluraamatusse. Taimekaitsevahendite kasutamise kohta peetakse professionaalsete kasutajate poolt arvestust isikule sobivas vormis ning ainult elektroonilisele andmeesitusele üleminek vajab pikemat üleminekuperioodi. 4 E-põlluraamatu projektitaotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt esitatud ja taotletud sildfinantseerimist ligemale 0,5 mln euro ulatuses. Õigusliku poole välja- töötamisega on plaan edasi liikuda samas ajakavas nagu käib EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ettevalmistus ehk õiguslikud alused ja vajalikud muudatused luua 2022. aasta lõpuks, et alustada järkjärgulise rakendamisega 2023. aastast. Andmekogumisel on eesmärgiks liikuda digitaalsete kanalite ja süsteemide suunas, mis tagab andmete kvaliteedi ja lihtsustab pikemas perspektiivis olukorda nii andmekogujatele kui ka andmeesitajatele. See toetab ka muude protsesside käigus vajaliku info kogumist ja analüüsimist, näiteks mullastrateegiast tulenevate eesmärkide täitmise osas. Andmed on olulised ka hajukoormuse hindamiseks ning sisenditeks nitraaditundlike alade ja veekogumite seire ja meetmete osas. Andmed peaksid olema süstemaatilised ja võrreldavad, mida aitaks tagada elektroonilise administratiivse allika põhine andmehõive. Andmeesituskoormuse kasv toob ettevõtjale kaasa ajakulu nõutava informatsiooni koondamiseks ja edastamiseks. E- teenuste arendamine on halduskoormuse vähendamise seisukohast positiivne, kuid e-teenuste arendusega võivad lisanduda ettevõtjatele ka mõningad lisakulud (nt kaasaegne põllumajandus- tehnika pakub võimalusi andmeid saata arvutisse, mille puhul on oluline andmeplatvormide ühildumine ehk masinatootjate platvormid ei pruugi ühilduda). 4.2 Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Eesti ja teised liikmesriigid on läbirääkimiste käigus juhtinud tähelepanu järgmistele probleem- kohtadele:  Liikmesriikide ja vastajate täiendav koormus ja kulud kasvavad, kuna ettepanekuga tuuakse sisse uusi andmekogumeid ja -kogumisviise.  Määrus ei näe ette komisjonipoolset statistika tegemise rahastust. Erandiks on ainult artiklis 6 nimetatud määruseväliste vajaduspõhiste, nn ad hoc lisaandmete võimalik komisjonipoolne rahastus. Kui määruseväliseid ad hoc lisaandmeid on vaja, siis peaks komisjonil olema mitte võimalus, vaid kohustus selleks kaasrahastust pakkuda.  Kõik määrusega ettenähtud statistika tegemise kulud jäävad liikmesriikide kanda. Liikmesriikidele tuleks pakkuda võimalust taotleda komisjonilt grante vähemalt uute metoodikate ja protsesside arenduseks. EL statistikagrante rahastatakse ühtse turu programmist.  Komisjonile antud ulatuslikud volitused, mille suhtes paljud liikmesriigid, sealhulgas Eesti, peavad vajalikuks kaitseklauslite sätestamist. See aitaks vältida olukorda, kus puudub ülevaade määrusega kaasnevast põllumajandussektori koormuse ja liikmesriikide tootmiskulude suurenemisest. Määruse eelnõu näeb ette taimekaitsevahendite kasutamise andmete kogumise administratiiv- allikatest olukorras, kus vastavad registrid paljudes liikmesriikides täna puuduvad ja statistikat on saanud koostada mitmetel muudel viisidel. Eestis kogutakse TKV-de kasutamise kohta infot valimipõhise küsitlemise teel iga viie aasta tagant (viimati 2020. aastal). 2020. aasta TKV-de kasutuse küsimustik oli osa taimekasvatuse uuringust. Valimis oli 1555 põllumajanduslikku majapidamist enam kui 14 000 maakasutusega põllumajandusliku majapidamise hulgast. Valimis olid ka mahepõllumajandustootjad ning üksused, kus taimekaitsevahendeid ei kasutata. Eeltoodust nähtub, et praegu tehakse järeldusi väikese hulga info põhjal ja tuleks luua administratiivallikas andmete kogumiseks. Taimekaitsevahendite kasutamise andmete elektroonilisest administratiivsest allikast kogumise võimaluseks on põlluraamatu digitaliseerimine. 5 Maaeluministeeriumi valitsemisalale võivad lisanduda registrite loomise ja/või täiendamise kulud, mida on hetkel keeruline prognoosida, kuid hinnanguliselt võib see ulatuda kuni miljoni euroni. E-põlluraamatu projektitaotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt esitatud ja taotletud sildfinantseerimist ligi 0,5 mln euro ulatuses. Õiguslikud alused on plaanis välja töötada EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ettevalmistusega samas ajakavas: kõik vajalikud muudatused kavatsetakse teha 2022. aasta lõpuks, et alustada järkjärgulise rakendamisega 2023. aastast. Elektrooniliste andmete esitamise kohustus laieneks kõikidele põllumajanduses tegutsevatele taimekaitsevahendite kasutajatele. Statistikaametile määrusega pandud ülesannete täitmisest tulenevat halduskoormust ja täiendavat kulu ei ole praeguse määruse ülesehituse juures võimalik mõistlikult hinnata, väga üldiste hinnangute kohaselt võib see olla aastatel 2023–2026 1,53 miljonit eurot. Nagu öeldud, lisanduvad sellele Maaeluministeeriumi SAIO määruse rakendamise esialgsed kulud e- põlluraamatu arenduseks ja rakendamiseks aastatel 2023-2026 eeldatavasti ligikaudu 1 mln euro ulatuses. Esialgsed Statistikaameti kulud on toodud allolevas tabelis: SAIO määrusest tulenevad esialgsed lisanduvad püsikulud Statistikaametile (eurodes) 2023 2024 2025 2026 1 537 000 551 000 367 000 314 000 305 000 Määruse rakendamise kulud täpsustuvad SAIO eelnõu läbirääkimisel selle alusel, milliseks kujuneb statistikavaldkondade ja alamvaldkondade ulatus ning statistika esitamise sagedus. Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitavad Rahandusministeerium, Keskkonna- ministeerium ja Maaeluministeerium riigieelarve ja riigieelarvestrateegia protsessi käigus. 4.3. Mõju keskkonnale Mõju keskkonnale võib hinnata oluliseks, eeskätt puudutab see eelnõus ettenähtud eesmärki koguda taimekaitsevahendite kasutuse andmeid administratiivallika kaudu. Keskkonna- poliitikat on võimalik TKV-de kasutuse andmestiku abil selgemini ja teadmuspõhisemalt suunata. Hetkel puudub täpne ülevaade TKV-de kasutuskoormusest. Reaalsete kasutusandmete puudumine on probleemina toodud ka Eesti seisukohtades strateegiale „Talust taldrikule“: "Eesti toetab taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevate andmete eeskirjade ajakohastamist, et parendada andmekogumist ja -kvaliteeti. Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise eesmärgi juures on hetkel probleemiks usaldusväärse ja järjepideva statistika puudumine." Taimekaitsevahendite kasutuse riiklik statistika ja selle alusandmestik täpsustub praegusega võrreldes oluliselt, kuivõrd kasutajate hõlmatus statistikas (u 90% kasutusest toimub põllu- majandussektoris) paraneb. Tekib võimalus võrrelda erinevate aastate TKV kasutuskoormusi ning otsida võimalikke seoseid erinevate muutujatega, nt ilmastikuga. Ka võimaldab planeeritav muudatus seostada TKV kasutuse andmed konkreetsete põllukultuuridega. See võimaldab edaspidi seostada taimekaitsevahendite kasutusandmeid erinevate keskkonna- näitajatega, ennetada võimalikke kasutuskoormustega seotud keskkonnaprobleeme, suunata poliitikaid teadmiste põhiselt, täita keskkonnastrateegiates (Elurikkuse strateegia aastani 2030 jt) seatud eesmärke. Parem kasutusinfo aitab tõsta ka üldist teadlikkust ja edendada jätku- suutlikumat põllumajandust. 6 5. Seisukohad põllumajanduse sisend- ja väljundnäitajate määruse eelnõu kohta 5.1 Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist, mis käsitleb põllumajanduse sisendite-väljundite statistikat. Oleme seisukohal, et määrusest peab selguma, millised nõuded riigile kaasnevad, et nende põhjal oleks võimalik hinnata statistika tegemise ligikaudset koormust, kulusid ning andmeesitajate võimekust andmeid esitada. Rakendusaktid peavad olema koostatud vähemalt 12 kuud enne referentsaasta algust. Määrus pakub alusandmeid ühise põllumajanduspoliitika, keskkonna-, toiduga kindlustatuse ja loomade heaoluga seotud poliitika vajadusteks. Neid andmeid vajatakse ka kliimamuutuste poliitika, kaubanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, regionaalpoliitika jms jaoks. Need andmed toetavad ka Euroopa rohelist kokkulepet, sellega seotud strateegiat „Talust taldrikule“ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ning tulevasi ühise põllumajanduspoliitika reforme. Samas ei selgu praegusest eelnõust riigile tulevikus tekkivad kohustused ega tekkiv koormus ja kulud. Leiame, et määruses peaks sisalduma kogu oluline osa ja see peaks andma ülevaate, millist, millise regulaarsusega ja mahus statistikat tuleb teha. Hinnangulistest kuludest ja koormusest ülevaate saamiseks tuleks määruses määrata näitajate arvu ülempiir nii põhistatistikale kui ka määrusevälistele ad hoc lisanäitajatele. Samuti tuleks määrata, millises mahus nõudeid võib muuta. Kuigi näitajate ülempiir ei pruugi kajastada täpselt koormust ja kulusid, annab see paremate alternatiivide puudumisel ja kokkulepitud teemade kontekstis siiski head infot orienteeruva töömahu kohta. Näitajate sisu osas saab esitada täpsemaid seisukohti rakendusaktide koostamise etapis, kuid maht peaks olema raammääruses kokku lepitud. Näitajate ülempiirid on samamoodi kokku lepitud ka 2018. a vastu võetud integreeritud põllumajandusstatistika (Integrated Farm Statistics, edaspidi IFS) raammääruses, sh eraldi põhistatistika ja ad hoc lisanäitajate osas. Need on rakendusaktide koostamise aluseks. Näitajate sisu, kirjeldust, täpsusnõudeid jms kirjeldavad rakendusaktid on praeguse eelnõu järgi planeeritud koostada vähemalt üheksa kuud enne referentsaasta algust. Nii lühikese aja jooksul ei ole võimalik kvaliteetselt statistikatööd ette valmistada ja ettevalmistusperioodiks on tarvis planeerida vähemalt kaksteist kuud. Määruse teemade ja alamteemade hulgas on mitmeid uusi teemasid või selliseid, mille edastus ei ole seni olnud kohustuslik. Näiteks lisatud toitainete tasakaaluga seotud statistika on äärmiselt vajalik, et suunata põllumajandustootjaid väetiste tõhusamale kasutamisele. Ka talust taldrikuni strateegias on ette nähtud väetiste kasutamise efektiivsuse suurendamine, mida on Eesti ka oma seisukohtades toetanud. Väetiste tõhusam kasutus võimaldab suurendada nii saagikust kui vähendada toitainete kadusid keskkonda. Seega, sellest võidaks nii tootja kui ka looduskeskkond. Taoline statistika võimaldaks hinnata väetiste kasutamise efektiivsust ja selle kaudu ka hajukoormuse tegelikku mõju keskkonnale. See omakorda võimaldaks anda tootjatele paremaid väetamissoovitusi ning töötada välja meetmeid hajukoormuse ohjamiseks. Põllu- majandusest tuleb täna kõige suurem lämmastiku ja fosfori koormus veekeskkonnale, sh Läänemerele. Nii toitainete bilansi andmed kui lisatavad rohumaade saagikuse ja karjatamisega seotud andmete näitajad on riigi seisukohast lisandväärtus. Näiteks aitavad toitainete kasutamise ja saagikuse täpsemad andmed oluliselt täpsemalt hinnata ja määrata põllu- majanduse hajukoormust ja selle paiknemist, mis omakorda on aluseks efektiivsete hajukoormuse vähendamise meetmete väljatöötamiseks. Samas tuleb arvesse võtta, et andmeesitajad suudaks vajalikke andmeid esitada, eelkõige puudutab see just rohumaa saagikuste ja karjatamise näitajaid. Rohumaasaaduste ja karjatamise 7 statistika on lisatud, kuna see on praegu puudulik. Ohuks on seejuures see, et põllumajanduses tegutsevatel isikutel puudub soovitud teave ning andmed põhinevad pigem hinnangul. 5.2 Eesti toetab taimekaitsevahendite kasutamise andmete kogumist elektroonilisse keskkonda, kuid liikmesriikidele peab jääma paindlikkus elektroonilise keskkonna valiku ja sellele ülemineku kiiruse suhtes. Eestil on plaanis koondada andmed e-põlluraamatusse ja rakendada seda järk-järgult 2023. aastast. Määruse eelnõus nõutakse praegu, et taimekaitsevahendite kasutamise statistika tegemiseks kogutaks andmed elektroonilisse administratiivsesse allikasse, mida Eestis ega enamikus teistes liikmesriikides ei ole seni elektroonselt tehtud. Liikmesriikidel on võimalik otsustada, mil viisil seda nõuet täita. Näiteks kohustab kehtiv veeseadus Eestis põllumajandusega tegelevat isikut pidama põlluraamatut, kuhu tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse, sh taimekaitse- vahendite kasutamise kohta. Põlluraamatu elektroonilise pidamise ja sinna märgitavate andmete edastamise kohustust hetkel kehtestatud ei ole. Kuna enamlevinud praktika kohaselt kasutavad täna Eestis põllumajandusega tegelevad isikud põlluraamatu pidamiseks vabalt valitud andmekandjal olevaid erinevaid lahendusi, siis üheks taimekaitsevahendite kasutamise andmete kogumise võimaluseks on põlluraamatu digitaliseerimine. E-põlluraamatu projekti- taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt esitatud ja taotletud sildfinantseerimist ligi 0,5 mln euro ulatuses. Õigusliku poole väljatöötamisega on plaan edasi liikuda samas ajakavas, nagu käib EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ettevalmistus: õiguslikud alused ja vajalikud muudatused luua 2022. aasta lõpuks, et alustada järkjärgulise rakendamisega 2023. aastast. EL põllumajandus- ja keskkonnapoliitika sisu eest vastutajatel (liikmesriigid, Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament) on vaja kokku leppida taimekaitsevahendite kasutamise elektroonse andmekogumise põhimõtted. Komisjon peab administratiivandmeid kindlalt vajalikuks ja on alustanud liikmesriikide vastavate ametkondadega läbirääkimisi. Peab arvestama, et andmete kättesaadavus mõjutab otseselt vastava statistika kvaliteeti. Taimekaitse- vahendite kasutamise andmete olemasolu riiklikul tasandil võimaldaks saada paremat ülevaadet kasutamise üksikasjade kohta ning selline info võimaldaks analüüsida keskkonnaandmete ja taimekaitsevahendite kasutamise omavahelisi seoseid, nt mõju mullale, tolmeldajatele, veele ning selle põhjal paremini asjakohaseid meetmeid ning poliitikat välja töötada. Näiteks kesk- konnavaldkonnas oleks võimalik järeldada mõju erinevatele keskkonnanäitajatele (nagu vee-, mulla- ja elustikunäitajad) ja seeläbi keskkonnaotsuseid paremini suunata. Samuti vähendaks taimekaitsevahendite kasutamise elektrooniliste andmete olemasolu oluliselt statistika tegemise koormust ja kaasnevaid kulusid, seega peab nende kättesaadavust statistika planeerimisel kindlasti arvestama. Samas näeb eelnõu ette taimekaitsevahendite statistika tegemise sageduse olulise suurendamise (võimalusel viia senine viieaastane sagedus ühele aastale). Administratiivsete andmeallikate kasutuselevõtt võimaldaks statistika regulaarsuse suurendamist. Praegune viieaastase sagedusega statistika ei ole piisav järelduste tegemiseks. Kuna taimekaitsevahendite kasutamine on seotud ilmastikutingimustega, siis ei pruugi konkreetse aasta TVK kasutuse statistika iseloomustada kogu viieaastast perioodi. Andmete esitamise sageduse suurendamine on oluline järelduste usaldusväärsuse tõstmiseks. Iga-aastaselt uuenev andmestik võimaldab teha statistiliselt usaldusväärsemaid järeldusi, eristada paremini aastate erisustest tulenevaid mõjusid ja seega parandada ülevaadet taimekaitsevahendite kasutamisest. Lisaks tekib võimalus luua seoseid erinevate näitajatega, sh keskkonnanäitajatega (ilmastikuandmed, mullakeemia jne). Andmete elektroonseks ja iga-aastaseks kogumiseks on riigil vaja luua 8 vastav tehniline võimekus, töötada välja kasutajasõbralikud IT-lahendused ja kokku leppida andmekogumis- ja kasutusreeglid. 5.3 Mahukate uute andmevajaduste tõttu suurenevad ka statistika tegemise kulud ja koormus. Peame vajalikuks kulude ja koormuse kasvu jälgimist ja liigse kasvu piiramiseks meetmete võtmist. Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitavad Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium riigieelarve ja riigieelarve strateegia protsessi käigus (vt ka jaotus 4.2). Koormuse ja kulude teemat tuleks jälgida kõigi nõuete juures ja kõigi olemasolevate vahenditega. Komisjonile (Eurostatile) nähakse ette võimalus määrata rakendusaktidega näitajate lävendeid, kui see ei mõjuta enam kui 5% ulatuses ELi asjaomase muutuja eeldatavat kogutulemust. Ülemäärase koormuse ja kulu vältimiseks on soovitav, et Eurostatil oleks võimalus määrata vähemoluliste näitajate (nt põllumajandustoodangu väärtusesse vähem panustavate põllumajanduskultuuride) puhul rakendusaktidega lävendeid nii, et see ei mõjutaks ELi asjaomase muutuja eeldatavat kogutulemust enam kui 10% ulatuses. Erijuhtudel võiks olla liikmesriikidel lubatud NUTS22 taseme statistikat teatud teemade osas mitte teha jne. 5.4 Eesti on seisukohal, et kuna kõik määruse rakendamise kulud jäävad liikmes- riikide kanda, siis peaks komisjon pakkuma liikmesriikidele vähemalt grante uute metoodikate ja protsesside arenduseks. Kui Euroopa Komisjon otsustab nõuda lisaks määruses juba sisalduvale ka määruseväliseid vajaduspõhiseid lisanäitajaid, siis peaks olema komisjonil ka kohustus selleks kaasrahastust pakkuda. Määrus nõuab mitmesugust uut statistikat ja toob kaasa senise statistika parendusvajadusi, mis põhjustab liikmesriikidele olulisi lisakulusid. Kui varasemates sarnastes määrustes (näiteks IFS) on nimetatud, et liikmesriikide statistikaametitel on võimalus taotleda uute metoodikate ja protsesside arenduseks komisjonilt grante, siis praeguses määruse eelnõus selline võimalus puudub ja tuleks juurde lisada. Euroopa Komisjoni jaoks on oluline tagada määruse planeeritud statistikakoosseisule lisaks vajadusel ka täiendavate ad hoc andmete saamise paindlikkus. Samas eeldab selliste pikemalt planeerimata vajaduste kiire realiseerimine riikidelt olulisi planeerimata lisaressursse. Seetõttu on teistes sarnastes määrustes (näiteks integreeritud põllumajandusstatistika määrus) ette nähtud ad hoc lisaandmete kogumise komisjonipoolne kaasrahastus kuni 90% ulatuses ja seda tuleks mõistlikus mahus jätkata ka antud määruse kohaldamisalas. 5.5 Nõustume määruse rakendamiseks ajapikenduse andmise võimaldamisega erandi näol. Erandite tegemisel tuleks arvesse võtta rakendamise koormust liikmesriikidele. Eesti on seisukohal, et kaheks aastaks taotletavat erandit peaks olema vajaduse korral võimalik täiendavalt pikendada veel kaheks aastaks. Statistikasüsteemi ümberkujundamine tähendab liikmesriikidele vajadust kohandada andmete kogumise süsteeme seoses uute andmenõuetega, sealhulgas juurdepääsuga haldusallikatele. Lisaks võib eeldada, et uusi haldusallikaid tuleb hakata kujundama. Seetõttu on oluline, et 2 Statistiliste territoriaalüksuste klassifikaator NUTS (on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu (EL) territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil (NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid, keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi). NUTS2 regioonides on tavaliselt 800 000 kuni 3 miljonit elanikku. NUTS 1 tasemest kõrgemal asub liikmesriikide n-ö riiklik tase. 9 määruse rakendamisaeg oleks piisav ning arvestaks liikmesriikide vajadustega paindlikult. Praegune eelnõu näeb ette erandi taotlemise võimalust ainult kuni kaheks aastaks. Eesti soovib võimalust määruse rakendamiseks uuesti täiendavat ajapikendust taotleda, kui esialgse erandi taotlemise põhjus ei ole esimese pikendusperioodi ajal ära langenud. 6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poole, kes arvamuse andsid. Määruse olulisimaid aspekte tutvustas Maaeluministeerium ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Taluliidule ja Maaelu Arendamise Sihtasutuse nõuandeteenistusele, kes toetasid vajadust liikuda administratiivandmete kasutamise suunas, kuid leidsid, et vajalik on pikem üleminekuperiood ning paindlikkus andmete esitamisel peab jääma. Esitatud arvamustega on Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud. Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud lisas 1. 10
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel