Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 16.09.2021 nr 11-3.3/6452-1
[email protected]
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse 2021/37, mis käsitleb
põllumajanduse sisendite ja väljundite
statistikat ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008,
(EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009
ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ,
eelnõu kohta
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse 2021/37, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning
millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr
1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, eelnõu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
Lisad:
1. Seletuskiri – 5 lehel
2. Seletuskirja lisa, kaasamise tabel – 5 lehel
3. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel
Kristiina Abel 611 3406,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Lisa 1. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel
Ministeeriumid
Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamine
Maaeluministeerium 1) Peame oluliseks ühtsete kvaliteedinormide ja võrreldavuse tagamist ning andmeesitajate Arvestatud läbivalt
halduskoormuse vähendamist ja kogu koostatava statistika tuginemist regulatsioonidele,
mitte vabatahtlikule kokkuleppele (Gentlemens’ agreement).
Selgitus: Kehtivates regulatsioonides puuduvad selged ühetaolised sätted kvaliteedi-
aruannete esitamisele ja nende sisule, kuigi neid koostatakse. Samuti ei koostata kogu
statistikat regulatsioonidele tuginedes vaid vabatahtlikul kokkuleppel (näiteks osa hinna
statistikast). Kvaliteedinormid ning kõigile kehtivad ühetaolised statistika tegemise alused
tagaks ühetaolised ja võrreldavad, asja- ja ajakohased andmed kõikide liikmesriikide kohta
ettenähtud ajal. Seoses andmevajaduse suurenemisega suureneb ka andmeesitajate
halduskoormus, mistõttu on oluline kasutada kord juba esitatud andmeid ning statistika
koostamisel erinevaid usaldusväärseid allikaid, vähendades seeläbi andmeesitajate koormust.
Maaeluministeerium 2) Leiame, et uute näitajate kohta statistiliste andmete kogumisel tuleb tagada ühetaoline Arvestatud seisukohapunktis
metoodika ning võtta arvesse, kas andmeesitajad suudavad vajalikke andmeid esitada, 5.3.
eelkõige puudutab see rohumaa saagikuste ning karjatamise näitajaid.
Selgitus: Rohumaasaaduste statistika on kehtiva regulatsiooni alusel puudulik, mistõttu
lisatakse rohumaid ja karjatamist kajastavate andmete statistika, kuid ohuks on seejuures see,
et andmeesitajatel puudub vastav teave ning andmed põhinevad pigem hinnangul.
Maaeluministeerium 3) Toetame ettepanekut lisada hinnastatistika SAIO1 regulatsiooni. Võtame teadmiseks
Selgitus: Hinnastatistikat koostatakse praegu vabatahtlikul kokkuleppel. Hinnastatistika
lisamine rahvamajanduse satelliitkontona põllumajanduse majandusarvestust reguleerivasse
määrusesse (EL) 138/2004 ei ole asjakohane, kuid on oluline sisend majandusarvestusse,
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr
543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ
mistõttu hinnastatistika lisamine SAIO alusel koostatava statistika hulka tagaks sisendi ja
võrreldavuse kogu EL tasemel.
Maaeluministeerium 4) Toetame, et andmete kogumisega seoses kaasneksid võimalikult väikesed kulud ja Arvestatud seisukohapunktis
administratiivne koormus. 5.1, 5.4 ja 5.5.
Selgitus: Statistikatööde tegemisel tuleks võimalikult palju kasutada erinevaid
usaldusväärseid andmeallikaid (näiteks PRIA, EMTA, PTA, Äriregister jne registreid) lisaks
statistikaküsimustikele.
Maaeluministeerium 5) Toetame võimalust statistikavajaduse muutumisel jääda paindlikuks ning määrata Võtame teadmiseks
detailid rakendusaktides, kus kajastuks täpsemalt ka liikmesriikide spetsiifika. Nõustume, et
teatud andmete puhul võib olla liikmesriigi panus EL kogutulemusse madal, kuid peame
oluliseks, et säilitatakse statistikatöid, mis on liikmesriigi vaates väga olulise tähtsusega ja
mis seega panustavad põllumajanduse majandusarvestuse näitajatesse või üldiste
kliimaeesmärkide täitmise seiresse.
Selgitus: Liikmesriikide põllumajanduse tootmisstruktuur ning panus kogu EL
põllumajandustoodangusse on väga erinev, oluline on tagada eelkõige EL taseme vajadus,
kuid arvesse tuleks võtta ka liikmesriikide siseriiklikke vajadusi statistika osas, mis kasutab
SAIO statistikat sisendina (näiteks majandusarvestus). Vältida tuleb olukorda, kus
väiksemate liikmesriikide väga paljud andmed on limiteeritud mõjuga EL agregeeritud
andmetele ning seega jääb majandusarvestuse vajaliku statistika kogumise kulu vaid
liikmesriigi enda kanda.
Maaeluministeerium 6) Leiame, et Ad hoc statistika koostamisega peab kaasnema selge lisarahastus ja Arvestatud seisukohapunktis
arvestada tuleb lisakoormusega ning mõistlike tähtaegadega. 5.5.
Selgitus: Vajadusel lisateemade statistika tööde tegemine eeldab lisaressursi kasutust,
mistõttu on oluline tagada nendel juhtudel vajalik lisarahastus ja mõistlikud
andmeedastustähtajad.
Maaeluministeerium 7) Toetame taimekaitsevahendite kasutamise andmete edastamissageduse muutmist Arvestatud seisukohapunktis
iga-aastaseks. 5.2.
Selgitus: praeguse viieaastase intervalliga andmete kogumine ei anna meie hinnangul
taimekaitsevahendite kasutamisest piisavat ülevaadet, sest taimekaitsevahendite kasutamise
suurimaks mõjutajaks on ilm sellel konkreetsel aastal, mille kohta andmed koguti. Seetõttu
on taimekaitsevahendite kasutamise kohta järelduste tegemine pikema perioodi puhul
keeruline ja ebatäpne.
Maaeluministeerium 8) Ei toeta art 8(4), milles eeldatakse, et liikmesriigid nõuavad professionaalsetelt Arvestatud osaliselt seisu-
kasutajatelt andmeid elektroonselt. kohapunktis 5.2
Selgitus: Euroopa Parlamendi määruse nr 1107/2009 artiklist 67 lõikest 1 ei tulene nõuet
andmete pidamise formaadile. Teiseks soovime märkida, et taimekaitsevahendeid
kasutatakse lisaks põllumajandussektorile ka mittepõllumajandussektoris. Statistikamäärus
on kavandatud kohalduma põllumajandussektorile. Seega andmete pidamise formaadi
kohustuse sätestamisega asetatakse taimekaitsevahendeid kasutavad isikud ebavõrdsesse
olukorda – põllumajandussektor peab andmeid pidama ja esitama elektrooniliselt, kuid
mittepõllumajandussektor mitte. Arusaamatuks jääb, miks on põllumajandusstatistikast
üksnes taimekaitsevahendeid käsitlevate andmete osas andmete esitamise koormus pandud
professionaalsetele taimekaitsevahendite kasutajatele ehk põllumajandustootjatele. Leiame,
et eesmärk on võimalik saavutada ka viisil, et asjakohased statistika kogumise ja töötlemise
asutused koguvad asjakohased andmed soovitud sektorist poliitika kujundamiseks tänaseks
kasutusel olevate andmete esitamise süsteemi kaudu. Samuti soovime rõhutada, et me ei pea
võimalikuks määruse EL nr 1107/2009 ja taimekaitseseaduse alusel pädeva asutuse rolli
täitva asutuse tööülesannete ümberkujundamist või täiendavate ülesannetega koormamist.
Leiame, et art 8 lõige 4 tuleks ümber sõnastada viisil, et andmete esitamise koormust ei
asetata põllumajanduses taimekaitsevahendeid kasutava isiku õlgadele, sh andmete
turvalisusega seotud asjaolude koormust. Meie hinnangul tuleks jätkata sama süsteemiga
nagu praegu, st valimisse sattunud ettevõtjad esitavad andmed eStat-i või telefoni teel.
1107/2009 ei ole mõeldud pädeva asutuse „nõudel“ („on request“) statistiliste andmete
küsimiseks, vaid teatud juhtudel lisainfo kogumiseks, kui see on vajalik teatud
kontrolljuhtumi lahendamiseks või kui keskkonnas on midagi katastroofilist juhtunud.
Komisjon peaks lahendama meie poolt tõstatatud küsimused ning nägema ette andmete
esitamise võimaluse nendele, kellel ei ole võimalik elektrooniliselt andmeid pidada.
Maaeluministeerium 9) Ei toeta piima ja piimatoodete andmete andmeedastuse muutmist harvemaks. Võtame teadmiseks.
Määruse eelnõu hõlmab piima
Selgitus: Eestis on piimal nii põllumajandustoodangus kui ka põllumajandustoodete ja piimatooteid käsitlevat
ekspordis oluline osa, seetõttu jälgime pidevalt sektoris toimuvat. Piimatoodete tootmise statistikat. Oleme käsitlenud
andmete kogumise muutmine kuuliselt poolaastaks halvendab oluliselt sektori seiret. Kõige Maaeluministeeriumi
probleemsem on piima üldtoodangu kohta andmete kogumise sageduse muutmine praeguselt arvamust seisukohtade
kvartaalselt aastaseks, kuna selliseid andmeid me peale Statistikaameti (SA) kusagilt ei saa, seletuskirja sissejuhatuses
samuti nende andmete abil arvutatavat kvartaalset lehmade produktiivsust.
Maaeluministeerium 10) Nõustume, et olemasolev mahepõllumajandust käsitlev statistika peab olema Võtame teadmiseks.
kooskõlas muu põllumajandusliku tootmise statistikaga ning integreeritud vastavates Määruse eelnõu hõlmab
andmekogumites, kasutades andmeallikana mahepõllumajanduse registri andmeid. mahepõllumajandust
käsitlevat statistikat sarnaselt
Selgitus: Mahepõllumajanduse valdkonna statistiliste andmete esitamist näeb ette nii kehtiv varasemale.
nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007 kui ka 1. jaanuarist 2022 kohaldatav Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/848. Ka Euroopa Liidu mahepõllumajanduse
tegevuskava näeb mahepõllumajandusele ülemineku stimuleerimiseks ühe tegevusena ette
Eurostati andmetel sektori ülevaadete koostamise ja regulaarse avaldamise. Seega on
ajakohaste statistiliste andmete olemasolu mahepõllumajanduse sektori arengu seisukohalt
oluline, kuid samas ei tohiks andmete kogumine tekitada ettevõtjatele liigset
halduskoormust. Praeguse praktika kohaselt esitab mahepõllumajanduse statistilised andmed
Eurostat-le Statistikaamet, andmeallikana kasutatakse Põllumajandus- ja Toiduameti
hallatavat mahepõllumajanduse registrit.
Keskkonnaministeeri Toetame Euroopa Komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu Arvestatud seisukohapunktis
um määruse väljatöötamiseks, mis käsitleb põllumajanduse sisendite-väljundite statistikat. 5.2.
Toetame standardiseeritud elektroonilist arvepidamist põllumajanduses (e-
põlluraamat) ja taimekaitsevahendite kasutuse kandmist registrisse. Peame oluliseks
komisjoni lähenemist, et taimekaitsevahendite kasutamise statistika kogumine peab
põhinema riiklike registrite andmetel. Toetame komisjoni ettepanekut määruse
1107/2009 muutmiseks eesmärgiga harmoniseerida taimekaitsevahendite kasutuse
andmete kogumine liikmesriikides.
Selgitus: Leiame, et põllumajandusel on suur mõju kliimamuutustele ja keskkonnale ning
sellest sõltuvad paljud kogukonnad. Lisaks EL tasemele vajavad ka liikmesriigid oma
põllumajanduse kohta võimalikult täpset teavet, mis võimaldab kavandada asjakohaseid
poliitikameetmeid. Keskkonnapoliitika tõhusamaks kujundamiseks on äärmiselt oluline
saada paremat informatsiooni põllumajandustegevuse kohta kui meil hetkel on. Oluline
oleks liikuda Eesti siseselt edasi põllumajanduse suurandmete projekti järgmiste etappidega,
mille eesmärk on põllumajandustootmisele võimaldada kasulikke andmed ja teha analüüsid
kättesaadavaks. Leiame, et suurandmete projekti realiseerimisega on võimalik saavutada
eelnõus kavandatud eesmärgid ka Eestis. See toetaks ka muude protsesside raames vajaliku
info kogumist ja analüüsimist. Uuringutega juhuslikku andmekogumist peaks vältima ning
andmed peaks olema süstemaatilised ja võrreldavad. See võimaldaks Eesti riigil teha
järeldusi keskkonnaseire andmete osas, kavandada vajaduse põhiseid toetus- ja
kaitsemeetmeid ning suunata tootjaid rakendama tõhusamaid tootmisvõtteid pidades silmas
nii keskkonna kui majanduslikke aspekte. Statistika esitamise seisukohast on riigisiseselt
oluline, et andmeid, mida planeeritava raammääruse alusel esitada EL-le (määruses (EÜ) nr
1059/2003 määratletud) NUTS 2 (statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur) tasandil,
kogutaks ja esitataks riigisiseselt detailsemalt, vähemalt maakonna tasandil.
Eesti Põllumajandus- Toetame vajadust liikuda administratiivandmete kasutamise suunas. Vajalik on pikem Arvestatud seisukohapunktis
Kaubanduskoda, üleminekuperiood ning paindlikkus andmete esitamisel peab jääma. 5.2.
Maaelu Arendamise
Sihtasutuse
nõuandeteenistus,
Taluliit
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja . september 2021 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37 kohta, mis käsitleb
põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat
1. Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse 2021/37, mis käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega
tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009
ning nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, eelnõu kohta:
1.1 Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist, mis käsitleb põllumajanduse
sisendite-väljundite statistikat. Oleme seisukohal, et määrusest peab selguma, millised nõuded
riigile kaasnevad, et nende põhjal oleks võimalik hinnata statistika tegemise ligikaudset
koormust, kulusid ning andmeesitajate võimekust andmeid esitada. Rakendusaktid peavad olema
koostatud vähemalt 12 kuud enne referentsaasta algust.
1.2 Eesti toetab taimekaitsevahendite kasutamise andmete kogumist elektroonilisse keskkonda, kuid
liikmesriikidele peab jääma paindlikkus elektroonilise keskkonna valiku ja sellele ülemineku
kiiruse suhtes. Eestil on plaanis koondada andmed e-põlluraamatusse ja rakendada seda järk-
järgult 2023. aastast.
1.3 Mahukate uute andmevajaduste tõttu suurenevad ka statistika tegemise kulud ja koormus. Peame
vajalikuks kulude ja koormuse kasvu jälgimist ja liigse kasvu piiramiseks meetmete võtmist.
Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitavad Rahandusministeerium,
Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium riigieelarve ja riigieelarve strateegia protsessi
käigus.
1.4 Eesti on seisukohal, et kuna kõik määruse rakendamise kulud jäävad liikmesriikide kanda, siis
peaks komisjon pakkuma liikmesriikidele vähemalt grante uute metoodikate ja protsesside
arenduseks. Kui Euroopa Komisjon otsustab nõuda lisaks määruses juba sisalduvale ka
määruseväliseid vajaduspõhiseid lisanäitajaid, siis peaks olema komisjonil ka kohustus selleks
kaasrahastust pakkuda.
1.5 Nõustume määruse rakendamiseks ajapikenduse andmise võimaldamisega erandi näol. Erandite
tegemisel tuleks arvesse võtta rakendamise koormust liikmesriikidele. Eesti on seisukohal, et
kaheks aastaks taotletavat erandit peaks olema vajaduse korral võimalik täiendavalt pikendada
veel kaheks aastaks.
2. Eesti esindajatel väljendada ülaltoodud seisukohti Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel.
1
3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha
seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide
Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
2
SELETUSKIRI
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2021/37 eelnõu kohta, mis
käsitleb põllumajanduse sisendite ja väljundite statistikat ning millega tunnistatakse
kehtetuks määrused (EÜ) nr 1165/2008, (EÜ) nr 543/2009 ja (EÜ) nr 1185/2009 ning nõukogu
direktiiv 96/16/EÜ
1. Sissejuhatus
Eurostat on aastakümneid koordineerinud ELi põllumajandust käsitlevat Euroopa põllu-
majandusstatistika kogumist liikmesriikide poolt. 2016. aastal hinnati põllumajanduslike
majapidamiste struktuuri, põllumajanduse arvepidamise, looma- ja taimekasvatuse, mahepõllu-
majanduse, põllumajandushindade, pestitsiidide, toitainete ja muu põllumajanduse andmete
kogumist ja leiti, et seda tuleks ajakohastada, et võtta arvesse põllumajanduse, ühise põllu-
majanduspoliitika ja muude seonduvate ELi poliitikavaldkondade muutusi. Praeguse põllu-
majandusstatistika süsteemi hindamise käigus jõudis Euroopa Komisjon järeldusele, et vaja on
rakendada kogu põllumajandusstatistika süsteemis süstemaatilist lähenemisviisi. Komisjon
leidis, et kõige parem oleks hõlmata kogu põllumajandusstatistika Euroopa Parlamendi ja
nõukogu kolme määrusega. Esimene määrus (käsitleb integreeritud statistikat põllu-
majanduslike majapidamiste kohta) võeti vastu juba 2018. aastal. Teine määrus (põllu-
majanduse arvepidamise määrus) on praegu ajakohastamisel. Kolmas määrus on selle seletus-
kirja aluseks olev seadusandlik ettepanek põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika
kohta.
Põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määrus (edaspidi SAIO) käsitleb suurt osa
põllumajandusstatistikast ja asendab mitmed senised määrused. SAIO eesmärk on pakkuda
alusandmeid ühise põllumajanduspoliitika, keskkonna-, toiduga kindlustatuse ja loomade
heaoluga seotud poliitika vajadusteks. Põllumajandusstatistika andmeid vajatakse ka kliima-
muutuste poliitika, kaubanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, regionaalpoliitika jms jaoks. Need
andmed toetavad ka Euroopa rohelist kokkulepet, sellega seotud strateegiat „Talust taldrikule“
ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ning tulevasi ühise põllumajanduspoliitika reforme.
Raammääruse lisa määrab neli valdkonda (loomakasvatusstatistika, taimekasvatusstatistika,
põllumajandushindade statistika ning toitainete ja taimekaitsevahendite statistika), 12 teemat ja
35 alamteemat. Lisa sätestab ka andmeedastussageduse, mis on olenevalt alamteemast kord
kuus, kord aastas või harvem. Iga valdkonna kohta on plaanis koostada rakendusakt, mille sisu
ja näitajad on Eurostati töögruppides väljatöötamisel. Mitmed teemad ja alamteemad on kas
uued või ei ole nende edastus seni olnud kohustuslik, näiteks põllumajanduskultuuride bilanss
(kaks alamteemat), rohumaad ja karjatamine, sisendite absoluuthinnad (kolm alamteemat),
põllumajandusmaa müügi- ja rendihinnad (kaks alamteemat), toitained põllumajandusväetistes
(kaks alamteemat) ja toitainete bilanss (seitse alamteemat). Varasemate teemade alla lisandub
alamteemasid (nt toidumunad), alamteemade alla näitajaid ja mõnedel juhtudel sageneb
edastamissagedus (nt lihatootmine igakuise ja taimekaitsevahendite kasutus aastase
intervalliga). Kohustuslikuks muutuvate andmeedastuste hulgas on ka seniseid maaelu-
ministeeriumi tellimusi. Üksikutel juhtudel on määruses pakutud ka senise edastamissageduse
muutmist harvemaks (nt piimatoodete tootmine kuu asemel kord poolaastas, ka piima
kogutoodangut vajatakse edaspidi vaid kord aastas). Maaeluministeerium on väljendanud
vastumeelsust andmete esitamissageduse harvemaks muutmise suhtes, sest piimal on nii
1
põllumajandustoodangus kui põllumajandustoodete ekspordis oluline osa ja seega muudatused
halvendaks nende hinnangul oluliselt sektori seiret. Kui arvestada eeltoodud
andmeedastussageduse säilimisega, siis ei saa piimandusstatistika sageduse vähendamisega
kompenseerida SAIO määrusega lisanduvaid statistikavajadusi, kuigi Euroopa Komisjon sellise
võimaluse ette näeb.
Määrus avaldab mõju kogu põllumajandussektorile, nii tootjatele kui ka töötlejatele, kelle
andmeesituskoormus suureneb uute näitajate lisandumisel või andmete edastussageduste
muutumisel. Samuti on mõjutatud kõik andmekasutajad, näiteks on Maaeluministeeriumile
väga oluline statistiliste andmete kogumine, mis aitab tõenduspõhiselt valmistada ette EL ühist
põllumajanduspoliitikat, strateegiakava sekkumisi ning hinnata sekkumiste mõju.
Raammäärus loodetakse vastu võtta 2022. aastal, rakendusaktid 2023. aastal, sel juhul oleks
esimeseks andmeedastusaastaks 2025. aasta, mil edastatakse andmeid 2024. a kohta.
Seletuskirja koostamise ajal toimub määruse eelnõu menetlemine EL nõukogu statistika
töörühmas, arutelud algasid 19.02.2021.
Seletuskirja koostasid statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhtiv-
analüütikud Eve Valdvee (
[email protected], 625 9397) ja Kaia Oras (
[email protected], 625
9234), partnerlussuhete juht Jaana Tael (
[email protected], 625 9336), keskkonna-
ministeeriumi strateegiajuht Külli Tammur (
[email protected], 626 2960) ja välissuhete
osakonna peaspetsialist Annaliisa Jäme (
[email protected], 626 2914), maaelu-
ministeeriumi taimetervise osakonna juhataja asetäitja Tarvo Järve (
[email protected], 625
6536), maakasutuspoliitika osakonna otsetoetuste büroo juhataja Reno Paju
(
[email protected], 625 6144), maaelupoliitika ja analüüsi osakonna peaspetsialist Marje
Mäger (
[email protected]; 625 6217) ja rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja
rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Meelis Meigas (
[email protected], 611 3073).
2. Määruse eelnõu sisu ülevaade
Eelnõu algab määruse reguleerimiseseme (artikkel 1), määruses kasutatud põhimõistete
(artikkel 2) ning määruse statistilise kogumi (põllumajanduses tegutsevad üksused ja ette-
võtted) ning vaatlusüksuste (põllumajandusmaa, -loomad, põllumajandustoodete import ja
eksport ning põllumajandusest tulenevad tehingud ning kaupade ja teenuste vood, artikkel 3)
määratlemisega.
Artiklis 4 kehtestatakse määrusega hõlmatud põllumajandusvaldkondade statistikaks vajalike
andmete katvusnõuded. Korrapäraselt kogutavatele põllumajandustegevuse andmetele
kehtivad nõuded on sätestatud artiklis 5, milles nähakse komisjonile ette ka määruse lisas
käsitletud alamteemade muutmisõigus delegeeritud aktide kaudu ning õigus määratleda
Eurostatile esitatavate andmekogumite sisu ehk tehnilised elemendid. Samas artiklis nähakse
ette ka liikmesriikide kohustus esitada andmed kindlaks määratud Eurostati poolt kehtestatud
tehnilises vormingus.
Artiklis 6 nähakse ette komisjoni õigus küsida liikmesriikidelt veel ka käesoleva määrusega
katmata ad hoc lisaandmeid delegeeritud õigusaktide kaudu ning artikkel täpsustab, mil viisil
peab seda tegema. Artikkel 7 täpsustab andmekogumite edastamise sagedust määruse lisa
kaudu. Eurostatile nähakse ette võimalus määrata rakendusaktidega näitajate lävendeid, kui see
ei mõjuta enam kui 5% ulatuses ELi asjaomase muutuja eeldatavat kogutulemust. Artiklis 8
määratletakse andmeallikad (uuringud, haldusandmete allikad jms) ja meetodid. Artikkel 9
2
täpsustab vaatlusperioodi määruse lisa kaudu. Statistika kvaliteedinõuded ja –aruandlus on
sätestatud artiklis 10.
Määrus ei näe ette rahastust ja kõik kulud tuleb kanda liikmesriikidel. Erandiks on määruse-
välised artikli 6 kohased ad hoc lisaandmed, mille osas nähakse ette toetuse võimalus, mis ei
tohi ületada 90% rahastamiskõlblikest kuludest (artikkel 11). Artikkel 12 näeb ette liidu
finantshuvide kaitse korralduse.
Kui liikmesriigi statistikasüsteemis tuleb määruse tõttu teha suuri ümberkorraldusi, on artiklis
13 võimaldatud erandi tegemine kuni kaheks aastaks ja sätestatud selle tingimused. Artikliga
14 volitatakse komisjoni delegeeritud akte vastu võtma ning nähakse ette selle volituse
tagasivõtmise ja akti jõustumise kord. Artiklites 15–18 sätestatakse komiteemenetluse kord,
määruse (EÜ) nr 617/2008 muutmine, määrusega asendatavate EL õigusaktide kehtetuks-
tunnistamine ja määruse jõustumine 1. jaanuaril sellel aastal, mille alguseks on kulunud 18 kuud
määruse vastuvõtmisest.
3. Euroopa Liidu asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele
3.1 Õiguslik alus
Euroopa statistika õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 338.
Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu statistika
tegemise meetmed, kui liit vajab sellist statistikat oma ülesannete täitmiseks. See on kohane,
kuna artiklis 338 on sätestatud Euroopa statistika tegemise nõuded, mille kohaselt peab
statistika vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse,
kulutasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele.
Kvaliteediaruannete õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 223/20091 artikkel 12.
Kohane on ka valik määruse kasuks, et tagada ELTL artikli 338 nõuete järgimine ja
üheseltmõistetavus kõikides liikmesriikides.
3.2 Subsidiaarsuse printsiip
Nõustume komisjoni subsidiaarsuse analüüsiga, mille kohaselt statistikasüsteemi reguleerimine
EL ja mitte liikmesriigi tasandil aitab tagada selle jätkuva standarditekohase toimimise.
Üks põhikriteeriume, millele statistilised andmed peavad vastama, on andmete järjepidevus ja
võrreldavus. Liikmesriigid ei suuda saavutada vajalikku järjepidevust ja võrreldavust ilma selge
Euroopa raamistikuta, st liidu õigusaktideta, millega määratakse kindlaks ühised statistika-
mõisted, aruandlusvormid ja kvaliteedinõuded.
Võrreldavuse nõue on põllumajandusstatistikas väga oluline ühise põllumajanduspoliitika tõttu.
Kavandatud tegevuse eesmärki ei ole võimalik rahuldavalt saavutada, kui liikmesriigid
tegutsevad eraldi. Tõhusam on tegutseda liidu tasandil, tuginedes liidu õigusaktile, millega
1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1101/2008 (konfidentsiaalsete statistiliste
andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta), nõukogu määruse (EÜ) nr 322/97 (ühenduse
statistika kohta) ja nõukogu otsuse 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistika-
programmi komitee) kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 164).
3
tagatakse kavandatud õigusaktiga hõlmatud statistikavaldkondades statistilise teabe
võrreldavus.
3.3 Proportsionaalsuse põhimõte
Nõustume komisjoni hinnanguga määruse proportsionaalsusele, arvestades, et kõikides
liikmesriikides ühtede ja samade põhimõtete rakendamine tagab kogutud ja koostatud Euroopa
põllumajandusstatistika kvaliteedi ja võrreldavuse. Samamoodi tagab ettepanek, et Euroopa
põllumajandusstatistika jääb asjakohaseks ning seda kohandatakse vastavalt kasutajate
vajadustele. Määrus muudab statistika tegemise kulutõhusamaks, arvestades samas
liikmesriikide süsteemide eripära.
4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte
4.1 Mõju majandusele
Põllumajandus on oluline sektor, mis hõlmab peaaegu poole ELi maismaast ja annab ELile
suurema osa toidust, tagades nii toiduohutuse kui ka toiduga kindlustatuse. Sektoril on suur
mõju kliimamuutustele ja keskkonnale ning paljud maakogukonnad sõltuvad põllumajandusest.
ELi ühisele põllumajanduspoliitikale (ÜPP) kulub aastas ligi 53 miljardit eurot (43% ELi
eelarvest). EL vajab ja SAIO määrusega püütakse pakkuda selles valdkonnas kõige täpsemat
teavet, et kujundada poliitikat, mis on kasulik kõigile Euroopa kodanikele, jaotades ühise
põllumajanduspoliitika (ÜPP) märkimisväärse eelarve ja seonduvad meetmed kõige tõhusamalt
ja tulemuslikumalt.
Samas on Eesti ja teised liikmesriigid läbirääkimiste käigus juhtinud tähelepanu, et probleem-
kohaks on liikmesriikide ja vastajate täiendav koormus ja kulud, kuna ettepanekuga tuuakse
sisse uusi andmekogumeid ja kogumisviise. Kogutavad näitajad määratakse rakendusaktidega
ja kuna määruse eelnõus ei sisaldu praegu liikmesriikide poolt soovitud näitajate ülempiiri, ei
ole määrusest tulenevat halduskoormust võimalik täna mõistlikult hinnata.
Taimekaitsevahendite (TKV) kasutuse statistika osas kohustab määruse eelnõu liikmesriike
liikuma taimekaitsevahendite registri põhisele andmehõivele. Eesti taimekaitsevahendite
registri eesmärk ei ole kehtiva EL regulatsiooni alusel põllupõhine taimekaitsevahendite
elektrooniline registreerimine, mistõttu on selle registri andmete kasutamise võimaldamise
eelduseks nii vastava regulatsiooni muutmine EL tasemel kui registri arendamine. Selleks, et
tagada paindlikkus ning vähendada andmeesitajate, riiklike statistikaametite ja muude
riigiasutuste halduskoormust, peaks liikmesriikidel olema lubatud kasutada ka kõiki muid
allikaid, meetodeid ja uuenduslikke lähenemisviise.
Taimekaitsevahendite kasutamise andmete elektroonilisest administratiivsest allikast kogumise
üheks võimaluseks on põlluraamatu digitaliseerimine. Täna ei ole Eestis kohustust andmeid
registrisse koguda, vaid need peavad kontrollimisel olema esitamiseks kättesaadavad ja
põllumajanduses tegutsejad võivad andmeid omada mistahes viisil. Tavapäraselt kantakse
andmed põllumajanduses tegutseja juures asuvale ja talle sobival andmekandjal olevasse
põlluraamatusse. Taimekaitsevahendite kasutamise kohta peetakse professionaalsete kasutajate
poolt arvestust isikule sobivas vormis ning ainult elektroonilisele andmeesitusele üleminek
vajab pikemat üleminekuperioodi.
4
E-põlluraamatu projektitaotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt
esitatud ja taotletud sildfinantseerimist ligemale 0,5 mln euro ulatuses. Õigusliku poole välja-
töötamisega on plaan edasi liikuda samas ajakavas nagu käib EL ühise põllumajanduspoliitika
(ÜPP) strateegiakava ettevalmistus ehk õiguslikud alused ja vajalikud muudatused luua 2022.
aasta lõpuks, et alustada järkjärgulise rakendamisega 2023. aastast.
Andmekogumisel on eesmärgiks liikuda digitaalsete kanalite ja süsteemide suunas, mis tagab
andmete kvaliteedi ja lihtsustab pikemas perspektiivis olukorda nii andmekogujatele kui ka
andmeesitajatele. See toetab ka muude protsesside käigus vajaliku info kogumist ja
analüüsimist, näiteks mullastrateegiast tulenevate eesmärkide täitmise osas. Andmed on
olulised ka hajukoormuse hindamiseks ning sisenditeks nitraaditundlike alade ja veekogumite
seire ja meetmete osas. Andmed peaksid olema süstemaatilised ja võrreldavad, mida aitaks
tagada elektroonilise administratiivse allika põhine andmehõive. Andmeesituskoormuse kasv
toob ettevõtjale kaasa ajakulu nõutava informatsiooni koondamiseks ja edastamiseks. E-
teenuste arendamine on halduskoormuse vähendamise seisukohast positiivne, kuid e-teenuste
arendusega võivad lisanduda ettevõtjatele ka mõningad lisakulud (nt kaasaegne põllumajandus-
tehnika pakub võimalusi andmeid saata arvutisse, mille puhul on oluline andmeplatvormide
ühildumine ehk masinatootjate platvormid ei pruugi ühilduda).
4.2 Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele
Eesti ja teised liikmesriigid on läbirääkimiste käigus juhtinud tähelepanu järgmistele probleem-
kohtadele:
Liikmesriikide ja vastajate täiendav koormus ja kulud kasvavad, kuna ettepanekuga tuuakse
sisse uusi andmekogumeid ja -kogumisviise.
Määrus ei näe ette komisjonipoolset statistika tegemise rahastust. Erandiks on ainult artiklis
6 nimetatud määruseväliste vajaduspõhiste, nn ad hoc lisaandmete võimalik
komisjonipoolne rahastus. Kui määruseväliseid ad hoc lisaandmeid on vaja, siis peaks
komisjonil olema mitte võimalus, vaid kohustus selleks kaasrahastust pakkuda.
Kõik määrusega ettenähtud statistika tegemise kulud jäävad liikmesriikide kanda.
Liikmesriikidele tuleks pakkuda võimalust taotleda komisjonilt grante vähemalt uute
metoodikate ja protsesside arenduseks. EL statistikagrante rahastatakse ühtse turu
programmist.
Komisjonile antud ulatuslikud volitused, mille suhtes paljud liikmesriigid, sealhulgas Eesti,
peavad vajalikuks kaitseklauslite sätestamist. See aitaks vältida olukorda, kus puudub
ülevaade määrusega kaasnevast põllumajandussektori koormuse ja liikmesriikide
tootmiskulude suurenemisest.
Määruse eelnõu näeb ette taimekaitsevahendite kasutamise andmete kogumise administratiiv-
allikatest olukorras, kus vastavad registrid paljudes liikmesriikides täna puuduvad ja statistikat
on saanud koostada mitmetel muudel viisidel. Eestis kogutakse TKV-de kasutamise kohta infot
valimipõhise küsitlemise teel iga viie aasta tagant (viimati 2020. aastal). 2020. aasta TKV-de
kasutuse küsimustik oli osa taimekasvatuse uuringust. Valimis oli 1555 põllumajanduslikku
majapidamist enam kui 14 000 maakasutusega põllumajandusliku majapidamise hulgast.
Valimis olid ka mahepõllumajandustootjad ning üksused, kus taimekaitsevahendeid ei kasutata.
Eeltoodust nähtub, et praegu tehakse järeldusi väikese hulga info põhjal ja tuleks luua
administratiivallikas andmete kogumiseks. Taimekaitsevahendite kasutamise andmete
elektroonilisest administratiivsest allikast kogumise võimaluseks on põlluraamatu
digitaliseerimine.
5
Maaeluministeeriumi valitsemisalale võivad lisanduda registrite loomise ja/või täiendamise
kulud, mida on hetkel keeruline prognoosida, kuid hinnanguliselt võib see ulatuda kuni miljoni
euroni. E-põlluraamatu projektitaotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
poolt esitatud ja taotletud sildfinantseerimist ligi 0,5 mln euro ulatuses. Õiguslikud alused on
plaanis välja töötada EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava ettevalmistusega
samas ajakavas: kõik vajalikud muudatused kavatsetakse teha 2022. aasta lõpuks, et alustada
järkjärgulise rakendamisega 2023. aastast. Elektrooniliste andmete esitamise kohustus laieneks
kõikidele põllumajanduses tegutsevatele taimekaitsevahendite kasutajatele.
Statistikaametile määrusega pandud ülesannete täitmisest tulenevat halduskoormust ja
täiendavat kulu ei ole praeguse määruse ülesehituse juures võimalik mõistlikult hinnata, väga
üldiste hinnangute kohaselt võib see olla aastatel 2023–2026 1,53 miljonit eurot. Nagu öeldud,
lisanduvad sellele Maaeluministeeriumi SAIO määruse rakendamise esialgsed kulud e-
põlluraamatu arenduseks ja rakendamiseks aastatel 2023-2026 eeldatavasti ligikaudu 1 mln
euro ulatuses.
Esialgsed Statistikaameti kulud on toodud allolevas tabelis:
SAIO määrusest tulenevad esialgsed
lisanduvad püsikulud Statistikaametile
(eurodes) 2023 2024 2025 2026
1 537 000 551 000 367 000 314 000 305 000
Määruse rakendamise kulud täpsustuvad SAIO eelnõu läbirääkimisel selle alusel, milliseks
kujuneb statistikavaldkondade ja alamvaldkondade ulatus ning statistika esitamise sagedus.
Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitavad Rahandusministeerium, Keskkonna-
ministeerium ja Maaeluministeerium riigieelarve ja riigieelarvestrateegia protsessi käigus.
4.3. Mõju keskkonnale
Mõju keskkonnale võib hinnata oluliseks, eeskätt puudutab see eelnõus ettenähtud eesmärki
koguda taimekaitsevahendite kasutuse andmeid administratiivallika kaudu. Keskkonna-
poliitikat on võimalik TKV-de kasutuse andmestiku abil selgemini ja teadmuspõhisemalt
suunata. Hetkel puudub täpne ülevaade TKV-de kasutuskoormusest. Reaalsete kasutusandmete
puudumine on probleemina toodud ka Eesti seisukohtades strateegiale „Talust taldrikule“:
"Eesti toetab taimekaitsevahendite kasutamist käsitlevate andmete eeskirjade ajakohastamist,
et parendada andmekogumist ja -kvaliteeti. Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise
eesmärgi juures on hetkel probleemiks usaldusväärse ja järjepideva statistika puudumine."
Taimekaitsevahendite kasutuse riiklik statistika ja selle alusandmestik täpsustub praegusega
võrreldes oluliselt, kuivõrd kasutajate hõlmatus statistikas (u 90% kasutusest toimub põllu-
majandussektoris) paraneb. Tekib võimalus võrrelda erinevate aastate TKV kasutuskoormusi
ning otsida võimalikke seoseid erinevate muutujatega, nt ilmastikuga. Ka võimaldab
planeeritav muudatus seostada TKV kasutuse andmed konkreetsete põllukultuuridega. See
võimaldab edaspidi seostada taimekaitsevahendite kasutusandmeid erinevate keskkonna-
näitajatega, ennetada võimalikke kasutuskoormustega seotud keskkonnaprobleeme, suunata
poliitikaid teadmiste põhiselt, täita keskkonnastrateegiates (Elurikkuse strateegia aastani 2030
jt) seatud eesmärke. Parem kasutusinfo aitab tõsta ka üldist teadlikkust ja edendada jätku-
suutlikumat põllumajandust.
6
5. Seisukohad põllumajanduse sisend- ja väljundnäitajate määruse eelnõu kohta
5.1 Eesti toetab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse vastuvõtmist, mis käsitleb
põllumajanduse sisendite-väljundite statistikat. Oleme seisukohal, et määrusest peab
selguma, millised nõuded riigile kaasnevad, et nende põhjal oleks võimalik hinnata
statistika tegemise ligikaudset koormust, kulusid ning andmeesitajate võimekust andmeid
esitada. Rakendusaktid peavad olema koostatud vähemalt 12 kuud enne referentsaasta
algust.
Määrus pakub alusandmeid ühise põllumajanduspoliitika, keskkonna-, toiduga kindlustatuse ja
loomade heaoluga seotud poliitika vajadusteks. Neid andmeid vajatakse ka kliimamuutuste
poliitika, kaubanduspoliitika, sotsiaalpoliitika, regionaalpoliitika jms jaoks. Need andmed
toetavad ka Euroopa rohelist kokkulepet, sellega seotud strateegiat „Talust taldrikule“ ja
bioloogilise mitmekesisuse strateegiat ning tulevasi ühise põllumajanduspoliitika reforme.
Samas ei selgu praegusest eelnõust riigile tulevikus tekkivad kohustused ega tekkiv koormus
ja kulud. Leiame, et määruses peaks sisalduma kogu oluline osa ja see peaks andma ülevaate,
millist, millise regulaarsusega ja mahus statistikat tuleb teha. Hinnangulistest kuludest ja
koormusest ülevaate saamiseks tuleks määruses määrata näitajate arvu ülempiir nii
põhistatistikale kui ka määrusevälistele ad hoc lisanäitajatele. Samuti tuleks määrata, millises
mahus nõudeid võib muuta. Kuigi näitajate ülempiir ei pruugi kajastada täpselt koormust ja
kulusid, annab see paremate alternatiivide puudumisel ja kokkulepitud teemade kontekstis
siiski head infot orienteeruva töömahu kohta. Näitajate sisu osas saab esitada täpsemaid
seisukohti rakendusaktide koostamise etapis, kuid maht peaks olema raammääruses kokku
lepitud.
Näitajate ülempiirid on samamoodi kokku lepitud ka 2018. a vastu võetud integreeritud
põllumajandusstatistika (Integrated Farm Statistics, edaspidi IFS) raammääruses, sh eraldi
põhistatistika ja ad hoc lisanäitajate osas. Need on rakendusaktide koostamise aluseks.
Näitajate sisu, kirjeldust, täpsusnõudeid jms kirjeldavad rakendusaktid on praeguse eelnõu järgi
planeeritud koostada vähemalt üheksa kuud enne referentsaasta algust. Nii lühikese aja jooksul
ei ole võimalik kvaliteetselt statistikatööd ette valmistada ja ettevalmistusperioodiks on tarvis
planeerida vähemalt kaksteist kuud.
Määruse teemade ja alamteemade hulgas on mitmeid uusi teemasid või selliseid, mille edastus
ei ole seni olnud kohustuslik. Näiteks lisatud toitainete tasakaaluga seotud statistika on
äärmiselt vajalik, et suunata põllumajandustootjaid väetiste tõhusamale kasutamisele. Ka talust
taldrikuni strateegias on ette nähtud väetiste kasutamise efektiivsuse suurendamine, mida on
Eesti ka oma seisukohtades toetanud. Väetiste tõhusam kasutus võimaldab suurendada nii
saagikust kui vähendada toitainete kadusid keskkonda. Seega, sellest võidaks nii tootja kui ka
looduskeskkond. Taoline statistika võimaldaks hinnata väetiste kasutamise efektiivsust ja selle
kaudu ka hajukoormuse tegelikku mõju keskkonnale. See omakorda võimaldaks anda tootjatele
paremaid väetamissoovitusi ning töötada välja meetmeid hajukoormuse ohjamiseks. Põllu-
majandusest tuleb täna kõige suurem lämmastiku ja fosfori koormus veekeskkonnale, sh
Läänemerele. Nii toitainete bilansi andmed kui lisatavad rohumaade saagikuse ja karjatamisega
seotud andmete näitajad on riigi seisukohast lisandväärtus. Näiteks aitavad toitainete
kasutamise ja saagikuse täpsemad andmed oluliselt täpsemalt hinnata ja määrata põllu-
majanduse hajukoormust ja selle paiknemist, mis omakorda on aluseks efektiivsete
hajukoormuse vähendamise meetmete väljatöötamiseks.
Samas tuleb arvesse võtta, et andmeesitajad suudaks vajalikke andmeid esitada, eelkõige
puudutab see just rohumaa saagikuste ja karjatamise näitajaid. Rohumaasaaduste ja karjatamise
7
statistika on lisatud, kuna see on praegu puudulik. Ohuks on seejuures see, et põllumajanduses
tegutsevatel isikutel puudub soovitud teave ning andmed põhinevad pigem hinnangul.
5.2 Eesti toetab taimekaitsevahendite kasutamise andmete kogumist elektroonilisse
keskkonda, kuid liikmesriikidele peab jääma paindlikkus elektroonilise keskkonna valiku
ja sellele ülemineku kiiruse suhtes. Eestil on plaanis koondada andmed e-põlluraamatusse
ja rakendada seda järk-järgult 2023. aastast.
Määruse eelnõus nõutakse praegu, et taimekaitsevahendite kasutamise statistika tegemiseks
kogutaks andmed elektroonilisse administratiivsesse allikasse, mida Eestis ega enamikus teistes
liikmesriikides ei ole seni elektroonselt tehtud. Liikmesriikidel on võimalik otsustada, mil viisil
seda nõuet täita. Näiteks kohustab kehtiv veeseadus Eestis põllumajandusega tegelevat isikut
pidama põlluraamatut, kuhu tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse, sh taimekaitse-
vahendite kasutamise kohta. Põlluraamatu elektroonilise pidamise ja sinna märgitavate
andmete edastamise kohustust hetkel kehtestatud ei ole. Kuna enamlevinud praktika kohaselt
kasutavad täna Eestis põllumajandusega tegelevad isikud põlluraamatu pidamiseks vabalt
valitud andmekandjal olevaid erinevaid lahendusi, siis üheks taimekaitsevahendite kasutamise
andmete kogumise võimaluseks on põlluraamatu digitaliseerimine. E-põlluraamatu projekti-
taotlus on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt esitatud ja taotletud
sildfinantseerimist ligi 0,5 mln euro ulatuses. Õigusliku poole väljatöötamisega on plaan edasi
liikuda samas ajakavas, nagu käib EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava
ettevalmistus: õiguslikud alused ja vajalikud muudatused luua 2022. aasta lõpuks, et alustada
järkjärgulise rakendamisega 2023. aastast.
EL põllumajandus- ja keskkonnapoliitika sisu eest vastutajatel (liikmesriigid, Euroopa
Komisjon, Euroopa Parlament) on vaja kokku leppida taimekaitsevahendite kasutamise
elektroonse andmekogumise põhimõtted. Komisjon peab administratiivandmeid kindlalt
vajalikuks ja on alustanud liikmesriikide vastavate ametkondadega läbirääkimisi. Peab
arvestama, et andmete kättesaadavus mõjutab otseselt vastava statistika kvaliteeti. Taimekaitse-
vahendite kasutamise andmete olemasolu riiklikul tasandil võimaldaks saada paremat ülevaadet
kasutamise üksikasjade kohta ning selline info võimaldaks analüüsida keskkonnaandmete ja
taimekaitsevahendite kasutamise omavahelisi seoseid, nt mõju mullale, tolmeldajatele, veele
ning selle põhjal paremini asjakohaseid meetmeid ning poliitikat välja töötada. Näiteks kesk-
konnavaldkonnas oleks võimalik järeldada mõju erinevatele keskkonnanäitajatele (nagu vee-,
mulla- ja elustikunäitajad) ja seeläbi keskkonnaotsuseid paremini suunata. Samuti vähendaks
taimekaitsevahendite kasutamise elektrooniliste andmete olemasolu oluliselt statistika tegemise
koormust ja kaasnevaid kulusid, seega peab nende kättesaadavust statistika planeerimisel
kindlasti arvestama.
Samas näeb eelnõu ette taimekaitsevahendite statistika tegemise sageduse olulise suurendamise
(võimalusel viia senine viieaastane sagedus ühele aastale). Administratiivsete andmeallikate
kasutuselevõtt võimaldaks statistika regulaarsuse suurendamist. Praegune viieaastase
sagedusega statistika ei ole piisav järelduste tegemiseks. Kuna taimekaitsevahendite
kasutamine on seotud ilmastikutingimustega, siis ei pruugi konkreetse aasta TVK kasutuse
statistika iseloomustada kogu viieaastast perioodi. Andmete esitamise sageduse suurendamine
on oluline järelduste usaldusväärsuse tõstmiseks. Iga-aastaselt uuenev andmestik võimaldab
teha statistiliselt usaldusväärsemaid järeldusi, eristada paremini aastate erisustest tulenevaid
mõjusid ja seega parandada ülevaadet taimekaitsevahendite kasutamisest. Lisaks tekib
võimalus luua seoseid erinevate näitajatega, sh keskkonnanäitajatega (ilmastikuandmed,
mullakeemia jne). Andmete elektroonseks ja iga-aastaseks kogumiseks on riigil vaja luua
8
vastav tehniline võimekus, töötada välja kasutajasõbralikud IT-lahendused ja kokku leppida
andmekogumis- ja kasutusreeglid.
5.3 Mahukate uute andmevajaduste tõttu suurenevad ka statistika tegemise kulud ja
koormus. Peame vajalikuks kulude ja koormuse kasvu jälgimist ja liigse kasvu
piiramiseks meetmete võtmist. Statistika kogumisega seotud kulude taotlused esitavad
Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium riigieelarve ja
riigieelarve strateegia protsessi käigus (vt ka jaotus 4.2).
Koormuse ja kulude teemat tuleks jälgida kõigi nõuete juures ja kõigi olemasolevate
vahenditega. Komisjonile (Eurostatile) nähakse ette võimalus määrata rakendusaktidega
näitajate lävendeid, kui see ei mõjuta enam kui 5% ulatuses ELi asjaomase muutuja eeldatavat
kogutulemust. Ülemäärase koormuse ja kulu vältimiseks on soovitav, et Eurostatil oleks
võimalus määrata vähemoluliste näitajate (nt põllumajandustoodangu väärtusesse vähem
panustavate põllumajanduskultuuride) puhul rakendusaktidega lävendeid nii, et see ei mõjutaks
ELi asjaomase muutuja eeldatavat kogutulemust enam kui 10% ulatuses. Erijuhtudel võiks olla
liikmesriikidel lubatud NUTS22 taseme statistikat teatud teemade osas mitte teha jne.
5.4 Eesti on seisukohal, et kuna kõik määruse rakendamise kulud jäävad liikmes-
riikide kanda, siis peaks komisjon pakkuma liikmesriikidele vähemalt grante uute
metoodikate ja protsesside arenduseks. Kui Euroopa Komisjon otsustab nõuda lisaks
määruses juba sisalduvale ka määruseväliseid vajaduspõhiseid lisanäitajaid, siis peaks
olema komisjonil ka kohustus selleks kaasrahastust pakkuda.
Määrus nõuab mitmesugust uut statistikat ja toob kaasa senise statistika parendusvajadusi, mis
põhjustab liikmesriikidele olulisi lisakulusid. Kui varasemates sarnastes määrustes (näiteks
IFS) on nimetatud, et liikmesriikide statistikaametitel on võimalus taotleda uute metoodikate ja
protsesside arenduseks komisjonilt grante, siis praeguses määruse eelnõus selline võimalus
puudub ja tuleks juurde lisada.
Euroopa Komisjoni jaoks on oluline tagada määruse planeeritud statistikakoosseisule lisaks
vajadusel ka täiendavate ad hoc andmete saamise paindlikkus. Samas eeldab selliste pikemalt
planeerimata vajaduste kiire realiseerimine riikidelt olulisi planeerimata lisaressursse. Seetõttu
on teistes sarnastes määrustes (näiteks integreeritud põllumajandusstatistika määrus) ette
nähtud ad hoc lisaandmete kogumise komisjonipoolne kaasrahastus kuni 90% ulatuses ja seda
tuleks mõistlikus mahus jätkata ka antud määruse kohaldamisalas.
5.5 Nõustume määruse rakendamiseks ajapikenduse andmise võimaldamisega erandi
näol. Erandite tegemisel tuleks arvesse võtta rakendamise koormust liikmesriikidele.
Eesti on seisukohal, et kaheks aastaks taotletavat erandit peaks olema vajaduse korral
võimalik täiendavalt pikendada veel kaheks aastaks.
Statistikasüsteemi ümberkujundamine tähendab liikmesriikidele vajadust kohandada andmete
kogumise süsteeme seoses uute andmenõuetega, sealhulgas juurdepääsuga haldusallikatele.
Lisaks võib eeldada, et uusi haldusallikaid tuleb hakata kujundama. Seetõttu on oluline, et
2
Statistiliste territoriaalüksuste klassifikaator NUTS (on geograafiline klassifikaator, mis jagab Euroopa Liidu
(EL) territooriumi piirkondadeks kolmel regionaalsel tasandil (NUTS 1, 2 ja 3, mis tähistavad vastavalt suuremaid,
keskmisi ja väiksemaid territoriaalüksusi). NUTS2 regioonides on tavaliselt 800 000 kuni 3 miljonit
elanikku. NUTS 1 tasemest kõrgemal asub liikmesriikide n-ö riiklik tase.
9
määruse rakendamisaeg oleks piisav ning arvestaks liikmesriikide vajadustega paindlikult.
Praegune eelnõu näeb ette erandi taotlemise võimalust ainult kuni kaheks aastaks. Eesti soovib
võimalust määruse rakendamiseks uuesti täiendavat ajapikendust taotleda, kui esialgse erandi
taotlemise põhjus ei ole esimese pikendusperioodi ajal ära langenud.
6. Arvamuse saamine ning seisukohtade kooskõlastamine
Rahandusministeerium on seisukohtade ettevalmistamisel pöördunud arvamuse saamiseks
Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi poole, kes arvamuse andsid. Määruse
olulisimaid aspekte tutvustas Maaeluministeerium ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale,
Taluliidule ja Maaelu Arendamise Sihtasutuse nõuandeteenistusele, kes toetasid vajadust
liikuda administratiivandmete kasutamise suunas, kuid leidsid, et vajalik on pikem
üleminekuperiood ning paindlikkus andmete esitamisel peab jääma. Esitatud arvamustega on
Eesti seisukohtade kujundamisel võimaluse korral arvestatud.
Saabunud ettepanekute kaasamise tabel on esitatud lisas 1.
10