Rahandusministeerium · 20. september 2021
Sisu (failidest)
Põltsamaa valla ja Tartu valla piirid
asustusüksused, mille osas on tehtud ettepanek Tartu vallaga liitmiseks
teiste omavalitsuste piirid
Kaardi koostamise alusandmed on saadud Maa-ameti Geoportaalist 09.07.2021.
PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Põltsamaa 16.09.2021 nr 1-3/2021/33
Haldusüksuste piiri muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine Tartu Vallavolikogule
Üllar Schaffrik, Rauno Kuus ja Villu Päärt edastasid 21. jaanuaril 2021 Põltsamaa valla Altnurga,
Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külade ning Puurmani aleviku 329
elaniku poolt allkirjastatud ettepaneku algatada menetlus vallavolikogu otsuse vastuvõtmiseks valla
halduspiiride muutmiseks ning eelpool nimetatud külade ja Puurmani aleviku üleandmiseks Põltsamaa
valla koosseisust Tartu valla koosseisu Tartumaal. Ettepanek tehti Põltsamaa vallale kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lõike 1 alusel (registreeritud 21.01.2021 nr 1-9/2021/146-1).
Elanike arv Ettepanekule
Asustusüksus (01.01.2020) allakirjutanud Protsent elanikest
Altnurga 56 16 29%
Jüriküla 68 16 24%
Kirikuvalla 22 6 27%
Kursi 54 7 13%
Laasme 71 32 45%
Pikknurme 159 14 9%
Puurmani 481 196 41%
Tammiku 55 26 47%
Tõrve 69 16 23%
Kokku 1035 329 32%
Haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse (sh valla kui haldusüksuse piiride muutmise
territooriumiosa üleandmise tõttu) võib algatada kohaliku omavalitsuse volikogu. Piiride muutmist
sooviv volikogu peab esitama otsusena vormistatud ettepaneku teisele asjaomasele volikogule piiride
muutmiseks läbirääkimiste alustamiseks.
Põltsamaa Vallavolikogu otsustas 18.02.2021, et haldusterritoriaalse korralduse muudatus on nii suure
mõjuga otsus, et on mõistlik ja vajalik tellida Põltsamaa valla halduspiiride muutmise
sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs (registreeritud 18.02.2021 nr 1-3/2021/2). Põltsamaa valla
halduspiiride muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi koostas Civitta Eesti AS.
Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 on loetletud teemad, mida peab kohalik omavalitus
arvestama teisele asjaomasele volikogule ettepaneku tegemisel.
Algatamisel arvestatavate asjaolude osas on vallavolikogul võimalik tugineda Civitta Eesti AS ekspertide
poolt koostatud sotsiaalmajanduslike mõjude hinnangule. Lisaks on varasemalt koostatud mitmeid
uuringuid ja analüüse, mis toetavad seaduses loetletud teemasid ning need on leitavad Põltsamaa valla
veebilehel https://www.poltsamaa.ee/uuringud.
Läbirääkimiste algatamisel võtab vallavolikogu arvesse järgmisi asjaolusid:
a) ajalooline põhjendatus:
Endine Puurmani vald on ajalooliselt kuulunud Kursi kihelkonda. Teated Kursi kihelkonna tekkimise ja
varasema mineviku kohta on pärit 13. sajandist. 1917. aastal moodustati Eestis demokraatlikult
omavalitsused ning Puurmani vald kuulus Tartumaa koosseisu. Eesti Vabariigi presidendi 1938. aasta
otsusega kinnitati uute valdade nimekiri ning Puurmani vallast sai Kursi vald. 1950. aastal toimus Eestis
haldusjaotuse reform, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad, Eesti jagati maarajoonidesse.
Maakondade jagamise tulemusel tekkis Põltsamaa rajoon kuhu kuulusid Kursi, Lustivere, Pajusi ja
Põltsamaa vallad. Eesti taasiseseisvumise tulemusena taastati maakonnad ja vallad endiste rajoonide ja
külanõukogude piirides. Seetõttu jäi Põltsamaa kihelkond Jõgevamaa osaks.
Vabariigi Valitsuse 06.01.2017 määrus nr 5 „Pajusi valla, Puurmani valla, Põltsamaa linna ja Põltsamaa
valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti
territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine” jõustus 11.01.2017. Määruse alusel
moodustus 21.10.2017 Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemise teel
uus omavalitsusüksus – Põltsamaa vald. Ühinemisel toimus muudatusi ka külade paiknemisel
omavalitsusüksuste koosseisus. Puurmani valla Härjanurme küla, Jõune küla, Pööra küla ja Saduküla
elanikud tegid Jõgeva Vallavolikogule ja Puurmani Vallavolikogule kirjaliku ühispöördumisega
ettepaneku alustada omavalitsuste vahelisi läbirääkimisi nende külade üleandmiseks Jõgeva vallale.
2016. aasta oktoobris toimunud rahvaküsitlus elanike arvamuse väljaselgitamiseks toetas külade
üleandmist Jõgeva valla koosseisu. Haldusreformi käigus läksid Puurmani valla Jõune, Pööra, Saduküla
ja Härjanurme küla moodustunud Jõgeva valla koosseisu (kokku 53,4 km² ja u 400 elanikku).
Pajusi valla, Puurmani valla, Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla ühinemislepingu (edaspidi
ühinemisleping) seletuskiri toob välja, et ühinemise eelduseks oli kõigi nelja omavalitsusüksuse
kuulumine ajalooliselt kujunenud koostöö piirkonda. Enne ühinemist tehti koostööd näiteks 4P ehk
Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi turundusstrateegia 2007-2013 (Revomer
OÜ, 2007) elluviimisel või ka Põltsamaa (4P) piirkonda kergliiklusteede vajalikkus ja nende planeerimise
hindamisel (Teede Tehnokeskus AS, 2007) jms.
Ühinemislepingu seletuskiri toob välja, et piirkonna tõmbekeskuseks on Põltsamaa linn. Põltsamaa linnas
asuvad piirkonna gümnaasium, lasteaiad, huvikoolid, esmatasandi tervisekeskus, enamus kauplusi,
apteegid, päästeamet, politsei. Toimib arvestatav tööränne omavalitsusüksuste vahel ning piirkonna
elanikud on seotud isiklike ning tööalaste sidemetega. Ühinemine võimaldab tagada kogu piirkonna
tervikliku ja tasakaalustatud arengu ning ühtse juhtimise, mis on eelduseks kohaliku omavalitsuse
jätkusuutlikule tegevusele ning majandusliku potentsiaali kasvule, sealhulgas võimekusele osaleda
pikaajalises planeerimises ja ühisprojektides. Tagatakse suurem haldussuutlikkus, kvaliteetsemate avalike
teenuste osutamine, kasutades selleks paremini olemasolevat inimressurssi ning hoonete ja vara ressurssi.
Suurem eelarve võimaldab maandada paremini finantsriske ning koondada ressursse prioriteetsete
tegevuste kiiremaks ja kvaliteetsemaks läbiviimiseks. Ühise territoriaalse planeerimisega tagatakse
ratsionaalsem investeeringute kavandamine ja elluviimine, sihipärasem ja otstarbekam ressursikasutus.
Suuremas omavalitsuses on võimalik osutada ka selliseid teenuseid, mille sihtrühm eraldiseisvate
valdadena/linnana on liiga väike. Omavalitsusele positiivse kuvandi loomisel kasutatakse Põltsamaa linna
kui valla keskuse mitmekesiseid võimalusi, valla erinevate piirkondade kultuurilist ja ajaloolist eripära,
rõhutatakse valla kui terviku pakutavaid võimalusi nüüdisaegse ja turvalise ning looduslähedase
elukeskkonnana.
b) mõju elanike elutingimustele:
Elutingimuste all mõeldakse elukeskkonda, kus Puurmani piirkonna elanikud igapäevaselt toimetavad.
Puurmani piirkonna elanike elutingimusi ja avalike teenuste pakkumist on parendatud kooskõlas
ühinemislepingu ning Põltsamaa valla arengukavaga. Ühinemislepingu Lisa 7 ehk Prioriteetsete
investeeringute kava 2017-2021 järgi on toodud ühisinvesteeringute vajadus ja endise Puurmani valla
investeerimisvajadused. Ühisinvesteeringutest on rajatud tervisekeskus, sh piirkondlik tervisekeskus
Puurmanisse, rekonstrueeritud tänavavalgustust, sh Puurmani alevikus ja rekonstrueerimisel teistes
Puurmani piirkonna külades. Puurmani valla investeerimisvajadustena oli nimetatud ka Puurmani
mõisakompleks ja pargid (teostatud osaliselt), jalg- ja jalgrattateede ning parkla rajamine (teostatud
2019), Puurmani aleviku staadion (teostatud 2020), Pikknurme vee- ja kanalisatsioonisüsteem
ehitamiseks saadi toetus SA KIK kaudu (teostatakse 2021-2022).
Valdav osa investeeringuid elanike elutingimuste parendamiseks on tehtud projektitoetustest ja
laenuvahenditest. Kui Puurmani piirkond liituks Tartu vallaga, siis proportsionaalne laenujääk Puurmani
piirkonnas on ca 624 000 – 796 966 eurot. Ühinenud Tartu vald on peale ühinemist maksnud tagasi
eelmisi laene ning võttis alles hiljuti uue laenu. 2020. aasta seisuga on Tartu valla netovõlakoormus
56,73%.
c) elanike ühtekuuluvustunne:
Civitta Eesti AS läbi viidud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs toob välja, et Puurmani elanikud
eelistavad üldiselt Tartu linnas asuvaid teenusepakkujaid Põltsamaa valla (v.a Puurmani piirkond)
omadele, kuigi Põltsamaa linn asub Puurmani alevikule lähemal kui Tartu linn ja ühistranspordiga on
ajakulu Põltsamaa linna umbes kaks korda väiksem.
Mõjuanalüüsi koostamisel läbi viidud elanike küsitluse andmetel 69% vastanutest leidis, et nad tunnevad
suuremat ühtekuuluvustunnet Tartu vallaga ja 24% leidis, et Põltsamaa vallaga. 7% vastanutest vastasid
“muu”.
d) mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile:
Puurmani piirkonnas on peamised teenused tagatud. Olemas on nii raamatukogu, rahvamaja, apteek,
pood ning perearsti vastuvõtud kaks korda nädalas. Olulisimaks perearstiteenuse pakkujaks on Puurmanis
asuv perearst (43%) ja teisel kohal on Tartu linnas asuvad perearstid (21%).
Põltsamaa vallale kuulub 35 hoonet, kus osutatakse või on varemalt osutatud teenuseid, Puurmani
piirkonnas on neist 8. Elaniku kohta on pinda enam kui 6,3 m² Puurmani piirkonnas. Valla keskmine on 4
m² elaniku kohta. Puurmani alevikus on koolihoone (mõis), lasteaiahoone, kultuurimaja, teenuskeskus,
saunamaja ja kasutusest väljas hoone. Valla omandis kinnisvaraobjektide hinnanguline seisukord
Puurmani piirkonnas on 1 väga hea, 2 head, 2 rahuldavat ja 3 amortiseerunud.
Põltsamaa Vallavalitsuse hallatava asutusena tegutseb üks kultuuriasutus – Põltsamaa Kultuurikeskus,
mille üks tegevuskoht on Puurmani alevikus – Puurmani rahvamaja. Puurmani rahvamaja on kasutusel
kultuuri- ja vabaajakeskusena, hoones on spordisaal ja mitmed väiksemad saalid ja tegelusruumid.
Puurmani Mõisakool kasutab spordisaali koolitundide läbiviimiseks. Kultuurisündmusi korraldatakse ka
Puurmani mõisas.
Lisaks korraldab MTÜ Puurmani Eakate Selts Pedja jõe kaldal asuvas saunamajas saunateenust.
Puurmani piirkonna liitumisel Tartu vallaga olulisi teenuste täiendusi, mis täna piirkonnas kättesaadavad
ei ole, hetkel teada ei ole. Mõlema valla koosseisus on elanikel sarnased võimalused kaasuda valla
arengus kaasarääkimisse (kaasav eelarve, osalemine kohalike omavalitsuste valimisprotsessis jne).
Puurmani piirkonna oletuslikul liitumisel Tartu vallaga sotsiaaltoetuste struktuur teatud määral muutub,
samas tõenäoliselt ei muutu Puurmani piirkonna elanike vajadused toetuste järele lähtuvalt elanikkonna
vananemisest.
e) mõju haldussuutlikkusele:
Haldussuutlikkus on asutuse, ettevõtte või riigi piirkonna toimimiseks vajalike vahendite ja sobivate
inimeste olemasolu ja võime oma ülesannetega hakkama saada.
Kohaliku omavalitsuse valimistel 2017. aastal oli Põltsamaa valla hääletusel osalenute arv
valimisealistest 55,9%, sh Puurmani piirkonnas oli vastav näitaja 58,9% ehk kõrgem valla keskmisest.
Tartu vallas oli hääletusel osalenute arv 53,6%, seega võib arvata Puurmani piirkonna jätkuvat aktiivsust
ning esindatust volikogus.
Põltsamaa vallas on kohalikel elanikel võimalik läbi 2021. aasta kaasava eelarve osaleda 20 000 euro
suunamises, mis on 2,09 eurot ühe elaniku kohta. Tartu vallas on 2021. aasta kaasava eelarve suuruseks
30 000 eurot, mis on 2,56 eurot elaniku kohta.
Puurmani piirkonna liitumisel Tartu vallaga ei pruugi laheneda tänased kitsaskohad teenuste osutamisel –
töökohtade puudus, õpetajate ja tugispetsialistide puudus haridusasutustes, teenuste kitsas valik tarbijate
vähesusest tulenevalt, madal toimetulekupiir ja suurenev vajadus toetuste järele.
f) mõju demograafilisele situatsioonile:
Puurmani piirkond asub Põltsamaa valla kaguosas ning omab piiri ka Tartu vallaga. Puurmani piirkond
koosneb 9 asustusüksusest: Puurmani alevik, Pikknurme küla, Laasme küla, Tammiku küla, Tõrve küla,
Kursi küla, Kirikuvalla küla, Altnurga küla ja Jüriküla. Elanike arv seisuga 1.01.2020 oli 1035, piirkonna
pindala on 238 km², asustustihedus on 4,3 in / km², mis on ca 2,5 korda madalam kui Põltsamaa valla ja
Jõgevamaa keskmine.
Puurmani piirkonna elanike arv moodustab 11% Põltsamaa valla elanikkonnast. Puurmani piirkonnas
asub pea pool elanikkonnast (47%) Puurmani alevikus. Lisaks alevikule on üheks suuremaks
asustusüksuseks Pikknurme küla. Teised asustusüksused moodustavad kokku 38% kogu Puurmani
piirkonna elanikkonnast. Eelkõige mõjutab elanike arvu tööealiste elanike lahkumine suurematesse
tõmbekeskustesse (Tallinn, Tartu). Tööealise elanikkonna lahkumist piirkonnast ei muudaks tõenäoliselt
ka Puurmani piirkonna liitumine Tartu vallaga, kuna Tartu vald ei ole töörände põhiliseks sihtpunktiks.
Kasvab eakate arv piirkonnas.
g) mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele:
Puurmani alevikust Põltsamaa linna on kokku nädalas 39 maakonnaliinide väljumist. Puurmani alevikust
Tartu valla suurematesse asustusüksustesse otseühendused suures osas puuduvad. Toimub väljumisi
Puurmani alevikust Laeva külla, mis jääb teele Tartu linna ning ka kahel korral nädalas Tabivere
alevikku. Seejuures on maakonnaliinide väljumisi nädalas kokku Puurmani alevikust Laeva külla ja Tartu
bussijaama 35. Lisaks maakonnaliinidele sõidavad 2 kaugliini Puurmani alevikust Põltsamaa linna ja
samuti 2 liini Tartu linna. Puurmani alevikust on täna lühem ja kiirem ühendus Põltsamaaga kui Tartu
linnaga. Puurmani piirkonna liitumisel Tartu vallaga oleks vajalik läbi viia ühistranspordi korraldaja
vahetus.
h) mõju ettevõtluskeskkonnale:
Elanikkonna toimetuleku määra tõus eeldab piirkonnas ettevõtluse/ettevõtlikkuse tõusu ning uute
töökohtade loomist, samas ei ole ettevõtluse arendamise kohustus kohalikel omavalitsustel ning neil
puuduvad ka otsesed hoovad seda initsieerida. Küll saavad kohalikud omavalitsused panustada
elukeskkonna arendamisse, mis tooks piirkonda elanikke ja ettevõtlust.
Jõgeva maakonna piirides on moodustatud LEADER programmi toetuste administreerimiseks kohalik
tegevusgrupp Jõgevamaa Koostöökoda. LEADER on Eesti maaelu arengukava (MAK) üks meetmetest,
mille osas on otsustamine toodud kohalikule tasandile. LEADER tähendab lühidalt kohaliku strateegia
elluviimist kolme sektori koostöös: kohalik omavalitsus, kolmas sektor ja ettevõtlussektor. Käesoleval
MAK finantsperioodil aastatel 2014-2020 jätkas tegevusgrupp enne haldusreformi olevates piirides,
seoses üleminekuperioodiga kehtib selline korraldus kuni 2023. aastani. See tähendab, et Tartu vald
kuulub Jõgevamaa Koostöökoja liikmete hulka endise Tabivere valla piirides. Tartumaal on moodustatud
Tartumaa Arendusselts (TAS), mis on Tartumaa kohalik tegevusgrupp.
Uue perioodi ettevalmistavates materjalides ei näe Maaeluministeerium ette ühe valla kuulumist kahte
tegevusgruppi. Seega tekiks peale halduspiiride muutmist olukord, kus Puurmani piirkond peab hakkama
kuuluma TASi tegevuspiirkonda, mitte enam Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonda. Jõgevamaa
Koostöökoja tegevuspiirkonnas on LEADER-rahastus põhinenud kolme piirkonna -Põltsamaa, Vooremaa
ja Mustvee piirkonna vahel eelarve jagamisel. Samuti on Jõgevamaa Koostöökoda juhatuse liikmete ning
hindamiskomisjoni valimisel lähtunud kolme piirkonna põhimõttest. Seega on otsustamistasand
piirkonnapõhine. TAS hõlmab aga kogu Tartu maakonda ja sellist piirkondlikku jaotust ei toimu.
Liitumisel Tartu vallaga, toimub muudatus, mis mõjutab ettevõtete ja kolmanda sektori võimalusi
LEADER-toetuste saamisel.
i) mõju hariduslikule olukorrale:
Põltsamaa valla lasteaiad teenindavad oma valla lapsi – 94% lasteaedades käivatest lastest on Põltsamaa
valla lapsed. Teiste omavalitsusüksustest on lapsi u 30. Viimastel aastatel on kuni 15 valla last käinud
lasteaias väljaspool Põltsamaa valda ehk 97% lastest käib lasteaias oma koduvallas. 2019/2020
õppeaastal oli Puurmani piirkonnas 49 lasteaialast, kellest 44 käisid Puurmani lasteaias „Siilipesa“, 4 last
teistes Põltsamaa valla lasteaedades ja 1 laps väljaspool Põltsamaa valda.
Õpilaste arv Põltsamaa valla koolides on möödunud 15 aasta vaates oluliselt kahanenud. Põhikoolis on
õpilasi 600 võrra vähem, samas on viimasel viiel aastal õpilaste arv püsinud stabiilselt ligi 800 õpilase
tasemel. Gümnaasiumiastmes on võrreldes perioodi algusega õpilasi u 160 võrra vähem, seejuures on
viimasel viiel aastal on toimunud langus 50 õpilase võrra.
Põltsamaa vallas koolides õppis 2019/2020 õppeaastal kokku 920 õpilast, neist 774 põhikoolis ja 146
gümnaasiumis. Teises omavalitsusüksuses õppivate Põltsamaa valla laste arv on püsinud stabiilselt 90
kandis, nendest umbkaudu pooled käivad oma erivajaduste tõttu spetsiaalsetes koolides. Puurmani
Mõisakool on 9-klassiline kool Puurmani alevikus. Õppetöö toimub mõisahoones ja tööõpetuse tunnid
mõisa kõrvalhoones, 2019/2020 õppeaastal õppis koolis 82 õpilast. Puurmani Mõisakoolis õpib 87%
kõikidest piirkonnas elavatest põhikooliõpilastest. 9 last õpib mujal omavalitsuste koolides, mis on
madalam näitaja Põltsamaa valla keskmisest.
Põltsamaa valla koolides on õppepinda kokku suurusjärgus 15 400 m² (ilma spordipinnata), mis teeb
keskmiselt 16,7 m² õpilase kohta. Puurmani Mõisakoolis on õppepinda kokku 2271 m² , mis teeb
keskmiselt 27,7 m² õpilase kohta.
Puurmani piirkonnas pakutakse nii alus- kui ka põhiharidust ning enamus piirkonna lapsi kasutab
kodulähedasi teenuseid. Gümnaasiumi hariduse saamiseks on lähimad kohad Põltsamaal ja Lähtel.
Gümnaasiumiharidust omandatakse pigem Jõgeval või Tartu linnas. Puurmani piirkonnast asuvad teised
haridusteenuste pakkujad nii Põltsamaa kui ka Tartu vallas üsna sarnastel kaugustel. Peale Puurmani
Mõisakooli ja Siilipesa lasteaia on lähim lasteaed ja kool Laevas. Lähim gümnaasium on Põltsamaal.
Huvihariduse pakkumise seisukohalt on suurem valik Põltsamaal, Tartu valla lähim huvihariduse pakkuja
on Tabiveres.
j) omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimine: Jõgeva
maakonnaplaneering 2030+ järgi on Jõgeva maakonnas määratud kolm toimepiirkonda – Jõgeva,
Põltsamaa ja Tartu. Toimepiirkond on ala linna ehk keskuse ümber, mille maalisel tagamaal paiknevad
alevikud ja osad külad, mis toimivad väiksemate keskustena moodustades keskuste võrgustiku.
Väiksemate keskuste ülesandeks on tagada piirkonnas vajalike teenuste kättesaadavus. Toimepiirkonna
keskus peaks olema kompaktse ja kvaliteetse linnaruumiga linn, mis pakub töökohti,
konkurentsivõimelist haridust ja heatasemelisi teenuseid ning kuhu toimub igapäevane liikumine
marsruudil elukoht - töökoht - igapäevateenused. 2017. aasta lõpus kehtestatud Jõgeva
maakonnaplaneeringus 2030+ määratud hierarhia järgi on Puurmani alevik üks Põltsamaa valla
piirkondlik keskus ehk keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ja samas kuuludes
Tartu linna toimepiirkonda.
Piiride muutmise järel kulgeks haldusüksuste vaheline piir maakorralduslikult loogilisel alusel. Liitumine
Tartu vallaga olulisi muudatusi teenuste kättesaadavuses kaasa ei tooks ning nii või teisiti on Puurmani
piirkonnas vajalik jätkata elukeskkonna arendamist. Põltsamaa Vallavalitus küsis Eesti Vabariigile
kuuluvate kinnistute osas arvamust kinnistute valitsejatelt Keskkonnaministeeriumilt ja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumilt (12.07.2021 nr 1-9/2021/146-3 ja nr 1-9/2021/1083-1).
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab haldusüksuse piiride muutmist (30.07.2021nr 1-
9/2021/1083-2). Volitatud asutusena annab Transpordiamet teada, et halduspiiride muutus ei mõjutaks
Transpordiameti tegevusi ja meie poolt vastuväiteid sellele ei ole (11.08.2021 nr 1-9/2021/1083-3).
Keskkonnaministeerium teatas, et tal ei ole vastuväiteid Põltsamaa ja Tartu valla vahelise haldusüksuse
piiri muutmise osas 19.08.2021 nr 1-9/2021/146-4).
Volikogu leiab, et Puurmani piirkonna 329 elaniku soov teha Tartu Vallavolikogule ettepanek algatada
haldusüksuste piiri muutmise menetlus Tartu ja Põltsamaa valdade vahelise piiri muutmiseks on piisavalt
kaalukas, et teha Tartu Vallavolikogule ettepanek läbirääkimiste alustamiseks.
Haldusüksuse piiride muutmisega maamõõdukulusid ei kaasne juhul, kui antakse üle terved asulad.
Tekivad kulud notariaalsete toimingute tegemiseks.
Halduspiiride muutmise tagajärjel Põltsamaa vallal jääb lisaks selle piirkonna maamaksule saamata ka
tulumaks, tasandus- ja toetusfond, mis on oluliselt suuremad summad, aga neid ei ole võimalik täpselt
välja arvutada. Aga samas, lisaks saamata jäänud tuludele vähenevad ka kulud - Puurmani piirkonna
hoonete kulud, personalikulud, investeeringuteks võetud laen jne.
Ettepaneku saanud Tartu Vallavolikogul on tulenevalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 81
lõikest 1 aega 2 kuud anda teada oma otsus piiride muutmise algatamisega nõustumise või sellest
keeldumise kohta.
Juhul, kui Tartu Vallavolikogu nõustub, selgitatakse küsitluse teel välja Põltsamaa valla Altnurga,
Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külade ning Puurmani aleviku
elanike arvamus haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise kohta.
Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 10 ning Eesti territooriumi
haldusjaotuse seaduse § 7 lõige 2 punkti 1 ja § 81 lõike 1 ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a
määruse nr 335 “Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ § 2 lõikest 3, § 8
punktist 2, § 9 punktist 6, § 10 lõigetest 1-3 ja 5 ning lähtudes Põltsamaa valla Altnurga, Jüriküla,
Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külade ning Puurmani aleviku elanike
ettepanekust, Põltsamaa Vallavolikogu otsustab:
1. Teha Tartu Vallavolikogule ettepanek algatada haldusüksuste piiri muutmise menetlus Tartu ja
Põltsamaa valdade vahelise piiri muutmiseks.
2. Teha Tartu Vallavolikogule ettepanek läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga anda Põltsamaa
valla Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külad ning
Puurmani alevik Tartu valla koosseisu.
3. Otsus edastada Rahandusministeeriumile ja Tartu Vallavolikogule 10 päeva jooksul
vastuvõtmisest.
4. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik
otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavolikogule
haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega
isikul õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46
sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Möldri
vallavolikogu esimees
Lisa: asendiplaan