dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium · 20. september 2021
Viit
14-11/5332-151
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-115332-151 20.09.2021 Väljaminev kiri.asice1512 KB

Sisu (failidest)

27.08.21 kell14.30-17.00- SÜKU (Südalinna Kultuurikeskus) ja Keskpark Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustamise! arvestamata jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse kaalutluste alusel kujundatav. Tartu Linnavalitsuse (LV) esindaja Indrek Ranniku (IR) selgitab Kesklinna üldplaneeringust (ÜP) pärit teema ajalugu ja valikuid, tegu radikaalse lähenemisega. Maakonnaplaneering näeb ette regionaalse keskuse tugevdamist. Tugev kesklinn =tugev linn. Avalikkusele suunatud kultuur- haldus ja haridus. Plaanitav riigimaja, olemasolev Delta. Asukoht alal väitluse teema, oluline paiknemine vanalinna läheduses. SÜKU seod vana ja uue kesklinna. Avalik hoone kõigi jaoks, asendab ühe avaliku hüve- haljasala- teise ja olulisema avaliku hüve- kultuurikeskusega. Tegu on strateegilise valikuga. Haljasala dendroloogiline inventuur saab arhitektuurivõistluse tingimuste osaks. Lenne Rähn- Kuusik (LRK) heidab LV-le ette kaasamisega seotut. Abilinnapea Reno Laidre (RL) selgitab kaasamise teemat, algset põhilahendust on muudetud. Jüri Ginter (JG)- ei nõua uut asukohta, vaid soovib veelgi paremat. IR argumentidega sobivaid variante on veel, nt. Vabaduse puiestee pealne/ alune. IR kommenteerib- on arutatud, kuid arvestada tuleb muinsuskaitseala kaitsevööndiga. Vabaduse puiestee all kanalisatsiooni tunnelkollektor mis välistab ehitamise, tänava kohale ehitamise osas Tallinna Kaubamaja juures toimunu ehedaks negatiivseks näiteks mida tuleb vältida. LRK- rõhutab, et jääb esitatud ettepaneku juurde SÜKU~t mitte Keskparki rajada. Reesika Adojaan (RA) kommenteerib Dendropargi- Tiksoja rohealaga seonduvat. IR selgitab, et linn on inimeste kontsentreeritud elu paik, peale rohevõrgustiku on seal vajalik ka kõik muu inimeluks vajalik ja on paratamatu rohealade kallale minek. Mis on rohealade osas lähtepunkt? Linnaosade lõikes roheluse% erinev, ilma kunagise Tähtvere vallata linnalinnas 1 elaniku kohta70m 2 haljasala. Lisaks kusagil vähendamisele on alati ka kusagil suurendatud, hoonete lammutamist rohealade rajamiseks ei kavandata. Suured alad Tähtveres puhkemetsadeks määratud (RMK). Liis Keerberg (LK)- rohevõrgustik. ELF ettepanekud kehtestada kindlamad tingimused mida metsatööl arvestataks- nt. uuendusraiedei ole puhkemetsades lubatud. IR- ÜP-ga ei saa teha metsamajandamise kava, määratakse üldeesmärgid (nt. puhkemets). Mis tagab puhkemetsa ilme? Aastane raieintensiivsus 4%, majandusmetsas 30%. Vahur Kalm re (VK)- jääb esitatud ettepanekute juurde, LV vastused ei rahulda sisu ja vormi poolest, liiga üldsõnalised põhjendused. ÜP on ühiskondlik kokkulepe- ettepanekuid peab arvestama. Keskpargi alal punase/ rohelise viirutus segadusttekitav, linn keerutab arhitektuurivõistlusega. Arhitektuurivõistlus ei saa ÜP-st ülem olla. Peep Mardiste (PM)- uue kliimamuutuste raporti kohaselt olukord veel hullem kui veel paar kuud tagasi arvati. Rohelust tuleb linna jõuliselt juurde tuua. RL kommenteerib, et kliimamuutuste teema on oluline, Tartu linnal on Kliimakava . RA- Denropark. Mis saab Emajõe äärse maastikuga. RL -linn ei luba uppuvaid hooneid ehitada. 1 Janek Maat (JM) -linna vastused ei ole põhjendatud, ei loobu esitatud arvamustest, SÜKU jaoks ei ole kaalutud alternatiivseid asukohti. Märt Põder (MP) -linn lubas anda vastuse Agenda 21 kehtivuse kohta, lubadus täitmata. ÜP vastuolus üleriigilise planeeringuga- linna tihendatakse valesti. IR- Agenda 21 suhestumine strateegilisse dokumenti on toodud, üleriigiline planeering näeb ette kesklinnade tihendamist ja hoonestamist. Mure rohevõrgustiku pärast on põhjendatud, kuid deklaratiivsete sõnavõttudega keeruline teemat lahendada. ÜP-s on rohevõrgustiku kirjeldus olemas, tuumalad vastavad maakonnaplaneeringule. JM- Tähtveres uute elamualade kavandamist ei käsitleta valglinnastumisena. IR- tegu on olemasolevate ajalooliste keskuste laiendamisega-Haage pole kinnisvarabuumi loodud põlluküla. Marku Kaasik (MK)- miks põlluküla ei lubata aga metsa ehitamist lubatakse? IR- maa- ja linnakeskkonna rõhud on erinevad. Käsitletakse parklate kõrghaljastuse teemat ja haljastuse jahutavat funktsiooni linnakeskkonnas. Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku seisukoha. Protokollis Margus Hendriksan Jz._~ 2 Tartu Linnavalitsus [email protected] Meie 20.09.2021 nr 14-11/5332-151 Arvamus Tartu linna üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvestamata jäetud arvamuste kohta Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted. Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud. Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas. Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üldplaneeringu avalikustamisel esitatud, arvestamata jäetud arvamuste suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium ettepaneku 17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Südalinna kultuurikeskuse (SÜKU) ja Keskpargi ning muude rohealade teemasid käsitlev suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom konverentsiruumis 27.08.21 kell 14.30- 17. Ärakuulamisel osapooled täpsustasid ja rõhutasid oma seisukohti, arvamuse esitajad teatasid, et ei tagane esitatud arvamusest. Kokkulepet ei saavutatud. Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled – arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud. Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse 27.08.21 kell 14.30– 17 ära kuulatud üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele SÜKU ja Keskpargi ning muude rohealade teemade osas. Avalikul väljapanekul esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja Rahandusministeeriumi koondarvamus: Tanel Tein, Gleb Stsenov, Lenne Rähn- Kuusik, Mihkel Fegeli, Teele Niidas, Kristina Kallas, Katrin Kiisler, Aime Tahvonen, Andre Muug, Keiti Põldaru, Kristina Mere, Rimm Ehaste, Vladislav Ivanistsev, Linda- Liis Veromann- Jürgenason, Timur Usmanov, Jüri Ginter, Mait Marran, Vladislav Lanevski, Jana Vanamölder, Källi Vallner, Alexey Nesterovich, Oliver Puhmas, Mihkel Fegeli, Maksim Romanovitš, Miina Sarv, Evgenia Trofimova, Heiki Palm, Vladislav Ivanistsev, Evelin Toots, Rain Oksvort, Anne Helena Ursula Allvee, Sirle Kade, Riho Pärn, Anneli Tammetalu, Helle Lomp, Toivo Kreek, Elizabeth Aus- Jaks, Olavi Kask, Hannes Klaas, Ülle Kass, Kaimo Roos, Leonetta Pavanello, Dagmar Mäll, Margus Kirš, Zivile Riispere, Raili Sule, Aili Mengel, Anne Maasik; Raivo Häidma, Ilor Teeväli, Anu Roos, Rauno Härgin, Kristina Piir, Krista Moosel, Jaanus Lauga, Siiri Puks, Albina Anossova, Anna Aljanaki, Cardo Kenten Ross, Kätlin Kuznetsova, Helen Parik, Erik August Abras, Aili Saluveer, Kristjan Liiva, Karlova Selts, Anna Valiulin, Heino Harju, Vairi Haug, Heli Õunmaa, Markus Meier, MTÜ Linnakooslus, Igor Örd, Päästame Tartu Keskpargi, MP, MTÜ Eesti Metsa Abiks, Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkond on esitanud erinevas sõnastuses arvamusi kokkuvõtliku sisuga säilitada Tartu Keskpark rohealana pakkudes välja SÜKU tarbeks ka alternatiivseid asukohti. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale selgitades, et kuna üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks Vanemuise tn 1 kinnistule 1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister. 2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas. 2 südalinna kultuurikeskuse kavandamine tingimusel, et vähemalt pool alast peab säilima pargialana, ei ole mõeldav kogu kinnistu määramine rohealaks. Linn selgitab, et südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Sealjuures kehtib üldplaneeringus nõue, et vähemalt pool pargialast peab säilima. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Ala on ka piisavalt suur, et tagada piisav avalik ruum hoone ümber ning rikastada väliruume erinevate tegevusvõimaluste või lihtsalt olemise kohtadega. Sealjuures on oluline läbimõelda ka olulisemad liikumissuunad territooriumil. Täiendavat infot südalinna kultuurikeskuse kavandamise kohta saab: www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus Andra Somelari arvamus: Soovin väljendada rahulolematust üldplaneeringus toodud plaaniga kaotada rohkem kui pool Ropka pargist (lasteaia poolne osa). Park on kohalikule kogukonnale tohutult oluline, eriti arvestades Forseliuse kooli ja kahe lasteaia lähedust - park on aastaringi nii suurte kui väikeste poolt kasutuses ja kohalikel on põhjendatud ootus roheala säilimisele. Praeguse planeeringu kohaselt säiliks lasteaia poolsest pargiosast vaid murdosa, mis kombineerituna lisanduvate hoonete ja infrastruktuuriga (uued ehitised otse pargis, kortermajad endise lihakombinaadi asemel, kergliiklustee ehitus sadamaraudtee alal) muudab endisest suurest, multifunktsionaalsest alast vaid väikse läbikäiguhoovi, mis ei teeni kellegi huve. Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud ettepaneku osas osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et linn on reserveerinud ala hoolekandeasutusele. Nimetaud maade osas on linnas suur vajadus. Samuti asub ala piirkonnas, kuhu on hea jalgsi ja bussiga ligipääs ning see asub toimivas linnakeskkonnas, mis aitab erinevaid elanikegruppe omavahel integreerida. Üldplaneeringuga on määratletud Ropka - Teguri piirkond, kus asub ka käsitletav maa, arengualaks. See on maa-ala, mille ruumilise arengu suundumuste, liikuvuskava, rohevõrgustik jms terviklikuks lahendamiseks tuleb kaaluda planeeringuvõistluse või selle alusel koostatavate planeeringute läbiviimise vajadust. Arenguplaani koostamisel püütakse leida lahendus, kus pargi ja hoolekandeasutuse kontaktvöönd oleks sujuvamalt üleminev. Vahur Kalmre arvamus: 1. Määrata nn keskpargi ala (Poe, Vabaduse pst, Uueturu ja Küüni tänavate vaheline ala) kogu ulatuses rohealaks (H), et säilitada kesklinna park kogu ulatuses. 2. Määrata Ülejõe park (Delta õppehoone ja Raatuse tänava vaheline ala) kogu ulatuses puhke-spordi- ja kultuurirajatise maa-alaks (PV) ning vastavalt sellele muuta ka selle pargi juhtotstarvet. Kuid lisada juhtotstarbesse, et selles pargis tuleb hoida kõrghaljastust. 3. Muuta ära Raekoja platsi, Munga, Kompanii tänavate ja Vabaduse pst vahelise ala ehitustingimused ja võtta sealt välja lause: praeguse parkla alale (Vabaduse pst 6) nähakse ette kuni neljakorruselise parkimismaja ehitamise võimalus, kus esimene korrus peab olema kavandatud avalikkusele suunatud kaubandus-teenindusasutustele. 4. Muuta ära Raekoja platsi, Munga, Kompanii tänavate ja Vabaduse pst vahelise ala ehitustingimused ja võtta sealt välja lause: Kuna planeeringuga nähakse ette uue 3 linnaraamatukogu ja võimaluse korral kunstihoone ehitamine Poe tn parki, loobutakse vastava ühishoone ehitamise kavast Magistri tn piirkonda. 5. Muuta ära peatükis 1.2. Hoonestus olev uushoonestusalade kaart ning kaotada nn keskpargi alalt ära uushoonestuse võimalus. 6. Muuta ära peatükis 1.4. Arhitektuurivõistluse alad olev arhitektuurivõistluse ala kaart ning kaotada nn keskpargi alalt ära arhitektuurivõistluse võimalus. 7. Kaotada vastuolu, mis on üldplaneeringus selle vahel, et nn keskpargis poole pargi ulatuses oleva roheala (H) juhtotstarve ei luba sellele alale suurte hoonete ehitamist, arhitektuurivõistluse kaardil aga nähakse ette arhitektuurivõistluse laienemise võimalus ka rohealale. 8. Laiendada peatükis 11.1 Rohealad ja puhkealad oleval rohealade kaardil kogu nn keskpargi alale roheala (H) roheline märgis. Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud ettepaneku osas osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et: 1. Mittearvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule on ettenähtud südalinna kultuurikeskuse kavandamine, mistõttu ei ole mõeldav kogu kinnistu muutmine üldplaneeringus rohealaks. Samas toonitame, et vähemalt pool kinnistust peab vastavalt üldplaneeringule säilima pargialana. 2. Mittearvestatud. Selgitame, et Ülejõe pargi näol on tegu olulise ja atraktiivse pargialaga Emajõe kalda ääres. Samas märgime, et roheala maakasutus ei välista ka sobivate puhkerajatiste või mänguväljakute kavandamist 3. Mittearvestatud. Arvestades, et alal kehtib detailplaneering, mis näeb ette parkimismaja rajamise on tegemist potentsiaalse võimalusega. Samas on planeeringulahendust korrigeeritud selle võrra, et antud on võimalus ka muu otstarbega hoone rajamiseks kui parkimismaja maht on võimalik kavandada mujal piirkonnas. 4. Mittearvestatud. Selgitame, et südalinna kultuurikeskus (linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone) on planeeritud Vanemuise tn 1 kinnistule. Sellest tulenevalt on korrektne märkida, et Magistri tn piirkonda seda ei kavandata 5. Mittearvestatud. Arvestades, et Vanemuise tn 1 kinnistule on ettenähtud südalinna kultuurikeskuse kavandamine ei ole mõeldav uushoonestuse võimaluse eemaldamine kinnistult. 6. Mittearvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule ettenähtud südalinna kultuurikeskus on niivõrd oluline avalik hoone, et selle puhul ei ole mõeldav arhitektuurivõistluse läbiviimise kaalumisest loobumine. 7. Arvestatud. Selgitame, et segaduse vältimiseks on üldplaneeringus Vanemuise tn 1 kinnistule antud unikaalne tingmärk, mida toetab tekstiline osa. Tingmärk tähistab nii roheala kui ühiskondlike hoonete maad, eeldusel, et vähemalt pool kinnistust peab säilima pargialana. Hoone ja väliruumi lõplik paiknemine selgub rahvusvahelise arhitektuurivõistluse tulemusena. 8. Mittearvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule on ettenähtud südalinna kultuurikeskuse kavandamine, mistõttu ei ole mõeldav kogu kinnistu muutmine üldplaneeringus rohealaks. Samas toonitame, et vähemalt pool kinnistust peab vastavalt üldplaneeringule säilima pargialana. Siiri Odrats-Koni arvamus: Tähe 4 praegust roheala ei peaks hoonestama, vaid säilitama rohealana, soovituslikult seda noorte puudega täiendades. Karlova on Tartu halvima õhukvaliteediga piirkond, Tähe tänava alguse liikluskoormuse oluline tõstmine suurendab seda veelgi. Täna kasutavad roheala nii kool kui koeraomanikud mänguplatsina. Piirkonnas teisi sarnaseid rohealasid ei ole. 4 Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selitades, et Tähe 4 krunt on olnud hoonestuse reservmaa, esialgselt ülikooli õppehoonete laiendamiseks ja käesoleval ajal büroo- ja eluhoonete laiendamiseks. Krunt kuulub eraomandisse, linn ei ole kavandanud sinna avalikku haljasala. Linn soosib kesklinna piirkonnas hoonestuse tihendamist ja kompaktse linnaruumi kujundamist, lähimate haljasaladena säilitatakse üldplaneeringuga Lillemägi, Karlova park ja Tähe tn nurgal asuv uus park. Maa-ala hoonestamisel jälgitakse väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise nõuet ja Tähe tn äärse haljastuse ja piisava laiusega kõnnitee rajamise vajadust. Raul Rosenvaldi arvamus: Suhtlesin metsaülem Toomas Haasiga Tartu ümbruse planeeritavate kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladega seoses. Elan Tähtvere külas, keset planeeritavat KAH ala ja seega tunnen selle piirkonna metsi hästi. Kirjutan seoses Tiksoja lähedal KAH alade praegusest valikust välja jäänud kvartalitega (TT059, TT060, TT076). Need on välja jäänud põhjendusega, et sealt hakkavad minema planeeringute järgi tulevikus uue Tartu ümbersõiduga seotud rajatised. Samas vaadates, kuidas on KAH ala selle "planeeringuala" läheduses piiritletud, siis on see tehtud enamasti lihtsustades, kvartali kaupa (kuigi tundub, et ka kvartali TT075 idaserv on praegu jäänud KAH alast välja). Minu palve on, et KAH ala piire veetaks pigem eralduste piire pidi, nii et ka olemasolevad vanemad, st kõrge puhkeväärtusega metsaosad jääksid KAH ala sisse. Näiteks on sellisteks TT076 lõunapoolne osa (eraldised 4-18) ja TT059 lõunapoolne osa (eraldised 9-17). Seega selle piirkonna KAH aladest välja jätta ainult need ERALDISED, mis on vältimatult vajalikud tuleviku ümbersõidu rajamiseks. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha selgitades, et metsakvartal TT076 puhkemetsaks määramisel niivõrd suure taristu objekti puhul ei ole võimalik määrata piire eraldiste täpsusega. Peale raadamist ei ole mingit lootust, et need tiheda metsana kasvanud kuusikud jäävad metsana alles. Kõige parem näide on Tallinn - Tartu maantee eelmisel aastal valminud uus kiirtee lõik, kus peale teetrassi raadamist tuultele ja valgusele avatud mets ( ka männikud) on puruks risti-rästi teetrassi ääres. Teetrass tuleb raadata varuga ja istutada sinna noor mets, mis mõne aasta jooksul annab juba ilusa vaate Tartusse sissesõidul. Virge Joametsa arvamus: 1. SüKu koht ei ole kesklinna pargis!!! Ülejõel (Atlantise kõrval) on ruumi küll ja veel!!! 2. Sanatooriumi park on AINUS PARK väga suurele alale - FI, Tammelinn, Maarjamõisa. Kui ka peaks millalgi ime juhtuma ja FI linnaossa midagi spordirajatise moodi ehitatama, siis ka Maarjamõisa ja Tammelinn on piisavalt suured alad, kes seda parki vajavad. Selle pargi/puhkeala vähendamine, et elamuid juurde ehitada, on lubamatu! 3. FI linnaosas kõnnitee FI peatusest Teaduspargi peatusesse. Jah - eramaa! Kas seda teed ei saaks kuidagi sundvõõrandada, sest on mõeldamatu, et terve linnaosa jagu rahvast käib Lõunakasse ringiga. See tee on ju kunagi ammu-ammu asfalteeritud ja lahutamatu osa linnaosa inimeste liikumisteest. Aga millises seisukorras - kummaski otsas meeletu porimülgas! Puhta kingaga ei ole võimalik linna poole astuda. Puudub ka valgustus - pimedal ajal kas murra jalg või lase telefonist taskulambiga valgust. Talvel on lumi seal ajamata! 4. FI-nimelises suures "magalas" ei ole siiani mitte ühtegi linna poolt rajatud mänguväljakut, kui lasteaia oma ja mõne maja juurde elanike organiseeritud kiik välja arvata. Esimesed majad ehitati siia 1970-ndatel, s.o VIISKÜMMEND!!! aastat tagasi!!! Mida on selles osas plaanis ette võtta? 5 5. FI linnaosa uute majade liikluskorraldus. Kas keegi on mõelnud, et mõni inimene tahab poodi minna jalgsi? Kuidas seda nt Kristalli tn elanik teha saab? Ainult üle tõkete ja mururibade! Kas see on liikumist soodustava linna meelest loogiline ja loomulik areng? Üksnes autodest lähtuv liiklusskeem peaks olema jäänud minevikku. Tartu Linnavalitsus on asunud eeltoodud arvamuse osas osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et: 1. Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna arengudokumentide järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures kehtib üldplaneeringus tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana. Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et ka kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena. Koos südalinna kultuurikeskusega soovitakse suurendada ala elurikkuse osakaalu. Lõplik lahendus ja viisid, kuidas suurendada rohealade kvaliteeti ning ka rohealade sidusust, mis täna on Vabaduse pst näol katkestatud Küüni tn ja Emajõe vahelisel alal, selguvad edasiste protsesside käigus. Teie poolt pakutud alternatiivse asukoha Holmi kvartali arendamise eesmärk on ühest küljest hoida ala perimetraalset kõrghaljastust ja päikeseküllast piknikuala jaapani kirsipuude ümber ning laiendada ka tulevikus jõeäärsed promenaadi. Täiendavalt on kavandatud segafunktsioonidega hoonestust, milles olulisem on välja tuua erinevaid riigiasutusi ühendav hoone, mille rajamise eesmärk tulevikus on tuua erinevad kodanikele olulised teenused ühte, kättesaadavasse asukohta, kesklinnas. 2. Kuna Raja 31a krunt on eraomandis ja alal kehtib linna poolt kehtestatud detailplaneering, ei pea linn võimalikuks maa-ala ümberplaneerimist. Linn on seisukohal, kus Raja park on piisava suurusega, et teenindada piirkonna elanikke, täiendavaid puhkealasid on planeeritud Ränilinna. 3. Alale on koostamisel Riia tn 148 krundi detailplaneering, kus on muuhulgas kavandatud ka jalgratta ja jalakäijate liikumine sh ühendus Riia tn ja Aardla tn bussipeatuste vahel. Piirkonna liikluskorraldust suunab suuresti ka Transpordiameti poolt realiseeritav riigimaantee rekonstrueerimine. 4. Linn on üldplaneeringuga määranud piirkonna rohealad ja Ränilinna keskusala, nimetatud aladele on võimalik edaspidi rajada mänguväljakuid. Alale on koostamisel Riia tn 148 krundi detailplaneering, kus on muuhulgas kavandatud ka jalgratta ja jalakäijate liikumine sh ühendus Riia tn ja Aardla tn bussipeatuste vahel. Piirkonna liikluskorraldust suunab suuresti ka Transpordiameti poolt realiseeritav riigimaantee rekonstrueerimine. 5. Ringtee 83, Ringtee 89 ja Raudtee 114b kruntide detailplaneeringuga kavandatakse lahendada linnaosa sisesed liikumised terviklikult. Hetkel on ala alles arendamisel ja tehniline infrastruktuur pole välja ehitatud. 6 Heidi Volmeri arvamus: Vorbuse lapsed käivad ujumas Emajões nn Jaanipõllu kinnistu ujumiskohas. Uues üldplaneeringus on plaanis teha sinna avalik puhkekoht. Sellega avataks koht laiemale kasutajaskonnale, mis toob endaga kaasa ka rohkem läbustamist, telkimist, võõraid inimesi ja see piiraks oluliselt kohalike laste ujumisvõimalust. Seega ma ei toeta ujumiskoha avalikuks puhkekohaks tegemist. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et kuna linnalähedasi puhkekohti, avalikke juurdepääse jõele ning paatide veeskamiskohti Vorbuse ja Tähtvere külas napib, siis peab Jaanipõllu puhkekoht määratud asukohas säiluma, kuid Jaanipõllu puhkekoha kasutust laiendatakse. Lisaks kalameestele, veeliiklejatele ja matkaraja kasutajatele teenindab puhkekoht ka suplejaid. Puhkekoha maakasutuse ja ehitustingimustesse määratakse, et lubatud on ehitada erinevaid supelranna rajatisi. Samuti, et puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast kohaliku kasutusega supelrannaks. Mart Hiobi arvamus: Palun kaaluda rohealale toetava juhtotstarbe määramist. Toetavaks otstarbeks võiks olla spordi- ja puhkusega seotud tegevused, nt sporditarvete rentimine või kerge toitlustamine. Toetav otstarve võib kaasa aidata rohealade aktiivsemale kasutusele. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale selgitades, et nimetatud toetavate tegevuste keeldu rohealadel pole, linn samas ei soovi anda tingimusi, mis võimaldaksid statsionaarsete ehitiste püstitamist rohealadele. Rohealad peaksid jääma valdavalt haljasaladeks, mitte tehiskattega aladeks. Ajutiste tegevustena on lubatud puhketegevust rikastavate rajatiste paigutamine aladele (laadad, spordivõistlused, kontserdid jne). Tõnis Tobre arvamus: Jaanipõllu puhkeala on planeeritud liiga lähedale elamutele. Vaadates teisi puhkealasid lähiümbruses, siis on kindel, et sealt tekib prügireostus ning ka mürareostus. Ma ei ole vastu puhkealadele, kuid need peaks olema ehitatud elamutest kaugemale. Näiteks Jaanipõllu teise otsa. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et puhkekoha mujale, nö põllu teise otsa rajamiseks pole võimalusi, kuna mujal puuduvad juurdepääsuks sobivad ja avalikult kasutatavad jõeni viivad teed. Kuna linnalaähedasi puhkekohti, avalikke juurdepääse jõele ning paatide veeskamiskohti Vorbuse ja Tähtvere külas napib, siis Jaanipõllu puhkekoht säilub määratud asukohas, kuid osaliselt muudetakse selle kasutust. Lisaks kalameestele, veeliiklejatele ja matkaraja kasutajatele teenindab puhkekoht ka suplejaid. Puhkekohta on lubatud ehitada erinevaid supelranna rajatisi. Puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast kohaliku kasutusega supelrannaks. Linn soovib sõlmida maaomanikuga kokkuleppe, millega võtab puhkekoha haldajana vastutuse heakorra ja avaliku korra eest ja tagab puhkekoha vastavuse piirkonnas seatud keskkonnatingimustele. See peaks välistama naabruskonnale olulised negatiivsed häiringud. Kristina Haani arvamus: Olen Mõisavahe 61 juhatuse liige ja teen teile ettepaneku säilitada Mõisavahe 60 ja 63 majade tagused rohealad ja Mõisavahe 60 kõrval olev roheala (lisatud skeem ja illustreeriv materjal). Ala 1, millest räägin, on reserveeritud spordiehitiste maaks. Arvestades seda, et Annemõisa ehitatakse jalgpallihall ning laienemas on ka A Le Coq spordihoone, siis teen ettepaneku teha Alast 1 linnapark. Koht, kus inimesed saavad sportida 7 vabas õhus ja nautida loodust. Parki saaks panna pingid, istutada puid ja põõsaid, teha jooksurada ja välijõusaal, välja kaevata ja suurendada olemasolev tiik. Saaks ehitada katusealuseid, grillimiskohti, miks mitte ka välilava kontsertide jaoks. Palun selle ala säilitamist, sest Mõisavahe ümbrusest on niigi palju loodust juba läinud korterelamute, Mõisavahe 55-58 või praegu kerkivate Mõisavahe 71 ja seda ümbritsevate tulevaste majade alla või idaringtee alla. Ma ei ütle, et ehitada ei ole vaja ja jätame kõik roheliseks, aga ma näen, et väga palju maad läheb siiski kortermajade alla. Ka Ihaste põik ehitatakse elamuid täis ning Ihaste põigu ja Lammi vaheline ala on planeeritud ehitistele. Sealhulgas võtaks Mõisavahe 60 kõrvale ühe korterelamu ehitamine ära kolme maja vaate linnale, kolme maja õhtuse päikesevalguse. See võib teile tunduda tühine, kuid meile oleks see suur kaotus. Seetõttu palun, et arvestatakse kohalike elanikega, kes soovivad, et säilitatakse need rohealad. Kohad, kus saab terve kogukond kokku tulla, sealhulgas nii lapsed kui vanemad inimesed, keda meid ümbritsevates majades on palju. Ehk kõik meie kogukonna inimesed saaksid kasu pargist, aga kõik ei saa kasu spordiehitistest. Mäletan, kui aastaid tagasi tulin õhtul koju ja nägin, kuidas võeti maha meie majatagust võsa. Mäletan täpselt seda abitut tunnet ja leina, kui võeti maha minu ja mu sõprade lapsepõlve aed. Jah, see polnud meie koduaed, meie maa, aga me olime selle sees, sellega koos üles kasvanud. Leinan seda siiamaani. Olin siis alles laps ja ei teadnud, et elanikud saavad linnaplaneerimises kaasa rääkida, või et internetist on võimalik vaadata, mida tulevikus maha hakatakse raiuma. Tol hetkel tuli see kui välk selgest taevast, ei mingit hoiatust eesolevatest töödest. Ma polnud selles kurbuses üksi, vestlused naabrite ja ümberolevate majaelanikega kinnitasid, et inimesed olid sellest löödud. Sellepärast kirjutan teile, lootuses, et võtate kuulda mind ja kohalikke elanikke, kes soovivad nende rohealade säilitamist. Kogun hea meelega vajadusel allkirju, et näidata teile Mõisavahe elanike soovi need alad säilitada. Taga-Annelinna võlu on alati olnud selle rohelus, kus lapsed saavad vabalt mängida, koeraomanikud koertega joosta, kus saab looduses jalutada. Ka inimesed, kes on siit ära kolinud, on jäänud seda idülli igatsema. Tartu linna energia- ja kliimakava eessõnas on selline lõik: Tartu linna üks suurimaid väärtusi on puhas, elamisväärne, inimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond. Inimtekkeline kliimamuutus on üks suurimaid ohte Tartu elukeskkonnale ja senisele elukorraldusele. Kliimamuutuste leevendamine ja inimtegevuse keskkonnamõju vähendamine on üks olulisemaid tegevusi Tartu väärtuste hoidmisel ja siinse elukorralduse säilitamisel. Samuti otsib Tartu Rohelahenduste konkursile ideesid, mille märksõnadeks on: jalutamine, meeldiv linnaruum, autovabadus, vaimne ja füüsiline heaolu, kuumasaared linnas, vähem müra, kliimaneutraalsus, linnarohelus, linnaloodus, koostegemine ja –loomine, demokraatlik linnaruum, säästlik liikumine, valgusreostus jm. See näitab, et Tartu linn väärtustab kliimamuutuste leevendamist ja looduslähedust. Mina palun, et leiaksime koos kohalike elanike ja Tartu linnaga sobiva kompromissi antud rohealade säilitamiseks ja looksime sellest väärtusliku linnaruumi, mida saavad kasutada kõik linna elanikud. Olen omalt poolt valmis panustama igakülgselt, et see kompromiss leida! Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale selgitades, et linnas ei saa eeldada, et hooneid ümbritsev keskkond säilub muutumatuna. Linnas on lisaks eluasemete loomisele vajalik luua nii piirkondlikul kui ülelinnalisel tasandil võimalusi muuhulgas ka sporditegevusele. Alal kehtib detailplaneering, mille koostamise käigus saavutati kokkulepe hoonetevahelise puhverala osas. Üldplaneeringuga ei saa muuta kehtivat detailplaneeringut. Piirkond on hästi varustatud suuremate puhkealadega, mis asuvad Mõisavahe 60 ja 363 läheduses, vahetu roheala hoonete juures säilub ja rajatakse ka hoone ja spordihoone- või rajatise vahele. 8 Erik Mägi arvamus: Teen ettepaneku võtta fookusesse Tartu linna rohealad ja rohekoridorid! Juba sel talvel oli näha ja kogeda, mis juhtub, kui piirkond tarastada/piirata/hävitada (Hipodroomi 4/Männimetsa tee 3A, Tartu linn). Kitsed jm loomad on harjunud liikuma mööda kindlaid välja kujunenud radu, rohekoridoride sulgemine mõjub negatiivselt kogu ökosüsteemile. Ettepanek on määrata linnaosade, eriti rohelise Ihaste, rohealade maht (sh ka maht, kui palju on avalikus kasutuses olevad ja selleks jäävad). Kõigi uute kinnisvaraarenduste ning planeeringute algatamised peavad olema aga seotud kohustusega, et rohealade vähendamisel peab tagama samas mahus rohealade taasloomisess samasse linnaosasse. Ihaste on silmitsi väga kiire ja ulatusliku rohealade hävimisega (Ihaste tee äärsed ridaelamud, järjest laienev jõeääre täisehitamine jm algatatud planeeringud/arendused) ja on seetõttu oluline kiirelt ja sihikindlalt säilitada olemasolevad rohealad ja rohekoridorid. Probleemina varasemalt välja toodud eramaa aspekt: kui roheala vähendamist soovib eramaa omanik, peab omanik olema valmis taaslooma roheala mujale samasse linnaosasse (kompenseerima näiteks rahaliselt, leidma selleks ise rahalised võimalused), et kõnealune piirkond (kogukond ja elustik üldisemalt) ei kannataks ülemäärase rohealade hävimise mõjude all. Linnavalitsuse soovi korral rohealasid vähendada, peab olema tagatud linnaosa elanike piisav teavitamine, koostöö, dialoog ja selgelt ning üheselt mõistetav heakskiit. Sarnaselt eraomanikuga, peab kehtima roheala asendamise kohustus ka linnavalitsusele. Rohealade suur tähtsus elukeskkonna kvaliteedis ning linnaelanike tervisliku elukeskkonna tagamisel on ilmselge ning tänaseks tõenduspõhiste teadusuuringutega korduvalt kinnitatud. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale selgitades, et linn kavandab üldkasutatavad rohealad üldplaneeriguga ning neid ei planeerita hiljem vähendada. Haljastuse kompenseerimise küsimused ei ole lahendatavad üldplaneeringuga. Linn on hoonestatavate kruntide haljastusreeglid üldplaneeringuga määranud ja need tagavad linna hinnangul piisava roheluse. Irina Ivanova arvamus: Kvissental on üks aktiivsemalt arenevaid uuselamurajoone, mida reklaamitakse nagu kaasaegset ja rohelist. Ehituse käigus võetakse aga maha peaaegu kõik olemasolev kõrghaljastus. Seoses sellega teeme muudatusettepanek muuta krunt katastritunnusega 79514:037:0009 (Kvissentali tee 34) üldkasutatavaks haljasalaks. Selle poolt räägivad järgmised asjaolud:- Sellel krundil juba kasvab kasesalu, mis on suur eelis võrreldes noore pargiga, kus haljastus kasvab sama suureks ainult mitmekümne aasta pärast. - Kui kasesalu jääb linnale, siis hiljem elanikud saavad korrastada seda Tartu Kaasav Eelarve konkursi raames, et teha sellest mugavat ja rohelist avaliku ruumi. Seega linna jaoks selle säilitamine ei nõua lisaeelarvet. - Kõrghaljastuse mahavõtmine oluliselt langetab rajooni väärtust, eriti sellises kaasaegses rajoonis nagu Kvissentali, mille elanikud hindavad just lähedust jõe ja loodusega. - Tartu linn on liitunud projektiga “Health and Greenspace”, mille raames linn peab looma ja arendama rohelist taristu (https://tartu.ee/et/health-and- greenspace). Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale selgitades, et linn on eraomandis oleva maa planeerimisel leidnud lahenduse, kus jõe-äärne ala ca 100 m ulatuses on avalikult kasutatav haljasala. Krundi muu osa liitub orgaaniliselt Kvissentali elurajooni kui väikeelamute ehitusala. Linn leiab, et jõe-äärse kartematu haljasala säilitamine loodusliku alana tagab piirkonna elanikele piisava hulga maad puhke- ja virgestustegevuseks. Irja Alakivi arvamus: Tartu linnavolikogu poolt avalikule väljapanekule esitatud eelnõu on: 9 1. Tartu loodusväärtusi ja head avalikku ruumi kesklinnas hävitav, sealhulgas parimas kasvueas kõrghaljastusega kesklinna parke ja rohealasid suures osas hävitav, määrates need eelnõus ehitusmaadeks. Ettepanek: Tagada kesklinna parkide ja kõrghaljastusega rohealade, linna rohevõrgustiku oluliste osade (Kesklinna park, Holmi park, Toomemäe nõlvad) säilitamine kavandataval planeerimisperioodil aastani 2040+. Põhjendus: Rohevõrgustiku üldine suur eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust ehk elurikkust ja vältida inimtegevuse tagajärjel maastiku killustumist ning ühetaoliseks muutumist, mis elurikkust kahandab. Rohevõrgustik seob ühtseks sidusaks süsteemiks kaitstavad alad ja neid toetavad alad väljaspool kaitsealasid. Linnalises keskkonnas tõstab rohetaristu elukeskkonna üldist kvaliteeti, sh esteetiline aspekt, linnaelanike füüsiline ja vaimne tervis, liikumisvõimaluste tagamine, mikrokliima parandamine, kliimamuutuste mõju leevendamine jpm. Samuti pakub rohevõrgustik pikas perspektiivis linnale majanduslikke hüvesid linna maine suurenemine, turismi kasv, aga ka sademevee ärajuhtimise vajaduse vähendamine. Rohevõrgustiku püsiva toimimise eelduseks on sobiva maakasutuse (juhtotstarbe) tark planeerimine pikemas perspektiivis. Linna sotsiaalse taristu hulka kuuluvad ka rohe- ja virgestusalad, sealhulgas pargid ja parkmetsad. 2. Tartu lõunalinnaosade (Maarjamõisa, Tammelinn, Veeriku, Ränilinn) loodusväärtusi, linnaosa identiteeti ja avalikkust teenivat kõrgeväärtuslikku loodus- ja virgestusruumi hävitav, määrates ehitusmaaks suure osa Sanatooriumi pargist, sealhulgas kogu tänaseni säilinud parkmetsa osa kunagisel Aino ja Oskar Kallase kinnistul. Aino ja Oskar Kallasele Soome tunnustatud arhitekti Valter Thome´ poolt projekteeritud maja koos seda ümbritseva parkmetsaga on loodus- ja kultuurilooline pärand (Raja tn 31a, asum M3), mis on väärtuslik nii Eesti kui ka Soome kultuuriloole. Avalikule väljapanekule esitatud teemakaardid on omavahel vastuolus ja avalikkust eksitavad. Ühel kirjeldatakse ala kui “haljastuse arendamise ala”, teisel kui ehitamiseks määratud ala. Ala tervikuna (Raja 167 ja Raja 31a, asum M3) pakub kogu piirkonnale ökosüsteemi teenuseid ehk ökosüsteemi hüvesid: a) säilitavate teenuste osas – süsiniku sidumine, müra summutamine, valingvihmade puhverdamine, elupaikade pakkumine elustikule; b) kultuuri- ja virgestusteenuste osas: vabas õhus puhkamine ja virgestumine kõigisse eagruppidesse kuuluvatele elanikele ja läheduses asuvate suurte kliinikute ja teadusasutuste töötajatele, vaimse heaolutunde taastamine, looduse vaatlemine, loodusõppe läbiviimise võimalused mudilastele ja eelkooliealistele, bioloogia tundide läbiviimise võimalused põhikoolile ja gümnaasiumile, kehalise kasvatuse tundide läbiviimine kõrvalasuvale Tamme Gümnaasiumile, pargi- ja parkmetsa rahustava miljöö tagamine kahele suurele kliinikule – psühhoneuroloogia kliinikule ja kopsuhaiguste kliinikule. Kavandatava elamute ehituse järgselt jääks üliväärtuslikust parkmetsa alast vaid “ribad ja riismed”, kui sedagi. Üks nelja majaga realiseeritud detailplaneering kõrvalasuval, üle Raja tänava asuval pargialal on juba kui õpikunäide avaliku ruumi ja virgestuse jaoks jaoks jäetud “ribadest ja riismetest” peale suurte väikeelamute ehitamist. Ettepanek: Tühistada loodusetundjate, looduskaitsjate ja kohaliku kogukonnaga konsulteerimata 2005. aastal kehtestatud väärisloodust hävitav DP ja määrata kogu Sanatooriumi pargi ala haljasmaaks H. Praegu eraomandis olev kõrge looduskaitselise väärtusega Raja 31a maa omandada linnale kas vahetamisega või kompenseerimisega. Põhjendus: Avaliku loodus- ja virgestusruumi nappus ülitihedalt täis ehitatud ja väikeste kruntidega linnaosades, mis jäävad raudtee ja ringtee vahele. Vt avalike rohealade 10 (rohkem küll “rohealade puudumise”) kaarti. Allikas: ÜP eelnõu väljapaneku kaart Kaarsillal. Meeldetuletuseks: 1999. a ÜP: “Tartu linna territoriaal-majanduslik areng põhineb linna eelisarendamisel olemasoleva hoonestuse, tänavate ja tehnovõrkudega kaetud alal e intensiivse arengu suunal. Kestva ja säästva arengu tingimused ning seosed territoriaal- majandusliku arenguga on määratletud Tartu Agenda 21-ga (Tartu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrus nr 67; RTL 1998, 12, 135).” 2005. a ÜP: “Haljasalasid napib peamiselt Emajõe paremkalda linnaosades – Ropkas, Veerikul, Tammelinnas (Uus- Tammelinna asum), Ränilinnas, Vaksalis ja Varikul. /.../ Haljastute süsteemi puuduseks eriti elurajoonides on kavandatud haljasalade või alleede rajamata jätmine ja see, et paljud rohealad on kasutamiseks korrastamata. Paljud hooldusega seonduvad probleemid on seotud lahendamata omandiküsimustega.” Küsimus on – miks 17 aastat hiljem on omandiküsimustega seotud rohealade hooldusega seotud probleemid ikka lahendamata? Näiteks Sanatooriumi pargis, millel kasvab üliväärtuslik kõrghaljastus ja oleks võimalusi seal asuvat villat esiletõstva puhkeala ehk eesaia taaskujundamiseks ja kogu roheala avalikku kasutusse määramiseks – ikka selleks, et väärtustada arhitektuuri- ja kultuuriväärtusega hoonet ja seda ümbritsevat parkmetsa, mille rajamise alguse juures oli Dr Oskar Kallas, üks ERM-i asutajatest ja Eesti kauaaegne esidiplomaat maailmapealinnas Londonis. Tema abikaasa, Soome, Rootsi ja Euroopa kultuurikandjate suguvõsast võrsunud Eesti ainetel kirjutanud kirjaniku Aino Kallase mälestuse väärikas tähistamine peaks olema Tartu kui kultuurse linna ja UNESCO kirjanduslinnade hulka kuuluva linna suur prioriteet, mis tuleks ellu viia veel enne 2024. aastat – Euroopa kultuuripealinna aastat. Praegu avalikustamisel olev üldplaneeringu eelnõu Tartu 2040+ töötab sellele kahjuks vastu. 2014. a ÜP ülevaatamine “Linna üldplaneeringus on juhitud tähelepanu mitmele kitsaskohale rohevõrgustiku kujundamisel. Haljasalasid napib peamiselt Emajõe paremkalda linnaosades – Ropkas, Veerikul, Tammelinnas (UusTammelinna asum), Ränilinnas, Vaksalis ja Varikul. Tartu linna rohe- ja puhkealade võrgustiku probleemiks on selle katkendlikkus. Isegi Emajõe rohekoridor kesklinnas kitseneb kohati vaid mõne meetrini, mõnes kohas aga katkeb üldse (turu ja sadama aladel). Paljud rohealad on rohevõrgustikust isoleeritud. Rohevõrgustiku linnasisese ja linna lähipiirkondade sidususe tagamiseks, parkide, jalutussuundade, kallaste, mängu- ja spordiväljakute kujundamise põhimõtete väljatöötamiseks vajab koostamist vastavaid teemasid täpsustav teemaplaneering.” Jällegi – ilusad ja õiged sõnad. Kuid rohevõrgustiku teemaplaneering on seitse aastat hiljem, aastal 2021, ikka koostamata. Kes võtab vastutuse? 2021. a ÜP: Avalikustamisel oleva üldplaneeringu Tartu 2040+ eelnõuga kavandatakse ehitusalasid senistesse parkidesse ja rohealadele vaatamata rohevõrgustiku ja parkide teema sisulise läbitöötamise puudumisele. Lähtuvalt eespool toodud puudustest pean avalikustamisel olevat üldplaneeringu eelnõu mittevastavaks planeeringule esitatavatele nõuetele. ÜP 2040+ eelnõu parke ja rohealasid puudutav osa tuleb lugeda mittekonsensuslikuks, teemakaartide ja tekstide osas hämamisi ja vastuolusid sisaldavaks, sisuliselt loodusvaenulikuks ja tulevikku silmas pidades mittevastavaks kestva ning säästva arengu tingimustele. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et: 1. Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muuhulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse 11 muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad. Tartu linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. KSH aruande kohaselt vastab Euroopa säästva ruumilise arengu printsiipidele, ja jätkusuutliku maakasutuse kavandamise põhimõtetele. Strateegilises, pikaajalise ruumilise planeerimise plaanis, mis hõlmab endas kogu Lõuna-Eesti keskusena funktsioneerimist, võimaldab planeeringulahendus koos täiendavate ehitusmahtudega saavutada laiapõhjaliselt jätkusuutliku arengu. Haljasalade vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjudespektri tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Ka Tartu maakonnaplaneering aastani 2030+ märgib, et ehkki ehitussurve on vähendanud sidusust Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär ümbritsevate looduslike alade külluse tõttu tühine. Selgitame, et Tartu Agenda 21 näol ei ole tegu täna kehtiva määrusega. Tartu Agenda 21 oli esimene taasiseseisvumisaegne Tartu linna strateegiline arengudokument. Seoses Tartu liitumisega Alborgi kokkuleppega 1994. aastal võttis linn endale säästva arengu põhimõtteid kajastava pikaajalise arengudokumendi koostamise kohustuse. Kuna need Tartu Agenda 21 põhimõtted, mis ei ole tänaseks oma aktuaalsust kaotanud, on dubleeritud ka hilisemates linna arengudokumentides, millel on ajalised piirid ning mida regulaarselt üle vaadatakse ja kaasajastatakse, siis on volikogu pidanud selguse mõttes otstarbekaks Tartu Agenda 21 kehtetuks tunnistada. Sellele vaatamata selgitab linnavalitsus, et säästva arengu põhimõtted on aluseks üldplaneeringu koostamisel. 2. Olemasolev Raja park on linna hinnangul piisava suurusega. Olles osalisel kujundatud pargina, osaliselt metsapargina, kus on mitmerindeline looduskooslus, võimaldab park paljusid ökosüsteemi teenuseid. Linn ei leia, et eraomandis ja planeeritud elamumaa peaks jääma hoonestamata, küll aga tuleb planeeringu elluviimisel leida uus, loodust säästvam lähenemine seal säilunud kõrghaljastusele. Osaline pargiala avaliku kasutuse tagamine on võimalik kokku leppida uue detailplaneeringu koostamise menetluses. Oleme Teie detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist puudutavale taotlusele eraldi menetluses vastanud. 3. Linn ei jaga arvamust, et planeeringu kaardikihid on omavahel vastuolus ja avalikkust eksitavad. Samuti ei leia linn, et üldplaneeringuga pole piisavalt ja metoodiliselt käsitletud rohevõrgu arengu teemasid. Triin Ermi arvamus: Ettepanek Hipodroomi12a osas. Juba 2017a kohtuasjas nr 3-17-2094 oli Tartu linna kui vastustaja seisukoht, et sellel kinnistul tuleks lähtuda rohealast suurusega 20%. Paraku on praeguse üldplaneeringu joonisel kujutatud roheala umbes 33% kogu kinnistustust. Juhul, kui Tartu linn ei ole nõus roheala nõudest täielikult loobuma, siis tuleb üldplaneeringus 20% roheala asukoht jätta tinglikuks, mis täpsustub DP-ga. Praegune roheala asukoht kaardil on linna poolt 2017a kehtestatud üldplaneeringuga identne ja ei kajasta juba siis omanikele antud lubadusi (roheala suuruse ning roheala asukoha osas - muutus omanikega kooskõlastamata). Parima roheala asukoha saaksime selgitada detailplaneeringu menetluse käigus. Ligipääsetavuse seisukohalt , mida linn on oluliseks pidanud, oleks roheala parim võimalik asukoht kinnistu lõunaservas Hipodroomi tn suunas. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et arvestades linnaosa kohta seatud ruumilise arengu eesmärke, mis näevad ette endiste suvilate asemele elamute ehitamist, muutub ka olemasolevate haljasalade roll. Linn on üldplaneeringu koostamisel leidnud, et eraomandis oleva maa senise otstarbe muutmine on 12 otstarbekas näidatud ala ulatuses, mis tagab avalike huvide tasakaalu (puhkeala säilitamise piirkonna elanikele) erahuvidega. Märt Laose arvamus: Emajõe äärsed puhkealad ei hakka täitma oma algset eesmärki vaid saavad olema enamuse ajast okupeeritud kalameeste ja peoseltskondade poolt. See on fakt. Lärm ja reostus mis tekib saab olema masendav. Seetõttu, kui neid puhkealasid üldse planeerida peab need paigutama kohalike elanike kodurahu, ümbruskonna heakorda ning turvalisust silmas pidades elurajoonidest kaugemale. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha selgitades, et kuna linnalaähedasi puhkekohti, avalikke juurdepääse jõele ning paatide veeskamiskohti Vorbuse ja Tähtvere külas napib, siis Jaanipõllu puhkekoht säilub määratud asukohas, kuid osaliselt muudetakse selle kasutust. Lisaks kalameestele, veeliiklejatele ja matkaraja kasutajatele teenindab puhkekoht ka suplejaid. Üldplaneeringut täiendatakse Jaanipõllu puhkekoha osas järgmiselt: puhkekohta on lubatud ehitada erinevaid supelranna rajatisi. Puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast kohaliku kasutusega supelrannaks. Linn soovib sõlmida maaomanikuga kokkuleppe, millega võtab puhkekoha haldajana vastutuse heakorra ja avaliku korra eest ja tagab puhkekoha vastavuse piirkonnas seatud keskkonnatingimustele. See peaks välistama naabruskonnale olulised negatiivsed häiringud. Riina Georgi arvamus: Praeguses maailmas ja Eestis keskkonnale ja loodusele kriitiliseks muutunud olukorras ei saa piirduda KOV-i spetsialistidele, ametnikele (Keskkonnaametile) toetumisega, vaid on vajalik kaasata sõltumatuid looduseksperte, teadlasi linnaplaneerimisse, seda ka rohealade vähendamise/asendamise otsustamiseks tavapäraste linnaehituslike plaanide korral. Ettepanekud: 1. Säilitada Tartu kesklinna park (Keskpark). SÜKU-le on võimalik leida Tartus sobivam asukoht, Keskpargi ohverdamine (häviks vähemalt pool parki) ei ole kuidagi põhjendatud. Muude asukohtade võimalused: https://keskpark.infoaed.ee/asukohtade-kaardistus/ Kindlasti tuleb arvesse võtta, et Keskpargi kaitseks on petitsioonile andnud allkirja üle 5000 inimese, nii tartlased kui Tartust hoolivad eestimaalased. Täiendavad põhjendused on toodud alljärgneva hulgas. Looduskooslustega alade väärtustamine ja loodushoid (sh elurikkuse suurendamine, ökoloogiline rohealade hooldus, parkide, looduslike puistu- jt taimekoosluste ja haljasalade säilitamine ja laiendamine, uute parkide arendamine) ning looduskaitsealade kaitse peab muutuma Tartu linnas prioriteediks. Loodushoiu ja elurikkuse, kliimaeesmärkide küsimustesse suhtutakse tänases Eestis nagu sageli teisteski Ida-Euroopa riikides: majandushuvid on rohealadega paremal juhul samavõrra, kuid pigem enam olulised, jätkatakse linnaplaneerimisega vanaviisi, sest ei tundu vajalik ega kasutoov kohe ja varasemast rohkem looduskooslusi ja maastikke, rohealasid kaitsta või uusi parke rajada. Varasemast on ka parke juba olemas ja linnaehituse käigus istutatakse puid. Ei tundu oluline seos, et maailma ja Eesti elamiskõlblik keskkond sõltub meie ökosüsteemide (metsad, märgalad jm, linnapargid ja säilinud looduslikud rohealad, sh väheväärtuslikuks peetava, nt võsaks nimetatu) tervisest. Nagu ka see, et ökosüsteemi tervis (elurikkus) sõltub otseselt sellest, kui kaua on mingi looduskooslus saanud samas kohas areneda. Pole lihtsasti mõistetav, et uushaljastus ei ole sama väärtuslik kui vana looduskooslus. Ja seepärast peaks vana loodsuskooslust (nt täiskasvanud puudega parki) säilitama maksimaalselt ja kujundama mõõdukalt. Me ei saa sel teemal tähelepanuta jätta teadlaste uuringuid, et meil ei ole enam keskkonna (looduse) seisundiga nii hästi nagu usume. (Vt lõpus toodud teadlase Aveliina Helmi artikkel.) 13 Eesti KOV-ides pole Euroopas ja mujal järjest olulisemaks peetavatele elurikkuse ja kliimaeesmärkidele ja nende seostele igapäevaste otsustega piisavalt tähelepanu pööratud, siiski tuleb neid Tartu tulevikku planeerivas rohkem üldplaneeringus arvestada. Eesti on vastavate rahvusvaheliste lepingutega liitunud ja igal arendusalal on võimalik vajadusel arendusplaane muuta. Uusi rohealasid tuleb tiheasustusaladel samuti arendama hakata, aluseks on siin mõistlik võtta olemasolevad looduskooslusega alad, mille olemasolevat väärtust tuleks säilitada ja täiendada. Uushaljastus on elurikkuselt oluliselt vaesem kui „vana“, sest ökosüsteem kujuneb aeglaselt. Väärtuse hindamiseks peaksime hakkama kasutama sõltumatuid looduseksperte. 2. Parkide ja puiesteede säilitamine ja laiendamine ning parkide ja haljasalade pindala suurendamine linnaelaniku kohta (nt 35m2). 3. Tänases olukorras, kus ka Eesti loodusalad ja metsa-alad vähenevad keskkonnataluvuse piire ületavate üleraiete ja kaevanduste rohkenemise tõttu drastiliselt, on ülimalt põhjendatud kohalikul tasandil looduse kaitseks rohkem meetmeid võtta. Ohu märk on Tartus viimaste aastate suundumusena looduslike alade (eriti rohumaade ja märgalade) pindala vähenemine ning tehiskattega alade (eriti teede) osakaalu suurenemine. 4. ROHEVÕRGUSTIKU LOOMINE JA LAIENDAMINE. Omavalitsuse üldplaneeringuga määratav rohevõrgustik, mille eesmärgiks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimise tagamine, asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. 5. Tartu linna ja ümbruse metsades ja parkides kehtestada püsimetsandus, mille majandamise viisiks kehtestada valikkraie valikraie koostöös TÜ looduskaitsebioloogidega, kõik rohealad hõlmata rohevõrgustikku. 6. Raierahuks vajalik aeg kehtestada 15. aprill - 15. juuli kõikides metsades, 15. märts - 31. august kaitsealustes metsades ja parkides. Põhjenduseks: 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000 linnupoega. Mitmetes omavalitsustes on kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses, üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale. Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Ornitoloogiaühingu tellitud äsja valminud õigusikus analüüsis käsitletakse ka seda, milliseid tingimusi saab kohalik omavalitsus seada ning kuidas korraldada nende järgimise järelevalvet. Töö peamiseks järelduseks on, et kohalikel omavalitsustel on õigus raiete ajale tingimusi seada talle seadusega antud kohaliku tasandi ülesandeid täites: ruumilisel planeerimisel, kohalike loodusväärtuste kaitsmisel või tiheasustusaladel üksikpuude raiet korraldades. Kõige mõjusamaks instrumendiks on omavalitsuse üldplaneeringuga määratav rohevõrgustik, mille eesmärgiks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimise tagamine, asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine. Järglaste saamine ja nende üleskasvatamine on ökosüsteemis osalevatele liikidele (sh lindudele ja loomadele) peamine eluülesanne ja ökosüsteemi toimimise eeldus. Seega on kevadsuvise raie piiramine otseselt seotud rohevõrgustike toimivuse säilitamisega. Kohalikul kaitsealal võimaldab kehtiv õigus raietele ajalisi tingimusi seada kaitse alla võetud koosluse või sellesse kuuluvate liikide elutingimuste parandamiseks. Üksikpuude raie korraldamiseks tiheasustusaladel on omavalitsustele antud looduskaitseseadusega laiad volitused. Kohalikud omavalitsused saavad seada raietele tingimusi ennekõike ökoloogilistest kaalutlustest lähtudes, sh lindude ja loomade kaitseks. Paljud omavalitsused on seda võimalust ka kasutanud ning kehtestanud raierahu perioodi raiemäärustes. https://www.eoy.ee/ET/millised-on-kohalike-omavalitsuste-voimalused- raierahu-kehtestamiseks/ 14 7. TARTU LINNAS EHITISTE JA TARISTUOBJEKTIDE RAJAMISEL JA RENOVEERIMISEL KEHTESTADA ÜLDPLANEERINGUS NENDE OBJEKTIDE HALJASTUSLAHENDUSTE ELURIKKUST TOETAV JA SUURENDAV NÕUE JA HALJASALADE HOOLDUSPÕHIMÕTETE MUUTMINE VASTAVALT NÕUDELE ELURIKKUST SUURENDAVAKS: ÖKOLOOGILINE (MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK) HOOLDUS, SH KEMIKAALIDEVABA (pestitsiidid jms pole lubatud) . Planeerimisseaduse paragrahv 75 lõige 1 p 14 kohaselt sätestatakse üldplaneeringuga mh rohealade kaitse- ja kasutustingimused. 8. (Teadlase Aveliina Helmi poolt artiklis toodud põhjendustel): Elurikkuse säilitamise ja taastamise eesmärgi seadmine sätestada üheks olulisemaks eesmärgiks hoonete ehitamisel, taristu rajamisel, üldisemalt linnaruumi ja linna maastiku planeerimises. See on väga oluline tulevikku suunatud üldist planeerimiseesmärki sõnastav ettepanek. Vt teadlase Aveliina Helmi põhjendused allpool. Kliimamuutuste ja looduse elurikkuse kiire kadumise aeglustamine kui meile kõigile tervise ja elu säilitamiseks otseselt vajalik on teadlaste poolt rõhutatud tõsiasi ja põhimõtteliselt ei ole selles valguses õige lubada ühegi pargi, loodusliku maastiku, roostiku, võsa (ilmselt põõsasrinne) jm arvelt linna arendada, teid laiendada, tehismaastikku rajada. Esimene samm on teema teadvustamine. 9. Tartus rohealade säilitamine ja rohealade pindala suurendamine, st RAJADA UUSI HALJASALASID, PARKE (lisada ja muuta haljasalaks sobivate elurajoonide ümbruse roheliste arendusalade juhtfunktsioon pargi- ja rohealale vastavaks ja planeerida puhke-. pargi- ja rohealade arendamist) JA SÄILITADA OLEMASOLEVAD PARGID JA LOODUSLIKUD ROHEALAD. Põhimõte nagu „majad pargis“ seada Tartus planeerimis- ja arendustegevuse üldpõhimõtteks, st ka ärimaal, elamumaal, ühiskondlike hoonete maal jne jääks mulje, nagu oleks tegu parki rajatud hoonetega. Siiski rohe- ja pargialadel tuleb hoonestust vältida. Ka tööstusmaa puhul võiks olla roheluse suurema osakaalu lisamise suund. 10. Rohealadele liigirikkuse lisamine, ühtlasi tuleb elurikkuse saavutamiseks muuta rohealade hooldamise põhimõtet: INTENSIIVNE ROHEALADE HOOLDUSPÕHIMÕTE ASENDADA ÖKOLOOGILISE ROHEALADE HOOLDUSPRINTSIIBIGA, mis on INIM-JA ELURIKKUSESÕBRALIK, mis tähendab KEEMILISTE TAIMEKAITSEVAHENDITE KEELUSTAMIST Tartu linna rohealadel. (Mh reeglina on soovitatav jätta langenud lehed haljasala piirkonda puudele jm taimestikule toitainete saamiseks, loobuda tuleb liigsest saastava tehnika kasutamisest ja liiga madala muru/sagedasest niitmisest, keelustada linnas täielikult müra-, heitgaasi- ja tolmusaastet tekitavad lehepuhurid.) 11. Muudame Tartu rohealad inimestele ja lindudele-loomadele tervisesõbralikumaks! Glüfosaati sisaldavad kemikaalid on eriti inimvaenulikud. Seada Tartu linna üheks arengueesmärgiks jõuda pestitsiididevabade linnade hulka (https://www.pan- europe.info/campaigns/pesticide-free-towns), kuhu kuulub ka Tallinn alates 2018 (https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pealinn20181105.2.4.5). 12. Väärtusliku haljastuse mõiste laiendamine kõrghaljastuselt elurikkusele. Ka tavaline taimestik-loomastik tuleb lisaks „väärtuslikule“ väärtustada, sh iga ruutmeeter roheala. Vajalik on SÄILITADA ja taastada loodust suurel määral. 13. PÜSIMETSANDUS, ainult valikraiete tingimusega väljaspool raierahu perioodi, sätestada linnametsa majandamisel reegliks kogu Tartu linnas. Ka kõrghaljastusest madalamad haljastused tuleks väärtustada ja säilitada, kergekäeliselt ei peaks viljapuid ega nt mägimändi maha raiuma, muruala kivide v asfaldiga katma samuti mitte. Loodusliku pinnase ja muru asendamine sillutiskattega on elamukruntide hoovides levimas. 15 14. Puhke- ja haljasalade maa-alasid tuleb juurde määrata (sh teiste juhtfunktsioonidega väärtuslikke haljasalasid sisaldavate looduskooslustega maa-alade ümbernimetamise tulemusena) 15. PARGI- JA HALJASALA MAA OSAKAALU SUURENDAMINE 16. Tänavahaljastuseks ei piisa kõrghaljastuse rajamisest, ka põõsasrinne, rohu(muru)ala (või osaliselt rohulibledega pinnas ilma sillutiseta) on oluline. Hekkideks on lihtsam kasutada vabakujuliste hekkide varianti, mis ei vaja pügamist (nt kibuvits). (Kasvutingimusi JA ELURIKKUST aitab tagada lehtede äraveo asemel nende kasutamine mulla toitainete sisalduse tõstmiseks.) 17. Minimaalset haljastusprotsenti tuleks suurendada ja haljastus ei saa olla vaid muru, ka mahulise minimaalne haljastuse osakaal vajab konkreetset tingimuste seadmist. Elurikkust ei ole tänapäeval kahjuks piisavalt, seda tuleb oluliselt suurendada (sh lasta murualadel osaliselt heinal ja õitsvatel niidutaimedel kasvada, muruniitmise kohta vt Aveliina Helmi artikkel allpool), ka väärtuslik kõrghaljastus on stressis toitainete kao tõttu mullast (lehtede eemalduse tõttu maapinnalt) ja kõrghaljastuse „alusmetsa,“ näiteks põõsaid on väga vähe. 18. (lisatud teist korda). Seada Tartu linna üheks arengueesmärgiks jõuda pestitsiididevabade linnade hulka (https://www.pan-europe.info/campaigns/pesticide-free-towns). 19. Euroopas levivale ja teadlaste soovitatud uuendusliku ja säästliku kliima- ja elurikkuse eesmärke väärtustava lähenemise kehtestamine A. Helmi artikli alusel. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepanekute osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha selgitades, et: 1. Linn on koostöös erinevate spetsialistide ja huvitatud isikutega kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna arengudokumentide järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures kehtib üldplaneeringus tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana. Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Täiendavat infot südalinna kultuurikeskuse kavandamise kohta saab: www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus 2. 14. ja 15. Linn on üldplaneeringus näidatud ulatuses määranud ja piirkonniti laiendab nii rohealasid, kui puiesteid. Haljasalade osakaal kasvab proportsionaalselt hoonestusalade osakaaluga. Linn ei saa planeeringus eelistada vaid rohealasid, kavandada tuleb muid linnale vajalike funtksioonidega maid. 3. Linn arvestab ettepanekut ja tegeleb looduse kaitsmisega enda pädevuse piires. 4. Linn arvestab antud põhimõtet. 5. Linn ei sätesta üldplaneeringuga ühtki lubatud või keelatud raieliiki, nimetatu selgub puhkemetsades metsamajandustööde kava koostamisel. Linn on puhkemetsade osas seadnud üldreeglid metsamajandustööde kava koostamisel. 6. ja 13. Planeerimisseadus ei sätesta võimalust küsimust reguleerida planeeringuga. 7. 8. ja 10. Arvestada, sätestada nimetatud üldpõhimõte planeeringus. 16 9. Linn on arvestanud ja arvestab ka edaspidi esitatud ettepanekut. Linn on üldplaneeringuga seadnud hoonestatavatele kruntidele seda tagavad haljastusnõuded. 11. KOV saab reguleerida kohaliku elu küsimusi. Mürkide kasutamise keelamine on riikliku elu küsimus, mitte midagi Tartule ainuomast. 16. Üldplaneeringuga määratakse tänavahaljastuse üldisemad põhimõtted, esitatud ettepanek on arvestatav planeeringule järgnevate juhiste koostamisel. 17. Linn on seisukohal, et hoonestusaladele antav madal- ja kõrghaljastuse osakaal on piisav. Haljastuse hoolduse küsimused ei ole lahendatavad üldplaneeringuga, kuid ettepanek on teadmiseks võetud. 18. ja 19. Küsimusi kaalutakse muude strateegiliste dokumentide koostamisel. Reesika Adojaan-Mällo arvamus: Teeksin ettepaneku muuta uues üldplaneeringus Tähtvere külas asuvat Emajõeäärset uut väikeelamu maad (planeeritud uus tiheasusutusala) täies mahus hoopis rohealaks. Seda seetõttu, et arvestades üha kasvavat rahvaarvu Tartu linnas ja inimeste järjest suuremat soovi elada üha aktiivsemalt, siis oleks peatselt nagunii vaja Tartu linnas juurde uusi suuremaid rohealasid. Olemasolev dendropark on juba praegu nii suvel kui talvel ülerahvastatud. Antud ala oleks ideaalne tulevikus nt golfiradade, uute suusaradade, jalgpalliplatside jne arendamiseks. Kõige selle juures oleks suureks plussiks Emajõgi, mis aitaks muuta Tartut kindlasti jõelinnaks. Kui antud ala ehitada täis väikeelamuid, siis planeeritud 100m roheala Emajõe ääres ei kompenseeri kasvavat nõudlust vabaaja veetmise võimaluste järgi. Lisaks on selle ala väikeelamute maaks muutmisel ka looduslik aspekt, mida on korduvalt juba olemasolevatele elanikele rõhutatud, et tegemist on kaitsmata põhjavee alaga, kus igasugune tehnorajatiste jne rajamine on vaja põhjalikult läbi kaaluda, sest see võib mõjutada Tartu linna joogivett ja ka Emajõe enda heakorda. Seega, ei tundu uus plaan olevat kooskõlas seniajani kehtinud tõekspidamisega looduse seisukohast. Samuti on seal suur oht ka üleujutusteks, mille kaitseks tuleb olemasolevat maastikku kindlasti tundmatuseni muuta. Ja kahjuks ei saa mainimata jätta ka väikeelamute ehitamisel Emajõe ligidusse nende soovi saada ligipääsu Emajõele. Keeludest hoolimata, tekib sellisel juhul oht ebaseaduslikeks paadikanaliteks, mis rikuksid matkaraja terviku plaani. Selle asemel, nagu ma eelnevalt ülevalpool mainisin, võiks mõelda kogu ala rohealaks jätmisele ja lahendada Emajõe kasutamine (paadid, sõudjad jne) hoopis üldkasutatuna. Teen ettepaneku mõelda uue tiheasusala rajamisel pigem Ilmatsalu ja Rahinge kanti. See aitaks ka üldplaanis muuta Tartu linna kompaktsemaks. Vorbuse küla poole tiheasustusalasid suurendades on oht linn nö pikaks venitada. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et linn on olukorras, kus linna territooriumil puudub piisav reserv eramajade ehitamise nõudluse rahuldamiseks. Seetõttu seati üldplaneeringu üheks eesmärgiks vastavate alade leidmine. Linnaga liidetud asukohalt selleks sobilikel aladel aga on õigusaktidest või maakonnaplaneeringust tulenevalt maakasutuse piirangud, mis välistavad seal elamumaa kasutusotstarbega maa-ala arengu. Dendropargist Tiksoja silla suunas olevad maad on eraomandis ja hetkel kinnistatud valdavalt maatulundusmaana. Omanikud on avaldanud soovi maad hoonestada. Linn leiab, et sellises olukorras on mõistlik leida tasakaal era- ja avalike huvide vahel, kus linn saab puhkeala arendamiseks kõige kõrgema puhkepotentsiaaliga jõe- äärsed maad, võimaldades maantee poole jäävad alad hoonestada. Hoonestuse võimaldamise peamina eesmärk on ühtlasi ka linna enda huvides- rahuldada eluasemenõudlust. Kätlin Kotkasetsi arvamus: Minu mure on seotud tugevamalt kesklinna pargi ning Ihaste linnaosaga. Mulle ei meeldi, et pargi atraktiivsemaks muutmisega on seotud nii suur hoonestus ning rohealade kadumine. Kesklinnas peaks just parkides suurendama taimede liigirohkust ja 17 roheala. Nii suur hoonestus hävitab sealt viimased kärbunud kopsud ning kõrghaljastuse toob kaasa suvisel perioodil ka selles piirkonnas tugeva temperatuuri tõusu. Aasta tagasi toodi kunstlikult pottidega tänavatele liigirohkus, kuid nüüd selle planeeringuga näeme selle hävitamist. Selle ilusa hoone saab ehitada ka Ermi taha ning sellega suurendada kesklinna kui tõmbekeskuse hajutamist tervele linnale. Sama mure on seotud ka Ihaste metsa ja rohealade planeeringutega. Ihaste mets on väga liigirohke ja plaanitav planeering hävitab selle kindlasti väga suures ulatuses. Siinsed suured rohealad peaksid säilima oma praeguses olekus. Need on koduks siinsetele ulukitele, rebastele, tuhkrutele, siilidele ja putukatele. Kui muuta siinset rohealade mahtu , kahjustab see tugevalt ökosüsteemi. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha selgitades, et: 1. Südalinna kultuurikeskuse kavandamisel Vanemuise tn 1 kinnistul kehtib täiendav tingimus, et vähemalt pool kinnistust peab säilima rohealana. Täiendavalt märgime, et arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni tänavast Emajõeni, mis tähendab, et kogu ala tuleb läbi kavandada tervikliku avaliku ruumina, sealjuures tuleb pöörata olulist tähelepanu rohealade elurikkuse suurendamisele. Märgime, et täna on Emajõe ja Küüni tn vaheline ala Vabadust pst tõttu üksteisest eraldatud, kuid koos tervikliku arendusega on ettenähtud linnaruumi sidususe ja sealjuures ka haljasalade sidususe suurendamine. Kavandades südalinna kultuurikeskus parimasse võimalikku kohta täidame me nii üldplaneeringu eesmärke kui ka tuleme toime kliimaeesmärkidega kõige paremini, sest tänu valitud asukohale on oluline kultuuriasutus kõige lihtsamini kättesaadav jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga. Toome täiendavalt esile, et kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena. 2. Linn on Ihastes jälginud põhimõtet, et eramaade (reeglina nn. tagastatud maade) hoonestuse taotluse korral antakse tuntav osa maast haljasalana üle linnale. Seega linn ei ole võtnud eesmärgiks Ihaste linnaosa lausalise hoonestamise, vaid linnaosale iseloomuliku haljastatud ilme säilitamise. Üldplaneeringus näidatud rohealad kuuluvad säilitamisele. Ihaste Elanike Liit MTÜ arvamus: Ihaste Elanike Liit teeb ettepaneku üldplaneeringuga kehtestada Ihaste linnaosas elusloodusele rohekoridoride tagamiseks piirdeaedadele nõuded, mis näevad ette, et tavapärasest suurematel, enam kui 3000-ruutmeetrise pindalaga ning aiaga piiratavatel maa-aladel peab piirdeaed võimaldama rohekoridoride säilimise. Nõuded näeksid ette rohekoridori piirkonnas läbikäigu võimaluse loomise elusloodusele (siilidele, jänestele, rebastele käigud, metskitsedele madalam piirdeaed või aiast loobumine jne). Rohekoridorid peavad olema tähistatud üldplaneeringus ning detailplaneeringute koostamisel peab samuti nendest lähtuma. Rohekoridorid on äärmiselt vajalikud linna elusloodusele ning nende ära kaotamine vaesestab linna liigirikkust, aitab kaasa ökosüsteemide hävimisele ning loob liiklusohtlikke olukordi teedega piirnevatel aladel. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et üldplaneering reguleerib Ihaste linnaosas piirete ehitamise keeldu avalike haljasalade osas, 3000 ruutmeetrise suurusega, muu funktsiooniga krundid on selge erand, mille osas üldregulatsiooni määramine pole otstarbekas. Piirdeaia ulatuse, läbipääsude jms küsimus lahendatakse sel juhul üksiku kaalutlusotsusena. 18 Marko Ansipi arvamus: Määrata Lammi tn 8 kinnistu (katastritunnus: 79501:002:0538) juhtotstarbeks roheala. Põhjendus: antud kinnistul on väga tugev rekreatsiooniline väärtus. Annelinnas on vähe kohti, kus on võimalik metsas jalutada ja teha tervisesporti. See kinnistu on üks neist kohtadest. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et linn hindab vajadust säilitada looduskeskkonda ning on teadlik rohealade sotsiaal- kultuurilisest ja ökoloogilisest väärtusest ning olulisusest inimese tervisele. Samas on vaja mõista, et linnakeskkonda tuleb kavandada arvestades ka linna edasiseks arenguks vajalike hoonete ehitamise vajadusi. Linn peab oma arenguks leidma maa-alad elamuehituseks, elukondlike teenuste, sh. haridusasutuste, spordisaalide, staadionite jne. linnaelu kvaliteetse toimimise eesmärgil ehitamiseks. Linn ei saa eirata sotsiaalsete ning kultuuriliste teenuste kvaliteedi tõstmise vajadust. Linna territoorium on piiratud ressurss ning siin peab linn tegema paratamatult valikuid maa-alade ehitus- ja kasutustingimuste määramisel. Lammi tee 8 on üks väheseid alasid linnas, kuhu on võimalik suurema spordirajatise ehitamine. Linn on ala detailplaneeringuga näinud ette elamute ja spordiehitiste vahele rohelise puhverala. Linn on ka seisukohal, et Annelinna tagumise osa elanikele on piirkonnas olemas piisaval hulgas looduslikke puhkealasid. Eestimaa Looduse Fondi arvamus: Täname võimaluse eest Tartu linna üldplaneeringu osas arvamust avaldada. Esitame mõned ettepanekud, mis puudutavad metsi puhke- ja virgestusaladel ning rohevõrgustiku aladel. Meie hinnangul vajavad puhkemetsade majandamisele seatud tingimused konkretiseerimist juba üldplaneeringus. Kui nende seadmist plaanitakse metsamajanduslike tööde kavas, mille kinnitab kohalik omavalitsus, siis tekib küsimus, kas kõik puhkemetsade staatusesse määratud metsad on Tartu linna omandis, et linn selle kava koostada ja kinnitada saab? Ja kas kava koostatakse avatud menetluses haldusmenetluse seaduse tähenduses? Palume selgitada. Juhul, kui peetakse silmas riigimetsa pikaajalisi majandamiskavasid nn KAH aladel, siis KAH alade protsess ei hõlma strateegilist keskkonnamõju hindamist ja ka mitte seaduste alusel reguleeritud avalikkuse kaasamist. Otsuste mõjutamine selles menetluses võib osutuda väga keeruliseks, ka omavalitsusele. Linnal on võimalik võtta otsustamises juhtpositsioon enda kätte just üldplaneeringu raames. Vajalikus täpsusastmes üldplaneeringus seatud tingimustel on õiguslik tähendus, millest tuleb lähtuda nii metsamajandamiskava koostamisel kui metsateatiste väljaandmisel. ELF teeb ettepaneku seada metsadega seotud loodus- ja puhkeväärtuste säilimiseks planeeringus järgmised tingimused: 1. Riigimaale jäävaid puhkemetsi majandada uuendusraieteta. Majandamisel kasutada valik- ja hooldusraiet. 2. Eramaale jäävate puhkemetsade puhul seada lageraie langi suurusele tingimus, et see ei ületaks 0,5 ha. 3. Eramaal asuvates puhkemetsades, külgnevate eraldiste puhul, seada tingimus, et uuel langil ei alustata uuendusraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 5 meetri kõrgune noor mets. 4. Rohevõrgustikku jäävatel metsaaladel seada üldplaneeringusse raietingimused arvestades struktuurielemendi tähtsust, metsade vanuselist jaotumist ja kehtivaid raiepiiranguid (vajab täpsemat analüüsi). 5. Nii rohevõrgustikku kuuluvatel metsaaladel kui ka puhkemetsades teeme ettepaneku seada tingimuseks, et raietööd toimuvad väljaspool pesitsusaega (1.aprill - 31.juuli) Uuendusraiete mõjusid ja alternatiive oleme kirjeldanud juhendis „Metsade kasutuse 19 suunamine. Soovitusi omavalitsustele.“ (link: https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KOV_metsajuhend_ELF_20.01.2021.pdf) Pesitsusaegse raierahu kehtestamise õiguslike võimaluste kohta leiab infot teemakohasest analüüsist (link: https://elfond.ee/mets/raierahu-analuus-2021). Teeme siinkohal ka ettepaneku arvata viidatud juhend ja raierahu õiguslik analüüs planeeringu alusmaterjalide hulka ja kasutada neis sisalduvaid teadmisi metsi puudutavate lahenduste väljatöötamisel. Oleme ka valmis oma ettepanekute täpsustamiseks kohtuma. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas asunud mittearvestavale seisukohale selgitades, et: 1. Linn ei ole üldplaneeringut koostades läbi viinud puhkemetsadeks määratud alade hindamist, mille põhjal saaks üheselt ja kõikehõlmavalt sellist piiranguid seada. On selge, et puhkemetsad on määratud linnas suhteliselt suurel alal, kus metsakasvukohatüübiti on suur erinevus. Osade metsatüüpide puhul ei saa kindlalt väita, et pakutud majandamisviis on jätkusuutlik. Linn selgitab nimetatud küsimused välja metsamajanduskava koostamise käigus. Tegemist on riigi omandis olevate KAH metsade ja nendele koostatavate metsamajanduslike tööde kavadega. Neid ei koosta linn, vaid nende koostamisse kaasatakse linn vastavalt üldplaneeringu p 11.2.5-11.2.7. 2. Selgitus. Linn ei ole kavandanud puhkemetsi eramaadele, kuna KAH metsade ulatus on märkimisväärne. 3. Vt. p. 2 selgitus. 4. Mitte arvestada. Linn ei pea otstarbekaks rohevõrgustikus asuvate metsade puhul niivõrd detailset tingimuste väljatoomist üldplaneeringuga. 5. Mitte arvestada. Kuna looduskaitseseaduses on vastavad kaitsemeetmed nii loomade kui lindude osas olemas ning seadusega ei ole antud kohalikule omavalitsusele volitusnormi täiendavate loomi ja linde puudutavate kaitsenõuete kehtestamiseks, siis ei ole raierahu sätestamine üldplaneeringus võimalik. Anneli Vilbaste arvamus: Tartu linna üldplaneeringu kavale kaasarääkimise üleskutses pakutakse, et Tartu on jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline, ligipääsetav ka isikliku autota, korrastatud miljööväärtusliku alaga, piisava haljastusega, kogukonnakeskne ülikoolilinn. Ühtlasi soovitakse, et õppeasutused ja puhkekohad asuksid linlasele lähedal. Avalik ruum linna südames peaks elamiseks, tööks ja puhkamiseks piisavalt võimalusi pakkuma. Sama põhilahendus näeb ette kesklinna haljastuse vähendamist ning uute (suur)hoonete ehitamist, põhjendades niisugust kavatsust linnakodanike heaolu suurendamisega. Selleks, et linn oleks mugav, peaks kõik eluks vajalik olema käe-jala juures. Mugavus on kahtlemata eluks vältimatult vajalik. Lühidalt võib siis kesklinna planeerigu sõnastada nii: kumb on eluks vajalikum, rohelus või hooned. Park või maja? Puukallistajad või majainimesed? Siinkohal meenub mulle dialoog filmist „Charlie ja šokolaadivabrik”, kus Charlie, väga vaese pere õnnelaps, on leidnud kuldpileti Willi Wonka imepärasele ekskursioonile, ning temalt on tahetud piletit ära osta. Küllap on järgnev mitmetes vanemates, äkki isegi lastes, teravaid mälestusi esile kutsunud, vahest süütunnetki tekitanud. Minule oli too stseen küll mõneti silmade avamise ning otsustamise koht. Arvatavasti tuleb kehvemates (ja mitte ainult!) peredes ikka ette olukordi, kus valik „uhke hetk või praktiline lahendus” on üpris valuline. Niisiis. Perekond valmistub Charlie teelesaatmiseks, aga poiss teatab, et ta ei lähe. „Me vajame raha rohkem, kui šokolaadi,” teatab laps tõsiselt. Pere on jahmunud, kuid ei söanda poisi otsust ka muuta – mis parata, Charliel on ju igapidi õigus. Kuni vanaisa ta enda juurde kutsub ja ütleb umbes nii: „Raha on maailmas küll ja küll, seda trükitakse iga päev juurde. Kuldpileteid oli ainult viis ja neid enam juurde ei tule. Ainult rumal vahetaks midagi nii 20 ainulaadset, nagu kuldne pilet, millegi nii tavalise vastu, kui raha. Kas sina, noormees, oled rumal?”, „Ei, söör,” vastab Charlie, ning läheb enesega hea valiku üle rahul olles ekskursioonile, millest saab alguse täiesti uus tulevik ning uutmoodi elu. Teisisõnu: hooneid, ükskõik kui vajalikke, on alati võimalik ehitada. Ka kõige vingem arhitektuur ja nutikaim tehniline lahendus muutub aga peagi tavaliseks, siis igavaks ja lõpuks iganenuks. Roheline linnasüda on unikaalne. Isegi juhul, kui sarnaseid haljasalasid oleks igas maailma linnas, oleks loodus kõikides ikka omanäoline, igavesti noor ja huvitav. Linnades võideldakse ülekuumenemise ning saastega. Minu vanaema kitkus veel kõnnitee äärtest ära viimse kui rohututi ja raius surnuaialgi pere hauaplatsi piirdekividelt samblikuraasud, sest kohustus korda ja puhtust hoida tähendas sissetungiva metsiku looduse vohamise pidurdamist. Nüüd nägin hiljuti meelelahutuslikust reisisaatest, kuidas Jaapani äärelinnaelanik kastis sammalt, mis oli kasvanud sissesõiduteele kiviplaatide vahele – ilmselt ikka selleks, et igasugune roheline ja elav rõõmustab südant ja rahustab meeli. Majade külge rajatakse rippaedu, et muuta linn veidigi rohelisemaks ja inimsõbralikumaks. Lugeja võib siinkohal muidugi küsida, kas meie oma rohelisel maal ikka peame hindama samu asju, mida jaapanlased, saamid või handid? Vastus võib ehk olla üllatav. Ei pea! Me lihtsalt teeme seda, sest meiegi oleme inimesed, üks hõim, kui kasutada multifilmi sõnastust. Oleme üleminekuajas, peas kõrvu putukahotellid ja kunstmuru, igahommikune vajadus käia duši all ning teadmine, et süvapuurkaevud on kiiresti tühjenemas, vajadus elada maalähedaselt ning reisida paar korda aastas kui mitte lennuki, siis vähemalt raju kruiisilaevaga, toidu säästmine ning veendumus, et talvisel ajal maiustuseks ainult õunu, kaalikaid ja porgandeid närida on ikka jube tüütu... hinges koos munk ja sübariit, või kuidas? Ma ei ole uusehitiste, mugava asjaajamise, poodide, kultuuriasutuste ega planeerimise vastu. Praegusel hetkel, mil maailma saatus ja looduse tasakaal võib üsna kiiresti muutuda, tundub mulle aga, et pole mõtet „abielluda esimese vastutulijaga”. Arvan, et me ei tohiks kergekäeliselt loobuda elu mitmekesisusest, mis meie linnas olemas on. Ma ei taha ehitistest loobumist, kuid nõuan, et ehitustöid ei alustataks praegu. Visake pilk kirja algusse! Mina tahaksin abielluda selleks, et leida kaaslane kogu eluks, mitte selleks, et pidada pidu ja homme lahutada. Arvatavasti on väga vähe neid inimesi, kes teevad ettepanekuid, uskudes algusest peale, et esitatud plaan ei muuda elu paremaks, kuid ootame selle tööga veidi. Tark ei torma, Tartu on meeldiv roheline linn: jäägugi nii! Pandagu ehituskavad kõrvale, näiteks aastani 2050, ja kui planeeritud hoonete rajamist siis ikka veel vältimatuks peetakse, olgu pealegi. Võib-olla otsustatakse maailma saatus just järgmise 20-30 aasta jooksul. Võib-olla on paarikümne aasta pärast kõik hoopis teistmoodi ja ehitustöödele tülinaks olnud metsatukk muutub elamisele hädavajalikuks. Võib-olla leiutatakse selleks ajaks hooned, mille puhul me ei pea valima, kas loodus või maja. Võib-olla on inimkond viimasel hetkel suutnud pidurit tõmmata ning lõpetada meeletu paljunemine ja mõttetute kaupade juurdetootmine. Aga võib- olla pole enam isegi põhjust rääkida linnadest, mugavusest, kultuurist või elust... Nüüd puudutan mõnda ehitusentusiastide väidet, ja muide, kõik nende argumendid ei olegi päris mannetud, minu arvates ei võta nad lihtsalt arvesse aega, milles elame. Olen kuulnud nelja põhilist argumenti. Ajalooline väide: enne suurt sõda oli kesklinn täis ehitatud, samuti ka näiteks Tallinnas, seega hooned taastavad linna ajaloolise näo. Mida sellest arvata? Neil on õigus... ja ometi: too eeskujuks toodud „ajalooline nägu” ei olnud ju üldplaneeringu looming. Minu teada on Tartus esimene linnaarhitekti poolt tervikuna kujundatud linnaosa Tammelinn (see ei pruugi küll olla absoluutne tõde, tahan näidata, et möödunud aegade hoonestus on juhuslik ja isetekkeline). Ent avalikus ruumis, mida valitsevad üksikute soovid ja ehitustegevus toimub vastavalt võimalusele ei ole väga tõenäoline, et linna kujundamine toimus mingite üldiste ideaalide alusel; ja kui olekski, on meie ideaalid muutunud. Just ajaloohuvilised peaksid taipama, et kui linnaäär jääb 2-minutilise ratsasõidu kaugusele, ei ole park linna südames kindlasti prioriteet. Kui me läheme aga tagasi veel kaugemasse aega, jääks Tartust järele pisike majadekobar, hulk kirikuid, ja külad, mis kuulusid ümberkaudsetele 21 mõisnikele. Ääre- ja eeslinnade liitmisest aga näiteks Maarja-Magdaleena, Võnnu, Äksi, Alatskivi, Ülenurme või Sangastega pole juttu olnud. Mulle meenub saksa vahetusüliõpilaste imestus meie tillukese linna keskosa avarust ning rohelust nähes. „Siit käis sõda üle,” ütlesin mina, ja armas sõber Ekkehard hõiskas: „See on küll esimene hea sõjasaak, millest ma kuulnud olen!” Ääremärkusena olgu veel lisatud, et nii, nagu me ei taha hambaid ravida stiilis 1682, ei ole ehk kohane ka muude JUBA KADUNUD asjade (ASJADE!) puhul neid täpsel kujul tagasi ihata. Majanduslik väide: inimesed ei käi kohtades, mis asuvad kesklinnast kaugel, ja eesti kultuur väärib tuge ning tutvustamist. Tõestuseks tuuakse esile ERMi vähene külastatavus, kaugemates paikades toimuvate suveürituste mitte-ära-tasuvus jms. Niisugusele argumendile pole minu arvates hetkel üldse mõtet rõhuda: iga kultuurijuht kinnitaks, et ürituste ja külaliste arvu vähendavad peamiselt kuriviirusest tulenevad liikumispiirangud. Ei paista ka, et viirus välja sureks, seega käitume oma ajas adekvaatselt ning targalt, kui EI RAJA praegu suuri kogunemiskohti, mida mõne aasta pärast tondilossideks kuulutada, ning millest vabanemine on juba lammutusprojekti mahu tõttu nii kallis, et kultuuritegelased koos „tasuvate üritustega”, mille nimel kogu asi ette võeti, jäävad pärast seda aastateks rahata. Parem loogem väikesi või vähemalt vabas õhus toimivaid keskusi. Saavad need kaupmeeste keegi-ei-osta-meilt-mured netikaubandusegagi lahendet, oleme ju e-elus üsna vilunud! Kesklinnas on juba Kvartal, Kaubamaja ning Tasku, igaüks tore, aga viimasel ajal tühjapoolne. Kas tasub suure hurraaga veel ühte muret olemasolevatele peale laduda, kui on teada, et need juba kahju kannatavad? Eriti, kui see jällegi ei ole üldse teada, millal nad taas kasumlikult täiel mõõdul huugama saavad? Ühe neist suurtest, mis meil juba olemas on, annaks sääraste väikeste vahvate kultuuri-, söögi-, esinemis- ja huvitegevuspaikade kobaraks muundada küll. Vähemalt oleks noortel arhitektidel ja muudel kunstnikel väljakutse ning kõik need, kes tahavad, et tuleks konkursid ja valimised, võivad oma lemmikuid valida, ilma et lapsed kesklinnas kiigutamata, suured jalutamata ja noored või vaarid peesitamata peaks läbi ajama. Ah jaa, eelmine majanduslik väide algas ju kultuuri heaolust, mis kohe kuidagi ei võimalda näituse vaatamist või kontserdi toimumist kusagil mujal, kui kesklinnas... 2+2 reeglit järgides... maskides... õhutamise ning kütmise ja taasõhutamise eest kõvasti peale makstes. Kultuur siseruumides ajal, mil viirus kõiki koosviibimisi lakkamatult korrigeerib? Tänan, ei! Niisiis: kultuurikaitsja, kelle sekka ma ennastki loen, ehkki mitte linnasüdame suurehitise ihkajana, väidab umbes nii: kättesaadavus on iga kultuuri puhul tähtis, sest kultuur on, osundades „Võõrsõnade leksikoni”: ...inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse tulemuste kogum. Muidugi näitavad sõnad ühiskond, tegevuse tulemused ning kogum, et inimesi on palju – kõrbeisadki saavad erakuina eristuda vaid tänu sellele, et on olemas rahvahulk. Aga igasugune suurte gruppidega tegelemine vajab tõsist kavandamist. Üldiselt pole meie kaasajal sugugi kerge kõnelda kultuurist ilma rahaküsimust puudutamata ning majandustegelased jälle armastavad kangesti kultuuri edendamise kohta sõna võtta. Väide rahast, mis justkui jääks saamata, ja kultuur seetõttu arendamata, kui suure keskuse asemel mingid vanad puud ja joodikud keset linna laiutavad, kõlab üpris äriliselt. Vastuargumentki on sama: antud juhul näib ootamine mõistlik, väike on suur ja, mis kõige tähtsam: kui inimesed midagi hindavad, leitakse need sündmused ja kohad lõpuks ikka üles. Laulupeolised kurdavad küll väsimust ja ville ning neavad kehva liikluskorraldust, ent lauluväljakut Kaarli kiriku juurde ikkagi ei teisaldaks. Vist. Tõstke häält, kui ma eksin! Samas Linnahall on hästi heas kohas, aga laguneb siiski. Arusaamatu. Muidugi olen minagi kurtnud, et kaunid mõisakontserdid ja linnast väljas toimuvad suvelavastused on isikliku autota püüdmatud, ja mitte üksi etenduse, vaid eeskätt teadmise pärast, et juba kohaleminek muudab nähtu kogemuseks, mida ei anna tavalise „lähen-vaatan”-õhtuga võrrelda. Muuseas on mulle alati tundunud, et nende etenduste ja kontsertide filmimine võiks igale vähemalt kolm piletit lunastanud inimesele vabalt lubatud olla! Kui kontsert (või kultuurimatk või loodusretk või 22 etendus või loeng) on hea, tahavad need, kellele seda näidati, oma silmaga üle vaadata; ja halba üritust ei lähe ometi keegi läbi viima! Ja väikese vinjetina: kas meie kultuur on selleks valmis, et inimesed, kes seda kultuuri elavad – ELAVAD, mitte ei naudi – ei saa suure maja tõttu taas toetust? Ei piiratud rühmasuurustega õpetajad, kes lapsi kannelt mängima, käsitööd tegema, savi voolima või emakeeles kõnelema õpetavad ega ükskõik mis eluala meistrid, kes on jälle sunnitud tegema valiku: hing vs ihu, tahetud vs tasuv. Muidu on nii, et vaatame küll linaseid särke ja kuulame esinduskontserte, siis õhkame: „awesome!” ja imestame, kuidas nad küll niimoodi suutsid – liiga palju effortit ju! Nüüd mindi õige kurjaks kätte, vabandust! Olen kuulnud, et ERMi ehitamise ajal keerati kinni paljude rühmade ja kultuuriürituste toetusrahad, sest väikese Peetri leivakott sai tühjaks, aga suur Peeter andis kõik suurele ideele. Ja viimaks: loodushoidlik põhjendus, mille puhul on tõsi, et park vajab uuendamist, ent väide selle kohta, et keegi seal niikuinii ei käi, paneb küll kukalt kratsima. Heakorratööd pole sama, mis lageraie. Meie loodus olevat nii heas seisus ainult tänu sügavalt vihatud Nõukogude vaesusele. Ega's me ise toda aega hinnata oska, ent hundid on veel alles, mõnedki rabad kuivendamata ja loomulikuks peetakse inimese kainet umbusku valitsuse otsuste suhtes. Maailmas, kus siilikohvik ei tähenda siiliprae või loomakujuliste vigurkookide söömise, vaid siilide söötmise ja vaatlemise kohta, tasub ehk hoida paiku, kus pisikeste lastepesade, roheliste vaikusnurgakeste ja putuka- või linnuõpperadade loomiseks pole vaja kaugele rännata. Imetore, et saame kesklinna suurepärase pargi rajada ega pea isegi lammutatavate hoonete omanikele ja korteritest lahkuvatele üürnikele valuraha maksma! Mulle tundub, et kõige uhkem ülikoolilinn on veel avastamata. See on Tartu, heade mõtete linn! Miks mõelda siis piiratult? Laastavate ehitustööde asemel võiks linnasüdamele, kui meil tõesti ootamatud rahad varuks, täiesti uue näo anda. Toomemäele ajalooringid ja suveteatrid – seal pole elumaju nii palju kobaras, et inimeste liikumisega paratamatult kaasnev rahutus väljakannatamatuks muutuks. Jõe äärde paadid ja käsitöö (algus on Lodjakoja ning Autovabaduse Puiesteega juba tehtud, aitäh!) ning park, kus muuhulgas tänavaraamatukogud, spordi- ning mänguplatsid, lehtlad, kahtlemata ka tänavatoit. Mõni üllatav minikasvuhoone – Botaanikaaia viipav sõrmeke, võib-olla isegi rippaed. Vaikuse kuulamine, ja miks ka mitte öised tähevaatlused – siingi on tublid inimesed tegelikult juba ammu väikesed rajad sisse kõndinud! Väljakutse korras: äkki istutaks linna õunapuid? Need kultuursed puud ei pidada viljadesse saastet koguma, süüa saaks õunu julgesti, ja taimed on aasta läbi kogu aeg ilusad. Peeter I olevat Läände laevaehitust õppima minnes teeäärseid viljapuid nähes südamest imestanud: „Kuidas keegi neil oksi ära ei murra ja õunu korjates puid ei laasta?!” Kas oleme sama viksid, kui 300 aasta eest elanud hollandlased või sakslased? Vähemalt lastel oleks lusti ja välismaised külalised, nii vähe või palju, kui neid siiakanti juhtub, võiks uuest paradiisist unistada, kus õunad ongi uued eluviljad! Raekoja platsi uisuväljaku populaarsus näitas, et ka halva ilmaga tahetakse ja viitsitakse õues tegutseda. Veidigi soojema ilma puhul on kõikvõimalike tegevuspaikade (põgenemistubadest male- ja maalimiskohtadeni) sisseseadmine Eestimaa elanikele ainult rõõmuks. Majainimesed ei kaota midagi, kui ehitised päris linnasüdamesse ei paljune. Kordan ettepanekut: ootame suurrajatistega, kuni on selge, et uued viirustüved, kliimamuutus ja ülerahvastatus ei muuda tänaseid võite homseks nuhtluseks! Seni tegutseme siinse loomupärase ujedusega hästi kokku sobivalt pisiketes rühmades. Kes on nii jõukas, et lubada endale elukohta Tähepargis, suudab tõenäoliselt ka mujalt (ning mujale) kultuuri nautima tulla-minna, ent Ihaste või Aardla poolt pole vast suurt vahet, kas liikuda Kesklinna või hoopis Lõunakeskusse. Pealegi saab olemasolevat kohendada ja sobitada. Viiruse tõttu on aeg mõelda kaubanduskogemuste rakendamisele ka mujal: võimalus osta virtuaalseid muuseumi-, ja kultuurituure, õppe- ning huvitegevusi. 23 Lõpetuseks. Aastal 2024 oleme Euroopa Kultuuripealinn. Indrek Hirv ütleb: „Mõni otsus suurem on, kui elu.” Kas me tahame jääda meelde kui linn, kus on ruumi, valgust ja rahu? Või on meile oluline omada paari lisahoonet? Norra kunstnik Edvard Munch olla südamest vihanud meest, kes selle koha täis ehitas, kust Karl Johanilt meri paistis – ärge pange kinni ilusaid vaateid, mitte veel, mitte nüüd! Kas tahame olla rumalad lapsed, kes uue lelu ihas vana õue unustavad ning alles õhtul aru saavad, et vilkuvad tuled ja päris koera moodi haukumine ei asenda kaisukutsa pehmet sametkarva? Kas tahame oma ainsa hea sõjasaagi lõhkuda, et aimuvast kliimakatastroofist, viirusest, saastest ja ressursipuudusest hoolimata ärimehi õnnelikuks teha, põhjenduseks kultuuriasutuste ja -inimeste vajadused, kes sellest tehingust võib-olla suurt ei võidagi? Elu toob uusi võimalusi. Miks teha uut lõbustusparki? Ootame veidi ja võtame eeskujuks parem koduvana, kes armastas vaikust! Lugege, ja saate teada! Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et koostöös erinevate spetsialistide ja kodanikega on linn kaalunud erinevaid võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse suurendamisega. Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna arengudokumentide järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures kehtib üldplaneeringus tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana. Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et ka kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena. Koos südalinna kultuurikeskusega soovitakse suurendada ala elurikkuse osakaalu. Lõplik lahendus ja viisid, kuidas suurendada rohealade kvaliteeti ning ka rohealade sidusust, mis täna on Vabaduse pst näol katkestatud Küüni tn ja Emajõe vahelisel alal, selguvad edasiste protsesside käigus. Täiendavat infot südalinna kultuurikeskuse kavandamise kohta saab: www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus Eesti Rohelise Liikumise arvamus: Globaalse kliimakriisi ja elurikkuse katastroofilise vähenemise tingimustes keskendume käesoleval avalikustamisel vaid linnarohelust puudutavale. Linnaroheluse roll ja olemus tuleb ümber defineerida ja selle säilitamise ja laiendamise nimel seni tavaks olnuga võrreldes palju resoluutsemalt tegutseda. Ettepanekud: 1. Taastada kogu tänase kesklinna pargi ala planeeringus roheala (H) juhtotstarbega ehk jätta see pargiks. Põhjendus: Sisuliselt iga vähegi kaasaegne Tartu arengudokument rõhutab rohealade ja rohevõrgustike olulisust ja pole hilja parandada varasema üldplaneeringu viga võimaldada parki ehitamist. Näiteks läheb üldplaneeringu eskiis siin vastuollu 1999.a. vastu võetud Tartu Agendaga (nt 4.1.1. "Eri aegadel on planeeritud ja rajatud Tartu maine ja meeldivuse teine alustala - Tartu rohelus: Toomemäe park, kesklinna pargid ja haljasalad, praeguste äärelinnade (endiste mõisasüdamete) pargid ja puiesteed, mis on tartlaste puhkuse ja 24 meeldivuse allikas ning Tartu turistliku külgetõmbejõu üks alus. Selle üliväärtusliku, tartlaste ja Tartu külaliste kõrgelt hinnatud pärandi hoidmine ja selle pakutavate puhkevõimaluste säilitamine ning paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti väljenduv soov, millega tuleb arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljaandmisel. Linnalooduse säilitamine mitmekesisena nõuab planeerijate ja projekteerijate ning tartlaste keskkonnahoidlikku käitumist."). Suisa kurioosselt läheks poole pargi asendamine hoonega vastuolusse ka käesoleva üldplaneeringu enda põhiprintsiipidega (nt11.1 "Planeeringuüheks ülesandeks on ühtse, katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade võrgustiku arendamine linnas. Võrgustiku põhialuseks on avalikult kasutatavad haljasmaad ning haljasmaad, mis asuvad elamute, sotsiaal-, äri- ja teenindushoonete maal. Rohevõrgustiku säilimine tagab elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse, pehmendab kliimamuutustest tingitud mõjusid ning rikastab linnakeskkonda loodusväärtustega."). Vajadusel saab SÜKU ehitada otse naaberkrundile, Vabaduse pst asemele (loe ERL ettepanekut nr 5) või nt Riia mnt, Ülikooli, Uueturu ja Küüni tänavate vahelisele haljasalale (loe ERL ettepanekut nr 4) või sellele algselt plaanitud asukohta praeguses Magistri tn parklas. 2. Taastada Sanatooriumi pargi läänepoolse osa juhtotstarbena roheala (H) praeguse väikeelamu maa-ala (EV) asemel. Põhjendus: Sanatooriumi park on täies elujõus puistuga liigirikas, loodusliku ilmega terviklik park, mille lõhkumine elamuehituse huvides oleks kliimakriisi ja elurikkuse katastroofilise vähenemise tingimustes barbaarne. Õnneks pole asjassepuutuvate kinnistute omanikud pikkade aastate vältel soovinud oma maal koppa maasse lüüa ja park on võimalik tervikuna säilitada, ostes ta vajadusel munitsipaalomandisse. 3. Muuta Ihastes kogu Hipodroomi 4 kinnistul asuva metsaala juhtotstarve kogu ulatuses tagasi rohealaks (H). Põhjendus: Vaatamata detailplaneeringu kinnitamisele ja kehtivale kohtulahendile pole kinnistul õnneks ehitustöid alustatud ja pole hilja see kaitsealuste liikidega ja rekreatsiooni jaoks oluline ala säilitada Ihaste linnaosa jaoks olulise metsana. 4. Kaaluda Riia mnt, Ülikooli, Uueturu ja Küüni tänavate vahelise roheala (H) juhtotstarbe muutmist ühiskondliku hoone maa-alaks (ÜH), kui peaks olema otstarbekas sinna rajada SÜKU. Põhjendus: Riia mnt, Ülikooli, Uueturu ja Küüni tänavate vahelise roheala väärtus rohekoridori osana on väiksem, kui keskpargi oma. Kui linnavalitsus soovib SÜKUt ilmtingimata roheala asemele ehitada, siis oleks selle asukoha ohverdamine mõistlikum kui poole keskpargi hävitamine. 5. Muuta Vabaduse pst juhtotstarve Uueturu ja Gildi tänavate vahelises lõigus tänava maa- alast (LT) rohealaks (H), vajadusel Uueturu ja Raekoja platsil ka ühiskondliku hoone maa- alaks (ÜH), kui peaks olema otstarbekas sinna SÜKU rajada. Põhjendus: Vanalinna poolt küljest on jalakäijate ja kergliiklejate juurdepääs Emajõele takistatud laia tänava, Vabaduse puiestee poolt. Iseäranis Uueturu ja Raekoja platsi vahelisel lõigul on tänav priiskavalt ja tarbetult lai. Praeguse asfaltplatsi asemel väärtustaks kesklinna seal palju paremini kas roheala atraktiivsete puhkealade ja välikohvikutega, mis moodustaks ühtlasi olulise lisa jõeäärsele rohekoridorile. Autokasutust on kesklinnas mõistlik vähendada (sõltumata kasutatavast kütusest), vajadusel võib Vabaduse puiesteel säilitada läbipääsu ühistranspordile. Alternatiivina saaks kaaluda tänase Vabaduse pst asemele Uueturu ja Raekoja platsi vahelises lõigus SÜKU rajamist. 6. Muuta Tähe tänava juhtostarve Pargi ja Eha tänavate vahelises lõigus tänava maa-alast (LT) rohealaks (H). 25 Põhjendus: Kliimakriisi valguses tuleb hakata läbimõeldult ja samm-sammult andma tänast autode infrastruktuuri kergliiklejate kasutusse. Väljapakutud Tähe tänava lõigul mootorsõidukite liikluse lõpetamine ja sinna tänapäevase roheala kujundamine koos suvekuumuse eest varju andma kõrghaljastuse ja välikohvikutega aitaks välja kujundada sinna atraktiivse Karlova värava. Projekti õnnestumise korral saaks roheala hiljem piki Tähe tänavat pikendada. 7. Kustutada planeeringust Ülejõe linnaosas Baptisti kalmistu ja Aruküla tee uushoonete vahele planeeritud kohaliku jaotustänava lõik, mis tõuseks alt Ujula tänavalt Põllu tänavani. Põhjendus: Autoliikluse lubamine sellele lühikesele lõigule tekitaks ülimalt ohtliku olukorra, sest ristuks väga aktiivses kasutuses oleva kergliiklusteega, kus mäest laskuvad suurel kiirusel nt rulluisutajad, rullsuusatajad või lapsed jalgratastel. Lisaks on antud kohas kõrguste vahe sõidutee rajamiseks liialt suur ning puudub ka sisuline vajadus tee järgi, kuna ühendus on Ujula ja Puiestee tänavate vahel on olemas vahetus naabruses planeeritud kõrvaltänava näol Kalmistu paljandi vahel. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnudmittearvestava seisukoha selgitades, et: 1. Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muuhulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad. Selgitame, et südalinna kultuurikeskuse kavandamisel Vanemuise tn 1 kinnistul kehtib täiendav tingimus, et vähemalt pool kinnistust peab säilima rohealana. Täiendavalt märgime, et arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni tänavast Emajõeni, mis tähendab, et kogu ala tuleb läbi kavandada tervikliku avaliku ruumina, sealjuures tuleb pöörata olulist tähelepanu rohealade elurikkuse suurendamisele. Kavandades südalinna kultuurikeskus parimasse võimalikku kohta täidame me nii üldplaneeringu eesmärke kui ka tuleme toime kliimaeesmärkidega kõige paremini, sest tänu valitud asukohale on oluline kultuuriasutus kõige lihtsamini kättesaadav jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga. Toome täiendavalt esile, et kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena. 2. Mitte arvestada. Olemasolev Raja park on linna hinnangul piisava suurusega. Olles osalisel kujundatud pargina, osaliselt metsapargina, kus on mitmerindeline looduskooslus, võimaldab park paljusid ökosüsteemi teenuseid. Linn ei leia, et eraomandis ja planeeritud elamumaa peaks jääma hoonestamata, küll aga tuleb planeeringu elluviimisel leida uus, loodust säästvam lähenemine seal säilunud kõrghaljastusele. 3. Mitte arvestada. Üldplaneering on kooskõlas Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud 11.06.2020 detailplaneeringuga. Planeering on kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega ja on koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega. Ka kehtiv üldplaneering näeb antud krundil osaliselt ette elamumaa. Tartu maakonnaplaneeringus on alal ette nähtud osaliselt roheala säilimine (hetkel väärtuslikuma taimestikuga piirkonnas) ja osaliselt väikeelamute rajamine, et tihendada ja 26 efektiivsemalt kasutada tiheasustusala linnaruumi. Koostatud oli keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangus on jõutud järeldusele, et planeeringu käigus on potentsiaalselt olulistele keskkonnamõjudele tähelepanu pööratud ning läbi viidud vajalikus mahus keskkonnauuringud. Võrreldes olemasoleva olukorraga on maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel märgatav, kuid seda ei saa pidada ebasoodsaks mõjuks KeHJS mõistes, kuna detailplaneeringuga kavandatav vastab funktsionaalselt piirkonnas seni levinud maakasutusele ning planeeringu lahendus arvestab ka ümbritsevate alade (hoonestuse) iseloomuga. Detailplaneeringu lahenduses on elamukruntide kavandamisel lähtutud väärtusliku männimetsa ja looduskaitsealuste taimede säilitamise aga ka avalikku kasutusse määratava puhkeala linnale omandamise vajadusest. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringule on koostatud seaduse kohane eelhinnang, et täiendavalt kontrollida potentsiaalselt oluliste keskkonnaaspektidega arvestamist. Keskkonnaamet on planeeringu kooskõlastanud. Alale kehtestatud detailplaneeringu ellu viimisele on kinnistute omanikul õiguspärane ootus. Planeerimisel tuleb tasakaalustatult arvestada erinevaid huve ja väärtusi. Linn leiab, et rohealaks jäetud maa-ala on piisavas ulatuses, et tagada isikute võimalused puhke- ja virgestusega tegelemiseks. 4. Mitte arvestada. Ala hoonestamisest loobuti Kesklinna üldplaneeringu menetluse käigus arutelude tulemusena. Linlased pidasid oluliseks Teatrist avanevat vaadet aga ka ala diagonaaliti läbitavust roheluses. Ala jääks kultuurikeskusele väikseks, sest paljud avalikud ruumid peavad asuma esimesel korrusel. 5. Mitte arvestada. Vabaduse puiesteele täiendava haljastuse loomine ning liiklusele mõeldud ruumi vähendamine on võimalik ka praeguse transpordimaa maakasutuse korral. Südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni tänavast Emajõeni, Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Kultuurikeskuse kavandamine ajaloolisele tänavamaa koridorile ei ole linnaehituslikult põhjendatud ning on vastuolus muinsuskaitseala ja kontaktvööndi põhimõtetega väärtustada kujunenud ja säilinud linnaehituslikku struktuuri ja asustusmustrit, sh tänava- ja ehitusjooni. 6. Mitte arvestada. Nimetatud tänavalõik on kõrvaltänavana oluline tänav, kuhu on kavandatud jalgrattateede põhivõrgu rajamine. Linn ei likvideeri tänavat ega muuda tänava klassi (olemasolev kõrvaltänav), kuna see tagab ka tulevikus linna transpordivõrgustiku funktsioneerimine. Tänavalõik on määratud üldplaneeringus I kassi aktiivsusega tänavaks, mille kujundamine kõiki kaasavaks avalikuks ruumiks on esmatähtis. Tänaval peab olema tunduvalt rohkem panustatud istumisvõimalustesse, taskuparkide või muude puhkekohtade lahendustesse. 7. Ujula tänava ja Aruküla tee ühendamine on kavandatud jalgrattakasutajate ja jalakäijate teest eritasandilisena. Andrus Rehemaa arvamus: Saadan enda ettepanekud. Kirjaga on kaasas ka kunagi kesklinna üldplaneeringu tegemise ajal kirjutatud artikkel Tartu ajaloolisest tänavavõrgust, mille sisu palun arvestada vastavate ettepanekute põhjenduse juures. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Ükski esitatud ettepanekutest ei taotle teatud hetke taastamist ajaloos. See on muidugi mõista võimatu, kuna hõlmab endas kogu 27 tolle ajahetke reaalsust. Küll aga on võimalik uuesti esile tõsta teatud väljavalitud väärtusi, mis on vahepeal kadunud, enamasti konkreetsete inimlike otsuste ja valikute tõttu. Füüsilisi linnaruumilisi ajaloolisi väärtusi, mida ei saa samaväärselt uue loominguga asendada, on teatud piirini võimalik taasluua. Ettepanekute tegemise mõte ongi see, et nende asendamatute ajalooliste linnaruumiliste väärtustega arvestataks kaasaegsetes ja tulevikku suunatud visioonides. 1. Holmi parki Emajõe vasakkaldal Narva maantee ja Raatuse tänava vahel uushoonestuse planeerimisel arvestada ajaloolise kvartali- ja krundistruktuuriga. Taastatakse ajaloolise Holmi tänava siht ja tänavaala algsetes mõõtmetes ning sellele antakse ametlik tänavastaatus ja nimi. Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta vaadake palun lisatud artiklit. Ülejõe kesklinna osa ajaloolise linnaruumi identiteedi kandjana on iseäranis silmapaistev Holmi tänav, mis nii oma asendilt kui linnaelu ajaloo seisukohalt on eriline. Holmi tänav on Tartu linnaruumi ajaloos iseloomulik ja meeldejääv avaliku ruumi osa, millel on linnaruumis võime tekitada nt. norra arhitekti Christian Norberg-Schulzi kirjeldatud genius loci ehk n.-ö. tähendusliku kohatunde fenomeni. Ja seda lisaks oma linnaplaneeringuliselt erilisele asendile just oma ajaloolist järjepidevust kandva tähendusega, mida ei saa asendada ükski uus teedevõrguplaneering samas kohas. Holmi tänaval oli oluline roll olla ühenduslüli kesklinna kahe poole teedevõrgu vahel ja sel on selleks potentsiaali ka nüüd. Kui taastada ka Holmi silla kohal kergliiklussild saab Holmi tänavast loogiline osa Tartu ühest kesksest kergliiklusteest. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Holmi tänava taastamise ettepanek ei ole kuidagi seotud mõttega, et see võtaks endale Narva mnt ja Võidu silla sihiga võrreldava koha linna liiklusskeemis. Tänavasihi linnaajalooline väärtus ei ole vähenenud seoses sellega, et ümbritsevate kvartalite kasutus on muutunud. Tänavasihi kadumise põhjus ise oli piirkonna ümberkujundamine sajanditepikkuse linnaehitusliku kujunemise ajalooga mitte arvestades. Holmi tänava siht võetaks tänapäeval kasutusse pigem kvartalisisese eelkõige kergliiklusele mõeldud tänavana, mis on sobiv lisandus olemasolevale linnaehituslikule olukorrale. Kui ajaloolise tänava alal planeeritakse ruumi uuesti ja tänava taastamist otseselt mingi väga oluline põhjus ei takista, siis on lihtsalt kultuurne ning linnaruumile sisulist sügavust lisav ja kohavaimu suurendav seda teha. Üldplaneeringus oleks vaja kvartalikirjelduses vähemasti ajaloolise tänavasihi olemasolu kirjeldada ja sellega edasisel planeerimisel arvestamist selgelt soovitada. 2. Keskpargis taastada ajalooline Kauba tänav oma algses asukohas ja mõõtmetes ning sellele anda ametlik tänavastaatus ja nimi. Tänavaalale ei ole lubatud ehitada ega seda ehitistega katta. Põhjendus: Kauba tänav on vanalinna kõrvale kerkinud ajaloolise uue kesklinna üks keskseid tänavaid, mis teenis ka Vallikraavi tänava sihi Emajõeni pikendamise funktsiooni. Vabaduse puiestee äärse pika kvartali kaheks lahutajana on Kauba tänaval oluline roll selle kesklinna piirkonna liikumisteedes ja Barclay platsi ja Küüni tänava jõeäärega sidumisel. Lisapõhjendus ettepanekutele 1 ja 2: Holmi ja Kauba tänava taastamine on otsustatud vastavate kvartalite ümberplaneerimisel Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku arutelu tulemusena. Kesklinna üldplaneeringu avaliku arutelu tulemusel tehtud sellekohane otsus on fikseeritud Tartu linnavalitsuse korralduses nr. 107, 04.02.2016 „Seisukoha võtmine Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete osas ning üldplaneeringu avaliku arutelu aja ning koha määramine“: „Laekunud 28 ettepanekutest lähtuvalt otsustati muuta planeeringulahendust ja taastada kergliiklustänavatena ajaloolised Kauba ja Holmi tänavad, jätta hoonestamata Kaubamaja ja Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale Holmi kesklinnaga siduv täiendav kergliiklussild, lisada planeeringusse lisaks hoonete kõrguspiirangule ka minimaalne korruselisus. Arvestades enam rohelisuse säilitamise põhimõttega, võeti seisukoht, et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus hõlmata kogu pindalast kuni 70 protsenti ja markeerida tuleb ajaloolise Holmi tänava joon.“ Samuti on Holmi ja Kauba tänava taastamise ettepanekuga arvestamine fikseeritud eelmainitud korralduse lisas. Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta vaadake palun kirjale lisatud artiklit, mida palun arvestada ettepanekuid põhjendava tekstina. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Üldplaneeringus oleks vaja kvartalikirjelduses vähemasti ajaloolise tänavasihi olemasolu kirjeldada ja sellega edasisel planeerimisel arvestamist selgelt soovitada. 3. Uus kergliiklussild rajada ajaloolisele sillakohale Uueturu tänava otsa ja ajaloolise Holmi tänava otsa vahel. Põhjendus: Koos taastatud Holmi tänava sihiga moodustab see hädavajaliku ühendava osa kesksest linna kergliiklusteest, mis ühendab Ülejõe ja Raadi koos Eesti Rahva Muuseumiga Roosi tn. promenaadi, Holmi tänava, Uueturu tänava, Vanemuise tänava ja üle raudtee planeeritud kergliiklussilla kaudu Maarjamõisa ülikoolilinnakuga. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Sellisel juhul võiks üldplaneeringu kaardil ka selle silla rajamise võimalus ära märkida. 4. II maailmasõjas hävinud hoonestusega kvartalites võtta uute detailplaneeringute koostamisel võimalikult palju arvesse ajaloolist krundistruktuuri ja ajaloolisi krundipiire. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Märge lisada sobivasse kohta üldplaneeringu seletuskirja. Veel parem kui üldmärkena kõigi asjassepuutuvate kvartalite kirjeldustesse. 7. Loobuda praeguse parkla alale Vabaduse pst ja Magistri tn vahel parkimismaja ehitamisest. Mitte vähendada selle jaoks Emajõe kalda ehituskeeluvööndit. Põhjendus: Vanalinna mitmekordse parkimismaja ehitamine on vastuolus autoliikluse vähendamise sooviga piirkonnas. Tartu kehtivas üldplaneeringus põhjendatakse seda nii: „Autoliikluse kasvu tuleb vältida, sest vibratsioon ja heitgaasid mõjuvad halvasti vanadele hoonetele. Eelistatud on jalakäijad ja inimjõul liikuvad sõidukid. Seetõttu ei tohi rajada uusi autoteid, küll aga võib muuta olemasolevaid autoteid jalakäiguteedeks.“ (5.2.2.14) Linnaplaneerimise kogemus näitab, et sõidukitele ruumi ja kasutusmugavust juurde tekitades ainult kasvatab nende hulka. See on aga otseses vastuolus sooviga ühendada paremini Raekoja plats jõega Korrusparkla on ette nähtud rajada ajaloolise Lihaturu platsi peale, kus pole kunagi varem püsivat hoonestust olnud. 1930-ndate lõpus kujundati sellest koos Politseiplatsiga haljasala. Seega on Lihaturu plats osa väärtuslikust ajaloolisest tänavate ja platside võrgustikust, mis tuleb igal juhul säilitada vastavalt Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele (§6, lõige 2, punkt 1: vanalinna ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuuri ning linnaruumi elementide (katusemaastik, tänavaseinad ja tänavaruum, hoonetegrupid, hooned ja hooneosad, tänavad, väljakud, haljasalad, aiad, hoovid jms) säilitamine ja vajadusel nende terviklikkuse taastamine ajalooliste andmete alusel;). Plats on käsitletav ka haljasalana, kuna pärast avalihaturu kolimist turuhoonesse see selliseks kujundati. Ajaloolise haljasalana võib 29 Lihaturu platsi käsitleda hoolimata sellest, et Nõukogude aja ja taastatud Eesti vabariigi aja jooksul haljastust järk-järgult vähendati, eriti viimase rekonstrueerimise käigus, mil parkimisfunktsiooni laiendati. Ajaloolisele haljasalale ehitamise keelab kehtiva üldplaneeringu punkt 5.2.1.10.: „Hoonestada ei tohi avalikke ja poolavalikke ajaloolisi haljasalasid ja aedu“. Lihaturu platsi hoonestamine rikuks ka ajalooliste fassaadide vaadeldavuse tagamise põhimõtet, kuna praeguse Magistri tänava äärne hoonestus on ehitatud arvestades nendeesist ajaloolist väljakut ja on seega mõeldud olema vaadeldavad ka kaugemalt, Emajõe äärest. Teen ettepaneku loobuda maapealse parkimismaja ehitamisest ja mõtestada vanalinna parkimisvajadus ringi, kasutades lähedalolevaid vähemtundlikumaid alasid. Üldplaneeringu eelnõu tekstis põhjendatakse vääralt ka Emajõe kalda ehituskeeluvööndi vähendamise taotlust sellel alal: „Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärgist peab linn vajalikuks järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril. Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril.“ (lk 142) Lihaturg ei ole ajalooliselt hoonestatud olnud ja ajaloolist ehitusjoont järgib praegune hoonestus. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise eesmärkidest ei tohi parkimismaja sellesse kohta ehitada ja ajaloolist Lihaturu platsi hoonestada. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Parkimismaja asemel mingi muu hoone ehitamine on kindlasti parem variant, aga ma ei näe siiski ammendavaid põhjendusi ajalooliselt hoonestamata vanalinna turuplatsi täisehitamiseks hoonega, millel pole just erakordselt olulist funktsiooni ja mida kuhugi mujale sellisel kujul ei saaks teha. Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus on siiski linnaehituse ajaloo vaates vigane ja eksitav. Selgelt tuleks välja öelda, et ajaloolist põhjendust selle koha hoonestamiseks pole ja seda teisiti põhjendada, kas või siis sooviga luua uus ehitusjoon. 8. Koos raamatukoguhoone/kunstimuuseumi uue hoone ehitamisega Keskparki taastada ajalooline Kauba tänav oma algses asukohas ja mõõtmetes ning sellele anda ametlik tänavastaatus ja nimi. Tänavaalale ei ole lubatud ehitada ega seda ehitistega katta. Parki taasehitada ajaloolise kaubahoovi välisperimeetri sammastik koos karniiside ja ehisviiludega. Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta vaadake palun lisatud artiklit. Kauba tänav on vanalinna kõrvale kerkinud ajaloolise uue kesklinna üks keskseid tänavaid, mis teenis ka Vallikraavi tänava sihi Emajõeni pikendamise funktsiooni. Vabaduse puiestee äärse pika kvartali kaheks lahutajana on Kauba tänaval oluline roll selle kesklinna piirkonna liikumisteedes ja Barclay platsi ja Küüni tänava jõeäärega sidumisel. Kaubahoov oli Tartu üks tuntumaid ja silmapaistvamaid ehitisi, Tartu klassitsismi märgilisi näiteid, mis oma markantse sammastikuga andis põhjust Tartu hüüdnime Emajõe Ateena kinnistumisele. Kaubahoovi linnaehituslik väärtus peitub põhiliselt tema nelja külje sammasfassaadide tekitatud vaadetes ning sammaskäigu tänavaruumi kasutust täiendavas funktsioonis. Piirdudes sammaskäigu taastamisega, on võimalik krundi sisemust vajadusel kasutada uue funktsiooniga hooneosa rajamiseks või jätta sammastiku sisemus pargi- /väljakualaks ning rajada plaanisolev kultuurihoone Kauba tänavast lõuna poole. 30 Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Üldplaneeringus oleks vaja kvartalikirjelduses vähemasti ajaloolise tänavasihi olemasolu kirjeldada ja sellega edasisel planeerimisel arvestamist selgelt soovitada. Samuti mainida hävinud kaubahoovi kui linnaehituslikult märgilise hoone paiknemist selles kvartalis. 9. Ülejõe kesklinna ossa uushoonestuse planeerimisel arvestada ajaloolise kvartali- ja krundistruktuuriga. Taastatakse ajaloolise Holmi tänava siht ja tänavaala algsetes mõõtmetes ning sellele antakse ametlik tänavastaatus ja nimi. Raatuse tänava lõunaküljel säilitatakse hoonestamata ajaloolise Heinaturu ala ning kujundatakse sellest kaasaegne linnaväljak ning antakse sellele ametlik väljakustaatus ja nimi. Taastatakse Hobuse tänava siht ja tänavaala ajaloolistes mõõtmetes ning antakse sellele ametlik tänavastaatus ja nimi. Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta vaadake palun lisatud artiklit. Kõik kolm loetletud avaliku ruumi elementi on koos Raatuse tänavaga Ülejõe kesklinna osa ajaloolise linnaruumi identiteedi kandjad. Iseäranis silmapaistev on Holmi tänav, mis nii oma asendilt kui linnaelu ajaloo seisukohalt on eriline. Holmi tänav on Tartu linnaruumi ajaloos iseloomulik ja meeldejääv avaliku ruumi osa, millel on linnaruumis võime tekitada nt norra arhitekti Christian Norberg-Schulzi kirjeldatud genius loci ehk n.-ö. tähendusliku kohatunde fenomeni. Ja seda lisaks oma linnaplaneeringuliselt erilisele asendile just oma ajaloolist järjepidevust kandva tähendusega, mida ei saa asendada ükski uus teedevõrguplaneering samas kohas. Holmi tänaval oli oluline roll olla ühenduslüli kesklinna kahe poole teedevõrgu vahel ja sel on selleks potentsiaali ka nüüd. Taastades ka Holmi silla kohal kergliiklussilla saab Holmi tänavast loogiline osa Tartu ühest kesksest kergliiklusteest. Heinaturg on osa ajaloolisest Emajõe-äärsest turuplatside võrgustikust, mille alade ehitistest vabana hoidmine on tähtis linnaruumilise mälu talletajana. Lisaks annavad need põhjendatult ehitistest vabana hoitavad alad ka hea võimaluse uues funktsioonis kaasaegse linnaväljakuna kasutuselevõttu. Heinaturg asub selleks eriti heas kohas, vanalinna ja Ülejõed ühendava silla otsas, otse Raekoja platsilt üle jõe. Väljaku Holmi kvartalite poolse külje hoonestamine ajaloolisel joonel lubab väljakule tekitada ka aktiivse kasutusega hoonefrondi. Hobuse tänav on juba praegu Treffneri monumendi juures eeskujuna osaliselt tähistatud, kuid pargiruumis esiletoomiseks oleks vajalik taastada ka sellest Narva mnt. poole jääv lõik enamana kui pargitee. Tänav on tähtis eriti kultuuriajaloolises mõttes kui Hugo Treffneri kooli esimene asukoht. Lisaks on ta üks otsestest ühendusteedest linnamuuseumiesiselt Emajõe promenaadi peale. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Vaadake põhjendusi Holmi ja Kauba tänava punktides. Ettepanek ei taotle üks-ühele tänavaelementide koopiana taastamist, vaid põhimõttelist ajalooliselt järjepidevalt väljakujunenud tänavavõrgustiku jälgimist. Teise maailmasõja järgsed muudatused Tartu kesklinna tänavavõrgus olid paljuski juhuslikud ega olnud linnaehitusliku järjepideva arenguga põhjendatud. Linnaehitusliku olukorra ja elanike arvu muutumine on loomulik, aga see ei põhjenda kuidagi ajalooliste tänavasihtide taastamise ja nendele praegu sobiva funktsiooni andmise võimatust nendes kohtades. Valdav osa ajaloolistest tänavasihtidest on ju alles ja funktsioneerivad ka tänases linnaruumis. 10. Luua miljööväärtuslik ala Ülejõe kaguossa, mis hõlmaks Uue, Pärna, Pika, Paju ja Anne tänava tänavaäärset ajaloolist hoonestust. Põhjendus: Ülejõe kaguosa Uue, Pärna, Pika, Paju ja Anne tänava tänavaäärne ajalooline hoonestus on veel viimane säilinud osa ajaloolise Ülejõe lihtsamast n-ö agulihoonestusest. Kuigi II maailmasõjas see hoonestus valdavalt säilis, siis viimaste aastakümnete jooksul on suurem osa sellest lammutatud, nt Fortuuna, Põik ja Pikal tänaval. Piirkonna säilinud ajaloolise hoonestusega tänavaruum on praegu veel iseloomulikuks näiteks XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse Tartu vaesema elanikkonna 31 linnakeskkonnast. Miljööväärtuslik ala aitaks seda hoonestust ja linnaehituslikku olemust väärtustada ja aitaks omanikel renoveerimiseks saada infot ja võimaluse taotleda restaureerimistoetust. Miljööala peaks hõlmama ka selle piirkonna asustusajaloos keskset pärmivabriku kompleksi, mis aitaks sealseid hooneid praeguste omanike silmis väärtustada ja suunaks neid nende suuremas mahus säilitamisele. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Jätan ettepaneku üles, sest antud põhjendus on eluvõõras ja kohalikke olusid mitte tundev. Viide, et mainitud tänavate ajaloolistel kruntidel ja hoonetes olevad eluruumid on vilets koht elamiseks on sealseid koduomanikke alavääristav. Nendel tänavatel on paljudes lõikudes ajalooline inimmõõtmeline miljöö säilinud ja seda tajutakse endiselt väärtuslikuna ning ka linnaruumiliselt põhjendatumana kui nõukogude ajal kvartalite keskele vabaplaneeringuliselt ehitatud korrusmaju. Sealjuures on ka ajalooliste majade hulgas suuremaid kivimaju, nt Pärna tn 22 kahe täiskorruse ja mansardkorrusega puhasvuuktellisfassaadiga hoone. Kui miljööala ei looda, siis tuleks üldplaneeringu seletuskirjas nende kvartalite ajaloolisele tänavaäärsele hoonestusele viidata ja selle linnaruumilisi väärtusi kirjeldada. 13. Üldplaneeringus määrata potentsiaalsete trammiliinide marsruudid vastavalt tehtud uuringule „Tartu linna kergrööbastranspordi teede määramine ning teostatavus- ja tasuvusanalüüs“ (https://www.tartu.ee/en/node/12429). Põhjalikult on trammi Tartusse sobivust ja vajalikkust põhjendatud sellessamas uuringus. Tramm on kahtlemata nüüdisaegse linnatranspordi oluline osa, mida tõendavad mitmed viimastel kümnenditel Euroopa linnades loodud ja taasloodud trammivõrgud. Trammiliini(de)l on selge potentsiaal olla arusaadava ja hästikorraldatud ühistranspordi kese Tartus. Praeguses planeeringuteksti lause „Trammiliinide rajamiseks ja sellega kaasnevate taristute ümberehitamise mahtu arvestades on uue transpordiliigi efektiivsus ebaproportsionaalselt väike“ ei ole usutavalt põhjendatud. Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Trammitee konkreetse laiuse põhjuseks toomine ei ole veenev. Uusi trammivõrke on Euroopas viimasel ajal rajatud paljudesse ajaloolistesse linnadesse ja Tartu tänavavõrk ei ole kindlasti kitsam või ebasobivam. Pigem on ikka küsimus selles, kas tänavaruumi senist kasutust ollakse valmis trammi vastu välja vahetama. Üldplaneeringu teksti põhjendused trammi välja jätmiseks on võrreldes juba tehtud trammivõrgu uuringutega nigelad ja võrreldes üldplaneeringu ülejäänud teksti tasemega juhuslikud. Parem siis juba ausalt kirja panna, et seni kuni pole rohkem uuringuid ja arusaama finantseerimisest ei ole praegu poliitilist julgust seda projekti ette võtta. Mitte tuua sisuliselt kergelt ümberlükatavaid otsitud põhjendusi. Lisaettepanekud: 14. Pika ja Raatuse tn joon. Teen ettepaneku mitte määrata nende tänavate ääres krunte transpordimaaks võõrandamiseks. Välja arvatud juhul, kui seda tehakse trammitee rajamiseks. Nende tänavate äärsed krundid ja tänavamaa on ajaloolistes mõõtmetes. Kesklinnas ei ole põhjust seda liikluse jaoks laiendada v.a väga erandlikul juhul. Osaliselt on säilinud ka ajalooline hoonestus, mille elanikele lahkumissurve peale panemine ei ole õiglane. Jalakäijate ja jalgratturite olukorra parandamine on tänavaruumis võimalik liiklusruumi ümberjaotamisega. Autoliiklusele lisaruumi andmine ei ole kooskõlas üldplaneeringu põhieesmärkidega. 15. Määrata pärmivabriku kvartali hoonete tänavaäärsed fassaadid miljööväärtuslikuks. See suunaks kvartali rekonstrueerimisel tähelepanu väärtuslikule tänavaruumile, suunaks enamate fassaadide säilitamist kaaluma ja annaks juba detailplaneeringuga säilima määratud fassaadidele teiste miljööväärtuslike hoonetega võrdsed ja selged tingimused. 32 16. Ülejõe ja Annelinna piir. Kuna nii Ülejõe kui Annelinna linnaosade piire muudetakse, siis teen ettepaneku üle vaadata ka nende omavaheline piir. See jookseb praegu mööda Paju tänavat, kuid see ei ole linnaajalooliselt ega järjest enam ka linnaehituslikult põhjendatud. Ülejõe kagupoolse serva tänavate ja kvartalite võrk kujunes välja XIX sajandi esimesel poolel ja jäi pea 150 aastaks samaks, kuni algas Annelinna ehitamine. Paju tänava mõlema poole krundid ning Paju tänavast kagu poole jääv Uue ja Anne tänava vanemate hoonetega osa on ajaloolise Ülejõe osad. Samuti oli Paju ja Papli tänava vahelises kvartalis ka Ülejõe viimane hoonestatud tänav, Luha tänav. Suurimad muutused linnaosade piirialal on Paju tänava alguses, kuhu on ehitatud Turusild ja sellest kahele poole Paju tänava äärde uued ärihooned. Praegune linnaosa piir läheb keset Paju tänava sihti risti üle Turu silla pealeminekutee ja uue hoonestuse vahelt läbi. Paju tänav on järjest rohkem kesklinlik, nagu ülejäänud kesklinnaga piirnev Ülejõe. Teen ettepaneku nihutada Ülejõe ja Annelinna piir ajalooliselt noore tänava, Papli tänava sihile. Papli tänavast edasi on Annelinnale tüüpiline korrusmajadest koosnev hoonestus juba täiesti valdav. Sel juhul jääks kogu ajalooline Ülejõe Ülejõe linnaosa piiridesse. 17. Kesklinna parkimisnormatiiv. Mulle tundub vastuoluline parkimisnormatiivide rakendamise kirjeldus kahes erinevas seletuskirja osas. Põhipunktides parkimise kohta on kirjutatud: „19.4.7. Uute hoonete rajamisel tagatakse parkimine üldjuhul kooskõlas Standardiga EVS 843, juhul kui linnavolikogu või linnavalitsus ei ole määranud teisiti. 19.4.8. Standardis EVS 843 määratud parkimiskohtade normatiivi võib muuta, kui on koostatud liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuring koos erinevate liikumisviisidega juurdepääsetavuse võrdleva analüüsiga. Analüüsi tulemusest ja kinnistu ühendustegurist erinevate ühiskondlike, äri-, puhke-, transpordiobjektidele ja teedevõrgustikule on võimalik Standardiga EVS 843 määratud parkimisnormatiivist väiksema arvu parkimiskohtade rajamine, kui on selge, et alternatiivsete liikumisviiside (jalakäimine, jalgrattasõit, ühistransport) kasutajate hulk on piisavalt suur ja autode parkimiskohti ei ole nii palju vaja.“ Seda lähenemist ma toetan. Samas on kaardil ala linnakeskuse parkimisvöönd, mille kirjelduses on: „Linnakeskuse parkimisvöönd: Piirkond, kus elutegevus on palju intensiivsem ja mitmekesisem kui ülejäänud linnaalal. Ühiskondlike ehitiste ja elamute sõiduautode parkimisnormatiive tuleb linnakeskuse jaoks rakendada suurima lubatud väärtusena.“ Siin justkui on kirjas, et kesklinnas tuleb igal juhul rajada normi järgi eeldatav suurim arv parkimiskohti, kuigi just kesklinn on see ala, mille kohta eelnevad erandeid võimaldavad punktid võiksid käia. Võimalik, et siin on mingi nüansivahe, aga sel juhul tuleb seda paremini selgitada. Mina teen ettepaneku, et ka kesklinnas oleks võimalik põhjendatult normatiivist vähem parkimiskohti rajada ja teatud juhtudel peaks see olema ka soositud lähenemine. 18. Vabaduse puiestee ehitusjoon. Teen ettepaneku, et kui keskpargi kvartalite Vabaduse puiestee äärset osa hoonestatakse, siis kasutatakse selleks ajaloolist ehitusjoont. See tähendab seda, et kaubahoovi kvartali osas kuni Kauba tänava jooneni on see umbes samas kohas, kus praegune tänavapiir. Sealt edasi nihkus ehitusjoon järk-järgult praeguse Vabaduse puiestee alale, ning Söögiturg ahenes kuni Uueturu tänava jooneni. Sealt algav Turu tänav oli selles küljes oluliselt kitsam kui praegu. Täpne praegusele Vabaduse puiesteele ulatuv kvartali osa tuleb välja uurida kaevamistega. See läheb kokku ka sooviga pargiala selles kvartalis rohkem säilitada ning Vabaduse puiestee inimmõõtmelisemaks ümber planeerida. Seejuures ajalooliselt hoonestamata ala Vabaduse puiesteel, ajaloolisel Söögiturul tuleb jätta hoonestamata. 19. Vanemuise esine Ülikooli ja Küüni tänava vaheline haljasala. Seda ajalooliselt hoonestatud ala ei ole võimaliku hoonestusalana välja pakutud. Mäletan, et see oli kesklinna üldplaneeringu koostamisel üks kompromissikoht kesklinna parkide ala osalise hoonestamise väljapakkumisel. Sellele alale ei olnud siis ka otsest plaani välja pakkuda. 33 Leian, et seoses keskpargi ala hoonestamisele tekkinud suure vastuseisu ja kultuurikeskuse südalinna planeerimisega, oleks esialgu ka see ala ehk mõistlik ühe hoonestamisalternatiivina ja seega võimaliku kompromissina välja pakkuda. Haljasalana on see kindlasti vähemväärtuslik ja terviklikuna pargina toimimise lootus väiksem. Oleks võimalik otse välja öelda, et park asendatakse terviklikult hoonega. Samas asukoht on ka siin väga keskne, Küüni tänava ääres. Linnaehituslikult oleks võimalik terviklikult lahendada ka Vanemuise esine ala koos Ülikooli tänava lõiguga. Ka kesklinna maa-aluse parkla jaoks võiks see ala olla sobivam, kuna asub otse Riia tänava ääres, mis on põhimagistraal. Kvartali pindala on küll väiksem, aga siin saaks seda kompenseerida kogu haljasala asendamise ja korruste arvuga. Samuti ei ole sellel alal olnud nii suure ajaloolise väärtusega hooneid, nagu keskpargis ega nende jäänuseid. Igatahes sooviksin põhjendusi, miks südalinna kultuurikeskuse projekti sellele alale kohandamine peaks võimatu olema. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepanekute osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha selgitades, et: 1. Mitte arvestada. Linnakeskkond on piirkonnas saanud uue lahenduse, endine Holmi tänav on asendunud Narva mnt ja Võidu sillaga. Kahtlemata tekib kvartalist risti läbi liikumist võimaldav avalik ruum, kuid see ei pruugi olla täpselt ajaloolise Holmi tänava suunal. Põhjus on selles, et kui kunagi oli Holmi tn ülelinnaliselt oluline liikumissuund, siis tänaseks on sama funktsioon liikunud Riia tänava otsa üle Võidu silla. 2. ja 8. Arvestada osaliselt. Kauba tänava suund (liikumine Vallikraavi tänavalt jõe äärde) on põhimõtteliselt oluline suund, kuid täpne lahendus kogu alale leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistluse käigus. Võistlustingimustes antakse muuhulgas alusmaterjalina ajaloolised kihistused ja tänavavõrgustik ning osalejatel on võimalus sellega arvestada. 3. Selgituseks. Tänaseks läbiviidud arhitektuurivõistlus ja selle alusel koostatud hoonestuskava ei välista ka kergliikluse silla kavandamist ligikaudselt samale asukohale. 4. Selgitus: Muinsuskaitse ala kaitsekorras nähakse ette selle printsiibi rakendamine arhitektuursete vahenditega, et vältida pikkade ühetaoliste fassaadide tekkimist. Üldplaneeringus muinsuskaitsealale seda topelt ei käsitleta. Väljaspool muinsuskaitseala on krundistruktuur oluliselt muutunud ja printsiibi rakendamine peaaegu võimatu. 7. Arvestada osaliselt. Parkimismaja otstarbe kõrval jäetakse üldplaneeringu põhilahendusega võimalus ehitada krundile ka muu otstarbega hooneid. Hoone võimalik otstarve täpsustatakse muinsuskaitseametiga. Ehituskeeluvööndis toodud põhjendused ajaloolise hoonestuse kohta käsitlevad Vabaduse pst teiste hoonete baasil kujunevat ehitusjoont. 9. Mitte arvestada. Linn ei kavanda väljaspool vanalinna muinsuskaitseala ajaloolise linnaruumi koopiana taastamist, kuna linnaehituslik situatsioon vanalinna ümbruses on täielikult muutunud ja linna elanike arv on kasvanud ligikaudu poole võrra. 10. Mitte arvestada. Linn jääb varasema seisukoha juurde. Nimetatud hooned on ajaloolist konteksti arvestades kõnekad, kuid nende täiendav kaitse alla võtmine ning piirangute esitamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest hooned on juba praeguseks jäänud uue ja kõrgema hoonestuse vahele, ega ole sellisel kujul enam ihaldatav elupaik. Kunagist vaesema rahva elupaika esindab Supilinna, Kastani tänava, Peetri ja Ujula tänava miljööväärtuslik ala, kus on surve väiksemate ja lihtsamate majade asendamiseks korterelamutega. 13. Mitte arvestada. Arvestades Tartu tänavavõrgustikku, on minimaalselt 6m laiuse kahesuunalise trammitee mahutamine tänavaruumi keeruline. Trammiliinide rajamise ja sellega kaasnevate taristute ümberehitamise mahtu arvestades on oht, et uue transpordiliigi efektiivsus jääb ebaproportsionaalselt väikseks, eriti kui arvestada, et praegu teostatakse 34 liinivedu liinibussidega ühes tänavaruumis muu liiklusega ja perspektiivis on kasutusel elektrimootoriga liinibussid. Kui tulevikus avanevad võimalused vähem tänavaruumi nõudva ühistranspordiliigi rajamiseks, siis teostatakse vastavad analüüsid ja uuringud. 14. Mitte arvestada. Tänava maa-ala on mõeldud haljastusele ja kergliiklusele. Toimunud on maade võõrandamised. 15. Selgitus, Detailplaneeringuga on piisavalt tagatud ala väärtuste säilitamine.. 16. Mitte arvestada, linnaosa piiri muutus puudutab väga paljusid inimesi. 17. Selgitus. Parkimiskohti puudutav regulatsioon on üle ehitatud üldplaneeringus nii, et üldjuhul lähtutakse standardist, erandina teatud eelduste täitmisel on võimalik kavandada ka vähem parkimiskohti kui standardis nõutav. Kesklinnas kehtib erand - lubatud suurim väärtus tähendabki, et kesklinna piirkonnas antakse lubatud maksimaalne parkimiskohtade arv, millest rohkem ei tohi rajada. 18. Selgitus Hoone paiknemine ja ehitusjooned leitakse läbi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse. Teave ajaloolise hoonefrondi paiknemisest lisatakse võistlustingimustesse. 19. Mitte arvestada. Uueturu plats (park Vanemuise teatri ja Tartu Kaubamaja vahel). Arvestades platsi tähtsust jalakäijate otsekulgevate liikumisteede asukohana (ala diagonaalis ületavad jalgteed ühendavad olulisi liikumise sihtmärke), planeeringu avaliku väljapaneku tulemusi ja olukorda, kus haljasala hoonestamiseks puudub reaalne plaan, loobub linn pargi hoonestamise kavast. Märt Põder arvamus: Mind jäi häirima, et Kesklinna üldplaneerigu ettepanekute voorus ei saanud vastust olulised küsimused Eestimaa Looduse Fondilt ja kuna Kesklinna üldplaneering kehtestati ning võeti üle üldplaneeringusse ilma muudatusteta, siis tegelikult on kõige kohasem dokument üldplaneeringu Kesklinna puudutava osa arutamiseks just Kesklinna üldplaneering, selle seletuskiri ja selle keskkonnamõju hinnang. Mis mind jäi 2016. aastal häirima, on see: "Leiame, et KSHs käsitletud alternatiivide „Inimkeskkonna“ ja „Looduskeskkonna“ vastandamine ei ole kohane. Avalikud rohealad on osa normaalsest linnakeskkonnast, inimkeskkonnast, kaasaegsest linnaruumist ning nende esitlemine inimkeskkonnaga vastanduvana ei ole mõistlik. Seega peame alternatiivide esitlemist sellisel kujul põhjendamatuks. Näiteks on täielikult jäetud analüüsimata stsenaarium, kus kesklinna üldplaneering käsitleks praeguste pargialade läbimõeldud ja kaasaegset arendamist nende praeguses mahus. Juhime tähelepanu, et 2012. aastal koostati kesklinna üldplaneeringu viis arengustsenaariumit ja peame otstarbekamaks KSHs anda hinnang seal toodud alternatiividele." Sisuliselt olid kõik vastused ELFi igati selgetele ja motiveeritud küsimustele hinnangulised, telliti küll täiendav õhusaasteuuring, aga see puudutas ELFi ettepanekust ainult ühte lauset. Ehk sisuliselt on Keskpargi hoonestamise puhul kaalumata variant, kus pole vastandatud kultuur ja keskkond, st plaanitav uus kultuurikeskus ja 70 aastat vana Keskpark. Lihtsas inimkeeles tähendab, et linn ei kaalunud varianti, kus püütakse rajada kultuurikeskust pargiala hoonestamata, vaid nägi ainsa võimalusena pääseda muude ehitusaladega kaasnevast keerukusest sellega, et ütles kultuuriinimestele, et saate oma kultuurimaja, kui olete valmis hävitama pargi. See on küüniline ja keskkonnavaenulik samm ja see tehti juba tolle keskkonnamõjude strateegilise hindamisega, mis lõi kunstliku vastanduse inimkeskkonna ja looduskeskonna vahel – ja ei püüdnud leida viisi, kus mõlemate maksimaalne kaitstus on tagatud. Ma arvan, et see on piisav põhjus Keskpargi hoonestamise tagasilükkamiseks. Toon siin konteksti mõttes ära Eestimaa Looduse Fondi ettepaneku täismahus: Käesolevaga teeb Eestimaa Looduse Fond (ELF) ettepaneku mitte kinnitada Tartu kesklinna 35 üldplaneeringu avalikustamisel olevat versiooni ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruannet. Teeme ettepaneku dokumentide oluliseks täiendamiseks. Lisaks teeme ettepaneku pärast dokumentide täiendamist viia läbi uus avalikustamine, mille eesmärgiks on linnaelanike ja neid ühendavate seltsingute sisuline kaasamine, et jõuda ühiselt jagatud parima arengustsenaariumi valikuni. Üldised seisukohad ja tähelepanekud ELF kui looduskaitse organisatsioon seisab eelkõige üleriigiliselt tähtsate loodusväärtuste kaitse eest. Kuigi Tartu kesklinna haljastus ei ole üle-eestilise looduskaitselise väärtuse säilitamisel võtmetähtsusega, peame Tartu üldplaneeringu protsessi oluliseks pretsedendiks elanikkonna kaasamisel rohealadega seotud küsimuste lahendamisse. Käesolevad kommentaarid on lisaks ajendatud sellest, et ELF organisatsioonina asub Tartu kesklinnas ja on ise selle linnaruumi kasutaja. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tema tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. KeÜS seletuskirja kohaselt võib heaolu siduda elukeskkonna vastavusega teatud tingimustele näiteks rohealade olemasolu, nende kvaliteet ja juurdepääs neile. Juurdepääs rohealadele on üheks heaolu mõõtmise kriteeriumiks ka OECD hinnangul. Rohealade vajalikkust on välja toodud ka KSH aruandes endas, kus kirjeldatakse „elujõulist, avatud ja atraktiivset suhtluspaigana toimivat kesklinna“ (KSH aruande lk 60). Haljasalade vähendamine lõhub rohealade võrgustikku, väljakujunenud, terviklikud ja stiilsed haljasalad on mõistlik säilitada nii esteetilistel kui praktilistel kaalutlustel. Inimkeskkonna parandamise seisukohalt on oluline haljasalade ekspositsioon, sidusus, kasutusmugavus, rekreatiivsed väärtused elanike nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Teisalt on Tartu kesklinnas tühermaid, mille täisehitamine toob kindlasti kaasa positiivset linna arengule sh valglinnastumise vähendamist. Hoonestust tuleks eelkõige arendada tühermaadel, millel ei ole kujunenud kõrghaljastust. Lisaks juhime tähelepanu, et linnakeskkonnas elab ka kaitsealuseid liike, keda tuleb säilitada looduskaitselistel kaalutlustel. Seetõttu on oluline meeles pidada, et vaid alleed ja puuderibad ei ole piisavad rohevõrgustiku sidususe tagamiseks ning liialt väikesed haljasalad võivad kujuneda ökolõksudeks. Nahkhiirtele on olulised varjepaikade olemasolu, suured puud, veekogud ja liigsest tehisvalgusest hoidumine. Seega tuleks nahkhiirte elupaiga vajadusest lähtuvalt säilitada Emajõe kaldapealsete suurte puudega haljasalad. Kesklinna lisanduvate ehitiste planeerimisel tuleks arvestada linnaloomastikule tekkida võivate probleemide ennetamisvajadusega, näiteks suured klaaspinnad on ohuks lindudele ja ebasobiv valgustus häirib nahkhiiri. Valed lahendused toovad kaasa metsloomade vigastusi, kelle rehabiliteerimine toob muuhulgas kaasa kohalikule omavalitsusele kulusid. KSH alternatiivide valik Leiame, et KSHs käsitletud alternatiivide „Inimkeskkonna“ ja „Looduskeskkonna“ vastandamine ei ole kohane. Avalikud rohealad on osa normaalsest linnakeskkonnast, inimkeskkonnast, kaasaegsest linnaruumist ning nende esitlemine inimkeskkonnaga vastanduvana ei ole mõistlik. eega peame alternatiivide esitlemist sellisel kujul põhjendamatuks. Näiteks on täielikult jäetud analüüsimata stsenaarium, kus kesklinna üldplaneering käsitleks praeguste pargialade läbimõeldud ja kaasaegset arendamist nende praeguses mahus. Juhime tähelepanu, et 2012. aastal koostati kesklinna üldplaneeringu viis arengustsenaariumit ja peame otstarbekamaks KSHs anda hinnang seal toodud alternatiividele. KSH sisulise analüüsi puudulikkus. Sisuliselt puudub KSH aruandes analüüs, kui suures ulatuses ja millisel eesmärgil kesklinna parke praegu kasutatakse, milline võiks olla nende funktsioon tulevikus ning kas see funktsioon oleks üldplaneeringus kavandatud kujul täidetav. Aruandest puuduvad hetkeolukorda ja planeeringu mõjul prognoositavaid muutusi väljendavad arvandmed: elanike ja kesklinnas töötajate arv ja selle kasv; liiklus intensiivsuse 36 kasv sh kesklinna elanike autode hulk; ametiasutuste ja kaubandus- ning meelelahutusettevõtete külastatavus; haljasalade reaalne kasutavus erinevateks tegevusteks. Käsitlemata on jäetud parkide kui rekreatiivalade roll inimkeskkonnale ja jäetud arvestamata väliskulud ehk see, millises mahus hoiaks pargialade säilitamine kokku edaspidiseid võimalikke avaliku sektori kulutusi (nt võimalik vajadus suurema üleujutusohu tõttu vee äravooluvõrku laiendada vmt). KSH aruande lk 33 märgitakse, et hinnanguliselt säilib Tartu kesklinnas piisavalt haljastust ning puhkevõimalusi ka juhul, kui osa praegustest haljasaladest hoonestatakse. Palume põhjendada millel selline hinnang tugineb. Samuti palume lisada analüüs Toomemäe kasutamise intensiivistumisest, kui praeguste parkide ala vähendatakse. Juhime tähelepanu, et ÜP seletuskirja p 8.4.6 märgitakse, et Toomemäe kasutuskoormust ei ole võimalik ilma pargi kaitseväärtusi ohustamata oluliselt suurendada. Üldplaneeringu kaalutlused. Palume täiendada planeeringut põhjendustega selle kohta, mille põhjal väidetakse, et autoliiklus kesklinna piirkonnas väheneb, kui piirkonda kavandatakse juurde ehitada suures mahus kaubandus- kui ametiasutuste ja elamispindu. Samuti palume selgitust, millel põhineb eeldus, et õhusaastus ei suurene, kui haljasalasid asendatakse hoonetega. Kuna KSHs sisuliselt puudub haljasalade kasutuse analüüs, siis palume välja tuua, milline on üldplaneeringu aluseks olev analüüs selle kohta, kuidas kesklinna haljasalasid kasutatakse teiste linnaosade inimeste ja turistide poolt. Teeme ettepaneku viia läbi põhjalikum analüüs pargialade praegusest kasutamisest ning täiendav elanike kaasamine tulevikus oodatavate lahenduste leidmiseks. Leiame, et tõenäoliselt on analüüsi tulemusel mõistlik loobuda planeeringulahenduses osade haljasalade täisehitamisest. Sealhulgas tuleks nahkhiirte elupaiga vajadusest lähtuvalt kindlasti säilitada Emajõe kaldapealsete suurte puudega haljasalad. Küsisin Eestimaa Looduse Fondilt üle, kas nad on oma seisukohta muutnud ja nad kinnitasid, et ei ole – samad küsimused ootavad jätkuvalt vastust. Seejuures ütlesid nad, et ei esita oma ettepanekuid uuesti. Huvitav, miks siis? Niisiis, minu ettepanek ELFi toonase ettepaneku valguses on lõpetada kultuuri ja keskkonna vastandamine, tellida ELFi poolt soovitatud uuringud ning tõepoolest leida südalinna kultuurikeskusele mõni muu asukoht kui Keskpark. Selle tervikliku pargiala kaotamine ostukeskuste vahelt lööb linna südamesse haava, see oleks kultuur vere hinnaga. Ise ma soovitaksin asukohta Turusilla juures, sest seal põimuvad maakondlik ja kergliikluse transpordisõlm, turumelu, kasutamata potentsiaaliga Annelinn, Ahhaa keskus ja arhitektuurivõistlus kirjeldab seda asukohta samuti kultuuri jaoks sobiva, väärika ja esinduslikuna...Aga parem on mistahes asukoht, mis säästab Keskpargi. Võib-olla mõnes teises asukohas on pargi kadumine korvatav asendushaljastusega, aga Keskpargis seda võimalust ei tundu eri põhjustel olevat. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades, et Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muuhulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad. Selgitame, et südalinna kultuurikeskuse kavandamisel Vanemuise tn 1 kinnistul kehtib täiendav tingimus, et vähemalt pool kinnistust 37 peab säilima rohealana. Täiendavalt märgime, et arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni tänavast Emajõeni, mis tähendab, et kogu ala tuleb läbi kavandada tervikliku avaliku ruumina, sealjuures tuleb pöörata olulist tähelepanu rohealade elurikkuse suurendamisele. Märgime, et täna on Emajõe ja Küüni tn vaheline ala Vabadust pst tõttu üksteisest eraldatud, kuid koos tervikliku arendusega on ettenähtud linnaruumi sidususe ja sealjuures ka haljasalade sidususe suurendamine. Kavandades südalinna kultuurikeskus parimasse võimalikku kohta täidame me nii üldplaneeringu eesmärke kui ka tuleme toime kliimaeesmärkidega kõige paremini, sest tänu valitud asukohale on oluline kultuuriasutus kõige lihtsamini kättesaadav jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga. Toome täiendavalt esile, et kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena. Teie poolt pakutud alternatiivne asukoht südalinna kultuurikeskusele sadama kvartalis Turusilla otsas on ettenähtud tervikliku arendusena, kus keskse koha leiab avaturg ning ümberringi on võimalik kavandada kaasaegseid elu- ja ärihooneid. Tegemist on tervikliku visiooniga, mis ootab järkjärgulist elluviimist. Täiendavat infot saab: https://www.tartu.ee/et/sadama-kvartali- planeeringuvoistlus. Heiki Kalbergi arvamus: 1. Palun sarnaselt kehtiva üldplaneeringuga määrata tänavahaljastus tänavatel. Lisatud on fail, kuidas võiks tänavetel olla üherealine ja kaherealine haljastus. 2. Määrata tingimus, et kõigil arendatavatel elamualadel oleks ala siseselt tänavaruumis ühel pool tänavat sõiduteest puudereaga eraldatud vähemalt kolme meetri laiune jalgratta- ja jalgtee (kohalike elanike liikumiseks jalakäijate ja jalgratturite segakasutus). 3. Määrata põhimõte, et üldjuhul ei istutata tänavahaljastuses sammasjaid vorme. Mitmetes viimaste aastate projektides on kasutatud sammasjaid vorme, need on nö jokk-haljastus - puu on istutatud, kuid see ei anna suvel kuumaga varju, see ei anna meeldivat tänavatunnet, see ei ole elustikule kasutatav; ainsad võitjad on lehekoristajad. 4. Määrata tingimus, et istutatava haljastuse kasvukõrgus oleks samas suurusjärgus ehitatava hoonestusega, kõrgemate kui 12 m hoonete ehitamisel oleks istutatava puu kasvukõrgus vähemalt 12 meetrit. St, et kui ehitatakse 10 m kõrgune maja, siis oleks ka valitavate puude kasvukõrgus sama. Esitatu on vajalik, et meil oleks kõrgekasvulisi puid, millel saaks linnud ja muu elustik pesitseda ning et kõrgete hoonete vahel poleks ebaproportsionaalselt väiksed puud. 5. Määrata tingimus, et istutatava kõrghaljastuse (p 4 kirjeldatu) puu kõrgus oleks vähemalt kolm meetrit. Nõue on vajalik, et tagada kiirem puude kasv. 6. Krundi kohustusliku haljastuse määramisel määrata, et haljasala vähim lubatud laius on seitse meetrit, sellest kitsamaid alasid ei loeta haljastusprotsendi alla. Eelmises lauses nimetatu jaoks võib olla erandiks parkla, kus võetakse aluseks täiskasvanud puu võra projektsioon maapinnale, samuti loetaks haljasala sisse jalgteed, mänguväljakut jms. 7. Seada planeerimis- ja projekteerimistööde puhul nõue, et kui projektalale või planeeringualale ulatub puu võra, siis tuleb iga puu kohta teha dendroloogiline hinnang. Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale selgitades, et olles arvestanud esimest ettepanekut on linn teiste ettepanekute osas seisukohal, et need ei ole lahendatavad üldplaneeringu tasandil, kuid vajavad kindlasti analüüsi muude dokumentide koostamise raames. 38 Rahandusministeerium on eespool esitatu osas arvamusel, et kohalik omavalitsus on esitatud arvamusi kaalunud ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole olnud võimalik arvestada või täies mahus arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321 üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele, on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86 lg 2). Taganemata arvamusest, et kohalik omavalitsus esitatud arvamusi on kaalunud ja asjakohaseid selgitusi arvamuse esitajatele jaganud, pean siiski vajalikuks juhtida kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et planeeringumenetluses esitatud ettepaneku/arvamuse otstarbekaks mitte pidamisel on asjakohane eriti hoolikalt põhjendada ka asjaolusid, kuidas on jõutud järelduseni, et ettepanekut otstarbekaks pidada ei saa. Siinkohal saan välja tuua konkreetselt Eestimaa Looduse Fondile esitatud põhjendused, mille osas võib esitatud materjalide pinnalt tõdeda, et nende puhul tasub kaaluda täiendavalt selgitada, kuidas on jõutud järeldusteni, et rohevõrgustikus asuvate metsade puhul arvamuse esitatud ettepanekuid otstarbekaks pidada ei saa ning miks ei ole vajalik planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punktile 10 tuginedes üldplaneeringuga rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks seada täiendavat raierahu. PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90 lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise võimalikkuse üle eraldi kirjaga. Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki menetlusosalisi kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab 39 riigihalduse minister Lisa(d): protokoll Margus Hendrikson 715 5885 [email protected] 40
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel