Maaeluministeerium
Rahandusministeerium
20.09.2021 nr 1-4/21/4566
Vabariigi Valitsuse määruse "Kutselise
kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse
tasumäärad 2022. aastal" eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“ eelnõu. Kuigi püüniste piirarve eelmiste aastatega
võrreldes ei muudeta, on eelnõu varasemate aastate omadest pisut erinev, kuna lihtsustamise
eesmärgil on veidi muudetud määruse ja lisade vormistust.
Palume eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Määruse eelnõu seletuskiri
3. Määruse lisa 1
4. Määruse lisa 2
5. Määruse lisa 3
6. Määruse lisa 4
Arvamuse avaldamiseks: kalandusliidud
Teadmiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet
Tiina Tees, 626 0723
[email protected]
Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
Lisa 1
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Tabel 1. Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende
piirarvud ja kalapüügiõiguse tasumäärad
Maakond* ja Piirarv 2022. a Tasu 2022. a
Püügivahend
püügiruut** (tk) (eurot)
avaveemõrd 80 10,46
Harju maakond,
püügiruudud 108– kastmõrd 8 0,95
110, 113, 114, 116– veonoot 1 0,95
118,120–122, 124–
nakke- või raamvõrk 1559 2,07
126, 128–130, 132–
134, 136–138, 140, rivimõrd 40 0,95
141, 143, 144, 146– õngejada 76 0,95
148, 150–152, 155,
156, 159, 160, 162– ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 61 0,95
164 ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 101 0,95
kastmõrd 17 33,45
põhjanoot 2 0,95
Hiiu maakond, nakke- või raamvõrk 2198 2,91
püügiruudud 243,
244, 245, 256–260, rivimõrd 500 0,95
269–272, 280–282, veonoot 3 9,00
288–292, 299–303, õngejada 200 0,95
309–312, 321–324
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 250 38,22
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 65 9,54
avaveemõrd 30 38,21
rivimõrd 2 0,95
kastmõrd 30 128,00
Ida-Viru maakond,
püügiruudud 35, 36, nakke- või raamvõrk 658 2,07
42–43, 49–50, 56, 57,
63, 64, 70, 71, 77, 78, õngejada 2 0,95
83, 84
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 20 0,95
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 12 0,95
avaveemõrd 30 29,88
kastmõrd 30 13,32
Lääne maakond,
püügiruudud 159, nakke- või raamvõrk 2140 2,91
160, 162–164, 166– rivimõrd 945 0,95
174, 225–230, 241– õngejada 130 0,95
245
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 85 53,79
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 70 8,54
Lääne maakond,
Vormsi saare
püsielanikud,
püügiruudud 159, nakke- või raamvõrk 45 2,91
160, 162–164, 166–
174, 225–230, 241–
245
avaveemõrd 30 1,08
kastmõrd 3 0,95
Lääne-Viru maakond, nakke- või raamvõrk 998 2,07
püügiruudud 83, 84,
88–90, 93–95, 98– rivimõrd 2 0,95
100, 103–105, 108– õngejada 25 0,95
110, 113, 114
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 75 1,14
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 29 0,95
avaveemõrd 482 61,50
nakke- või raamvõrk 3361 3,61
Pärnu maakond,
püügiruudud 172– rivimõrd 239 1,68
183, 188, 189, 195, veonoot 8 0,95
196, 202, 203, 209– õngejada 338 0,95
211, 216, 217
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 130 109,42
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m*** 301 24,83
Pärnu maakond,
püügiruudud 173–
183, 188, 189, 195, kastmõrd 151 128,00
196, 202, 203, 209–
211, 216, 217
Pärnu maakond, avaveemõrd 5 61,50
Kihnu saare
püsielanikud, nakke- või raamvõrk 548 3,61
püügiruudud 172– rivimõrd 31 1,68
183, 188, 189, 195,
196, 202, 203, 209– veonoot 11 0,95
211, 216, 217 õngejada 474 0,95
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m*** 12 24,83
Pärnu maakond,
Kihnu saare
püsielanikud,
kastmõrd 21 128,00
püügiruudud 176,
177, 178, 182, 188,
195
nakke- või raamvõrk 106 3,61
Pärnu maakond,
Manilaiu saare rivimõrd 5 1,68
püsielanikud, veonoot 1 0,95
püügiruudud 172–
õngejada 33 0,95
183, 188, 189, 195,
196, 202, 203, 209– ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 1 109,42
211, 216, 217
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m*** 2 24,83
Pärnu maakond,
Manilaiu saare
püsielanikud,
kastmõrd 3 128,00
püügiruudud 176,
177, 178, 182, 188,
195
avaveemõrd 130 20,86
kaldanoot 2 5,47
kastmõrd 95 4,71
Saare maakond,
püügiruudud 171– nakke- või raamvõrk 2070 2,91
173, 211, 212, 216– põhjanoot 12 13,85
220, 230–236, 245–
pöörinoot 3 0,95
250, 259–264, 272–
275, 283, 291–294, rivimõrd 650 0,95
302–305, 312–316, tõstevõrk 5 0,95
324–330, 337–343 õngejada 208 0,95
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 265 23,37
ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 m 197 4,10
Saare maakond,
Ruhnu saare
ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 m 5 23,37
püsielanikud,
püügiruut 235
Saare maakond,
Ruhnu saare
pöörinoot 1 0,95
püsielanikud,
püügiruudud 171–
173, 211, 212, 216–
220, 230–236, 245–
250, 259–264, 272–
275, 283, 291–294, nakke- või raamvõrk 37 2,91
302–305, 312–316,
324–330, 337–343
* Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu
kinnitamine“ enne 15.10.2017 kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.
** Eesti territoriaalvees paiknevad püügiruudud.
*** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 m.
Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja püügiõiguse
tasu aastas
Maakond Püügivõimalus Tasu 2022. a
2022. a
Hiiu maakond 1000 t 1,6 eurot/t
Saare maakond 1000 t 1,6 eurot/t
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
Lisa 2
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Veekogu, Piirarv 2022. a (tk) Tasu 2022. a (€)
Püügivahend
maakond*
avaveevõrk 850 28,98
kaldavõrk 127 2,49
Peipsi järv, Ida- ääre- või avaveemõrd 126 75,66
Viru maakond põhjanoot ehk mutnik 8 2556,00
pöörinoot 1 0,95
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 700 28,98
kaldavõrk 233 2,49
ääre- või avaveemõrd 135 75,66
Peipsi järv, Jõgeva juhtaiata mõrd 5 9,83
maakond põhjanoot ehk mutnik 4 2556,00
pöörinoot 1 0,95
õngejada 10 0,95
kaldanoot 1 0,95
avaveevõrk 450 28,98
Peipsi, Lämmi- ja kaldavõrk 131 2,49
Pihkva järv, Põlva mõrd mõrrajadas 261 56,97
maakond püüvõrk 13 111,28
kaldanoot 1 2,49
avaveevõrk 1000 28,98
kaldavõrk 190 2,49
ääre- või avaveemõrd 150 75,66
Peipsi ja mõrd mõrrajadas 229 56,97
Lämmijärv, Tartu püüvõrk 2 111,28
maakond põhjanoot ehk mutnik 8 2556,00
pöörinoot 1 0,95
kaldanoot 2 0,95
* Vabariigi Valitsuse 03.04.1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu
kinnitamine“ enne 15.10.2017 kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
Lisa 3
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud teistel siseveekogudel
Piirarv Tasu 2022.
Maakond* Veekogu Püügivahend ja 2022. a a (eurot)
tingimus (tk)
2 4,90
ääre- või avaveemõrd
Kahala järv
3 0,95
nakke- või raamvõrk
Soodla veehoidla nakke- või raamvõrk 1 35,14
Harju
maakond Männiku karjäär nakke- või raamvõrk 1 0,95
nakke- või raamvõrk 1 0,95
Rummu järv
nimetamata silmumõrd 45 3,48
siseveekogudel kokku silmutorbik 700 0,90
Narva veehoidla ja Narva
nakke- või raamvõrk 80 2,24
jõe ülemjooks Peipsi
järvest kuni Kulgu
Ida-Viru paisuni
ääre- või avaveemõrd 40
maakond 0,95
Narva jõe alamjooks
hüdroelektri-jaamast silmutorbik 15000 0,60
suudmeni
nakke- või raamvõrk 2 0,95
Elistvere järv
ääre- või avaveemõrd 1 0,95
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, 0,95
6
septembris, oktoobris,
Kaiavere järv novembris ja
detsembris
Jõgeva ääre- või avaveemõrd 11 149,10
maakond õngejada 5 140,32
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, 3,18
8
septembris, oktoobris,
Kuremaa järv novembris ja
detsembris
ääre- või avaveemõrd 10 222,09
õngejada 5 6,24
Pikkjärv ääre- või avaveemõrd 2 0,95
nakke- või raamvõrk,
kasutamiseks jaanuaris,
veebruaris, märtsis, 0,98
14
juulis, augustis,
Saadjärv septembris, oktoobris
ja novembris
ääre- või avaveemõrd 16 281,33
õngejada 10 18,61
nakke- või raamvõrk,
Sutlepa meri kasutamiseks jääalusel 15 0,95
Lääne püügil
maakond silmutorbik 50 0,66
Riguldi jõgi
Nõva jõgi silmutorbik 50 0,60
Lääne-Viru silmumõrd 17 0,95
kõik siseveekogud kokku
maakond silmutorbik 500 0,60
ääre- või avaveemõrd 5 2,47
Ermistu järv
nakke- või raamvõrk 5 0,95
Pärnu 0,95
maakond nimetamata silmumõrd 15
siseveekogudel kokku silmutorbik 2000 0,60
Nasva jõgi jõemõrd 6 128,00
Mullutu laht ääre- või avaveemõrd 4 87,17
Saare
maakond
nimetamata silmumõrd 4 0,95
siseveekogudel kokku
jõemõrd 6 10,88
Ahja jõgi
nakke- või raamvõrk 1 0,95
jõemõrd 5 6,79
ääremõrd suu 0,95
Kalli jõgi 1
kõrgusega kuni 1 m
nakke- või raamvõrk 3 0,95
ääre- või avaveemõrd 2 6,36
jõemõrd 4 5,39
nakke- või raamvõrk,
Tartu kasutamiseks jaanuaris,
Keeri järv 1,49
maakond veebruaris, märtsis, 4
oktoobris, novembris ja
detsembris
kaldanoot 1 0,95
jõemõrd 8 14,75
Koosa (Liivanina) jõgi
ääremõrd suu
9 0,95
kõrgusega kuni 1 m
Emajõgi jõemõrd 61 37,14
kaldanoot 7 7,19
nakke- või raamvõrk 11 0,95
ääre- või avaveemõrd 10 134,20
nakke- või raamvõrk,
Võru
Vagula järv kasutamiseks jaanuaris,
maakond 10
veebruaris, märtsis, 4,78
septembris, oktoobris,
novembris ja
detsembris
kaldanoot 2 0,95
õngejada 6 120,13
ääre- või avaveemõrd 323 234,28
Võrtsjärv
nakkevõrk 321 12,13
* Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu
kinnitamine“ enne 15. oktoobrit 2017. a kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.
Vabariigi Valitsuse määrus
„Kutselise kalapüügi võimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
Lisa 4
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud väljaspool Läänemerd asuval merealal
Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel.
Liik Tasu 2022. a
krevetilised NAFO piirkonnas 3M 288
eurot/püügipäev
krevetilised NAFO piirkonnas 3L 63,90 eurot/t
lühiuimkalmaar 30 eurot/t
makrell 20 eurot/t
meriahven 20 eurot/t
pikklest 31 eurot/t
railised 4 eurot/t
sinine molva 26 eurot/t
süvalest 64 eurot/t
süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 8 eurot/t
tursk 33 eurot/t
reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 31,95 eurot/t
reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 23,98 eurot/t
Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad Teravmägede piirkonnas ja Edela-Atlandi
avamere püügipiirkonnas
Püük, piirkond Püügivõimalus 2022. a Tasu 2022. a
Krevetipüük Samaaegselt kuni 3 Eesti 235
Teravmägede lipudokumendiga laeva kokku eurot/püügipäev
püügipiirkonnas 377 püügipäeva ulatuses
Reguleerimata liikide piiramata 12,78 eurot/t
püük Edela-Atlandi
püügipiirkonnas
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
MÄÄRUS
Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal
Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ning keskkonnatasude
seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse:
1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri
kalapüügiloa alusel;
2) kutselise kalapüügi püügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel;
3) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Eesti Vabariigi
jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.
(2) Käesoleva määruse tähenduses on maakond Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse
nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” enne 15. oktoobrit 2017. a
kehtinud redaktsioonis nimetatud maakonna piiris.
§ 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri
kalapüügiloa alusel
(1) Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud püügivahendi kohta kaluri kalapüügiloa alusel
Läänemerel maakondade ja veealade kaupa on sätestatud lisas 1.
(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a
määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri” lisas 6 esitatud Eesti Vabariigi territoriaalvee väikestele
püügiruutudele.
§ 3. Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
Kutselisel kalapüügil Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel on kalapüügiõiguse
tasumäärad järgmised:
1) räim – 3,10 eurot/t;
2) kilu – 3,40 eurot/t;
3) tursk – 11,79 eurot/t.
§ 4. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järvel
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud püügivahendi kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
on sätestatud lisas 2.
§ 5. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad teistel siseveekogudel
Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud püügivahendi kohta siseveekogudel, välja arvatud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on sätestatud lisas 3.
§ 6. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad väljaspool Läänemerd asuval
merealal
(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel ning
Teravmägede püügipiirkonna ja Edela-Atlandi avamere püügipiirkonna kalapüügivõimalused
ja püügiõiguse tasumäärad on sätestatud lisas 4.
(2) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond on väljapoole rannikuriikide majandusvööndit jääv
mereala, mis määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikul piki 10º00′S
kuni 20º00′W ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º00′S, seejärel mööda 50º paralleeli läände
kuni 50º00′W, siis piki 50º meridiaani lõunasse 60º00′S, sealt mööda 60º paralleeli läände
67º16′W, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22′S ja 67º16′W, edasi itta
mööda 56º22′S punktini 65º43′W, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′S ja
65º43′W, 55º11′S ja 66º04′W, 55º07′S ja 66º25′W, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja
suunas alguspunktini.
(3) Reguleerimata kalaliigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised liigid, mille püügimahtu
ei piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.
Kaja Kallas
Peaminister
Tõnis Mölder
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel
Lisa 2 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud teistel siseveekogudel
Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud väljaspool Läänemerd asuval merealal
Vabariigi Valitsuse määruse
„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal“
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsus kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused kalavarude
seisundist lähtudes maakondade ja merel veealade, siseveekogude kaupa ning püsiasustusega
väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa. Kalapüügiseaduse
(edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta kalapüügivõimalused kaluri
kalapüügiloa alusel eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi EL) ei määra
püügivõimalusi hilisemal ajal. Pärast seda, kui Euroopa Liit on liidus reguleeritavad kalaliikide
püügivõimalused riikidele kehtestanud, määrab Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul
kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele kõnesoleva aasta nende kalaliikide püügivõimalused,
mida kasutavad ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. Määrus ei käsitle Läänemeres riikide
vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei ole nende
kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud ning sellekohane määrus kehtestatakse
tavapäraselt detsembri keskel. KPSi § 48 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib loa andja juhul, kui EL ei
ole 15. detsembriks püügivõimalusi kehtestanud, jagada taotlejate vahel kuni 50% taotletavale
aastale eelnenud aastal kehtestatud püügivõimalustest. Määrusega sätestatakse nende
kalaliikide püügiõiguse tasumäärad.
Samuti sätestatakse määrusega kalalaeva kalapüügiloa alusel teatud kalapüügivõimalused ja
kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks väljaspool Läänemerd rahvusvaheliste
kalandusorganisatsioonide vetes. ELis jagatakse kalapüügikvoodid ELi püügivõimaluste
määrusega liikmesriikide vahel ajalooliselt kujunenud tava järgi ja kvoodiosakute alusel.
Vabariigi Valitsus sätestab eelnõukohase määrusega selle lisas 1 kalapüügivõimalused merel
2017. aastani kehtinud maakondade piire arvestades. Nimetatud alad kehtestatakse endiste
maakonnapiiride kaldajoonest avavee poole jääval mere veealal kalapüügieeskirja lisas 6
esitatud väikeste püügiruutudena.
KPSi § 6 kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS)
ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. KeTSi § 11 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu
makstakse õiguse eest püüda kala Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või
nende osadest ja veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse
nendel veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik.
Kutselise kalapüügi õiguse tasu ei või ületada 4% tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal
püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse või püütud
isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTSiga kehtestatud piirmäärasid ja seadusest
tingitud erisusi. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 65 on kala harilik väärtus
kohalik keskmine esmamüügihind.
KeTSi § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt kehtestab kutselise püügiõiguse tasumäärad igaks
kalendriaastaks Vabariigi Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja
selle võimsusest või rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Eelnõus on
enamikele püügivahenditele määratud tasu suuruseks 3,5% kehtestamise aastale eelnenud
aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt püütud kalakoguse harilikust väärtusest.
Mõnedele püügivahenditele kehtestatakse KeTSist tulenev maksimaalne võimalik tasu, kuna
eelnenud aasta kalasaak oli väga suur: arvutuslikult on sellistel juhtudel 4% saagi keskmisest
väärtusest 1 püügivahendi kohta suurem kui KeTSiga seatud rahaline maksimumpiir. Mitmele
püügivahendile kehtestatakse aga ka KeTSiga sätestatud minimaalne võimalik tasu, kuna
saagid on eelnenud aastal olnud kas väga väikesed või sootuks puudunud ning 4% oleks
väiksem kui KeTSiga määratud miinimumpiir.
Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse teatavates siseveekogudes angerjapüügi
vahenditele püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTSi § 11 lõike 5 järgi hoopis
angerja asustamiseks tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi tehtud
kulutused eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul.
Määruse koostamisel on tuginetud ametlikule püügistatistikale ja Tartu Ülikooli Eesti
Mereinstituudi ning Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad
kalavarude uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all.
Seletuskirja lisas 1 on toodud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgneva aasta kutselise
kalapüügi püügiõiguse tasude arvutuskäik kui võrdlus eelneva aasta tasudega. Nimetatud
tabelites ei ole esitatud angerja asustamisveekogudes angerjapüügivahenditele kehtestatavaid
tasusid, kuna need arvutuskäigud on seletuskirja vastava punkti all.
Määruse ja seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõunikud
Ulvi Päädam (tel 626 0721,
[email protected]) ja Aare Tuvi (tel 626 0712,
[email protected]). Õigusekspertiisi tegi õigusosakonna jurist Helen Holtsman (tel 626 2820,
[email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel
626 0953,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2.1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel
2.1.1 Kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasud rannapüügil
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi töö „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine 2020.–
2021. aastal“ 2021. aasta vahearuande lõppjäreldustes on välja toodud, et rannakalanduse
püügivõimsus ehk kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püüniste piirarv ei ole varude
suurusega kooskõlas ning kalavaru seis on paljudes rannikupiirkondades ja paljude kalaliikide
puhul kesine. Ühtlasi seisab aruandes, et kindlasti ei tohi püügikoormust kuskil suurendada.
Aruandes leiduvate täpsemate ülevaadetega on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi
kodulehel, vt https://old.envir.ee/sites/default/files/akp_vahearuanne_2021_20062021.pdf
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut on välja töötanud ka soovitused püügikoormuse
vähendamiseks rannakalanduses (vt aruannet
https://old.envir.ee/sites/default/files/tu_pyygikoormused_lopparuanne_15.12.2020.pdf )
Vähendamissoovitused on üsna drastilised ja väljendavad selgesti, et püügikoormuse
vähendamine on väga vajalik. Enne püünistele kehtestatavates piirarvudes oluliste muudatuste
tegemist on Keskkonnaministeeriumil kavas välja selgitada potentsiaalsete muudatuste
sotsiaalmajanduslikud mõjud ning püügikoormuse vähendamise viisid. Seejärel tuleb
kalavarude seisundi parandamise eesmärgil hakata püüniste piirarve vähendama. 2022. aastaks
rannakalanduse püügivõimalusi veel ei vähendata ja piirarvud jäävad 2021. aastaga võrreldes
samaks. Meres kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu ja nende
piirarvud on esitatud määruse eelnõu lisas 1.
Püügiõigustasud ei ole rannikumere kõigis piirkondades ühesugused, kuna kalasaakide suurus
ja liigiline koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erinevad ka saakide väärtused, mille põhjal
omakorda tasusid arvutatakse. Samas on määruse koostamisel silmas peetud, et ühiseid
kalavarusid kasutavates piirkondades samade püügivahendite hinnad väga oluliselt ei erineks.
Seetõttu ühtlustatakse omavahel Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa ning Harjumaa, Lääne-
Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude tasud.
Rannikumeres kasutatavate püügivahendite püügiõigustasud esitatakse määruse lisas 1. Tasude
arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas olevas tabelis, kuid muutustest parema ülevaate
andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga kantud alljärgnevatele joonistele.
Graafikutel on maakonnad grupeeritud tasude suuruste alusel, et tagada graafikute loetavus.
Jooniselt 1 on näha, et suurem osa Harjumaa, Hiiumaa ja Lääne-Virumaa 2022. aasta tasudest
on 2020. a saakide väiksuse või puudumise väga väikesed ning seejuures on hinnad 2021.
aastaga võrreldes enamasti üsna sarnased. Tulusaimad püügivahendid on Hiiumaa kastmõrrad
ja ääremõrrad suu kõrgusega 1-3 meetrit. Kastmõrraga püüti 2020. aastal peamiselt tuulehaugi
väärtusega ligikaudu 15 500 eurot, ääremõrraga püügil aga andsid suurima tulu ahvena-, haugi-
, lesta- ja säinasaagid (kokku umbes 258 000 eurot, millele lisandub veel teistest liikidest
tulenev saagi väärtus).
Joonis 1. Püügiõigustasud Läänemerel Harju-, Hiiu- ja Lääne-Virumaal.
Joonis 2 kujutab püügiõigustasusid Ida-Viru, Lääne, Pärnu ja Saare maakonnas. Neis
piirkondades on kalapüügiõiguse eest makstavad summad keskmiselt oluliselt suuremad. Ida-
Virumaal ja Pärnumaal tuleb kastmõrraga püügi eest 2022. aastal tasuda KeTSile vastavat
maksimaalset võimalikku tasu ehk 128 eurot, mis moodustab vastavalt 1,78 ja 1,91% nende
püügivahenditega 2020. aastal püütud saagi väärtusest.
Joonis 2. Püügiõigustasud Läänemerel Harju-, Hiiu- ja Lääne-Virumaal.
Läänemerele 2022. aastaks kehtestatavatest püügiõigustasudest odavneb võrreldes 2021.
aastaga 9 tasu, samas kui 20 tasu hind tõuseb ning 27 püügiõigustasu hind jääb samaks.
Kõikide püügivahenditega püügiõiguse väljaostmisel laekuks rannikumere püügivahendite
tasudest riigieelarvesse umbes 152 000 eurot, mida on 3000 euro võrra rohkem kui eelmisel
aastal.
Agarikku püütakse Saaremaal ja Hiiumaal ning vastavalt teadussoovitusele on 2022. aastal
lubatud püütav kogus 2000 tonni, mis jaguneb kahe maakonna vahel võrdselt. Agariku
püügiõigustasu vastab sarnaselt eelnevatele aastatele ka 2022. aastal KeTSi järgi maksimaalsele
lubatud määrale 1,6 eurot/t, et vähemalt osaliselt katta üle aasta tehtavate punavetikauuringute
kulusid. Kui kogu võimalik püügivõimalus välja ostetakse, laekub sellest kokku 3200 eurot.
Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püügiks, sealhulgas
agarikupüügiks on sätestatud määruse eelnõu lisas 1.
2.1.2 Kalapüügiõiguse tasumäärad traalpüügil
Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu- ja tursapüügiks kalalaeva kalapüügiloa
alusel on sätestatud määruse eelnõu paragrahvis 3.
Kilu püügiõiguse tasu – 3,40 eurot – moodustab 2% 2020. aastal püütud kala ühe tonni
väärtusest. Räime püügiõiguse tasu – 3,10 eurot – on 1,82% 2020. aastal püütud kala ühe tonni
väärtusest. Läänemere tursavaru on kriisis ja 2020. aastal püüti vaid 48 kg turska. Tursa
püügiõiguse tasu on 11,79 eurot, mis moodustab 2020. a püütud tursa ühe tonni väärtusest 2,3%.
2020. aastal Läänemere traalpüügist saadud turska esmakokkuostu ei viidud ja seega vastavat
esmakokkuostuhinda ametlikus kalapüügistatistikas ei leidu. Seetõttu võeti tursasaagi väärtuse
arvutamise aluseks 1 kg hinnaks 0,5 eurot, kuna viimastel aastatel on Läänemere traalpüügi
tursasaagi kilohind esmakokkuostus kõikunud umbes 0,5 ja 1 euro vahel. Võrreldes 2021.
aastaga jäävad räime, kilu ja tursa traalpüügi tasud samaks.
Kalapüügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel lepitakse kokku oktoobris ja kehtestatakse
aasta lõpus. Püügiõigustasud aga kehtestatakse juba nüüd, sest juhul, kui vastavasisuline
määruse muudatus ei jõustu enne 2021. aasta algust, võib Maaeluministeerium KPS § 48 alusel
väljastada ajaloolise püügiõiguse omajatele teatud osa püügivõimalusest, et ettevõtted saaksid
soovi korral aasta alguses püüki alustada.
2.2 Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes suuresti
keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. Väärtuslikumate kalade nagu koha ja ahven,
varud on vähenenud ja jõudnud mõõduka ja halva vahepealsesse seisu. Nende liikide varude
täiendid on vähearvukad ja mittetööndusküpses suuruses. Rääbise ja tindi varu seisund
täpsustub eelnõu koostamisest veidi hiljem, samuti tuleb rääbise- ja tindipüügi vahendite
kasutamise võimalused enne kehtestamist novembris toimuvatel Eesti-Vene
kalandusläbirääkimistel kokku leppida. Seetõttu lisanduvad rääbise- ja tindipüügi vahendite
piirarvud määruse muudatusega aasta lõpus tehtava määruse muudatusega.
Kõige paremas ja stabiilsemas seisus on latika, särje ja haugi varud. Kalavarude kasutamine on
2021. aastal Eesti poolel toimunud mõõdukal, ettenähtud tasemel. Sellest tulenevalt püüniste
piirarve eelmise aastaga võrreldes ei muudeta.
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude seisundi kohta on võimalik täpsemalt lugeda Tartu
Ülikooli Eesti Mereinstituudi uurimistöö „Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järves“ 2021. aasta I vahearuandest. Aruande leiab internetileheküljelt
https://old.envir.ee/sites/default/files/peipsi2021-i_vahearuanne.pdf
Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2022. aastal on esitatud joonisel 3. Jooniselt
on välja jäetud põhjanooda ehk mutniku püügiõigustasu, kuna see on teiste vahendite omast
kordades kallim ja muudaks graafiku loetamatuks. Peamiselt ahvenasaagi suurenemisest
tingituna tõuseb põhjanooda tasu 1881,61 eurolt 2556 euroni, mis on vastavalt KeTSile selle
püügivahendi maksimaalne lubatud tasu. 2020. aasta saagi väärtusest moodustab see 3,6%.
Märgatavalt tõusevad ka püüvõrgu ja avaveevõrgu tasud, ülejäänud jäävad eelnenud aastaga
võrreldes kas samale tasemele või muutuvad vaevumärgatavalt.
Joonis 3. Püügiõigustasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2021. ja 2022. aastal.
Kui kõik eelnõus kirjeldatud püügivõimalused välja ostetakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järve 2022. aasta püügiõigustasudest riigieelarvesse umbes 200 000 eurot. Kui sügiseste Eesti-
Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade püügivõimalused avada,
lisandub eelnimetatud summale ka neist püügiõigustasudest laekuv summa. Raha kasutatakse
tinglikult Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tehtavate uuringute kulude katmiseks, mis aastas
ulatub ca 130 000 euroni. Lisaks sellele tuleb katta ka järelevalve ning muu kalanduse
administreerimise kulud.
2.3 Kalapüügivõimalused ja püügiõigustasud teistel siseveekogudel
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv. Eesti
Maaülikooli uuringutest „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi
hindamine 2020. aastal“ (https://old.envir.ee/sites/default/files/v6rtsj2rve_aruanne_2020.pdf)
ja „Angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas 2020. aastal“
(https://old.envir.ee/sites/default/files/2021.04.5_angerjas_2020.pdf) nähtub, et töönduslikult
tähtsad angerja-, koha- ja latikavarud on heas seisus. Haugisaagid on juba alates 2013. aastast
kahanenud, kuna haugi jaoks on mitu aastat järjest kudemistingimused ebasoodsad olnud. 2022.
aastal Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügi vahendite piirarve eelnenud aastaga
võrreldes ei muudeta.
Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil 2 tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu.
Nakkevõrkude püügiõigustasu Võrtsjärvel langeb eelnenud aastaga võrreldes 2,7 euro võrra ja
on 2022. aastal 12,13 eurot, mis moodustab 2020. aasta saagi väärtusest 3,5%. Erinevalt
nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade püügiõigustasu aga angerja asustamiseks
kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, vastavalt KeTSi § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes
veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu
arvestamise aluseks eelneva 7. kuni 12. kalendriaasta jooksul asustamiseks tehtud kulutused.
2022. a tasu leidmiseks jagati 50% aastate 2010–2015 jooksul asustamiseks tehtud keskmistest
kulutustest 2022. aastaks kehtestatavate püügivahendite arvuga. Seejuures võeti õigluse nimel
arvesse ka harrastuslikul kalapüügil püütud angerjate osakaal summaarsest angerjasaagist ning
korrigeeriti selle proportsiooni alusel mõrrapüügi tasu väiksemaks. Kui varasematel aastatel
olid Võrtsjärve püügivõimalused ja püügiõigustasud esitatud määruse tekstiosas, siis
eelnõukohase määrusega sätestatakse nimetatud võimalused ja tasud lisas 3 koos teiste
siseveekogudega, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv. Võrreldes varasemate aastate
määrustega ei ole eelnõus Võrtsjärvel kasutada lubatud mõrra puhul rakendatud lisatingimust,
et mõrra suu peab olema vähemalt 1 meetri kõrgune. Kasutada lubatud mõrdade kirjeldused
koos Võrtsjärvel lubatud erisustega on kirjeldatud kalapüügieeskirja paragrahvis 7 ning seega
eelnõu järgi pole vajadust täiendava tingimuse järele. Tegemist ei ole uue püügivõimalusega
vaid püügivahendi nimetuse täpsustamisega, mistõttu pole vajadust ka ajaloolise püügiõiguse
osakute ümber arvutamiseks või uuesti jagamiseks. Muudatus järve kalavarudele halvasti ei
mõju, pigem vastupidi: väheneb mitmete kalaliikide noorjärkude püünisesse sattumise või
takerdumise tõenäosus, kuna nad liiguvad vee pinnakihis ning madalam püügivahend
võimaldab ülemise veekihi vabaks jätta. Võrtsjärvel tehtud teaduskatsete tulemusena on
selgunud, et mõrra ja juhtaia nö uputamine allapoole veepiiri võimaldab vältida suures osas
ebasoovitava peenkala (nurg, väike latikas, väike ahven jt) sattumist mõrda.
Kuna angerjat asustatakse ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse
neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõigustasud Võrtsjärve mõrdade tasudega samal
põhimõttel. Angerja asustamisveekogude püügiõigustasude arvutuskäik ja tulemused võrreldes
eelnenud aastaga on näha tabelis 1.
Tabel 1. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite püügiõigustasud veekogudes, kuhu riigi toel
angerjat asustatakse
Ühe püügivahendi tasu 2022. a (€)
Püügivahendite summaarne tasu
Harrastuspüügi keskmine saagi
kulunud summa 2010-2015 (€)
keskmine osakaal 2011-2020. a
Kutselise püügivahendi saagi
Püügivahendi piirarv 2022. a
Tasu muutus võrreldes 2021.
50% keskmistest kulutustest
2021.a kehtestatud tasu (€)
osakaal 2011-2020. a (%)
Keskmiselt asustamiseks
2010-2015. a (€)
Püügivahend
2022. a (€)
Veekogu
aastaga
(%)
Võrtsjärv mõrd 323 154231,17 77115,58 1,87 98,13 75673,52 234,28 226,89 +7,39
ääre- või
avavee-
mõrd 11 49,91 1640,12 149,10 213,96 -64,86
Kaiavere 6572,30 3286,15 28,73
100
konksuga
õngejada 5 21,35 701,59 140,32 86,18 +54,14
ääre- või
avavee-
mõrd 10 89,65 2220,92 222,09 212,56 +9,53
Kuremaa 4954,65 2477,33 9,09
100
konksuga
õngejada 5 1,26 31,21 6,24 5,23 +1,01
ääre- või
Saadjärv avavee- 10725,03 5362,52 12,59
mõrd 16 83,94 4501,30 281,33 268,90 +12,43
100
konksuga
õngejada 10 3,47 186,08 18,61 37,14 -18,53
ääre- või
avavee-
mõrd 10 50,40 1341,97 134,20 137,43 -3,23
Vagula 5325,27 2662,63 22,47
100
konksuga
õngejada 6 27,07 720,77 120,13 109,88 +10,25
Ülejäänud siseveekogudes arvutatakse püügiõigustasud tavapärasel moel ehk saagi väärtuse
põhjal. Joonisel 4 on näha 2022. a väikesiseveekogudele kehtestatavate püügiõigustasude, välja
arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud tasude, võrdlust 2021. a tasudega püügivahendite
ja veekogude kaupa. Joonisele pole kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu lahe ääre- või
avaveemõrra tasusid (mõlemad Saare mk), kuna need on teistest oluliselt kõrgemad ja
muudaksid graafiku loetamatuks. Nasva jõemõrra tasu on sarnaselt 2021. aastale maksimaalne
võimalik ehk 128 eurot, mis moodustab 1 püügivahendi 2020. a saagi väärtusest 2,38%.
Mullutu ääre- või avaveemõrra tasu langeb 5,97 euro võrra ja on 2022. aastal 87,17 eurot.
Joonis 4. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ääre- või avaveemõrra ja alla 1-
meetrise suu kõrgusega ääremõrra tasude võrdlus 2021. ja 2022. aastal veekogude kaupa
Silmutorbikute tasu on aasta-aastalt püsinud 0,6 euro juures ja ka 2022. aastal on see enamjaolt
nii. Harjumaa jõgedel tõuseb aga silmutorbiku tasu 0,9 euroni ja Riguldi jõel 0,66 euroni.
Silmumõrdade tasu 2022. aastal on Harjumaa jõgedel 3,48 eurot ja muudel jõgedel 0,95 eurot.
Kui kõik siseveekogudele eelnõuga kavandatavad püügivõimalused, välja arvatud Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järve võimalused, välja ostetakse, laekub neist kokku umbes 106 400 eurot.
Sellest on 87 000 euro ulatuses angerjapüügi vahendite tasud, mida on umbes 2000 euro võrra
rohkem kui angerjapüügi eest 2021. aastal maksti.
2.4 Kalapüügiõigused ja püügiõigustasud kaugpüügil Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil
ning Teravmägede piirkonnas
Kaugpüügil ei muutu kalaliikide püügiõiguse tasud 2021. aastaga võrreldes oluliselt. Valdavalt
jäävad paljude kalaliikide püügiõiguse tasud madalamaks KeTSi järgi lubatud maksimaalse 4%
esmamüügihinnast. Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu NAFO, mille
aastakoosolek toimub septembri lõpus, ja Kirde-Atlandil NEAFC, mille aastakoosolek toimub
novembris. Süvaveeliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba ja
teiste – püügivõimalused kehtestati 2020. aasta lõpus nõukogu määrusega (EL) 2021/91,
millega kehtestatakse 2021. ja 2022. aastaks liidu kalalaevadele püügivõimalused teatavate
süvamere kalavarude osas (ELT L 31, 29.1.2021, lk. 20–30). Kuna süvaliikide
püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei ole Eesti kalurid peale 2007. aastat neid kalu ise
püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik vahetada teisi püügivõimalusi. Kaugpüügil
põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad Norra Statistikaameti (https://www.ssb.no/en/jord-
skog-jakt-og-fiskeri/), Norra Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete
turu seirekeskuse (https://www.eumofa.eu/) ja Kanada Newfoundlandi regiooni
esmakokkuostuhindade kohta avaldatud veebimaterjalidel (http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca).
Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2020. aastal 10,2 tonni päevas ja võrreldes 2019. aastaga
on see suurenenud 3,1 tonni. Püügiõigustasu Teravmägedes on ajalooliselt olnud madalam kui
teistes krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed
ja nõuavad ka lisakulusid. NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 2), kus eelnevatel
aastatel olid Eestile kehtestatud suured püügivõimalused, lubatakse krevetiliste püüki ilmselt
vaid piirkonnas 3M ja sedagi väga piiratud ulatuses. Teadusoovitused antakse NAFO
aastakoosolekuks, mis toimub septembri teisel poolel.
Kuna 2019. aastal Eesti laevad NAFO-s krevetilisi ei püüdnud ja piirkond 3M ja 3L oli püügiks
suletud, siis kehtestatakse NAFO piirkonnas 3M püügiõigustasu krevetilistele 288 eurot ühe
püügipäeva eest ja NAFO piirkonnas 3L krevetilistele 63,90 eurot/tonn, mis on sama, mis püügi
sulgemisele eelneval aastal. Krevetiliste püügiõiguse tasu tugineb Norra Statistikaameti ja
Kalandusdirektoraadi krevetiliste (Pandalus borealis) esmamüügihindadel, mis oli 3386 eurot
tonni eest.
Teravmägede püügipiirkonnas makstakse 10,2- tonnise päevapüügi 34 537 eurose väärtuse
juures püügiõigustasu 235 eurot. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra Kuningriigi poolt 1977.
aastal loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku 1.
Püügiõigustasu tonni kohta suureneb 35 eurot, kuid päevapüügi väärtusest moodustab see 0,7
%, mis on 0,3% vähem kui 2021. aastal., sest püük päevas suurenes 43,7%.
Püügiõigustasu kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind. Kui eluskaalu hinda ei ole
toodud, saadakse eluskaalu hind selliselt, et jagatakse kalaliigi esmamüügihind
töötlemiskordajaga. Saadud tulemus ongi eluskaalu hind. Töötlemiskordaja määratakse
töötlemiskadude põhjal. Kui külmutatud lühiuimkalmaari esmamüügihind oli 2020. aastal 1121
eurot/t ja töötlemiskordaja oli 1,0, moodustab kehtestatav püügiõigustasu 30,00 eurot/t
esmamüügihinnast 2,7%. Püügiõigustasu suureneb esmamüügihinnast 0,3% ja püügiõigustasu
jääb tonni kohta samaks – 30 eurot/t.
1
Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard. Saadaval Internetis:
https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1977-06-03-6
Makrelli on võimalik turustada Euroopas, kuna turustamispiiranguid enam ei kehti. 2020. aastal
oli makrelli esmakokkuostuhind Norras, mis peegeldab Euroopa kalaturu hinda, 1309 eurot
eluskaalu tonni eest, millest püügiõigustasu 20,00 eurot moodustab 1,5%. Püügiõigustasu jääb
samaks – 20 eurot/t.
Meriahvenat püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena hind oli 2020. a
Norra ja Kanada turul keskmisena 858 eurot/t eluskaalu kohta. Püügiõigustasu 20,00 eurot
moodustab esmamüügihinnast 2,3%. Püügiõigustasu ei muudeta.
Pikklesta töötlemiskordaja on 1,1, esmamüügihind 958 eurot/tonn. Võttes arvesse
töötlemiskordajat 1,1, kujuneb esmamüügihinnaks 871,00 eurot. Püügiõigustasu 31 eurot
moodustab sellest 3,56%. Püügiõigustasu ei muudeta.
Railiste esmamüügihind oli 205 eurot/t. Rai töötlemiskordaja on 1,5, mistõttu esmakokkuostu
hinnaks kujunes 136,67 eurot, millest kehtestatav püügiõigus tasu 4,00 eurot moodustab 2,93
%. Püügiõigustasu ei muudeta.
Sinise molva eluskaalu esmamüügihind arvestatakse sama kui 2019. aastal – 1225 eurot/t, kuna
müügihind ei ole kättesaadav. Püügiõigustasu 26,00 eurot moodustab sellest 2,1%.
Püügiõigustasu jääb samaks.
Süvalesta eluskaalu esmamüügihind Norra ja Kanada keskmisena on püügiõigustasude
kehtestamisel 3038 eurot/t. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka Euroopa turul.
Püügiõigustasu 64,00 eurot moodustab sellest 2,1 % ja see on sama, mis eelneval aastal.
Püügiõigustasu ei muudeta.
Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba turustamise
hinnainfo on raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga väike ning hinnad ja
püügiandmed avaldatakse enamasti nende liikide kohta kokku. Esmamüügihind on 299,00
eurot, millest 8,00 euro suurune püügiõigustasu moodustab 2,7%. Süvaliike ei ole alates aastast
2007 enam püütud, kuna püügivõimalused on väikesed. Seetõttu on neid antud kasutada teistele
riikidele ja seega ei mõjuta püügiõigustasu otseselt riigi tulusid. Püügiõigustasu jääb samaks.
Tursa püügiõiguse tasu aluseks on võetud Kanada ja Norra turu eluskaalu keskmine
esmakokkuostuhind 1560 eurot/t, millest 33eurone püügiõigustasu moodustab 2,1%.
Püügiõigustasu jääb samaks.
Püügiõigustasu on kehtestatud ka reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks
antakse kalapüügiluba ja mõningal juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide
püügiõigustasu aluseks on võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmamüügihind
järgmiselt: merihunt 120 eurot/t; põhja-pikksaba 1400 eurot/t; valge ameerika luts 1990 eurot/t.
Töötlemiskordajate alusel on nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 900 eurot, millest
31,95eurone püügiõigustasu NAFO veealal moodustab 3,6%. Püügiõigustasu ei muudeta.
Reguleerimata liikide püügiõiguse tasu NEAFCi piirkonnas (vt seletuskirja lisa 3) oli 2020.
aastal 4,47 eurot/t. 2021. a tasu NEAFCi alal suurenes, kuna sealsete reguleerimata liikide hulka
kuuluvad ka krevetilised, mille püügiõiguse eest samal ajal NAFO piirkonnas 3L makstakse üle
60 euro/t. Nii suur tasude erinevus ei olnud õigustatud. Kuigi NEAFCis püütakse ka teisi
reguleerimata liike, on siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70% ja seega on
lähiaastate perspektiivis põhjendatud püügiõigustasu tõstmine samale tasemele, kui seda on
reguleerimata liikide püügil NAFO-s – 31,95 eurot/t. Püügiõigustasu suureneb 8 euro võrra ja
on 2022. aastal NEAFCis reguleerimata liikide püügil 23,98 eurot/t.
Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi
saarte, Argentiina, Brasiilia) majandusvööndit. Eesti laevadel on õigus püüda reguleerimata
liike eelnõu § 5 lõikes 4 nimetatud koordinaatidega piiritletud alal. Piirkondlikku
kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka püügivõimalused
koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning peamised püütud liigid,
mille maht oli ligikaudu 1000 tonni, olid kalmaar, rai, notateeniad, merluuslased ja kongriod.
Nüüdseks juba rohkem kui kümme aastat pole selles piirkonnas ükski Eesti kalalaev enam
püüdmas käinud. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata liike,
mille ühe tonni püügiõigustasu on 12,78 eurot. Püügiõigustasu ei muutu.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Magevee kalaliikide püüki EL püügikvootidega ei reguleeri. Samuti ei reguleeri ELi määrused
kalapüüki siseveekogudel. Määrusega kehtestatakse lubatud püügivahendite piirarv
rannikumeres ka nende püügivahendite jaoks, millega püütakse rannikumerest kaluri
kalapüügiloa alusel räime, lõhet ja väga vähesel määral turska, mille püüki EL püügikvootidega
piirab. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide püügiks lubatud püügivahendite piirarvu
kehtestamine vastuollu ELi määrustega, sest liikmesriik peab tagama, et talle ELi määrustega
eraldatud püügikvoote ei ületataks. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt
otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma
lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Kui ELi kvoodimäärus ELi põllumajandus- ja
kalandusnõukogus aasta lõpus vastu võetakse, kehtestab Vabariigi Valitsus riikide vahel
reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja osa
ELi kvoodimäärusega kehtestatud räime, kilu ja tursa püügikvoodist rannapüügiks kaluri
kalapüügiloa alusel. Määrusega kehtestatakse ka tasud nende kalaliikide püügile väljaspool
Läänemerd, mille püügi õigus on Eesti lipu all sõitvatel laevadel ajalooliselt välja kujunenud,
aga ka nendele liikidele, mille püüki ei reguleerita ja mille püügimahtu rahvusvahelisel, sh ELi
tasemel ei piirata.
Määrus on kooskõlas ELi õigusega.
4. Määruse mõju
Rannapüügi ja siseveekogude kutselise kalapüügi (välja arvatud angerjapüük)
püügiõigustasud muutuvad võrreldes 2021. aastaga keskmiselt 5,80 eurot kallimaks. Odavneb
23 püügiõigustasu ja kallineb 37 püügiõigustasu, 53 püügivõimaluse tasu jääb samaks. Lisaks
on väärt märkimist, et 113 eelnõuga kavandatavast kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi
tasust (välja arvatud angerjapüügi vahendite tasud) 52 juhul plaanitakse kehtestada KeTSile
vastav minimaalne võimalik tasu, maksimaalseid võimalikke tasusid aga ainult 5 juhul.
Läänemere traalpüügis kesksel kohal oleva räime ja kilu püügiõigustasud jäävad eelmise
aastaga võrreldes samaks.
Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv, on tasude tõus
õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta saakide suurenemisest tulenev sissetulekute
kasv. NEAFCi piirkonna reguleerimata liikide püügivõimaluse tasu tõusu on kaugpüügi
sektoriga arutatud 2021. aasta püügivõimaluste ja püügiõigustasude määruse eelnõu
kooskõlastamise ajal, mil selgitati sektorile vastava tasu järk-järgulises tõstmist NAFO
reguleerimata liikide tasuga samale tasemele. Sektor sellega ka nõustus. Kui kaugpüügi tasud
välja arvata, on tegemist tasu muutustega tavapärastes piirides. Kuna tasudele on kehtestatud
seadusega piirmäärad, ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuks liialt koormavaks.
Kalapüügitasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest
kulutustest (töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Püügiõigustasudest
laekuvatest summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamise arendamine
annab parema võimaluse tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja
sissetulekute kasvuks.
Varasematest aastatest erinev oluline sotsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike
omavalitsuste korraldusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele puudub.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja tulud
KeTSi § 13 lõike 4 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse tasu riigieelarvesse. Kalalaeva
kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva summa saab kokku arvutada pärast seda,
kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide püügivõimaluste
jaotamiseks. 2020. aastal laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 136 000 eurot ja
kaugpüügi tasudest laekuv summa kasvas 2020. aastal 308 000 euroni. Kui püügivõimalused
ei vähene, peaks lähematel aastatel kaugpüügist laekuv summa veelgi suurenema.
Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekub kõigi püügivõimaluste väljaostmisel
umbes 461 400 eurot, sellest Läänemere tasudena umbes 155 000 eurot, Peipsi, Lämmi- ja
Pihkva järve tasudena aga umbes 200 000 eurot, angerjapüügi tasudena umbes 87 000 ning
ülejäänud siseveekogude tasudena umbes 19 400 eurot.
Nii ranna- kui ka traalpüügi tasude kehtestamisel võiks ideaalis olla nii, et need peaksid katma
riigi kulutused, mida kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide elluviimiseks ja
kalanduse administreerimiseks tehakse. Reaalsuses on nii, et tasude laekumine jääb nendele
kuludele selgelt alla ning neid rahastatakse riigieelarvest sisuliselt muude laekumiste arvelt. Nii
on see olnud juba pikemat aega. Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi
järgmistesse asustamisprojektidesse. Kui kogu kutselise kalapüügi tasud kokku võtta, laekub
määruse jõustumisel riigieelarvesse ligikaudu 1 miljon eurot.
Eesti rannikuvete ja siseveekogude kalavarusid kasutavad ka harrastuskalastajad, kelle panus
riigieelarvesse aina suureneb ning ületab kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest
laekuvaid summasid peaaegu kahekordselt. 2020. aastal laekus harrastuspüügiõiguse ja
kalastuskaartide soetamisest riigieelarvesse ligi 779 000 eurot aastas, samal ajal kui kaluri
kalapüügi kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasude eest maksti umbes 392 400 eurot.
Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele
suunatakse osa raha KIKi kaudu ka muudesse kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse,
mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2020. a rahastati KIKi kalandusprogrammist 32
projekti kogusummas 448 983,40 eurot, millest umbes 77% läks harrastusliku kalapüügi
võimaluste tagamiseks.
Kalavarude püsiuuringud:
- Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (ca 25 000 eurot);
- Angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (ca 25 000 eurot);
- ELi kalanduse andmete kogumise programm (ca 1, 1 miljonit eurot);
- Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (ca 130 000 eurot);
- Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes (ca 18 000 eurot);
- Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (ca 20 000 eurot).
Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja
kohaliku omavalitsuse töökorraldust. Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi
jätkusuutlikule arengule. Et püügivahendite piirarv on jäänud 2021. aastal kasutuses olnud
püügivahendite arvu tasemele, mis vastab teadlaste soovitustele, siis sellega ei kaasne ka
keskkonnaprobleeme. Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust ega täiendavaid
kulutusi.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. KPSi § 45 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus eelseisva
aasta püügivõimalused hiljemalt iga aasta 1. novembriks, kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem.
EL kehtestab püügivõimalused detsembris, kuid kutselise kalapüügi loa väljaandja peab
detsembrikuus väljastama eelseisva aasta püügiload ning seepärast on tarvilik enne seda
kehtestada püügivahendite piirarvud ja tasumäärad.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile ja
Rahandusministeeriumile, teadmiseks Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja Toiduametile
ning arvamuse avaldamiseks kalandusliitudele.
Seletuskirja lisa 1
Püügivahendite tasu arvutamine 2022. aastaks ning võrdlus 2021. aasta tasudega
Tabel 1. Püügiõigustasud merel (rannapüük)
Saagi Tasu Tasu Tasu
Piirarv
Maakond Püügivahend väärtus määr 2022. a 2021. a
2020. a
2020. a (€) (%) (€) (€)
Avaveemõrd 80 23901,19 3,50 10,46 10,38
Kastmõrd 8 0,00 - 0,95 0,95
Nakke- või raamvõrk 1559 83982,11 3,84 2,07 1,67
Harju Rivimõrd 40 31,78 119,59 0,95 0,95
maakond Veonoot 1 0,00 - 0,95 0,95
Õngejada 76 31,38 230,07 0,95 0,95
Ääremõrd 1-3 m 61 1481,32 3,91 0,95 0,95
Ääremõrd kuni 1 m 101 199,22 48,16 0,95 0,95
Kastmõrd 17 16245,82 3,50 33,45 24,27
Nakke- või raamvõrk 2198 159837,29 4,00 2,91 2,70
Põhjanoot 2 46,81 4,06 0,95 0,95
Hiiu Rivimõrd 500 3422,68 13,88 0,95 0,95
maakond Veonoot 3 771,02 3,50 9,00 23,16
Õngejada 200 65,39 290,56 0,95 0,95
Ääremõrd 1-3 m 250 272994,08 3,50 38,22 34,90
Ääremõrd kuni 1 m 65 17725,33 3,50 9,54 6,96
Avaveemõrd 30 32754,62 3,50 38,21 16,75
Kastmõrd 30 215412,37 1,78 128,00 128,00
Nakke- või raamvõrk 658 59425,81 2,29 2,07 1,67
Ida-Viru
maakond Rivimõrd 2 0,00 - 0,95 0,95
Õngejada 2 46,14 4,12 0,95 0,95
Ääremõrd 1-3 m 20 204,95 9,27 0,95 0,95
Ääremõrd kuni 1 m 12 23,05 49,45 0,95 0,95
Avaveemõrd 30 25613,66 3,50 29,88 128,00
Kastmõrd 30 11418,27 3,50 13,32 7,77
Nakke- või raamvõrk 2185 250097,81 2,54 2,91 2,70
Lääne
maakond Rivimõrd 945 5353,03 16,77 0,95 0,95
Õngejada 130 22,50 549,00 0,95 0,95
Ääremõrd 1-3 m 85 130633,81 3,50 53,79 118,49
Ääremõrd kuni 1 m 70 17087,63 3,50 8,54 20,24
Avaveemõrd 30 922,07 3,50 1,08 2,50
Lääne-Viru
maakond Kastmõrd 3 0,00 - 0,95 0,95
Nakke- või raamvõrk 998 51592,06 4,00 2,07 1,67
Rivimõrd 2 0,00 - 0,95 0,95
Õngejada 25 3,46 686,95 0,95 0,95
Ääremõrd 1-3 m 75 2452,84 3,50 1,14 0,95
Ääremõrd kuni 1 m 29 2,25 1225,76 0,95 0,95
Avaveemõrd 487 855778,80 3,50 61,50 48,93
Kastmõrd 175 1172604,48 1,91 128,00 128,00
Nakke- või raamvõrk 4015 413822,45 3,50 3,61 3,95
Pärnu Rivimõrd 275 13188,53 3,50 1,68 0,95
maakond Veonoot 20 0,00 - 0,95 0,95
Õngejada 845 186,52 430,37 0,95 0,95
Ääremõrd 1-3 m 131 409552,51 3,50 109,42 80,49
Ääremõrd kuni 1 m 315 223444,30 3,50 24,83 23,29
Avaveemõrd 130 77472,15 3,50 20,86 21,69
Kaldanoot 2 312,32 3,50 5,47 0,95
Kastmõrd 95 12771,38 3,50 4,71 16,82
Nakke- või raamvõrk 2107 360421,71 1,70 2,91 2,70
Põhjanoot 12 4749,19 3,50 13,85 8,20
Saare
maakond Pöörinoot 4 0,00 - 0,95 0,95
Rivimõrd 650 8687,45 7,11 0,95 0,95
Tõstevõrk 5 0,00 - 0,95 0,95
Õngejada 208 10,89 1815,10 0,95 0,95
Ääremõrd 1-3 m 270 180276,39 3,50 23,37 23,52
Ääremõrd kuni 1 m 197 23079,38 3,50 4,10 3,54
Tabel 2. Püügiõigustasud siseveekogudel (välja arvatud angerjajärvede
angerjapüügivahendid)
Saagi Tasu Tasu Tasu
Piirarv
Maakond Veekogu Püügivahend väärtus määr 2022. a 2021.
2020. a
2020. a (€) (%) (€) a (€)
Silmumõrd 45 4478,63 3,50 3,48 2,42
Harju mk jõed
Silmutorbik 700 18054,50 3,50 0,90 0,60
Nakke- või raamvõrk 3 17,53 16,26 0,95 0,95
Kahala järv
Harju Ääre- või avaveemõrd 2 279,97 3,50 4,90 11,90
maakond Männiku
karjäär Nakke- või raamvõrk 1 0,00 - 0,95 0,95
Rummu järv Nakke- või raamvõrk 1 0,00 - 0,95 0,95
Soodla
veehoidla Nakke- või raamvõrk 1 1004,00 3,50 35,14 9,38
Narva jõgi Silmutorbik 15000 53290,48 16,89 0,60 0,60
Ida-Viru
maakond Narva jõgi + Nakke- või raamvõrk 80 5123,33 3,50 2,24 2,85
veeh Ääre- või avaveemõrd 40 88,05 43,16 0,95 0,95
Jõgeva Nakke- või raamvõrk 2 0,00 - 0,95 1,97
Elistvere järv
maakond Ääre- või avaveemõrd 1 0,00 - 0,95 0,95
Kaiavere Nakke- või raamvõrk 6 0,00 - 0,95 0,95
Kuremaa järv Nakke- või raamvõrk 8 725,72 3,50 3,18 2,76
Pikkjärv Ääre- või avaveemõrd 2 0,00 - 0,95 0,95
Saadjärv Nakke- või raamvõrk 14 392,24 3,50 0,98 1,99
Nõva jõgi Silmutorbik 50 632,94 4,74 0,60 0,60
Lääne
Riguldi jõgi Silmutorbik 50 942,48 3,50 0,66 0,60
maakond
Sutlepa meri Nakke- või raamvõrk 15 0,00 - 0,95 0,95
Lääne-
Lääne-Viru mk Silmumõrd 17 159,39 10,13 0,95 0,95
Viru
jõed
maakond Silmutorbik 500 3408,64 8,80 0,60 0,60
Nakke- või raamvõrk 5 11,20 42,39 0,95 0,95
Ermistu järv
Pärnu Ääre- või avaveemõrd 5 353,14 3,50 2,47 3,26
maakond Silmumõrd 15 383,46 3,72 0,95 1,08
Pärnu mk jõed
Silmutorbik 2000 32428,70 3,70 0,60 0,60
Mullutu laht Ääre- või avaveemõrd 4 9962,37 3,50 87,17 93,14
Saare
Nasva jõgi Jõemõrd 6 32268,05 2,38 128,00 128,00
maakond
Saare mk jõed Silmumõrd 4 0,00 - 0,95 0,95
Jõemõrd 6 1865,35 3,50 10,88 5,60
Ahja jõgi
Nakke- või raamvõrk 1 0,00 - 0,95 0,95
Jõemõrd 61 64724,78 3,50 37,14 21,03
Kaldanoot 7 1437,68 3,50 7,19 7,31
Emajõgi
Nakke- või raamvõrk 11 4,78 218,53 0,95 1,14
Ääremõrd kuni 1 m 9 43,30 19,75 0,95 0,95
Tartu Jõemõrd 5 970,29 3,50 6,79 10,96
maakond Kalli jõgi Nakke- või raamvõrk 3 6,82 41,79 0,95 0,95
Ääremõrd kuni 1 m 1 0,00 - 0,95 0,95
Jõemõrd 4 616,43 3,50 5,39 0,95
Kaldanoot 1 0,00 - 0,95 0,95
Keeri järv
Nakke- või raamvõrk 4 170,85 3,50 1,49 0,95
Ääre- või avaveemõrd 2 363,65 3,50 6,36 3,48
Koosa jõgi Jõemõrd 8 3372,49 3,50 14,75 16,41
Võru Kaldanoot 2 18,06 10,52 0,95 0,95
Vagula järv
maakond Nakke- või raamvõrk 10 1365,83 3,50 4,78 5,28
Juhtaiata mõrd 5 1404,84 3,50 9,83 8,47
Kaldanoot 5 0,00 - 0,95 0,95
Mõrd mõrrajadas 490 797592,71 3,50 56,97 52,21
avaveevõrk 3000 2484213,79 3,50 28,98 17,55
kaldavõrk 681 48473,02 3,50 2,49 2,54
Peipsi
Põhjanoot 20 1418403,25 3,60 2556,00 1881,61
Pöörinoot 3 0,00 - 0,95 0,95
Püüvõrk 15 47689,57 3,50 111,28 92,34
Õngejada 10 7,52 126,33 0,95 0,95
Ääre- või avaveemõrd 411 888499,87 3,50 75,66 74,30
Võrtsjärv Nakkevõrk 321 111226,72 3,50 12,13 14,83
Tabel 3. Traalpüügi tasud
Liik Saak 2020. a (t) 1 t väärtus Tasu määr (%) 1 t hind
Räim 20873,01 170 1,82 3,10
Kilu 24309,39 170 2,00 3,40
Tursk 0,05 500 2,36 11,79
Seletuskirja lisa 2
NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht)
Seletuskirja lisa 3
NEAFC veealad (allikas: NEAFC veebileht)
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/21-1108 - Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2022. aastal
Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 04.10.2021 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf3b62dd-19d3-432c-9990-7273578bd27e
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/cf3b62dd-19d3-432c-9990-7273578bd27e?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main