Ettepanekud

Riigikogu Majanduskomisjon Lossi plats 1a 12.02.2020 nr KA-JUH-13/45 15165 Tallinn Eesti Energia AS ettepanekud vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu 126 SE I kohta Eesti Energia AS on tutvunud vedelkütuse seaduse muutmise eelnõuga (edaspidi: VKS eelnõu) ning esitame järgnevad ettepanekud: 1) Selguse huvides palume täpsustada, et eelnõu algataja toob VKS eelnõu seletuskirjas tabelina välja erinevate aastate taastuvkütuste eesmärgid (aastate põhised, mis rakenduvad riigile ning tarnijatele) ning nõutava minimaalse füüsilise mahu igas liitris/megadžaulis, mõlemad kogused nii koos rakendatud koefitsientidega (a la taastuvelekter X4, biometaan X2 jne) kui ka ilma rakendatud koefitsientideta. Seletuskirjast jääb arusaamatuks, millised numbrid on juba koefitsientidega läbi korrutatud ja millised mitte. 2) Teeme ettepaneku täiendada §2 lg 1 punkt 92 definitsiooni järgmises sõnastuses: „92) elektrienergia lõpptarbimisse andmine on elektrituruseaduse tähenduses taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia maanteetranspordis (sh trammid ja trollid) ning raudteetranspordis tarbimine“. Nõustume Tallinna Linnatranspordi ja Tallinna Linnavalitsuse seisukohtadega ning raudteetranspordis kehtivas VKSis tehtud eelistusele biometaanile (seda soovi on muuseas väljendanud ka Eesti Gaas) (§2 lg 1 punkt 91: „biometaani lõpptarbimisse andmine on maagaasiseaduse §-s 103 nimetatud päritolutunnistuse alusel biometaani maantee- või raudteetranspordis kasutusse andmine“.) 3) Palume selgitada, kes on laadimispunkti omanik VKS eelnõu mõttes? Näiteks kütuse müüjale laskuvad kohustused tagada 10% biokomponendi kasutus kalendriaastal – kas ka sellisele laadimispunkti omanikule, kes on elektriettevõtja? Samas ei ole VKSi järgi elekter/elektrienergia kütus (§2 lg 1 punkt 1) ning tarnijana on defineeritud kütuse müüjad ja kütuse impordi tegevusluba omavad isikud (§21 lõige 1). Seletuskirjast võib aru saada, et laadimispunkti omanik võib olla mistahes isik, kes annab elektrienergia lõpptarbimisse. Samas segadust tekitab VKS eelnõu § 5´1 lõike 4 kolmanda lause muutmine, mis lubab andmekogusse andmeid lisada ainult tegevusloaga kütusemüüjal. 4) VKS eelnõu seletuskirjas (lk 4, VKS § 2 muutmine) viidatakse, et laadimispunkti omanik, kes selles punktis elektrienergiat maanteetranspordi lõpptarbimisse lubab, võib kaubelda lõpptarbimisse antud elektrienergia koguenergia statistikaga. Palume VKS eelnõu algatajal selgitada, millise osaga elektrienergiast kaubelda võib. Näiteks, kas kaubelda võib ainult selle osaga elektrienergiast, mis on laetud elektriautodesse ning mis ületab laadimispunkti omaniku aruandeaasta eesmärki. Kui laadimispunkti omanikule kohaldub 10% eesmärk ja võrgus on 17% taastuvenergiat (*4), siis sisuliselt iga MWh, mille laadimispunkti omanik elektriautodesse laeb, võimaldab täiendavalt 1 MWh * (0,17*4-0,1) = 0,58 MWh kaubeldavat statistikat? 5) Teeme ettepaneku muuta §21 lõige 42 alapunkti 1) lauseosa „korrutatuna lõpptarbimisse andmise aastale eelnenud üle-eelmise aasta riigi taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia osakaaluga elektrienergia lõpptarbimises protsentides“ sõnastust. VKS eelnõu viidatud sõnastus tuleneb tõenäoliselt asjaolust, et Elering AS ei suuda kiiremini tagada valideeritud aruandlust. Samas, taastuvenergia statistikaga kauplevale osapoolele tekitab selline ajaline viivitus rahalist kahju (kuna tulenevalt VKS eelnõu sõnastusest tuleb statistikat müüa odavamalt, mis on põhjustatud madalamast taastuvenergia sisaldusest üle-eelmisel aastal). Seega teeme ettepaneku muuta sõnastust järgnevalt: „korrutatuna vastavalt süsteemihalduri poolt avaldatud viimaste andmetega eelneval kalendriaastal riigis taastuvast EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 465 2222 [email protected] Faks 465 2200 www.energia.ee  energiaallikast toodetud elektrienergia osakaalu kohta elektrienergia lõpptarbimises“. Pakutava sõnastuse eesmärk on võimaldada teha arvutusi nii, et aasta alguses (kuni ei ole süsteemihaldurilt andmeid eelmise kalendriaasta kohta) kasutatakse üle-eelmise aasta koefitsienti ning esimesel võimalusel kasutatakse eelmise kalendriaasta koefitsienti. 6) Palume eelnõu algatajal esitada analüüs ja selgitused, kas VKS eelnõu §21 lõige 42 alapunkt 2) on tehniliselt ja kuluefektiivselt teostatav. VKS eelnõu kohane sõnastus tähendab sisuliselt, et taastuvenergia allikas (nt tuulik või päikesepaneelid) ühendatakse otseliiniga laadimispunkti külge. Sellise tehnilise lahenduse puhul ei ole laadimispunkti elektriga varustatus püsiv. Lisaks märgime, et iga tootmisseade vajab hooldust ning sellel ajal ta elektrienergiat ei tooda. Teeme ettepaneku loobuda sätte sidumisest otseliiniga ning muuta seda järgmiselt: „2) kui lõpptarbimisse antud elektrienergia pärines vastavalt päritolutunnistustele üksnes taastuvast energiaallikast elektrienergiat tootvast tootmisseadmest, on elektrienergia kogus võrdne samas mõõtepunktis lõpptarbimisse antud elektrienergia kogusega.“ 7) Nõustume Eesti Gaas AS märkusega nr 2 VKS §22 lõige 1 osas: „…võib tarnija osaliselt või täielikult täita käesoleva seaduse §26 lõikes 2 nimetatud digitaalse keskkonna vahendusel […] lõpptarbimisse antud biometaani või elektrienergia koguenergia selle aasta statistikaga, mille kohta käesoleva seaduse §24 lõikes 1 nimetatud aruanne esitatakse.“ Vastavalt Eesti Gaasi märkusele 2 on „turg kujunenud selliseks, et tehakse etteulatuvaid kokkuleppeid, mis võimaldab vedelkütusemüüjatel pikemalt planeerida milliseid koguseid biolisandiga kütust hulgimüüjatelt soetada“. Seega peame kohaseks, et elektrienergia statistika osas oleks võimalik kasutada etteulatuvalt aruandeaasta jooksul tekkivat statistikat, mitte ainult selleks hetkeks antud aruandeaasta jooksul tekkinud statistikat. Vastasel korral viib lahendus statistika-alaste tehingute sõlmimiseni digitaalsel platvormil aasta lõppu, samas kui kütusemüüjad teevad oste aasta alguses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Vals juhatuse liige