Väljaminev kiri

Kristina Šmigun-Vähi Riigikogu Majanduskomisjon Riigikogu Meie: 25.02.2026 nr 1-7/2026/26-020-1 [email protected] Konkurentsiameti ettepanekud postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu muutmiseks Lugupeetud Kristina Šmigun-Vähi Hetkel on Riigikogus lugemisel postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu). Konkurentsiamet edastab Teile ettepanekud, mis saatsime 18.02.2026.a kirjaga nr 1-7/2026/26-018-1 ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile: 1. Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse postiseadust (PostiS) §-dega 391–393. Eelnõus sätestatud PostiS § 391 lõike 2 punkti 2 alusel tuleb universaalse postiteenuse põhjendatud tasu kehtestada nii, et oleks järjepidevalt tagatud kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus. Konkurentsiamet selgitab, et reguleeritud hindade kujunemisel on kapitalikulu ja põhjendatud tulukus kaks erinevat hinnakomponenti. Lähtudes eriseadustes (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, kaugkütteseadus; maagaasiseadus) toodud sõnastusest, teeb Konkurentsiamet ettepaneku kasutada Eelnõus PostiS § 391 lõike 2 punktis 2 toodud sõnastuse "kapitalikulu katmine ehk põhjendatud tulukus" asemel sõnastust "põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt". Parema selguse huvides toob amet välja ka sõnastused teistes eriseadustes: 1) ÜVVKS § 50 lõike 1 punkti 5 alusel kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud – põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt; 2) KKütS § 8 lõike 3 punkti 5 alusel tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud – põhjendatud tulukus; 3) MGS § 23 lõike punkt 5 alusel tuleb võrguteenuste hinnad kujundada selliselt, et oleks tagatud – põhjendatud tulukus ettevõtja investeeritud kapitalilt. 2. PostiS-is sätestatud kaebuste lahendamise regulatsioon ei taga praktikas tõhusat õiguskaitset ega eesmärgipärast menetlust. Konkurentsiametile esitatud kaebuste menetlemisel on korduvalt ilmnenud, et vaidluse esemeks olevad rikkumised ei ole kestvad, mistõttu puudub ametil võimalus teha ettekirjutus rikkumise lõpetamiseks. Samas ei ole Konkurentsiametil tulenevalt Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 Riigikohtu praktikast pädevust teha üksnes tuvastavat otsust1. Lähtudes eeltoodust on Konkurentsiameti hinnangul vajalik PostiS-is sätestatud kaebuste esitamise ja lahendamise regulatsioon terviklikult üle vaadata ning kujundada see ümber viisil, mis tagaks selge pädevusjaotuse ja tõhusa õiguskaitse. Sealhulgas vajab põhjalikku kaalumist, kas selliste kaebuste lahendamine peaks kuuluma mõne haldusorgani pädevusse või tuleks need vaidlused lahendada tsiviilkohtumenetluse korras. 3. Konkurentsiamet teeb ettepaneku täiendada PostiS § 46 lõike 1 sõnastust viisil, mis seoks kaebuste lahendamise selgelt tegevusloaga postiteenuse osutajate ning universaalse postiteenusega seotud kohustustega. Esiteks, kaebuste esitamise regulatsioon peab olema üheselt mõistetav ning välistama tõlgendusvõimaluse, mille kohaselt laieneks Konkurentsiameti kaebuste lahendamise kohustus kõigile postiteenuse osutajatele sõltumata tegevusloa olemasolust. Arvestades, et riikliku järelevalve üldpädevus tuleneb PostiS §-st 43, ei ole § 46 lõike 1 eesmärk ega funktsioon samastatav üldise järelevalvenormiga, vaid see sätestab eraldi kaebemenetluse aluse. Seetõttu on põhjendatud kaebemenetluse subjektiivse ja esemelise ulatuse selge piiritlemine. Teiseks, kaebemenetluse jätkuv kohaldumine kõikidele PostiS tulenevatele nõuetele, sealhulgas tegevusloata teenuseosutajatele (nt kullerteenuse osutajad), ei ole kooskõlas Eelnõu eesmärgiga vähendada halduskoormust ning ajakohastada pikka aega sisuliselt muutumatuna püsinud regulatsiooni. Kaebuste menetlemine eeldab sisulist õiguslikku analüüsi ja menetlustoimingute tegemist ka juhtudel, mis ei puuduta universaalset postiteenust ega tegevusloast tulenevaid kohustusi. Kolmandaks, tegevusloaga postiteenuse osutajatele on seadusega pandud spetsiifilised avalik-õiguslikud kohustused (sealhulgas tegevusloa omamise nõue, hindade ja tüüptingimuste kooskõlastamine ning järelevalvetasu maksmine), mis põhjendavad ka eraldi ja selgesõnalist kaebemenetluse mehhanismi. Tegevusloata teenuseosutajatele selliseid kohustusi kehtestatud ei ole. Kaebemenetluse laiendamine neile looks olukorra, kus isikute tõttu, kellele ei kohaldu tegevusloast tulenev regulatiivne raamistik ega järelevalvetasu maksmise kohustus, kaasneks siiski menetluslik koormus riigile. Konkurentsiamet teeb ettepaneku sõnastada § 46 lõige 1 järgmiselt: „(1) Tegevusloaga postiteenuse osutaja tegevuse peale, mis on vastuolus õigusaktidega või tema tegevusloa kõrvaltingimustega, võib iga isik esitada kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile.“ 4. Konkurentsiameti hinnangul ei selgu praegusest eelnõu § 1 punkti 51 tekstist, millega lisatakse §-d 391 —393, kuidas tuleks mõista põhjendatud tasu taotlemist/kooskõlastamist erinevate UPT teenuste ja/või sellest omakorda tulenevate jaotuste (hinnakirja) lõikes. Hetkel on eelnõus kasutatud seda mõistet ainsuses, kuid seletuskirjas on kasutatud mõistet kohati ka mitmuses ja/või on see seotud konkreetse teenusega/hinnaga. Teiseks ei selgu seaduse sättest, et põhjendatud tasu on võimalik kooskõlastada ka osaliselt või ka väiksemas summas, nagu seda toovad välja seletuskirja selgitused. Konkurentsiameti hinnangul peaks olema selline oluline asjaolu või asjaolud seaduses selgelt sõnastatud, mitte tulenema seletuskirjast. Lähtudes eeltoodust, teeb Konkurentsiamet ettepaneku eelnõud ja seletuskirja vastavasisuliselt muuta. 1 Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2012 otsus nr 3-3-1-43-12, punktid 19 ja 20. 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Evelin Pärn-Lee peadirektor Sven Pääsukene [email protected] 3 (3)