Ühiseesvoolude Mäetaguse jõe ja Lemmaku peakraavi uuendusprojekti kooskõlastamine

RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 Seletuskiri 1. Ühiseesvoolu asukoht ja tehtud uurimistööd Ühiseesvoolu asukoht Riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud Mäetaguse jõgi ja Lemmaku peakraav asuvad Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Metskülas ja Mäetaguse külas. Mäetaguse jõgi suubub Rannapungerja jõkke selle parempoolselt kaldalt ja Lemmaku peakraav suubub Mäetaguse jõkke selle parempoolselt kaldalt. Mäetaguse jõe kogupikkusest on riigi poolt korrashoitav 14,22 km pikkune lõik (pk 89+60…231+81) ning Lemmaku peakraavist 1,23 km pikkune lõik (pk 0+00…12+32). Mäetaguse jõgi külgneb pikettide 168+90…171+65 vahelisel lõigul püsielupaigaga, mis on ühtlasi Natura 2000 ala (Muraka linnuala ja Muraka loodusala). Muraka linnuala eraldi olev ala ulatub Mäetaguse jõeni piketi 129+60 asukohas. Projektiga hõlmatud Mäetaguse jõe lõik ristub Mäetaguse kõrvalmaanteega (tee nr 13209 pk 214+62 juures), Kohtla-Järve-Mäetaguse kõrvalmaanteega (tee nr 13126 pk 215+64 juures), Saarevälja teega (tee nr 4980131 pk 99+54 juures), Kallipi teega (tee nr 4980127 pk 163+98 juures) ja kahe muu teega (pk 132+24 ja 157+27 juures). Riigi poolt korrashoitav eesvool Lemmaku peakraav ristub ühe muu teega (pk 5+15 juures). Tee lõpeb jõe juures. Mäetaguse jõgi ristub alla 1 kV madalpinge õhuliinidega pikettide 164+29, 225+19 ja 228+07 asukohas. 1-20 kV keskpinge õhuliiniga ristub Mäetaguse jõgi piketi 219+51 asukohas ja külgneb pikettide 173+00…176+00 lõigul. Kõrgepingeliiniga ristub Mäetaguse jõgi piketi 198+74 asukohas. ELA SA siderajatisega ristub Mäetaguse jõgi piketi 214+70 asukohas. Vastavalt drenaažisüsteemide teostusjoonistele suubub uuritud lõigul Mäetaguse jõkke 64 drenaažisuuet ja Lemmaku peakraavi 8 drenaažisuuet. Drenaažisuudmed on üles otsitud ja tähistatud looduses puidust vaiaga mõõtmetega 22 x 45 x 1200 mm. Vaiale on märgitud drenaažisuudme number. Leidmata jäänud drenaažisuudmete puhul tähistati suudme ligikaudne asukoht. Uurimistöö käigus leiti üles 55 Mäetaguse jõkke suubuvat drenaažisuuet ja 8 Lemmaku peakraavi suubuvat drenaažisuuet. Mäetaguse jõel üles leitud 55-st suudmest oli 19-ne suudme puhul tuvastatav vaid suudme asukoht, s.t suudmetoru polnud leitav ning selle kõrgust ja läbimõõtu P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 6/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 ei mõõdetud. Lemmaku peakraavil leiti üles kõik 8 suuet, nendest kolmel oli tuvastatav vaid asukoht. Uurimistööd Enne uuendusprojekti koostamist viidi läbi väliuurimistööd Mäetaguse jõel ja Lemmaku peakraavil ning koostati uurimistöö aruanne (Reaalprojekt OÜ töö nr P19038-3). Uurimistöö viisid läbi hüdrotehnikainsenerid Arles Liivoja, Peeter Napp ja Reio Jüriöö ning geodeedid Vello Oras ja Veiko Pullmann. Välitööd tehti ajavahemikul 14.05.2019-21.05.2019 ja 12.08.2019. Mäetaguse jõel ja Lemmaku peakraavil viidi läbi topogeodeetiline, hüdrotehniline, kultuurtehniline ja pinnase uurimistöö (tabel 3). Topogeodeetilise uurimistööna viidi läbi eesvoolu sängi ristprofiilide ja sette paksuse mõõtmine, eesvoolul paiknevate rajatiste kõrguste mõõtmine ning dreenisuudmete ja suubuvate kraavide põhja kõrguse mõõtmine. Mõõdistamine tehti reaalaja GPS mõõdistusseadmega Trimble R6. Topogeodeetilise uurimistöö käigus paigaldati eesvoolude kalda äärde numbrivaiad ja ajutised reeperid. Numbrivaiad paigaldati eesvoolu iseloomulikesse kohtadesse ja rajatiste juurde. Sirgetel lõikudel paigaldati numbrivaiad kuni 300 meetrise sammuga. Iga numbrivaia asukohas mõõdeti eesvoolu sängi ristprofiil ja sette paksus. Vastavalt vajadusele mõõdeti eesvoolu ristprofiile ja sängi põhja kõrguseid täiendavalt numbrivaiade vahelistes lõikudes. Numbrivaiasid paigaldati Mäetaguse jõe äärde 58 tk ja Lemmaku peakraavi äärde 5 tk. Ajutisi reepereid paigaldati Mäetaguse jõe äärde 11 tk ja Lemmaku peakraavi äärde 2 tk (tabel 4). Hüdrotehniline uurimistöö hõlmas eesvoolude voolusängi, eesvooludel paiknevate rajatiste ning suubuvate kraavide ja drenaažisuudmete tehnilise seisukorra hindamist. Uurimistöö viis läbi hüdrotehnikainsener Arles Liivoja. Uurimistöö tehti ajavahemikul 14.05.2019-16.05.2019. Kultuurtehnilise uurimistöö raames hinnati eesvooludega külgnevat puistut. Välitöö käigus tehti märkmeid puistu tiheduse ja läbimõõdu kohta. Ülevaade eesvoolu tehnilisest seisukorrast ja ettepanekud uuendustööde tegemiseks on toodud uurimistöö aruandes. P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 7/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 2. Projekteeritud ettevalmistavad tööd Ettevalmistavate töödena on kavandatud rohttaimestiku ja võsa niitmine, puittaimestiku raie, kändude juurimine ning voolutakistuste (lamapuit, koprapaisud, risupaisud ja pinnaspais) eemaldamine voolusängist. Risupaisuks on käesolevas töös nimetatud eesvoolul asuvat tõket, mis on moodustunud jõesängi langenud puude taha kogunenud prahist ja mis takistab veevoolu (tekitab paisutust). Projekteeritud tööde mahud on toodud tabelis 5. Metsaga külgnevates lõikudes on juurdepääsu tagamiseks vajalik eemaldada puittaimestik tööde läbiviimise poolselt kaldalt 8 m laiuselt, kuid alates piketist 184+00 5 m laiuselt (alates piketist 184+00 on jõesängis setet vähe). Täiendavalt on ette nähtud puittaimestiku eemaldamine tööde tegemise poolselt nõlvalt kogu ulatuses ja vastasnõlvalt horisontaalprojektsioonis kuni 3 m laiuselt sängi teljest arvestades. Lõikudes, kus sängi laius on suurem kui 6 m, eemaldatakse vastasnõlvalt ainult need puud, mis takistavad vee vaba voolamist või on tõenäoliselt sisse kukkumas voolusängi (sängi kohale kaldunud ja/või kuivanud puud, arvestuslikult 1 m laiuselt). Põldudega külgnevates lõikudes on vajalik eemaldada puittaimestik mõlemalt kaldalt kuni 8 m laiuselt ja mõlemalt nõlvalt kogu laiuses. Nõlvadele ja tööde tegemise poolsele kaldale kuni 1 m kaugusele kalda nõlvast tuleb kasvama jätta üksikud ilusad puud (kased). Enne töödega alustamist on vajalik kinnistute omanikega kokku leppida ja tähistada puud, mis tuleb jätta kasvama. Raiutud puitmaterjal on ette nähtud kokku vedada ja ladustada kinnistu omanikuga kokkulepitud kohta, keskmiselt kuni 300 m kaugusele tööde tegemise asukohast. Puud ja võsa tuleb maha saagida võimalikult madalalt. Kändude kõrgus võib olla kuni 10 cm. Raie tuleb teha selliselt, et eesvoolu nõlvadele ei jääks puitmaterjali. Raietöö vastab nõuetele, kui kasvav mets ja põõsastik on raiutud, metsamaterjal on ära veetud kinnistuomanikuga kokkulepitud kohta või erandina virnastatud mullavalli välimisele nõlvale. Hagu ja raiejäätmed, mida kinnistuomanik endale ei soovi, tuleb kokku koguda ja ära vedada hakkepuiduks. Eesvooludel on mitmeid vett paisutavaid risu- ja koprapaise. Enamus neist jäävad Mäetaguse jõe pikettide 96+55…165+40 vahelisele lõigule. Lemmaku peakraavis tekitab paisutust truubi T-14 sisse kogunenud risu ning uuritud lõigu lõpus asuvad koprapaisud. Risu- ja koprapaisudest põhjustatud paisutused Mäetaguse jõe ja Lemmaku peakraavi kallastel üleujutusi ei põhjusta. Samas esineb olukordi, kus paisutus uputab drenaažisuudmeid. Risupaisude tekkimine on valdavalt põhjustatud voolusängi või selle kohale langenud puudest, mille taha on kogunenud suuremas koguses risu. Voolusängi või selle kohale langenud puid on märkimisväärselt palju nii Mäetaguse jõel kui ka Lemmaku peakraavil. Kõige tihedamalt on voolusängi või selle kohale langenud puid Mäetaguse jõe pikettide 111+00…128+00 vahelisel lõigul. P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 8/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 Projektiga on ette nähtud eemaldada jõesängist kõik koprapaisud, risutõkked, lamapuit (jõesängi langenud puud) ja muu praht. Mäetaguse jõel on ca 17 koprapaisu ja Lemmaku peakraavil on ca 2 koprapaisu. Koprapaisud tuleb likvideerida ekskavaatoriga väljakaevamise teel. Lamapuitu on Mõnuvere jõel ca 67 tm ja Lemmaku peakraavil ca 9 tm. Projekti asendiplaanil on näidatud koprapaisude ja peamiste risutõkete asukohad. Ehituse töövõtja peab arvestama, et lisaks asendiplaanil näidatud koprapaisudele ja risutõketele on vajalik jõesängist täiendavalt eemaldada väiksemad risu kuhjumise kohad ja vanad koprapaisu jäänused ning muu praht, mis asendiplaanil ja pikiprofiilil ei kajastu. Jõesängist välja tõstetud puitmaterjal tuleb kokku koguda ja ära vedada. Jõesängist väljatõstetav muu materjal (sete ja peen puurisu) tuleb jõe kaldale laiali planeerida. Koprapaisude taha on kogunenud mudaseid setteid. Nende taha kogunenud settekihi paksus on valdavalt 20…50 cm. Rohkem setteid on kogunenud Mäetaguse jõe pikettide 96+55, 152+05 ja 160+15 läheduses asuvate koprapaisude taha, kus settekihi paksus on ligikaudu 50 cm. Koprapaisude likvideerimise kavandamisel on vajalik ette näha meetmed paisude tagant sette allavoolu kandumise välistamiseks. Kändude juurimine on kavandatud drenaažisuudmete asukohas 6 m laiuselt ja 5 m ulatuses kummalegi poole suuet. Kokku on kändude juurimise maht 0,36 ha. Kännud tuleb koondada hunnikusse ning ära vedada. Tööde tegemine on kavandatud vahelduvalt paremalt ja vasakult kaldalt. Projektiga on tehtud ettepanek määratleda tööde tegemise poolne kallas hooldusalana. Hooldusala on jõega külgnev, ca 5 m laiune mõtteline ala, mis hoitakse vaba võsast ja muudest takistustest ning mida Põllumajandusametil on õigus kasutada eesvoolu seisukorra kontrollimise ja hooldustööde läbiviimise jaoks. 3. Ühiseesvoolu voolusäng ja projekteeritud uuendustööd Uuritud eesvoolud piirnevad nii metsa- kui ka põllumaaga. Voolusängi tehnilise seisukorra parandamiseks on käesoleva uuendusprojektiga ette nähtud sette eemaldamine voolusängist. Voolusängi uuendustööde mahud on toodud tabelis 6. Sette eemaldamine voolusängist on kavandatud kogu riigi poolt korrashoitava lõigu ulatuses. Sette eemaldamine tuleb teha suudmest ülesvoolu liikudes. Sette eemaldamise käigus tuleb vältida looduslikus olekus vastaskalda nõlva ülekaevamist kogu ulatuses. Väljakaevatav sete on ette nähtud laiali planeerida jõega külgnevale alale. Põldudega külgnevates lõikudes on vajalik laiali P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 9/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 planeeritavast settest välja korjata kivid ja muu suurem praht, mis võib häirida põlluharimist. Ülemjooksul, alates piketist 184+00, on jõesängis setet vähe. Ülemjooksul on vajalik voolusäng üle kaevata, et eemaldada sängist puurisu ja taimestik. Sette allavoolu kandumise vältimiseks kaevetööde ajal on ette nähtud ajutise setteekraani paigaldamine settest puhastatavast lõigust allavoolu. Setteekraanide rajamist on käsitletud jaotises 6. Piketi 195+55 asukohas on Mäetaguse jõel pinnaspais. Pinnaspaisu asukohas on jõe kaldad madalad, mistõttu põhjustab see suuremate jõe vooluhulkade esinemise korral ümbritsevate alade üleujutusi. Pinnaspais on ette nähtud likvideerida. Mäetaguse jõe pikettide 99+60…110+80 vahelisel lõigul on kavandatud töid teostada jõe parempoolselt kaldalt. Voolusängist väljakaevatav sete on kavandatud laiali ajada suubuvate kraavide ja sootide otste vahelistele lõikudele. Samuti on kavandatud kraavisuudmete ja soodiotste settest puhastamine. Kraavisuudmetest ja soodiotstest üle pääsemiseks on vajalik rajada ajutised ülepääsud. Tööde teostamise järgselt tuleb ajutised ülepääsud likvideerida. Pärast uuendustööde läbiviimist on vajalik voolusängi üle kaevamine kogu riigi poolt korrashoitava lõigu pikkuses, et eemaldada tööde käigus allavoolu kandunud sete. Teistkordsel üle kaevamisel tuleb liikuda ülemjooksu poolsest otsast ja liikuda allavoolu suunas. 4. Suudmete tehniline seisukord ja projekteeritud uuendustööd Mäetaguse jõkke ja Lemmaku peakraavi suubuvad kõik drenaažisuudmed on halvas seisukorras ja vajavad uuendamist. Käesoleva projektiga on ette nähtud uuendada kõik drenaažisuudmed v.a D- 61b, kokku 71 drenaažisuuet. Nende seas on 62 tk, mis leiti üles uurimistööde käigus ning 9 tk leidmata jäänud drenaažisuuet, mis tuleb üles leida uuendustööde käigus. Drenaažisuue D-61b on kollektoreesvoolu suue läbimõõduga 380 mm (asbesttoru). Suue asub asfalteeritud tee all ja on rahuldavas seisukorras, mille tõttu selle uuendamine (väljavahetamine) ei ole otstarbekas. Vajalik on puhastamine ja vähene remont. Suudmete uuendamise töömahud on toodud tabelis 7. Uurimistööde käigus on paigaldatud drenaažisuudmete asukohta puidust vaiad, millele on kirjutatud drenaažisuudme tähis. Drenaažisuudmete uuendamisel tuleb lähtuda maaparandusrajatiste tüüpjoonistest nr 2.13 ja 2.14 (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Tallinn 2013). Erinevalt tüüpjoonisel toodust peab paigaldatava suudmetoru pikkus olema 3 m. P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 10/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 5. Ülepääsude tehniline seisukord ja projekteeritud uuendustööd Hüdrotehnilise uurimistöö käigus hinnati Mäetaguse jõel ja Lemmaku peakraavil asuvate ja nendesse suubuvatel kraavidel, kuni 30 m kaugusel, asuvate ülepääsude tehnilist seisukorda. Mäetaguse jõe uuritud lõigul paikneb 12 truupi, üks torusild ja kolm purret ning suubuvatel kraavidel seitse truupi. Lemmaku peakraavil paikneb üks truup ja suubuval kraavil üks truup. Kokku uuriti 25 ülepääsu. Mäetaguse jõel olev torusild T-3 on monteeritavatest terasplaatidest lameprofiilse ristlõikega. Kõik ülejäänud eesvooludel paiknevad truubid on betoonist. Mäetaguse jõkke suubuval kraavil olev truup T-19 on plastist. Kõik ülejäänud suubuvatel kraavidel asuvad truubid on betoonist. Enamus Mäetaguse jõel asuvad betoontruubid on halvas või väga halvas seisukorras. Projektiga on kavandatud uuendada Mäetaguse jõel asuvad maaparandusehitise koosseisu kuuluvad truubid T-2, T-4, T-6, T-7, T-11 ja Lemmaku peakraavil asuv truup T-14. Truupide uuendamisel tuleb lähtuda maaparandusrajatiste tüüpjoonistest nr 3.3-1 ja 3.3-2 (Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, Tallinn 2013). Truupide uuendamise töömahud on toodud tabelis 8.1. Tabeli päises olev töö liik „torude väljatõstmine“ sisaldab olemasoleva truubi lahtikaevamist (ehituskaeviku kaevamist). Truubitoru kohal taastatava mulde pealtlaius on kavandatud 6 m. Vajalik on tagada vähemalt 0,5 m paksune täitepinnase kiht truubitoru peal. Registris mitte olev truup T-5 on ette nähtud likvideerida. Truupidele on ette nähtud kivikindlustusega kiviotsakute (KOK) rajamine, kasutades kive Ø15...30 cm. Erosioonitõkkemati alune maapind tuleb katta kasvupinnasega, külvata muruseeme 30 g/m2. Erosioonitõkkematt asetatakse tasandatud kasvupinnasele 10-20 cm ülekattega piki ja põiki jätkukohti. Matt paigaldatakse ülevalt allapoole ja kinnitatakse puuvaiadega selliselt, et kogu mati pind toetuks ühtlaselt pinnasele. Tähispostid tuleb paigaldada truupidele, mis asuvad teede all (T-2 ja T-4). Truupidele, mis ei asu teede all (on vajalikud põllu- või metsamaadele juurdepääsemiseks), tähisposte ei ole vaja paigaldada (truubid T-6, T-7, T-10...T-14). Maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate truupide uuendus- ja hooldustööde mahud on toodud tabelis 8.1. Maaparandussüsteemi koosseisu mittekuuluvate truupide uuendus- ja hooldustööde mahud on toodud tabelis 8.2. Mäetaguse jõel asub kolm purde kohta. Purre piketil 216+92 on heas seisukorras ja uuendamist ei vaja. Purre piketil 198+83 koosneb kahest ümarpuidust palgist, mis on heas seisukorras ja samuti uuendamist ei vaja. Purre piketil 189+15 on täielikult lagunenud (palgid on sängi vajunud). Kuna P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 11/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 nimetatud purde asukohas puudub rada ja läheduses ei ole elamuid, siis ei ole selle purde taastamine otstarbekas. Projektiga on kavandatud lagunenud purre likvideerida. 6. Keskkonnakaitse ja keskkonnakaitserajatiste uuendustööd Uuendusprojektiga hõlmatud maa-ala Käesolev uuendusprojekt hõlmab Mäetaguse jõe (keskkonnaregistri kood VEE1059200, valgala suurus 90,3 km2) ja Lemmaku peakraavi (keskkonnaregistri kood VEE1059400, valgala suurus 18,7 km2) riigi poolt korrahoitavaid lõike. Mäetaguse jõgi on riigi poolt korrahoitav alates 8,96 km kauguselt suudmest kuni 23,18 km kauguseni suudmest s.o ca 14,2 km pikkune lõik. Lemmaku peakraav on riigi poolt korrashoitav alates suudmest kuni 1,23 km kauguseni suudmest s.o 1,23 km pikkune lõik. Mäetaguse jõgi külgneb pikettide 168+90…171+65 vahelisel lõigul (275 m pikkune lõik) püsielupaigaga, mis on ühtlasi Natura 2000 ala (Muraka linnuala ja Muraka loodusala). Muraka linnuala eraldi olev ala ulatub Mäetaguse jõeni piketi 129+60 asukohas. Mäetaguse jõe pikettide 100+80…107+00 vaheline lõik kattub lendorava (Pteromys volans) elupaigaga (KLO9122422). Mäetaguse jõe pikettide 92+80…99+50 vaheline lõik kattub lendorava (Pteromys volans) liikumiskoridoriga. Kaitsealused objektid ja nendest tulenevad piirangud Muraka loodusalal Euroopa Liidu loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik lendorav (Pteromys volans*), männisinelane (Boros schneideri), väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), juus-kiilsirbik (Dichelyma capillaceum) ja soohiilakas (Liparis loeselii); Muraka linnuala (EE0070172) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 12/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), laululuik (Cygnus cygnus), musträhn (Dryocopus martius), rabapistrik (Falco peregrinus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), kalakajakas (Larus canus), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), rüüt (Pluvialis apricaria), sarvikpütt (Podiceps auritus), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus). Mäetaguse jõe piketi 100+80…107+00 vahelisel lõigul ja Saarevälja teest lõuna poolses osas tuleb tagada lendorava elupaigas liikumisvõimalused üle jõe puust puuni. Kus looduslikult on võimalik, tuleb uuendustöödel tegemisel tagada, et raie kogulaius (hooldusala ja jõgi) ei ületaks 20 meetrit. Võimalikud keskkonnamõjud Projekti koostajale teadaolevaid keskkonnamõjusid ei esine. Sette kinnipüüdmise meetmed Sette kinnipüüdmise meetmena on kavandatud settebasseini rajamine. Sobivaim asukoht settebasseini rajamiseks on jõe alamjooks. Settebasseini asukoha valikul on arvestatud, et oleks tagatud hea juurdepääs settebasseini hooldamiseks. Settebassein on kavandatud rajada Mäetaguse jõe riigi poolt korrashoitava lõigu alamjooksu poolsesse otsa, truubist T-1 vahetult ülesvoolu, piketi 100+80 asukohta. Settebasseini vajaliku vooluristlõike suuruse arvutus on toodud lisas 3. Erinevatel perioodidel esineva veetaseme hindamiseks on tehtud voolusängi hüdrauliline arvutus (lisa 4). Settebasseini mõõtmed on kavandatud 20x60m (joonis UP-17; mõõtmed veepiirilt on ca 9,4x50 m, põhja laius on 4 m ja voolu ristlõikepindala vegetatsiooniperioodi 30 päevase 10%-lise maksimumveetaseme juures on 17,8 m2). Kaevetöö maht on ca 1250 m3. Sette allavoolu kandumise vältimiseks tööde tegemise ajal on ette nähtud rajada ajutine põhupallidest setteekraan kaevetööde teostamise asukohast allavoolu. Soovitav on ajutine setteekraan paigaldada lõigu algusesse truubist T-1 allavoolu. Pärast tööde lõppu (pärast kasutuselevõtu eelset sette eemaldamist) on vajalik põhupallid likvideerida. Juurdepääs settebassinile on kavandatud kahe puistu eraldise piiril asuvat sihti mööda, kasutades ära olemasolevat mahasõitu. Settebassein asukohas on lendorava leiukoht. Settebasseini rajamisel tuleb P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 13/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 puid raiuda minimaalselt sellises ulatuses, mis on vajalik settebasseini asukohale juurdepääsemiseks ja settebasseini kaevamiseks. Lubatud on raiuda jõe ääres, madalamal alal kasvavavaid leppasid. Kõrgemal alal kasvavate puude, eriti haabade, raie ei ole lubatud. Veejuhtmel asuvad koprapaisud ja nende likvideerimise meetmed Uurimistööde ajal oli Mäetaguse jõel 17 koprapaisu ja Lemmaku peakraavil 2 koprapaisu, kokku 19 koprapaisu. Koprapaisud soodustavad sängi täissettimist, põhjustavad üleujutusi metsaaladel ja uputavad drenaažisuudmeid. Metsaaladel on palju jõesängi või selle kohale langenud puid, mis põhjustavad ummistusi ja soodustavad sette kuhjumist. Projektiga on ette nähtud eemaldada jõesängist kõik koprapaisud, risupaisud, lamapuit (jõesängi langenud puud) ja muu praht. Koprapaisud tuleb likvideerida ekskavaatoriga väljakaevamise teel. Lamapuitu on Mäetaguse jõel 67 tm ja Lemmaku peakraavil 9 tm, kokku ca 76 tm. Projekti asendiplaanil on näidatud koprapaisude asukohad. Ehituse töövõtja peab arvestama, et lisaks asendiplaanil näidatud koprapaisudele on vajalik jõesängist täiendavalt eemaldada risutõkked ja väiksemad risu kuhjumise kohad, vanad koprapaisu jäänused ning muu praht, mis asendiplaanil ja pikiprofiilil ei kajastu. Koprapaisude likvideerimine on otstarbekas vaid juhul, kui rakendatakse meetmeid kobraste arvukuse vähendamiseks. Kopraid on lihtsam küttida, kui koprapaisud on likvideeritud, seetõttu on soovitatav kobraste küttimist läbi viia vahetult pärast koprapaisude likvideerimist. Töö täitja peab teavitama töö tellijat (Põllumajandusametit) vähemalt üks kuu ette, mis ajal on kavandatud koprapaisude likvideerimine. Põllumajandusamet korraldab kobraste arvukuse vähendamise. Negatiivsete mõjude leevendamise meetmed Maaparandusalaste hooldus- ja uuendustööde käigus tuleb vältida vee reostamist, veekogu risustamist ning maastiku ökoloogilise mitmekesisuse vähenemist. Selleks tuleb tööde tegemisel rakendada järgmisi tehnoloogilisi meetmeid:  koprapaisude eemaldamine ja kaevetööd veejuhtmel tuleb teha suvise madalvee ajal;  kõrvaldatud veetaimestik ja puhastusraie jäätmed tuleb eemaldada voolusängist ja puhverribalt;  ehituse käigus ehitusmasinate poolt tekitatud rööpad tuleb tasandada; Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Tööde täitmisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogudest (k.a P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 14/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 veejuhtmetest) lähemal kui 10 m. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse kahjutuks tegemiseks ja olmejäätmete kogumise koht. Prügi ja olmejäätmete ladustamine kohapeal on keelatud. Kasvavate puude tüvesid ja juuri ei tohi kahjustada. Setet ei tohi kasvavate puude võra ulatuses laiali ajada. 7. Muud tööd Käesoleva projektiga kavandatud tööde teostamise ajaks on ette nähtud paigaldada Vaabu-Jürioja tee truubist (truup T-3) ülesvoolu Mäetaguse jõe paremale kaldale piketi 157+40 asukohta (väljapoole tee maa kinnistut) Kopli kinnistule (kat nr 49802:002:0532) üldsust teavitav ehitusaegne infotahvel (joonis UP-18). Uuendustööde lõppedes asendatakse ehitusaegne infotahvel alalise infotahvliga. Alalise infotahvli kujundus on toodud lisas 2. 8. Erinõuded ja piirangud uuendustööde tegemisel Tööde tegemisel tuleb juhinduda Maaeluministri 19.12.2018 määrusest nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“. Määruses ka käesolevas projektis toodud nõuete erinevuse korral, tuleb juhinduda projektis toodud eri nõuetest. Riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud ehitustehnikaga manööverdamine. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud. Tööde teostamiseks riigitee maal (transpordimaal) peab tööde teostaja taotlema enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa. Õhuliinide kaitsevööndites töötamiseks tuleb taotleda eraldi luba. Kinnistuomanikke tuleb teavitada tööde läbiviimisest kirjalikult (taasesitatavas vormis) vähemalt 10 päeva enne töödega alustamist. Teavituse sisuks on järgmised andmed: peatöövõtja nimi, vastutava isiku nimi ja ametikoht, kontaktandmed, aeg, millal kavandatud töid läbi viiakse (algus ja lõpp), töö tellija vastutava esindaja nimi, ametikoht, kontaktandmed. Enne puittaimestiku likvideerimist tuleb ühendust võtta maaomanikega, leppida kokku puidu järkamisülesanne ja kvaliteedinõuded ning puidu ladustamise koht. Kokkulepe peab olema kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis. Vajalik on kinnistute omanikega kokku leppida ja tähistada puud, mis tuleb jätta kasvama. P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 15/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 Raietööd tuleb läbi viia selliselt, et jõe sängi nõlvadele ei jääks puitmaterjali. Enne töödega alustamist on vajalik koostöös maaomanikega üles otsida kõik piirimärgid ja taasesitatavas vormis fikseerida nende seisukord (nt kirjeldus ja fotod). Piirimärkide seisukorra info on vajalik edastada Põllumajandusametile. Piiritähised tuleb märgistada erksa värviga. Tööde käigus hävinud piiritähised tuleb taastada. Põldudega külgnevates lõikudes on vajalik laiali planeeritavast settest välja korjata kivid ja muu suurem praht, mis võib häirida põlluharimist. Ehituse käigus ehitusmasinate poolt tekitatud rööpad tuleb tasandada. Juurdepääsuks kasutatavate teede kahjustamise korral, tuleb taastada nende esialgne seisukord. Soovitav on teha fotod kasutatavatest teedest enne tööde läbiviimist, et oleks võimalik tagantjärele hinnata tekitatud kahju ulatust. Kraavid, millesse on tööde tegemise ajal ülesõitmise jaoks paigaldatud metsamaterjal, tuleb töö lõppemisel metsamaterjalist tühjaks tõsta ja korrastada. Ladustamisel ei tohi metsamaterjali elavate puude najale toetada. Tööde lõppemisel tuleb kokkuveo ja ladustamise platsid täielikult metsamaterjalist koristada. Tööde läbiviimisel on vajalik arvestada lisas 6 (Maaomanike kooskõlastuste koondnimekiri) toodud kinnistuomanike märkustega ja tingimustega. P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 16/17  RIIGI POOLT KORRASHOITAVATE ÜHISEESVOOLUDE MÄETAGUSE JÕE JA LEMMAKU PEAKRAAVI UUENDUSPROJEKT. REAALPROJEKT OÜ töö nr P19038-6 9. Tabelid P19038-6_M2etaguse_ja_Lemmaku_UP_seletus_v04 lk 17/17  LEPPEMÄRGID Uuendatav riigi poolt korrashoitav ühiseesvool Maaparandusehitise eesvool ehitise nimetusega Muu kraav, oja või jõgi Veejuhtme nimetus ja voolu suund Drenaažisuudme taastamine Drenaažisuudme otsimine ja taastamine Drenaažisuudme risust puhastamine Kavandatud hooldusala (s.h mullavallipoolne kallas) Olemasolev tee numbri ja nimetusega (olemasolul) Katastriüksuse piir, tunnus ja nimetus MPS ehitise piir, nimetus, kood ning MPS kood Madalpingeõhuliin Keskpingeõhuliin Kõrgepingeõhuliin kaitsevööndi ulatusega ELA SA siderajatis Veetoru Numbrivaia asukoht ja piketi number Sondeerimispunkti asukoht ja number Ajutise reeperi asukoht, number, kirjeldus ja reeperi kõrgusarv Uuendatav truup numbri ja tähisega Hooldatav truup numbri ja tähisega Likvideeritav truup numbri ja tähisega Olemasolev truup numbri ja tähisega Likvideeritav purre Olemasolev purre Likvideeritav pinnaspais ja koprapais Projekteeritud settebassein numbriga Kaitseala Riigitee kaitsevöönd Reaalprojekt OÜ Töö nimetus Pärnu mnt 463 10916 Tallinn Estonia Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude tel +372 608 11 00 www.reaalprojekt.ee Mäetaguse jõe ja Lemmaku peakraavi uuendusprojekt [email protected] Tellija Asukoht Põllumajandusamet Alutaguse vald, Ida-Viru maakond Joonise nimetus Mõõtkava Insener: Arles Liivoja Mäetaguse jõe uuendustöö plaan, M 1:5000 pk 212+50...231+81 Vastutav spetsialist: Töö nr Staadium Köide; eriosa Joonise nr Kairi Juurik Fail / Kuupäev: UP-1_UP-5_M2etaguse_Lemmaku_plaan.dwg / 01.10.2019 P19038-6 UP MP UP-4  Osaühing Reaalprojekt Teie 09.09.2019 e-kiri [email protected] Tallinna 45 Meie 10.10.2019 nr 15-2/19/41175-2 71008, Viljandi, Viljandi maakond Ühiseesvoolude Mäetaguse jõe ja Lemmaku peakraavi uuendusprojekti kooskõlastamine riigiteede nr 13209 ja 13126 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud kõrvalmaanteega nr 13209 Mäetaguse km 0,95 ja 13126 Kohtla-Järve-Mäetaguse km 19,89 ristuva Mäetaguse jõe kallastelt puittaimestiku raiumine, voolutakistuste ja sette eemaldamine voolusängist ning kahe drenaažisuudmete uuendamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis. Projektile lisatud uurimistöö „Mäetaguse jõe ja Lemmaku peakraavi uuendustööd“ (Reaalprojekt OÜ töö nr P19038-6) aruande järgi on riigiteede all olevad betoontruubid T-8 ja T-9 rahuldavas seisukorras ning kavandatud on need olemasolevasse seisukorda jätta. Maanteeametit eelnevalt projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud ei ole. Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 19, § 70, § 71, § 92 lg-d 6 ja 10, § 97 ning Maanteeameti põhimäärusest, kooskõlastame Reaalprojekt OÜ töö nr P19038-6 „Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude Mäetaguse jõe ja Lemmaku peakraavi uuendusprojekt. Versioon V04“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. 2. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud, ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 3. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 5. Uuendatav rajatis peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 6. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: UP-4M2etaguse_plaan.pdf d_Seletuskiri.pdf Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 2 (2)