Väljaminev kiri

ÄRAKIRI Ärisaladused välja jäetud OTSUS 21.03.2025 nr 9-3/2025-003 AS Tallinna Vesi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramine 1. Haldusmenetluse alustamine 19.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis AS Tallinna Vesi (edaspidi ASTV) ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnataotlus ja hinnataotluse aluseks olev dokumentatsioon (edaspidi Hinnataotlus). Nõuetekohase Hinnataotluse esitas ASTV 03.12.2024. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse1 (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud teenuste hinnakirjaga, ÜVVKS § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide kirjeldusega ja hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse tegemiseks. ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 50 lõikes 1 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi tasusid: 1) tasu võetud joogivee eest; 2) tasu reovee ärajuhtimise eest; 3) tasu reovee puhastamise eest; 4) tasu sademevee ärajuhtimise eest; 5) tasu sademevee puhastamise eest; 6) abonenttasu joogivee eest; 7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest; 8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest. ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasu kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi puhastamistasu kehtestamiseks. ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) põhjendatud tegevuskulude katmine; 2) keskkonnanõuete täitmine; 3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108102024026?leiaKehtiv  2 (64) 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli tabeli kujul: „Veeteenuse lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustik on välja töötatud konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes ÜVVKS §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustike täitmisel on võimalik juhinduda Konkurentsiameti välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse esitamise juhendist“ 3. Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning on avaldanud selle oma koduleheküljel4. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet. ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi. ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult kättesaadavad. Konkurentsiametil on kirjeldatud õigus ka kohaliku omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes. ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib 2 Küsimustikud avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas- soojus-javesi/vesi/hindade-kooskolastamine#hinna-voi-jareleval 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 4 Metoodika on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise vältimiseks. Käesoleva otsuse koostamise hetkel kehtiv Metoodika on kinnitatud Konkurentsiameti peadirektori 10.05.2024 käskkirjaga nr 1-2/2024-016.  3 (64) Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne esialgse tähtaja lõppemist. ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks. 2. Menetlusosaline Menetlusosaline on ASTV (registrikood 10257326; asukoht Ädala tn 10, Tallinna linn, 10614, Harju maakond). Ettevõtja aktsiakapitali suuruseks on 12 miljonit €. ASTV-is olulist mõju omavad aktsionärid on Tallinna linn 55,06%-ga ja OÜ Utilitas 20,36%-ga ning ülejäänud aktsiad on vabalt kaubeldavad Nasdaq Baltikumi turul, kus ASTV aktsiad noteeriti 01.06.2005. ASTV kontserni kuulub 2010. aastal asutatud tütarettevõte OÜ Watercom, mis on täies ulatuses ASTV omanduses. Lisaks kuulub ASTV-le ka 100%-line osalus ettevõttes ASTV Green Energy OÜ (asutatud 2021). ASTV juhatuse liikmed otsuse koostamise hetkel on Aleksandr Timofejev, Tarvi Thomberg ja Taavi Gröön. ASTV põhitegevusalaks äriregistri kohaselt on veekogumine, -töötlus ja -varustus ning lisategevusalaks vee-, gaasi- ja kanalisatsioonitrasside ehitus. Lisaks osutab ASTV reovee ärajuhtimise ja puhastamise ning sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenust. Samuti osutab ettevõte mitmeid põhiteenusega seotud teenuseid (veemagistraalide sulgemine, veearvestite vahetamine/taatlemine jms). ASTV majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. ASTV on Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL) liige. 3. Menetluse käik 19.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis ASTV Hinnataotlus koos selle aluseks oleva dokumentatsiooniga. Kuna esitatud Hinnataotlus oli puudustega HMS § 15 lg 2 mõttes, ei olnud Konkurentsiametil võimalik alustada Hinnataotluse sisulist menetlemist. 28.11.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le e-kirja Hinnataotluses esinevate puuduste (esines erinevusi erinevate töölehtede vahel, ei olnud kasutatud korrektseid saastetasumäärasid ning taotlus ei olnud esindusõigusliku isiku allkirjastatud) selgitamiseks ja kõrvaldamiseks. 03.12.2024 esitas ASTV Konkurentsiametile parandatud Hinnataotluse, millest oli kõrvaldanud Konkurentsiameti viidatud puudused. ÜVVKS § 58 lg 3 järgi teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust alusel algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele järgnevast päevast. ASTV 03.12.2024 esitatud Hinnataotluse luges Konkurentsiamet nõuetekohaseks. Seega algas Hinnataotluse menetluse tähtaja kulgemine 04.12.2024. 05.12.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused Hinnataotluse menetlemiseks vajalike selgituste ja lisaandmete saamiseks (abonentide arv, trasside pikkus, veekadu, päikeseparkide rajamine, lisateenustega seotud põhiteenused, sademevee ärajuhtimise teenus). 16.12.2024 registreeriti Konkurentsiametis ASTV selgitused ning korrigeeritud Hinnataotlus.  4 (64) 16.12.2024 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi ja lisaandmeid Hinnataotluses esitatud investeeringute ja põhivarade andmete kohta. Lisaks palus amet esitada 2024.a tegelikud veeteenuse müügikogused ning ammutatud vee koguse ning soovis selgitusi tegevuskulude kohta. 30.12.2024 esitas ASTV selgitused põhivara, investeeringute ja tegevuskulude kohta ning korrigeeritud Hinnataotluse. 13.01.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi investeeringute kohta ning juhtis tähelepanu käibekapitali arvutuse kohta. 15.01.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV-le küsimused soovides saada selgitusi tegevuskulude kohta (remondi- ja hoolduskulud, kemikaalide kulu, maamaks, tööjõukulu, infotehnoloogilised kulud). 28.01.2025 registreeriti Konkurentsiametis ASTV vastuskiri, korrigeeritud Hinnataotlus ning esitati 16.12.2024 küsitud tegelikud veeteenuse müügikogused. Samal päeval soovis amet paari vastust täpsustada, millele ASTV esitas selgitused 29.01.2025. 30.01.2025 esitas amet ASTV-le omapoolse nägemuse regulatsiooniperioodi müügikoguste ja veekao prognoosi kohta ning soovis selgitusi abonentide arvule ja investeeringutele. 04.02.2025 esitas ASTV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse. 05.02.2025 soovis amet e-kirja teel ASTV selgitusi investeeringute kohta, millele ASTV esitas selgitused ja korrigeeritud Hinnataotluse 06.02.2025. 06.02.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele järelepärimise arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele lähtudes ÜVVKS § 58 lg 8. 10.02.2025 soovis Konkurentsiamet ASTV-lt selgitusi 06.02.2025 korrigeeritud Hinnataotluse kohta. ASTV korrigeeris seetõttu Hinnataotlust ning esitas selle 13.02.2025. 13.02.2025 esitas ASTV nõutud selgitused ning korrigeeritud Hinnataotluse. 18.02.2025 soovis Konkurentsiamet ASTV-lt selgitusi elektrikulu jagamise ning purgimise ja ülenormatiivse reostuse kulude eristamise kohta. Lisaks soovis amet 2025 maamaksuteatiseid ning Tallinnaga sõlmitud sademevee ja hüdrantide hooldamise tasu arvutust. 19.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Maardu Linnavalitsuse arvamus investeeringutest. 20.02.2025 esitas ASTV selgitused ja lisaandmed ameti 18.02.2025 küsimustele ning korrigeeritud Hinnataotluse. 20.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Saue Vallavalitsuse arvamus investeeringutest. 21.02.2025 soovis Konkurentsiamet täiendavaid selgitusi Tallinna linnalt saadava sademevee ja hüdrantide hoolduse tasu arvutuste kohta. 25.02.2025 esitas ASTV täiendavad selgitused Tallinna linnalt saadava sademevee ja hüdrantide hoolduse tasu arvutuste kohta ning korrigeeritud Hinnataotluse.  5 (64) 25.02.2025 registreeriti Konkurentsiametis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamus investeeringutest. 03.03.2025 registreeriti Konkurentsiametis Harku Vallavalitsuse arvamus investeeringutest. 04.03.2025 soovis amet täpsustada hinnataotluses korrigeeritud abonentide arvu ja müügikoguseid, millele ASTV esitas selgitused 06.03.2025. 06.03.2025 esitas Konkurentsiamet ASTV-le omapoolse nägemuse regulatsiooniperioodi tegevuskulude prognoosi kohta. Tegevuskulude üle toimus ameti ja ASTV vahel kirjavahetus ka 07.03.2025. 10.03.2025 esitas ASTV korrigeeritud Hinnataotluse, milles oli korrigeerinud tegevuskulude taset vastavalt ameti ettepanekule. 13.03.2025 registreeriti Konkurentsiametis Saku Vallavalitsuse arvamus investeeringutest. Perioodil 11.03-14.03.2025 toimus ameti ja ASTV vahel kirjavahetus veekao ja reoveeteenuse kulude jagamisest erinevate piirkondade vahel ning põhivarade järjepidevast arvestusest. 17.03.2025 esitas ASTV digitaalselt allkirjastatud korrigeeritud Hinnataotluse. ÜVVKS § 58 lg 9 alusel peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg perioodil 06.12.2024 – 29.01.2025; 31.01.2025 – 04.02.2025; 06.02.2025 – 17.03.2025 (kokku 100 päeva), sest puudusid Hinnataotluse menetlemiseks vajalikud selgitused ja lisaandmed ning kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“2 p 4.1 näeb ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07–31.12), täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva aasta andmetega ning hinnataotlust menetletakse järgneva aasta andmete alusel (veerg „hinna arvutus 12 kuu andmetel“). Kuna ASTV esitas Hinnataotluse 19.11.2024 ehk 2024.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna analüüsi 2025.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel. Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist3 ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata nende põhjal muuhulgas vee-ettevõtja koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta taotleda uusi hindu järgneva 12 kuu andmete alusel. ASTV kehtiva ehk 24.09.2024 otsuse nr 9-3/2024-020 (edaspidi 24.09.2024 Otsus) ja 17.03.2025 registreeritud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb ASTV veeteenuse hind alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel. Tabel 1 Veeteenuse hinna komponendid 2 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine 3 https://ariregister.rik.ee/  6 (64) 24.09.2024 Rida Hinnakomponendid Ühik 20254 Otsus 1 Tegevuskulud (rida 2 + rida 8) tuh € 29 006,09 […] 2 Muutuvkulud tuh € 10 667,86 […] 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € 1 294,92 […] 4 Saastetasu tuh € 953,65 […] 5 Elektri kulu tuh € 4 937,41 […] 6 Kemikaalide kulu tuh € 2 883,39 […] 7 Mudakäitluskulud tuh € 598,50 […] 8 Muud tegevuskulud tuh € 18 338,23 […] 9 Põhivahendite rendikulu tuh € 1 076,97 […] 10 Kapitalikulu tuh € 9 356,65 […] 11 Tulukus tuh € 13 962,41 […] 12 Lubatud müügitulu tuh € 53 402,12 […] 13 Järelevalvetasu tuh € 106,80 […] 14 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga tuh € 53 508,92 […] 15 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 22 407,44 […] 16 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus tuh m3 26 279,75 […] 17 Müügikogus kokku tuh m3 48 687,19 […] 18 Kaalutud keskmine veeteenuse tasu €/m3 1,10 […] Konkurentsiamet analüüsib ASTV ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse osutamise summaarseid kulusid ja tulukust, s.t kõikide taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, põhiteenustega seotud teenused) aluseks olevaid tegevuskulusid, kapitalikulu ja tulukust ning müügikoguseid (vt Tabel 1 veerg 2025). Konkurentsiamet on seisukohal, et ASTV hinnaotsuse tegemiseks esitatud veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS §-s 50 toodud nõuetele. Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad ASTV taotletud veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi. 4. Taotleja üldiseloomustus Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt osutab ASTV veeteenust Tallinna, Saue ja Maardu linnas ning Saku valla Männiku küla Männiku tee piirkonnas, Harku valla Laabi tegevuspiirkonnas ja Saue vallas Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja piirkonnas. Lisaks eelnevalt nimetatud tegevuspiirkondadele osutab ASTV veeteenust nii Tallinna kui selle ümbruse valdade teistele veeettevõtjatele (näiteks Rae valla vee-ettevõtja AS Elveso, Jõelähtme valla vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ, jt). 4 Konkurentsiametile on teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). 8 Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest. https://teele.tallinn.ee/documents/119742/view#metadata  7 (64) Tallinna Linnavolikogu on määranud 03.11.2022 otsusega nr 1148 „Vee-ettevõtja määramine Tallinna ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni põhitegevuspiirkonnas“ ASTV vee-ettevõtjaks Tallinna linna piirkonnas tähtajaga kuni 30.11.2032. Saue Linnavolikogu on määranud 19.02.2009 otsusega nr 1775 ASTV vee-ettevõtjaks Saue linnas ASTV-le kuuluvatel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni varadel. Varadel, mis on kohaliku omavalitsuse omanduses, opereerib ASTV Saue linnas kohaliku omavalitsusega 19.04.2010 sõlmitud opereerimislepingu nr. 2-9.3/55 (muudetud ja täiendatud 06.03.2013 kokkuleppega) alusel6. Maardu Linnavolikogu on määranud 04.11.2008 otsusega nr 2117 (viimati muudetud 31.03.2009 Maardu Linnavolikogu otsusega nr 232) Maardu vee-ettevõtja tegevuspiirkonnaks Maardu linna haldusterritooriumi ja kinnitatud vee-ettevõtjaks Maardu tegevuspiirkonnas alates 01.07.2009 ASTV. Maardu tegevuspiirkonnas on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni omanikuks AS Maardu Vesi (edaspidi MV). ASTV, Maardu Linnavalitsuse ja MV vahel on 05.08.2008 sõlmitud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuse osutamise ja opereerimise leping nr 5365 (edaspidi Opereerimisleping), mille alusel ASTV osutab Maardu tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenust alates 1. juulist 2009. Opereerimislepingu tähtaeg on 30 aastat. Lepingu kohaselt maksab ASTV renditava ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni kasutamise ja opereerimise ainuõiguse eest MV-le igakuist renti, mis sisaldub ASTV taotletavas veeteenuse hinnas. ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades ÜVVKS § 50 lõikes 1 nimetatud summaarseid vee-ettevõtja kulusid. ÜVVKS § 50 lg 5 lähtuvalt soovis ASTV kehtestada summaarsete kulude alusel ühise veeteenuse hinna Tallinna ja Saue linna tegevuspiirkonnas (edaspidi Tallinna ja Saue piirkond), Maardu tegevuspiirkonnas ning veeteenuse hinna teistele vee-ettevõtjatele. Viimati on Konkurentsiamet kooskõlastanud ASTV veeteenuse hinnad Tallinna ja Saue, Maardu ning teistele vee-ettevõtjatele 24.09.2024 otsusega nr 9-3/2024-020. Eelnimetatud otsus tugines põhiosas Konkurentsiameti 29.05.2024 otsusele nr 9-3/2024-009 (edaspidi ka 2024 Otsus), millega analüüsiti viimati ettevõtja veeteenuse müügikoguseid ja kulusid. Ülevaade kehtivatest ja taotletud veeteenuse hindadest on kajastatud järgnevas tabelis (vt Tabel 2). Tabel 2 Kehtivad ja taotletavad veeteenuse hinnad Kehtiv Taotletav Muutus Piirkond ja teenus Ühik hind hind % Tallinna ja Saue tegevuspiirkond Tasu võetud joogivee eest füüsilised isikud €/m3 0,85 1,06 24,7 3 Tasu võetud joogivee eest juriidilised isikud €/m 1,65 1,46 -11,5 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised isikud €/m3 1,00 1,04 4,0 3 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilised isikud €/m 1,82 1,87 2,7 Maardu tegevuspiirkond Tasu võetud joogivee eest €/m3 1,83 1,97 7,7 5 http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=29912 6 http://avalik.amphora.ee/saue/index.aspx?type=12&id=103254 7 https://atp.amphora.ee/maardulv/index.aspx?itm=17912  8 (64) Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 2,03 2,06 1,5 Teised vee-ettevõtted Tasu võetud joogivee eest €/m3 0,79 0,85 7,6 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 0,79 0,80 1,3 Põhiteenustega seotud teenused Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) €/h 155,06 162,38 4,7 Kehtiv Taotletav Muutus Piirkond ja teenus Ühik hind hind % Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi €/h 438,91 460,50 4,9 lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine DN 15-20 €/tk 64,13 64,13 0,0 DN 25-32 €/tk 107,72 107,72 0,0 DN 40 €/tk 143,29 143,29 0,0 DN 50 €/tk 364,33 364,33 0,0 DN 80 €/tk 233,75 233,75 0,0 DN 100 €/tk 249,62 249,62 0,0 Hinnataotluse kohaselt on hinna muutuse peamiseks põhjuseks kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas ettenähtud ja teostatud investeeringute lülitamine veeteenuse hinda. ÜVVKS § 568 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused ning piirväärtusi ületava reostuse eest võetava tasu arvutamise korra (ÜVVKS § 34 lg 2 p 4). ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Juhul, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis- või teenuslepingus kokku leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtused vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule. ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee- ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning § 36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi. 8 ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta piirväärtusi ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi ületava reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud kahjuga, vaid on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Piirnormi ületava reostuse tasu võtmise alused kehtestab omavalitsuse volikogu ÜVVK kasutamise eeskirjaga .  9 (64) Tallinna Linnavolikogu on 15.06.2006 määrusega nr 37 „Tallinna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 9 kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused järgnevalt (vt Tabel 3): Tabel 3 Üldreostusnäitajate piirväärtused Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus A B C 1 2 Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50 Heljuvaine sisaldus mg/l 500,00 2000,00 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00 Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00 Naftasaaduste sisaldus mg/l 5,50 22,00 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 125,00 225,00 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00 Üldfosfori sisaldus mg/l 15,00 28,50 Elavhõbeda sisaldus Hg mg/l 0,05 0,20 Hõbeda sisaldus Ag mg/l 0,20 0,80 Kaadmiumi sisaldus Cd mg/l 0,20 0,80 Üldkroomi sisaldus Cr mg/l 0,50 2,00 Kroomiühendite sisaldus Cr(VI) mg/l 0,10 0,50 Vase sisaldus Cu mg/l 2,00 8,00 Plii sisaldus Pb mg/l 0,50 2,00 Nikli sisaldus Ni mg/l 1,00 4,00 Tsingi sisaldus Zn mg/l 2,00 8,00 Tina sisaldus Sn mg/l 0,50 2,00 Tsüaniidide sisaldus mg/l 0,20 0,80 Arseeni sisaldus As mg/l 0,20 0,80 Saue Vallavolikogu 24.05.2007 määruses nr 5 „Saue valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 10 § 16 lg 1 on kehtestatud Tallinna kanalisatsiooni reoveepuhastile juhitava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused samad, mis kehtivad Tallinna linnas (vt Tabel 3). ASTV tegevuspiirkonnas Saue linnas11 on seni kehtinud Saue Linnavolikogu 24.11.2016 määrusega nr 55 „Saue linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri“ 12 lisas 1 sätestatud järgmised ühiskanalisatsiooni (Tallinna reoveepuhastile suunatav reovesi) juhitava reovee maksimaalsed reoainete piirväärtused, mis osaliselt erinevad (jäävad madalamaks) Tallinna linnas ja Saue vallas kehtestatud reostuse piirväärtustest (vt Tabel 3a): 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/1042481 10 https://www.riigiteataja.ee/akt/406062014014 11 Saue linn on alates 24.10.2017 Saue linna, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla ühinemisel tekkinud Saue valla osa. 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/401122016037  10 (64) Tabel 3a Saue linna reoainete piirväärtused Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Vesinikioonide minimaalne sisaldus pHmin pH-ühik 6,5 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus pHmax pH-ühik 8,5 Heljuvainete sisaldus mg/l 200,0 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 200,0 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 500,0 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,0 Naftasaaduste sisaldus mg/l 1,5 Üldlämmastiku sisaldus mg/l 60,0 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,9 Kahealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 15,0 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,0 Üldfosfori sisaldus mg/l 9,0 Sulfaatide sisaldus mg/l 80,0 Maardu Linnavolikogu on 03.07.2020 määrusega nr 74 „Maardu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni liitumise ning kasutamise eeskiri“13 kehtestatud ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee reostusnäitajate piirväärtused järgnevalt (vt Tabel 3b): Tabel 3b Maardu linna reoainete piirväärtused Reostusnäitaja Tähis Mõõtühik Piirväärtus Piirväärtus A B C 1 2 Vesinikioonide minimaalne sisaldus reovees pHmin pH-ühik 6,50 5,00 Vesinikioonide maksimaalne sisaldus reovees pHmax pH-ühik 8,50 11,50 Heljuvainesisaldus mg/l 500,00 2000,00 Biokeemiline hapnikutarve BHT7 mg/l 375,00 1500,00 Keemiline hapnikutarve KHT mg/l 750,00 2500,00 Polaarsete süsivesinike sisaldus mg/l 50,00 300,00 Naftasaadustesisaldus mg/l 5,50 22,00 Üldlämmastikusisaldus mg/l 125,00 225,00 Ühealuseliste fenoolide sisaldus mg/l 2,90 11,60 Pindaktiivsete ainete sisaldus mg/l 44,00 176,00 Üldfosforisisaldus mg/l 15,00 28,50 Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa reoveepuhastile määratud reostuse piirväärtusi, ehk reovett, mis ei kahjusta ühisveevärgi ja kanalisatsiooni toimimist ega põhjusta häireid puhastusprotsessis. Kui reo- või sademevee reostusnäitajad ületavad eeltoodud piirväärtusi, on klient kohustatud enne reo- või sademevee ühiskanalisatsiooni juhtimist kasutama eelpuhastust. Reovesi, mis ületab reostusnäitajate piirväärtusi (ülenormatiivne reovesi) loetakse ühiskanalisatsiooni ohustavaks reostuseks, mille eest on vee-ettevõtjal õigus lisaks ameti määratud veeteenuse hinnale kehtestada kliendile ülenormatiivse reostuse tasu. 13 https://www.riigiteataja.ee/akt/430062020012  11 (64) Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused määratakse sõltuvalt seda reovett puhastava puhasti võimsusest. Seega erinevatest piirkondadest samasse reoveepuhastisse juhitavale reoveele saavad kehtida vaid konkreetsele puhastile kehtestatud reostusnäitajate piirväärtused. Tallinna ja Saue ning Maardu piirkonnast, samuti teistelt vee-ettevõtjatelt ühiskanalisatsiooni juhitud reovesi puhastatakse Tallinna reoveepuhastis. ASTV on kinnitanud Konkurentsiametile Tallinna reoveepuhasti võimsuse vastavust Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (Tallinna Linnavolikogu 15.06.2006 määrus nr 37) kehtestatud reovee maksimaalsete reoainete piirväärtustele, millise reostatuse piires puhastile suunatud reovesi ei kahjusta ühiskanalisatsiooni toimimist ega põhjusta lisakulutusi puhastusprotsessis. Võttes arvesse ASTV reoveepuhasti tegelikku võimsust ning asjaolu, et ASTV on taotletavad veeteenuse hinnad erinevates piirkondades kujundanud vee-ettevõtja summaarsetest kuludest lähtuvalt, saab kehtida reoveeteenuse tarbimine ja hind kõikidele ASTV klientidele (kes suunavad reovee Tallinna reoveepuhastile) samadel tingimustel, ehk ameti määratav reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hind kehtib ühiskanalisatsiooni juhitud reoveele, mille reostusnäitajad ei ületa Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas toodud piirväärtusi (vt Tabel 3 veerg Piirväärtus 1). Järgnevas tabelis (vt Tabel 4) on kajastatud ASTV ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi ja veeteenust iseloomustavad üldised näitajad aastatel 2021 - 2025. Tabel 4 Veevaldkonna üldised näitajad rida Üldised näitajad ühik 2021 2022 2023 2024 2025 1 Võetud joogivee teenuse abonendid tk 24 663 24 648 24 728 25 279 […] Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 2 teenuse abonendid tk 24 169 24 421 24 631 25 254 […] 3 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1 205,9 1 199,0 1 202,0 1 233,0 […] 4 sh rekonstrueeritud ja uued km 173,5 143,0 152,3 175,0 […] 5 rekitud torustike osatähtsus % 14,4 11,9 12,7 14,2 […] 6 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1 207,7 1 194,6 1 187,1 1 211,0 […] 7 sh rekonstrueeritud ja uued km 170,7 131,4 142,7 162,0 […] 8 rekitud torustike osatähtsus % 14,1 11,0 12,0 13,4 […] 9 Puurkaevude arv tk 91 91 91 91 […] 10 Veepumplate arv tk 65 65 65 65 […] 11 Veetöötlusjaamade arv tk 1 1 1 1 […] 12 Reovee pumplate arv tk 157 162 162 162 […] 13 Reovee puhastite arv tk 1 1 1 1 […] 14 Objekte kokku tk 315 320 320 320 […] ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt keskkonnalubadele nr L.VV/331954, L.VV/328349, L.VV/332366, KL-506050 ja KKL-509326. Nimetatud keskkonnaload on väljastatud ASTV-le pinnavee võtuks Harjumaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest, ning põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Vee erikasutuslubade kohaselt juhib ASTV heitvee ja sademevee Tallinna ja Maardu linna ning nende ümbruse valdade suublatesse. ASTV toodab ja puhastab joogivett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas ning puhastab klientidelt ärajuhitava reovee Paljassaare reoveepuhastusjaamas. Lisaks ammutab ASTV 2025.a-l tegevuspiirkondades vett 107-st puurkaevust ning opereerib 65 veepumplaga ja 162 reoveepumplaga. ASTV tegevuspiirkondade ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike pikkus  12 (64) ulatub kokku 2465,5 km-ni, millest 1254,5 km on ühisveevärgi torustikke ning 1211,0 km on ühiskanalisatsiooni torustikke. Tallinna Linnavolikogu kiitis 03.11.2022 otsusega nr 114 heaks AS-i Tallinna Vesi nõukogu kinnitatud halduslepingu „Vee-ettevõtjana tegutsemiseks veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse, lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kaudu sademevee ärajuhtimise ning ühisveevärgil asuvatest avalikest veevõtukohtadest veevõtmise teenuse osutamiseks“ 14 , mis sõlmiti osapoolte vahel perioodiks 01.12.2022 – 30.11.2032 (k.a). Halduslepingu kohaselt maksab Tallinna linn ASTV-le iga-aastaselt sademevee süsteemide ja tuletõrjehüdrantide käigus hoidmise ja hooldamise tasu. Lepingus on sätestatud, et Tallinna linn tasub edaspidi vee-ettevõtjale sademevee teenuse osutamise ning ühisveevärgil asuvate avalike veevõtukohtade opereerimise eest tasu lähtuvalt analoogiast Konkurentsiameti soovitusliku veeteenuse hinna arvutamise metoodikaga. Lepingu kohaselt sademevee teenuse osutamise ning tuletõrjehüdrantidega seotud kulude katteks Tallinna linnalt saadava hüvitise […] miljonit €-t on ASTV arvanud maha regulatsiooniperioodil Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda lülitatavate kulude ja põhjendatud tulukuse summast. KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. Kulude eristamine tagab, et veeteenuse hinda lülitatakse vaid selle teenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud vastavalt ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatule. Seega peavad muude teenuste (ASTV puhul näiteks ülenormatiivselt reostunud reovee puhastamine ja purgimisteenus ning lahkvoolse sademevee teenus) osutamiseks tehtavad kulud olema eristatud veeteenusega seotud kuludest. Hinnataotluses on ASTV eristanud veeteenuse hinda lülitatavatest kuludest ülenormatiivselt reostunud reovee ja purgimisteenusena ning lahkvoolse sademevee teenusega seotud kulud vastu võetava reovee puhastamisega (muu tegevusega) seotud kulud, mida amet peab põhjendatuks ning KonkS § 181, ÜVVKS § 30 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 kooskõlas olevaks. 5. Müügikogused ja veekadu 5.1. Müügikogused Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks kujuneb veeteenuse hind. Kaalutlustes, kas ettevõtja esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt ühisveevärgi ja - 14 Kättesaadav ASTV kodulehelt: https://tallinnavesi.ee/halduslepingud/  13 (64) kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet Metoodika punktis 4 kirjeldatud hindamispõhimõtetele. ASTV Tallinna ja Saue piirkonnas on kohalikud omavalitsused seisuga 31.10.2010 kehtestanud füüsilistele isikutele väiksemad veeteenuse hinnad kui juriidilistele isikutele. ÜVVKS § 73 lg 1 lähtuvalt kohustub vee-ettevõtja viima ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla kolme aasta jooksul ÜVVKS jõustumisest arvates (ehk alates 01.07.2026 peavad füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hinnad olema võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas). Käesoleva menetluse käigus soovib ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul teostada hinnavahe kahandamist. Kuna hinnavahe kahandamise puhul on olulised ka füüsiliste ja juriidiliste isikute prognoositavad müügikogused, siis analüüsib Konkurentsiamet eraldi füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute võetud joogivee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseid. 5.1.1. Võetud joogivee müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee müügikogus […] tuh m3, s.h füüsilised isikud […] tuh m3 ja juriidilised isikud […] tuh m3 ASTV on prognoosinud 2025.a Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee müügikoguseks […] tuh m3, millest […] tuh m3 on füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus ja […] tuh m3 on juriidiliste isikute võetud joogivee müügikogus. Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 5), kus on kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025. Tabel 5 Võetud joogivee müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas 2024 2024 rida Näitaja ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik Võetud joogivee müügikogus 1 Tallinn ja Saue piirkonnas tuh m3 20 113,23 20 331,14 20 494,09 20 604,75 […] sh füüsiliste isikute võetud joogivee 1.1. müügikogus tuh m3 15 517,47 15 652,93 15 795,47 15 844,48 […] sh juriidiliste isikute võetud 1.2. joogivee müügikogus tuh m3 4 595,75 4 678,21 4 698,62 4 760,27 […] Võetud joogivee koguse muutus 2 võrreldes eelneva aastaga % 1,1 0,8 1,3 […] Võetud joogivee koguse muutus võrreldes eelneva aastaga (füüs. 2.1. isikud) % 0,9 0,9 1,2 […] Võetud joogivee koguse muutus 2.2. võrreldes eelneva aastaga (jur. isikud) % 1,8 0,4 1,8 […] 3 Võetud joogivee abonentide arv tk 22 759 22 875 23 423 23 423 […] 3.1. sh füüsilised isikud tk 19 824 19 961 20 459 20 459 […] 3.1. sh juriidilised isikud tk 2 935 2 914 2 964 2 964 […]  14 (64) 3.3. Võetud joogivee abonentide muutus tk 116 548 548 […] Keskmine võetud joogivee m3 4 müügikogus abonendi kohta aastas 883,75 888,79 874,96 879,68 […] Keskmine võetud joogivee müügikogus füüsilisest isikust m3 4.1. abonendi kohta aastas 782,76 784,18 772,05 774,45 […] Keskmine võetud joogivee müügikogus juriidilisest isikust m3 4.2. abonendi kohta aastas 1 565,84 1 605,43 1585,23 1606,03 […] 5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 73 100 100 […] Võetud joogivee müügikogusele hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügikoguste lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat ning siis müügikoguse prognoosi klientide arvust ja tarbimiskoguse näitajatest lähtuvalt. Füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus […] tuh m3 Tabelist 5 nähtub, et füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus aastatel 2022 – 2023 tõusis 15 517,47 tuh m3-lt 15 652,93 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1.1. veerud 2022-2023). 2024.a-ks oli füüsiliste isikute võetud joogivee müügikogus prognoositud tasemele 15 795,47 tuh m3 ning 2025.aks prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3. Lisaks on ASTV menetluse käigus esitanud 2024.a tegeliku füüsiliste isikute võetud joogivee müügikoguse, milleks oli 15 844,48 tuh m3 . Füüsilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2023 kasvanud, olles 2022.a-l 19 824 tk ja 2023.a-l 19 961 tk. 2024.a-ks lisandus abonente 548 tk seoses Saue vallas Laagri, Metsavahi, Padula ja Angerja tegevuspiirkondade ülevõtmisega, kus eelnevalt osutas veeteenuseid Watercom OÜ. 2025.a-ks prognoosib ASTV füüsilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb füüsilistest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate füüsilistest isikutest klientide arvu vastavalt tegevuspiirkonnas toimunud muutustele ning uute liitujate arvu […] tk kõrgemaks 2025.a-l rajatavatest liitumispunktide arvust ([…] tk), peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a füüsilistest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas. Füüsilisest isikust abonentide keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l 782,76 m3, 2023.a-l 784,18 m3 ja 2024.a tegelik 774,45 m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerud 2022-2023 ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine füüsilisest isikust abonendi võetud joogivee kogus oli seega 780,46 m3 [(782,76+784,18+774,45)/3=780,46], mis ei erine oluliselt 2025.a-ks prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerg 2025). Samuti on 2025.a-ks ühe füüsilisest isikust abonendi prognoositud võetud joogivee müügikogus […] m3 mõnevõrra kõrgem 2024.a tasemest ([…] m3). Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe füüsilisest isikust abonendi keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas. Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee füüsilisest isikust abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb füüsiliste isikute põhjendatud võetud joogivee müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]).  15 (64) Juriidiliste isikute võetud joogivee müügikogus […] tuh m3 Tabelist 5 nähtub, et juriidiliste isikute võetud joogivee müügikogus oli aastatel 2022 – 2024 kasvav, kasvades 2022.a tasemelt 4595,75 tuh m3 2024.a-ks 4760,27 tuh m3-ni (vt Tabel 5 rida 1.2. veerud 2022-2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3. Juriidilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2024 kasvanud, olles 2022.a-l 2935 tk ja 2024.a-l 2964 tk. 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb juriidilisest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega. Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a juriidilisest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas. Juriidilisest isikust abonentide keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l 1565,84 m3, 2023.a-l 1605,43 m3 ja 2024.a tegelik 1606,03 m3 (vt Tabel 5 rida 4.2. veerud 20222023 ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine juriidilisest isikust abonendi võetud joogivee kogus oli seega 1592,43 m3 [(1565,84+1605,43+1606,03)/3=1592,43], mis on madalam 2025.a-ks prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 5 rida 4.1. veerg 2025). Samuti nähtub, et 2025.a-ks prognoosinud ühe juriidilisest isikust abonendi võetud joogivee müügikogus […] m3 on kõrgeim saavutatav tase vaadeldaval perioodil. Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe juriidilisest isikust abonendi keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas. Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee juriidilisest isikust abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb juriidiliste isikute põhjendatud võetud joogivee müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]). Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute võetud joogivee põhjendatud müügikoguseks kokku seega […] tuh m3 ([…]+ […]= […]). 5.1.2. Võetud joogivee müügikogus Maardu piirkonnas ASTV Hinnataotluses prognoositud Maardu piirkonna võetud joogivee müügikogus […] tuh m3 ASTV on prognoosinud 2025.a Maardu piirkonna võetud joogivee müügikoguseks […] tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 6), kus on kajastatud ASTV Maardu piirkonna võetud joogivee tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025. Tabel 6 Võetud joogivee tarbijate arv ja müügikogus Maardu piirkonnas 2024 2024 rida Näitaja Ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik 1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 680,12 629,97 676,89 631,83 […] Võetud joogivee koguse muutus võrreldes 2 eelneva aastaga % -7,4 7,4 0,3 […] 3 Piirkonna abonendid kokku tk 1 868 1 831 1 833 1833 […]  16 (64) 3.1. abonentide muutus tk -37 2 2 […] Keskmine võetud joogivee müügikogus m3 4 abonendi kohta aastas 364,09 344,06 369,28 344,70 […] Tabelist 6 nähtub, et Maardu piirkonna võetud joogivee müügikogus on aastatel 2022 – 2024 olnud langustrendis, olles 2022.a-l 680,12 tuh m3 ning langedes 2024.a-ks 631,83 tuh m3-ni (vt Tabel 6 rida 1 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV võetud joogivee müügikoguse kasvu […] tuh m3-ni. Maardu piirkonna võetud joogivee müügikoguse languse põhjuseks on abonentide arvu langus, mis on langenud 2022.a-st 1868 tk-lt 2024.a-ks 1833 tk-ni (vt Tabel 6 rida 3 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV abonentide arvuks […] tk ehk samale tasemele 2024.a tegeliku näitajaga, mida amet peab põhjendatuks, kuna uusi liitujaid ei ole antud piirkonnas ette näha ja uusi liitumispunkte juurde ei rajata. Aastatel 2022 – 2024 oli keskmine võetud joogivee müügikogus abonendi kohta langustrendis olles 2022.a-l 364,09 m3, 2023.a-l 344,06 m3 ning 2024.a-l 344,70 m3 (vt Tabel 6 rida 4 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV ühe abonendi keskmiseks võetud joogivee müügikoguseks […] m3 aastas, mis on mõnevõrra kõrgem kolme eelneva aasta keskmisest näitajast […] m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]]. Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Maardu piirkonna ühe abonendi keskmist võetud joogivee müügikogust […] m3 aastas. Eelnevalt põhjendatuks peetud võetud joogivee abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb põhjendatud võetud joogivee müügikoguseks Maardu piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]). 5.1.3. Võetud joogivee müügikogus teistele vee-ettevõtjatele ASTV Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikogus […] tuh m3 ASTV on prognoosinud 2025.a-l teistele vee-ettevõtjatele osutatava võetud joogivee müügikoguseks […] tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse kohta Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 7), kus on kajastatud teiste vee-ettevõtjate arv ning võetud joogivee teenuse müügikogused aastatel 2022-2025. Tabel 7 Võetud joogivee müügikogus teistele vee-ettevõtjatele 2024 2024 rida Näitaja ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik 1 Võetud joogivee müügikogus tuh m3 1 127,40 1 236,46 1 236,46 1078,90 […] Vee koguse muutus võrreldes eelneva 2 aastaga % 10,5 9,7 0,0 -12,7 […] 3 Teiste vee-ettevõtjate arv tk 21 22 23 23 […] 3 Keskmine võetud joogivee müügikogus m 4 kliendi kohta aastas 53 685,9 56 202,8 53 759,2 46 908,5 […]  17 (64) Tabelist 7 (vt Tabel 7 rida 1) nähtub, et 2022.a-l oli teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikogus 1127,40 tuh m3, mis tõusis 2023.a-l 1236,46 tuh m3-ni ja langes 2024.a-l 1078,90 tuh m3-ni. 2025.a müügikoguse prognoosib ASTV tasemele […] tuh m3-t (vt Tabel 7 rida 1 veerg 2025). 2025.a-ks prognoosib ASTV klientide arvuks […] tk ehk samale tasemele 2024.a-ga (vt Tabel 7 rida 3 veerud 2024 tegelik – 2025). Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodi teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikoguse tasemele, mis on vaadeldava perioodi kõrgeim, peab Konkurentsiamet põhjendatuks teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikogust […] tuh m3. 5.1.4. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas ASTV Hinnataotluses prognoositud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3, s.h füüsilistele isikutele […] tuh m3 ja juriidilistele isikutele […] tuh m3 ASTV on prognoosinud 2025.a Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise (edaspidi ka reoveeteenuse) müügikoguseks […] tuh m3, millest […] tuh m3 on füüsiliste isikute reovee müügikogus ja […] tuh m3 on juriidiliste isikute reovee müügikogus. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta Konkurentsiamet koostas esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8), kus on kajastatud Tallinna ja Saue piirkonna reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025. Tabel 8 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Tallinna ja Saue piirkonnas 2024 2024 rida Näitaja ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik Reoveeteenuse müügikogus Tallinna 1 ja Saue piirkonnas tuh m3 20 543,16 20 792,17 20 731,44 20 861,24 […] sh füüsiliste isikute võetud 1.1. reoveeteenuse müügikogus tuh m3 15 458,08 15 599,78 15 800,02 15 815,95 […] sh juriidiliste isikute reoveeteenuse 1.2. müügikogus tuh m3 5 085,08 5 192,39 4 931,42 5 045,29 […] Reovee müügikoguse muutus võrreldes 2 eelneva aastaga % 1,2 -0,3 0,3 […] Reovee müügikoguse muutus võrreldes 2.1. eelneva aastaga (füüs. isikud) % 0,9 1,3 1,4 […] Reoveeteenuse koguse muutus 2.2. võrreldes eelneva aastaga (jur. isikud) % 2,1 -5,0 -2,8 […] 3 Reoveeteenuse abonentide arv tk 22 236 22 402 22 968 22 968 […] 3.1. sh füüsilised isikud tk 19 426 19 594 20 112 20 112 […] 3.1. sh juriidilised isikud tk 2 810 2 808 2856 2856 […] 3.3. Reoveeteenuse abonentide muutus tk 166 566 566 […] 2024 2024 rida Näitaja ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik Keskmine reoveeteenuse müügikogus m3 4 abonendi kohta aastas 923,87 928,14 902,62 908,27 […]  18 (64) Keskmine reoveeteenuse müügikogus m3 4.1. füüsilisest isikust abonendi kohta aastas 795,74 796,15 785,60 786,39 […] 3 Keskmine reoveeteenuse müügikogus m 4.2. juriidilisest isikust abonendi kohta aastas 1 809,64 1 849,14 1726,69 1766,56 […] 5 Rajatud uute liitumispunktide arv tk 73 100 100 […] Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusele hinnangu andmiseks füüsiliste ja juriidiliste isikute müügikoguste lõikes analüüsib Konkurentsiamet esialgu teenuse klientide/abonentide arvu ja selle dünaamikat ning siis müügikoguse prognoosi klientide arvust ja tarbimiskoguse näitajatest lähtuvalt. Füüsiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3 Tabelist 8 nähtub, et füüsiliste isikute reoveeteenuse müügikogus aastatel 2022 – 2023 tõusis 15 458,08 tuh m3-lt 15 599,78 tuh m3-ni (vt Tabel 8 rida 1.1. veerud 2022-2023). 2024.a-ks oli füüsiliste isikute reoveeteenuse müügikogus prognoositud tasemele 15 800,02 tuh m3 ning 2025.aks prognoosib ASTV müügikoguse kasvu tasemele […] tuh m3. Lisaks on ASTV menetluse käigus esitanud 2024.a tegeliku füüsiliste isikute reoveeteenuse müügikoguse, milleks oli […] tuh m3 (vt Tabel 8 rida 1.1. veerud 2024 prognoos – 2025). Füüsilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2023 kasvanud, olles 2022.a-l 19 426 tk ja 2023.a-l 19 594 tk. 2024.a-ks lisandus abonente 566 tk seoses Saue vallas Laagri, Metsavahi, Padula ja Angerja tegevuspiirkondade ülevõtmisega, kus eelnevalt osutas veeteenuseid Watercom OÜ. 2025.a-ks prognoosib ASTV füüsilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb füüsilistest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega. Võttes arvesse, et ASTV on prognoosinud oma tegevuspiirkonnas lisanduvate füüsilistest isikutest klientide arvu vastavalt tegevuspiirkonnas toimunud muutustele ning uute liitujate arvu […] tk kõrgemaks 2025.a-l rajatavatest liitumispunktide arvust ([…] tk), peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a füüsilistest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas. Füüsilisest isikust abonentide keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l 795,74 m3, 2023.a-l 796,15 m3 ja 2024.a tegelik 786,39 m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerud 2022-2023 ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine füüsilisest isikust abonendi reoveeteenuse kogus oli seega 792,76 m3 [(795,74+796,15+786,39)/3=792,76], mis ei erine oluliselt 2025.a-ks prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerg 2025). Samuti on 2025.a-ks ühe füüsilisest isikust abonendi prognoositud reoveeteenuse müügikogus […] m3 praktiliselt sama 2024.a tegeliku tasemega ([…] m3). Eeltoodule tuginedes peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe füüsilisest isikust abonendi keskmist võetud reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas. Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise füüsilisest isikust abonentide arvu 20 410 tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb füüsiliste isikute põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […]= […]). Juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3 Tabelist 8 nähtub, et juriidiliste isikute reoveeteenuse müügikogus oli 2022.a-l 5085,08 tuh m3, kasvas 2023.a-l 5192,39 tuh m3-ni ning 2024.a-l taas langes 5045,29 tuh m3-ni (vt Tabel 8 rida 1.2.  19 (64) veerud 2022-2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidiliste isikute reoveeteenuse müügikoguseks […] tuh m3. Juriidiliste isikute reoveeteenuse müügikoguse langus 2024.a-l oli põhjustatud Utilitas Väo Elektrijaama reoveeteenuse müügikoguse olulise langusega seoses Utilitas Väo Elektrijaama heitvee ärajuhtimissüsteemi valmimisega, mille tõttu juhib Utilitas Väo Elektrijaam alates 2024.a veebruarist oma sademevee ja tehnoloogilise heitvee ühiskanalisatsiooni asemel suublasse. Juriidilistest isikutest abonentide arv on aastatel 2022 – 2024 kasvanud, olles 2022.a-l 2810 tk ja 2024.a-l 2856 tk. 2025.a-ks prognoosib ASTV juriidilistest isikutest abonentide lisandumist […] tk, mis teeb juriidilisest isikutest abonentide koguarvuks […] tk. Tarbijate lisandumine 2025.a-l on seotud Tallinna ja Saue linna kinnisvara arendustega. Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a juriidilisest isikutest abonentide arvu […] tk Tallinna ja Saue piirkonnas. Juriidilisest isikust abonentide keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta oli 2022.a-l 1809,64 m3, 2023.a-l 1849,14 m3 ja 2024.a tegelik 1766,56 m3 (vt Tabel 8 rida 4.2. veerud 20222023 ja 2024 tegelik). Aastate 2022-2024 keskmine juriidilisest isikust abonendi reoveeteenuse kogus oli seega 1808,45 m3 [(1809,64+1849,14+1766,56)/3=1808,45], mis on kõrgem 2025.a-ks prognoositud kogusest […] m3 (vt Tabel 8 rida 4.1. veerg 2025). Kuna alates 2024.a-st reoveeteenuse müügikogus alanes seoses suurkliendi lahkumisega, on ameti hinnangul põhjendatud ka ühe abonendi keskmise müügikoguse alanemine. Lisaks on 2025.a ühe juriidilisest isikust abonendi reoveeteenuse müügikoguse prognoos […] m3 kõrgem 2024.a tegelikust tasemest ([…] m3). Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks Tallinna ja Saue piirkonna ühe juriidilisest isikust abonendi keskmist reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas. Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise juriidilisest isikust abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb juriidiliste isikute põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m3 ([…] × […]/ […] = […]). Kokku kujuneb regulatsiooniperioodil ASTV Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute reovee ärajuhtimise ja puhastamise põhjendatud müügikoguseks kokku seega […] tuh m3 ([…]+ […]= […]). 5.1.5. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus Maardu piirkonnas ASTV Hinnataotluses prognoositud Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3 ASTV on prognoosinud 2025.a Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks […] tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta Konkurentsiamet koostas esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 9), kus on kajastatud ASTV Maardu piirkonna reoveeteenuse tarbijate arvud ja müügikogused aastatel 2022-2025. Tabel 9 Reoveeteenuse tarbijate arv ja müügikogus Maardu piirkonnas  20 (64) 2024 2024 rida Näitaja ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik 1 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 708,16 704,54 719,77 709,18 […] Reoveeteenuse koguse muutus 2 võrreldes eelneva aastaga % -0,5 2,2 0,7 […] 3 Piirkonna abonendid kokku tk 2 141 2 191 2 247 2247 […] 3.1. abonentide muutus tk 48 56 56 […] Keskmine reoveeteenuse m3 4 müügikogus abonendi kohta aastas 330,76 321,56 320,33 315,61 […] Tabelist 9 nähtub, et Maardu piirkonna reoveeteenuse müügikogus on aastatel 2022 – 2024 olnud vahemikus 704,54 tuh m3 – 709,18 tuh m3-ni (vt Tabel 9 rida 1 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV reoveeteenuse müügikoguse kasvu […] tuh m3-ni. Maardu piirkonna reoveeteenuse abonentide arv oli 2022.a-l 2141 tk ja kasvas 2024.a-ks 2247 tkni (vt Tabel 9 rida 3 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV abonente lisanduma […] tk, võttes arvesse viimaste aastate abonentide lisandumiste tendentsi. Seega prognoosib ASTV 2025.a-ks abonentide arvuks […] tk, mida amet peab põhjendatuks. Aastatel 2022 – 2024 oli keskmine reoveeteenuse müügikogus abonendi kohta langustrendis olles 2022.a-l 330,76 m3, 2023.a-l 321,56 m3 ning 2024.a-l 315,61 m3 (vt Tabel 9 rida 4 veerud 2022 – 2023 ja 2024 tegelik). 2025.a-ks prognoosib ASTV ühe abonendi keskmiseks reoveeteenuse müügikoguseks […] m3 aastas, mis on mõnevõrra kõrgem kolme eelneva aasta keskmisest näitajast […] m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]]. Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks Maardu piirkonna ühe abonendi keskmist reoveeteenuse müügikogust […] m3 aastas. Eelnevalt põhjendatuks peetud reovee ärajuhtimise ja puhastamise abonentide arvu […] tk ja ühe abonendi põhjendatud keskmise aastase tarbimise […] m3 alusel kujuneb põhjendatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks Maardu piirkonnas 3 regulatsiooniperioodil […] tuh m ([…] × […]/ […] = […]). 5.1.6. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus teistele vee-ettevõtjatele ASTV Hinnataotluses prognoositud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus […] tuh m3 ASTV on prognoosinud 2025.a teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks […] tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse kohta Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 10), kus on kajastatud teiste vee-ettevõtjate arv ning reoveeteenuse müügikogused aastatel 2022-2025. Tabel 10 Reoveeteenuse müügikogus teistele vee-ettevõtjatele 2024 2024 rida Näitaja ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik 1 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 3686,78 4041,90 4828,54 4736,97 […] 1.1. sh sademevesi tuh m3 841,97 […]  21 (64) 1.2. Sademevee osakaal müügikogusest tuh m3 17,4 […] 2024 2024 rida Näitaja ühik 2022 2023 2025 prognoos tegelik Reoveeteenuse koguse muutus 2 võrreldes eelneva aastaga % 1,7 9,6 19,5 17,2 […] 3 Teiste vee-ettevõtjate arv tk 36 38 39 39 […] 3 Keskmine reoveeteenuse m 4 müügikogus kliendi kohta aastas 102 410,4 106 365,8 123 808,7 121 460,6 […] *2025.a sademevee kogus on leitud 2024 Otsuse sademevee proportsioonist ([…]%) lähtuvalt ([…]×[…]%=[…]). Sademevee koguse leidmine on oluline seoses kulude jagamisega reoveeteenustele. Tabelist 10 (vt Tabel 10 rida 1) nähtub, et 2022.a-l oli teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikogus 3686,78 tuh m3. Seoses uute klientide lisandumisega tõusis reoveeteenuse müügikogus 2023.a-l 4041,90 tuh m3-ni. 2024.a müügikoguse on ASTV prognoosinud tasemele 4828,54 tuh m3 (vt Tabel 10 rida 1 veerg 2024), millest 841,97 tuh m3 on arvestatud lisanduma sademevee teenuse arvelt. Sademevee teenusest lisanduv kogus 841,97 tuh m3 on prognoositud aastate 2021-2023 sademevee teenuse koguse keskmisega võrdseks15, mida amet pidas 2024 Otsuses põhjendatuks. Sademevee osakaal kogu reoveeteenusest oli 2024 Otsuses 17,4% (841,97/4828,54×100=17,4). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguseks […] tuh m3 (sh arvutuslik sademevee kogus […] tuh m3). Täiendavalt esitas ASTV teiste vee-ettevõtjate tegeliku 2024.a reoveeteenuse müügikoguse, milleks oli 4736,97 tuh m3. Perioodi juuli – detsember 2024 müügikogus (alates 2024.a juuli kuust sisaldas teistele vee-ettevõtjatele müüdava reoveeteenuse müügikoguses ka sademevee kogust) oli 2611,16 tuh m3, mis teeb kuu keskmiseks müügikoguseks 435,19 tuh m3 (2611,16/6=435,19). Kuu keskmise müügikogusest lähtuvalt kujuneb aastaseks reoveeteenuse müügikoguseks 5222,30 tuh m3 (435,19×12=5222,30). Konkurentsiamet, olles tutvunud teiste vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguse prognoosimise põhimõtetega, saab põhjendatuks pidada teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogust […] tuh m3 (millest arvestuslikult […]% ehk 910,63 tuh m3 moodustab sademevesi). 5.1.7. Põhiteenustega seotud teenuste müügikogus Lisaks veeteenuse hinnale taotleb ASTV hinda põhiteenustega seotud teenustele. ASTV esitatud andmed põhiteenustega seotud teenuste müügikogused on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 11). Tabel 11 Põhiteenustega seotud teenuste ehk lisateenuste müügikogused 2024 2022-2024 rida Teenus Ühik 2022 2023 2025 keskm tegelik Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 1 tund) h 278 346 476 […] 367 Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine vee-torustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni 2 (min arvestuslik aeg 1 tund) h 40 39 70 […] 50 15 Teistele vee-ettevõtjatele osutatud sademevee teenuse müügikogus oli 2021.a-l 909,46 tuh m3, 2022.a-l 572,97 tuh m3 ja 2023.a-l 1043,16 tuh m3. Kolme aasta keskmine müügikogus oli seega 841,97 tuh m 3 [(909,46+572,97+1043,46)/3=841,97].  22 (64) Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks 3 muutunud veearvesti asendamine 4 DN 15-20 tk 42 43 132 […] 72 5 DN 25-32 tk 1 3 3 […] 2 6 DN 40 tk 0 0 0 […] 0 7 DN 50 tk 1 0 3 […] 1 2024 2022-2024 rida Teenus Ühik 2022 2023 2025 keskm tegelik 8 DN 80 tk 0 0 0 […] 0 9 DN 100 tk 0 0 0 […] 0 Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste müügikoguste kohta 2025.a lisateenuste müügikoguste prognoosimisel on ettevõtja võtnud arvesse eelneva kolme aasta (2022-2024) keskmisi müügikoguseid. Kõrgemaks eelmisest aastast on ASTV prognoosinud lisateenuste nr 6, 8 ja 9 müügikogused, kuna 2023.a-l antud suuruses veearvesti vahetusi ei toimunud, kuid müügikoguse olemasolu on vajalik hinna määramiseks. Kuna lisateenuste kogused on kõikuva trendiga, peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a-ks prognoosida lisateenuste müügikogused viimase kolme aasta keskmisele tasemele, kuna see näitab kõige paremini antud teenuste nõudluse trendi ning lisateenuste nr 6, 8 ja 9 müügikoguseks 1 tk. Konkurentsiamet peab eeltoodust lähtuvalt põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud põhiteenustega seotud teenuste müügikogused vastavalt tabelis 11 veerus „2025“ toodule. 5.2. Veekadu ja omatarbevesi Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal. Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei arvestata müüdud vee koguse hulka. Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab: 1) elektri kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks); 2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui vee töötlemisel kemikaale kasutatakse); 3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee erikasutusõiguse tasu). ASTV Hinnataotluses prognoositud veekadu […] tuh m3 ja omatarbevesi […] tuh m3 ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodil kasutatavaks omatarbevee koguseks (kogu ASTV piirkond) […] tuh m3, millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud […] tuh m3, Maardu piirkonnaga on seotud […] tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud […] tuh m3. Veekaoks  23 (64) prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil (kogu ASTV piirkond) […] tuh m3 ([…]% ammutatud veest ilma omatarbeveeta), millest Tallinna ja Saue piirkonnaga on seotud […] tuh m3, Maardu piirkonnaga […] tuh m3 ja teiste vee-ettevõtjatega on seotud […] tuh m3. Konkurentsiameti seisukoht veekao ja omatarbevee kohta Ülevaate saamiseks omatarbevee ja veekadude muutuse kohta ajas, koostas Konkurentsiamet ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 12). Tabel 12 Veekadu ja omatarbevesi rida Veekadu ja omatarve ühik 2021 2022 2023 2024 2025 1 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […] 2 Omatarbevesi tuh m3 2 397,01 2 315,04 2 600,80 2 439,35 […] Omatarbevee osakaal % 3 ammutatud veest 8,3 7,9 9,0 8,3 […] Ammutatud vesi ilma omatarbe tuh m3 4 veeta 26 374,83 26 988,98 26 391,73 27 078,72 […] 3 5 Võetud joogivee müügikogus tuh m 21 720,07 21 996,10 22 280,24 22 407,44 […] 3 6 Veekadu (rida 4 – rida 5) tuh m 4 654,75 4 992,88 4 111,49 4 671,29 […] Veekao osakaal ammutatud veest ilma omatarbe veeta (rida 6 / % 7 rida 4 × 100) 17,6 18,5 15,6 17,3 […] 8 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1 205,9 1 199,0 1 202,0 1 233,0 […] sh rekonstrueeritud ja uued km 9 torustikud 173,5 143,0 152,3 175,0 […] Rekonstrueeritud ja uute % 10 torustike osakaal 14,4 11,9 12,7 14,2 […] Müümata vee osakaal % 11 ((rida 2 + rida 6) / rida 1 × 100) 24,51 24,94 23,15 24,09 […] Kuna veekao hulka ei arvestata omatarbevett, siis annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu ettevõtja prognoositud omatarbevee kogusele. Omatarbevee kogus ASTV kasutab omatarbevett peamiselt Ülemiste veepuhastusjaamas seadmete puhastamiseks ja hoolduseks. Hinnanguliselt kulub veepuhastusjaamale ligikaudu 75-80% kogu ASTV tarbitavast omatarbevee kogusest. Ülejäänud omatarbevesi kasutatakse veetorustike hoolduseks nõuetele vastava joogivee kvaliteedi tagamiseks. Tabelist 12 nähtub, et aastatel 2021–2023 oli omatarbevee kogus 2315,04 tuh m3 – 2600,80 tuh m3 (vt Tabel 12 rida 2 veerg 2021–2023) ehk 7,9% – 9,0% kogu ammutatud vee kogusest. 2025.a-ks prognoosib ettevõtja omatarbevee koguseks […] tuh m3 ehk […]% kogu ammutatud veest, mis on madalam eelneva kolme aasta (2021 – 2023) keskmisest näitajast […]% [([…]+ […]+[…]) / […] = […]]. Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks omatarbevee osakaalu tasemele […]% ammutatud veest, mis on sarnases suurusjärgus aastate 2021–2023 keskmise osakaaluga ([…]%), siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi omatarbevee osakaalu ning omatarbevee kogust […] tuh m3.  24 (64) Veekadu ASTV esitatud andmete kohaselt muutus veekao osakaal ammutatud veest ilma omatarbe-veeta aastatel 2021 – 2023 vahemikus 15,6 – 18,5% (vt Tabel 12 rida 7 veerud 2021-2023) ning keskmine näitaja 17,2% [(17,6 + 18,5 + 15,6) / 3 = 17,2]. 2025.a-ks prognoosib ASTV veekao osakaaluks […]%, mis on sarnane 2023.a tegeliku näitajaga (15,6%). Veekao osakaalu alanemist saab prognoosida seoses rekonstrueeritud ja uute torustike osakaalu kasvuga tasemele […]% (vt Tabel 12 rida 10 veerg 2025). Kuna ASTV on prognoosinud regulatsiooniperioodiks veekao osakaalu madalamaks aastate 2021–2023 keskmisest osakaalust, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks ettevõtja prognoositud veekadu tasemel […]% ammutatud veest ilma omatarbeveeta ehk veekao kogust […] tuh m3. Võttes arvesse, et omatarbevee kogus ja veekao kogus mõjutavad erinevate ASTV tegevuspiirkondade/vee-ettevõtjate tarbeks ammutatava vee kogust, mis omakorda on aluseks vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse hinnas (vt otsuse punkt 6.1.1), siis on ASTV jaganud regulatsiooniperioodi põhjendatud omatarbevee koguse ([…] tuh m3) ja veekao koguse ([…] tuh m3) erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/veeettevõtjate võetud joogivee müügikoguste osakaalude alusel, mis kajastub alljärgnevas tabelis (vt Tabel 13 rida 2 ja 3). Tabel 13 Veekao ja omatarbevee koguste jagunemine piirkondade/vee-ettevõtjate lõikes Tallinn ja Teised Rida Veekadu ja omatarve ühik Maardu KOKKU Saue veeettevõtjad 1 Võetud joogivee müügikoguse osakaal % […] […] […] […] 2 Omatarbevee kogus tuh m³ […] […] […] […] 3 Veekao kogus tuh m³ […] […] […] […] Eeltoodust lähtuvalt peab Konkurentsiamet regulatsiooniperioodil põhjendatuks ASTV prognoositud: - omatarbevee kogused järgnevalt: Tallinna ja Saue piirkonnas […] tuh m3, Maardu piirkonnas […] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult […] tuh m3; - veekao kogused järgnevalt: Tallinna ja Saue piirkonnas […] tuh m3, Maardu piirkonnas […] tuh m3 ning teiste vee-ettevõtjatega seotult […] tuh m3. 6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud, kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata veeteenuse hinda järgmiseid kulusid: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud;  25 (64) 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. Metoodikas jagunevad tegevuskulud: 1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad oluliselt müügikoguse muutumisest (näiteks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu jms); 2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit. Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta. 6.1. Muutuvkulud Metoodika punkti 5 kohaselt sõltuvad muutuvkulud oluliselt müügikoguse muutumisest. Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi mittekontrollitavad kulud). Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär), saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu, taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent). Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad tasud/tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm). ASTV-l on muutuvkuludeks vee erikasutusõiguse tasu, saastetasu, elektri kulu, kemikaalide kulu ja mudakäitluskulu. Muutuvkulud põhjendatuse hindamiseks on Konkurentsiamet vee-ettevõtjatele välja töötanud Küsimustiku töölehed „Ost-Müük“, „Keskkonnatasud“, „Elektrikulu“ ja „Kasumiaruanne“. ASTV Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud […] tuh € ASTV on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavateks muutuvkuludeks kokku […] tuh €, millest: 1) vee erikasutusõiguse tasu […] tuh €; 2) saastetasu […] tuh €; 3) elektri kulu […] tuh €; 4) kemikaalide kulu […] tuh €; 5) mudakäitluskulud […]tuh €. Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude […] tuh € kohta Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV veeteenuse hinda lülitatavatele muutuvkuludele kulukomponentide lõikes. 6.1.1. Vee erikasutusõiguse tasu  26 (64) Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 10 lg 1 kohaselt makstakse vee erikasutusõiguse tasu õiguse eest võtta veekogust või põhjaveekihist vett erikasutuse korras. Vee erikasutusõiguse tasu kujuneb prognoositud ammutatud vee kogusele KeTS § 10 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“16 lisas osundatud vee erikasutusõiguse tasumäärade rakendamisel. Metoodika punkti 5.2 kohaselt võetakse vee erikasutusõiguse tasumäärad täielikult arvesse vee erikasutusõiguse tasu arvutamisel, küll aga peab ettevõtja põhjendama vee erikasutusõiguse tasumääradega maksustatavaid vee koguseid. ASTV Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasu […] tuh € Hinnataotluse kohaselt soovib ASTV veeteenuse hinda lülitada vee erikasutusõiguse tasu summas […] tuh €, millest […] tuh € lülitab Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse hinda, […] tuh € Maardu piirkonna veeteenuse hinda ja […] tuh € teiste vee-ettevõtjate veeteenuse hinda. Konkurentsiameti seisukoht vee erikasutusõiguse tasu […] tuh € kohta ASTV ammutab vett ning juhib heitvett suublasse vastavalt keskkonnalubadele nr L.VV/331954, L.VV/328349, L.VV/332366, KL-506050 ja KKL-509326, millede alusel on ASTV-l õigus pinnavee võtuks Harjumaa pinnaveehaaretest, s.h Ülemiste järvest, ning põhjavee ammutamiseks kambrium-vendi ja ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekihist. Ammutatud vee kogus on otseselt arvutatav võetud joogivee müügikogusest, omatarbevee ja veekao kogusest ehk ammutatud vee kogus = võetud joogivee müügikogus + omatarbevee kogus + veekadu. Käesoleva otsuse punktis 5.1.1 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Tallinna ja Saue piirkonna võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh m3 ja veekao koguse […] tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Tallinna ja Saue piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]17). Käesoleva otsuse punktis 5.1.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV Maardu piirkonna võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh m3 ja veekao koguse […] tuh m3. Seega kujuneb põhjendatud ammutatud vee koguseks Maardu piirkonnas regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]). Käesoleva otsuse punktis 5.1.3 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV teiste veeettevõtjate võetud joogivee müügikoguse […] tuh m3, punktis 5.2 omatarbevee koguse […] tuh m3 ja veekao koguse […] tuh m3. Seega kujuneb teiste vee-ettevõtjatega seotud põhjendatud ammutatud vee koguseks regulatsiooniperioodil […] tuh m³ ([…]+ […]+ […]= […]21). Eelnevalt põhjendatuks peetud piirkondade ammutatud vee kogustest lähtuvalt kujuneb ammutatava vee koguseks regulatsiooniperioodil kokku […] tuh m3 ([…]+ […]+ […]= […]21). Ammutatud vee kogus jaguneb eelnevalt nimetatud pinnaveehaaretest ja põhjavee kihtidest ammutatavaks veeks. Pinnaveehaaretest ja erinevatest põhjaveekihtidest ammutatava vee koguste ja osakaalude andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 14). Tabel 14 Ammutatud vee jagunemine põhjaveekihtide vahel 16 Veebiaadress: https://www.riigiteataja.ee/akt/121112014011 17 Konkurentsiametile on vee koguse kohta teada andmed käesolevas otsuses näidatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  27 (64) Ammutatud vee jagunemine rida ühik 2021 2022 2023 2024 2025 1 Ammutatud vee kogus tuh m3 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […] Ammutatud veekoguse 2 muutus % 1,8 -1,1 1,8 […] Ammutatud vesi 3 ordoviitsium-kambrium põhjaveekihist tuh m3 544,98 504,66 483,13 520,86 […] Ammutatud vesi kambriumvendi 4 põhjaveekihist tuh m3 2 409,39 2 227,72 2 172,79 2 204,43 […] 3 5 Veevõtt pinnaveest tuh m 25 817,47 26 571,65 26 336,62 26 792,78 […] Ordoviitsium-kambrium 6 põhjaveekihi osakaal % 1,9 1,7 1,7 1,8 […] Kambrium-vendi põhjaveekihi 7 osakaal % 8,4 7,6 7,5 7,5 […] 8 Pinnavee osakaal % 89,7 90,7 90,8 90,8 […] Tabelist 14 (vt Tabel 14 rida 5 ja 8) nähtub, et ASTV toodab joogivett peamiselt pinnaveest, mille puhastamine toimub Ülemiste veepuhastusjaamas. 2025.a-ks on ettevõtja prognoosinud pinnaveest ning erinevatest põhjaveekihtidest ammutatavate veekoguste osakaalud sarnasele tasemele aastate 2021-2023 keskmiste osakaaludega ning prognoosib pinnavee osakaaluks ammutatud veest […]% [2021-2023 keskmine 90,4%, (89,7+90,7+90,8)/3=90,4], kambrium-vendi põhjaveekihi osakaaluks ammutatud veest […]% [2021-2023 keskmine 7,8%, (8,4+7,6+7,5)/3=7,8] ja ordoviitsiumkambriumi põhjaveekihi osakaaluks ammutatud veest […]% [2021-2023 keskmine 1,8%, (1,9+1,7+1,7)/3=1,8] (vt Tabel 14 veerud 2021-2025). Konkurentsiamet peab põhjendatuks regulatsiooniperioodi ammutatava vee osakaalusid: […]% pinnaveest, […]% kambrium-vendi põhjaveekihist ja […]% ordoviitsium-kambrium põhjaveekihist, kuna need ei erine oluliselt eelneva kolme aasta keskmistest ammutatud vee osakaaludest. Põhjendatud ammutatavate veekoguste osakaalude alusel kujuneb pinnaveest võetava vee koguseks […] tuh m3, kambrium-vendi põhjaveest ammutatava vee koguseks […] tuh m3 ja ordoviitsium- kambriumi põhjaveest ammutatava vee koguseks […] tuh m3, mis jagunevad erinevate piirkondade vahel järgmiselt (vt Tabel 15): Tabel 15 Erinevate piirkondade ammutatud vee kogused Ammutatava vee kogused Tallinn ja Teised Maardu KOKKU rida erinevatest kihtidest Ühik Saue veeettevõtjad 1 Pinnavesi tuh m3 […] […] […] […] 3 2 Ordoviitsium-kambrium tuh m […] […] 3 Kambrium-vendi põhjaveekihist tuh m3 […] […] […] 4 Kõikidest kihtidest kokku tuh m3 […] […] […] […] Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ §-s 1 osundatud lisa kohaselt on 2025.a-l vee erikasutusõiguse tasumäär vee ammutamisel ordoviitsium-kambriumi põhjaveekihist 93,49 €/tuh m3, kambrium- vendi põhjaveekihist 99,34 €/tuh m3 ja pinnaveest võetavale veele 38,34 €/tuh m3, mis vastab ASTV Hinnataotluses rakendatud vee erikasutusõiguse tasumäärale.  28 (64) Võttes aluseks käesolevas punktis põhjendatuks loetud ammutatava vee kogused põhjavee haarete kaupa (vt Tabel 15) ning vee erikasutusõiguse tasumäärad, kujuneb regulatsiooniperioodi vee erikasutusõiguse eest makstav summa piirkondade kaupa järgnevalt: 1) Tallinna ja Saue piirkond […] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […]1 € ehk […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 2) Maardu piirkond […] tuh m3 × […] €/tuh m3 + […] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […] € ehk […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 3) Teised vee-ettevõtjad […] tuh m3 × […] €/tuh m3 = […] € ehk […] tuh €, mis vastab Hinnataotluses prognoositud vee erikasutusõiguse tasule ja on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 6.1.2. Saastetasu Vee-ettevõtja peab ÜVVKS § 46 järgi tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu. Veeseaduse (edaspidi VeeS) järgi on reovee puhastamine vee-ettevõtja kohustus. VeeS § 187 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud soetama endale veeloa ja KeTS §-de 3, 5, 17, 20 ja 24 kohaselt maksma veekogu reostamisel keskkonnatasuna saastetasu. KeTS § 14 lg 1 kohaselt rakendatakse saastetasu, kui saasteaineid heidetakse välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid. Keskkonnatasude rakendamise eesmärk on KeTS § 4 lg 1 järgi vältida või vähendada saasteainete keskkonda heitmisega võimalikku kahju. Veeloas määratakse suublasse juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused ja saasteainete kogused, mida reoveepuhastist väljuv heitvesi ei tohi ületada. Piirväärtuseid ületavate saastekoguste eest on ettevõtja kohustatud maksma saastetasu kõrgendatud tasumääradega. Metoodika punktide 3.1.6 ja 5.3 kohaselt ei lülitada veeteenuse hinda seaduse alusel vee-ettevõtjale määratud trahve ja viiviseid, sh piirmäärasid ületavate saastekoguste eest makstud saastetasu. Veeteenuse hinda lülitatava saastetasu põhjendatuse analüüsimiseks on Konkurentsiamet HMS § 5 lg 1 tulenevalt (Konkurentsiametil on õigus määrata kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm) välja töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi ehk Küsimustiku Exceli tabelite kujul. Nimetatud Küsimustiku leheküljel „Keskkonnatasud“ sisaldub tabel, mida veeettevõtja on kohustatud täitma ning mis on ettevõtjapoolseks põhjenduseks saastetasude kohta veeteenuse hinnas. „Keskkonnatasude“ välja töötamisel võeti aluseks vee-ettevõtjatelt regulaarselt riigile esitatavaid saastetasu aruande vorme. ASTV Hinnataotluses prognoositud saastetasu […] tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodi saastetasu kogusummaks […] tuh €. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud tasu […] tuh € ning sademevee väljalaskude saastetasu […] tuh € ja veeteenuse hinda soovib ettevõtja lülitada saastetasu summas […] tuh €.  29 (64) Konkurentsiameti seisukoht veeteenuse hinda lülitatud saastetasu […] tuh € kohta ASTV puhastab keskkonnaloa nr KKL-509326 kohaselt kogu ühiskanalisatsiooni juhitud reovee Paljassaare reoveepuhastis. Reoveepuhastis puhastatakse lisaks Tallinna ja Saue piirkonna reoveele ka muude ASTV tegevuspiirkondade (Maardu) ja teiste vee-ettevõtjate ning purgitud reovesi. Keskkonnaloa järgi juhib ASTV reoveepuhasti heitvee Paljassaare lahte, millisele suublale rakendatakse koefitsienti 1,2 tulenevalt KeTS § 20 lg 2 p 2. Saastetasu kujuneb saastekoguse, saastetasumäära, suubla koefitsiendi ja KeTS § 20 lg 5 nimetatud saastetasumäärade vähendamist kajastava ehk nn efektiivsuse koefitsiendi korrutisena. Kuna ASTV veeteenuse hinda lülitatav saastetasu summa moodustab käesoleva otsusega põhjendatuks peetavast veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid 2,0% ([…]/ […]× […] = […]), siis ei analüüsi Konkurentsiamet kõiki saastetasu arvutamise aluseks olevaid komponente detailselt18, vaid annab hinnangu prognoositud tasu summale. Ülevaade ettevõtja tasutud ja prognoositud saastetasu summadest aastatel 2021-2025 on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 16). Tabel 16 Saastetasu rida Saastetasu Ühik 2021 2022 2023 2024 2025 1 Kogu makstud saastetasu tuh € 892,88 822,71 1 005,22 1 007,80 […] sh muu tegevuse ja purgimise 2 saastetasu tuh € 37,24 38,69 47,72 49,35 […] 3 sh sademevee väljalaskude tasu tuh € 2,28 3,73 4,80 4,80 […] sh veeteenuse hinda lülitatav 4 saastetasu tuh € 853,36 780,29 952,70 953,65* […] 24 25 26 5 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 666,73 010,74 25 618,24 279,75 […] Veeteenuse saastetasu erikulu reovee 6 müügikoguse kohta (rida 4 / rida 5) €/m3 0,035 0,031 0,037 0,036 […] *prognoos Tabelist 16 nähtub, et ASTV veeteenuse hinnas sisalduv saastetasu oli 2021.a-l 853,36 tuh €, 2022.a- l 780,29 tuh €, 2023.a-l 952,70 tuh € ja 2024.a-l 953,65 tuh € (vt Tabel 16 rida 4 veerud 2021 – 2024). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks saastetasuks […] tuh € (vt Tabel 16 rida 4 veerg 2025). 2021.a-l kujunes saastetasu kuluks 1 m3 reoveeteenuse hinnas 0,035 €-t, 2022.a-l 0,031 €-t ja 2023.a-l 0,037 €-t (vt Tabel 16 rida 6 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV saastetasu kuluks […] m3 reovee teenuse hinnas […] €-t. 2025.a saastetasude arvutamisel on ASTV kasutanud saastetasumäärasid, mis hakkasid kehtima alates 01.01.202519, mis on ameti hinnangul põhjendatud. 18 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi saastetasude kujunemise süvaanalüüsi, kuna saastetasu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse hinnale. Siiski on amet Küsimustiku lehekülje „Keskkonnatasud“ ülesehitusest lähtuvalt saanud eelnevalt veenduda, et tasude kujunemisel aluseks olnud saastetasumäärad ja suubla koefitsiendid põhinevad vastavalt KeTS § 20 lg 1 ja KeTS § 20 lg 2 ning arvestatud on KeTS § 20 lg 5 sätestatuga nõuetekohasuse koefitsiendi arvestamisel. 19 KeTS § 20 lg 1 alusel kehtivad alates 01.01.2025 saastetasumäärad: BHT 7 1736 €/t; heljum 609,56 €/t; P 15 889 €/t; N 3737 €/t; nafta 5052 €/t ja muud ohtlikud ained 27 847,0 €/t. Need on keskmiselt 10,6% eelnevast kõrgemad.  30 (64) Konkurentsiamet, olles kontrollinud ASTV saastetasu kujunemist, peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda saastetasu summas […]20 tuh €. ASTV selgitas, et on jaganud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinnaga seotud saastetasu kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguste osakaalude alusel 21 . Hinnataotluses kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks […]22 tuh €, Maardu piirkonna veeteenusega seotud saastetasu kuluks […]23 tuh € ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud saastetasu kuluks […]24 tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 6.1.3. Elektri kulu ASTV Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektri kulu […] tuh € Hinnataotluses prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil veevaldkonna tarbeks ostetavaks elektrienergia koguseks 34 700,49 MWh ja elektri kuluks […] tuh €. Kogu elektri kulust on ettevõtja eristanud purgimisteenusega seotud elektri kulu […] tuh € ja lahkvoolse sademeveeteenuse elektri kulu […] tuh € ning veeteenuse hinda lülitatav elektri kulu on […] tuh € (sh […] tuh € võetud joogivee teenuse kulu ja […] tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu). Konkurentsiameti seisukoht elektri kulu […] tuh € kohta Elektrikulu kujuneb elektrienergia koguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu eraldiseisvalt. Elektrienergia kogus ASTV kasutab elektrienergiat vee pumpamiseks ja puhastamiseks, reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks ning Ädala kompleksis. Konkurentsiamet koostas ASTV esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 17) veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia koguste ja kulu kohta. Tabel 17 Veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia ja kulu rida Elektrienergia ühik 2021 2022 2023 2024 2025 Elektrienergia ostukogus 1 veevaldkonnas MWh 41 532,64 40 410,88 41 929,43 38 675,62 […] 20 Konkurentsiamet on kontrollinud, et ASTV 2025.a saastekoguste erikulu ei ületa aastate 2021-2024 (2024.a erikulu on leitud aastate 2021-2023 keskmistena) saastekoguste erikulude keskmist. Lisaks on amet kontrollinud, et ASTV on saastetasude arvutamisel kasutanud vee erikasutusloas toodud suubla koefitsienti 1,2 ning efektiivsuse koefitsienti 0,5. Kogu saastetasust […] tuh € on […] tuh € seotud sademevee väljalaskude tasuga, mis teeb veevaldkonna saastetasuks […] tuh € ([…]-[…]=[…]). Veevaldkonna saastetasust on […]% seotud purgimise ja ülenormatiivse reoveega kokku summas […] tuh € ([…]×[…]%=[…]), mida ei lülitata veeteenuse hinda. 21 Reoveeteenuse müügikoguste osakaalud piirkondade vahel on järgmised: Tallinna-Saue piirkond […]% ([…]/[…]×[…]=[…]), Maardu piirkond […]% ([…]/[…]×[…]=[…]), teised vee-ettevõtjad […]% ([…]/[…]×[…]=[…]) ning purgimine ja ülenormatiivne reovesi […]% (([…]+[…])/[…]×[…]=[…]). 22 […] tuh € × […]% = […] tuh €. Kuigi ASTV on kasutanud […]% asemel osakaalu […]%, ei ole sellel mõju taotletavale veeteenuse hinnale. 23 […]tuh € × […]% = […] tuh €. 24 […]tuh € × […]% = […] tuh €. Kuigi ASTV on kasutanud […]% asemel osakaalu […]%, ei ole sellel mõju taotletavale veeteenuse hinnale.  31 (64) Muutus võrreldes eelneva 2 aastaga % -2,7 3,8 -7,8 […] Ammutatud vee kogus ning 3 reovee ja purgimise kogus tuh m3 53 491,41 54 368,71 54 678,31 55 865,36 […] Muutus võrreldes eelneva 4 aastaga % 1,6 0,6 2,2 […] Elektrikoguse erikulu vee koguse 5 kohta (rida 1 / rida 3) kWh/m3 0,78 0,74 0,77 0,69 […] 6 Elektri kulu tuh € 4 579,39 9 121,48 6 312,52 4 819,42 […] 7 Elektrienergia keskmine hind senti/kWh 11,026 22,572 15,055 12,461 […] Veevaldkonna jaoks ostetud elektrienergia kogus oli aastatel 2021-2023 vahemikus 40 410,88 – 41 929,43 MWh (vt Tabel 17 rida 1 veerud 2021-2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV ostetavaks elektrienergia koguseks […] MWh, mis on […]% ehk […] MWh vähem, kui 2023.a-l (vt Tabel 17 rida 1 ja 2 veerud 2023 ja 2025). ASTV prognoosis 2025.a-l ostetava elektrienergia koguse vähenemist seoses Paljassaare reoveepuhastusjaama elektri- ja soojusenergia koostootmisjaama rajamisega, milles hakatakse kasutama reoveepuhastusprotsessis tekkivat biogaasi sooja- ja elektri kulude vähendamiseks. ASTV selgitas, et täisvõimsusel töötades peaks koostootmisjaam andma aastas umbes […] GWh elektrienergiat, mida ASTV on ka arvesse võtnud. Seega on ASTV 2025.a-ks prognoosinud osta elektrienergiat võrgust […] MWh ning koostootmisjaamas toodetavaks koguseks umbes […] MWh. Kuna veevaldkonnas elektrienergia kogus sõltub peamiselt käideldava vee kogusest, siis hinnangu andmiseks elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia erikulu (elektrienergia kogus jagatud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning purgimise koguse summaga, vt Tabel 17 rida 5). Veevaldkonnas tarbitava elektrienergia erikulu oli aastatel 2021-2023 vahemikus 0,74 – 0,78 kWh/m3 ning kolme aasta keskmine erikulu oli 0,76 kWh/m3 [(0,78 + 0,74 + 0,77) / 3 = 0,76, vt Tabel 17 rida 5 veerud 2021 – 2023]. ASTV prognoositud andmete alusel kujuneb 2025.a veevaldkonnas tarbitavaks elektrienergia erikuluks […] kWh/m3 (tarbimise elektrienergia kogus ([…] MWh + […] MWh) / käideldava vee kogus […] tuh m3 = […] kWh/m3) ning ostetavaks elektrienergia erikuluks […] kWh/m3 (ostetava elektrienergia kogus […] MWh / käideldava vee kogus […] tuh m3 = […] kWh/m3; vt ka Tabel 17 rida 5 veerg 2025). 2025.a-ks prognoositud tarbitava elektrienergia erikulu […] kWh/m3 on madalam aastate 2021-2023 keskmisest tasemest 0,76 kWh/m3, mistõttu saab amet seda aktsepteerida. Kuna ASTV on regulatsiooniperioodil ostetava elektrienergia koguse prognoosimisel võtnud arvesse koostootmisjaamas toodetavat elektrienergia kogust ning elektrienergia erikulu on prognoositud madalamaks eelnevate aastate tasemest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodi ostetava elektrienergia erikulu […] kWh/m3. Veevaldkonna tarbeks ostetav elektrienergia kogus on arvutatav põhjendatuks peetud ammutatud vee koguse, reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ning purgimisteenuse koguse ja põhjendatud elektrienergia erikulu alusel. Lähtudes käesoleva otsuse punktis 6.1.1 põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.4 põhjendatuks loetud Tallinna ja Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest […] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.5 põhjendatuks loetud Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest […] tuh m3, käesoleva otsuse punktis 5.1.6 põhjendatuks loetud teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogusest  32 (64) […] tuh m3, purgimisteenuse kogusest […] tuh m3 ning käesolevas punktis põhjendatuks loetud elektrienergia erikulust […] kWh/m3 kujuneb põhjendatud veevaldkonna tarbeks ostetavaks elektrienergia koguseks […] MWh [([…]+ […]+ […]+ […]+ […]) × […]= […]]25. Elektrienergia hind Esitatud Hinnataotluses on ASTV prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks 86,99 €/MWh (8,699 senti/kWh). Elektrienergia ostuks korraldas ASTV hanke viitenumbriga 283523. Hanke parima pakkumise tegi Alexela AS, kellega ASTV sõlmis elektrienergia müügilepingu nr 11730 perioodiks 01.10.2024 – 30.09.2025 fikseeritud hinnaga 86,99 €/MWh. ASTV lepinguline elektrienergia fikseeritud hind 86,99 €/MWh on madalam viimase 12 kuu elektrienergia börsihinnast26. Eeltoodust tulenevalt aktsepteerib Konkurentsiamet veevaldkonna elektrikulu arvutamisel ASTV elektrienergia ostulepingus fikseeritud elektrienergia hinda 86,99 €/MWh. Võrguteenuse hind2728 ASTV ostab Hinnataotluse andmetel regulatsiooniperioodil elektrienergia võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt (paketid Võrk 1, Võrk 2, Võrk 4, VKL2 ja VMA2) Konkurentsiameti 28.06.2024 otsusega nr 7-3/2024-033 kooskõlastatud hindadega. Vähesel määral ostab ASTV elektrienergia võrguteenust AS-ilt Loo Elekter, AS-ilt Imatra Elekter ja AS-ilt Tallinna Sadam. AS Loo Elekter rakendatavad võrgutasud on kooskõlastatud Konkurentsiameti 04.10.2024 otsusega nr 7-3/2024-053, AS Imatra Elekter võrgutasud on kooskõlastatud Konkurentsiameti 18.10.2024 otsusega nr 7-3/2024-055 ja AS Tallinna Sadam (TS Energia OÜ) rakendatavad võrgutasud Konkurentsiameti 28.09.2012 otsusega nr 7.1-5/12-029. Konkurentsiamet peab põhjendatuks veevaldkonna elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ, AS Loo Elekter, AS Imatra Elekter ja AS Tallinna Sadam hinnapakettidele vastavate ja Konkurentsiameti otsustega kooskõlastatud võrguteenuse tasude rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 3,679 senti/kWh. Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu29 Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,210 senti/kWh 30 ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592 25 Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub amet käesolevas punktis kajastatust täpsematest andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (neli kohta peale koma). 26 Perioodi märts 2024 – veebruar 2025 keskmine elektrienergia börsihind oli 90,61 €/MWh. https://data.nordpoolgroup.com/auction/day-ahead/prices?deliveryDate=2024- 0313&currency=EUR&aggregation=MonthlyAggregate&deliveryAreas=EE 27 Elektri hinnas sisalduv võrgutasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 28 .1) 29 Elektri hinnas sisalduv aktsiisi ja taastuvenergia tasu komponent on ettevõtja jaoks mittekontrollitaval tasul põhinev kulu (vt otsuse p 6.1) 30 Aktsiisi määr 0,210 senti/kWh hakkab kehtima alates 01.05.2025.  33 (64) lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh31. ASTV on Hinnataotluses kajastanud antud tasusid seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Elektri kulu Elektri kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga. Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet põhjendatuks veevaldkonna tarbeks ostetud elektrienergia kaalutud keskmist hinda […] senti/kWh ([…]+ […]+ […]+ […]= […]). Põhjendatuks loetud veevaldkonna tarbeks ostetava elektrienergia koguse […] MWh ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna […] senti/kWh alusel kujuneb veevaldkonna elektri kuluks […] tuh € ([…]× […]/ […] = […]32). Kogu veevaldkonna elektri kulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud elektrikulu […] tuh € ning lahkvoolse sademeveega seotud elektrikulu […] tuh €. Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud elektri kuluks […] tuh € ([…]– […]– […]= […]). Elektri kulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektri kulu. Arvestades võetud joogivee teenuse ja reoveeteenuse objektide elektritarbimist on veeteenuse elektri kulust […] tuh € seotud võetud joogivee teenusega ning […] tuh € reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega. Võetud joogivee teenuse elektrikulu on ASTV tegevuspiirkondade vahel jagatud konkreetse piirkonna tarbimispunktide kulust lähtuvalt. Võetud joogivee teenuse elektri kulu, mida kasutatakse üheaegselt mitme tegevuspiirkonna veeteenuse osutamiseks on vee-ettevõtja jaganud erinevate tegevuspiirkondade vahel võetud joogivee müügikoguse proportsioonide alusel. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse elektrikulu on ASTV tegevuspiirkondade vahel jagatud konkreetse piirkonna tarbimispunktide kulust lähtuvalt. Elektri kulu, mida kasutatakse üheaegselt mitme tegevuspiirkonna reoveeteenuse osutamiseks on vee-ettevõtja jaganud erinevate tegevuspiirkondade vahel reovee müügikoguse proportsioonide alusel. Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb võetud joogivee teenuse elektri kulu ([…] tuh €) ASTV piirkondade vahel järgnevalt: 1) Tallinna-Saue piirkonna elektri kulu […] tuh €; 2) Maardu piirkonna elektri kulu […] tuh €; 3) Teiste vee-ettevõtjate elektri kulu […] tuh €. Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse elektri kulu ([…] tuh €) ASTV piirkondade vahel järgnevalt: 1) Tallinna-Saue piirkonna elektri kulu […] tuh €; 2) Maardu piirkonna elektri kulu […] tuh €; 31 https://elering.ee/taastuvenergia-tasu 32 Konkurentsiametile on teada elektri koguse andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli tabelites). Arvutuste tegemisel lähtub amet Exceli tabelis kajastatud täpsematest andmetest.  34 (64) 3) Teiste vee-ettevõtjate elektri kulu […] tuh €. Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda elektri kulu […] tuh € (s.h võetud joogivee teenusega seotud elektri kulu […] tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud elektri kulu […] tuh €), kuna see on kujunenud põhjendatuks loetud elektrienergia koguse ja kaalutud keskmise elektrienergia hinna alusel ning eristatud on muu tegevusega seotud elektri kulu. 6.1.4. Kemikaalide kulu ASTV kasutab veeteenuse osutamiseks kemikaale Ülemiste veepuhastusjaamas ja väiksemates veetöötlusjaamades ning Paljassaare reoveepuhastusjaamas. ASTV Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu […] tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil kemikaalide kulu kogusummaks […] tuh €, millest veeteenuse hinda soovib lülitada […] tuh €. Viimasest on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kuluks […] tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kuluks […] tuh €. Konkurentsiameti seisukoht kemikaalide kulu kohta Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet eraldi hinnangu joogivee puhastamise ehk võetud joogivee teenusega seotud kemikaalide kulule ning reoveetöötluse ehk reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud kemikaalide kulule. 6.1.4.1. Võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu ASTV Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee teenuse kemikaalide kulu […] tuh € ASTV kasutab Ülemiste veepuhastusjaamas pinnavee puhastusprotsessis kemikaale peamiselt toorvee koaguleerimiseks ja desinfitseerimiseks (vedelkloor). Lisaks kasutatakse polümeeri ja aktiivsütt. Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogukulust ülevaate saamiseks koostas Konkurentsiamet ettevõtja esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 18). Tabel 18 Võetud joogivee teenuse kemikaalid Rida Kemikaalide kulu kujunemine Ühik 2021 2022 2023 2024 2025 Veepuhastuse kemikaalide kulu 1 tuh € kokku 704,96 749,18 918,41 1 000,49 […] Muutus võrreldes eelneva 2 % aastaga 6,3 22,6 8,9 […] 3 3 Ammutatud vee kogus tuh m 28 771,84 29 304,02 28 992,54 29 518,07 […] 4 Ammutatud vee koguse muutus % 1,8 -1,1 1,8 […] 5 Koagulant 6 Kemikaali kogus tonn 2 197,6 2 259,8 2 237,4 2 276,2 […] 3 7 Kemikaali erikulu t/tuh m 0,076 0,077 0,077 0,077 […] 8 kemikaali hind €/tonn 275,00 289,19 353,66 381,00 […] 9 Koagulandi kulu tuh € 604,35 653,51 791,30 867,23 […] 10 Vedelkloor  35 (64) 11 Kemikaali kogus tonn 73,0 70,0 65,0 66,1 […] 12 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,0025 0,0024 0,0022 0,0022 […] 13 kemikaali hind €/tonn 1 251,26 1 253,98 1 731,05 1 810,00 […] 14 Vedelkloori kulu tuh € 91,34 87,78 112,52 119,64 […] Muude kemikaalide kulu 15 tuh € (aktiivsüsi, polümeer) 9,26 7,89 14,60 13,62 […] 16 Muude kemikaalide kulu muutus % -14,8 84,9 -6,7 […] Muude kemikaalide erikulu 17 €/tuh m3 ammutatava vee kohta 0,32 0,27 0,50 0,46 […] Veepuhastuses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava vee kogusega, seetõttu kasutas Konkurentsiamet suurima osakaaluga kemikaalide (koagulant ja vedelkloor) kulu hindamisel kemikaalide erikulu ammutatava vee koguse suhtes. Kuna muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) osakaal kogu kemikaali kulus on väheoluline, siis Konkurentsiamet neid detailselt (s.t koguste, erikulu ja hinna osas) ei analüüsi, vaid annab hinnangu nimetatud kemikaalide kulu kogusummale. Koagulandi kulu Tabelist 18 nähtub, et 2021.a-l oli koagulandi erikulu 0,076 t/tuh m3, 2022.a-l tõusis tasemele 0,077 t/tuh m3 ning oli 2023.a-l samal tasemel ehk 0,077 t/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 7 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud koagulandi erikulu aastate 2021-2023 keskmisele tasemele ehk […] t/tuh m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]], mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Käesoleva otsuse punktis 6.1.1. põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3 ja aktsepteeritud erikulust […] t/tuh m3 tulenevalt kujuneb põhjendatuks peetud koagulandi koguseks […] t ([…] tuh m3 × […] t/tuh m3 = […] t). Koagulandi hinna (381,00 €/t) puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hinnast. Konkurentsiamet peab põhjendatuks koagulandi kogust […] t ja hinda […] €/t, kuna need põhinevad viimastel teadaolevatel tegelikel näitajatel ning koguse ja hinna alusel kujunenud 2025.a koagulandi kuluks on […] tuh € ([…]× […]/[…] = […]). Vedelkloori kulu Tabelist 18 nähtub, et 2021.a-l oli vedelkloori erikulu 0,0025 t/tuh m3, 2022.a-l langes tasemele 0,0024 t/tuh m3 ning oli 2023.a-l langes tasemeni 0,0022 t/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 12 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud vedelkloori erikulu aastate 2021-2023 keskmisele tasemele ehk […] t/tuh m3 [([…]+[…]+[…])/[…]=[…]]. Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a vedelkloori erikulu […] t/tuh m3. Käesoleva otsuse punktis 6.1.1. põhjendatuks loetud ammutatava vee kogusest […] tuh m3 ja aktsepteeritud erikulust […] t/tuh m3 tulenevalt kujuneb põhjendatuks peetud vedelkloori koguseks […] t ([…] tuh m3 × […] t/tuh m3 = […] t). Vedelkloori hinna (1810,00 €/t) puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hinnast. Konkurentsiamet peab põhjendatuks vedelkloori kogust […] t ja hinda […] €/t, kuna need põhinevad viimastel teadaolevatel tegelikel näitajatel ning koguse ja hinna alusel kujunenud 2025.a vedelkloori kuluks on […] tuh € ([…] × […] /[…] = […]). Lisaks kemikaalide koagulant ja vedelkloor kulule sisaldub võetud joogivee teenusega seotud kemikaalide kulus muude kemikaalide (polümeer ja aktiivsüsi) kulu (vt Tabel 18 rida 15). Muude kemikaalide kulu oli 2021.a-l 9,26 tuh € ja kasvas 2023.a-ks 14,60 tuh €-ni. Muude kemikaalide erikulu oli 2021.a-l 0,32 €/tuh m3 ja kasvas 2023.a-ks tasemele 0,50 €/tuh m3 (vt Tabel 18 rida 17  36 (64) veerud 2021 – 2023) seoses kemikaalide hinna olulise kasvuga. 2025.-ks on ASTV prognoosinud muude kemikaalide erikulu 2023.a erikulust väiksemaks ehk tasemele […] €/tuh m3. Kuna ASTV on muude kemikaalide kulu erikulu ([…] €/tuh m3) prognoosinud madalamaks viimase teadaoleva ehk 2023.a tasemest, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks regulatsiooniperioodiks prognoositud muude kemikaalide kulu […] tuh €. Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi kulust […] tuh €, vedelkloori kulust […] tuh € ja muude kemikaalide (polümeer, aktiivsüsi) kulust […] tuh € lähtuvalt kujuneb võetud joogivee teenuse osutamiseks kasutatavate kemikaalide kogukuluks 2025.a-l […] tuh € ([…]+ […]+ […]= […]), mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. ASTV jaganud veepuhastuse kemikaalide kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud joogivee müügikoguste osakaalude alusel (vt ka Tabel 13). Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt kujuneb võetud joogivee teenuse kemikaalide kulu ASTV piirkondade vahel järgnevalt: 1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €; 2) Maardu piirkonna võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €; 3) Teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee kemikaalide kulu […] tuh €. 6.1.4.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud kemikaalide kulu ASTV Hinnataotluses prognoositud kemikaalide kulu reoveeteenuse hinnas […] tuh € ASTV kasutab kemikaale reo- ja sademevee puhastusprotsessis fosfori ja lämmastiku ärastuseks, muda veetustamiseks ja tekkiva vahu kõrvaldamiseks. Hinnataotluses prognoosib ASTV regulatsiooniperioodil veevaldkonna reovee kemikaalide kuluks […] tuh €. Kogu reoveeteenuse kemikaalide kulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud kemikaalide kulu […] tuh € ning reoveeteenuse hinda lülitatav kemikaalide kulu on […] tuh €. Hinnangu andmiseks reovee puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide kogukulu ja erikulu (kemikaali kulu reovee müügikoguse kohta) kujunemise kohta, koostas Konkurentsiamet Hinnataotluses esitatud andmete alusel alljärgneva tabeli (vt Tabel 19). Tabel 19 ASTV reoveepuhastuse kemikaalide kulu Rida Kemikaalide kulu kujunemine Ühik 2021 2022 2023 2024 2025 Reoveepuhastuse kemikaalide 1 tuh € kulu kokku 1 117,30 1 488,57 1 823,88 1 979,85 […] 2 Muutus võrreldes eelneva aastaga % 33,2 22,5 8,6 […] Reovee ärajuhtimise ja puhastamise 3 tuh m3 müügikogus ja purgimise kogus 24719,57 25064,69 25685,78 25505,33* […] 4 Reoveekoguse muutus % 1,4 2,5 -0,7 […] 5 Metanool 6 Kemikaali kogus tonn 1 325,6 1 403,9 1 535,3 1 563,5 […] 3 7 Kemikaali erikulu t/tuh m 0,054 0,056 0,060 0,061 […] 8 kemikaali hind €/tonn 392,60 483,06 505,22 530,00 […]  37 (64) 9 Metanooli kulu tuh € 520,44 678,17 775,67 828,66 […] 10 Koagulant 11 Kemikaali kogus tonn 2 060,9 2 203,7 2 078,2 2 116,4 […] 12 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,083 0,088 0,081 0,083 […] 13 kemikaali hind €/tonn 150,66 159,92 211,22 243,00 […] 14 Koagulandi kulu tuh € 310,50 352,40 438,96 514,29 […] 15 Polümeer (reovesi) 16 Kemikaali kogus tonn 67,5 69,0 64,5 65,7 […] 17 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,003 0,003 0,003 0,003 […] 18 kemikaali hind €/kg 2,88 3,01 3,37 4,04 […] 19 Polümeeri kulu tuh € 194,46 207,53 217,22 265,31 […] 20 Polümeer (muda tihendamine) 21 Kemikaali kogus tonn 72,1 110,9 113,0 […] 22 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,003 0,004 0,004 […] 23 kemikaali hind €/kg 2,77 3,09 2,67 […] 24 Polümeeri kulu tuh € 199,84 342,71 301,31 […] 25 Aerotech 26 Kemikaali kogus tonn 23,3 12,7 11,6 11,8 […] 27 Kemikaali erikulu t/tuh m3 0,0009 0,0005 0,0005 0,0005 […] 28 kemikaali hind €/kg 3,94 3,99 4,26 5,96 […] 29 Aerotechi kulu tuh € 91,89 50,63 49,33 70,29 […] *Ei sisalda teiste vee-ettevõtjate sademevee kogust. Tabelis 19 on kajastatud reovee puhastamisel kasutatavate kemikaalide (koagulant, metanool, polümeer, aerotech) kogused, erikulud, hinnad ning konkreetse kemikaali kulu. Kuna reoveepuhastuses, s.h mudatöötluses kasutatavate kemikaalide kogused on üldjuhul korrelatsioonis töödeldava reovee kogusega, arvutas Konkurentsiamet kemikaalide erikulud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse ja purgimisteenuse koguse summa suhtes (vt Tabel 19 read 7, 12, 17, 22 ja 27). Tabelist 19 nähtub, et reoveepuhastuses kasutatava metanooli ja muda tihendamise polümeeri erikulu on aastatel 2021-2023 kasvanud (vt Tabel 19 rida 7 ja 22 veerud 2021 – 2023). Kemikaalide koagulant ja aerotech erikulu aga veidi kahanenud (vt Tabel 19 read 12 ja 27) ning polümeeri erikulu on püsinud samal tasemel (vt Tabel 19 rida 17). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud metanooli erikulu madalamale tasemele 2023.a erikuluga, koagulandi erikulu aastate 2021-2023 keskmisest (0,084 t/tuh m3) mõnevõrra kõrgemaks, reovee polümeeri erikulu samale tasemele aastate 20212023 tegelike tasemetega, muda tihendamise polümeeri erikulu samale tasemele 2023.a erikuluga ja aerotech kanali erikulu võrdseks 2023.a tegeliku erikuluga. Eelneva alusel peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV 2025.a-ks prognoositud reovee kemikaalide erikulusid (vt Tabel 19 read 7, 12, 17, 22 ja 27 veerg 2025) ning kemikaalide koguseid järgnevalt: metanool […] tonni, koagulant […] tonni, polümeer […] tonni, muda tihendamise polümeer […] tonni ja aerotch […] tonni.  38 (64) Hinnataotluses prognoosis ASTV 2025.a-ks koagulandi hinnaks 209,0 €/tonn, metanooli hinnaks 535,0 €/tonn, polümeeri hinnaks 3,86 €/kg, muda tihendamise polümeeri hinnaks 2,50 €/kg ja kemikaali Aerotech hinnaks 5,96 €/kg (vt Tabel 19 read 8, 13, 18, 23 ja 28). Reovee kemikaalide hindade puhul on ASTV lähtunud hanke raames kujunenud hindadest, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks. Eelnevalt põhjendatuks loetud koagulandi, metanooli, polümeeride ja aerotech kogustest ja hindadest, kujuneb põhjendatud reoveeteenusega seotud kemikaalide kogukuluks […] tuh € ([…]+ […]+ […]+ […]+ […]= […]). ASTV on eristanud kogu reoveeteenuse kemikaalide kulust ([…] tuh €) purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud kemikaalide kulu […] tuh €, mis teeb reoveeteenus hinda lülitatavaks kemikaalide kuluks […] tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil reoveeteenuse hinda. ASTV jaganud reovee kemikaalide kulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee-ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate võetud reovee müügikoguste osakaalude alusel (vt ka otsuse punkt 6.1.2.). Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt kujuneb reoveeteenuse kemikaalide kulu ASTV piirkondade vahel järgnevalt: 1) Tallinna-Saue piirkonna reovee kemikaalide kulu […] tuh €; 2) Maardu piirkonna reovee kemikaalide kulu […] tuh €; 3) Teiste vee-ettevõtjate reovee kemikaalide kulu […] tuh €. Kokkuvõtvalt peab Konkurentsiamet Tallinna ja Saue ning Maardu piirkonna ja teiste veeettevõtjate veeteenuse hinnas põhjendatuks kemikaalide kulu summas […] tuh €, millest […] tuh € on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu ning […] tuh € on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu. 6.1.5. Mudakäitluskulu ASTV veeteenuse hinda lülitatud mudakäitluskulu […] tuh € Hinnataotluse kohaselt prognoosib ASTV regulatsiooniperioodi mudakäitluskulu kogusummaks […] tuh €. Sellest on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud kulu […] tuh € ning veeteenuse hinda soovib ettevõtja lülitada mudakäitluskulu summas […] tuh €. Konkurentsiameti seisukoht mudakäitluskulu kohta ASTV teostab muda/reoveesette käitlust Paljassaare reoveepuhastil. Tavajäätmetest moodustab suurima osa reoveepuhastusprotsessi kõrvalsaadusena tekkiv reoveesete. Samas tekib ka muid puhastusprotsessiga seotud jäätmeid (nt võrepraht, liivapüüdurite sete). Kõigi nimetatud jäätmete kogus sõltub otseselt puhastile siseneva reovee kogusest, ilmatikutingimustest, samuti Tallinna linna puhastusteenistuste tõhususest. Kuna ASTV veeteenuse hinda lülitatav mudakäitluskulu moodustab käesoleva otsusega põhjendatuks peetavast veeteenuse lubatud müügitulust (ilma järelevalvetasuta) vaid […]% ([…]/  39 (64) […]× […] = […]), siis ei analüüsi Konkurentsiamet kõiki mudakäitluskulu arvutamise aluseks olevaid komponente detailselt33, vaid annab hinnangu prognoositud tasu summale. Ülevaade ettevõtja poolt tasutud ja prognoositud mudakäitluskuludest aastatel 2021-2025 on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 20). Tabel 20 Mudakäitluskulu Rida Mudakäitluskulu Ühik 2021 2022 2023 2024 2025 1 Mudakäitlusega seotud kulud kokku tuh € 554,22 604,16 585,47 629,32 […] sh muu tegevusega seotud 2 mudakäitluskulu tuh € 23,09 33,81 27,79 30,82 […] sh veeteenuse hinda lülitatav 3 mudakäitluskulu tuh € 531,12 570,35 552,13 598,50 […] Mudakäitluskulu muutus võrreldes 4 eelneva aastaga % 9,0 -4,0 8,5 […] 5 Reoveeteenuse müügikogus tuh m3 24666,73 25010,74 25618,24 26279,75 […] Veeteenuse mudakäitluskulu erikulu 6 reovee müügikoguse kohta (rida 3 / rida 5) €/m3 0,022 0,023 0,022 0,023 […] Tabel 20 nähtub, et ASTV veeteenuse hinnas sisalduv saastetasu oli 2021.a-l 531,12 tuh €, 2022.al 570,35 tuh € ja 2023.a-l 557,67 tuh € (vt Tabel 20 rida 3 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks on ASTV prognoosinud veeteenuse hinda lülitavaks mudakäitluskuluks […] tuh € (vt Tabel 20 rida 3 veerg 2025). Aastatel 2021 – 2023 oli mudakäitluskuluks 1 m3 reoveeteenuse hinnas 0,022-0,023 €-t (vt Tabel 20 rida 6 veerud 2021 – 2023). 2025.a-ks prognoosib ASTV mudakäitluskulu erikulu alanemist tasemeni […] €/m3. Kuna ASTV 2025.a-ks prognoositud mudakäitluskulu erikulu on madalam eelnevate aastate erikuludest ning on eristatud muu tegevuse mudakäitluskulu, siis peab Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda mudakäitluskulu summas […] tuh €. ASTV on jaganud regulatsiooniperioodi veeteenuse hinnaga seotud mudakäitluskulu erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste veeettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate reoveeteenuse müügikoguste osakaalude alusel (osakaalud on välja toodud otsuse punktis 6.1.2.). Eeltoodu alusel kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud mudakäitluskuludeks […] 34 tuh €, Maardu piirkonna veeteenusega seotud mudakäitluskuludeks […]35 tuh € ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud mudakäitluskuludeks […] 36 tuh €, mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 33 Menetlusökonoomika kaalutlustest lähtuvalt ei vii Konkurentsiamet läbi mudakäitluskulude kujunemise süvaanalüüsi, kuna mudakäitluskulu osakaal kogukuludest on niivõrd väike, et omab väheolulist mõju veeteenuse hinnale. Amet on saanud hinnamenetluses esitatud andmetest ja selgitustest lähtuvalt veenduda, et mudakäitluskulu kujunemisel aluseks olnud muda kogused ja nende töötlemiseks/ utiliseerimiseks tehtavad (ühik)kulud sh teenuse ostukulud on prognoositud põhjendatud ja tõendatud alustel. 34 438,80 tuh € × 76,3% = 334,77 tuh €. 35 438,80 tuh € × 2,7% = 11,90 tuh €. 36 438,80 tuh € × 15,5% = 68,02 tuh €.  40 (64) 6.2. Muud tegevuskulud Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS § 50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika punktile 6. Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet Metoodika punktile 6.2 järgi kulusid, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel järgmisest: 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi37 (THI) dünaamikaga; 2) kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud; 3) vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste vee-ettevõtjate kuludega. Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid. ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda: 1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu; 2) sponsorlus, kingitused ja annetused; 3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud; 4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest; 5) finantskulud; 6) dividendide tulumaksu kulu; 7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks. ASTV Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud […] tuh € Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt on ASTV muudeks tegevuskuludeks prognoosinud […] tuh €, millest on eraldatud lahkvoolse sademevee kulud summas […] tuh € ning veeteenuse hinda lülitatavateks muudeks tegevuskuludeks […] tuh €. Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude […] tuh € kohta ASTV on Hinnataotluses prognoosinud muudeks tegevuskuludeks kokku […] tuh €. Antud tegevuskuludest on eraldatud lahkvoolse sademevee teenusega seotud kulud summas […] tuh € ning veeteenuse hinda soovib ASTV lülitada tegevuskulusid summas […] tuh €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 21), kus ei kajastu muule tegevusele (purgimisteenuse ja ülenormatiivse reoveega seotud) eristatud kulu. Tabel 21 Muud tegevuskulud 2024 rida Muud tegevuskulud Ühik 2021 2022 2023 2025 Otsus 1 Tööjõukulud tuh € 7 803,22 9 056,74 10 796,78 11 273,12 […] 2 Mitmesugused tegevuskulud tuh € 6 798,58 7 826,42 8 246,38 8 822,31 […] 3 Kokku muud tegevuskulud tuh € 14 601,81 16 883,16 19 043,15 20 095,44 […] 37 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.  41 (64) sh lahkvoolse sademevee 3.1. teenusega seotud kulud tuh € 1 757,21 […] sh veeteenuse hinda lülitatavad 3.2. kulud tuh € 18 338,23 […] 4 Muutus vrs eelmine aasta (rida 3) % 15,6 12,8 5,5 […] 4.1. Veeteenuse hinna tegevuskulude % […] 2024 rida Muud tegevuskulud Ühik 2021 2022 2023 2025 Otsus muutus vrs eelmine aasta (rida 3.2.) 5 THI muutus38 % 19,4 9,2 3,5 […] Võetud vee ja reovee puhastamise 6 müügikogus tuh m3 46 386,80 47 006,84 47 898,47 48 687,19 […] Tegevuskulud müügikoguse kohta 7 (rida 3 / rida 6) €/m3 0,31 0,36 0,40 0,41 […] Vastavalt KonkS § 13 lg-le 1 omab turgu valitsevat seisundit KonkS tähenduses ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. KonkS § 13 lg 2 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ka KonkS §-des 14 ja 15 sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omav ettevõtja. Vastavalt KonkS §-le 15 loetakse olulist vahendit, sealhulgas loomulikku monopoli omavaks ettevõtja, kelle omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik, infrastruktuur või muu oluline vahend, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda. KonkS § 15 tulenevalt on ASTV näol tegemist olulist vahendit omava ettevõtjaga, mis tähendab, et ASTV-l oma tarbijate üle turgu valitsev seisund. Seega puudub ASTV, kui loomuliku monopoli, tarbijatel võimalus valida teist teenuse osutajat isegi juhul, kui ASTV kulutused ning sellest tulenevalt hind on tarbijatele vastuvõetamatu. Tulenevalt ASTV turgu valitsevast seisundist on oluline kontrollida, et ettevõtja ei lülitaks oma teenuse hinda ülemäärasel hulga kulusid, sest ÜVVKS § 50 lg 1 tulenevalt võib veeteenuse hind sisaldada vaid põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. Otsustamisel, kas veeteenuse hinda lülitatavad muud tegevuskulud on põhjendatud, lähtub Konkurentsiamet ÜVVKS § 52 lg 1, ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud alustest ning Metoodika punktis 6 sätestatust. ÜVVKS ja Metoodika punktid kokkuvõtlikult tähendavad, et veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud peavad olema põhjendatud, lähtuma kuluefektiivsusest (ettevõtja poolt mõjutatavad efektiivsema majandustegevuse kaudu) ning võimaldama ettevõtjale seadusega sätestatud ülesannete täitmise. Põhjendatud tegevuskulude analüüsimisel kasutab Konkurentsiamet Metoodika p 6.4 tulenevalt kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI dünaamikaga ning vee- ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlemist sarnaste veeettevõtjate näitajatega. Neid meetodeid rakendatakse ühtselt ja ühetaoliselt võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes kõikides reguleeritavates valdkondades, lisaks veeteenuse hinna analüüsimisele 38 Statistikaameti andmetel (https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001) oli THI muutus 2022.a-l 19,4%, 2023.a-l 9,2% ja 2024.a-l 3,5%. Rahandusministeeriumi 2024.a pikaajalise majandusprognoosi kohaselt (avaldatud 06.09.2024 https://www.fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/fiskaalpoliitika-ja- majandus/rahandusministeeriumimajandusprognoos) on THI muutuseks prognoositud 2025.a-ks 5,0%.  42 (64) ka elektri- ja maagaasi võrgutasude (elektrituruseaduse § 72 lg 8, maagaasiseaduses § 23² lg 3) ning soojuse piirhindade kujundamisel. Tabelist 21 nähtub, et ASTV tegelikud muud tegevuskulud olid 2021.a-l tasemel 14 601,81 tuh € ja kasvasid 2023.a-ks 19 043,15 tuh €-ni (vt Tabel 21 rida 3 veerud 2021-2023). Regulatsiooniperioodiks ehk 2025.a-ks prognoosib ASTV muude tegevuskulude summaks […] tuh €. Konkurentsiamet on seisukohal, et tegevuskulude prognoos peab olema kooskõlas muutustega üldises majanduskeskkonnas, mille kokkuvõtvaks näitajaks on THI. Viimati analüüsis Konkurentsiamet ASTV tegevuskulusid 2024 Otsuses (regulatsiooniperioodiks 2024.a), milles pidas põhjendatuks muid tegevuskulusid summas 20 095,44 tuh €. 2025.a-ks prognoositud muude tegevuskulude summa […] tuh € on […]% ([…]/ […]× […] – […] = […]) kõrgem 2024 Otsuses põhjendatuks peetud muude tegevuskulude summast. Samal perioodil on THI prognoositud suurenema 5,0%. Tegevuskulude suurenemine on seotud eelkõige Sõle kollektori hooldustööde läbiviimisega (summas […] tuh €), mille kulu on lülitatud sademeveeteenuse kuludesse, mida tasub ASTV-le Tallinna linn. Kui lahutada tegevuskuludest Sõle kollektori hoolduskulud, on tegevuskulude kasv võrreldes 2024 Otsusega […]%. Veeteenuse hinda lülitatud tegevuskulude kasv võrreldes 2024 Otsusega on […]% (vt Tabel 21 rida 4.1. veerg 2025), mis ei ületa 2025.a-ks prognoositava THI kasvu 5,0%. Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude tegevuskulude erikulu müügikoguse suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud joogivee müügikoguse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse summaga, vt Tabel 21 rida 7). ASTV muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodiks kujuneb käesoleva otsuse punktides 5.1.1. – 5.1.7. põhjendatuks loetud müügikoguste alusel […] €/m3. Konkurentsiamet võrdles ASTV muude tegevuskulude erikulu Metoodika punktist 6.4.3 lähtuvalt teiste võrreldavate vee-ettevõtjate vastava näitajaga. ASTV-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügikoguse ja torustike pikkuse suhe jääb ASTV müügikoguse ja torustike pikkuse suhtega […] tuh m3/km võrreldavasse vahemikku […]– […] tuh m3/km s.t +/- […]% ASTV müügikoguse ja torustike pikkuse suhtest. Võrdluse tulemusena selgus, et regulatsiooniperioodiks prognoositud andmetel kujunenud muude tegevuskulude erikulu […] €/m3, ei ületa ASTV-ga võrreldavate vee-ettevõtjate muude tegevuskulude kaalutud keskmist erikulu. Eeltoodust tulenevalt, saab Konkurentsiamet pidada põhjendatuks muud tegevuskulud summas […] tuh €, millest on eraldatud lahkvoolse sademevee kulud summas […]39 tuh € ning veeteenuse hinda lülitatavaid muid tegevuskulusid summas […] tuh €. Muud tegevuskulud on ASTV jaganud erinevate piirkondade (Tallinna ja Saue piirkond, Maardu piirkond) ning teiste vee- ettevõtjate vahel vastava tegevuspiirkonna/vee-ettevõtjate veeteenuse müügikoguste osakaalude alusel. Seega kujuneb Tallinna ja Saue piirkonna veeteenusega seotud muudeks tegevuskuludeks […] tuh € (millest võetud joogivee teenuse hinnas […] tuh €, reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnas […] tuh € ning lisateenuste hinnas […] tuh €), Maardu piirkonna veeteenusega seotud muudeks tegevuskuludeks […] tuh € (millest võetud joogivee teenuse hinnas […] tuh € ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnas […] tuh €) ja teiste vee-ettevõtjate veeteenusega seotud muudeks tegevuskuludeks […] tuh € (millest võetud joogivee teenuse hinnas […] tuh € ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnas […] tuh €), mis on 39 ASTV on lahkvoolse sademevee muud tegevuskulud arvutanud vastavalt Tallinna linnaga sõlmitud lepingus sätestatule, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.  43 (64) ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud lülitada regulatsiooniperioodil veeteenuse hinda. 7. Investeeringud ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise (välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades Hinnataotluses prognoositud investeeringute vastavust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine. ASTV Hinnataotluses kajastatud veevaldkonna (sh veeteenuse hinda lülitatavad) ehk ettevõtja omavahenditest aastatel 2023 – 2025 teostatud ja teostatavad investeeringud on kokkuvõtlikult esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 22 ning detailselt käesoleva otsusele lisatud failis „AS Tallinna Vesi investeeringud 2023-2025.xls“): Tabel 22 Investeeringud rida Veevaldkonna investeeringud ühik 2023 2024 2025 1. Investeeringud veepuhastuses tuh € 2671,5 6035,5 […] 2. Investeeringud reoveepuhastuses tuh € 7604,8 7482,2 […] 3. Jooksvad investeeringud võrkudel tuh € 4281,3 4078,0 […] 4. Veetorustik tuh € 6731,7 13009,7 […] 5. Kanalisatsioonitorustik tuh € 5527,0 8880,1 […] 6. Infotehnoloogia tuh € 1107,9 1757,2 […] 7. Muu tuh € 638,8 1389,8 […] 8. Maa tuh € 0,7 0,0 […] 9. Sademeveetorustikud tuh € 473,8 6150,3 […] 10. Üksikliitumised tuh € 5790,5 3000,0 […] S1 Veevaldkonna investeeringud kokku tuh € 34 827,9 51 782,8 […] Veevaldkonna investeeringud ilma tuh € 29 037,4 48 782,8 […] S2 üksikliitumisteta sh 2026.a-l jätkuvad investeeringuprojektid tuh € […] 06.02.2025 saatis Konkurentsiamet ASTV tegevuspiirkonna kohalikele omavalitsustele järelepärimise arvamuse saamiseks ASTV Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavadele tulenevalt ÜVVKS § 58 lg 8. 19.02.2025 Maardu Linnavalitsuselt saabunud arvamuse kohaselt ei ole hinnataotluses kajastatud investeeringud vastuolus Maardu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga.  44 (64) 20.02.2025 Saue Vallavalitsuse arvamuse järgi ei kajastu hinnataotluses esitatud investeeringud aastateks 2023-2025 praegu kehtivas 06.12.2022 jõustunud Saue valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas aastateks 2022-2034. Ameti hinnangul on mittekajastumise põhjuseks investeeringute tegemine Tallinna linna haldusterritooriumil. 25.02.2025 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti vastuse kohaselt teostatud ehitus- ja rekonstrueerimistööd perioodil 2023-2025 on arvestatud kohaliku omavalitsuse kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas. 03.03.2025 Konkurentsiametis registreeritud Harku Vallavalitsuse kirja kohaselt Hinnataotluses kajastatud investeeringud Laabi küla tegevuspiirkonnas aastatel 2023 – 2025 vastavad Harku Vallavolikogu 28.12.2020 määrusega nr 15 kinnitatud Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. 13.03.2025 registreeritud Saku Vallavalitsuse vastuse kohaselt ei ole ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas ette nähtud investeeringuid AS-i Tallinna Vesi vee-ettevõtja teeninduspiirkonnas Saku valla Männiku küla Männiku tee piirkonnas. Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohalike omavalitsuste arvamustest loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV aastatel 2023 - 2025 ettevõtte omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad veevaldkonna investeeringud ilma üksikliitumisteta summas […] tuh € ([…]+ […]+ […]= […]), millest […] tuh € on 2026.a-l jätkuvate investeeringuprojektide summa. 8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus Reguleeritav vara ja kapitalikulu ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele vee-ettevõtjatele tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka. ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse põhivara hulka järgmist: 1) pikaajalised finantsinvesteeringud; 2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi. Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse Metoodika punktis 7.7 sätestatut. Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale. Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:  45 (64) RV = RVr + KK , kus: RV - reguleeritav vara; RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. Metoodika p 7.15 kohaselt, kui ettevõtja raamatupidamises on teostatud põhivara ümberhindlusi ja/või oluliselt muudetud põhivara kuluminorme või kui põhivara kuluminormid ei vasta selle kasulikule elueale, teostatakse reguleeritava vara ja kapitalikulu arvestus vastavalt punktile 7.16. Metoodika p 7.16 järgi kasutatakse kapitalikulu ja reguleeritava vara arvutamisel järgmisis valemeid: 7.16.8) Veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum kujuneb alljärgnevalt: PKhinnad = PKenne p.a + PKpärast p.a kus: PKhinnad - veeteenuse hinda lülitatav põhivara kulum; PKenne p.a - põhivara kulum enne piiraastat soetatud põhivarale; PKpärast p.a - põhivara kulum pärast piiraastat soetatud põhivarale. 7.16.9) Enne piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt: PKenne p.a = PVjääkmenne p.a × normenne p.a kus: PVjääkmenne p.a - enne piiraastat soetatud põhivara jääkmaksumus piiraasta alguses; normenne p.a - kuluminorm enne piiraastat soetatud põhivarale. 7.16.10) Pärast piiraastat soetatud põhivaralt arvestatakse kulumit alljärgnevalt: PKpärast p.a = (PVsoetusmpärast p.a + 0,5 × I) × normpärast p.a kus: PVsoetusmpärastp.a - pärast piiraastat soetatud põhivara soetusmaksumus; I - investeeringud põhivarasse; normpärast p.a - kuluminorm pärast piiraastat soetatud põhivarale. 7.16.11) Reguleeritava vara arvestus toimub alljärgnevalt kus: RV - reguleeritava vara väärtus; PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses; PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. 7.16.12) Põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus leitakse alljärgnevalt: PV1 = PV0 + I – PK – M kus: PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses; I - investeeringud põhivarasse; PK - põhivara kulum;  46 (64) M - müüdud või mahakantud põhivara jääkmaksumus. ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja tema võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara. Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul. Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) arvestamise eesmärk põhivara soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea vältel. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt. Põhjendatud tulukus ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab. Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt: PT = RV × WACC; kus: PT - põhjendatud tulukus; RV - reguleeritava vara väärtus; WACC - kaalutud keskmine kapitali hind; Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC) leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud keskmise kapitali hinna arvutamiseks“ 40 . Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%. 8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu ASTV soetatud veeteenusega seotud põhivara lülitamise kohta reguleeritava vara koosseisu. Hinnamenetluses esitas ASTV veevaldkonna põhivarade soetus- ja jääkmaksumuste, investeeringute ning kapitalikulu andmed ehk põhivarade järjepideva arvestuse aastate 2023 – 2025 kohta (vt Tabel 23). ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p.-dest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab 40 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.  47 (64) Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara jääkmaksumust. Alljärgnevas tabelis on kajastatud ainult ASTV omavahendite ja laenukohustuste arvelt soetatud veevaldkonna põhivarade arvestus, mis ei sisalda liitumistasude ja sihtfinantseerimise arvel teostatud investeeringuid. Veevaldkonna põhivara sisaldab ka sademevee ärajuhtimise ja puhastamise varasid, mille eest kohalikult omavalitsuselt saadava kompensatsiooni arvestuspõhimõtted muutusid 2024.a-l. Andmete järjepidevuse tagamiseks on allolevas tabelis esitatud veevaldkonna varad, millest hiljem eristatakse veeteenusega seotud osa. Tabel 23 Veevaldkonnaga seotud põhivara arvestus rida Veevaldkonna põhivara arvestus ühik 2023 2024 2025 Põhivara soetusmaksumus aasta alguses koos maa ja 1 tuh € 326754,8 352636,2 […] lõpetamata ehitisega 1.1 sh materiaalne ja immateriaalne põhivara tuh € 319727,7 341223,1 […] Põhivara jääkmaksumus aasta alguses koos maa ja 2 tuh € 187098,6 206810,7 […] lõpetamata ehitisega 3 Investeeringud tuh € 29037,4 48782,8 […] 4 Kapitalikulu (põhivara kulum) tuh € 8923,7 9687,1 […] 5 Müüdud/likvideeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € 3156,0 0,0 […] 6 Müüdud/likvideeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € 401,6 0,0 […] 7 Ümberklassifitseeritud põhivara soetusmaksumuses tuh € 0,0 0,0 […] 8 Ümberklassifitseeritud põhivara jääkmaksumuses tuh € 0,0 0,0 […] rida Veevaldkonna põhivara arvestus ühik 2023 2024 2025 9 Keskmine kuluminorm soetusmaksumuse suhtes* % 2,7 2,6 […] Põhivara soetusmaksumus aasta lõpus koos maa ja 10 tuh € 352636,2 401419,0 […] lõpetamata ehitisega Põhivara jääkmaksumus aasta lõpus koos maa ja 11 tuh € 206810,7 245906,4 […] lõpetamata ehitisega * Keskmine kuluminorm (rida 9) = kapitalikulu (rida 4) / [materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusmaksumus aasta alguses (rida 1.1) + 0,5 × investeeringud (rida 3) ] × 100. ASTV Hinnataotlusega esitatud andmeid investeeringute kohta on käsitletud käesoleva otsuse punktis 7. Konkurentsiamet pidas p-s 7 põhjendatuks aastatel 2023 – 2025 teostatud ja teostatavaid veevaldkonnaga seotud investeeringuid summas […] tuh € (sealhulgas […] tuh € 2026.al jätkuvate investeeringuprojektide summa), mistõttu on põhjendatud arvestada nimetatud investeeringud ka põhivara koosseisu. Tabelist (vt Tabel 23) nähtub, et regulatsiooniperioodi alguses on ASTV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veevaldkonna põhivara soetusmaksumus […] tuh €, millest materiaalne ja immateriaalne põhivara moodustavad […] tuh €. Lisaks sellele on ASTV bilansis veeteenuse osutamiseks vajalikku vara, mis on soetatud liitumistasudest ning mida ei ole kajastatud ülaltoodud tabelis. Regulatsiooniperioodi alguses on liitumistasudest soetatud ning veeteenuse osutamiseks kasutatava põhivara soetusmaksumus […] tuh € ja jääkmaksumus […] tuh €.  48 (64) 8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara ASTV Hinnataotluses prognoositud kapitalikulu […] tuh € Hinnataotluses esitatud andmetel on veevaldkonna põhivarade kapitalikuluks regulatsiooniperioodil […] tuh €, millest lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni varade kapitalikulu on […] tuh €. Viimase summa katab halduslepingu alusel Tallinna linn. Seega on veeteenuse hinda lülitatavaks kapitalikuluks […] tuh € ([…]– […]= […]). Konkurentsiamet seisukoht kapitalikulu […] tuh € kohta ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas väljendab põhivara kulum. ÜVVKS § 54 lg 2 kohaselt lähtutakse põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele elueale. Hinnataotluse kohaselt kujuneb ASTV veevaldkonnaga seotud varadelt arvestatud kapitalikuluks regulatsiooniperioodil 11 471,76 tuh €. Veevaldkonnaga seotud varade keskmiseks kapitalikulunormiks kujuneb ASTV esitatud andmete kohaselt 2,5% (vt Tabel 23 rida 9 veerg 2025) ehk veeteenuse varade keskmiseks elueaks on 40,0 aastat (100 / 2,5 = 40,0). Kapitalikulu arvutamisel kasutatavate kuluminormide kohta on ASTV Hinnataotluse kaaskirjas selgitanud: kuluminormide rakendamisel oleme võtnud arvesse torustike amortiseerimisel normi 2,5% aastas, mis annab vara kasulikuks elueaks 40 aastat, v.a üksikud erandid, mille puhul on teada, et vara tegelik eluiga on oluliselt lühem, millisel juhul oleme lähtunud vara tegelikust elueast. Masinate ja seadmete osas oleme kasutanud amortisatsiooninorme, mis vastavad varade kasulikule elueale ning jäävad vahemikku 3,33%-25%. Keskmise ja pika kasutuseaga pumpade amortisatsioonimääradeks on vastavalt 4% ja 5%. Selgituses märgitud eluigasid ja kuluminorme kasutab ASTV veeteenuse hinna arvutamisel Hinnataotluses. Ettevõtte raamatupidamises kasutatavad kuluminormid erinevad mõnevõrra eelkirjeldatud normidest. Kokkuvõtlikult on Hinnataotluse ja kaaskirja andmete kohaselt ASTV veevaldkonnaga seotud varade kapitalikulu arvutamisel kasutatavad kuluminormid ja varade kasulikud eluead järgmised: Põhivara Kuluminorm Kasulik eluiga 41 Võrgustikud ja torustikud ,5 – 8,33 % 12 - 40 aastat Tootmishooned 2,5 % 40 aastat Reservuaarid ja mahutid 2,5 – 12,5 % 8 – 40 aastat Masinad ja seadmed 3,33 – 50 % 2 – 30 aastat Konkurentsiamet võrdles ASTV Hinnataotluses kasutatud varade eluigasid KIK-i administreeritavate EL Ühtekuuluvusfondist toetatavate projektide Juhendmaterjalides42 kajastatud varade arvestuslike kasulike eluigadega (vt Tabel 24). Tabel 24 KIK soovitatud veeteenuse osutamisel kasutatavate varade eluead 41 ) Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 lisa 2 “Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“ p 9 kajastatud varade kasulikud eluead (perioodi 2014-2020 ÜF toetuste puhul). 42 1) Keskkonnaministri 01.07.2009.a määruse nr 34 lisa 2 “Juhendmaterjal projekti teostatavusuuringu, finants- ja majandusanalüüsi ning keskkonnamõjude eelhinnangu koostamiseks, kui projekti kaasrahastamise taotlus esitatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondile“ II osa p 10 kajastatud varade kasulikud eluead.  49 (64) Rida Põhivara liik KIK soovitus (eluiga aastat) 1. Võrgustikud, torustikud 40 2. Tootmishooned 40 3. Reservuaarid ja mahutid 40 4. Masinad ja seadmed 15 Eelnevatest andmetest nähtub, et ASTV kasutatavad varade kasulikud eluead on osalt pikemad, osalt võrdsed ja osalt lühemad kui KIK soovitatud eluead. ASTV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud varade 2025.a keskmine eluiga 40 aastat näitab, et valdav osa ASTV veeteenuse varadest on pika elueaga põhivarad (torustikud, tootmishooned).. Kuna ASTV rakendab Hinnataotluses uuemate veevaldkonnaga seotud põhivarade amortiseerimisel eluigasid, mis ei ole lühemad KIK Juhendmaterjalides kajastatud varade arvestuslikest kasulikest eluigadest ning vanemate varade puhul lähtub varade eeldatavast kasutuseast, peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV Hinnataotluses rakendatavaid kapitalikulunorme. Eeltoodud põhjendatud kapitalikulunormide rakendamisel ASTV veevaldkonna oma-vahendite ja kohustuste arvel soetatud põhivarale kujuneb kapitalikuluks […] tuh €. Kogu veevaldkonna kapitalikulust on ettevõtja eristanud purgimisteenuse ja lahkvoolse sademeveekanalisatsiooni kapitalikulu […] tuh €. Sellest tulenevalt on veeteenusega seotud kapitalikuluks […] tuh € ([…]– […]= […]). Kapitalikulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate varade kapitalikulu ning üheaegselt mõlema teenuse osutamiseks kasutatava vara kapitalikulu on jagatud mõlemale veeteenusele. Kapitalikulu jagamisel tegevuspiirkondade ja veeteenuste vahel on ASTV lähtunud tegevuspiirkondade ja veeteenuste müügikogustest. Teistele vee-ettevõtjatele kapitalikulu jagamisel on müügikogused võetud arvesse vähendatud osakaalus, s.t korrutanud koefitsiendiga 0,5. ASTV selgitustel on 0,5 määra koefitsient kujundatud lähtuvalt asjaolust, et ettevõtja ei osuta teistele veeettevõtjatele täisteenust, nii nagu ASTV teeb seda teenuse vahetu osutajana oma tegevuspiirkondades. Eeltoodud jagamisprintsiibist lähtuvalt jaguneb veeteenuse kapitalikulu […] tuh € ASTV piirkondade ja veeteenuste vahel järgnevalt: 1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee teenuse kapitalikulu […] tuh €; 2) Maardu piirkonna võetud joogivee teenuse kapitalikulu […] tuh €; 3) Teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee teenuse kapitalikulu […] tuh €; 4) Tallinna-Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kapitalikulu […] tuh €; 5) Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kapitalikulu […] tuh €; 6) Teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise kapitalikulu […] tuh €. Eelnevat arvesse võttes ja ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda kapitalikulu […] tuh € (s.h võetud joogivee teenusega seotud kapitalikulu […] tuh € ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenusega seotud kapitalikulu […] tuh €).  50 (64) Otsuse punktis 8.1 märgitud ASTV omavahenditest ja laenukohustusest soetatud veevaldkonnaga seotud põhivara koosseisu ja kapitalikulu […] tuh € järgi kujuneb veevaldkonna põhivarade jääkmaksumuseks regulatsiooniperioodi lõpus […] tuh € (vt Tabel 23 rida 11 veerg 2025), millest veeteenusega seotud varade jääkmaksumuseks on […] tuh €. Reguleeritav vara Kontrollimaks veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust leiab Konkurentsiamet ASTV reguleeritava vara väärtuse lähtudes ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7. Metoodika p 7.12 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus. Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest. 2019 Otsusest alates kasutab ASTV veeteenuse hinna arvutuses kapitalikulu norme, mis erinevad ettevõtte raamatupidamises kasutatavatest normidest. Tuginedes Metoodika p-s 7.15 märgitule kasutab Konkurentsiamet reguleeritava vara arvestamisel Metoodika p-s 7.16.11 esitatud valemit: kus: RV - reguleeritava vara väärtus; PV0 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi alguses; PV1 - põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus; KK - käibekapital. ASTV omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenuse osutamisega seotud põhivarade jääkmaksumus koos maa ja lõpetamata ehitusega on regulatsiooniperioodi alguses PV0=[…] tuh € ja perioodi lõpus PV1=[…] tuh €. ASTV Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2022.a-l 46 993,1 tuh €, 2023.a-l 53 624,4 tuh € ja 2024.a-l 56 602,0 tuh €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 52 406,5 tuh € [(46 993,1 + 53 624,4 + 56 602,0) / 3 = 52 406,5]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 2620,3 tuh € (52 406,5 × 5 / 100 = 2620,3). Esitatud andmete ja reguleeritava väärtuse arvutusvalemi kohaselt (vt Metoodika p 7.16.11) kujuneb ASTV reguleeritava vara väärtuseks […] tuh € (([…]+ […]) /[…]+ […]= […]). Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV reguleeritava vara väärtust […] tuh €, kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 ja Metoodikas kajastatul ega sisalda tarbijate liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara. Reguleeritava väärtuse jagamisel erinevate piirkondade ja veeteenuste vahel on ASTV kasutanud eespool kapitalikulu jagamise kohta kirjeldatud põhimõtteid. 8.3. Põhjendatud tulukus ASTV Hinnataotluses prognoositud tulukus […] tuh € Hinnataotluses soovib ASTV veeteenuse hinda lülitada tulukust summas […] tuh €. Konkurentsiameti seisukoht tulukuse […] tuh € kohta Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5, s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus  51 (64) veeettevõtja investeeritud kapitalilt. ASTV on Tallinna, Saue ja Maardu linnas ning Saku valla Männiku küla Männiku tee piirkonnas ja Harku valla Laabi tegevuspiirkonnas veeteenuseid pakkuv monopoolne ettevõte, mistõttu tarbijatel puudub võimalus osta ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenust konkureerivatelt ettevõtjatelt. ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja 7.12 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse punkt 8.2). Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale põhjendatud tulunormi rakendamisel. Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks ASTV reguleeritava vara väärtuse summas 279 405,4 tuh €. ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 8.4 lähtuvalt kujuneb tulukus rakendades reguleeritava vara väärtusele […] tuh € põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. Seega kujuneb ASTV veeteenuse hinda lülitatavaks maksimaalseks põhjendatud tulukuseks […] tuh € (reguleeritav vara […] tuh € × WACC 6,28% = […] tuh €). ASTV lülitab veeteenuse hinda tulukust […] tuh €, mis ei ületa Metoodika punkti 8 põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat […] tuh €. ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Metoodika p 7.11). Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 25) kontrollimaks, kas ASTV taotletav müügitulu on piisav tagamaks vee-ettevõtjale piisavat vaba raha ÜVVKS § 53 lg 2 tulenevate, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste katmiseks. Tabel 25 ASTV vaba raha rida Näitaja 2025 (tuh €) 1 Vee erikasutusõiguse tasu […] 2 Saastetasu […] rida Näitaja 2025 (tuh €) 3 Elektri kulu […] 4 Kemikaalide kulu […] 5 Muda käitluskulu […] 6 Muud tegevuskulud […] 7 Infrastruktuuri rendikulu […] 8 Järelevalvetasu […] 9 Laenukohustised […] 10 Põhjendatud väljaminev kassavoog regulatsiooniperioodil (ridade 1-9 summa) […] 11 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu (sisse tulev kassavoog) […] 12 Vaba raha […]  52 (64) Tabel 25 andmetest selgub, et ASTV taotletud veeteenuse hindadega saadav müügitulu on […] tuh € (vt Tabel 25 rida 11 ja Tabel 31 rida 10). Samas on ettevõtte põhjendatud kulutuste ja laenukohustuste summa kokku […] tuh € (vt Tabel 25 rida 10) s.h veeteenusega seotud laenukohustuste katmiseks minev summa […] tuh € (vt Tabel 25 rida 9). Seega on veeettevõtjale tagatud läbi veeteenuse hinna peale põhjendatud kulude ja laenukohustuste kandmist vaba raha […] tuh € (vt Tabel 25 rida 12). ASTV taotletud veeteenuse hind tagab müügitulu, mis võimaldab ÜVVKS § 50 lg 1 ning ÜVVKS § 53 lg 2 täitmist, kuna veeteenuse hinnaga on tagatud põhjendatud kulude katmine, mõistlikel tingimustel võetud finantskohustuste tagasimaksmine (vt Tabel 25 rida 9) ning vee-ettevõtjale jääb vaba raha […] tuh € (vt Tabel 25 rida 12) ettevõtte jätkusuutlikuks majandustegevuseks. Eeltooduga on Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt kontrollinud, et ASTV veeteenuse hinnas kajastub tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt põhjendatud ulatuses […] tuh €. Lähtudes reguleeritava vara ja käibekapitali jagunemisest tegevuspiirkondade ja veeteenuste vahel jaguneb tulukus järgmiselt: 1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee teenuse tulukus […] tuh €; 2) Maardu piirkonna võetud joogivee teenuse tulukus […] tuh €; 3) Teiste vee-ettevõtjate võetud joogivee teenuse tulukus […] tuh €; 4) Tallinna-Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise tulukus […] tuh €; 5) Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise tulukus […] tuh €; 6) Teiste vee-ettevõtjate reovee ärajuhtimise ja puhastamise tulukus […] tuh €; 7) Põhiteenustega seotud teenuste tulukus […] tuh €. 8.4. ASTV põhivahendite renditasu kujunemine ASTV Hinnataotluses prognoositud põhivahendite rendikulu […] tuh € ASTV soovib lülitada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda tasu Maardu linnas ja Saue linnas veeteenuse osutamiseks kasutatavate varade renditasu ehk infrastruktuuri rendikulu. Ülevaade aastatel 2021-2024 makstud infrastruktuuri rendikuludest ning 2025.a-ks prognoositud rendikulust on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 26). Tabel 26 Infrastruktuuri rendikulu rida Infrastruktuuri rendikulu ühik 2021 2022 2023 2024 2025 1 Kokku infrastruktuuri rendikulu tuh € 1074,67 1015,23 973,69 1076,97 […] 2 sh Saue valla infrastruktuuri rent tuh € 11,01 18,75 14,96 43,41 […] 3 sh Maardu linna infrastruktuuri rent tuh € 1063,66 996,48 958,73 1033,56 […] 3 Kogu rendikulu muutus % -5,5 -4,1 10,6 […] Renditasu põhjendatuks lugemiseks on vajalik analüüsida vastava summa põhjendatust lähtuvalt ÜVVKS-is veeteenuse hinna kujundamisele kehtestatud nõuetest. Lepingupooled võivad vara kasutuse eest tasutava rendisumma kokku leppida lähtuvalt väga erinevatest teguritest, mille hulgas rendileandja kulud seoses rendile antud varaga ei ole tingimata määravaks. Seepärast ei saa Konkurentsiamet tingimusteta aktsepteerida kokkuleppelist rendisummat veeteenuse hinda  53 (64) lülitatava põhjendatud kuluna. Selleks, et ASTV poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni varade kasutamise eest tasutava rendisumma lülitamine veeteenuse hinda oleks põhjendatud, ei tohi rendisumma ületada Metoodika p. 5 põhjal arvutatud kapitalikulu ja Metoodika p. 6 põhjal arvutatud põhjendatud tulukuse summat. Seda põhjusel, et ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja p 4 nimetatud põhjendatud investeeringud olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni-süsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks lülitatakse veeteenuse hinda läbi põhivara kulumi (kapitalikulu) investeeringu eluea jooksul (Metoodika p. 5) ning ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 nimetatud põhjendatud tulukus arvestatakse vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt (Metoodika p. 6). Seega lähtub Konkurentsiamet ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni põhivarade rendisumma suurusele hinnangu andmisel põhimõttest, et renditava vara eest makstav tasu ei kajastuks veeteenuse hinnas suuremas ulatuses, kui olukorras kus need varad oleksid ASTV omandis oleva reguleeritava vara koosseisus, millelt arvestatakse kapitalikulu ja põhjendatud tulukust vastavalt ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatule. Konkurentsiameti seisukoht põhivahendite rendikulu […] tuh € kohta ASTV maksab infrastruktuuri renditasu Saue linnas ja Maardu linnas ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni varade kasutamise eest. Konkurentsiamet tegi renditavate varade andmetega kontrollarvutused regulatsiooniperioodi põhjendatud renditasu kujunemise kohta. Arvutustest selgus, et ASTV veeteenuse hinda lülitatud rendikulu summa ei ületa ega erine oluliselt kontrollarvutuse tulemusest. Tuginedes ÜVVKS § 50 lg 3, 4 ja 5 ja kontrollarvutustele peab Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV taotletud põhivahendite rendikulu […] tuh € lülitamist veeteenuse hinda. Lähtudes renditasu komponentide jagunemisest tegevuspiirkondade ja veeteenuste vahel jaguneb renditasu järgmiselt: 1) Tallinna-Saue piirkonna võetud joogivee teenuse kulu […] tuh €; 2) Maardu piirkonna võetud joogivee teenuse kulu […] tuh €; 3) Tallinna-Saue piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu […] tuh €; 4) Maardu piirkonna reovee ärajuhtimise ja puhastamise kulu […] tuh €; 9. Veeteenuse hind Metoodika punkti 3.3 järgi on veeteenuse hinna arvutamise aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil (Tlubatud), mis arvutatakse põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukusealusel alljärgneva valemiga: Tlubatud = MK+TK+PK+PT, kus: Tlubatud - lubatud müügitulu; MK - muutuvkulud TK - muud tegevuskulud; PK - põhivara kulum (kapitalikulu); PT - põhjendatud tulukus. Metoodika punkti 3.4 järgi peab lubatud müügitulu jagamine erinevate veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile: 𝑇𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣 = 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 kus: Tlubatud+jv - vastava veeteenuse lubatud müügitulu; n - veeteenus.  54 (64) Tulenevalt Metoodika punktist 3.5 leitakse konkreetsed veeteenuse hinnad/tasud konkreetse veeteenuse lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel vastava teenuse müügikogusega: [€/m3, €/tk] , kus: 𝑇(𝑙𝑢𝑏𝑎𝑡𝑢𝑑+𝑗𝑣)𝑛 - vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil; mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil; hindn - vastava veeteenuse hind/tasu regulatsiooniperioodil. Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud ASTV prognoositud müügikogused, punktis 6 tegevuskulud, punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille põhjal kujunevad veeteenuse hinnad alljärgnevas tabelis kajastatuks (vt Tabel 27). Tabel 27 Veeteenuse hindade kujunemine  Tallinna ja Saue Tallinna ja Saue piirkond Maardu piirkond Teised vee-ettevõtjad ning Maardu piirkond Rida Hinnakomponendid Ühik KOKKU Reovee Reovee Reovee Võetud Võetud Võetud Põhiteenustega ärajuhtimine ja ärajuhtimine ja ärajuhtimine ja joogivesi joogivesi joogivesi seotud teenused puhastamine puhastamine puhastamine 1 Tegevuskulud tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 2 Muutuvkulud tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 3 Vee erikasutusõiguse tasu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 4 Saastetasu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 5 Elektri kulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 6 Kemikaalide kulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 7 Mudakäitluskulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 8 Muud tegevuskulud tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 9 Põhivahendite rendikulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 10 Kapitalikulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 11 Tulukus tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 12 Lubatud müügitulu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 13 Järelevalvetasu tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 14 Lubatud müügitulu järelevalvetasuga tuh € […] […] […] […] […] […] […] […] 15 Veeteenuse müügikogus tuh m3 […] […] […] […] […] […] […] […] 16 Kaalutud keskmine veeteenuse hind €/m3 1,15 1,24 1,97 2,06 0,85 0,80 - - KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks määrata ettevõtja sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega. ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa: 1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine; 2) purgimisteenuse osutamine ÜVVKS § 47 tähenduses; 3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega. KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga. ASTV on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt: 1) Vee erikasutusõiguse tasu on ASTV täies ulatuses lülitanud tasusse võetud joogivee eest. Tasu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.1. Kuna vee erikasutusõiguse tasu on otseselt seotud võetud joogivee teenuse osutamisega, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks vee erikasutusõiguse tasu lülitamist tasusse võetud joogivee eest. 2) Saastetasu on ASTV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Tasu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.2. Kuna saastetasu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks saastetasu kulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 3) Elektrienergia kulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel võttes aluseks konkreetse teenuse osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektri kulu. Elektrienergia kulu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.3. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud elektri kulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna; b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud objektide elektrikulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 4) Kemikaalide kulu on ASTV jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse vahel lähtudes konkreetse kemikaali kasutusotstarbest. Kemikaalide kulu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.4. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud kemikaalide kulu jagamise põhimõtteid, sest: a) põhjendatud on võetud joogivee teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu lülitamine tasusse võetud joogivee eest, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna;  58 (64) Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 b) põhjendatud on reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega seotud kemikaalide kulu lülitamine reovee ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, kuna iga teenuse osutamiseks tehtav kulu peab leidma katet läbi selle teenuse hinna. 5) Mudakäitluskulu on ASTV täies ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kulu jagamist piirkondade vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.1.5. Kuna mudakäitluskulu on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks mudakäitluskulu lülitamist tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 6) Muud tegevuskulud on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel vastavalt veeteenuse müügikoguse proportsioonile. Muude tegevuskulude jagamist piirkondade ja veeteenuste vahel on kirjeldatud käesoleva otsuse punktis 6.2. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud muude tegevuskulude jagamise põhimõtteid, kuna üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist ressursi vastavasse valdkonda lülitada. 7) Kapitalikulu on ASTV jaganud piirkondade ja veeteenuste vahel käesoleva otsuse punktis 8.2 kirjeldatud põhimõtete kohaselt. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud kapitalikulu jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatava varaga seotud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas. 8) Tulukuse on ASTV jaganud piirkondade ja veeteenuste vahel käesoleva otsuse punktis 8.3 kirjeldatud põhimõtete kohaselt. Konkurentsiamet peab põhjendatuks ASTV kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse. Järelevalvetasu ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras. 01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS § 531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus, maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS § 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale. KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle antud haldusaktis märgitud müügitulust. KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30. september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub järelevalvetasu riigieelarvesse. ASTV on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud Hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast  59 (64) regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 117,18 tuh €, mille lülitab veeteenuse hinda vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 27 rida 13). Võttes arvesse, et veeettevõtjal lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1 ja § 531 lg 5 p 4 tulenev kohustus tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 117,18 tuh € veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 27 rida 13 veerg „Kokku“). Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et ASTV on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu koos järelevalvetasuga jagamisel põhjendatuks loetud müügikogusega saadakse konkreetse veeteenuse hind. 9.1. Tasu võetud joogivee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele Tallinna ja Saue piirkonnas ÜVVKS § 50 lg 3 kohaselt ei tohi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind olla eri tarbijate või nende rühmade suhtes diskrimineeriv. ÜVVKS § 73 lg 1 kohaselt, kui vee-ettevõtja on kehtestanud juriidilistele ja füüsilistele isikutele erinevad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad, kohustub ta viima hinnad võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlla kolme aasta jooksul ÜVVKS jõustumisest arvates. Käesoleval ajal kehtivad ASTV Tallinna ja Saue tegevuspiirkonnas füüsilistele ja juriidilistele isikutele erinevad tasud võetud joogivee ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse eest, mis on määratud Konkurentsiameti 24.09.2024 otsusega nr 9-3/2024-020 järgmiselt: Tabel 28 Tallinna ja Saue piirkonnas kehtivad füüsiliste ja juriidiliste isikute hinnad Füüsilised Juriidilised rida Tallinna ja Saue piirkond ühik isikud isikud 1 Tasu võetud joogivee eest €/m3 0,85 1,65 2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 1,00 1,82 Käesolevas Hinnataotluses kahandab vee-ettevõtja Tallinna ja Saue füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hindade vahet, kuid hindade ühtlustamise planeerib ettevõtja teostada ÜVVKS-ist tuleneva aja jooksul ehk hiljemalt 01.07.2026. ASTV teostatud hinnavahe kahandamise tulemusena kujunevad võetud joogivee ja reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinnad järgmiseks (vt Tabel 29): Tabel 29 Taotletud tasu võetud joogivee ning reovee ärajuhtimise ning puhastamise eest füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele Füüsilised Juriidilised rida Tallinna ja Saue piirkond ühik isikud isikud 1 Tasu võetud joogivee eest €/m3 1,06 1,46 2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest €/m3 1,04 1,87 Lisast 1 selgub, et ettevõtja on kahandanud Hinnataotluses füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuste summaarset hinnavahet (vt lisa 1 rida „Hinnavahe kahandamine“). Ettevõtja on selgitanud, et soovib jätkata järk-järgulist hinnavahe kahandamist, et füüsiliste isikute veehinna üleminek ühtlustatud hinnale oleks sujuvam.  60 (64) 9.2. Põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri ASTV soovib oma tegevuspiirkonnas rakendada põhiteenustega seotud teenuste hinnad, sest ASTV- l on nende teenuste osutamise ainuõigus ning klientidel puudub valikuvõimalus osta neid teenuseid mõnelt teiselt teenusepakkujalt. ÜVVKS § 58 lg 2 kohaselt peab Konkurentsiamet kontrollima, et taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes §-s 50 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust. ASTV taotletud põhiteenustega seotud teenuste hinnad ASTV Hinnataotluses esitatud põhiteenustega seotud teenuste (edaspidi ka lisateenuste) hindade ja müügitulu kujunemine on toodud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 30). Tabel 30 Põhiteenustega seotud teenuste hindade kujunemine ja müügitulu Põhiteenustega Tööjõukul Mehha Veearvesti Muud Põhjendatu Järelevalvetas seotud teenused u - d teenuse d tulukus u Teenus Müügikogu Müügitul kogu nismid d e hind s u tegevuspiirkonn e as kulu €/h või Ühik € € € € € € €/tk h või tk tuh € Veemagistraalid e sulgemised 162,3 1 79,79 72,77 0 9,00 0,51 0,31 367 59,59 (min arvestuslik 8 aeg 1 tund) Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise 460,5 2 korral iga tund 312,65 145,53 0 0,00 1,44 0,88 50 23,03 0 probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine: 3 veearvesti DN 0 0 64,00 0 0 0,13 64,13 72 4,64 15-20 4 veearvesti DN 0 0 107,50 0 0 0,22 107,7 2 0,22 25-32 2 5 veearvesti DN 0 0 143,00 0 0 0,29 143,2 1 0,14 40 9 6 veearvesti DN 0 0 363,60 0 0 0,73 364,3 1 0,36 50 3 7 veearvesti DN 0 0 233,28 0 0 0,47 233,7 1 0,23 80 5 8 veearvesti DN 0 0 249,12 0 0 0,50 249,6 1 0,25 100 2 9 KOKKU 88,45  61 (64) Konkurentsiameti seisukoht põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja kohta ASTV on põhiteenustega seotud teenuste tasu kujundamisel lähtunud teenuse osutamiseks kuluvast ajast ning vajalikest kuludest (tööjõu-, materjali ja veearvestite ostu kuludest, mille üle on ettevõtja pidanud eraldi arvestust) ning tulukusest. Konkurentsiamet on käesolevas hinnamenetluses kontrollinud ASTV põhiteenustega seotud teenuste kulupõhisust ning jõudnud järeldusele, et ettevõtja on lülitanud iga monopoolse teenuse hinda vaid konkreetse teenuse osutamiseks vajalikud otsekulud (tööjõukulud, mehhanismide kulud, veearvesti kulu ja muud teenusega seotud kulud) ja tulukust põhjendatud ulatuses, mille tulemusel on saadud iga konkreetne monopoolse teenuse hind (vt Tabel 30 veerg „Teenuse hind“). Kuna ettevõtja on iga toote või teenuse tasu arvutamise aluseks olevate kulude eristamisel lähtunud teenuse osutamiseks vajalikest kuludest ning objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, siis on selline lähenemine kooskõlas KonkS § 181 ning ÜVVKS § 50 lg 1 sätestatuga. Seega loeb Konkurentsiamet põhjendatuks ASTV põhiteenustega seotud teenuste hinnakirja järgmiselt: Hinna rida Teenus Hind ühik 1 Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 162,38 €/h Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku 2 vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi 460,50 €/h lõppemiseni (min arvestuslik aeg 1 tund) Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti 3 asendamine: 4 veearvesti DN 15-20 64,13 €/tk 5 veearvesti DN 25-32 107,72 €/tk 6 veearvesti DN 40 143,29 €/tk 7 veearvesti DN 50 364,33 €/tk 8 veearvesti DN 80 233,75 €/tk 9 veearvesti DN 100 249,62 €/tk 10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuste hindadega Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise eest saadav tulu taotletud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud müügitulu (vt Tabel 31). Tabel 31 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil Müügikogus Veeteenuse Müügitulu rida Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil (tuh m3) hind (tuh €) Tasu võetud joogivee eest füüsilised isikud / Tallinn ja 1 Saue […] 1,06 […] Tasu võetud joogivee eest juriidilised isikud / Tallinn ja 2 Saue […] 1,46 […] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilised 3 isikud / Tallinn ja Saue […] 1,04 […] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4 juriidilised isikud / Tallinn ja Saue […] 1,87 […] 5 Tasu võetud joogivee eest / Maardu […] 1,97 […]  62 (64) 6 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest / Maardu […] 2,06 […] 7 Tasu võetud joogivee eest / teised vee-ettevõtjad […] 0,85 […] Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest / teised 8 vee-ettevõtjad […] 0,80 […] Põhiteenustega seotud teenuste müügitulu (otsuse 9 punkt 9.2) […] 10 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu […] 11 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga […] Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav planeeritav tulu […] tuh € (vt Tabel 31 rida 10) ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud müügitulu […] tuh € (vt Tabel 27 rida 14 veerg Kokku ja Tabel 31 rida 11). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning Metoodikast otsustan: 1) Määrata AS Tallinna Vesi taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad: Tallinna ja Saue linn tasu võetud joogivee eest füüsilistele isikutele 1,06 €/m3 tasu võetud joogivee eest juriidilistele isikutele 1,46 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest füüsilistele isikutele 1,04 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest juriidilistele isikutele 1,87 €/m3 Maardu linn tasu võetud joogivee eest 1,97 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 2,06 €/m3 Teised vee-ettevõtjad tasu võetud joogivee eest 0,85 €/m3 tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 0,80 €/m3 2) Määrata AS Tallinna Vesi põhiteenustega seotud teenuste hinnakiri: Veemagistraalide sulgemised (min arvestuslik aeg 1 tund) 162,38 €/h Ette teatamata veemagistraali sulgemine ja sulgemine veetorustiku vigastamise korral iga tund probleemi tekkimisest probleemi lõppemiseni 460,50 €/h (min arvestuslik aeg 1 tund) Varastatud või kliendi süül kasutamiskõlbmatuks muutunud veearvesti asendamine: veearvesti DN 15-20 64,13 €/tk veearvesti DN 25-32 107,72 €/tk veearvesti DN 40 143,29 €/tk veearvesti DN 50 364,33 €/tk veearvesti DN 80 233,75 €/tk veearvesti DN 100 249,62 €/tk  63 (64) Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad AS Tallinna Vesi klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa vastavas kohalikus omavalitsuses kehtiva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas kehtestatud reostusnäitajate piirväärtusi (vt ka otsuse p 4). 3) Ettevõtja peab Tallinna ja Saue tegevuspiirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste hinnad viima vastavusse võrdse kohtlemise põhimõttega hiljemalt 01. juuliks 2026. 4) Ettevõtja peab esitama perioodil 01.01.2025 – 30.09.2025 teostatud investeeringute nimekirja hiljemalt 01.11.2025. Nimekirjas kasutada Tabeli 22 alajaotuseid ning eristada põhivarana arvele võetud varad ja lõpetamata ehitised. 5) Ettevõtja peab esitama perioodil 01.10.2025 – 31.03.2026 teostatud investeeringute nimekirja hiljemalt 01.05.2026. Nimekirjas kasutada Tabeli 22 alajaotuseid ning eristada põhivarana arvele võetud varad ja lõpetamata ehitised ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja veeettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes. Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest, mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse. Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Lisa 1 Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hinnavahe Lisa 2 AS Tallinna Vesi investeeringud 2023-2025  64 (64) Lisa 1 Tallinna ja Saue piirkonna füüsiliste ja juriidiliste isikute veeteenuse hinnavahe (vt otsuse punkt 9.1.) Kehtiv hind (24.09.2024 Taotletav hind Otsus) Veeteenuse hind Tallinna ja Saue Tasu Tasu reovee Tasu Tasu reovee piirkonna füüsilistele ja juriidilistele võetud ärajuhtimise ja võetud ärajuhtimise ja rida isikutele joogivee puhastamise joogivee puhastamise eest eest eest eest A B C D E 3 1 Hind füüsilistele isikutele (€/m ) 0,85 1,00 1,06 1,04 3 2 Hind juriidilistele isikutele (€/m ) 1,65 1,82 1,46 1,87 3 3 Hinnavahe (rida 2 – rida 1, €/m ) 0,80 0,82 0,40 0,83 Hinnavahe kahandamine (rida 3 veerg 4 -0,40 0,01 D – B ja E – C, €/m3) Lisa 2 AS Tallinna Vesi investeeringud 2023-2025 (vt lisatud fail) Saatja: Chelly Siniväli - KA </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=935D064086144688AB2A59ABCCD159B3-A6482F18-B3> Saaja: Kadi Orm Teema: Konkurentsiameti veeteenuse hinnaotsused Lugupeetud Kadi Orm Maardu Linnavalitsus Käesoleva kirjaga edastan viimase, AS Tallinna Vesi, hinnaotsuse. Lisatud manus on ärakiri, millest on ärisaladused välja jäetud. Tervitades Chelly Siniväli Konkurentsiamet From: Chelly Siniväli - KA Sent: Wednesday, January 28, 2026 1:10 PM To: Kadi Orm <[email protected]> Subject: Konkurentsiameti veeteenuse hinnaotsused Lugupeetud Kadi Orm Maardu Linnavalitsus Vabandan, et meie vastus on viibinud. Käesoleva kirjaga edastame Teile kolme vee-ettevõtja hinnaotsused (MTÜ Pirnipuu Vesi, MTÜ Ploomipuu Vesi, aiandusühistu LAEVAANKUR). AS Tallinna Vesi hinnaotsuse edastamine viibib veel seoses täiendava pöördumisega ettevõtte poole. Edastame Teile AS Tallinna Vesi hinnaotsuse esimesel võimalusel, kui oleme saanud ettevõttelt vastused. Tervitades Chelly Siniväli Konkurentsiamet From: Chelly Siniväli - KA Sent: Thursday, December 11, 2025 12:06 PM To: 'Kadi Orm' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Teabenõude täitmisest keeldumine ja ärisaladuse eemaldamisest Lugupeetud Kadi Orm Maardu Linnavalitsus 04.12.2025 registreeriti Konkurentsiametis Teie teabenõue, mille kohaselt soovite, et amet väljastaks Teile nelja vee-ettevõtte (AS Tallinna Vesi, MTÜ Pirnipuu Vesi, MTÜ Ploomipuu Vesi, aiandusühistu LAEVAANKUR) osas koostatud hinnaotsused. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 alusel teabevaldaja keeldub teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. Teabevaldaja teeb teabenõude täitmisest keeldumise koos põhjendusega teabenõudjale teatavaks viie tööpäeva jooksul (AvTS § 23 lg 3). Teabevaldaja (käesoleval juhul Konkurentsiamet) on kohustatud võimaldama juurdepääsu tema valduses olevale teabele seaduses sätestatud korras (AvTS § 4 ja 9). Kui teabele juurdepääsu võimaldamine võib põhjustada juurdepääsupiiranguga teabe avalikuks tulemise, siis tagatakse juurdepääs üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Antud teabenõudega küsitud hinnaotsused sisaldavad ettevõtjate ärisaladusi ning sellest tulenevalt on otsustele seatud juurdepääsupiirangu aluseks AvTS § 35 lg 1 p 17 (teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust). Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg 2 alusel on ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad; 2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja 3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Konkurentsiamet on praktikas lugenud ärisaladuseks: Ärisaladuseks võib olla tehnilist laadi teave, mis puudutab oskusteavet, tootmissaladuste ja protsesside kirjeldused, tehnoloogilised uuendused jms. Samuti loetakse ärisaladuseks kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, äri- ja turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia ja strateegiliste otsuste kohta. Ka finantsalane teave võib olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmeid, mis ei tulene majandusaasta aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste vahendite hulk teatud ajahetkel. Ärisaladusena kaitstav teave peab olema spetsiifiline, nagu hinnakujundus, äristrateegiad, lepingutingimused ja kliendinimekirjad, kui need on ettevõtja jaoks kriitilise tähtsusega ja nende avalikustamine võiks tekitada ettevõtjale majanduslikku kahju. Regulaatori ülesandeid täites on Konkurentsiamet lugenud ärisaladuseks näiteks teabe ettevõtja reguleeritud varade hulga suurenemise ja investeeringute jaotuse kohta. Lähtudes eeltoodust, keeldub Konkurentsiamet teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 1 p 1 ja § 23 lg 3 alusel. Konkurentsiamet selgitab, et tegemist ei ole teabenõudega, mida on võimalik täita viie tööpäeva jooksul. Amet on pöördunud taotlustega vee-ettevõtjate (AS Tallinna Vesi, MTÜ Pirnipuu Vesi, MTÜ Ploomipuu Vesi, aiandusühistu LAEVAANKUR) poole hinnaotsustes ärisaladuse eemaldamiseks ning ootab ettevõtjatelt vastust hiljemalt 19.12.2025. Pärast seda väljastab Konkurentsiamet Teile küsitud hinnaotsused, millest on ärisaladus välja jäetud. Vaidluste tekkimisel ettevõtjatega või kui ettevõtjad esitavad põhistatud taotluse eelpool nimetatud tähtaja pikendamiseks võib dokumendi edastamine sellest sõltuvalt viibida. Tervitades Chelly Siniväli jurist õigusosakond [email protected] <mailto:[email protected]> Konkurentsiamet Tatari 39, 10134 Tallinn www.konkurentsiamet.ee <https://www.konkurentsiamet.ee/> From: Kadi Orm <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, December 9, 2025 8:30 AM To: Chelly Siniväli - KA <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Vs: Konkurentsiameti otsuste väljastamise palve Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Soovime Konkurentsiameti otsuseid. Lugupidamisega Kadi Orm jurist +372 6030 894 [email protected] <mailto:[email protected]> Kallasmaa tn 1, Maardu 74111 🌐 www.maardu.ee <http://www.maardu.ee/> ________________________________ Saatja: Chelly Siniväli - KA <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: esmaspäev, 8. detsember 2025 16:44 Adressaat: Kadi Orm <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: RE: Konkurentsiameti otsuste väljastamise palve TÄHELEPANU! Antud e-mail on saadetud väljaspoolt meie organisatsiooni. Palun ärge vajutage linkidele ega avage manuseid (juhul kui Te ei tunne kirja saatjat või pole kindel, kas sisu on ohutu). Tere! Soovin täpsustada teabenõudes küsitud teavet. Kas te soovite konkreetseid hinnaotsuseid või te soovite teada kooskõlastatud veehindu, mida kodulehel kajastada? Kui teie soov on saada neid konkreetseid hinnaotsuseid, siis sooviksin selgitada selle protsessi. Nimelt on nende nelja hinnaotsuse maht kokku üle 100 lehekülje, mis sisaldavad ka ärisaladusi, et neid teabenõude raames väljastada, tähendab see pöördumist ettevõtjate poole, et nad märgiksid ära oma ärisaladuse ning selleks antakse mõistlik tähtaeg. Kui tekib vaidlus millegi osas, siis võib see tähtaeg natukene pikeneda. Seejärel saame teha hinnaotsustest väljavõtted teile, mis näeksid kohati väga lünklikud välja. Küll aga tähendab see seda, et meil ei oleks võimalik teie teabenõuet 5 tööpäeva jooksul nüüd täita. Kui te soovite veebilehel, mille lingi te välja tõite, kuvada/kajastada Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud veehindu, siis selles osas saame teile teabe kiiremini väljastada. Me oleme ka oma kodulehel need kooskõlastatud hinnad avaldanud: https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/kooskolastatud-hinnad Lisaks oleme ka hinnakomponentide jaotusest teinud graafilise informatiivse tabeli, mis asub kooskõlastatud hindade all asuvas järgmises failis. Seega, millist teavet teil vaja oleks? Tervitades Chelly Siniväli jurist õigusosakond [email protected] <mailto:[email protected]> Konkurentsiamet Tatari 39, 10134 Tallinn www.konkurentsiamet.ee <https://www.konkurentsiamet.ee> From: Kadi Orm <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, December 4, 2025 10:40 AM To: Konkurentsiamet Info - KA <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Konkurentsiameti otsuste väljastamise palve Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Aadressil https://minuomavalitsus.ee/kov/maardu-linn?year=2024&service=12-2-4 oleva informatsiooni kohaselt peab kohaliku omavalitsuse kodulehel olema kätte saadav ka vee hinna kujunemise selgitus (konkurentsiameti otsus). Palun väljastada Maardu Linnavalitsusele järgnevate vee-ettevõtjate konkurentsiameti otsused (sh ärisaladus kaetud): Aktsiaselts Tallinna Vesi MTÜ Pirnipuu Vesi MTÜ Ploomipuu Vesi Aiandusühistu LAEVAANKUR Lugupidamisega Kadi Orm jurist +372 6030 894 [email protected] <mailto:[email protected]> Kallasmaa tn 1, Maardu 74111 🌐 www.maardu.ee <http://www.maardu.ee/>