dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Haldusüksuste piiri muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine Tartu Vallavolikogule

Rahandusministeerium · 20. september 2021
Viit
14-1/6548-1
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Põltsamaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-1 Kirjavahetus kohalike omavalitsuste ja regionaalhalduse küsimustes
Toimik
14-1/2021
Vastutaja
Margit Mitt (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne-Viru talitus)
Lahendamise tähtaeg
20. oktoober 2021

Failid

  • 📎1-3202133 16.09.2021 Otsus.asice9384 KB

Sisu (failidest)

Põltsamaa valla ja Tartu valla piirid asustusüksused, mille osas on tehtud ettepanek Tartu vallaga liitmiseks teiste omavalitsuste piirid Kaardi koostamise alusandmed on saadud Maa-ameti Geoportaalist 09.07.2021. PÕLTSAMAA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põltsamaa 16.09.2021 nr 1-3/2021/33 Haldusüksuste piiri muutmise algatamine ja ettepaneku tegemine Tartu Vallavolikogule Üllar Schaffrik, Rauno Kuus ja Villu Päärt edastasid 21. jaanuaril 2021 Põltsamaa valla Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külade ning Puurmani aleviku 329 elaniku poolt allkirjastatud ettepaneku algatada menetlus vallavolikogu otsuse vastuvõtmiseks valla halduspiiride muutmiseks ning eelpool nimetatud külade ja Puurmani aleviku üleandmiseks Põltsamaa valla koosseisust Tartu valla koosseisu Tartumaal. Ettepanek tehti Põltsamaa vallale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lõike 1 alusel (registreeritud 21.01.2021 nr 1-9/2021/146-1). Elanike arv Ettepanekule Asustusüksus (01.01.2020) allakirjutanud Protsent elanikest Altnurga 56 16 29% Jüriküla 68 16 24% Kirikuvalla 22 6 27% Kursi 54 7 13% Laasme 71 32 45% Pikknurme 159 14 9% Puurmani 481 196 41% Tammiku 55 26 47% Tõrve 69 16 23% Kokku 1035 329 32% Haldusterritoriaalse korralduse muutmise menetluse (sh valla kui haldusüksuse piiride muutmise territooriumiosa üleandmise tõttu) võib algatada kohaliku omavalitsuse volikogu. Piiride muutmist sooviv volikogu peab esitama otsusena vormistatud ettepaneku teisele asjaomasele volikogule piiride muutmiseks läbirääkimiste alustamiseks. Põltsamaa Vallavolikogu otsustas 18.02.2021, et haldusterritoriaalse korralduse muudatus on nii suure mõjuga otsus, et on mõistlik ja vajalik tellida Põltsamaa valla halduspiiride muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs (registreeritud 18.02.2021 nr 1-3/2021/2). Põltsamaa valla halduspiiride muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi koostas Civitta Eesti AS. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõikes 5 on loetletud teemad, mida peab kohalik omavalitus arvestama teisele asjaomasele volikogule ettepaneku tegemisel. Algatamisel arvestatavate asjaolude osas on vallavolikogul võimalik tugineda Civitta Eesti AS ekspertide poolt koostatud sotsiaalmajanduslike mõjude hinnangule. Lisaks on varasemalt koostatud mitmeid uuringuid ja analüüse, mis toetavad seaduses loetletud teemasid ning need on leitavad Põltsamaa valla veebilehel https://www.poltsamaa.ee/uuringud. Läbirääkimiste algatamisel võtab vallavolikogu arvesse järgmisi asjaolusid: a) ajalooline põhjendatus: Endine Puurmani vald on ajalooliselt kuulunud Kursi kihelkonda. Teated Kursi kihelkonna tekkimise ja varasema mineviku kohta on pärit 13. sajandist. 1917. aastal moodustati Eestis demokraatlikult omavalitsused ning Puurmani vald kuulus Tartumaa koosseisu. Eesti Vabariigi presidendi 1938. aasta otsusega kinnitati uute valdade nimekiri ning Puurmani vallast sai Kursi vald. 1950. aastal toimus Eestis haldusjaotuse reform, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad, Eesti jagati maarajoonidesse. Maakondade jagamise tulemusel tekkis Põltsamaa rajoon kuhu kuulusid Kursi, Lustivere, Pajusi ja Põltsamaa vallad. Eesti taasiseseisvumise tulemusena taastati maakonnad ja vallad endiste rajoonide ja külanõukogude piirides. Seetõttu jäi Põltsamaa kihelkond Jõgevamaa osaks. Vabariigi Valitsuse 06.01.2017 määrus nr 5 „Pajusi valla, Puurmani valla, Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine” jõustus 11.01.2017. Määruse alusel moodustus 21.10.2017 Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus – Põltsamaa vald. Ühinemisel toimus muudatusi ka külade paiknemisel omavalitsusüksuste koosseisus. Puurmani valla Härjanurme küla, Jõune küla, Pööra küla ja Saduküla elanikud tegid Jõgeva Vallavolikogule ja Puurmani Vallavolikogule kirjaliku ühispöördumisega ettepaneku alustada omavalitsuste vahelisi läbirääkimisi nende külade üleandmiseks Jõgeva vallale. 2016. aasta oktoobris toimunud rahvaküsitlus elanike arvamuse väljaselgitamiseks toetas külade üleandmist Jõgeva valla koosseisu. Haldusreformi käigus läksid Puurmani valla Jõune, Pööra, Saduküla ja Härjanurme küla moodustunud Jõgeva valla koosseisu (kokku 53,4 km² ja u 400 elanikku). Pajusi valla, Puurmani valla, Põltsamaa linna ja Põltsamaa valla ühinemislepingu (edaspidi ühinemisleping) seletuskiri toob välja, et ühinemise eelduseks oli kõigi nelja omavalitsusüksuse kuulumine ajalooliselt kujunenud koostöö piirkonda. Enne ühinemist tehti koostööd näiteks 4P ehk Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani ja Pajusi valla turismi turundusstrateegia 2007-2013 (Revomer OÜ, 2007) elluviimisel või ka Põltsamaa (4P) piirkonda kergliiklusteede vajalikkus ja nende planeerimise hindamisel (Teede Tehnokeskus AS, 2007) jms. Ühinemislepingu seletuskiri toob välja, et piirkonna tõmbekeskuseks on Põltsamaa linn. Põltsamaa linnas asuvad piirkonna gümnaasium, lasteaiad, huvikoolid, esmatasandi tervisekeskus, enamus kauplusi, apteegid, päästeamet, politsei. Toimib arvestatav tööränne omavalitsusüksuste vahel ning piirkonna elanikud on seotud isiklike ning tööalaste sidemetega. Ühinemine võimaldab tagada kogu piirkonna tervikliku ja tasakaalustatud arengu ning ühtse juhtimise, mis on eelduseks kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikule tegevusele ning majandusliku potentsiaali kasvule, sealhulgas võimekusele osaleda pikaajalises planeerimises ja ühisprojektides. Tagatakse suurem haldussuutlikkus, kvaliteetsemate avalike teenuste osutamine, kasutades selleks paremini olemasolevat inimressurssi ning hoonete ja vara ressurssi. Suurem eelarve võimaldab maandada paremini finantsriske ning koondada ressursse prioriteetsete tegevuste kiiremaks ja kvaliteetsemaks läbiviimiseks. Ühise territoriaalse planeerimisega tagatakse ratsionaalsem investeeringute kavandamine ja elluviimine, sihipärasem ja otstarbekam ressursikasutus. Suuremas omavalitsuses on võimalik osutada ka selliseid teenuseid, mille sihtrühm eraldiseisvate valdadena/linnana on liiga väike. Omavalitsusele positiivse kuvandi loomisel kasutatakse Põltsamaa linna kui valla keskuse mitmekesiseid võimalusi, valla erinevate piirkondade kultuurilist ja ajaloolist eripära, rõhutatakse valla kui terviku pakutavaid võimalusi nüüdisaegse ja turvalise ning looduslähedase elukeskkonnana. b) mõju elanike elutingimustele: Elutingimuste all mõeldakse elukeskkonda, kus Puurmani piirkonna elanikud igapäevaselt toimetavad. Puurmani piirkonna elanike elutingimusi ja avalike teenuste pakkumist on parendatud kooskõlas ühinemislepingu ning Põltsamaa valla arengukavaga. Ühinemislepingu Lisa 7 ehk Prioriteetsete investeeringute kava 2017-2021 järgi on toodud ühisinvesteeringute vajadus ja endise Puurmani valla investeerimisvajadused. Ühisinvesteeringutest on rajatud tervisekeskus, sh piirkondlik tervisekeskus Puurmanisse, rekonstrueeritud tänavavalgustust, sh Puurmani alevikus ja rekonstrueerimisel teistes Puurmani piirkonna külades. Puurmani valla investeerimisvajadustena oli nimetatud ka Puurmani mõisakompleks ja pargid (teostatud osaliselt), jalg- ja jalgrattateede ning parkla rajamine (teostatud 2019), Puurmani aleviku staadion (teostatud 2020), Pikknurme vee- ja kanalisatsioonisüsteem ehitamiseks saadi toetus SA KIK kaudu (teostatakse 2021-2022). Valdav osa investeeringuid elanike elutingimuste parendamiseks on tehtud projektitoetustest ja laenuvahenditest. Kui Puurmani piirkond liituks Tartu vallaga, siis proportsionaalne laenujääk Puurmani piirkonnas on ca 624 000 – 796 966 eurot. Ühinenud Tartu vald on peale ühinemist maksnud tagasi eelmisi laene ning võttis alles hiljuti uue laenu. 2020. aasta seisuga on Tartu valla netovõlakoormus 56,73%. c) elanike ühtekuuluvustunne: Civitta Eesti AS läbi viidud sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs toob välja, et Puurmani elanikud eelistavad üldiselt Tartu linnas asuvaid teenusepakkujaid Põltsamaa valla (v.a Puurmani piirkond) omadele, kuigi Põltsamaa linn asub Puurmani alevikule lähemal kui Tartu linn ja ühistranspordiga on ajakulu Põltsamaa linna umbes kaks korda väiksem. Mõjuanalüüsi koostamisel läbi viidud elanike küsitluse andmetel 69% vastanutest leidis, et nad tunnevad suuremat ühtekuuluvustunnet Tartu vallaga ja 24% leidis, et Põltsamaa vallaga. 7% vastanutest vastasid “muu”. d) mõju avalike teenuste osutamise kvaliteedile: Puurmani piirkonnas on peamised teenused tagatud. Olemas on nii raamatukogu, rahvamaja, apteek, pood ning perearsti vastuvõtud kaks korda nädalas. Olulisimaks perearstiteenuse pakkujaks on Puurmanis asuv perearst (43%) ja teisel kohal on Tartu linnas asuvad perearstid (21%). Põltsamaa vallale kuulub 35 hoonet, kus osutatakse või on varemalt osutatud teenuseid, Puurmani piirkonnas on neist 8. Elaniku kohta on pinda enam kui 6,3 m² Puurmani piirkonnas. Valla keskmine on 4 m² elaniku kohta. Puurmani alevikus on koolihoone (mõis), lasteaiahoone, kultuurimaja, teenuskeskus, saunamaja ja kasutusest väljas hoone. Valla omandis kinnisvaraobjektide hinnanguline seisukord Puurmani piirkonnas on 1 väga hea, 2 head, 2 rahuldavat ja 3 amortiseerunud. Põltsamaa Vallavalitsuse hallatava asutusena tegutseb üks kultuuriasutus – Põltsamaa Kultuurikeskus, mille üks tegevuskoht on Puurmani alevikus – Puurmani rahvamaja. Puurmani rahvamaja on kasutusel kultuuri- ja vabaajakeskusena, hoones on spordisaal ja mitmed väiksemad saalid ja tegelusruumid. Puurmani Mõisakool kasutab spordisaali koolitundide läbiviimiseks. Kultuurisündmusi korraldatakse ka Puurmani mõisas. Lisaks korraldab MTÜ Puurmani Eakate Selts Pedja jõe kaldal asuvas saunamajas saunateenust. Puurmani piirkonna liitumisel Tartu vallaga olulisi teenuste täiendusi, mis täna piirkonnas kättesaadavad ei ole, hetkel teada ei ole. Mõlema valla koosseisus on elanikel sarnased võimalused kaasuda valla arengus kaasarääkimisse (kaasav eelarve, osalemine kohalike omavalitsuste valimisprotsessis jne). Puurmani piirkonna oletuslikul liitumisel Tartu vallaga sotsiaaltoetuste struktuur teatud määral muutub, samas tõenäoliselt ei muutu Puurmani piirkonna elanike vajadused toetuste järele lähtuvalt elanikkonna vananemisest. e) mõju haldussuutlikkusele: Haldussuutlikkus on asutuse, ettevõtte või riigi piirkonna toimimiseks vajalike vahendite ja sobivate inimeste olemasolu ja võime oma ülesannetega hakkama saada. Kohaliku omavalitsuse valimistel 2017. aastal oli Põltsamaa valla hääletusel osalenute arv valimisealistest 55,9%, sh Puurmani piirkonnas oli vastav näitaja 58,9% ehk kõrgem valla keskmisest. Tartu vallas oli hääletusel osalenute arv 53,6%, seega võib arvata Puurmani piirkonna jätkuvat aktiivsust ning esindatust volikogus. Põltsamaa vallas on kohalikel elanikel võimalik läbi 2021. aasta kaasava eelarve osaleda 20 000 euro suunamises, mis on 2,09 eurot ühe elaniku kohta. Tartu vallas on 2021. aasta kaasava eelarve suuruseks 30 000 eurot, mis on 2,56 eurot elaniku kohta. Puurmani piirkonna liitumisel Tartu vallaga ei pruugi laheneda tänased kitsaskohad teenuste osutamisel – töökohtade puudus, õpetajate ja tugispetsialistide puudus haridusasutustes, teenuste kitsas valik tarbijate vähesusest tulenevalt, madal toimetulekupiir ja suurenev vajadus toetuste järele. f) mõju demograafilisele situatsioonile: Puurmani piirkond asub Põltsamaa valla kaguosas ning omab piiri ka Tartu vallaga. Puurmani piirkond koosneb 9 asustusüksusest: Puurmani alevik, Pikknurme küla, Laasme küla, Tammiku küla, Tõrve küla, Kursi küla, Kirikuvalla küla, Altnurga küla ja Jüriküla. Elanike arv seisuga 1.01.2020 oli 1035, piirkonna pindala on 238 km², asustustihedus on 4,3 in / km², mis on ca 2,5 korda madalam kui Põltsamaa valla ja Jõgevamaa keskmine. Puurmani piirkonna elanike arv moodustab 11% Põltsamaa valla elanikkonnast. Puurmani piirkonnas asub pea pool elanikkonnast (47%) Puurmani alevikus. Lisaks alevikule on üheks suuremaks asustusüksuseks Pikknurme küla. Teised asustusüksused moodustavad kokku 38% kogu Puurmani piirkonna elanikkonnast. Eelkõige mõjutab elanike arvu tööealiste elanike lahkumine suurematesse tõmbekeskustesse (Tallinn, Tartu). Tööealise elanikkonna lahkumist piirkonnast ei muudaks tõenäoliselt ka Puurmani piirkonna liitumine Tartu vallaga, kuna Tartu vald ei ole töörände põhiliseks sihtpunktiks. Kasvab eakate arv piirkonnas. g) mõju transpordi ja kommunikatsiooni korraldusele: Puurmani alevikust Põltsamaa linna on kokku nädalas 39 maakonnaliinide väljumist. Puurmani alevikust Tartu valla suurematesse asustusüksustesse otseühendused suures osas puuduvad. Toimub väljumisi Puurmani alevikust Laeva külla, mis jääb teele Tartu linna ning ka kahel korral nädalas Tabivere alevikku. Seejuures on maakonnaliinide väljumisi nädalas kokku Puurmani alevikust Laeva külla ja Tartu bussijaama 35. Lisaks maakonnaliinidele sõidavad 2 kaugliini Puurmani alevikust Põltsamaa linna ja samuti 2 liini Tartu linna. Puurmani alevikust on täna lühem ja kiirem ühendus Põltsamaaga kui Tartu linnaga. Puurmani piirkonna liitumisel Tartu vallaga oleks vajalik läbi viia ühistranspordi korraldaja vahetus. h) mõju ettevõtluskeskkonnale: Elanikkonna toimetuleku määra tõus eeldab piirkonnas ettevõtluse/ettevõtlikkuse tõusu ning uute töökohtade loomist, samas ei ole ettevõtluse arendamise kohustus kohalikel omavalitsustel ning neil puuduvad ka otsesed hoovad seda initsieerida. Küll saavad kohalikud omavalitsused panustada elukeskkonna arendamisse, mis tooks piirkonda elanikke ja ettevõtlust. Jõgeva maakonna piirides on moodustatud LEADER programmi toetuste administreerimiseks kohalik tegevusgrupp Jõgevamaa Koostöökoda. LEADER on Eesti maaelu arengukava (MAK) üks meetmetest, mille osas on otsustamine toodud kohalikule tasandile. LEADER tähendab lühidalt kohaliku strateegia elluviimist kolme sektori koostöös: kohalik omavalitsus, kolmas sektor ja ettevõtlussektor. Käesoleval MAK finantsperioodil aastatel 2014-2020 jätkas tegevusgrupp enne haldusreformi olevates piirides, seoses üleminekuperioodiga kehtib selline korraldus kuni 2023. aastani. See tähendab, et Tartu vald kuulub Jõgevamaa Koostöökoja liikmete hulka endise Tabivere valla piirides. Tartumaal on moodustatud Tartumaa Arendusselts (TAS), mis on Tartumaa kohalik tegevusgrupp. Uue perioodi ettevalmistavates materjalides ei näe Maaeluministeerium ette ühe valla kuulumist kahte tegevusgruppi. Seega tekiks peale halduspiiride muutmist olukord, kus Puurmani piirkond peab hakkama kuuluma TASi tegevuspiirkonda, mitte enam Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonda. Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonnas on LEADER-rahastus põhinenud kolme piirkonna -Põltsamaa, Vooremaa ja Mustvee piirkonna vahel eelarve jagamisel. Samuti on Jõgevamaa Koostöökoda juhatuse liikmete ning hindamiskomisjoni valimisel lähtunud kolme piirkonna põhimõttest. Seega on otsustamistasand piirkonnapõhine. TAS hõlmab aga kogu Tartu maakonda ja sellist piirkondlikku jaotust ei toimu. Liitumisel Tartu vallaga, toimub muudatus, mis mõjutab ettevõtete ja kolmanda sektori võimalusi LEADER-toetuste saamisel. i) mõju hariduslikule olukorrale: Põltsamaa valla lasteaiad teenindavad oma valla lapsi – 94% lasteaedades käivatest lastest on Põltsamaa valla lapsed. Teiste omavalitsusüksustest on lapsi u 30. Viimastel aastatel on kuni 15 valla last käinud lasteaias väljaspool Põltsamaa valda ehk 97% lastest käib lasteaias oma koduvallas. 2019/2020 õppeaastal oli Puurmani piirkonnas 49 lasteaialast, kellest 44 käisid Puurmani lasteaias „Siilipesa“, 4 last teistes Põltsamaa valla lasteaedades ja 1 laps väljaspool Põltsamaa valda. Õpilaste arv Põltsamaa valla koolides on möödunud 15 aasta vaates oluliselt kahanenud. Põhikoolis on õpilasi 600 võrra vähem, samas on viimasel viiel aastal õpilaste arv püsinud stabiilselt ligi 800 õpilase tasemel. Gümnaasiumiastmes on võrreldes perioodi algusega õpilasi u 160 võrra vähem, seejuures on viimasel viiel aastal on toimunud langus 50 õpilase võrra. Põltsamaa vallas koolides õppis 2019/2020 õppeaastal kokku 920 õpilast, neist 774 põhikoolis ja 146 gümnaasiumis. Teises omavalitsusüksuses õppivate Põltsamaa valla laste arv on püsinud stabiilselt 90 kandis, nendest umbkaudu pooled käivad oma erivajaduste tõttu spetsiaalsetes koolides. Puurmani Mõisakool on 9-klassiline kool Puurmani alevikus. Õppetöö toimub mõisahoones ja tööõpetuse tunnid mõisa kõrvalhoones, 2019/2020 õppeaastal õppis koolis 82 õpilast. Puurmani Mõisakoolis õpib 87% kõikidest piirkonnas elavatest põhikooliõpilastest. 9 last õpib mujal omavalitsuste koolides, mis on madalam näitaja Põltsamaa valla keskmisest. Põltsamaa valla koolides on õppepinda kokku suurusjärgus 15 400 m² (ilma spordipinnata), mis teeb keskmiselt 16,7 m² õpilase kohta. Puurmani Mõisakoolis on õppepinda kokku 2271 m² , mis teeb keskmiselt 27,7 m² õpilase kohta. Puurmani piirkonnas pakutakse nii alus- kui ka põhiharidust ning enamus piirkonna lapsi kasutab kodulähedasi teenuseid. Gümnaasiumi hariduse saamiseks on lähimad kohad Põltsamaal ja Lähtel. Gümnaasiumiharidust omandatakse pigem Jõgeval või Tartu linnas. Puurmani piirkonnast asuvad teised haridusteenuste pakkujad nii Põltsamaa kui ka Tartu vallas üsna sarnastel kaugustel. Peale Puurmani Mõisakooli ja Siilipesa lasteaia on lähim lasteaed ja kool Laevas. Lähim gümnaasium on Põltsamaal. Huvihariduse pakkumise seisukohalt on suurem valik Põltsamaal, Tartu valla lähim huvihariduse pakkuja on Tabiveres. j) omavalitsusüksuse organisatsiooniliselt ühtse teenusepiirkonnana toimimine: Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ järgi on Jõgeva maakonnas määratud kolm toimepiirkonda – Jõgeva, Põltsamaa ja Tartu. Toimepiirkond on ala linna ehk keskuse ümber, mille maalisel tagamaal paiknevad alevikud ja osad külad, mis toimivad väiksemate keskustena moodustades keskuste võrgustiku. Väiksemate keskuste ülesandeks on tagada piirkonnas vajalike teenuste kättesaadavus. Toimepiirkonna keskus peaks olema kompaktse ja kvaliteetse linnaruumiga linn, mis pakub töökohti, konkurentsivõimelist haridust ja heatasemelisi teenuseid ning kuhu toimub igapäevane liikumine marsruudil elukoht - töökoht - igapäevateenused. 2017. aasta lõpus kehtestatud Jõgeva maakonnaplaneeringus 2030+ määratud hierarhia järgi on Puurmani alevik üks Põltsamaa valla piirkondlik keskus ehk keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid ja samas kuuludes Tartu linna toimepiirkonda. Piiride muutmise järel kulgeks haldusüksuste vaheline piir maakorralduslikult loogilisel alusel. Liitumine Tartu vallaga olulisi muudatusi teenuste kättesaadavuses kaasa ei tooks ning nii või teisiti on Puurmani piirkonnas vajalik jätkata elukeskkonna arendamist. Põltsamaa Vallavalitus küsis Eesti Vabariigile kuuluvate kinnistute osas arvamust kinnistute valitsejatelt Keskkonnaministeeriumilt ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (12.07.2021 nr 1-9/2021/146-3 ja nr 1-9/2021/1083-1). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium toetab haldusüksuse piiride muutmist (30.07.2021nr 1- 9/2021/1083-2). Volitatud asutusena annab Transpordiamet teada, et halduspiiride muutus ei mõjutaks Transpordiameti tegevusi ja meie poolt vastuväiteid sellele ei ole (11.08.2021 nr 1-9/2021/1083-3). Keskkonnaministeerium teatas, et tal ei ole vastuväiteid Põltsamaa ja Tartu valla vahelise haldusüksuse piiri muutmise osas 19.08.2021 nr 1-9/2021/146-4). Volikogu leiab, et Puurmani piirkonna 329 elaniku soov teha Tartu Vallavolikogule ettepanek algatada haldusüksuste piiri muutmise menetlus Tartu ja Põltsamaa valdade vahelise piiri muutmiseks on piisavalt kaalukas, et teha Tartu Vallavolikogule ettepanek läbirääkimiste alustamiseks. Haldusüksuse piiride muutmisega maamõõdukulusid ei kaasne juhul, kui antakse üle terved asulad. Tekivad kulud notariaalsete toimingute tegemiseks. Halduspiiride muutmise tagajärjel Põltsamaa vallal jääb lisaks selle piirkonna maamaksule saamata ka tulumaks, tasandus- ja toetusfond, mis on oluliselt suuremad summad, aga neid ei ole võimalik täpselt välja arvutada. Aga samas, lisaks saamata jäänud tuludele vähenevad ka kulud - Puurmani piirkonna hoonete kulud, personalikulud, investeeringuteks võetud laen jne. Ettepaneku saanud Tartu Vallavolikogul on tulenevalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 81 lõikest 1 aega 2 kuud anda teada oma otsus piiride muutmise algatamisega nõustumise või sellest keeldumise kohta. Juhul, kui Tartu Vallavolikogu nõustub, selgitatakse küsitluse teel välja Põltsamaa valla Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külade ning Puurmani aleviku elanike arvamus haldusterritoriaalse korralduse ja haldusüksuse piiride muutmise kohta. Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõige 1 punkti 10 ning Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 7 lõige 2 punkti 1 ja § 81 lõike 1 ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 25.11.2004. a määruse nr 335 “Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ § 2 lõikest 3, § 8 punktist 2, § 9 punktist 6, § 10 lõigetest 1-3 ja 5 ning lähtudes Põltsamaa valla Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külade ning Puurmani aleviku elanike ettepanekust, Põltsamaa Vallavolikogu otsustab: 1. Teha Tartu Vallavolikogule ettepanek algatada haldusüksuste piiri muutmise menetlus Tartu ja Põltsamaa valdade vahelise piiri muutmiseks. 2. Teha Tartu Vallavolikogule ettepanek läbirääkimiste alustamiseks eesmärgiga anda Põltsamaa valla Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Tõrve külad ning Puurmani alevik Tartu valla koosseisu. 3. Otsus edastada Rahandusministeeriumile ja Tartu Vallavolikogule 10 päeva jooksul vastuvõtmisest. 4. Otsust on õigus vaidlustada 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal vaiet esitama õigustatud isik otsusest teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Põltsamaa Vallavolikogule haldusmenetluse seadusega vaidemenetlusele kehtestatud korras. Otsuse peale on kaebeõigusega isikul õigus esitada kaebus Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku §-s 46 sätestatud tähtaegadel ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Möldri vallavolikogu esimees Lisa: asendiplaan
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel