Osaluse valitsemisest ja asutajaõiguste teostamisest

1 OSALUSTE VALITSEMISE ÜLDARUANNE 1.1 Ministeeriumi valitsetavad osalused Äriühingu nimi Aktsiate või osade arv, Nimiväärtus, eurot aktsia või osa kohta Osalus, % Osaluse omanik tk AS Hoolekandeteenused 110044 65 100% Sotsiaalministeerium 1.2 Muudatused valitsetavates osalustes Aruande perioodil ei toimunud ega nurjunud võõrandamisi, samuti puudusid aruande esitamise hetkel kestvad võõrandamisprotsessid 2 VALITSETAVATE ÄRIÜHINGUTE ARUANDED 2.1 Äriühingu nimi: AS Hoolekandeteenused 2.1.1 Äriühingu tegevusala: Peamiseks tegevusalaks on täiskasvanute erihoolekandeteenused: jagunemine toimub kliendi toimetuleku järgi toetavaks avahooldusteenuseks (tugi igapäevaelu korraldamisel jm) ja ööpäevaringseks teenuseks. Lisanduvad hoolekandelased teenused: üldhooldus ja pagulaste varjupaiga teenus. Avahooldusteenused  Töötamise toetamine (TT)  Toetatud elamine (TE)  Igapäevaelu toetamine (IT) Teenusüksustes osutatavad teenused  Kogukonnas elamine (KE)  Ööpäevaringne erihoolekandeteenus (ÖH)  Ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumäärusega isikutele (ÖK)  Ööpäevaringne erihoolekandeteenus liitpuudega isikutele (ÖT)  Üldhooldus (ÜH)  Pagulaste varjupaiga teenus (PAG) 2.1.2 Osaluste säilitamise vajalikkuse põhjendamine Osaluse säilitamine on vajalik erihoolekandeteenuse osutamiseks (avalik eesmärk) riigis. Kuna psüühilise erivajadusega isikute erihoolekandeteenused on riiklikud teenused ja riik on teinud teenusekeskkonda suuremahulisi investeeringuid, on riigil otstarbekas korraldada nende pakkumist ise, tagades sellega adekvaatse info teenuste tulude ja kulude ning majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. AS Hoolekandeteenused põhitegevus on seotud Sotsiaalministeeriumi poolt väljatöötatud „Erihoolekande arengukavaga“ ja ning reguleeritud „Sotsiaalhoolekande seadusega“. AS Hoolekandeteenused äriplaan aastateks 2017 kuni 2020 on kinnitatud ettevõtte Nõukogu poolt 14.novembril 2016.a. Alates 2013 aastast osutab AS Hoolekandeteenused pagulaste varjupaiga teenust. AS Hoolekandeteenused on 2016 aastal täitnud talle seatud ülesanded. 2.1.3 Seisukoht osaluse säilitamise kohta Osalus tuleks säilitada. 2.1.4 Üldine hinnang majandustegevusele Üldine hinnang ettevõtte majandustegevusele on positiivne. Ettevõte on täitnud oma majandustegevuse eesmärgid, taganud jätkusuutlikuks tegevuseks vajaliku kasumlikkuse ning viinud ellu planeeritud investeeringud. 2.1.5 Majandustegevuse analüüs Tegevuse eesmärgid: Ettevõte on majanduslikult jätkusuutlik - Põhitegevus on tõhus: tulud katavad kulud ja tekib kasum, mida reinvesteerida teenuste pakkumisse. Seejuures tuleb kasumit arvestades hinnata amortisatsioonikulu ja järgida kohustust see katta. Sihtfinantseerimisega seotud tulud ja kulud on seotud teenuseüksuste reorganiseerimisega ERF vahenditest. Kliendid on tegusad kogukonnaliikmed ja teenusega rahul – Klient tuleb toime oma psüühikahäirega, oleme koos temaga arendanud sotsiaalseid ja töiseid oskuseid tasemeni, et ta saab kohalikus kogukonnas elamise ning osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama. Madalama toimetulekuga kliendile oleme loonud asjakohase teenustepaketi, et ta saaks võimalikult palju kogukonnale toetudes ja kaasatuna olles elada. Klient peab olema kaasatud teenuse osutamisesse, koos temaga planeerime individuaalse tegevusplaani, arutame inimesele püstitatud eesmärkide saavutamist ja anname oma parima, et klient jääks teenusega rahule. Töökorraldus on tõhus - Töö ettevõttes on korraldatud efektiivselt ja laabub hästi. Pühendunud töötajail on vajalikud oskused ja teadmised - Meie töötajad on ettevõttele lojaalsed, neil on erialased teadmised, oskus ja vilumus osutada kvaliteetset teenust. Finantseesmärgid 2016:(tuh €) Eesmärk 2016 Tegelik 2016 Täitmise % Tegevustulud 20 509 20 495 99,9% Tegevuskulud 19 631 19 379 98,9% Amortisatsioon 878 1 100 125,4% Tegevuskasum 0 15 Sihtfinantseerimise tulud 502 6 1,2% Sihtfinantseerimisega seotud -2 321 -2 135 91,9% kulud (sh.siht.fin objektide amort) Muud tulud ja kulud -80 -79 99% Puhaskasum -1 899 -2 192 115,4% Eesmärkide täituvus on olnud plaanipärane, ettevõtte igapäeva tegevuse tulemusel teeniti 15 tuh€ kasumit. Peamiselt saavutati kasum prognoositust efektiivsema majandamise tõttu (IKT lahendused, transport, toitlustamine). Sihtfinantseeringuga soetatud peremajade amortiseerimine viib aastatulemuse negatiivseks (siht.fin. tulu võeti arvele aastatel 2012- 2014). VARAD 31.12.2016 muutus 31.12.2015 Käibevara kokku 6 087 776 -1 411 357 7 499 133 Põhivara kokku 33 308 492 -713 803 34 022 295 VARAD KOKKU 39 396 268 -2 125 160 41 521 428 0 #REF! KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Kohustused kokku 2 973 737 48 168 2 925 569 Omakapital kokku 36 422 531 -2 173 328 38 595 859 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 39 396 268 -2 125 160 41 521 428 Omakapitali osakaal on 92% bilansi mahust, kuna investeeringud on tehtud omanikministeeriumi ja Euroopa Liidu toel, siis kogu investeering kajastub sihtfinantseeringu tuluna, ehk omakapitali suurenemisena. Järgmistel aastatel (prognoositavalt 40 aasta jooksul) toimub investeeringu amortiseerimine ning ettevõtte majandustulemustes kajastub see kahjumina, omakapital väheneb. Sihtfinantseeritud investeeringute kogusumma (soetusmaksumuses) varades on suurusjärgus 32,6 mln €, peale kõnealuste investeeringute amortisatsiooniperioodi taandub bilansi maht 14 mln €-ni ja omakapital 11 mln €-ni. 2016 algas uus investeerimisperiood mille tulemusel aastaks 2018 kajatub tuluna täiendavalt ERF vahendite investeering ja mis omakorda amortiseerub aastaks 2058. Laenuga investeeringute finantseerimiseks ettevõttel võimet pole, sest erihoolekandeteenuste hinnad ei võimalda toota positiivset rahavoogu laenu teenindamiseks. Samal põhjusel pole ettevõte võimeline maksma dividende. 2.1.6 Investeeringud 2016 Valdkond Summa Selgitus ERF 2 050 207 ERF toel tehtud investeeringud kinnisvarasse IKT 24 160 infotehnoloogilised invetseeringud KV 125 758 Kinnisvara soetamine ja renoveerimine omavahenditest LJ 10 354 transpordivahendid S 14 394 toitlustuse valdkonna investeeringud SIHF 261 216 AMIF toel tehtud kinnisvarainvesteeringud Üldkokkuvõte 2 486 090 Investeeringute kavas olid peamiselt teenuseüksuste renoveerimisega seotud tegevused, eesmärgiks klientide majutustingimuste parandamine. IKT investeeringutena kajastuvad teenusüksuste kohtvõrkude ehitused kvaliteetse internetiühenduste loomiseks. Investeeringud on vajalikud jätkusuutliku teenuseosutamise tagamiseks ja uute teenuste osutamiseks, tulude teenimiseks vastavalt äriplaanile. 2.1.7 Dividendide prognoos Dividendide maksmise prognoos puudub, ettevõttel ei kaasne teenuseosutamisega vaba rahavoogu. 2.1.8 Läbiviidud auditid ja erikontrollid 2016 aasta I kvartalis viidi läbi finantsaudit AS Deloitte Audit Eesti poolt 2015 majandustulemuste kohta. IV kvartalis viis KPMG Eesti OÜ läbi 2016 aasta 9 kuu majandustulemuste eelauditi. Audiitor muutus, sest hankelepingujärgne 3 aastat sai läbi ja tegime uue hanke audiitori leidmiseks. 2016 aasta jooksul viidi läbi siseauditid Ernst ja Young Baltic AS poolt järgmistes valdkondades:  Kinnisvara arendamine, 60h  Riskide hindamine, 35h  Kommunikatsioon, 50h  Teenuste arendus, 60h Riigikontrolli auditit 2015 aastal ei tehtud. Muid erikontrolle 2016 aastal ei toimunud. Majandusaasta aruande auditeerimisega kaasnes majandustehingute õigsuse kontroll. 2.1.9 Hea ühingujuhtimise tava järgmise aruanne Hea ühingujuhtimise aruanne on AS Hoolekandeteenuste majandusaasta aruande koosseisus. 2.1.9.1 Juhatuse ja Nõukogu tasud 2016 Juhatuse liikmed 2016 tasud kokku põhitasu Mändmaa Maarja 58 875 4 150 Lemsalu Piret 53 751 3 850 Lanno Liina 50 750 3 500 Nõukogu liikmed Tõemets Väino 4 256,52 355 Lillelaid Tõnu 4 256,52 355 Maripuu Maret 4 256,52 355 Martisen Hille 3 901,81 355 Priske Marika 4 256,52 355 2.1.10 Toetused ja annetused AS Hooleandeteenused ei ole maksnud ega teinud annetusi 2016 aastal. juhend rida konto: liik/klass/rühm, grupp märk TP016310 Hoolekandeteenused AS BILANSS, tuh EUR 31.12.2011 31.12.2012 B1 1 VARAD 21 548 46 769 B2 10 KÄIBEVARA 9 816 10 602 B3 100+101 + Raha ja finantsinvesteeringud 8 123 2 142 B4 102+103 + Nõuded ja ettemaksed 1 558 8 368 B5 106+107 + Immateriaalne käibevara ja bioloogiline vara 0 0 B6 108 Varud 135 92 B7 15 PÕHIVARA 11 732 36 167 B8 150 + Osalused avalikus sektoris 0 0 B9 151 + Pikaajalised finantsinvesteeringud 0 0 B10 152+153 + Pikaajalised nõuded ja ettemaksed 0 0 B11 154 + Kinnisvara 0 0 B12 155+156 + Materiaalne ja immateriaalne põhivara 11 732 36 167 B13 157 + Bioloogilised varad 0 0 B14 1032+1532; eristus + Laenu- ja liisingnõuded kokku 0 0 B15 2 KOHUSTUSED JA NETOVARA 21 548 46 769 B16 20+25+28 KOHUSTUSED 6 767 6 689 B17 20; eristus + Lühiajalised kohustised kokku 3 547 6 665 B18 200+201+202+203+250+253 + Võlad ja ettemaksed 3 543 5 408 B19 206+256 + Eraldised 0 0 B20 257 + Sihtfinantseerimine 3 199 0 B21 208+258 + Laenukohustused 25 1 281 B22 209+259 + Tuletisinstrumendid 0 0 B23 28 + VÄHEMUSOSA 0 0 B24 29 NETOVARA 14 780 40 080 B25 290+291+292+297 + Kapital ja reservid 11 271 11 359 B26 298 + Akumuleeritud tulem 2 867 6 690 B27 299 +/ ̶ Aruandeperioodi tulem 643 22 031 kontroll: Bilansi tasakaal:peab = 0! 0 0 TULEMIARUANNE, tuh EUR 2011 2012 T1 3 TEGEVUSTULUD 16 736 44 568 T2 30 + MAKSU- JA KINDLUSTUSTULU 0 0 T3 32 + KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜK 16 061 16 311 T4 35 + SAADUD TOETUSED 659 28 197 T5 38 +/ ̶ MUUD TULUD 16 60 T6 4 ANTUD TOETUSED 0 0 T7 41 ̶ Sotsiaaltoetused 0 0 T8 45 ̶ Muud toetused 0 0 T9 5+6 TEGEVUSKULUD -16 228 -22 566 T10 50 ̶ Tööjõukulud -9 134 -9 749 T11 55 ̶ Majandamiskulud -5 084 -5 396 T12 60 ̶ Muud tegevuskulud (maksud, AH) -1 469 -5 981 T13 61 ̶ Põhivara kulum ja ümberhindlus -541 -1 439 T14 TEGEVUSTULEM 508 22 002 T15 65 +/ ̶ Finantstulu ja -kulu 135 28 T16 MAJANDUSTULEM 643 22 031 T17 68 ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 T18 69 + Vähemusosale kuuluv kasum/kahjum 0 0 T19 ARUANDEPERIOODI TULEM 643 22 031 kontroll: Tulem OK: peab = 0! 0 0 TÄIENDAV INFO 90 + Töötajate keskmine arv 1 034 1 053 + Turuosa käive märk INVESTEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2011 2012 I1 154+155+156+157 DT ̶ Põhivara soetus, tasumine -2 679 -19 131 I2 15+381 CT + Põhivara müük - laekumine 85 14 I3 3502 CT + Saadud SF - PV soetus 885 12 256 I4 4502 DT ̶ Antud SF - PV soetus 0 0 I5 253800 CT + Saadud liitumistasud 0 0 I6 150 DT ̶ Osaluste soetus 0 0 I7 150 CT + Osaluste müük 0 0 I8 101900+151910 DT ̶ Muude aktsiate ja osade soetus 0 0 I9 101900+151910 CT + Muude aktsiate ja osade müük 0 0  I10 1032+1532 DT ̶ Antud laenud 0 0 I11 1032+1532 CT + Tagasilaekunud laenud 0 0 I12 150 CT + Dividendid - laekumine 0 0 I13 / ̶ 65, v.a. mitterahaline: 652000,+ 652030, Finantstulu 655400, 655410 ja -kulu 141 68 I14 Kokku -1 568 -6 792 käive märk FINANTSEERIMISTEGEVUS, tuh EUR 2011 2012 F1 2080+2580 CT + Võlakirjade emiteerimine 0 0 F2 2080+2580 DT ̶ Võlakirjade lunastamine 0 0 F3 2081+2581 CT + Laenude võtmine 0 1 250 F4 2081+2581 DT ̶ Laenude tagasimaksmine 0 0 F5 2082+2582 DT ̶ Kapitalirendikohustiste tasumine -2 -8 F6 203200 DT ̶ Viitvõlgade tasumine (intress jm) -2 -24 F7 2083+2583 DT ̶ Faktooringu tasumine 0 0 F8 206+256 DT ̶ Eraldiste tasumine 0 0 F9 290+291 CT + Omakap sissemakse laekumine 1 0 F10 290+291 DT ̶ Omakap vähend, ka divid maksmine 0 0 F11 68 DT ̶ Ettevõtja tulumaks 0 0 F12 Kokku -3 1 219 juhend Standard positsioon ja tegevuse tulemlikkus 2011 2012 6.4. A1 T19+I14 positsioon (puudujääk/ülejääk) -1 060 15 210 6.5.1. A2 T1+T6+T9-T13 rahaline ärikasum e. tegevustulem (EBITDA) 1 049 23 441 6.5.2. A3 A2/T1 9% rahaline kasumlikkus 6% 53% 6.5.3. A4 -T1/(T6+T9) kulu kattekordaja 1,0 2,0 6.5.4. A5 T14 tegevustulem 508 22 002 6.5.5. A6 T14/T1 -30% 0% tegevustulemi puudujäägi ulatus 3,0% 49,4% 6.5.6. A7 B26+B27 tegevustulemi puudujäägi kate akumul tulemiga 3 510 28 721 võlakohustised ja likviidsus 2011 2012 6.6.1. A8 B3+B9 Likviidsed varad 8 123 2 142 6.6.2. A9 B16 Võlakohustus 6 767 6 689 6.6.3. A10 A9--A8 Neto-võlg=Võlakohustus--Likviidsed varad -1 356 4 547 6.6.4. A11 A10/T1 40% Neto-Võlakoormus -8% 10% 6.7. A12 A10/A2 0 5 võlakohustuste katteperiood -1,3 0,2 6.8.1. A13 F2+F4+F5+F6+F7+F8 aastane finantskohustis 3 31 6.8.2. A14 A2/A13 0 1,2 fin-kohustise kattekordaja (DSCR) 320,9 748,3 6.9.1. A15 B2--B17 0 käibekapital=käibevara--lühikohustis 6 269 3 937 6.9.2. A16 B2/B17 1 lühikohustise kattekordaja 2,8 1,6 6.9.3. A17 -B3/((T6+T9-T13+T15)/12) 1 1 kuu kulude kattevõime aastalõpu rahaga 6,3 1,2 antud laenumahu riskisus 2011 2012 6.10.1. A18 B14/B1 60% laenuportfelli osakaal varades 0% 0% 6.10.2. A19 B24/B14 40% kapitali adekvaatsus #DIV/0! #DIV/0! varade ja kapitali kasutamise efektiivsus 2011 2012 6.11.1. A20 B7/B1 põhivara osakaal varadest 54% 77% 6.11.2. A21 I1/B12 mat pv inv osakaal mat põhivarast 23% 53% 6.11.3. A22 T1/B1 varade kasutamise efektiivsus 0,8 1,0 6.11.4. A23 T1/B12 mat pv kasutamise efektiivsus 1,4 1,2 6.12. A24 B24/B1 50% 33% omakap e. netovara kordaja 69% 86% omatulu ja toetused 2011 2012 6.13.1. A25 T3/T1 95% omatulu=netokäibe osakaal kogutulust 96% 37% 6.13.2. A26 (T2+T4)/T1 5% saadud toetuste osakaal tulus 4% 63% 6.13.3. A27 T6/(T6+T9) 5% antud toetuste osakaal kogukulust 0% 0% tegevuse käive, kasumlikkus ja efektiivsus 2011 2012 6.14.1. A28 T3/B1 50% N/A varade käibe efekt=netokäive/varad 0,7 N/A 6.14.2. A29 T3/B12 50% N/A pv käibe efekt=netokäive/mat+immat pv 1,4 N/A 6.15.1. A30 T14/T1 50% N/A äritegevuse kasumlikkus 3% N/A 6.15.2. A31 T19/T1 50% N/A puhaskasumimäär 4% N/A 6.15.3. A32 T19/B1 50% N/A varade kasumlikkus (ROA) 3% N/A 6.15.4. A33 T19/B24 50% N/A omakapitali kasumlikkus (ROE) 4% N/A 2011 2012 Tulud kokku 16 736 44 568 sh müügitulu 16 061 16 311 sh saadud toetused 659 28 197 Kulud kokku -16 228 -22 566 sh tegevus- ja ülalpidamiskulu -16 228 -22 566  sh antud toetused 0 0 Ärikasum 508 22 002 Puhaskasum 643 22 031 Varad kokku 21 548 46 769 Käibevara 9 816 10 602 Põhivara 11 732 36 167 Kohustised kokku 6 767 6 689 sh lühikohustised 3 547 6 665 sh laenukohustised 25 1 281 Omakapital e. netovara 14 780 40 080 Riigieelarve seadus §10: Netovõlakoormuse lubatud piir: 40% sama eelarveaasta põhitegevuse tuludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba Rahandusministri määrus nr 29, 16.05.2012 Kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete arvutusmetoodika Rahandusministri määrus nr 24, 01.07.2015 Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestu  Täitja: nimi, telefon Piret Lemsalu, +372 5084 348 31.12.2013 31.12.2014 31.12.2015 31.12.2016 31.12.2017 31.12.2018 31.12.2019 31.12.2020 31.12.2021 44 850 43 332 41 521 39 396 46 124 47 092 45 598 45 040 41 683 6 286 7 111 7 499 6 088 8 128 7 648 5 473 4 988 1 631 3 960 6 248 7 262 5 663 7 878 7 385 5 196 4 698 1 371 2 256 807 185 379 201 211 222 233 233 0 0 0 0 0 0 0 0 0 70 57 52 46 50 52 55 57 27 38 564 36 221 34 022 33 308 37 996 39 443 40 125 40 052 40 052 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 38 564 36 221 34 022 33 308 37 996 39 443 40 125 40 052 40 052 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 44 850 43 332 41 521 39 397 46 124 47 092 45 598 45 040 41 683 2 714 2 626 2 926 2 974 3 642 3 824 4 016 4 218 4 217 2 699 2 619 2 925 2 953 3 642 3 824 4 016 4 218 4 217 2 637 2 573 2 841 2 927 3 642 3 824 4 016 4 218 4 217 54 37 78 46 0 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 0 0 23 15 7 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 42 136 40 706 38 596 36 423 42 482 43 267 41 581 40 822 37 466 11 366 11 366 11 366 11 366 11 366 11 366 11 366 11 366 11 366 28 714 30 770 29 340 27 230 24 863 31 115 31 900 30 215 29 456 2 056 -1 430 -2 111 -2 173 6 253 786 -1 685 -759 -3 356 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 23 077 19 716 19 884 20 949 29 975 24 786 27 245 24 482 20 985 0 0 0 0 0 0 0 0 0 17 351 18 955 19 727 20 475 20 069 20 370 20 675 20 985 20 825 5 726 836 160 525 9 821 4 416 6 570 3 497 160 0 -76 -3 -50 85 0 0 0 0 -10 -122 -208 -84 -85 0 0 0 0 0 -34 -76 -84 -85 0 0 0 0 -10 -88 -132 0 0 0 0 0 0 -20 948 -21 057 -21 833 -23 075 -23 637 -24 000 -28 930 -25 241 -24 341 -10 164 -10 413 -11 393 -12 578 -11 571 -11 745 -11 921 -12 289 -12 289 -6 043 -6 354 -6 154 -5 309 -7 766 -7 883 -8 002 -8 122 -7 322 -2 287 -1 260 -1 170 -2 140 -1 334 -1 044 -5 359 -900 -800 -2 454 -3 031 -3 116 -3 048 -2 966 -3 328 -3 648 -3 930 -3 930 2 119 -1 463 -2 157 -2 210 6 253 786 -1 685 -759 -3 356 -63 33 47 37 0 0 0 0 0 2 056 -1 430 -2 111 -2 173 6 253 786 -1 685 -759 -3 356 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 2 056 -1 430 -2 111 -2 173 6 253 786 -1 685 -759 -3 356 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 025 1 026 970 913 910 910 890 890 890 37% 36% 35% 34% 33% 33% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 -8 355 -936 -1 301 -2 505 -7 703 -4 776 -6 930 -3 858 -360 998 80 21 145 40 1 300 0 0 0 10 588 2 141 641 0 9 822 4 416 6 570 3 498 0 0 -45 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0  0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 31 12 0 0 0 0 0 0 3 232 1 270 -627 -2 360 2 159 940 -360 -360 -360 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 1 750 0 0 0 0 0 0 0 0 -3 000 0 0 0 0 0 0 0 0 -8 -8 -8 -6 0 0 0 0 0 -69 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 -1 327 -8 -8 -6 0 0 0 0 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 5 351 -193 -2 785 -4 570 8 411 1 726 -2 045 -1 119 -3 716 4 574 1 567 959 839 9 219 4 114 1 963 3 171 574 20% 8% 5% 4% 31% 17% 7% 13% 3% 1,1 0,9 0,9 0,9 1,3 1,0 0,9 1,0 0,9 2 119 -1 463 -2 157 -2 210 6 253 786 -1 685 -759 -3 356 9,2% -7,4% -10,9% -10,5% 20,9% 3,2% -6,2% -3,1% -16,0% 30 770 29 340 27 230 25 056 31 116 31 901 30 215 29 456 26 100 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 3 960 6 248 7 262 5 663 7 878 7 385 5 196 4 698 1 371 2 714 2 626 2 926 2 974 3 642 3 824 4 016 4 218 4 217 -1 246 -3 622 -4 337 -2 689 -4 236 -3 561 -1 180 -480 2 846 -5% -18% -22% -13% -14% -14% -4% -2% 14% -0,3 -2,3 -4,5 -3,2 -0,5 -0,9 -0,6 -0,2 5,0 3 077 8 8 6 0 0 0 0 0 1,5 184,8 113,8 133,6 46 092,8 #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 3 587 4 492 4 574 3 135 4 486 3 824 1 457 770 -2 586 2,3 2,7 2,6 2,1 2,2 2,0 1,4 1,2 0,4 2,6 4,1 4,6 3,4 4,6 4,3 2,5 2,6 0,8 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 86% 84% 82% 85% 82% 84% 88% 89% 96% 22% 3% 4% 8% 20% 12% 17% 10% 1% 0,5 0,5 0,5 0,5 0,6 0,5 0,6 0,5 0,5 0,6 0,5 0,6 0,6 0,8 0,6 0,7 0,6 0,5 94% 94% 93% 92% 92% 92% 91% 91% 90% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 75% 96% 99% 98% 67% 82% 76% 86% 99% 25% 4% 1% 3% 33% 18% 24% 14% 1% 0% 1% 1% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 0,4 0,4 0,5 0,5 0,4 0,4 0,5 0,5 0,5 0,4 0,5 0,6 0,6 0,5 0,5 0,5 0,5 0,5 9% -7% -11% -11% 21% 3% -6% -3% -16% 9% -7% -11% -10% 21% 3% -6% -3% -16% 5% -3% -5% -6% 14% 2% -4% -2% -8% 5% -4% -5% -6% 15% 2% -4% -2% -9% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 23 077 19 716 19 884 20 949 29 975 24 786 27 245 24 482 20 985 17 351 18 955 19 727 20 475 20 069 20 370 20 675 20 985 20 825 5 726 836 160 525 9 821 4 416 6 570 3 497 160 -20 958 -21 179 -22 041 -23 159 -23 722 -24 000 -28 930 -25 241 -24 341 -20 948 -21 057 -21 833 -23 075 -23 637 -24 000 -28 930 -25 241 -24 341  -10 -122 -208 -84 -85 0 0 0 0 2 119 -1 463 -2 157 -2 210 6 253 786 -1 685 -759 -3 356 2 056 -1 430 -2 111 -2 173 6 253 786 -1 685 -759 -3 356 44 850 43 332 41 521 39 396 46 124 47 092 45 598 45 040 41 683 6 286 7 111 7 499 6 088 8 128 7 648 5 473 4 988 1 631 38 564 36 221 34 022 33 308 37 996 39 443 40 125 40 052 40 052 2 714 2 626 2 926 2 974 3 642 3 824 4 016 4 218 4 217 2 699 2 619 2 925 2 953 3 642 3 824 4 016 4 218 4 217 23 15 7 0 0 0 0 0 0 42 136 40 706 38 596 36 423 42 482 43 267 41 581 40 822 37 466 uludest. Ületamisel vajalik taotleda VV luba tagamise meetmete arvutusmetoodika põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse arvestusmetoodika ümbergrupeeritud kulud KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: AS HOOLEKANDETEENUSED registrikood: 10399457 tänava/talu nimi, Merimetsa tee 1 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10614 telefon: +372 6771250 faks: +372 6771256 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.hoolekandeteenused.ee AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 30 Konsolideeritud bilanss 30 Konsolideeritud kasumiaruanne 31 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 32 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 33 Raamatupidamise aastaaruande lisad 34 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 34 Lisa 2 Raha 36 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 37 Lisa 4 Varud 38 Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 38 Lisa 6 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 39 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud 39 Lisa 8 Materiaalsed põhivarad 40 Lisa 9 Kapitalirent 40 Lisa 10 Kasutusrent 41 Lisa 11 Võlad ja ettemaksed 42 Lisa 12 Sihtfinantseerimine 42 Lisa 13 Aktsiakapital 43 Lisa 14 Müügitulu 44 Lisa 15 Muud äritulud 44 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 44 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 45 Lisa 18 Tööjõukulud 45 Lisa 19 Muud ärikulud 46 Lisa 20 Tulumaks 46 Lisa 21 Seotud osapooled 46 Lisa 22 Sündmused pärast bilansipäeva 47 Lisa 23 Konsolideerimata bilanss 47 Lisa 24 Konsolideerimata kasumiaruanne 48 Lisa 25 Konsolideerimata rahavoogude aruanne 49 Lisa 26 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne 49 Aruande allkirjad 50 Vandeaudiitori aruanne 51 2 Tegevusaruanne AS Hoolekandeteenused (HKT) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev 100% riigile kuuluv äriühing, mille põhitegevus on psüühilise erivajadusega täiskasvanud isikutele hoolekandeteenuste pakkumine. Lisaks osu- tame asenduskoduteenust psüühilise erivajadusega lastele ja lapsehoiuteenust Imastu Kool-kodus Lääne-Virumaal. Samas pakume ka rehabilitatsiooniteenust. Väiksemal määral tegutseme eakate teenuste turul - Kogula Eakatekodus Saaremaal pakume üldhoolekandeteenust. Alates 2013. aasta suvest pakume varjupaigataotlejatele majutuskeskuse teenust, mille asukoht on Vaos. 2016. aasta suvel avasime ka teise majutuskeskuse Vägeval. Tegeleme ka kinnisvara arenduse ja haldamisega ning muu majandustegevusega, mis on seotud hoolekandelise ja tervishoiualase tegevusega. Üldkoosolek Auditikomitee Nõukogu Siseauditi teenus Juhatus Juriidiline teenus Teenuste Kinnisvara Toitlustus- Personali- Finantsosakond Üldosakond osakond osakond osakond osakond Teenusüksus Logistika Infojuhtimise ERF osakond IKT juht (Kodu) osakond osakond Jurist Hankejuht Joonis 1. Ettevõtte struktuur seisuga 31.12.2016 3 Ettevõtte struktuur jaguneb: • Keskkontor – üldjuhtimine, teenuste arendamine ja tugiteenused • Teenuseüksused (erihoolekandeteenuste ja muude teenuste osutamine klientidele). Tabel 1. Ettevõtte teenuseüksused üle Eesti seisuga 31.12.2016 Ühiselamu-tüüp kodud Peremaja-tüüpi kodud Kogukonnateenuse Muud teenuse- üksused üksused 1. Erastvere Kodu 1. Karula/Viljandi 1. Rakvere Lille Kodu 1. Kogula Eaka- 2. Imastu Kool-Kodu Näituse Kodu 2. Tapa Põllu Kodu tekodu 3. Koluvere Kodu 2. Kehra Kodu 3. Tartu Kaunase/ Mõisavahe 2. Vao Keskus 4. Sillamäe Kodu 3. Kodijärve Kodu 4. Vägeva Kodu 3. Vao Keskuse 5. Sõmera Kodu 4. Sinimäe Kodu 5. Tallinna Mustakivi Vägeva üksus 6. Tori Kodu 5. Tapa Kodu 6. Tallinna Õismäe 7. Valkla Kodu 6. Tõrva Kodu 7. Tallinna Laagna 8. Võisiku Kodu 7. Türi Kodu 8. Tartu Laseri 8. Uuemõisa Kodu 9. Tartu Anne 9. Vändra Kodu 10. Pärnu Kuldse Kodu 10. Vääna-Viti Kodu 11. Jõhvi Puru 12. Haapsalu Kuuse Kui ettevõtte haldustegevus on tsentraliseeritud ja seda juhivad vastava valdkonna juhid keskkontorist, siis kliendi- töö juhtimine on delegeeritud võimalikult kliendi lähedale. See tähendab, et kliendiga seotud otsuseid sh teenusele- pingu sõlmimine, langetab teenuseüksuse juht. Tema meeskonda kuuluvad vanemtegevusjuhendajad, tegevusjuhen- dajad ja mõnel pool ka tegevusjuhendaja abid ning meistrid. Teenuseüksuse juhi ülesanne on olla kohalikus kogukonnas ettevõtte esindaja ja kõneisik, edendades kohalikul ta- sandil koostööd ja klientide võimalusi kogukonnaelus osaleda. Ettevõtte kontserni kuulub sihtasutus Hea Hoog (SAHH), mille eesmärgiks on psüühilise erivajadusega isikutele tööhõive ja töövõimaluste otsimine. SAHH teenindab praegusel hetkel enamuses AS Hoolekandeteenused kliente, 2016. aastal lisandusid mõned pikaajalise kaitstud töö kliendid ka kogukondadest. Tegevusaruanne 2016 4 Missioon, väärtused ja visioon Missioon TEGUSAM ELU KOGUKONNAS tähendab, et erivajadusega inimesed on ühiskonna täisväärtuslikud liikmed, kellel on teistega võrdsed võimalused aktiivseks ja mitmekülgseks eluks. Usume, et erivajadustega inimeste kaasatus, nendega arvestamine, on lisaks inimese väärikale kohtlemisele vajalik ka ühis- konnale – igaüks saab panustada heaolu loomisesse, võtta vastutust ning seeläbi vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke riske, mis eraldatuse, mitteaktiivsuse ning diskrimineerimisega tekivad. Väärtused LUGUPIDAMINE - kohtleme iga klienti võrdväärselt. Töötajad suhtuvad klienti lugupidamisega, suhtlevad temaga kui võrdväärse ühiskonnaliikmega ja tagavad talle põhiõigused ning -vabadused. Me ei salli kliendi vaimsest olukorrast tingi- tud kuritarvitusi tema isikuvabaduse ega vara vastu; JULGUSTUS - julgustame iga klienti olema sotsiaalselt aktiivne ning osalema kogukonnaelus. Kaasame klienti ja tema lähedasi, et pakutavates teenustes oleks tegevusi, vaheldust ja rõõmu; LEIDLIKKUS - pakume igale kliendile just talle vajalikku teenusepaketti. Arendame teenuseid pidevalt, et veelgi täpse- mini vastata kliendi vajadustele ja ootustele. Selle nimel oleme leidlikud, paindlikud, kaasavad ning kohandume nii vaja- duste kui muutustega ümbritsevas elukeskkonnas; USALDUSVÄÄRSUS - klient ja tema lähedased võivad olla kindlad meie toele kliendi lõimimisel kogukonda; töötaja võib olla kindel arusaadavas töökorralduses ja tööandja panuses tema arengusse; ühiskond võib olla kindel meie panuses kogukonna edendamisse, keskkonna vastutustundlikusse ja säästlikku kasutamisesse. Visioon KLIENDID ON KOGUKONNALIIKMED – psüühikahäirega inimesed võetakse kogukonnas omaks, nendega arves- tatakse, neile luuakse võrdselt võimalusi teiste inimestega. Et olla võrdsete võimalustega tegusad kogukonnaliikmed, vaja- vad nad oma vaimse tervise olukorra tõttu tuge. Meie ettevõte on olemas, et pakkuda seda tuge. Me ei korralda kliendi elu, vaid juhendame klienti tema elu korraldamisel, rõhutades tahet ja tegusust ning inimese enda panust sõltuvalt tema toimetulekuvõimest. TEENUSED ON HAJUTATUD KOGUKONDA - aktiivset ja mitmekülgset elu edendavaid ööpäevaselt tegutsevaid teenusekohti hajutame väikeste üksustena kogukondadesse; osa kliente elab vähemalt aeg-ajalt oma kodus: pakume tuge ja teadmist ka kliendi võrgustikule, et sel oleks kliendiga positiivne suhe. Võimaluse korral ostame teenused kohalikust kogukonnast ja jagame kogukonnaga oma ressursse. Kui klient saab ise mõnd tegevust teha ja see aitab tal olla võrdne kogukonnaliige, korraldame teenuse osutamist koos kliendiga; TÖÖTAJAL ON ARENGUVÕIMALUSED - tagame töötajate pideva arengu, mis käib kaasas teenuste uuendamisega. Õpet korraldame koostöös asjakohaste õppeasutuste ja väärt praktikutega, kasutame e-õpet ja praktikavõimalusi teistes riikides. Oleme kompetentsikeskus, hea koostööpartner teadusasutustele, kellega meie töötajad jagavad oma kogemusi; Tegevusaruanne 2016 5 ORGANISATSIOON ON PAINDLIKU TÖÖKORRALDUSEGA JA VASTUTUSTUNDLIK • kogu organisatsioon on paindlik: töötajad ei ole asukohtadesse kinnistatud, vaid töökorraldus on seotud kliendi- teenuse vajadustega. Häid eksperte ja asjatundjaid on vähe ning liikuvus tagab asjakohase teenuse õiges kohas; • tõhus töökorraldus tugineb võimalikult palju kaasaegsetele tehnoloogilistele lahendustele, et hoida kokku ettevõtte (seega ka kliendi) ja keskkonna (seega ka kogukonna) kulusid. Tehnoloogilistele lahendustel põhinevad nii kliendi arendamise programmid, ekspertide võrgustikud, kus saab kogemusi vahetada ja nõustada kui ka töökor- raldus; • taaskasutame olemasolevaid ressursse ja töömeetodite valikul väärtustame keskkonda säästvaid, kestlikke lahen- dusi. Strateegilised eesmärgid ETTEVÕTE ON MAJANDUSLIKULT JÄTKUSUUTLIK Ettevõtte majandustegevus on tõhus: tulud katavad kulud ja tekib kasum, mida taasinvesteerida teenuste pakkumisse. KLIENT ON TEGUS KOGUKONNALIIGE JA RAHUL Klient tuleb toime oma psüühikahäirega, oleme koos arendanud tema tahtevalda, sotsiaalseid ja töiseid oskuseid tase- meni, et ta saab kohalikus kogukonnas elamise ning osalemisega võimalikult iseseisvalt hakkama. Madalama toimetule- kuga kliendile oleme loonud asjakohase teenuste paketi, et ta saaks võimalikult palju kogukonnale toetudes ja kaasatuna olles elada. TÖÖKORRALDUS ON KLIENDIKESKNE Töö ettevõttes on korraldatud kliendi isikut, tema arengupotentsiaali ja vajadusi arvestades ning laabub hästi. PÜHENDUNUD TÖÖTAJAIL ON OSKUSED JA VAHENDID Meie töötajail on erialateadmised, vilumus ja töövahendid kvaliteetse teenuse osutamiseks. Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks kasutame ettevõttes tasakaalus tulemuskaardi1 kohandatud juhtimissüsteemi. Oleme valinud välja eesmärkide saavutamise kõige olulisemad eeldused ehk edutegurid ning pannud paika näitajad, mil- lega mõõdame nende täitmist. Mõõtnäitajatele oleme aastate lõikes seadnud pingutust nõudvad, ent ka realistlikud sihtta- semed. 1 Kaplan, R., Norton, D. (1996) „The Balanced Scorecard: From Strategy to Action“.Harvard Business School Press Tegevusaruanne 2016 6 Olulisemad sündmused 2016 2016. aastal jätkasime ettevalmistustegevusi Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) vahendite kasutuselevõtuks, et nende abil nii teenusepakkumine kui -portfell ümber korraldada. Kuigi ERFi rahade kasutamise ja abikõlbulikkuse reeg- listik valmis Sotsiaalministeeriumis lõplikult 2016.aasta kevadel, alustasime nõukogu heakskiidul juba varasemalt kinnis- vara soetamist, et luua uued teenuseüksused kogukonnas elamise teenusele suunduvatele klientidele. ERF rahastamistaotluste koostamise ajal otsustasime kaasata suurte kodude reorganiseerimisse ka teisi teenusepakkujaid. Selle otsusega vähendame ERFi projekti lõpuks aastaks 2020 küll ca 300 kohta ööpäevaringseid teenuseid oma portfel- list, kuid samas tekib juurde mitmekesisemaid ja kohalike teenusepakkujate osalusel pakutavaid kohti. Väga hea meel on selle üle, et kõik meie koostatud rahastamistaotlused said Sotsiaalministeeriumi hindamiskomisjonilt väga positiivse tagasiside ja kinnitati Vabariigi Valitsuses ERF investeeringute kavasse. Tegevuskeskkond2 Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvas 2016. aastal 1,3%. Kasv peaks järgmise kahe aasta jooksul kiirenema, ulatudes 2017. aastal 2,5%ni ja 2018. aastal 3%ni. Peamiseks majanduskasvu vedajaks oli 2016. aastal sisenõudlus, mis tugines pea- miselt eratarbimisel. Aastatel 2019– 2020 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 2,7% aastas, mida toetab ühelt poolt kiirenev ekspordikasv ning teisalt võrdlemisi tugev sisenõudluse kasv. Sisenõudlus püsis 2016. aastal kõrge eelkõige eratarbimisel, mis põhines palgatulu kiire kasvu jätkumisel. Lisaks toetas ostujõudu tarbijahindade langus aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel hinnatõus taastus ning kiireneb 2017. aastal oluliselt, mis hakkab märkimisväärselt kahandama elanike reaalsissetulekuid. Tarbijahindade (THI) tõus jäi 2016. aastal tagasihoidlikuks, ulatudes 0,2%ni. 2017. aastal kiireneb THI kasv 2,7%ni ning jääb samale tasemele ka 2018. aastal. Kui 2016. aasta esimesel poolel olid hinnalanguse taga energiatooted, siis alates suve lõpust hakkas energia hind tõusma tuues kaasa tarbijahindade tõusule pöördumise. Kaudsed maksud kergitasid inflat- siooni möödunud aastal 0,8%, kus suurema osa moodustas alkoholi ja kütuse aktsiisimäärade tõus. Ilma maksumuuda- tusteta olid hinnad jätkuvalt languses. 2017. aastal kiireneb inflatsioon välistegurite mõju, teenuste hinnatõusu kiirene- mise ning aktsiisitõusude tulemusena 2,7%ni. Välistegurites nafta- ja toiduhinnad tõusevad. Tööturu olukorra pingestumine jätkus ning palgasurve püsis. Hõive kasv jätkus vaatamata madalale majandusaktiivsusele, kiirenedes teises kvartalis koguni 2,6%ni, mis tulenes peamiselt vanemaealiste tööle asumisest. Selle põhjuseks võib pi- dada nii naiste pensioniea tõusu, kui ka üldist vanemaealiste, sh pensioniealiste aktiveerumist. Hõive määr ehk töötavate inimeste suhe tööealistesse inimestesse oli ajaloolisel kõrgtasemel (65,8% 2016. aastal), mis koos tööealise rahvastiku vä- henemisega seab piirid töötavate inimeste arvu edasisele kasvule. Tööturu aktiivsuse kasvu tõttu püsis tööpuudus 2015. aasta tasemel, ulatudes prognoosi kohaselt 2016. aasta kokkuvõttes 6,2%ni. Juulist järk-järguliselt rakendunud töövõi- mereform aitas osaliselt kompenseerida tööealise rahvastiku vähenemist, pakkudes osalise töövõimega inimestele akti- veerimismeetmeid ning aidates neil tööturul toime tulla. Võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride os- kused ei vasta tööturu vajadustele ning ettevõtete valmidus nende palkamiseks on esialgu madal, mistõttu kaasneb refor- miga esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju läbi täiendava hõi- vatute arvu suureneb järk-järgult. 2 http://www.fin.ee/majandusprognoosid 7 Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt muutunud ning kasv püsis maksuameti andmetel 2016. aasta esimesel poolaastal 6% juures. Statistikaameti andmetel kiirenes esimesel poolaastal keskmise palga kasv 7,8%ni. Reaalpalga kasv aeglustub järgnevatel aastatel allapoole 3% käesoleva aasta 6,2%lt inflat- siooni taastumise tõttu. Keskmine palk3: 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Keskmine palk 1065€ 1137€ 1199€ 1265€ 1332€ 1399€ Palgakasv 6,0% 6,7% 5,5% 5,5% 5,3% 5,0% 2016. aasta maksukoormuseks kujunes 34,8% SKPst, mis on 0,9% võrra kõrgem kui aasta varem. Võrreldes 2015. aas- taga kasvavad kiiresti aktsiisid määrade tõstmise tõttu ning ka sotsiaalmaksu kasv ületab SKP kasvu, mida korrigeeriti allapoole. Maksumäärad 20174: • Tulumaksu kinnipidamise määr on 20%. • Maksuvaba tulu on 180 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). • Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on 225 eurot kuus (rakendavad ainult I ja II samba pensioni maksjad). • Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus- või kutsehaigushüvitise korral on 64 eurot kuus (rakendamiseks peab olema väljamakse saaja avaldus). • Sotsiaalmaksu määr jäi samaks 33%. Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär on 430 eurot (2016. aastal kehtinud 390 euro asemel), st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on 139,75 eurot kuus. • Töötuskindlustusmakse määrad on töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Töötaja töötuskindlustusmakse (1,6%) kin- nipidamise kohustus lõpeb töötaja vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Siinjuures säilib tööandjal kohustus ka edaspidi maksta vanaduspensionieas töötajale või töötajale, kellele on määratud ennetähtaegne vanaduspension, makstud palgalt töötuskindlustusmakset tööandjale kehtestatud 0,8%-lises määras. • Kogumispensioni makse määr on kas 2% või 3%. • Töötasu alammäär tunnis on 2,78 eurot ja kuus täistööaja korral on 470 eurot. 3 www.stat.ee 4 www.emta.ee/et/eraklient/tulu-deklareerimine/maksumaarad Tegevusaruanne 2016 8 Põhiliste finants- ja efektiivsusnäitajate ülevaade 2015-2016 Finantssuhtarvud 2016 2015 metoodika Puhasrentaablus -10,6% -10,7% puhaskasum / netokäive Ärirentaablus -10,8% -10,9% ärikasum / netokäive Omakapitali rentaablus -6,0% -5,5% puhaskasum / omakapital (ROE) Varade rentaablus (ROA) -5,5% -5,1% puhaskasum / varade keskmine maksumus Omakapitali määr 92,5% 93,0% omakapital / varad Maksevõime kordaja 2,0 2,6 käibevara / lühiajalised kohustused Likviidsussuhe 2,0 2,5 käibevara-varud / lühiajalised kohustused Rahaliste vahendite tase 1,90 2,48 raha ja selle ekvivalent / lühiajal.kohustused Põhivara käibekordaja 0,61 0,58 müügitulu / põhivarad Töötajatega seotud 2016 2015 metoodika suhtarvud Töötajate keskmine arv 981 1046 kontsernis Müügitulu töötaja kohta 20 871 18 860 müügitulu / töötajate arv Lisandväärtus töötaja 13 676 11 866 (ärikasum+tööjõukulud+põhivara kulum) / kohta töötajate arv Tegevusaruanne 2016 9 Teenuste osutamine Teenustest moodustavad erihoolekandeteenuse tulud 65%, omaosalusega seotud teenuste (toitlustamine ja majutus) tulud 30% ja muud tulud koos hoolekandeliste teenuste (üldhooldus ja pagulaste varjupaiga tee- nus) tuludega 5% (joonis 2). 2016. aastal erihoolekandeteenuste tulud suurenesid 2,9% ja omaosaluse tulud vähenesid 1,1% . Majutuse (M) teenused 17% Muu majandustegevuse tulu 1% Toitlustuse (S) teenused 13% Varjupaigataotejate (PAG) teenused2% Erihoolekande (EHK) teenused 65% Üldhoolduse (HK) teenused 2% Joonis 2. Teenuste tulude osakaal kogutulust 2016 Erihoolekandeteenuse osutamist reguleerib Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) 3. jagu. Sotsiaalhoolekande ministri määrusega on kehtestatud erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse määr, kulude koostisosad, mis kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas, ja ööpäevaringsel teenusel ja kogukonnas ela- mise teenusel olevate isikute omaosaluse kulude koostisosad. Omaosaluse maksimaalne maksumus kehtes- tatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldustee- nust saama suunatud isikud on kohustatud tasuma omaosalust toitlustamise ja majutamise eest. Transport Admin Toitlustamine 2% 1% 11% Huvitegevused, Bürookulu tervishoid 1% 6% Kinnisvara IKT, sidekulud 13% Inventar ja riided 2% 3% Personalikulud 61% Joonis 3. Kulude osakaal kogukulust 2016 Tegevusaruanne 2016 10 Omaosaluse teenused Toitlustamine 2016. aastal osutati toitlustamise teenust 28-s teenuseüksuses kokku 2131-le kliendile. Tabel 2. Toitlustuse korraldus Variant Toitlustuse korralduse kirjeldus Kodude Klientide arv arv a Teenuseüksuses on oma köök, kokad, tellime ise kaubad ja valmis- 7 1217 tame toidu. b Ühe teenuseüksuse köögist transporditakse toit teisse üksusesse. 5 296 Lisandub transpordi kulu. c Ostame toitlustusteenust sisse. See on täispakett, kus teenusepak- 7 512 kuja valmistab toidud ja toob meile kohale. d Kliendid toitlustavad ennast oma kodus ise. Toimub KE teenusel 8 106 olevatel klientidel kes käivad ise poes, ostavad tooraine ja valmista- vad endale ise toidu tegevusjuhendaja juhendamisel. 2016. aastal oli kasutusel 5 erinevat menüüd: • normaalmenüü • diabeetikute menüü • gluteenivaba menüü • laktoosivaba menüü • pehmendatud menüü Majutus 2016. aasta lõpuks oli ettevõttes kokku 2192 majutuskohta, neist 2052 erihoolekandeteenuses (sealhulgas 20 asenduskodu teenusekohta). Peremajades oli kokku 655 kohta, neist 448 kohta 1-kohalistes tubades. Hooldekodudes oli kokku 1293 kohta ja kogukonnaelamise korterites 105 kohta. Lisaks erihoolekandeteenuse kohtadele oli 50 üldhoolduse majutuskohta ning 90 varjupaigataotlejate ma- jutuskohta. Kinnisvara investeeringud ja võõrandamine 2016. aasta jooksul investeerisime teenusekohtade kvaliteedi parandamise eesmärgil kokku 135 tuhat eurot, sealhulgas: • Sõmera Kodu hoonete ja tehnorajatiste parendamine, • Sillamäe Tervise 12 hoone põrandate ning hügieeniruumide remont, • Karula vanade peremajade sanitaarremont, • Tartu Mõisavahe korteri kapitaalremont (toetatud elamise teenuse kasutuses olnud korter) kuhu rajasime 3 kliendikohta kogukonnas elamise teenuse saajatele. Tegevusaruanne 2016 11 Lisaks investeerisime Euroopa Rände- ja Integratsiooni Fondi (AMIF) vahendeid Vao Keskuse korrasta- miseks ning Vägeva Keskuse loomiseks. Projekti käigus remontisime 5 korterit Vaos ning 4 korterit Väge- val. AMIF-i projekti tulemusena paranesid Vao keskuses 28 varjupaigataotleja majutustingimused ning Vä- geva keskusesse rajasime 20 uut majutuskohta. Varjupaigataotlejate vastuvõtuvõimekus kasvas seeläbi 90 kohani. 2016. aastal võõrandasime hulgaliselt meie põhitegevuseks mittevajalikku kinnisvara – 2 korterit Imastus, 6 korterit Võisikul, 6 eraldiseisvat korterit ja üks kaheksa korteriga elamu Koluveres, hoone Sõmeral ning mõisakompleks Valklas. Lisaks võõrandati Valkla küla ja Võisiku küla elektrivõrgud. Teenuseüksuste reorganiseerimine Aasta põhieesmärk oli suurte kodude reorganiseerimistaotluste koostamine ja nende pääsemine Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) meetme 2.5 „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse 2.5.1 „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ inves- teeringute kavasse. Kuigi aasta alguses oli ootus, et taotluste esitamine saab võimalikuks jaanuaris/veebrua- ris, avanes taotlusvoor alles mai kuus. Vastavalt meetme tegevuse määrusele oli taotluste esitamiseks aega 90 tööpäeva, so kuni 26.08.2016. Tähtajaks esitasime kokku kuus taotlust Sõmera, Võisiku, Erastvere, Koluvere, Imastu ja Tori kodude reorganiseerimiseks. Võisiku Kodu reorganiseerimise projekti elluviimiseks kaasasime partneriks Lõuna- Eesti Hooldekeskus AS-i ning Erastvere projekti partneriteks Lihula Vallavalitsuse ja SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse. Reorganiseerimisprojektidega luuakse uus teenusekeskkond ja uued võimalused kokku 1068-le inimesele. Vastavalt sõlmitud koostöölepetele reorganiseerivad partnerid kokku 298 ja HKT 770 ööpäevaringse eri- hoolduse kliendikohta. Neist 272 (25%) viiakse projekti tulemusena üle kogukonnas elamise teenusele. Võisiku, Erastvere, Koluvere, Imastu ja Tori reorganiseerimisprojektid on kavas ellu viia 2018. aasta lõ- puks ning kõige mahukam Sõmera projekt 2020. aasta lõpuks. Vabariigi Valitsus kinnitas investeeringute kava 12.01.2017, kõik meie poolt esitatud projektid arvati inves- teeringute nimekirja ning seega avanes võimalus esitada taotlus toetuse saamiseks 85% ulatuses projektide kogumaksumusest. Uute teenusekohtade rajamiseks soetasime aasta jooksul 1 hoonestamata kinnistu, 5 maja ja 21 korterit, kuhu on kavas kokku luua 151 kvaliteetset teenusekohta, millest 67 valmisid 2016. aasta jooksul. Investee- ringu kogusumma oli 1 952 tuhat eurot ja pindala 3278,5 m2. Teenuste portfell Meie teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenuse, rehabilitatsiooniteenuse, asenduskoduteenuse, üldhooldusteenuse ja varjupaigataotlejate majutusteenuse pakkumine. Teenuseportfelli muutus toimus 2016. aastal toetavate teenuste (TE, IT) osas, kus vähendasime mahtu 3% võrra 1%- ni ning kogukonna elamise teenuse osas, mille osakaal kasvas 3% võrra 7%-ni. Tegevusaruanne 2016 12  Asenduskodu teenus (AK) Üldhooldusteenus (ÜH)) Igapäevaelu toetamine (IT) 1% 2% 1% Töötamise toetamine (TT) Varjupaigataotlejad (PAG) 6% Toetatud elamine (TE) 0,5% Kogukonnas elamine (KE) Ööpäevaringne tugevdatud toetusega (ÖT) 9% Ööpäevaringne hooldus (ÖH) Ööpäevaringne hooldus kohtumäärusega (ÖK) 5% Joonis 4. Ettevõtte teenuste portfelli jagunemine seisuga 31.12.2016 Erihoolekandeteenused Viimase kolme aasta võrdluses on meie ettevõtte erihoolekandeteenuste kogupaketi turuosa kõigi tegutse- vate teenuse pakkujate suhtes langenud 9% (joonis 5). Suurimad muutused on toimunud IT ja TE pakku- mise osas, kus meie turuosakaal on alla 1% ning ettevõtte äriplaani kohaselt on plaan nende teenuste pak- kumisest loobuda. Ööpäevaringsete teenuste hulgas langes nii ÖH teenuse kui ÖT teenuse osakaal 1% võrra, seevastu KE teenusel turuosakaal kasvas, tõustes 4% võrra võrreldes 2015. aastaga. 120% 100% 80% 60% 40% 20% 0% HKT kokku ÖT ÖK ÖH KE IT TT TE 2016 31% 61% 100% 73% 58% 0,5% 16% 1% 2015 36% 63% 100% 74% 54% 4% 17% 13% 2014 40% 61% 100% 74% 64% 7% 18% 22% Joonis 5. Ettevõtte teenuste turuosakaalu muutus 2014-2016 Toetatud teenuste mahtude suurendamine ja teenusekohtade tekitamine kogukondadesse on olnud riigi viimaste aastate põhisuundi, mille tulemusena peaks psüühilise erivajadusega inimesel olemas võimalus oma elu korraldada harjumuspärastes tingimustes ja vältida sattumist kodusest keskkonnast kaugemale suurema toetusvajadusega teenustele. 2014. aastal loodi juurde 427; 2015. aastal 400 ning 2016. aastal veel 413 toeta- tud teenuste kohta. Töötamise toetamise (TT) teenus on ainuke toetatud teenus, mille mahu osas me ei näe vähenemist, kuna teenust saavad ka kogukonnas elamise teenuse kliendid. Meie peamiste, ööpäevaringsete teenuste (ÖH) turuosa muutused on seotud deinstitutsionaliseerimise protsessiga Eestis, mille ühe osana on suur rõhk inimestele võimaluste loomisel ja nende toetamisel liiku- maks hooldekodudest välja kogukonda. Esimesed muutused teenuseturul selles suunas 2016. aastal ka toi- musid, vähenes ööpäevringsete teenusekohtade pakkumine ja suurenes kogukonna elamise (KE) teenuse maht. Muutus oli suures osas mõjutatud meie ettevõte tegutsemise tulemusest - aasta jooksul avasime uusi Tegevusaruanne 2016 13 KE teenusekohti Eesti erinevates paikades ning ettevõtte teenusepakkumine kasvas 91 kohalt 156 KE ko- hani. Ööpäevaringsed teenusekohad suurtes hooldekodudes, mis vabanesid KE liikujate järel, vähendati. Lisaks vähendati teenusekohti, kui klient suri või lahkus muul põhjusel teenuselt, et vältida uute inimeste sattumist institutsiooni-tüüpi teenusekohta; mille tulemusel meie ÖH teenuse turuosakaal langes 1% võrra 73%ni ja teenuspakkumine vähenes 107 võrra 1540 kohani. Kogu ÖH teenusepakkumine teenuseturul vä- henes aasta jooksul 116 võrra 2118 kohani. Ööpäevaringset teenust (ÖT) liitpuudega isikutele osutasime 2016. aastal eelneva aastaga samas mahus 221 kohta, teiste teenusepakkujate poolt kasvas pakkumine 16 koha võrra, mis tingis meie turuosakaalu languse 1% võrra. Kohtumäärusega ööpäevaringse teenuse (täiskasvanutele) (ÖK) osas oleme jätkuvalt ainukesed teenu- sepakkujad (turuosakaal 100 %), kus nõudluse vähenemise tulemusel vähendasime III kvartalist pakku- mist 10 koha võrra 100 kohani. Alaealistele kohtumäärusega teenuse (ÖKL) pakkujate osas muutust ei toi- munud- Imastu Kool-kodu jätkab teenuse pakkumist intellektipuudega noortele 6 kohaga ja SA Maarja- maa Hariduskolleegium 6 teenusekohaga psüühikahäiretega lastele va intellektipuue. Teenuste nõudlust on keeruline prognoosida, see on väga ebastabiilne ja sõltub välistest tingimustest. Tabel 3. SKA ostetavad kohad võrdluses 31.12.2015 ja 31.12.2016 Teenused IT TT TE KE ÖH ÖT ÖK ÖKL ÖR Kokk u SKA ost kokku 2209 682 740 163 2234 349 107 9 100 6593 31.12.15 SKA ost kokku 31.12.16 2375 790 879 269 2118 365 100 10 100 7006 SKA ostu muutus 166 108 139 106 -116 16 -7 1 0 413 HKT pakkumine 95 119 94 88 1650 221 107 3 0 2377 31.12.15 HKT pakkumine 11 124 11 156 1540 221 100 4 0 2167 31.12.16 HKT pakkumise muu- -84 5 -83 68 -110 0 -7 1 0 -210 tus Teised pakkujad 2114 563 646 75 584 128 0 6 100 4216 31.12.15 Teised pakkujad 31.12.16 2364 666 868 113 578 144 0 6 100 4839 Teiste pakkumise muu- 250 103 222 38 -6 16 0 0 0 623 tus Erihoolekandeteenuste riiklikud järjekorrad on võrreldes 2015. aastaga kasvanud kokku 182 koha võrra. Toetatud teenuste osas kasvas järjekord 10-20 koha võrra, kuigi teenuste pakkumine kasvas aasta jooksul 413 koha võrra. Ööpäevaringete teenuste osas, kus varasemalt on teenusejärjekord püsinud muutumises 10 koha piires, kasvas 2016. aastal järjekord 102 koha võrra ja kogukonna teenusel 54 koha võrra (tabel 4). Kogukonna teenuse järjekorra kasv on seotud hooldekodudes klientide ettevalmistamisega liikumiseks KE Tegevusaruanne 2016 14 teenusele ja ka avalikkuses suurenenud informatsiooni kättesaadavusega, et muutused erihoolekandesüstee- mis on tulemas ning uusi kogukonna elamise teenuskohti kohti juurde rajatakse. Ööpäevaringsete teenuste järjekorra kasv on otseses seoses teenuseturul pakkumise vähenemisega. Prognoositult vähenes ÖH teenu- sekohtade arv meie ettevõttes 110 kohta. HKT teenuste statistika kohaselt lahkus aasta jooksul ettevõttest ööpäevaringsetelt teenustelt kokku 204 klienti, nendest 65 suri, 67 liikus KE teenusele, 46 klienti vabanes kohtumäärusega teenuselt, mujale liikus 26 klienti. Oleme küll loonud osade ööpäevringsete teenusekohtade asemele kogukonna elamise teenusekohad ja võtnud vastu uusi kliente peremajades vabanenud kohtadele, ent soov peatada suurtesse institutsioonilaadsetetesse teenusekohtadesse uute klientide vastu võtmine on tinginud ka suure vajaduse uute kaasaegsete ööpäevaringsete teenusekohtade järele kogukonnas. Tabel 4. SKAs erihoolekandteteenuste järjekorras olevate inimeste arv IT TT TE KE ÖH ÖT ÖK ÖR Kokku Seisuga 138 166 189 90 383 49 0 7 1 022 31.12.14 Seisuga 116 148 189 113 400 57 0 13 1 036 31.12.15 Seisuga 103 164 200 167 502 70 0 12 1218 31.12.16 Üldhooldusteenus Teenusekohtade (50) täituvus oli 98%. Enamus aastast olid teenusekohad täidetud, kuid juunis Kures- saares avatud uus hooldekodu viis nõudluse teenusekohtade järele paariks kuus alla, aasta lõpuks oli Ko- gula Eakatekodus 50-st kohast täidetud 49 kohta. Asenduskodu teenus Võrreldes 2015. aastaga kohtade arv vähenes 23 kohalt 21 kohale. Aasta alguses oli teenusel 23 last; seoses täisealiseks saamisega lahkus 3 neist teenuselt (osad neist said jätkata teenuse saamist samas teenusekohas ÖT teenusel), 1 koht täideti uuesti aasta lõpuks. Rehabilitatsiooniteenus Rehabilitatsiooniteenust pakkus 2016. aastal ettevõttes ainukesena Imastu Kool-kodu rehabilitatsiooni meeskond. Rehabilitatsiooniteenuseid osutati kokku 19,5 tuhande euro eest, mis võrreldes 2015. aasta reha- bilitatsiooniteenuste osutamise mahuga oli 16 tuhande euro võrra väiksem. Imastu meeskond osutas 2016. aastal teenuseid kuni 16-aastastele lastele ja psüühilise erivajadusega isikutele. Kliendi vajaduste hindamist viisid meeskonnas läbi psühhiaater, psühholoog, logopeed, eripedagoog, füsioterapeut, tegevusterapeut ja sotsiaaltöötaja vastavalt hindamist vajavale kliendile (lastel logopeed, eripedagoog, füsioterapeut; täiskasva- nutel tegevusterapeut, psühholoog, sotsiaaltöötaja). 2016. aasta viimastel kuudel alustas taas tööd sotsi- aaltöötaja grupiteenus, mis kasutab töös CARe metoodikat ja taastumist toetavaid põhimõtteid pakkudes ööpäevaringsel erihooldusteenusel olevatele klientidele tuge liikumiseks kogukonna elamise teenusele. Tegevusaruanne 2016 15 Varjupaigateenus Teenusel olevate inimeste arv jäi võrreldes 2015. aastaga samasse suurusjärku, aasta lõpuga viibis teenusel kokku 73 inimest (2015. aasta lõpus 76 inimest). 2016. aasta I poolaasta lõpus avati Vägeval uus teenuseüksus ning Vaost kolisid Vägevale 4 perekonda, kokku 18 inimest. Aasta lõpuga oli Vägeval 5 peret ja 22 inimest, nendest kooliealisi lapsi 5, kes kõik käivad Vaimastvere Põhikoolis. Vao Keskuses renoveeriti AS Hoolekan- deteenustele kuuluvad 4 korterit (AMIF projekti rahastus), mis on nüüdseks valmis vastu võtma varjupaiga- taotlejaid, sh remonditi kelder, kuhu rajati pesumaja, spordi- ja puhkeruum ning korrastati Vao küla laste mänguväljak. Aasta lõpuga viibis Vao Keskuses teenusel 51 inimest, nendest 32 varjupaigataotlejad ja 19 rahvusvahelise või täiendava kaitse saanud isikut. Kodakondsus ja Migratsiooniameti loal viibib varjupaiga teenusel väljaspool keskust 8 inimest. Kiltsi Põhikoolis käib hetkel keskusest 8 last. Uusi taotlusi oli aasta jooksul mõlemas keskuses kokku 84. Rahvusvahelise või täiendava kaitse sai aasta jooksul kahe keskuse peale 60 isikut. Perekondasid oli aasta jooksul keskuses kokku 21. Rahvustena on enim inimesi Armeeniast 10, Iraanist 10, Sudaanist 9, Albaaniast 8, Afganistanist 7, Gruusiast 6, Palestiinast 6, Ukrainast 6. 2016. aastal sündis Vao keskuses 1 varjupaigataotleja ja suri 1 varjupaigataotleja. 2016. aasta märgatavalt rahulikum võr- reldes eelnenud aastaga, ei olnud suuri vahejuhtumeid ja vähem oli uusi varjupaigataotlusi. Klientide tööga hõivatus 2016. aasta oli tööhõives järjekordselt hea aasta. Võrreldes eelmise aastaga on kõikidel teenustel klientide tööhõive suurenenud, juurde on tulnud mitmeid uusi tööandjaid avatud tööturule ja ka SA Hea Hoog on suutnud senisest rohkem, mitmekesisemat ja tasuvamat tööd klientidele pakkuda ehk leida uusi koostöö- partnereid ja tellijaid. 2016. aastal oli tööga hõivatud 82% töötamise toetamise (TT) teenuse klientidest, sh 36% SAHHi kaudu ja 46% muu tööga. Kogukonnas elamise (KE) teenuse klientidest oli hõivatud 73%, ööpäevaringsel teenusel (ÖH) 22% ning kohtumäärusega teenusel (ÖK) 27%. Kokku oli tööga hõivatud 32,3% klientidest, iga kuu keskmiselt 513 klienti. 100 90 82 78,6 80 73,2 73,2 70 60 54,4 48,3 2014 50 2015 40 27,3 2016 30 20 22,1 20,5 17,5 20 16,1 10 0 TT KE ÖH ÖK Joonis 6. Tööga hõivatus 1teenuseti (%) Sihtasutus Hea Hoog (SAHH) Jaanuaris alustas SAHH Sillamäel 9 kliendile töötamise toetamise teenuse osutamist. Veebruaris käivitus pikaajalise kaitstud töö teenus: 8 maakonnas, 9 töökeskuses oli kokku 111 teenuse kohta, kuid aasta jook- sul sai teenust pea 150 inimest. 2016. aasta lõpus osales SAHH uuel hankel, kus saime juurde 30 teenuse Tegevusaruanne 2016 16 kohta ja uue asukohana Sõmera Kodu juures tegutseva üksuse. Seoses uute teenuste osutamisega on SAHH meeskonnaga liitunud 26 tegevusjuhendajat, personalispetsialist-dokumendihaldur ja turundusspet- sialist. Kõikide meie kodude juures tegutsevad töö- ja tegevuskeskused või töötoad, kus kliendid saavad teha tööd valmistades erinevatest materjalidest käistööesemeid, pakendades ja sorteerides detaile või täites tellimus- töid nagu sinilill või voodipesu õmblemine. SA Hea Hoog poolt korraldatud/vahendatud tööd võib jagada kolmeks: käsitööesemete valmistamine müügiks, tellimuste ja hangete täitmine, teenuste osutamine. Peamised tööd olid järgmised: • käsitööesemeid (keraamilised esemed, kaltsuvaibad, puidust, paberist, tekstiilist, vilditud tooted jm), • tellimustööd (paberkotid, disainhelkurid, katusedetailid, sinililled), • teenuste osutamine HKT-le (puhastusteenindus, territooriumi hooldus, abitööd köögis). SAHHil jätkusid koostöölepingud (nt OÜ Monier, OÜ SoftReflektor, AS Cista, MTÜ Vigastatud Vetera- nide Ühing) ja sõlmitud on mitmeid uusi koostöölepinguid tööandjatega (nt MivarViva, Coop kauplusteke- tiga ja saatega „Kodutunne“) nii Kodudes kohapeal kui avatud tööturul töötamiseks. Valmis toodangut turustame e-poes, laatadel, kauplustes ja Kodudes/Töökeskustes kohapeal. Osalesime koos HKT-ga palju- del Töötukassa töömessidel, kus tutvustasime oma organisatsiooni ja lõime suhteid potentsiaalsete partne- ritega, kes saaksid meie klientidele tööd pakkuda. Viljandi Töömessilt saadud tutvuse kaudu leiti töö Ka- rula Kodu klientidele, kes puhastavad nüüd rõõmuga tekkide õmblemisel ning servade lõikamisel tekkivaid tootmisjääke ning panustavad seeläbi materjali taaskasutusse. Head meelt teeb see, et võrreldes 2015. aastaga on kasvanud nende klientide hulk, kellel on lepinguline töösuhe väljaspool SAHHi. TT teenuse klientidega, aga ka KE klientidega, soovime liikuda järjest enam selles suunas, et neid väärtustaksid tööjõuna ka teised tööandjad ning klientidel kasvaksid oskused väljas- pool tuttavat, kaitsvat keskkonda tööd teha. TT 2016 35,9 46,1 TT 2015 36,1 37,1 KE 2016 16,7 56,5 KE 2015 12,6 41,8 SAHH ÖH 2016 15,2 6,9 Muu töö ÖH 2015 16,9 3,1 ÖK 2016 27,3 0 ÖK 2015 17,5 0 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Joonis 7. SAHHi kaudu ja avatud tööjõuturul tegutsevate klientide osakaal teenuseti (%) Tegevusaruanne 2016 17 Jätkuvalt kasutatakse klientide käelise töövõimekuse hindamise vahendina Hamet metoodikat, et leida kliendile sobivaim töö. Kokku on ettevõttes 6 hindamiskomplekti. Kuna tublid kliendid vajavad häid tegevusjuhendajaid, siis SAHH korraldas tegevusjuhendajatele mitmeid koolitusi korvi punumise, rohelise rehabilitatsiooni ja keraamika teemadel. Plaanis on sarnaste arendavate koolitustega jätkata. 2017. aasta toob palju suuri muudatusi, mis mõjutavad tööhõivet. Esiteks on rakendunud töövõime re- form ja inimene peab oma töövõime hindamiseks pöörduma Töötukassa poole, kus tema töövõimele an- takse puuduv, osaline või täielik hinnang. Samuti kaob töövõimetuspension ja asemele tuleb töövõime toe- tus. Kuigi toimunud muudatus on suur siis see ei puuduta meie kliente enne kui hakkab saabuma töövõi- metuse korduvhindamise tähtaeg. Oluliselt suuremat mõju avaldavad HKT klientidele ja tööhõivele koli- mised uutesse üksustesse, mis tähendab meie heade töökäte liikumist ning vajaduse töö pakkumise korral- dus paremini läbi mõelda, et tellimused saaksid õigeaegselt täidetud. Samas saame olla uhked, et oleme andnud kliendile kaasa olulised tööoskused ja -harjumuse, mis võimaldab uues elukohas paremini hakkama saada ja ka tööd leida. Olulisemad teenuste arendusprojektid 2016 a. olulisemaks teenusearenduse projektiks on eelmisel aastal kasutusele võetud CAR- metoodika sü- vendatud juurutamine ja sellest tulenevalt klientidele uute eesmärkide püstitamine. ERF toel suurte ko- dude reorganiseerimise projektiga planeerime viia 25% tänastest ööpäevaringsetel teenusel olevatest klien- tidest väiksemat toetust vajavale kogukonnas elamise teenusele. Seega tõuseb kliendile seatud arenguees- märkide tähtsuse osakaal just selles osas, et meie poolt oleks teisele teenusele liikuvad inimesed ettevalmis- tatud uutesse keskkondadesse kolimiseks. Kui siiani on enamus neist inimestest elanud tiheasustusest eemal asuvates asutustes, kus igapäevased teenused on loodud asutuse juurde (raamatukogu, spordisaal, töövõimalused, arstiabi jne), siis nüüd liiguvad nad asulatesse, kus eelpoolnimetatud teenused on kättesaa- davad kogukonnas ja meie kliendid peavad õppima neid kasutama. Seega oleme 2016. a alustanud erilist tähelepanu pööramist klientide ettevalmistamisele liikumiseks kergemale teenusele. Teine oluline tegevus on 2011-2012 a. alustatud teenusedisainiprojekti jätkamine. Olulisemaks selles osas oli teenusekomponentide sõnastamine ja nende erinevate tasemete kirjeldamine. Kuna 2016. aastal loodi juurde 40 ja 2017. aastal luuakse 200 kogukonnas elamise (KE) teenuse kohta, siis suurim tähelepanu oli nimetatud teenusel. Kujundasime siiani 12-tunniste vahetustena toimiva teenuse ringi töötaja kompe- tentsil põhinevaks ja klientide päevarütmi järgivaks teenuseks (päevane tegevusjuhendaja, kes vastutab klientide tööhõive, õppimisvõimaluste leidmise, arstiabi, sotsiaalteenuste kättesaadavuse eest ja õhtul/nä- dalavahetusel töötav tegevusjuhendaja, kes toetab kliente igapäevaeluga seotud tegevustes). Kuna uued loodavad ööpäevaringsed teenuseüksused asuvad 24- kohalistes majades (neli 6-kohalist peret), tuleb edas- pidi ka ööpäevaringse teenuse korraldus täpsemalt üle vaadata, määratleda, kuidas piiratud tegevusjuhenda- jate ressursiga mitmes peres osutada isikukeskset teenust. Jätkuvalt on vaatluse all ööpäevaringse kohtumäärusega teenuse sisuline arendamine. Lõpetasime Valkla Kodus muude ööpäevaevaringsete teenuste osutamise, et keskenduda seal ainult ühele teenusele. Kui eelmistel aastatel pöörasime tähelepanu teenuse keskkonna turvalisuse tõstmisele ning teenusel olevate klientide diagnooside-ja käitumise eripärapõhiste peregruppide kujundamisele ning sihtgrupist tulenevate eesmärkide püstitamisele, siis sel aastal on tegeletud konkreetsete kliendipõhiste eesmärkidega ja nende ka- jastamisega kliendi tegevusplaanides. Lisaks on tegeletud klientide toetamisega tööharjumuste tekkimisel, Tegevusaruanne 2016 18 mis antud kliendigrupi puhul on olulise tähtsusega, et teenuse lõppedes toime tulla kas vähema toetusega teenusel või oma koduses keskkonnas, olles teenusel viibides harjutanud tavapärast töötamisega seotud elurütmi. Tegevusjuhendajate arendamine jätkus sel aastal lisaks CARe koolitustele ka VERGE- metoo- dika koolitusega, mis valmistab töötajat ette agressiivselt käituva kliendi puhul sekkuma turvaliselt ja inim- väärikalt. Koostööprojektid ja suhted partneritega Olulisemad partnerid meie ettevõtte töös erihoolekandevaldkonnas on Sotsiaalministeerium, järelevalvet teostavad ametiasutused (Sotsiaalkindlustusamet, Õiguskantsleri Kantselei, Terviseamet, Ravimiamet), puuetega inimeste organisatsioonid ja tervishoiuteenuseid osutavad ettevõtted. 2016. aasta tihedaimaks koostööpartneriks kujunes Sotsiaalministeerium, kellega on koostööd tehtud mit- mes valdkonnas. Aasta esimesel poolel osalesime ohjeldamismeetmete väljatöötamise töögrupis ning tegime koostööd tegevusjuhendajate koolituse osas. Aasta teisel poolel alustas ministeerium ERF-i toel erihoolekandeteenuste disainimist, mille töögruppides osalesid meie kodude juhid, vanemtegevusju- hendajad ja keskkontori teenuste osakonna spetsialistid. Sel aastal osalesime aktiivselt Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu töös, kus andsime oma sisendi ühiste seisukohtade kujundamiseks erinevatel teemadel (nt erihoolekandeteenuste maksumus, pikaajaline kaitstud töö, SKAIS2), osalesime ettekannetega deinstitutsionaliseerimist tutvustavatel seminaridel. Läbi 2016. aasta osalesime ka kahes Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel teoks saanud projektis- elukvaliteedi mõõtmise mudeli eQual piloteerimises ja sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise koostamises. eQual on Norras välja töötatud teenuste mõju ja tulemuslikkuse mõõtmise mudel, mis annab võimaluse kliendi tõhusaks kaasamiseks teenuse osutamisese protsessi ja vahendi teenuse tulemuslikkuse mõõtmiseks. Koos kliendiga planeeritakse individuaalne tegevusplaan- leitakse kliendile tõeliselt olulised eesmärgid, hin- natakse, kui kaugel on klient eesmärgi täitmisest hetkel, arutatakse püstitatud eesmärkide saavutamiseks va- jalikud sammud läbi ja asutakse tegutsema- ja koos ka hinnatakse, kuidas eesmärkide poole liikumine on kulgenud ja kas elukvaliteedis on toimunud muutus. Kuna mudel annab võimaluse kliendi elukvaliteeti süs- teemaatiliselt hinnata ja elukvaliteedis toimunud muutust ka kliendi tarbeks visualiseerida, on tegu äärmiselt väärtusliku töövahendiga, millele loodame edaspidi ettevõttes rakenduse leida. Osalesime Sotsiaalministeeriumi tellimusel Astangu KHK poolt koostatava sotsiaalteenuste kvaliteedijuhise väljatöötamisel ja juhtis kahe teenuse- ööpäevaringse erihooldusteenuse ja kogukonnas elamise teenuse- spetsiifilise kvaliteedijuhise koostamist. Kvaliteedijuhise koostamise protsessi olid kaasatud erinevad teenu- sepakkujad ja huvigrupid ning juhisest saab Eestis sotsiaalteenuseid pakkuvatele asutustele soovitusliku ise- loomuga materjal oma teenuse kvaliteedi tagamisel. Meie ettevõtte on olnud juba kolmandat aastat esindatud tegevusjuhendaja ametikutse arendamisel, osaledes tegevusjuhendajate tasemekoolitusteks õppekavade koostamisel ning samuti tegevusjuhendaja kutse välja andmisel kutsekoja juures. See koostöövaldkond võimaldab meil anda olulist sisendit oma pi- kaajalisest kogemusest tegevusjuhendaja ameti kujundamiseks ja väärtustamiseks ning võrdseks käsitlemi- seks teiste sotsiaalvaldkonna ametitega. Tegevusaruanne 2016 19 Teist aastat jätkus tihe koostöö Heaolu ja Taastumiskooliga, kes lõi tulenevalt vajadusest spetsiaalsed reha- bilitatsiooniprogrammid nii vaimupuudega inimestele kui ka psüühilise haigusega inimestele, mis toetavad inimest muutuste protsessis, nii ettevalmistumisel liikumaks hooldekodust välja kui ka juba uues elukohas kohanemisel. 2016. aastal toimusid taastumiskursused Tõrva, Võisiku, Sõmera ja Valkla Kodus, mille käi- gus said kliendid hulgaliselt teadmisi ja kogemusi. Suure lisaväärtusena olid kaasatud kogemusnõustajad, kes oma taastumislugu rääkisid ja kogemusi jagasid igapäevaeluga toimetulekul. Samuti on olnud kaasatud nende rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid, kes toetavad muutuste toimumist kliendi elus ning on abiks tegevusjuhendajatele klienditöö meeskonna liikmetena. Teiseks oluliseks koostöö kohaks on olnud CARe metoodika koolitused ja Taastumiskursustele kaasatud tegevusjuhendajate koolitamine, mille käi- guse omandasid aasta jooksul teadmisi üle 70 töötaja. Järgneval aastal on kavas jätkata koostööd nii suleta- vates kodudes kui suurema aktiivsusega ka uute kogukonna elamise teenuse saajate toetamisel kohanemisel kogukonnas, võrgustiku loomisel ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel. Sotsiaalse kaasatuse suurendamise ja kogukonnatöö arendamise eesmärgil algatasime koostöö Tartu Üli- kooliga. Novembris toimus kokkusaamine, et uurida mõlemapoolseid ootusi ja vajadusi ning edaspidi leida lahendusi, et inimesed oleksid avatumad ja vähem vaenulikud ning luua võimalusi sotsiaalseks kaasatuseks kogukonnas. Suhted kogukondadega Aasta 2016 kogukondadega suhtlemise peamiseks märksõnaks oli uute teenuseüksuste loomise ja deinsti- tutsionaliseerimise vajalikkuse selgitamine. Kõige tihedamat tööd tegime kohalike omavalitsustega. Selleks, et kogukondadesse teenuseüksuste loomine kulgeks võimalikult sujuvalt ja vähese vastuseisuga kogukonna poolt, saatsime aasta alguses kohalikesse omavalitsustesse ühiste kavatsuste protokollid. Protokollide ees- märgiks oli saada omavalitsusjuhtidelt avalik toetus meie plaanidele. Aasta jooksul toimusid kohtumised omavalitsuste ja kogukonnas elavate inimestega. Kui kohalike omavalitsuste juhid olid reeglina mõistvad ja koostööaltid, siis kogukonnas elavate inimeste hulgas kohtasime pigem vastuseisu, kui soovi aidata. Tõde- sime, et vastuseisu taga on peamiselt teadmatus ja eelarvamused ning kahjuks ei kiputa seda teadmistega asendama. 2016. aastal saime erinevaid kogemusi uute üksuste vahetute naabritega suhtlemisel. Juunis avasime uue 10-kohalise teenuseüksuse Tartus, kus naabrid ei nõustunud erivajadustega inimestega ühes majas elama ja alustasid üsna pea meievastast propagandat nii meedia kui erinevate ametkondade vahendusel. Lisaks ette- võtte selgitustele meedias ja ametkondades panustasid rahuolukorra saavutamisse üksuse elanikud ja tööta- jad, kes on püüdnud omapoolselt astuda ise samme naabritega suhete stabiliseerimiseks. Teistes uutes tee- nuseüksustes on suhted naabrite ja ühistu juhatustega läinud palju ladusamalt: probleeme ja konflikte pole esinenud ning ühistud on uutest naabritest kuuldes olnud neutraalsed või isegi positiivsed. Valdavalt on seisukoht olnud, et kuni ei teki probleeme, pole probleemi! Aasta sees jätkusid ka traditsioonilised kogukonnaga suhtlemise üritused (kodukohvikute päevad, osale- mine laatadel, Vao Köök Tallinnas). Uue kogukonnaga suhtlemise kanalina kasutasime 2016. aastal teadli- kult ja aktiivselt sotsiaalmeediat. Meie Facebooki lehel sai aasta viimasel päeval täis täpselt 500 jälgijat. Po- pulaarsemad postitused jõudsid mitmete tuhandete inimesteni, kogusid ligi sada meeldimist, enam kui 50 jagamist ning kümneid kommentaare. Kõige rohkem meeldisid meie jälgijatele videod meie sündmustest (talendijaht, laulupidu), kuid meelsasti vaadati ja jagati ka meie selgitavaid postitusi Tartu Laseri üksuse meediakajastuste kohta. Tegevusaruanne 2016 20 EQUASSi kvaliteedisüsteem EQUASS (European Quality in Social Services) kvaliteedijuhtimissüsteemi juurutasime ettevõttes juba kuuendat aastat. 2016. aasta lõpus oli meil 4 EQUASS Assurance kvaliteedimärgile vastavat kodu: Tartu Kaunase, Tõrva, Vääna-Viti ja Uuemõisa Kodud. Imastu Kool-kodus ja Rakvere Lille Kodus me sertifikaati ei uuen- danud, kuid kindlasti on kvaliteedimärgile vastav tegutsemine kõigis eelmainitud Kodudes muutunud loo- mulikuks, igapäevatöö lahutamatuks osaks. 2017. on EQUASSi jaoks ülemineku aasta- uusi märgitaotlejaid eelistatakse mitte auditeerida, kuna alates 2018. aastast võetakse kasutusele uuendatud EQUASS süsteem. Viisime 2016. aastal nö omaalgatuslikult (ilma EQUASS konsultanti kaasamata) 9 HKT Kodus läbi EQUASS enesehindamise. Enesehindamised toimusid 2 suures (Valkla, Võisiku) ja 7 peremajadega Kodus (Tapa, Vändra, Karula/Näituse, Sinimäe, Kehra, Türi, Kodijärve). Kokku osales enesehindamise küsimus- tike täitmistel 60 HKT töötajat, sh igas Kodus vanemtegevusjuhendaja ja enamikes ka kodu juht. Enesehin- damised toimusid vabas õhkkonnas, küsimustiku täitmisel osalemine oli vabatahtlik ja leppisime kokku, et valesid vastuseid ei ole ning vastused valitakse konsensuslikult. Eesmärgiks oli kaardistada, milline on tee- nuse kvaliteedi tase osalenud kodudes ja teha seda läbinisti ausalt, st kui ettevõttes ka on olemas kord või protseduur teatud tegevuse tarbeks, kuid kodu personal ei ole sellest teadlik, ei mõista seda vms, siis märki- sime risti vastuselahtrisse „Ei“. Kõikide „Ei“ vastustega kaasnes küsimustikku täites automaatselt soovitus, mida teha ja mida rohkem risti- kesi „Jah“ lahtrites, seda kõrgemaks kujunes kvaliteedipõhimõttega vastavuses olemise protsent. Kõige kõr- gemad täitmise protsendid tulid kodudel Koostöösuhete (7 kodu hindas 100%- le) ja Kestva arengu põhimõtete all. Veidi madalamad protsendid põhimõtete Õigused, Juhtimine, Osalemine, Laiahaardelisus ja Tulemustele orientee- ritus all. Kolm kõige madalamate protsentidega põhimõtete valdkonda olid Isikukesksus, Eetika ja Personal, neid ei hinnanud ükski Kodu 100% täidetuks. Kõige madalamad protsendid tulid Valkla Kodus Osalemise põhimõtte all, mis on ka mõistetav, kuna teenuse kasutajad ei ole teenusel oma vabal tahtel ja seega neid osalema „meelitada“ ei lihtne ülesanne. Üldine pilt aga oli rõõmustav- enamikele põhimõtetele vastamise protsendid mahtusid vahemikku 80-100%. Mõned näited soovitustest, milliseid said 5 või rohkem enesehindamise läbi teinud kodu: • Töötage välja eeskiri ja protsesside kirjeldus personali aktiivse kaasamise kohta teenuste planeeri- misse ja hindamisse. • Määratlege ja dokumenteerige võrdsuse ja diskrimineerimisvastasuse kord. • Hinnake vähemalt kord kahe aasta jooksul oma konfidentsiaalsuse eeskirja koos personali ja teenuse saajatega. • Edastage raportid/ aruanded tegevuse ja selle tulemuste kohta huvigruppidele arusaadavas keeles ja vormis. 2016. aastal piloteerisid kaks kodu – Tallinna Mustakivi üksus ja Valkla Kodu - teenuste mõju ja tulemus- likkuse projekti eQual. Projekti eesmärk oli mõõta klientide elukvaliteeti ja piloteerida eQual mudelit, mis võimaldab elukvaliteedi tõusu mõõta. Reaalne töö klientidega toimus 6 kuu jooksul, kummastki Kodust osales 10 klienti ja kokku 7 tegevusjuhendajat. Nii töötajate kui klientide tagasiside projektile oli väga posi- tiivne- mitme kliendi elukvaliteet tõusis, kliendid said edu-elamuse, töötajad kiitsid mudeli mõistetavust (liht- sustab kliendi kaasamist motiveeriva eesmärgi seadmisel), ülesehitust, kasutajamugavust. Mõlemad projektis osalenud Kodud avaldasid soovi mudeliga töötamist jätkata. Tegevusaruanne 2016 21 Vabatahtlike kaasamine Vabatahtlike ja praktikantide kaasamise kaudu klienditöö toetamine, naabruskonnaga sidemete loomine ja säilitamine ning uute impulsside toomine täiendavate inimeste näol on endiselt üks meie prioriteetidest. Samuti leiame vabatahtlike ja praktikantide näol uusi töötajaid. Praktikantide kaasamisel on määravaks, kas lähikonnas asub koole, kust praktikante kergemini saada. 14378 11744 10700,5 10678 8303 2014 6900 2015 5324 4554 2016 2537 2342 2276 1570 1185 1712 1161 Koolipraktika Töötukassa ÜKT Vabatahtlikud Asendusteenistus tööpraktika Joonis 8. Ettevõttes tehtud praktika ja vabatahtliku töö tunnid Välismaiseid vabatahtlikke kaasasid 2016. aastal Imastu Kool-Kodu, Karula ja Tõrva kodud – 8 inimest Saksamaalt, Poolast, Ukrainast, Itaaliast, Ukrainas, Filipiinidelt. Vabatahtlikega koostööd tegevad kodud on saanud uusi ideid ja kogemusi (sh huvitegevuste alal). Tähtis on ka abi lisatööjõu näol. Koolide praktikantide kaasamisel olid eriti edukad Sõmera kodu (10 praktikanti), Kogula Eakatekodu, Ko- dijärve, Tapa kodud ja Tartu Kaunase teenusüksus. Erialade lõikes käisid meil praktikandid hooldustöö- taja, sotsiaalhooldaja, sotsiaaltöö (sh rehabilitatsioonikorraldus), eripedagoogika, õenduse erialadelt. Koolid, kellele olime praktikakohaks – Haapsalu Kutsehariduskeskus (1 praktikant), Kuressaare Ametikool (10 praktikanti), Lääne-Viru Rakenduskõrgkool (19 praktikanti), Tallinna Tervishoiu Kõrgkool (5 prakti- kanti), Tallinna Ülikool (1 praktikant), Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž (1 praktikant), Valgamaa Kutseõppe- keskus (1 praktikant), Võrumaa Kutsehariduskeskus (2 praktikanti), Viljandi Kutseõppekeskus (1 prakti- kant – peoteeninduse erialalt), Rakvere Ametikool (2 praktikanti koka erialalt). Töötukassa praktikantidega tegid enim koostööd Sinimäe ja Sillamäe kodud, ka vast-avatud Pärnu Kuldse kodu üksus tegi Töötukassa praktikandiga koostööd. Koolid, kellele olime praktikakohaks - Põltsamaa Ametikool (Võisiku kodus 4 praktikandiga), MTÜ Töötute Konsultatsioonikeskus (Sillamäe kodus 1 praktikandiga), Lääne-Viru Raken- duskõrgkool (Tapa Rakvere, Imastu, Sinimäe, Erastvere kodudes kokku 20 praktikandiga), Kuressaare Ametikool (Sõmera, Kogula, Uuemõisa ja Imastu kodudes kokku 20 praktikandiga), Järvamaa Kutsehari- duskeskus (Võisiku kodus 1 praktikandiga) ning Haapsalu Kutsehariduskeskus (Uuemõisa ja Võisiku ko- dudes kokku 2 praktikandiga). Tegevusaruanne 2016 22 Personal 31.12.2016 seisuga töötas ettevõtte 913,5 ametikohal vahetult 908 töötajat (tabel 5), kes jagunesid ettevõtte struktuuris (joonis 1) kajastatud üksustesse. 2016. aasta jooksul vähenes meie ametikohtade arv 70 võrra. Ametikohtade muutused olid seotud sisemise töökorralduse muutusega, et optimeerida tegevust või toetada reorganiseerimisprotsessi. Toimusid ka esi- mesed koondamised reorganiseerimisega seonduvalt. Lisandusid ERF meeskonna liikmed, kes on palgatud uute teenuseüksuste kinnisvarategevusi ja klientide ümberasumist koordineerima. Tabel 5. Ametikohtade arv ja muutus valdkonniti 2014-2016 Klienditee- Toitlustus Haldus ja Juhtimine Ametikohti Töötajaid nindus logistika ja tugitee- kokku kokku nused 2014 845 56 54 38,5 993,5 1006 2015 832 54 56 34,5 976,5 978 2016 788 53 32 40,5 913,5 908 muutus võr- -44 -1 -24 6 -63 -70 reldes 2015 Vanuseline ja sooline jaotus Vanuseliselt ja sooliselt on ettevõtte profiil üldiselt sarnane eelmiste aastatega. Meil töötab kõige rohkem töötajaid vanusegrupis 50-59 aastat – 35% (joonis 9). 908 töötajast on 815 inimest ehk 90% naisterahvad, neist 93% töötab klienditöö ametikohtadel. 3% võrra on 2015. aastaga võrrelduna vähenenud töötajate arv vanusegrupis kuni 39 aastat ja mõningane töötajate osakaalu tõus on alates 40-79 aastaste vanusegru- pis. Väikese tendentsina on näha töötajaskonna vananemist, kuid seda ei saa pidada meie tulevikuliseks trendiks kuna lähiaastate reorganiseerimine toob meie tööjõu struktuuris paratamatult muutusi. 70-79 a; 2% ..-29 a; 7% 60-69 a; 19% 30-39 a; 13% 50-59 a; 35% 40-49 a; 24% Joonis 92. Töötajate vanuseline jagunemine Tegevusaruanne 2016 23 Kvalifikatsioon Kuigi meie klienditöötajate baashariduse tase on võrreldes reorganiseerimise algusajaga kasvanud, on meil tervikuna jätkuvalt probleemiks kvalifitseeritud töötajate vähesus. Kvalifikatsiooninõuete täitmise eeldu- seks on vähemalt keskharidus baasharidusena või alternatiivina kõrgharidus SHS-ga määratud erialadel. Lähtume tegevusjuhendajate värbamisel keskhariduse nõudest ning tegevusjuhendaja täiendõppe läbimi- sest, kuid mõlema olemasolu korraga peaaegu ei esine ja kohati on ka keskharidusega kandidaatide leid- mine keeruline. Seda eriti piirkondades, kus meie suurkodud suletakse ja me saame pakkuda tööd ajutiselt, st tugevama profiiliga kandidaatidele ei ole meie pakkumine atraktiivne. Suletavatest kodudest lahkuvate töötajate hulgas on ka kvalifitseeritud töötajaid, kes lähevad pakkumise olemasolul tööle teise tööandja juurde, kus on pikaajaline töösuhe võimalik. Põhiharidusega töötajad on reeglina suurema valmidusega töötama kuni kodu sulgemiseni. Oleme hoidnud baasharidusega töötajate osakaalu töötajate koguarvust viimastel aastatel võimalikult ma- dalana ja see on olnud stabiilne (joonis 10). Mõnedel juhtudel sobib töötaja muude omaduste, oskuste, va- jaduste alusel tööle ka põhihariduse puhul – küll ajutiselt, kuni SHS seda lubab. Teisel juhul ei ole tööjõu- turg võimaldanud kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate värbamist (Valkla Kodu), kuigi töötame jätkuvalt sellel suunal, et haridustaset tõsta. Iseseisvalt omandas 2016. aastal täiendavat haridust 22 töötajat (2015. aastal 44 töötajat). Neist erialast kesk-eri, kutse- või kõrgharidust 20 töötajat (2015. aastal 39 töötajat). Õpingud on pooleli 49 töötajal, neist erialaselt 47 töötajal. 2014 18 75 8 2015 18 74 8 2016 18 74 8 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Kõrgharidus Keskharidus Põhiharidus Joonis 3. Klienditöötajate jagunemine haridustasemeti (%) Tööjõu leidmine Töötame oma tegevusalal jätkuvalt tööjõu defitsiidis ja kuna valmis kvalifikatsiooniga inimesi tööjõuturult on pea võimatu leida, on meie väljakutseks populariseerida tegevusjuhendaja tööd ning leida uut tööjõudu nii sotsiaalvaldkonna taustaga kui ka muu taustaga tööotsijate hulgast. See õnnestus hästi 2016. aastal ava- Tegevusaruanne 2016 24 tud uute teenusüksuste meeskondade komplekteerimisel. Raskem oli täita ametikohti Tallinnas, kuna kan- didaatidel on rohkem valikuvõimalusi ja erisoove töötingimustele (sh tööaeg). Samuti jääb meie töötasu reeglina samale tasemele teiste sotsiaaltöö ametikohtadel pakutavaga ning kandidaadid ei ole valmis vahe- tama töökohta, kui ei teki täiendavat kasu. Töötajate värbamisel kasutasime laia spektrit kanaleid – tööotsinguportaalid, kohalikud ning üleriigilised meediaväljaanded, erialaliidud, Töötukassa ning sotsiaalmeedia. Osaleme Töötukassa töömessidel, töö- tuklubides. Meile on oluline ka vabatahtlike ja praktikantide kaasamisel oma tööjõu kasvatamine. Nii asus koolide kaudu 2016. aastal tööle 3 töötajat (2015. aastal 2 töötajat), Töötukassa praktikantide ja vabataht- like näol 16 töötajat (2015. aastal 16 töötajat). Palgatoetuslepinguid sõlmiti 2 (2015. aastal 6 lepingut). Erialakoolitus ja täiendõpe 2016. aastal hakkasime aktiivsemalt koolitama tegevusjuhendajaid (tabel 6). Oleme rakendanud erinevaid koolituslahendusi nii töökohapõhise õppe kui täiendkoolituse vormis. 2016. aasta oktoobris alustas piloo- dina 5 töötajat Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusjuhendaja töökohapõhise õppega, mis kestab kuni oktoobrini 2017. Tegevusjuhendaja 260 koolitust alustas 2016. aastal 51 töötajat, nendest 13 vene keelses grupis. 2016. aastal lõpetas koolituse üks grupp – kokku 25 töötajat. Kahe grupi koolitused jätkuvad veel 2017. aasta I kvartalil. Tabel 6 koolitatud tegevusjuhendajate arv TJ 260 h baaskoo- ÖT 40 h erimoo- ÖK 60 h erimoo- TT 40 erimoodul litus dul dul 2014 74 15 8 0 2015 16 3 12 0 2016 25 0 0 0 Vaatamata sellele, et suur hulk klienditöötajaid on jätkuvalt erialase täiendkoolituse järjekorras5, on kooli- tuse ootel olevate töötajate arv püsinud võrreldes eelnevate aastatega sarnane. Värbamisel jälgime muuhul- gas ka Sotsiaalhoolekandeseaduse kvalifikatsiooninõuetele vastavust. Koolitustesse investeerisime 2016. aastal 20 123 koolitustunni ulatuses, koolitustunde töötaja kohta 23 tundi. Kogu aasta jooksul osaleti koolitustel kokku 2011 korda (sh osaleti erinevatel koolitustel). Oleme 2016. aastal koolitanud eelmisest aastast mahukamalt. Sisekoolitused 2016. aastal tegutses 20 töötajat sisekoolitajana ning sisekoolitustel osales 386 töötajat. Olulisemad sisekoolitused olid: • Teenuste osakonna poolt läbi viidud koolitused – Equal mudeli koolitus; Orientatsioonitabelid ja päevaplaanid; Koovisioon; KLABi koolitus; CARe metoodika koolitus; 5 Tegevusjuhendajad registreeritakse kvalifikatsiooni puudumisel tööle asudes 260 h baaskoolitusele ning vajadusel lisaks teenusele vastavale koolituse erimoodulile (ÖT 40 h, ÖK 60 h, TT 40 h). Tegevusaruanne 2016 25  • Esmajuhendamise koolitused uutele üksustele (19 töötajale 1582 tunni ulatuses), mida viisid läbi meie sisekoolitajad erinevatest valdkondadest uute töötajate põhjalikuks ettevalmistuseks enne ük- suse avamist – ettevõtte väärtused, töökorraldus ja tööohutus, CARe ja ohumärkide plaan, info- haldus, toitlustus, transpordikorraldus, puhastustööd ja koristuskemikaalide kasutus). • Keraamika koolitus 1 korral kvartalis tegevusjuhendaja-meistritele käsitööosksute tõstmiseks ja kvaliteetsema toodangu loomiseks klienditöös; • Rohelise rehabilitatsiooni koolitused. • Finantsvaldkonnas Exceli ja Directo kasutus. Koolituste korraldus Suurima mõjuga koolitusteks tööprotsessile võib lugeda kõiki klienditöö alaseid koolitusi, puhastusteenin- duse alast koolitusprojekti, uute üksuste töötajate koolitust ja Staff Logic kasutajakoolitust tööajakavade koostajatele seoses üleminekuga uuele tööajaarvestuse programmile. 2016. aastal oleme täiendanud ja ajakohastanud 2015. aastal alguse saanud e-õppe sissejuhatavat koolitust ning samuti viisime läbi uuringu antud koolituse kasutuse osas. Uuring näitas veel jahedat kasutust tee- nusüksustes, jätkame e-õppe ajakohastamist ja julgustame kasutama, kuna annab uuele töötajale võimaluse kirjalike materjalide kõrval ka teiste meeltega uusi teadmisi omandada ja võimaldab juhendajal sel ajal teisi tööülesandeid täita. Koolitusvaldkonnas on tööle hakanud kõikidele töötajatele avatud Koolituse sait, kus on töötajatele kätte- saadav koolitustega seotud töökorraldus. Sinna kogutakse ka koolituste tagasiside, mille alusel ka lektorid on saanud tagasisidet ja ideid oma koolituse kohandamiseks. Töökorraldust toetavad tehnoloogilised lahendused 2016. aastal töötasime personalihaldustarkvara ja tööajaarvestuse tarkvara juurutamise nimel. Analüüsisime ja süstematiseerisime personali kohta kogutavad andmed, et uue tarkvara kasutusega oleks vajalik info kät- tesaadav ning süsteemne. Eesmärk oli 1.01.2017 minna üle Directo personalihalduse ja palgaarvestuse ning Staff Logic tööajakorralduse tarkvarale. Alates 2017. aastast toimub personalihaldus ja palgaarvestus ning tööajaarvestus uute tarkvarade baasil. IKT tehnilised arengud 2016. aasta kõiki töötajaid puudutavaks IKT tegevuseks oli arvutitele uue operatsioonisüsteemi paigalda- mine. Windows 7 asendasime Windows 10-ga. Töötajate omavahelise suhtluse parandamiseks ja videokoo- solekute korraldamise lihtsustamiseks juurutasime Skype for Business rakenduse. Elektrikõikumise suhtes kriitilisemates kodudes suurendasime taristu töökindlust ja paigaldasime on-line UPS-id. UPS-id tagavad stabiilse elektritoite ja elektrikatkestuste korral hoiavad võrguseadmeid töös veel umbes pool tundi. Ühtlasi on kõik võrguseadmed nüüdsest kaugelt hallatavad ja monitooritavad. Sülearvutitele juurutasime uudse VPN lahenduse, kus kasutaja on ühendusest ja asukohast olenemata alati meie võrgus ja saab kasutada meie asutuse andmeid. Tegevusaruanne 2016 26 Valkla ja Vao võrgusõlmed ning videosüsteemid said täielikult ümber ehitatud. Nüüd on nendes kodudes tagatud kvaliteetne video- ja internetiühendus. Vägeval paigaldasime uue kohtvõrgu kaabelduse, videokaa- merad ja võrguseadmed. Kõikide kodude klientide sõrmejälje lugejate andmebaasid tõstsime üle keskserve- risse. Juhtimine ja tugiteenus 2014 11 0 20 Juhtimine ja tugiteenus 2015 17 1 14 Juhtimine ja tugiteenus 2016 18 1 21 Haldus 2014 61 8 Haldus 2015 51 10 Haldus 2016 41 7 Toitlustus 2014 8 01 Toitlustus 2015 7 01 Toitlustus 2016 7 01 Klienditöö 2014 49 148 24 Klienditöö 2015 38 154 25 Klienditöö 2016 37 152 32 0 50 100 150 200 250 Lauaarvuti Ühiskasutuses lauaarvuti Sülearvuti Joonis 11. Arvutitöökohtade jagunemine Riskide hindamine, korruptsioonivastane tegevus Siseaudit 2016. aastal olid siseaudiitorite fookuses strateegiliste riskidega seotud teemad – ERFi projekti õnnestumi- seks vajaliku kinnisvara arendamise protsess, kommunikatsioonitegevus ja riskijuhtimise protsess. Kõige põhimõttelisemad ettepanekud tulid kommunikatsioonitegevusega seoses, kus saime soovitusi luua asjakohane kommunikatsioonistrateegia, et eesmärgistada ja süstematiseerida meie igapäevast aktiivset sise- ning välissuhtlust. Audiitorid hindasid positiivselt igapäevast kommunikatsioonitegevust sotsiaalmeedias, reageerimist päringutele ja uudiskirja väljaandmist oma töötajatele, kuid nägid ohte laiapõhjalisema ja pi- kaajalisema suhtlemisstrateegia puudumises. Siseaudiitorite ettepanekutele tuginedes koostame kommuni- katsioonistrateegia 2017. aasta I kvartali lõpuks. Kinnisvara arendamise siseauditi eesmärgiks oli hinnata protseduurireeglite olemasolu, et maandada riske ebasobiva või korruptiivsel teel vara soetamiseks. Siseaudiitorite juhiste alusel kirjeldasime selgemalt ära, kuidas toimub ERFi projekti raames kinnisvara valimine, tasuvuse hindamine ja otsuste langetamine vara ostmiseks. Tegevusaruanne 2016 27 ERFi projektiga seotud riskide kaardistamise ja hindamise viisime ERF projekti juhtrühmas (valdkondade juhid, kodude juhid, juhatus) ise läbi ning siseaudiitori ülesandeks jäi riskide ohjamiseks kavandatud meet- mete tõsiseltvõetavuse hindamine. Audiitor oli esitatud tegevusplaaniga rahul ja pidas juhtrühma senist ülenädalast koosolekute ja meeskonnatöö formaati praeguses projekti etapis piisavaks kontrollitegevuseks. Siseauditid viis läbi meie uus partner BDO, kelle hankisime järgmiseks kolmeks aastaks siseaudititeenuse osutamiseks 2016. aasta alguses. Korruptsiooniriski ennetamine Ettevõtte tegevuses lähtume kehtivast seadusandlusest, eetilisest ja ausast äripidamisest ning rakendame sellele kaasa aitavaid meetmeid. Töötaja kohustused ja vastutus – õigused ja kohustused tulenevad töölepingust ja töölepingu seadusest. Eelkõige on töötaja kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust ning hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutama tööandjale konkurentsi, sealhulgas mitte töötama tööandja loata viimase konkurendi juures. Töö- taja kohustus on hoida saladuses talle töösuhte raames teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmi- seks on tööandjal õigustatud huvi. Juhtorgani kohustused ja vastutus - juhatuse liikmeks ei või olla ka isik, kelle suhtes kohus on vastavalt ka- ristusseadustiku (KarS) §-le 49 kohaldanud juhatuse liikmena tegutsemise keeldu, samuti isik, kellel on kee- latud tegutseda samal tegevusalal, millel tegutseb äriühing, või kellel on keelatud olla juhatuse liige seaduse või kohtulahendi alusel. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. Juhatus peab ettevõtte juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldusest. Tehingud, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juha- tus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on aruandekohustuslik nõukogu ees. Juhatuse liikmed peavad oma töökohustusi täitma tavaliselt oodatava hoolega ja olema ettevõttele lojaalsed, eelkõige tähendab see, et juhatuse (aga ka nõukogu) liikmed peavad oma ametikohustuste raames kõiki tehinguid hinnates seadma esikohale juhitava ettevõtte ja mitte enda huvid. Juhatuse liikmetele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega. Ettevõte on auditeerimiskohustuslane. Varade soetamine, müük ja inventeerimine – ettevõttes on kehtestatud hangete kord ja enampakkumiste kord. Iga-aastaselt inventeeritakse majandusaasta aruande koostamise käigus põhivarad ja laod. Väikeva- rade inventeerimine toimub teenuseüksuse põhiselt kord kahe aasta jooksul. Hea ühingujuhtimise tava aruanne Aktsiaselts Hoolekandeteenused järgib hea ühingujuhtimise tava (HÜT) põhimõtteid, kuid sellest on ka mõningaid erandeid, mida kirjeldame ja põhjendame. Üldiselt tegutsevad üldkoosolek, nõukogu ja juhatus samadel alustel, kuid riigivaraseadus ja ettevõtte põhikiri tingivad ka erinevusi. Tegevusaruanne 2016 28 Üldkoosolek Meie ettevõte on 100% riigile kuuluv äriühing, mille üldkoosolekuks on ainuisikuliselt sotsiaalkaitseminis- ter. Seetõttu ei avalda ettevõte üldkoosoleku materjale ja üldkoosolekule mõeldud teavet eraldi veebilehel, vaid teeb selle õigel ajal ja nõuetekohaselt sotsiaalkaitseministrile kättesaadavaks. Üldkoosolekul osalevate isikute ringi kiidab heaks sotsiaalkaitseminister ja sinna ei ole olnud kaasatud audiitor. Audiitori memoran- dum ja järeldusotsus on olnud alati üldkoosolekule kättesaadav. Juhatus Juhatuse preemiasüsteemi ei ole eraldi ette nähtud. Juhatusele makstavad tasud ja tulemuspalk on kirjelda- tud põhikirjas ning juhatuse liikmete lepingutes. Kõik need tuginevad riigivaraseadusele. Juhatusse kuulu- sid 2016. aastal: Nimi Ametikoht Ametisoleku aeg Maarjo Mändmaa Juhatuse esimees 13.08.2015 kuni 13.08.2019 Piret Lemsalu Finantsdirektor 07.05.2016 kuni 07.05.2020 Liina Lanno Teenuste direktor 31.10.2015 kuni 31.10.2019 Juhatuse liikmetele on makstud 2016. aastal tasusid summas 156 786 eurot. Nõukogu Ettevõtte põhikirjaga on määratud, et ettevõtte nõukogu koosneb viiest liikmest ja üldkoosolek nimetab neist kolm sotsiaalkaitseministri ja kaks rahandusministri ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetatakse kol- meks aastaks ja neile makstakse põhikirja järgi võrdset tasu, kuid nõukogu esimehele võib üldkoosolek määrata suurema tasu. Tasude maksmisel lähtub üldkoosolek peale põhikirja ka riigivaraseadusest ja rahan- dusministri määrusest. AS Hoolekandeteenused nõukogusse kuulusid aastal 2016 järgmised inimesed: Nimi Organisatsioon Liikmeks oleku aeg Marika Priske, nõukogu esimees Sotsiaalministeerium 18.06.2014 kuni 18.06.2017 Väino Tõemets Rahandusministeerium 29.03.2016 kuni 29.03.2019 Tõnu Lillelaid Rahandusministeerium 22.12.2016 kuni 22.12.2019 Maret Maripuu Tööinspektsioon 09.09. 2011 kuni 09.09.2017 Hille Martisen Sotsiaalministeerium 29.05.2014 kuni 29.05.2017 Nõukogu liikmetele on makstud aasta jooksul tasudeks 20 928 eurot. Nõukogu liikmetele ei kehtinud muid potentsiaalseid kohustusi ega soodustusi. Teabe avaldamine Ettevõtte ei avalda veebilehel üldkoosoleku ja nõukogu koosolekute toimumise ega koosolekul käsitlevate teemade kohta materjale, sest äriühingul on vaid üks aktsionär. Finantsaruandlus ja auditeerimine Alates 2016. majandusaastast auditeerib kontserni OÜ KPMG Baltics, leping sõlmitud kolmeks aastaks riigihanke tulemusel. Tegevusaruanne 2016 29 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Konsolideeritud bilanss (eurodes) 31.12.2016 31.12.2015 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 5 662 734 7 262 160 2 Nõuded ja ettemaksed 378 621 185 042 3 Varud 46 421 51 931 4 Kokku käibevarad 6 087 776 7 499 133 Põhivarad Kinnisvarainvesteeringud 77 255 84 860 7 Materiaalsed põhivarad 33 231 237 33 937 435 8 Kokku põhivarad 33 308 492 34 022 295 Kokku varad 39 396 268 41 521 428 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 237 6 516 Võlad ja ettemaksed 2 926 273 2 821 868 11 Eraldised 45 885 78 053 Sihtfinantseerimine 1 342 18 888 12 Kokku lühiajalised kohustised 2 973 737 2 925 325 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 244 Kokku pikaajalised kohustised 0 244 Kokku kohustised 2 973 737 2 925 569 Omakapital Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 152 860 7 152 860 13 Ülekurss 3 498 019 3 498 019 Kohustuslik reservkapital 715 286 715 286 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 27 229 694 29 340 215 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 173 328 -2 110 521 Kokku emaettevõtja aktsionäridele või 36 422 531 38 595 859 osanikele kuuluv omakapital Kokku omakapital 36 422 531 38 595 859 Kokku kohustised ja omakapital 39 396 268 41 521 428 30 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud kasumiaruanne (eurodes) 2016 2015 Lisa nr Müügitulu 20 474 603 19 727 314 14 Muud äritulud 537 069 171 878 15 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 2 863 -579 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 308 673 -5 295 909 16 Mitmesugused tegevuskulud -2 140 110 -1 966 850 17 Tööjõukulud -12 577 541 -11 453 229 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -3 048 281 -3 116 023 8 Muud ärikulud -149 862 -224 043 19 Ärikasum (kahjum) -2 209 932 -2 157 441 Intressikulud -30 -137 Muud finantstulud ja -kulud 36 634 47 057 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 173 328 -2 110 521 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 173 328 -2 110 521 Emaettevõtja aktsionäri/osaniku osa kasumist (kahjumist) -2 173 328 -2 110 521 31 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne (eurodes) 2016 2015 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -2 209 932 -2 157 441 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 3 048 281 3 116 023 7,8 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 25 624 147 593 19 Muud korrigeerimised -385 848 67 877 Kokku korrigeerimised 2 688 057 3 331 493 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -35 759 10 991 3 Varude muutus 5 509 4 589 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 59 997 308 294 12 Laekunud intressid 49 359 12 236 3 Kokku rahavood äritegevusest 557 231 1 510 162 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 504 903 -1 083 277 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 144 802 20 673 8 müügist Laekumised sihtfinantseerimisest 210 000 580 157 12 Muud väljamaksed investeerimistegevusest 0 -4 638 12 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 150 101 -487 085 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -6 523 -8 283 Makstud intressid -33 -142 11 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -6 556 -8 425 Kokku rahavood -1 599 426 1 014 652 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 262 160 6 247 508 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 599 426 1 014 652 2 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 662 734 7 262 160 32 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Emaettevõtja aktsionäridele või osanikele kuuluv omakapital Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2014 7 152 860 3 498 019 715 286 29 340 215 40 706 380 Aruandeaasta kasum -2 110 521 -2 110 521 (kahjum) 31.12.2015 7 152 860 3 498 019 715 286 27 229 694 38 595 859 Aruandeaasta kasum -2 173 328 -2 173 328 (kahjum) 31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 056 366 36 422 531 Aktsiakapitali kohta on informatsioon lisas 13. 33 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS Hoolekandeteenused 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga ning riigi raamatupidamise üldeeskirjaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (SME IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. AS Hoolekandeteenused kasutab konsolideeritud kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr. 1 Konsolideeritud kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. 2016. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad AS Hoolekandeteenused (emaettevõte osalusega 100%) ja SA Hea Hoog (tütarettevõte). Emaettevõtte konsolideerimata aruandes rakendatakse tütarettevõttesse investeeringu kajastamisel soetusmaksumuse meetodit vastavalt RTJ 11 paragrahvidele 27-34. Konsolideeritud aruande koostamine Konsolideeritud aruandes on rida-realt konsolideeritud emaettevõtte kontrolli all oleva tütarettevõtte finantsnäitajad. Elimineeritud on kõik kontsernisisesed nõuded ja kohustused, kontserni ettevõtte vahelised tehingud ning nende tulemusena tekkinud realiseerimata kasumid ja kahjumid. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, lühiajalisi finantsinvesteeringuid, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi. Finantsvara ja –kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või –kohustuse eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või –kohustusega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui ettevõte kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustus eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Finantsvara oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt väärtuspäeval st päeval, mil ettevõte saab ostetud finantsvara omanikuks või kaotab omandiõiguse müüdud finantsvara üle. Raha Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse konsolideeritud rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (va arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on bilansipäeva seisuga hinnatud ümber eurodesse bilansipäeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodi tulu ja kuluna. Tütar- ja sidusettevõtjate aktsiad või osad Tütarettevõtteks loetakse ettevõtet, mille üle emaettevõttel on kontroll. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui kontsern omab kas otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või osadest või on muul moel võimeline kontrollima tütarettevõtte tegevust- ja finantspoliitikat. Nõuded ja ettemaksed Nõuded on konsolideeritud bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on võrdne saadaoleva summa nominaalväärtusega. Pikaajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumuseks on saadaoleva summa nüüdisväärtus. Pikaajaliste nõuete nominaalväärtuse ja nüüdisväärtuse vahet kajastatakse nõude laekumise perioodi jooksul intressituluna. Nõuded on hinnatud lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest. Seejuures on iga nõue eraldi hinnatud, arvestades teadaolevat informatsiooni tehingupartneri maksevõime kohta. Nõuded, mille laekumine on ebatõenäoline, kantakse aruandeperioodi kuludesse. 34 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvutamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud on kajastatud bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimismaksumuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalne põhivara on materiaalne vara, mida kasutatakse toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel pikema perioodi jooksul, kui üks aasta. Materiaalse põhivarana võetakse arvele varasid soetusmaksumusega alates 5 000 eurot. Soetusmaksumus koosneb vara ostuhinnast ja muudest otseselt soetamisega seotud kuludest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kulusse. Väheolulise maksumusega vara üle peetakse arvestust bilansiväliselt. Materiaalset põhivara kajastatakse konsolideeritud bilansis tema jääkmaksumuses. Materiaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt lähtudes eeldatavast kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Amortiseerimist alustatakse uuesti hetkest, mil vara lõppväärtus on langenud alla tema bilansilise jääkmaksumuse. 2016. a. tõsteti mõned kinnisvaraobjektid (korterid), mida ettevõtte ei kasuta otseselt teenuse osutamiseks ja rendib välja, kinnisvarainvesteeringute alla. Seoses põhivara piirmäära tõstmisega 2016. aastal, kanti ettevõtte põhivara nimekirjast välja kõik põhivarad (v.a. maa), mille soetusmaksumus jäi alla 5 000 euro. Sellest tekkinud kulu kajasti läbi amortisatsioonikulude konto. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 5000 eur Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Kasulik eluiga Maa Piiramatu Ehitised ja rajatised 10-50 aastat Masinad ja seadmed 3-10 aastat Muu materiaalne põhivara 2-5 aastat Rendid Kapitalirendiks loetakse kontsernis rendisuhet, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Ülejäänud rendilepinguid käsitletakse kasutusrendina. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule kontserni bilansis kajastatavale varale. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kontsern kui rentnik. Kapitalirendi alusel renditud vara kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas. Makstavad rendimaksed jagatakse finantskuluks ja kohustuse vähendamiseks. Finantskulud kajastatakse rendiperioodi jooksul. Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna. Eraldised ja tingimuslikud kohustised Eraldised ja tingimuslikud kohustised Ettevõte moodustab eraldisi nende kohustuste osas, mille realiseerumise aeg või summa pole kindlad. Eraldise suuruse ja realiseerumisaja määramisel tuginetakse juhtkonna hinnangutele. Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel on enne bilansipäeva tekkinud juriidiline või tegevusest tingitud kohustus, eraldise realiseerumine ressursside väljamineku näol on tõenäoline (üle 50%) ning eraldise suurus on usaldusväärselt määratav. Sihtfinantseerimine Kontsern on lähtub tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse kasumiaruandes tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Kui tingimused ei ole täidetud, siis kajastatakse toetust bilansis kohustusena. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, kelle põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, 35 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne toetuse saamise tekkepõhisel momendil. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetus-maksumuses (tasuta saadud vara soetusmaksumuseks on tema õiglane väärtus); varade soetamise toetusena saadud summa kantakse perioodi tulusse, kulusse aga soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Sihtfinantseerimie tagastamine kajastatakse selles perioodis, millal tagastaminse vajadus sai teatavaks. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui olulised omandiga seotud riskid ja hüved on ostjale üle läinud, tasu laekumine on tõenäoline ning tehingu tulu ja tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt mõõta. Tulu teenuste müügist kajastatakse vastavalt osutatava teenuse valmidusastmele bilansipäeval. Valmidusaste on kindlaks määratud lähtudes bilansipäevaks tehtud lepingu tegelike kulude ja lepingu eeldatud kulude suhtest. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ning tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Maksustamine Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksa juriidilised isikud teenitud kasumilt tulumaksu. Tulumaksuga maksustatakse ettevõtte poolt väljamakstud dividende. Kuni 31.12.2014 oli maksumäär 21/79. Alates 2015. aastast on on maksumäär 20/80. Dividendide maksmisega kaasnev tulumaks kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kasumiaruandes kuluna. Seotud osapooled Isik või selle isiku lähedane pereliige on seotud osapool, kui see isik: (a) on AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige; või (b) omab kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Ettevõte on seotud osapool, kui kehtib üks või mitu järgmistest tingimustest: (a) ettevõte ja AS Hoolekandeteenused on ühise kontrolli all; (b) üks ettevõte on kolmanda osapoole poolt kontrollitav ettevõte ja teine ettevõte on selle kolmanda osapoole olulise mõju all olev ettevõte; (c) ettevõte omab AS Hoolekandeteenused üle kontrolli või olulist mõju; (d) ettevõte on AS Hoolekandeteenused kontrolli või olulise mõju all; (e) ettevõtted, mille üle AS Hoolekandeteenused juhtkonna liige (või nende lähedased pereliikmed) omab kontrolli või olulist mõju; (f) ettevõtted, mille juhtkonda kuuluvad isikud (või nende lähedased pereliikmed), kes omavad kontrolli või olulist mõju AS Hoolekandeteenused üle. Võimalike seotud osapoolte vaheliste suhete tuvastamisel on arvesse võetud suhte sisu, mitte ainult selle õiguslikku vormi. AS Hoolekandeteenused loeb seotud osapooleks oma tütarettevõtet sihtasutust Hea Hoog. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahel, kuid on seotud aruandeperioodi või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, kuid mis oluliselt mõjutavad järgmise majandusaasta tulemust, on avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2016 31.12.2015 Pangakontod 1 961 681 1 875 362 Tähtajaline hoius 3 701 053 5 386 798 Kokku raha 5 662 734 7 262 160 36 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 124 774 124 774 Ostjatelt 129 993 129 993 laekumata arved Ebatõenäoliselt -5 219 -5 219 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 29 963 29 963 5 tagasinõuded Muud nõuded 28 559 28 559 Intressinõuded 26 324 26 324 Viitlaekumised 2 235 2 235 Ettemaksed 54 158 54 158 Tulevaste 54 158 54 158 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 135 326 135 326 12 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 5 841 5 841 12 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 378 621 378 621 ettemaksed 31.12.2015 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 76 585 76 585 Ostjatelt 83 282 83 282 laekumata arved Ebatõenäoliselt -6 697 -6 697 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 4 784 4 784 5 tagasinõuded Muud nõuded 43 481 43 481 Intressinõuded 39 049 39 049 Viitlaekumised 4 432 4 432 Ettemaksed 44 207 44 207 Tulevaste 44 207 44 207 perioodide kulud Saamata sihtfinantseerimine 9 587 9 587 12 tegevuskulude katteks Saamata seadusandlusest 6 398 6 398 12 tulenevad toetused Kokku nõuded ja 185 042 185 042 ettemaksed 37 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 2016. aastal kanti kuludesse klientide lootusetuks tunnistatud nõudeid 491 euro eest (2015. aastal 2 512 euro eest) ja ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid 6 697 euro eest (2014. aastal 4 370 euro eest) Ettemakstud tulevaste perioodide kulude hulgas on summas 52 780 eurot (2015. aastal 42 533 eurot) ettemaksed teenuste eest (periodiseeritavad kindlustuskulud, kulud perioodikale jne.) ning töö- ja puhkusetasude ettemaksed summas 1 378 eurot (2015. aastal 1 674 eurot). Lisa 4 Varud (eurodes) 31.12.2016 31.12.2015 Tooraine ja materjal 39 554 44 996 Toiduvarud 36 566 21 188 Kütuse- ja küttevarud 2 988 23 808 Valmistoodang 6 867 6 935 Kokku varud 46 421 51 931 Varude kontol kajastub 21 hooldekodu toidu-, kütuse- ja küttevarud. 2016. ja 2015. aasta jooksul varusid allahinnatud ei ole. Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2016 31.12.2015 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 10 522 12 784 Üksikisiku tulumaks 114 403 96 712 Erisoodustuse tulumaks 9 687 8 643 Sotsiaalmaks 246 044 212 560 Kohustuslik kogumispension 11 965 9 769 Töötuskindlustusmaksed 16 172 13 888 Muud maksude ettemaksed ja maksuvõlad 14 999 7 604 Ettemaksukonto jääk 29 963 4 784 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 29 963 423 792 4 784 361 960 Vt. ka lisa 3. 38 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 6 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad (eurodes) Tütarettevõtjate aktsiad ja osad, üldine informatsioon Tütarettevõtja Osaluse määr (%) Tütarettevõtja nimetus Asukohamaa Põhitegevusala registrikood 31.12.2015 31.12.2016 Vaimupuudega ja psüühilise erivajadusega 90003781 Sihtasutus Hea Hoog Eesti isikute ning ainesõltlaste 100 100 hoolekandeasutuste tegevus. Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud (eurodes) Soetusmaksumuse meetod Kokku Ehitised 31.12.2015 Soetusmaksumus 166 490 166 490 Akumuleeritud -81 630 -81 630 kulum Jääkmaksumus 84 860 84 860 Amortisatsioonikulu -7 605 -7 605 31.12.2016 Soetusmaksumus 166 490 166 490 Akumuleeritud -89 235 -89 235 kulum Jääkmaksumus 77 255 77 255 2016 a. tõsteti mõned kinnisvaraobjektid (korterid), mida ettevõtte ei kasuta otseselt teenuse osutamiseks ja rendib välja, kinnisvarainvesteeringute alla, kokku jääkväärtuses 77 254 eurot. Vt.ka lisa 8. 39 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 8 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Maa Ehitised Masinad ja Muud Lõpetamata seadmed materiaalsed projektid ja põhivarad ettemaksed 31.12.2015 Soetusmaksumus 1 642 061 39 799 117 1 763 560 1 233 289 378 179 44 816 206 Akumuleeritud kulum 0 -8 819 225 -1 439 347 -620 199 0 -10 878 771 Jääkmaksumus 1 642 061 30 979 892 324 213 613 090 378 179 33 937 435 Ostud ja parendused 43 562 2 461 342 2 504 904 Amortisatsioonikulu -2 505 786 -203 665 -331 225 -3 040 676 Müügid -94 223 -70 873 -5 330 -170 426 Ümberklassifitseerimised 1 327 593 24 160 -1 351 753 0 31.12.2016 Soetusmaksumus 1 547 838 40 667 147 1 532 418 785 413 1 487 768 46 020 584 Akumuleeritud kulum -10 936 321 -1 349 478 -503 548 -12 789 347 Jääkmaksumus 1 547 838 29 730 826 182 940 281 865 1 487 768 33 231 237 Müüdud materiaalsed põhivarad müügihinnas 2016 Ehitised 130 565 Masinad ja seadmed 14 237 Kokku 144 802 2016 a. tõsteti mõned kinnisvaraobjektid (korterid), mida ettevõtte ei kasuta otseselt teenuse osutamiseks ja rendib välja, kinnisvarainvesteeringute alla, kokku jääkväärtuses 77 254 eurot. Vt.ka lisa 7. Seoses Rahandusministri 11.12.2003.a määruse nr 105 "Riigi raamatupidamise üldeeskiri" paragrahvi 41 lõige 1 muutmisega (jõustunud 31.10.2016), kanti ettevõtte põhivara nimekirjast välja kõik põhivarad (v.a. maa), mille soetusmaksumus jäi alla 5 000 euro. Mahakanti põhivarasid jääkmaksumuses 307 708 eurot ja see summa kajastub amortisatsioonikulude real. Lisa 9 Kapitalirent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 40 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2016 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Kapitalirent 237 237 0 2,08 2017 Kapitalirendikohustised 237 237 kokku 31.12.2015 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Lõpptähtaeg 12 kuu 1 - 5 aasta üle 5 aasta jooksul jooksul Kapitalirent 6 760 6 516 244 0 2,08 2016-2017 Kapitalirendikohustised 6 760 6 516 244 0 kokku Renditud varade bilansiline jääkmaksumus 31.12.2016 31.12.2015 Masinad ja seadmed 7 049 23 487 Kokku 7 049 23 487 Lisa 10 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 2016 2015 Kasutusrendikulu 176 333 110 154 41 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 11 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2016 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 712 989 712 989 Võlad töövõtjatele 1 154 231 1 154 231 Maksuvõlad 423 792 423 792 5 Muud võlad 12 286 12 286 Muud viitvõlad 12 286 12 286 Saadud ettemaksed 3 650 3 650 Puhkusereserv 57 576 57 576 Töötasudelt arvest.deklareerimata 561 749 561 749 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 2 926 273 2 926 273 31.12.2015 12 kuu jooksul Lisa nr Võlad tarnijatele 678 298 678 298 Võlad töövõtjatele 1 029 189 1 029 189 Maksuvõlad 361 960 361 960 5 Muud võlad 12 474 12 474 Intressivõlad 4 4 Muud viitvõlad 12 470 12 470 Saadud ettemaksed 379 379 Puhkusereserv 63 289 63 289 Töötasudelt arvest.deklareerimata 676 279 676 279 maksukohustused Kokku võlad ja ettemaksed 2 821 868 2 821 868 Lisa 12 Sihtfinantseerimine (eurodes) Varad bruto soetusmaksumuses 42 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne 31.12.2014 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2015 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rahandusministeerium (ERF) 624 119 -558 872 4 638 -69 885 0 Keskkonnainvesteeringute Keskus 21 285 -21 285 0 0 0 Kokku sihtfinantseerimine 645 404 -580 157 4 638 -69 885 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium (toetused) 13 606 -154 053 0 156 432 15 985 Sotsiaalministeerium 0 -65 000 0 65 000 0 Rahandusministeerium 0 -35 000 0 16 112 -18 888 Kokku sihtfinantseerimine 13 606 -254 053 237 544 -2 903 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 659 010 -834 210 4 638 167 659 -2 903 31.12.2015 Saadud Tagastatud Tulu 31.12.2016 Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Rahandusministeerium 0 -175 000 301 132 126 132 Kokku sihtfinantseerimine -175 000 301 132 126 132 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sotsiaalministeerium (toetused) 15 985 -145 275 144 325 15 035 Rahandusministeerium -18 888 -35 000 52 546 -1 342 Kokku sihtfinantseerimine -2 903 -180 275 196 871 13 693 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine -2 903 -355 275 498 003 139 825 Lisa 13 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2016 31.12.2015 Aktsiakapital 7 152 860 7 152 860 Aktsiate arv (tk) 110 044 110 044 Aktsiate nimiväärtus 65 65 Kontsern on emiteerinud aktsiaid ülekursiga 3 498 019 eurot järgmiselt: 2009. aastal emiteeriti 52 852 lihtaktsiat nimiväärtusega 3 377 858 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivarasse. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga summas 3 378 190 eurot. 31.12.2009 seisuga oli ülekurss 3 498 012 eurot. 2010. aastal emiteeriti 7 153 lihtaktsiat nimiväärtusega 457 160 eurot, mille eest tasuti mitterahalise sissemaksena põhivaraga. Aktsiaid emiteeriti ülekursiga 2 eurot. 2012. aastal suurendati aktsiakapitali 1071 aktsia võrra mitterahalise sissemaksena põhivarasse summas 69 615 eurot ja ülekursiga 5 eurot. 43 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 14 Müügitulu (eurodes) 2016 2015 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 20 474 603 19 727 314 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 20 474 603 19 727 314 Kokku müügitulu 20 474 603 19 727 314 Müügitulu tegevusalade lõikes Psüühiliste erivajadustega inimeste hoolekanne 18 743 224 18 393 781 Teenuste müük 956 744 588 983 Varjupaikade tulud 84 461 84 461 Vanurite ja puuetega inimeste hoolekanne 373 077 359 790 Asenduskoduteenus 317 097 300 299 Kokku müügitulu 20 474 603 19 727 314 Lisa 15 Muud äritulud (eurodes) 2016 2015 Tulu sihtfinantseerimisest 524 791 159 806 Muud 12 278 12 072 Kokku muud äritulud 537 069 171 878 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2016 2015 Energia 1 431 308 1 501 347 Transpordikulud 98 402 88 181 Toiduained 891 299 987 633 Toitlustusteenus 853 576 838 971 Tervishoiuteenus, meditsiini ja hügieenitarbed 948 566 929 151 Inventar ja muud väikevahendid 459 893 459 344 Muud 625 629 491 282 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 5 308 673 5 295 909 44 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2016 2015 Mitmesugused bürookulud 442 473 335 851 Lähetuskulud 13 767 13 314 Koolituskulud 67 614 34 149 Riiklikud ja kohalikud maksud 1 100 533 1 159 722 Konsultatsioonid ja juriidilised teenused 21 050 34 540 Transpordivahenditega seotud kulud 207 636 153 851 Kindlustuskulud 49 854 51 298 Töötervishoid 38 478 42 911 Muud 198 705 141 214 Kokku mitmesugused tegevuskulud 2 140 110 1 966 850 Maksukulud sisaldavad käibemaksukulu summas 1 032 693 eurot (2015. aastal 1 119 439 eurot), maamaksu, loodusressursside kasutamise- ja saastetasusid ning ettevõtte tulumaksu. Ettevõtte käibest moodustab 98% maksuvaba käive (Käibemaksuseaduse 16 p.4). Käibemaksukulu tekib sisendkäibemaksu otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi rakendamisel. Aastal 2016 arvestati sisendkäibemaksu proportsiooniga 2%. Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2016 2015 Palgakulu 9 366 311 8 521 594 Sotsiaalmaksud 3 034 826 2 765 465 Muud 176 404 166 170 Kokku tööjõukulud 12 577 541 11 453 229 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 981 1 006 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 925 951 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 48 47 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 8 8 Keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale oli 2016. aastal emaettevõttes 911 töötajat ja SA-s Hea Hoog 70 töötajat (2015. aastal vastavalt 963 ja 43). 45 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 19 Muud ärikulud (eurodes) 2016 2015 Kahjum materiaalsete põhivarade müügist 25 625 147 593 Trahvid, viivised ja hüvitised 104 69 Muud 124 133 76 381 Kokku muud ärikulud 149 862 224 043 Lisa 20 Tulumaks (eurodes) 2017. aastal on maksumäär 20/80 väljamakstud dividendide summalt. Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2016 moodustab 25 056 366 eurot (2015. aastal moodustas 27 229 694 eurot). Maksimaalne võimalik tulumaksukohustuse summa, mis kaasneb kogu jaotamata kasumi väljamaksmisel dividendidena on 5 011 273 eurot (2015. aastal oli 5 445 939 eurot). Netodividende saab välja maksta 20 045 093 eurot (2015. aastal 21 783 755 eurot). Lisa 21 Seotud osapooled (eurodes) Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes 31.12.2016 31.12.2015 Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Tütarettevõtjad 0 25 219 1 135 43 278 Ostud ja müügid 2016 2015 Ostud Müügid Ostud Müügid Tütarettevõtjad 82 560 2 979 124 780 6 755 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2016 2015 Arvestatud tasu 177 714 190 328 Ettevõtte asutas 09.04.2010 Sihtasutuse "Hea Hoog", mille eesmärgiks on erivajadustega inimeste abistamisel oma koha leidmisel ühiskonnas. 2016. aastal pakkus SA Hea Hoog tööhõivet kontserni 310 lepingulises töösuhtes olnud kliendile (2015. aastal 260-le kliendile). Fondi juhatuses on üks liige ja nõukogus 3 liiget. Tütarettevõtte tulem 2016. aastal oli 18 985 eurot (2015. aastal 26 215 eurot). Vt. ka lisasid 3 ja 11. 46 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 22 Sündmused pärast bilansipäeva Bilansipäeva järgselt olulisi majandustulemusi mõjutavaid sündmusi ei ole toimunud. Lisa 23 Konsolideerimata bilanss (eurodes) 31.12.2016 31.12.2015 Varad Käibevarad Raha 5 617 517 7 249 051 Nõuded ja ettemaksed 326 353 182 287 Varud 36 624 44 996 Kokku käibevarad 5 980 494 7 476 334 Põhivarad Investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse 6 6 Kinnisvarainvesteeringud 77 255 84 860 Materiaalsed põhivarad 33 231 237 33 937 435 Kokku põhivarad 33 308 498 34 022 301 Kokku varad 39 288 992 41 498 635 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Laenukohustised 237 6 516 Võlad ja ettemaksed 2 874 698 2 835 791 Eraldised 45 885 78 053 Sihtfinantseerimine 1 342 18 888 Kokku lühiajalised kohustised 2 922 162 2 939 248 Pikaajalised kohustised Laenukohustised 0 244 Kokku pikaajalised kohustised 0 244 Kokku kohustised 2 922 162 2 939 492 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 7 152 860 7 152 860 Ülekurss 3 498 019 3 498 019 Kohustuslik reservkapital 715 286 715 286 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 27 192 978 29 329 714 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 192 313 -2 136 736 Kokku omakapital 36 366 830 38 559 143 Kokku kohustised ja omakapital 39 288 992 41 498 635 47 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 24 Konsolideerimata kasumiaruanne (eurodes) 2016 2015 Müügitulu 20 022 066 19 633 798 Muud äritulud 491 066 179 268 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 -140 Kaubad, toore, materjal ja teenused -5 367 957 -5 404 204 Mitmesugused tegevuskulud -2 067 547 -1 966 850 Tööjõukulud -12 108 999 -11 285 462 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -3 048 281 -3 116 023 Muud ärikulud -149 862 -224 043 Kokku ärikasum (-kahjum) -2 229 514 -2 183 656 Intressikulud -30 -137 Muud finantstulud ja -kulud 37 231 47 057 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist -2 192 313 -2 136 736 Aruandeaasta kasum (kahjum) -2 192 313 -2 136 736 48 AS HOOLEKANDETEENUSED 2016. a. konsolideeritud majandusaasta aruanne Lisa 25 Konsolideerimata rahavoogude aruanne (eurodes) 2016 2015 Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) -2 229 514 -2 183 656 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 3 048 281 3 116 023 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 25 624 122 772 Muud korrigeerimised -385 847 78 053 Kokku korrigeerimised 2 688 058 3 316 848 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -30 659 5 594 Varude muutus 8 372 4 151 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 38 911 278 092 Laekumised sihtfinantseerimisest 0 69 885 Kokku rahavood äritegevusest 475 168 1 490 914 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -2 504 904 -1 083 277 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 144 802 20 673 müügist Laekunud intressid 49 956 12 236 Kokku rahavood investeerimistegevusest -2 310 146 -1 050 368 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -6 523 -8 283 Makstud intressid -33 -142 Laekumised sihtfinantseerimisest 210 000 580 157 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 203 444 571 732 Kokku rahavood -1 631 534 1 012 278 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 7 249 051 6 236 773 Raha ja raha ekvivalentide muutus -1 631 534 1 012 278 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 5 617 517 7 249 051 Lisa 26 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2014 7 152 860 3 498 019 715 286 29 329 714 40 695 879 Aruandeaasta kasum 0 0 0 -2 136 736 -2 136 736 (kahjum) 31.12.2015 7 152 860 3 498 019 715 286 27 192 978 38 559 143 Aruandeaasta kasum -2 192 313 -2 192 313 (kahjum) 31.12.2016 7 152 860 3 498 019 715 286 25 000 665 36 366 830 49  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE AS Hoolekandeteenused Aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud AS Hoolekandeteenused (kontsern) konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab konsolideeritud bilanssi seisuga 31. detsember 2016, konsolideeritud kasumiaruannet, konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet ja konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Meie arvates kajastab lehekülgedel 30 kuni 49 esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt kontserni konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2016 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga. Arvamuse alus Teostasime oma auditi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meile nende standarditega pandud kohustusi on täiendavalt kirjeldatud käesoleva aruande alalõigus „Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Oleme kontsernist sõltumatud kooskõlas Eesti Vabariigis konsolideeritud raamatupidamise aruande auditile kohalduvate eetikanõuetega ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt neile nõuetele. Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane, et olla aluseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei sisalda konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei esita selle kohta mitte mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga on meil kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seejuures, kas see lahkneb oluliselt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandest või teadmistest, mille auditi käigus omandasime, või kas see näib olevat muul viisil oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme oma töö alusel järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, siis oleme kohustatud sellest asjaolust teavitama. Meil ei ole sellega seoses millestki teavitada. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, ja sellise sisekontrolli eest, mida juhatus peab vajalikuks, et oleks võimalik koostada pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama, kas kontsern suudab oma tegevust jätkata, esitama infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta, kui see on asjakohane, ja kasutama arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb kontserni likvideerida või selle tegevuse lõpetada või kui tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad kontserni finantsaruandlusprotsessi järelevalve eest. Vandeaudiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise esinemisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) teostatud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Rahvusvaheliste auditeerimise standardite (Eesti) kohase auditi käigus kasutame kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi vältel. Lisaks: • teeme kindlaks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid ja hindame neid, kavandame riskidele vastavad auditiprotseduurid ja teostame neid ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, informatsiooni tahtlikku esitamata jätmist või vääresitust või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi jaoks asjakohasest sisekontrollist, et kavandada antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust kontserni sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse raamatupidamishinnangute ja nende kohta avalikustatud informatsiooni põhjendatust; • teeme järelduse selle kohta, kas arvestuses tegevuse jätkuvuse alusprintsiibi kasutamine juhatuse poolt on asjakohane ja kas hangitud auditi tõendusmaterjali põhjal esineb sündmustest või tingimustest tulenevat olulist ebakindlust, mis võib tekitada märkimisväärset kahtlust kontserni jätkuva tegutsemise suhtes. Kui järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, siis oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud informatsioonile või kui avalikustatud informatsioon on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad kuni vandeaudiitori aruande kuupäevani hangitud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad põhjustada seda, et ettevõte ei jätka oma tegevust; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab selle aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi õiglasel viisil; • hangime kontserni majandusüksuste või äritegevuse finantsinformatsiooni kohta piisavalt asjakohast tõendusmaterjali, et avaldada arvamust kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta. Vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostamise eest. Oleme ainuvastutavad oma auditiarvamuse eest. Vahetame informatsiooni nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, muuhulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute, kaasa arvatud auditi käigus tuvastatud märkimisväärsete sisekontrolli puuduste kohta. /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Vandeaudiitori number 171 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 17 Narva mnt 5, Tallinn,10117 20.03.2017