11412 Liikva-Rannamõisa; 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna; Mikrotorustiku rajamine Sõrve tee äärde

TAOTLUS LIIKLUSVÄLISE LOA SAAMISEKS Loa taotleja Taotleja nimi/nimetus Corle OÜ Registri- või isikukood 11270435 Asukoht/elukoht Uustalu tn 2 Kose alevik, Kose vald Harjumaa 75101 Telefon; e-post [email protected] Liiklusvälise tegevuse eest vastutaja Ees- ja perekonnanimi Kristi Tammemägi Telefon; e-post 5349 3676, [email protected] 1. Liiklusvälise tegevuse asukoht tee nimi, tee km, parkla Nimetus: (MKM 25.06.2015. a määruse nr 72 järgi) Liikva-Rannamõisa Km 3,30 – 3,34, 3,86-3,99, 4,57- 5,34 ja kaabelliin ristub kinniselt kaablikaitsetorus km 3,35;4,39 ja 4,63, kasutusala 1273 m2. Ja 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee Km 5,12-5,34, kasutusõiguse ala 33 m2. 2. Liiklusvälise tegevuse ala suurus Mikrotorustiku rajamine Sõrve tee äärde vastavalt kooskõlastatud asendiplaanile vt Lisa Kooskõlastus. 3. Info edastamine [email protected] 4. Lisad MNT kooskõlastus 20.03.2019 Liiklusskeemid Notariaalne leping  Corle OÜ Teie 19.02.2019 Uustalu 2 Kose, 75101, Harjumaa Meie 20.03.2019 nr 15-2/18/57608-3 [email protected] Tuulepesa ja Merihobu PON Esitasite 19.02.2019 kirjaga Maanteeametile kooskõlastamiseks Harku valla Tuulepesa ja Meriküla PON projekti lahenduse (OÜ Corle töö nr PF718). Projekti lahenduse kohaselt on sidekaabel kavandatud riigitee nr 11214 Liikva-Rannamõisa maaüksusele km 3,30-3,34, 3,86- 3,99, 4,57-5,34 ning ristub kinniselt kaablikaitsetorus km-l 3,35, 4,39 ja 4,63. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Corle OÜ töö nr PF718 Harku valla Tuulepesa ja Meriküla PON projekti lahenduse. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. 1. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. Demonteeritud tehnovõrgud tuleb utiliseerida. 4. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 5. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 8. Tehnovõrkude paigaldamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 10. Peale tööde lõppu tuleb Maanteeametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist planeeringute menetlemise talitus Lisad: Asendiplaan, Seletuskiri Ave Talli 6304844 [email protected] 2 (2)  9 TELIA EESTI AS HARJUMAA, HARKU VALD, MERIHOBU ELURAJOONI NING LÄHIALA PON ETAPP 3 mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigalduse tööprojekt 3. SELETUSKIRI 1 Üldandmed Projektiga on lahendatud Harjumaal, Harku vallas, Merihobu elurajooni ning lähiala mikrotorude ja fiiberoptiliste sidekaablite ehitus. Projekti koostamisel olid aluseks:  Telia Eest AS poolt 21.12.2017 koostatud ehituse lähteülesanne (ELÜ);  Telia Eesti AS poolt 21.12.2017 koostatud Tuulepesa ja Merihobu elurajoonide ja lähiala piirkonna asendiplaan/ehitusala;  Harku vallavalitsuse korraldus nr 349, 14.08.2018 Projekteeritava elektroonilise side võrgu liinirajatise alusplaanina on kasutatud Corle OÜ tööd nr 126G/2018 „Maa-ala plaan tehnovõrkudega“, koostatud 04.07. 2018.a. Kinnistute omanikud on välja selgitatud kinnistusraamatu väljavõtete abil ning juriidiliste isikute volitatud esindajad B-kaardi väljavõtetega. 2 Olemasolev situatsioon Ehitatava trassi Merihobu tee võrguühenduspunkt asub piki Klooga tee (19801:001:2244) äärt kulgeval olemasolevat sidetrassi (7x14/10mm multitoru). Piki Sõrve tee äärt (19801:001:2683) kulgeb olemasolev Telia sidetrass, mis kulgeb osaliselt kaitsetorus ja osaliselt mikrotorus, kuni olemasoleva Telia side jätkukaevuni RNM-021 (Sõrve tee ja Tuule tee ristmikul). 3 Projekteeritud sideliini rajatis Käesoleva projektiga on projekteeritud ja planeeritud valguskaablivõrk Harjumaal, Harku vallas, Tuulepesa ja Merihobu elurajoonide ning lähiala ühendamiseks. Trassi täpne paiknemine on näidatud projekti jooniste lehtedel 1 kuni 6 ning projekti tüüplõigete lehel 3. Ristumised maanteedega on toodud joonistel lõige 1 – lõige 3. 4 Projekteerimis– ja töövõtupiirid Projekteerimis- ja töövõtu piirid on välja tooduda Telia Eesti AS poolt 21.12.2017 koostatud ehituse lähteülesandes (ELÜ) ja Telia Eesti AS poolt 21.12.2017 koostatud Merihobu ja Tuulepesa elurajoonide ning lähiala asendiplaanil. CORLE OÜ töö nr PF718 Harjumaa, Harku vald, Tuulepesa ja Merihobu elurajoonide ning lähiala PON mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigalduse tööprojekt  9 Projekteeritud ja ehitatav sidetrass kuni lõpptarbija kinnitute piirini jääb Telia Eesti AS omandisse ja seadustatakse Telia Eesti AS kasuks. 5 Lubatud kõrvalekalded projekteeritud trassidest Enne ehitustööde algust tuleb projekteeritud trassid maha märkida täpses vastavuses projektile. Ehitustööde käigus projekteeritud trassist kõrvale kalduda ei ole lubatud. 6 Kitsendused, nendest tulenevad nõuded ja juhised 6.1 Olemasolevad kommunikatsioonid Enne kaevetööde alustamist täpsustada olemasolevate või ümberpaigutamist vajavate maa- aluste kommunikatsioonide asukohad nende valdajatega ja vajadusel kutsuda juurde kommunikatsioonide valdajad. Kaevetööde käigus ilmnenud kommunikatsioonide teisiti paiknemisest informeerida valdajat ja lahendada olukord koos viimase esindajaga. Ristumisel kommunikatsioonitrassidega otsustatakse alt või ülevalt läbimineku kasuks koostöös kommunikatsiooni valdajaga. NB! Kommunikatsioonitrasside kaitsevööndis teostada kaevetööd käsitsi. Maa-aluste ja maapealsete kommunikatsioonide kaitsevööndis kaevetööde teostamisel juhinduda Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. detsembri 2006. aasta määrusest nr 99 „Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja kord“. 7 Üldised juhised ja nõuded liinirajatise ehitamisel 7.1 Ehitus- ja kaevetööd Ehitustööde alustamine on võimalik pärast ehitus- ja kaeveloa saamist omavalitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras. Õhuliinide kaitsetsoonis järgida vastavaid ohutusnõudeid. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning CORLE OÜ töö nr PF718 Harjumaa, Harku vald, Tuulepesa ja Merihobu elurajoonide ning lähiala PON mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigalduse tööprojekt  9 kasutamisjärge ootavad masinad ja materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele. Ehitustööd tuleb teostada vastavuses Harku Vallavolikogu määrusele 29.01.2015 nr 3 „Harku valla kaevetööde eeskiri“. Ehituse käigus kahjustatud teede ning juurdepääsuteede taastamine peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 03.08.2015 nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Teedel ehitustööde läbiviimisel, nende vahetus läheduses ja juurdepääsuteede kasutamise korral, ning vajadusel sulgeda teid osaliselt, tuleb koostada selleks ajutine liikluskorralduste skeem, vastavalt Majandus- ja taristuministri määrusele 13.07.2015 nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Teede osalisel sulgemisel, lähtuda Harku Vallavolikogu määrusest 29.01.2015 nr 3 „Harku valla kaevetööde eeskiri“. Kaevetööde käigus pinnas tõstetakse kaeviku kõrvale ning pärast torude paigaldamist tõstetakse pinnas tagasi kaevikusse. Ehitustööde käigus pinnast ära ei veeta töömaalt ning pinnase utiliseerimist ei ole. Mikrotorustiku pae pinnasesse süvistamisel tuleb mikrotorustikule paigaldada ca10cm liivapadi. Kiviklibu otse mikrotorustiku peale mitte panna. Kaevikust ülejääv kiviklibu utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetele. Kraavi ületused lahendada kraavi põhja alt sellisel moel, et kraavi põhja on võimalik puhastada. Kaabel panna kraavi põhjast vähemalt 1 meetri sügavuselt. Teedega ristumisel mikrotorude läbiminekutel kasutada kinnist meetodit. 7.2 Taimestiku kaitse Lähemal kui 2,0m puutüvest teostada kaevetööd käsitsi. Kasvavate puude ja põõsaste tugijuuri kaevetööde käigus mitte vigastada ega läbi lõigata. 7.3 Paigaldamissügavus Mikrotorustiku süsteemi paigaldussügavus on määratud projekteerimisel. Lähtudes projekteerimisnormidest (EPN) on minimaalne sügavus reeglina 0,75m, põldudel 0.9m ja pae pinnases 0.2m ning Maanteameti teemaal on mikrotorustiku paigaldussügavus 1.0m maapinnast, ristumisel riigimaanteedega kinnisel meetodil > 1,5m sügavusel(kaitsetorus 1250N), truupidest möödumisel truubi otsa alt või vooluava põhjast > 1,0m sügavusel ning sildadest möödumisel konstruktsioonidest > 3 m kauguselt. Torustiku paigaldamisel kraavi põhja on minimaalne paigaldamissügavus 1,0m. Torustiku paigaldamisel paepinnasesse tuleb see süvistada paepinnasesse kogu paigaldussügavusega vähemalt 1,0m maapinnast. Klooga mnt ja Sõrve rismiku piirkonnas tuleb torustik paigaldada min 1,5m sügavusele. Paepinnasesse paigaldamisel peab torustiku kogu paigaldussügavuseks jääma vähemalt 1,5m maapinnast. Ristumine truupidega teostada kinnisel meetodil ulatuses, mis tagab truubi päiste ja kraavipõhja kindlustuse püsivuse. Klientide kinnistutel mikrotorude ja kaabli paigaldamissügavus leppida kokku kinnistute omanikega. 7.4 Liinirajatise (maakaablitrassi) tähistamine Mikrotorustiku süsteemi tähistamiseks kasutatakse märketulpasid, silte (kleebiseid), elektroonseid markereid. Märketulba maapealse osa kõrgus on 1 m. CORLE OÜ töö nr PF718 Harjumaa, Harku vald, Tuulepesa ja Merihobu elurajoonide ning lähiala PON mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigalduse tööprojekt  9 Kõik mikrotorustiku süsteemi jätku- ja reservikaevud tähistatakse kahe märketulbaga, millised paigaldatakse kaevu tagumisele küljele, lisaks sellele tuleb jätku- ja reservikaevud tähistata ka elektrooniliste pallmarkeritega. Mikrotorustiku süsteemi iseloomulikes punktides (maastiku- ja muinsuskaitseobjektidel), kus ei ole võimalik kasutada eelpool toodud tähistamismooduseid, kasutatakse elektroonseid pallmarkereid. Kogu ehitatava Mikrotoru süsteemi tähistamine peab olema vastavuses projektdokumentatsiooniga ja kooskõlastatud maaomanikega. 7.5 Katete taastamine Ehituse käigus kasutatavate maa-alade, juurdepääsu teede ja -teeosade kahjustamisel, tuleb taastada, peale kaevetöid ja side liinirajatise ehitamist, nende ehituseelne seisund ja teedel teekonstruktsioon, teekatend ja teekattemärgistus vähemalt ehituseelsel tasemel. Katete taastamisel lähtuda vastavalt projekti koosseisus esitatud tüüplõigetele. Kaevise täitmisel tihendada pinnast. Tööde käigus eemaldatud ja kahjustatud haljastuse puhul tuleb rajada uus haljastus. Murukatte taastamisel tuleb muruseemne kulu arvestada vähemalt 20 – 30 g/m². Kasutatava kasvupinnase omadused peavad sobima vastava muruseemne kasvuks, kasutada võib ka objektilt kaevatud kasvupinnast. 7.6 Tööde dokumenteerimine ja järelevalve Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonis(ed) ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalvet teostava ametiisikuga. Teostusmõõdistus vastab ehitusseadustiku § 14 lg 4 p 2 alusel ehitusuuringutele kehtestatud nõuetele ja Telia dokumendi „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“ kehtivale versioonile. 7.7 Töötervishoid ja tööohutus Tööde teostamisel järgida Eesti Vabariigi töötervishoiu- ja tööohutusalaste õigusaktide nõudeid. 7.8 Tööde kvaliteedinõuded Ehitustööde teostamisel juhinduda kehtivatest ehitusmäärustest ja –normidest ning kommunikatsioonide valdajate ja maaomanike tehnilistest tingimustest. Mullatöödel juhinduda käsiraamatu MaaRYL2000 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded pinnasetöödele ja alustarinditele” seisukohtadest. 7.9 Jäätmekäitlus Ehitusel tekkivate jäätmete käitlemisel juhinduda kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluse eeskirja nõuetest ning konkreetse ehitusettevõtja jäätmekäitluse kavast. Betoondetailide, asfaldi ning muu ehitus- ja lammutusjäätmete (pakend, olmejäätmed jm) korral tuleb jäätmed üle anda liigiti materjalide taaskasutamiseks vastavat luba omavale ettevõttele. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Koostas: Raido Huberg CORLE OÜ töö nr PF718 Harjumaa, Harku vald, Tuulepesa ja Merihobu elurajoonide ning lähiala PON mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigalduse tööprojekt  Va9801 1 na- :00 Va 1:1 inu 32 1 Sõr9801 1 ve :00 tee 1:0 6 780 Va9801 1 inu :00 6 1:1 31 8 812 bet.kivi 50 m be t.k ivi 158 be bet.kivi t.k ivi Sõr9801 1 ve :00 tee 1:0 Sõr9801 8 77 1 ve :00 tee 1:0 0 Kar9801 1 Sõr9801 4 885 1 jala :00 ve :00 skm1:06 A tee 1:0 a 54 10 760 SIDETRASSI EHITUS 900mm tel. 5349 3676 CORLE OÜ 595c Sõr9801 1 ve :00 tee 1:0 821 12 660 500m 158 900mm Ala9801 351 1 jaa :00 70 Kr m 1:0 Sõr 12 ve 2 tee 150m Klooga 821 500m 158 mnt A Kr Sõr9801 1 ve :00 tee 2:1 1c 511 Me9801 1 rih :00 Me9801 ob 2:1 1 u 06 rih :00 ob 2:0 u t 61 4 ee 7 158 2 50 m 812 Sõr9801 Sõr9801 1 1 Sõr9801 Me9801 ve :00 ve :00 1 Me9801 1 alt ve :00 1 Kaarli tee 5 tee 2:1 tee 2:1 rih :00 rih :00 tee 2:1 19801:001:0557 v ob 2:1 21 507 75 vasta 17 505 ob 2:1 u t 50 19 506 u t 50 ee 9 ee 8 37c nr oht 37 Kaarli tee 3 Sõr9801 Sõr9801 1 Sõr9801 19801:001:0556 1 em suk 5c ve :00 Sõr9801 34 1 59 ve :00 Sõr9801 676 1 Sõr9801 ve :00 93 1 tee 2:1 Sõr9801 534 OÜ ve :00 1 ske pne a tee 2:1 S ve :00 tel. RLE EHITU Sõr9801 1 tee 2:1 ve :00 1 CO SSI tee 2:1 ve :00 15 504 tee 2:1 RA ve :00 13 503 tee 2:1 ET 11 502 tee 2:1 SID 9 501 Kaarli tee 1 tee 2:1 900 7 499 Tä 5 498 19801:001:0563 Urva tee 2 3 49 1 49 mm mm 7 900 6 8 15 m 100 4 81 Me9801 Kaarli tee lt 1 oht vastava 19801:001:0562 rih :00 Täpne asuk 72 ob 2:0 skeem nr 34 u t 61 ee 8 900mm 4 900mm SIDETRAS tel. 5349 3676 CORLE OÜ 595c SI EHITUS Me9801 Me9801 1 1 Me9801 rih :00 rih :00 1 rih :00 ob 2:1 ob 2:1 u t 07 ob 2:0 u t 06 u t 63 ee 7 ee 6 Me9801 ee 3 15 29 1 rih :00 a 13 ob 2:1 u t 08 Kaarli tee 6 Me9801 ee 3 Me9801 1 19801:001:0561 1 rih :00 15 rih :00 ob 2:0 ob 2:1 u t 62 u t 07 ee 6 Kaarli tee 4 Me9801 ee 6 1 19801:001:0559 3 rih :00 27 ob 2:0 Me9801 1 u t 62 rih :002 ee 7 ob :1 Me9801 Kaarli tee 2 5 KOOSKÕLASTATUD 1 u t 06 19801:001:0558 rih :00 ee 7 ob 2:0 29 u t 64 a Maanteeameti põhja teehoiu osakond ee 5 35 Jaan Saia Harju maakonna liikluskorraldaja 24.05.2019. a reg. nr. 171076 leht 4, lehti 4 AS Signaal TM Joonis Ajutise liikluskorralduse skeem Liimi 3, Tallinn 10621 Märkused: Tingmärgid: Tel 656 3532 [email protected] Projekt Töö haljasalal ja sõidutee ületus kinnisel meetodil - 1. Enne joonisel toodud liikluskorraldusvahendite paigaldamist ELK000009, EEP002572 30 mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigaldus kooskõlastada skeem Maanteeametis. Projekteeritud ajutine liiklusmärk 351 Projekteerija C. Müür 2. Töötsooni tähistamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri 01.01.2019.a. Asukoht 30 Olemasolev liiklusmärk T11412 Liikva - Rannamõisa km 4.57-5.15 määrusest nr 43 "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele". Assistent T.Tepandi 351 Projekteeritud ajutine piirdeaed Tel 656 2652 Tellija Corle OÜ; Uustalu 2, Kose; tel 5349 3676 Töötsoon Kuupäev Mõõtkava Töö nr Staadium Joonise nr [nr-leht(lehti)] 20.05.2019 1:1000 3475 Tööprojekt TL-1-1(1)  Sõrve tee 18 19801:001:3006 Sõrve tee 20 19801:001:3005 158 686b 15 8 68 6b 686a 150m 6a 68 6a 68 68 6b alt Kaarli tee 5 150m 686a 19801:001:0557 v 75 vasta nr oht Kaarli tee 3 19801:001:0556 em suk 5c 34 676 59 93 534 E OÜ US ske pne a RL tel. HIT CO SSI E A TR IDE S Kaarli tee 1 900 Tä 19801:001:0563 mm 158 mm 900 900mm Liiva 19801:001:0555 686b 70 351 900mm 158 SIDETRASS tel. 5349 36 CORLE OÜ 595c 1 5 Kaarli tee 8 alt I EHITU oht vastav 19801:001:0562 Täpne asuk 76 eem nr 34 72 sk S 900mm 900mm SIDETRASSI tel. 5349 3676 CORLE OÜ KOOSKÕLASTATUD 595c EHITUS Maanteeameti põhja teehoiu osakond Jaan Saia Harju maakonna liikluskorraldaja 24.052019. a reg. nr. 171076 Kaarli tee 6 19801:001:0561 leht 1, lehti 4 Liiva Kaarli tee 4 Tingimustel 19801:001:0555 19801:001:0559 1. Liikluskorraldusvahendid paigaldada juhindudes EVS 613 nõuetest. Liikluse korraldamisel objektil juhinduda määrusest „Nõuded Kaarli tee 2 ajutisele liikluskorraldusele“ nr 43 ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ MA 2018-009. 19801:001:0558 2. Piirangud ja kitsendused ei tohi kesta kauem, olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule kui see on töö korraldamiseks vajalik. 3. Masinad hoida väljaspool sõiduteed ja teepeenart. Kui see ei ole võimalik, esitada täiendavalt masinate teepeenrale paigutamise liikluskorralduse joonis. 4. Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liiklusjuhtimiskeskust e-post [email protected] või Vähemalt 24 tundi enne tööde alustamist või liikluskorralduse muutmist teavitada liikluspiirangutest Liiva 19801:001:0555 ja tööde tegemisest Maanteeametit Tark Tee liikluspiirangute iseteeninduskeskkonnas, millele pääseb ligi Maanteeameti e-teeninduse kaudu. Kooskõlastatud liikluskorralduse joonised ei asenda teel ja teemaal töötamise luba AS Signaal TM Joonis Ajutise liikluskorralduse skeem Liimi 3, Tallinn 10621 Märkused: Tingmärgid: Tel 656 3532 [email protected] Projekt Töö haljasalal ja sõidutee ületus kinnisel meetodil - 1. Enne joonisel toodud liikluskorraldusvahendite paigaldamist ELK000009, EEP002572 30 mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigaldus kooskõlastada skeem Maanteeametis. Projekteeritud ajutine liiklusmärk 351 Projekteerija C. Müür 2. Töötsooni tähistamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri 01.01.2019.a. Asukoht T11412 Liikva - Rannamõisa km 3,30-3,34 määrusest nr 43 "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele". 30 Olemasolev liiklusmärk Assistent T.Tepandi 351 Projekteeritud ajutine piirdeaed Tel 656 2652 Tellija Corle OÜ; Uustalu 2, Kose; tel 5349 3676 Töötsoon Kuupäev Mõõtkava Töö nr Staadium Joonise nr [nr-leht(lehti)] 20.05.2019 1:1000 3472 Tööprojekt TL-1-1(1)  158 351 50 150m 351 70 70 351 Kupusauna 19801:001:0520 Tammepargi tee 1 19801:002:3230 150m 50 351 158 Sõrve tee 35 19801:002:2390 Sõrve tee 33 alt 19801:002:3210 Kaarli tee 5 19801:001:0557 v 75 vasta 158 nr oht Kaarli tee 3 19801:001:0556 5c em suk 34 3676 59 5349 OÜ Tammepargi tee 2 ske pne a S tel. RLE EHITU CO SSI 19801:002:3220 ET RA SID Kaarli tee 1 900 Tä 19801:001:0563 Urva tee 2 mm mm Tammepargi tee 3 900 19801:002:3240 Kaarli tee lt oht vastava 19801:001:0562 Täpne asuk 72 skeem nr 34 900mm 900mm SIDETRAS tel. 5349 3676 CORLE OÜ 595c Tammepargi tee 4 SI EHITUS 19801:002:3250 Tammepargi tee 5 19801:002:3260 Kaarli tee 6 19801:001:0561 Kaarli tee 4 19801:001:0559 Kaarli tee 2 19801:001:0558 KOOSKÕLASTATUD Maanteeameti põhja teehoiu osakond Jaan Saia Harju maakonna liikluskorraldaja 24.05.2019. a reg. nr. 171076 leht 2, lehti 4 AS Signaal TM Joonis Ajutise liikluskorralduse skeem Liimi 3, Tallinn 10621 Märkused: Tingmärgid: Tel 656 3532 [email protected] Projekt Töö haljasalal ja sõidutee ületus kinnisel meetodil - 1. Enne joonisel toodud liikluskorraldusvahendite paigaldamist ELK000009, EEP002572 30 mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigaldus kooskõlastada skeem Maanteeametis. Projekteeritud ajutine liiklusmärk 351 Projekteerija C. Müür 2. Töötsooni tähistamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri 01.01.2019.a. Asukoht T11412 Liikva - Rannamõisa km 3,86-3,99 määrusest nr 43 "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele". 30 Olemasolev liiklusmärk Assistent T.Tepandi 351 Projekteeritud ajutine piirdeaed Tel 656 2652 Tellija Corle OÜ; Uustalu 2, Kose; tel 5349 3676 Töötsoon Kuupäev Mõõtkava Töö nr Staadium Joonise nr [nr-leht(lehti)] 20.05.2019 1:1000 3473 Tööprojekt TL-1-1(1)  bet.kivi a lt Kaarli tee 5 19801:001:0557 v 75 vasta 8 15 nr oht Kaarli tee 3 19801:001:0556 em suk 5c 34 59 3676 9 534 OÜ ske pne a S tel. RLE EHITU CO SSI RA ET SID Kaarli tee 1 900 Tä 19801:001:0563 Urva tee 2 mm mm 900 158 150 m 814 Sõrve tee 21 19801:002:1507 Kasepõllu 19801:001:1053 Kaarli tee lt oht vastava 19801:001:0562 Täpne asuk 72 skeem nr 34 900mm Merihobu tee 900mm SIDETRASSI 19801:002:06 tel. 5349 3676 CORLE OÜ 595c EHITUS Kaarli tee 6 19801:001:0561 0m Kaarli tee 4 19801:001:0559 15 Vainu 6 19801:001:1318 Kaarli tee 2 19801:001:0558 Merihobu tee 2 19801:002:0617 Sõrve tee 12 19801:001:0660 Merihobu tee 4 19801:002:0618 48 002 3c :06 01: ee 1 198rve t Sõ Merihobu tee 4a 19801:002:0619 Merihobu tee 6a 19801:002:0622 0m 8 Vilipi tee L1 5 15 19801:002:0646 1 Merihobu tee 6 19801:002:0621 Vilipi tee 2 19801:002:0647 Vilipi tee 5 19801:002:0951 KOOSKÕLASTATUD 15 Maanteeameti põhja teehoiu osakond 8 Jaan Saia Harju maakonna liikluskorraldaja 24.05.2019. a reg. nr. 171076 AS Signaal TM Joonis Ajutise liikluskorralduse skeem leht 3, lehti 4 Liimi 3, Tallinn 10621 Märkused: Tingmärgid: Tel 656 3532 [email protected] Projekt Töö haljasalal ja sõidutee ületus kinnisel meetodil - 1. Enne joonisel toodud liikluskorraldusvahendite paigaldamist ELK000009, EEP002572 30 mikrotorusüsteemi ja fiiberoptiliste sidekaablite paigaldus kooskõlastada skeem Maanteeametis. Projekteeritud ajutine liiklusmärk 351 Projekteerija C. Müür 2. Töötsooni tähistamisel lähtuda Majandus- ja taristuministri 01.01.2019.a. Asukoht 30 Olemasolev liiklusmärk T11412 Liikva - Rannamõisa km 4.385 määrusest nr 43 "Nõuded ajutisele liikluskorraldusele". Assistent T.Tepandi 351 Projekteeritud ajutine piirdeaed Tel 656 2652 Tellija Corle OÜ; Uustalu 2, Kose; tel 5349 3676 Töötsoon Kuupäev Mõõtkava Töö nr Staadium Joonise nr [nr-leht(lehti)] 20.05.2019 1:1000 3474 Tööprojekt TL-1-1(1)  NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Sirje Velsberg, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1771 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, kahekümne viiendal juulil kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (25.07.2019.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 19.07.2019 kell 16:31 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik, ja Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 19.07.2019 kell 16:32 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Corle OÜ, registrikood 11270435, asukoht ja postiaadress Uustalu tn 2, Kose alevik, Kose vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 19.07.2019 kell 16:34 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mari Kaldma, isikukood 48808030279, kelle isikusamasus on tuvastatud isikutunnistuse nr. AA2209186 alusel, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTUTE KOORMAMINE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPINGUD 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 3018350 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 19801:001:1026,  majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga Sõrve tee, Sõrve küla, Harku vald, Harju maakond, pindalaga 8,9800 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: • 2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tähtajatu isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses tasu eest vastavalt seadusandluses ettenähtud suurusele ja korrale vastavalt 14.12.2016 lepingu punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kaks (3.2.), kolm kümme (3.10.), kolm kolmteist (3.13.) kuni kolm neliteist (3.14.) ja neli (4) ning lepingu lisaks olevale plaanile X. 14.12.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 19.12.2016. • 3) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrivõrgu Majandamine vastavalt 16.10.2017. a sõlmitud lepingu punktile kolm kolm (3.3), kolm kuus kolm (3.6.3), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 16.10.2017 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 26.10.2017. • 4) Isiklik kasutusõigus Harku vald kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 01.02.2018 lepingu punktidele kolm üks (3.1), kolm kaks (3.2) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 1.02.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 16.02.2018. • 5) Isiklik kasutusõigus Harku vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõiguse kinnistul asuva tehnorajatise, milleks on Sõrve tee bussipeatuse valgustus, ehitamiseks, omamiseks, käitamiseks, hooldamiseks, remontimiseks ja rekonstrueerimiseks vastavalt 26.02.2018 lepingu punktidele 3.1. – 3.9 ja lepingu lisaks olevale plaanile. 26.02.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 6.03.2018. • 6) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt 30.01.2019. a sõlmitud lepingu punktile kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist (3.12), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 30.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 5.02.2019. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10621250 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 19801:001:2244, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna maantee, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald, Harju maakond, pindalaga 36,7000 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Avalikes huvides tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus elektripaigaldise majandamiseks elektrivõrgu kaitsevööndi ulatuses vastavalt 22.02.2018 lepingu punktidele kolm üks (3.1.) kuni kolm kaks (3.2.), kolm neli (3.4.), kolm kaheksa (3.8.) kuni kolm üheksa (3.9.) ja neli (4) ning lepingu lisaks II ja III olevatele plaanidele. 22.02.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.03.2018. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Lepingu esemeks 1 on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 1) ja lepingu esemeks 2 on lepingu punktis 1.2. 2  nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese 2). Lepingu ese 1 ja lepingu ese 2 edaspidi koos nimetatud ka kui lepingu ese. Lepingu ese 1: 1.4. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 19801:001:1026 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 170 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (29128); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LK T-Park 4,5,7); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 105 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Sõrve tee); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (44803JK); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 539 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Harku oja); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 365 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (MURASTE:TAB); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 313 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1531 m²; nähtus: riigimaantee (Kiia - Vääna-Viti); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 89827 m²; nähtus: riigimaantee (Liikva - Rannamõisa); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 393 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1010 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 516 m²; nähtus: puurkaev (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 190 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 237 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 267 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 21 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 283 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Harku oja); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (33563 õl mast 1); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 3 • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 73 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Tundmatu MP liin); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (24040JK); • Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 114 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Harku oja); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (24057JK); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1738 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LIIKVA II:HRK); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (24042JK); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 141 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (29126 mast 1A); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 588 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Liikva I:HRK); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 157 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (29128); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 100 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 51 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (MURASTE:TAB); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 60 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 359 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (MERIHOBU:TAB); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 254 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK Karjalaskma); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (TV); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 544 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (44803JK); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4555 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Harku oja); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2869 m²; nähtus: kinnismälestis (Kivikalme); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 40829 m²; nähtus: riigimaantee (Liikva - Rannamõisa); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LK T-Park MÜ, 2,3); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Lauda); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 225 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 94 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 888 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 4  • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2313 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Harku oja); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 356 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 213 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 657 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 201 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 463 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 310 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 118 m²; nähtus: kinnismälestis (Kivikalme); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 79 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Lauda); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 411 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ulatus: 80 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering); • Piiranguvöönd: ulatus: 10425 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering); • Piiranguvöönd: ulatus: 548 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Crex crex (rukkirääk)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering). 1.5. Lepingu eseme 1 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: • mälestise nimi: Kivikalme; • mälestise registri number: 17515; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • arvel: 29.09.1998.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086). 1.6. Lepingu eseme 1 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV11243; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS19-529, nr LS17-784, nr LS17-2218, nr LS15-1620. Lepingu ese 2: 1.7. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 19801:001:2244 suhtes kehtivad järgmised kitsendused: • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (41687JK); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1403 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 5 • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 549 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (MURASTE:TAB); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 77 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (22435 30541JK); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 292 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK Lee tee 1); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 111 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 3 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.205870); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 528 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1232 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 98 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (41687JK); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 439 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 325 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Vääna jõgi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 339 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3214 m²; nähtus: kinnismälestis (Kivikalme); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 16 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 120 m²; nähtus: riigimaantee (Kiia - Vääna-Viti); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 203 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 18 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 350 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 61 m²; nähtus: riigimaantee (Tilgu tee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 604 m²; nähtus: kinnismälestis (Muraste mõisa park, 19.-20. saj.); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2232 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1298 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (TÜRISALU:KEJ); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 130 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 548 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (42455JK Oblika 15); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: geodeetilised märgid (HTA7); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 74 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); 6 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 108 m²; nähtus: puurkaev (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3146 m²; nähtus: riigimaantee (Suurupi tee); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2335 m²; nähtus: riigimaantee (Tilgu tee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 1999 m²; nähtus: kinnismälestis (Kivikalme); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 153 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 266 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3865 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 85 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 234 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 30890 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: riikliku geodeetilise võrgu I ja II klassi märgid (AM-9); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 325 m²; nähtus: riigimaantee (Liikva - Rannamõisa); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 20 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Suurupi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1411 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 39 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3106 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Harku oja); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (mast 1); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1003 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (MERIHOBU:TAB); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 100 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (mast 1); 7 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 324 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2088 m²; nähtus: riigimaantee (Kiia - Vääna-Viti); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 604 m²; nähtus: kaitseala (Muraste mõisa park); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 515 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 151062 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 399 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (Liikva I:HRK); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 599 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 4204 m²; nähtus: riigimaantee (Liikva - Rannamõisa); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 628 m²; nähtus: kanal,peakraav (Viti oja); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2001 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 157 m²; nähtus: riigimaantee (Suurupi tee); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 48 m²; nähtus: riigimaantee (Viti metsavahi tee); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 89 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1232 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 155 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (LIIKVA II:HRK); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1292 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 500 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Liikva I:HRK); 8 • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 708 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (LIIKVA II:HRK); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 202 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 401 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 207 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 17224 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); • Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 831 m²; nähtus: avalik ja avalikult kasutatav veekogu (Vääna jõgi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 802 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK Karjalaskma); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 91 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV (Maasika ja Runsi-Uustalu); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 4342 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA054); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 367047 m²; nähtus: riigimaantee (Tallinn - Rannamõisa - Kloogaranna); • Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 822 m²; nähtus: hoiuala (Vääna jõe hoiuala); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 6950 m²; nähtus: kinnismälestis (Muistsed põllud); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1968 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA094); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 11899 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 9494 m²; nähtus: kinnismälestis (Muistsed põllud); • Piiranguvöönd: gaasipaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 2505 m²; nähtus: a ja B kategooria gaasitorustik (Harjum.Harku v.Rannamõisa k.Rannamõisa-Kloogaranna mnt); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 605 m²; nähtus: kinnismälestis (Kultusekivi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 31 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2321 m²; nähtus: riigimaantee (Viti metsavahi tee); 9 • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: geodeetilised märgid (Türisalu_pank); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 6 m²; nähtus: geodeetilised märgid (T079); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 812 m²; nähtus: üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Vääna jõgi); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: geodeetilised märgid (T065); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 47 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK Tuule tee 13C); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 333 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 266 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 573 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 46 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: geodeetilised märgid (nr-ta(872)); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2996 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); • Piiranguvöönd: ulatus: 24 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dianthus superbus (aasnelk)); • Piiranguvöönd: ulatus: 27113 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering); • Piiranguvöönd: ulatus: 1019 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Plecotus auritus (suurkõrv)); • Piiranguvöönd: ulatus: 9 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dianthus superbus (aasnelk)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1019 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); • Piiranguvöönd: ulatus: 34610 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Crex crex (rukkirääk)); • Piiranguvöönd: ulatus: 595 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cobitis taenia (hink)); • Piiranguvöönd: ulatus: 595 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cottus gobio (võldas)); • Piiranguvöönd: ulatus: 28 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dianthus superbus (aasnelk)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1363 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Platanthera bifolia (kahelehine käokeel)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1019 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis dasycneme (tiigilendlane)); • Piiranguvöönd: ulatus: 37318 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering); • Piiranguvöönd: ulatus: 1363 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dianthus superbus (aasnelk)); 10  • Piiranguvöönd: ulatus: 2361 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1019 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis daubentonii (veelendlane)); • Piiranguvöönd: ulatus: 595 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Unio crassus (jõekarp, paksukojaline)); • Piiranguvöönd: ulatus: 71802 m²; nähtus: tiheasustusala (Harku valla üldplaneering); • Piiranguvöönd: ulatus: 2361 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Pulsatilla pratensis (aas-karukell)); • Piiranguvöönd: ulatus: 686 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Dianthus superbus (aasnelk)). 1.8. Lepingu eseme 2 kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et: 1.8.1. mälestise nimi: Kultusekivi; • mälestise registri number: 17506; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • arvel: 29.09.1998.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.8.2. mälestise nimi: Kultusekivi; • mälestise registri number: 17503; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • arvel: 29.09.1998.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.8.3. mälestise nimi: Muistsed põllud; • mälestise registri number: 17471; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • arvel: 29.09.1998.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.8.4. mälestise nimi: Muistsed põllud; • mälestise registri number: 17469; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • arvel: 29.09.1998.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) 1.8.5. mälestise nimi: Kivikalme; • mälestise registri number: 17449; • registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis; • arvel: 29.09.1998.a; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059). 1.8.6. mälestise nimi: Muraste mõisa park, 19.-20. saj; • mälestise registri number: 2708; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • arvel: 14.04.1997.a; 11  • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27). 1.9. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Muraste mõisa park nähtub: • objekti nimetus: Muraste mõisa park; • tüüp: kaitseala - kaitsealune park; • registrikood: KLO1200564; • valitseja(d): Keskkonnaameti Põhja regioon; • esmane kanne: 31.08.1959.a; • esmase kande alusdokument: Keila raj. TSN TK otsus nr 167 31.08.1959 Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide võtmisest riikliku kaitse alla. 1.10. Lepingu eseme 2 kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Vääna jõe hoiuala nähtub: • objekti nimetus: Vääna jõe hoiuala; • tüüp: hoiuala; • registrikood: KLO2000346; • valitseja(d): Keskkonnaameti Põhja regioon; • esmane kanne: 17.07.2014.a; • esmase kande alusdokument: Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2014. a määrus nr 117 „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” muutmine”. 1.11. Lepingu eseme 2 kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtud järgmised andmed: • objekti koodi: KV67961; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS17-2455, nr LS17-1989, nr LS16-1616. 1.12. E-notari infosüsteemist tehtud päringust Telia Eesti AS (registrikood 10234957) nähtub 18.06.2019.a Tartu piirkonnas vastuvõetud dokument liigiga majandusaasta aruanne ja numbriga 2868186. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kaks (1.2) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi. 2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja 12  Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist. 2.1.4. Kasutusõiguse aladel, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse alad on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse alade suhtes. 2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 18.07.2019.a käskkirjaga nr 1-2/19/476. 2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on sideettevõtja ning pakub isikliku kasutusõiguse aladel üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses ning tegutseb elektroonilise side seaduse alusel. 2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse alad, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse alade suurusest ja piiridest. 2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Õigustatud isiku äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.5. Corle OÜ volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.6. Corle OÜ’d ei ole sundlõpetatud, Corle OÜ suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks. 2.2.7. Mari Kaldma volitus Õigustatud isiku esindajana (Corle OÜ edasivolituse kaudu) on kehtiv ega ole Õigustatud isiku ega Corle OÜ poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu 13  sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.8. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud isiklike kasutusõigustega soodustatud isikute huve. 2.3.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaanid (lisad nr 1 ja nr 2), millistelt on näha kasutusõiguse alad. 2.3.3. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. kuni 1.2. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. • Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel. • Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. • Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 18.07.2019.a käskkirja nr 1-2/19/476 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Isiklike kasutusõiguste seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatavad isiklikud kasutusõigused seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 1 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 1) side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil. 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 1 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks olevatel plaanidel nr 1 tähistatud sinise värviga viirutatud aladena (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 1). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 1 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.5. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele 2 tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus 2) side maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil. 14 3.6. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset 2 selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuteks lisaks oleval plaanil nr 2 tähistatud sinise värviga viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala 2). 3.7. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele 2 seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 3.8. Arvestades asjaolu, et selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse alusel lepingu esemele ehitatavad rajatised on püstitatud ja valmis ehitatud, lepivad Omanik ja Õigustatud isik kokku, et juhul kui Õigustatud isik soovib täiendavalt ehitada ja püstitada lepingu eseme kasutusõiguse aladele rajatisi, toimub see igakordse kooskõlastuse ja ehitusprojekti alusel. Kasutusõiguse ala 1 ja kasutusõiguse ala 2 eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse alad ning isiklik kasutusõigus 1 ja isiklik kasutusõigus 2 koos nimetatud isiklik kasutusõigus. 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt kooskõlastatud Corle OÜ töö nr PF718 Harku valla Tuulepesa ja Meriküla PON projektile; 4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse aladel järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.5. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse alade ulatusega; 4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse alade kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse aladele juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse alade olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.8. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse aladel tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.9. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse alasid kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 15 4.1.10. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.11. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks sidevõrgu korrashoidu ja/või ohustaks sidevõrgu toimimist; 4.1.12. pärast kasutusõiguse alal teostatud sidevõrgu ehitus-, paigaldus, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma sidevõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma sidevõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja –rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 4.1.17. pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu; 4.1.18. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse alade otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks selle lepingule allakirjutamisega. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.1.17. toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. Asjaõiguslepingud 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 1 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 3018350 kolmandasse (III) jakku esimesele vaba järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 25.07.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4 ning lepingu lisaks nr 1 olevatele plaanidele. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme 2 koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10621250 kolmandasse (III) 16  jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks side maakaabelliini paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 25.07.2019.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6 ja 4 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 5.3. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga 17  või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või - rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 6.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt: (1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on püstitatud enne maa esmakinnistamist. (2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või - rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. (3) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse puudumisel on kinnisasja omanikul õigus nõuda tehnovõrgu või -rajatise kõrvaldamist temale kuuluvalt kinnisasjalt asjaõigusseaduse §-s 89 sätestatud korras või kokku leppida tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamises kinnisasjal tehnovõrgu või - rajatise omaniku kulul. Olemasolevate tehnovõrkude või -rajatiste kõrvaldamiseks on omaabi keelatud. (4) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. (5) Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste 18  paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit. 6.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 6.15. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. 6.16. Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Maantee on väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee. 6.17. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides. Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee. 6.18. EhS § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. Euroopa teedevõrgu maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 50 meetrini, kui see on ette nähtud üld- või detailplaneeringus. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. 6.19. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 6.20. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: • kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad); • hoiualad; • kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; • püsielupaigad; • kaitstavad looduse üksikobjektid; 19  • kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. 6.21. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta: • muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet; • koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid; • väljastada metsamajandamiskava; • kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; • anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks; • anda projekteerimistingimusi; • anda ehitusluba; • rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks. Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. 6.22. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal: • kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega; • teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi. 6.23. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: • loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 6.24. Vastavalt looduskaitseseaduse § 36 on rannal või kaldal asuva kinnisasja valdaja kohustatud tagama inimeste ja loomade vaba läbipääsu kallasrajal veeseaduse § 10 tähenduses. 6.25. Vastavalt LKS § 37 on ranna või kalda piiranguvööndi laius: • Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 100 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja 20  puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 6.26. Vastavalt LKS § 38 on ehituskeeluvööndi laius rannal või kaldal on: • mererannal Narva-Jõesuu linna piires ja meresaartel 200 meetrit; • mererannal, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 100 meetrit; • linnas ja alevis ning aleviku ja küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega alal (edaspidi tiheasustusala) 50 meetrit, välja arvatud LKS § 38 lõike punktis 5 sätestatud juhul; • üle kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 50 meetrit; • allikal ning kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 ruutkilomeetri suuruse valgalaga jõel, ojal, maaparandussüsteemi eesvoolul 25 meetrit. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: • hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; • tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; • kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: • pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; 21  • raudteele. Lautrit ja paadisilda tohib rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ja veeseaduse § 8 lõikega 2. Kaitsealal reguleerib ehitamist kaitseala kaitse-eeskiri. Kui kohalik omavalitsus lubab ranna või kalda ehituskeeluvööndis ehitamist vastuolus looduskaitseseaduse paragrahvis 38 sätestatuga, ei teki isikul, kellele ehitusluba väljastati või kelle huvides ehitamine on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust ehitamise õiguspärasuse osas. 6.27. Muinsuskaitseseaduse (MuKS) kohaselt kohaldatakse mälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis ehitamisele EhS ja maaparandusseaduses sätestatut, võttes arvesse MuKS- ist tulenevaid erisusi. Mälestiste ja muinsuskaitsealade kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt peavad mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud tegevused vähendama mälestiste ja muinsuskaitsealade hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. 6.28. MuKs § 8 kohaselt on mälestis MuKS-is sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. 6.29. MuKS § 11 kohaselt on mälestiste liigid järgmised: 1) ajaloomälestis; 2) arheoloogiamälestis; 3) ehitismälestis; 4) kunstimälestis; 5) ajalooline looduslik pühapaik; 6) tehnikamälestis. 6.30. Mälestised jagunevad kinnismälestisteks ja vallasmälestisteks. Kinnismälestised on ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik ja ehitismälestis. 6.31. Arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline kultuurkiht. 6.32. Ehitismälestis on hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja. 6.33. MuKS § 7 kohaselt on Hooldamine järjepidev tegevus mälestise või muinsuskaitseala korrashoidmiseks. Remontimine on tegevus mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise seisundi parandamiseks, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet, konstruktsioone, mahtusid ega detaile ning mille puhul kasutatakse algupäraseid materjale. Ilme muutmine on tegevus, mis mõjutab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise eksterjööri ja interjööri senist väljanägemist, sealhulgas värvilahenduse ja viimistluse muutmine, detailide või konstruktiivsete elementide ümberpaigutamine, eemaldamine või kinnikatmine, kinnismälestisele või muinsuskaitsealale objekti, sealhulgas teisaldatava objekti või ajutise ehitise, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu, -rajatise ja -seadme, teabekandja ning reklaami paigaldamine. Konserveerimine on tegevus, millega tõkestatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid, arhitektuurseid ja dekoratiivseid elemente säilitades eri ajastute väärtuslikud kihistused ning jättes puuduvad osad taastamata. Restaureerimine on tegevus, millega fikseeritakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise autentne seisund, eemaldades vajaduse korral vähem väärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ja kihistusi ning taastades puuduvaid ja kahjustunud osi teaduslikult põhjendatud kujul ja meetodil, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. 6.34. MuKS § 14 kohaselt võib kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes. 6.35. Kinnismälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada: 1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja 22  elementide säilimine; 2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine; 3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine. 6.36. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk on tagada: 1) muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses; 2) muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. 6.37. Kaitsevööndit ei kehtestata: 1) muinsuskaitsealal paiknevale mälestisele, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti; 2) kalmistul paiknevale mälestisele; 3) kinnismälestiseks olevas pargis paiknevale mälestisele. 6.38. Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele mälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi. 6.39. MuKS § 33 kohaselt peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist ohustada, rikkuda või selle hävitada. 6.40. Mälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist ei tohi hävitada ega rikkuda. Mälestist või muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib kasutada lähtuvalt nüüdisaja vajadustest, kuid mitte viisil, mis võib ohustada mälestise või ehitise või selle osade säilimist. 6.41. Mälestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamiseks peab mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama ning vajaduse korral remontima. 6.42. MuKS 33 kohaselt seisneb mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumine järgnevas: • mälestise või selle osade või muinsuskaitsealal asuva ehitise rikkumises, mille tõttu mälestise või ehitise füüsikalised või keemilised omadused, konstruktiivsed ja dekoratiivsed elemendid või ilme on muutunud või mälestise või ehitise seisukord on halvenenud; • säilitamiskohustuse täitmata jätmises, mille tõttu mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende osade seisukord on halvenenud; • arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumises, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks. 6.43. Mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja teavitab MuKS § 36 viivitamata ametit: 1) mälestist või ehitist kahjustada võivast ohust või nende kahjustumisest või hävimisest; 2) mälestise või kinnisasja valduse tahtevastasest üleminekust. 6.44. Kui mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik annab mälestise, ehitise või selle osa valduse rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel üle teisele isikule, teavitab ta asja valduse saajat asja mälestiseks olemisest või ehitise asumisest muinsuskaitsealal. 6.45. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 6.46. MuKS § 49 kohaselt võib kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist konserveerida, restaureerida, ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi. Ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele ja olema kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega. Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat ehitist võib konserveerida, restaureerida, ehitada või teisaldada või mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise ilmet muuta kinnismälestise tegevuskava järgi juhul, kui seda võimaldab kavandatud töö iseloom, keerukus ja ulatus ning kui ehitusseadustiku kohaselt ei ole ehitusprojekti esitamine nõutav. 6.47. Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud kinnismälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise konserveerimise, restaureerimise, ehitamise või teisaldamise ehitusprojekti koostamiseks. 6.48. Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud ka kinnismälestisele või muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamiseks või rajamiseks, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt järgib kehtiva 23  detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi ja ametiga kooskõlastatud detailplaneeringut. 6.49. MuKS § 58 kohaselt kooskõlastab pädev asutus ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kaitsevööndis ei ole ametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik ametit ehitamisest ette MuKS §-s 59 sätestatud korras. 6.50. Lisaks teavitatakse ametit ette ka: 1) kõrghaljastuse rajamisest mälestise kaitsevööndisse; 2) raie-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööde tegemisest arheoloogiamälestise, ajaloolise loodusliku pühapaiga, ajaloomälestisest kalmistu ja kirikuaia ning ehitismälestisest pargi kaitsevööndis; 3) maapinna ettevalmistamisest metsaseaduse tähenduses arheoloogiamälestise ja ajaloolise loodusliku pühapaiga kaitsevööndis. 6.51. Ametiga kooskõlastamine või teavitamiskohustuse täitmine ei ole nõutav kaitsevöödis asuva ehitise siseruumides ehitamise korral ja MuKS§ 58 lõigetes 1–3 sätestatu puhul ulatuses, milles on tehtud leevendusi mälestiseks või muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusaktis. 6.52. MuKS § 58 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel esitatakse tööde tegemise teatis ametile või elektrooniliselt kultuurimälestiste registri kaudu vähemalt kümme (10) päeva enne tööde alustamist. 6.53. Kui kinnismälestisel, muinsuskaitsealal või nende kaitsevööndis töid tehes avastatakse rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud MuKS § 60 kohaselt säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata ametit. 6.54. Kinnismälestise juurde viivad väljakujunenud teed ja rajad on MuKS § 41 kohaselt päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal isikute juurdepääsu mälestisele. Õuemaale, kus asub kinnismälestis, või kinnismälestiseks olevasse hoonesse pääsevad teised isikud kinnisasja valdaja määratud ajal ja korras, sealhulgas on omanikul või valdajal õigus küsida tasu. 6.55. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. 6.56. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3)heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi. 6.57. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 24 7. Originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1.Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt. 7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. 8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kokku 39,60 eurot. Käibemaks 7,92 eurot. Koos käibemaksuga 47,52 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (lisandub käibemaks 20%): • paberkandjal ärakiri A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk osalejale • digitaalärakiri osalejale A4 0,19 eurot /lk A3 0,31 eurot /lk • digitaalärakiri A4 12,75 eurot + 0,19 eurot /lk A3 12,75 eurot + 0,31 eurot /lk ametiasutusele Riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu kättesaadav digitaalärakiri on osalejatele tasuta. Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalakti lisadeks olevad plaanid on osalejatele esitatud enne allakirjutamist tutvumiseks ja heakskiitmiseks, nad on plaanides sisalduvate andmetega nõus ning nad allkirjastasid 25 nimetatud lisad üheaegselt notariaalaktiga notari juuresolekul. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. _________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 26 Saatja: Enna Juhkam <[email protected]> Saadetud: 16.10.2019 08:43 Adressaat: Enna Juhkam <[email protected]> Teema: FW: Taotlus Manused: image001.png; image003.png; image004.jpg; Taotlus_liiklusvälise loa saamiseks.asice From: Martti Lilleste <[email protected]> Sent: Tuesday, October 15, 2019 3:38 PM To: MNT Teed <[email protected]> Subject: FW: Taotlus Tere Palun registreerida. Tervitades Martti Lilleste From: Kristi Tammemagi <[email protected]> Sent: Wednesday, October 09, 2019 11:46 AM To: Martti Lilleste <[email protected]> Subject: Taotlus Tere Edastan taotluse. Parimat, Kristi Tammemägi Projekteerimise projektijuht Corle OÜ Mob: +372 5349 3676 Uustalu 2 Kose, EE75101 [email protected] Harjumaa, Estonia www.corle.ee