27.08.21 kell14.30-17.00- SÜKU (Südalinna Kultuurikeskus) ja Keskpark
Margus Hendriksan (MH, rahandusministeerium) selgitab ärakuulamise eesmärki ja võimalikku
tulemit- planeeringule antakse heakskiit kui heakskiidu andmise menetluses ei ilmne heakskiitmist
takistavaid vastuolusid seaduse või seaduse alusel antud haldusaktiga. Avalikustamise! arvestamata
jäänud arvamuse osas kokkuleppe mittesaavutamise korral annab ÜP heakskiitja oma kirjaliku
arvamuse. Heakskiitja ei sekku planeeringu sisulisse lahendusse mis on kohaliku omavalitsuse
kaalutluste alusel kujundatav.
Tartu Linnavalitsuse (LV) esindaja Indrek Ranniku (IR) selgitab Kesklinna üldplaneeringust (ÜP) pärit
teema ajalugu ja valikuid, tegu radikaalse lähenemisega. Maakonnaplaneering näeb ette regionaalse
keskuse tugevdamist. Tugev kesklinn =tugev linn. Avalikkusele suunatud kultuur- haldus ja haridus.
Plaanitav riigimaja, olemasolev Delta. Asukoht alal väitluse teema, oluline paiknemine vanalinna
läheduses. SÜKU seod vana ja uue kesklinna. Avalik hoone kõigi jaoks, asendab ühe avaliku hüve-
haljasala- teise ja olulisema avaliku hüve- kultuurikeskusega. Tegu on strateegilise valikuga.
Haljasala dendroloogiline inventuur saab arhitektuurivõistluse tingimuste osaks.
Lenne Rähn- Kuusik (LRK) heidab LV-le ette kaasamisega seotut. Abilinnapea Reno Laidre (RL) selgitab
kaasamise teemat, algset põhilahendust on muudetud.
Jüri Ginter (JG)- ei nõua uut asukohta, vaid soovib veelgi paremat. IR argumentidega sobivaid
variante on veel, nt. Vabaduse puiestee pealne/ alune. IR kommenteerib- on arutatud, kuid
arvestada tuleb muinsuskaitseala kaitsevööndiga. Vabaduse puiestee all kanalisatsiooni
tunnelkollektor mis välistab ehitamise, tänava kohale ehitamise osas Tallinna Kaubamaja juures
toimunu ehedaks negatiivseks näiteks mida tuleb vältida.
LRK- rõhutab, et jääb esitatud ettepaneku juurde SÜKU~t mitte Keskparki rajada. Reesika Adojaan
(RA) kommenteerib Dendropargi- Tiksoja rohealaga seonduvat.
IR selgitab, et linn on inimeste kontsentreeritud elu paik, peale rohevõrgustiku on seal vajalik ka kõik
muu inimeluks vajalik ja on paratamatu rohealade kallale minek. Mis on rohealade osas lähtepunkt?
Linnaosade lõikes roheluse% erinev, ilma kunagise Tähtvere vallata linnalinnas 1 elaniku kohta70m 2
haljasala. Lisaks kusagil vähendamisele on alati ka kusagil suurendatud, hoonete lammutamist
rohealade rajamiseks ei kavandata. Suured alad Tähtveres puhkemetsadeks määratud (RMK).
Liis Keerberg (LK)- rohevõrgustik. ELF ettepanekud kehtestada kindlamad tingimused mida
metsatööl arvestataks- nt. uuendusraiedei ole puhkemetsades lubatud.
IR- ÜP-ga ei saa teha metsamajandamise kava, määratakse üldeesmärgid (nt. puhkemets). Mis tagab
puhkemetsa ilme? Aastane raieintensiivsus 4%, majandusmetsas 30%.
Vahur Kalm re (VK)- jääb esitatud ettepanekute juurde, LV vastused ei rahulda sisu ja vormi poolest,
liiga üldsõnalised põhjendused. ÜP on ühiskondlik kokkulepe- ettepanekuid peab arvestama.
Keskpargi alal punase/ rohelise viirutus segadusttekitav, linn keerutab arhitektuurivõistlusega.
Arhitektuurivõistlus ei saa ÜP-st ülem olla.
Peep Mardiste (PM)- uue kliimamuutuste raporti kohaselt olukord veel hullem kui veel paar kuud
tagasi arvati. Rohelust tuleb linna jõuliselt juurde tuua. RL kommenteerib, et kliimamuutuste teema
on oluline, Tartu linnal on Kliimakava . RA- Denropark. Mis saab Emajõe äärse maastikuga. RL -linn
ei luba uppuvaid hooneid ehitada.
1
Janek Maat (JM) -linna vastused ei ole põhjendatud, ei loobu esitatud arvamustest, SÜKU jaoks ei
ole kaalutud alternatiivseid asukohti. Märt Põder (MP) -linn lubas anda vastuse Agenda 21 kehtivuse
kohta, lubadus täitmata. ÜP vastuolus üleriigilise planeeringuga- linna tihendatakse valesti.
IR- Agenda 21 suhestumine strateegilisse dokumenti on toodud, üleriigiline planeering näeb ette
kesklinnade tihendamist ja hoonestamist. Mure rohevõrgustiku pärast on põhjendatud, kuid
deklaratiivsete sõnavõttudega keeruline teemat lahendada. ÜP-s on rohevõrgustiku kirjeldus olemas,
tuumalad vastavad maakonnaplaneeringule.
JM- Tähtveres uute elamualade kavandamist ei käsitleta valglinnastumisena. IR- tegu on
olemasolevate ajalooliste keskuste laiendamisega-Haage pole kinnisvarabuumi loodud põlluküla.
Marku Kaasik (MK)- miks põlluküla ei lubata aga metsa ehitamist lubatakse? IR- maa- ja
linnakeskkonna rõhud on erinevad. Käsitletakse parklate kõrghaljastuse teemat ja haljastuse
jahutavat funktsiooni linnakeskkonnas.
Kokkulepet saavutatud ei ole, ÜP heakskiitjaavaldab kirjaliku seisukoha.
Protokollis Margus Hendriksan Jz._~
2
Tartu Linnavalitsus
[email protected] Meie 20.09.2021 nr 14-11/5332-151
Arvamus Tartu linna
üldplaneeringu avalikul
väljapanekul arvestamata jäetud
arvamuste kohta
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
§ 90 lõike 1 alusel heakskiidu saamiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlemise dokumendid,
sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida
üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad
arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on siduda Tartu linn haldusterritoriaalse reformi järgsete
piirides üheks ruumiliseks tervikuks ja kujundada linna ruumilise arengu põhimõtted.
Üldplaneering koostatakse kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse
ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, sh
maakonnaplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine.
Tartu linna üldplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Avalik väljapanek toimus 20.04─20.05.2021. Üldplaneeringu
lahenduse tutvustamiseks toimusid mitmed piirkondlikud ja temaatilised arutelud.
Planeeringulahenduse kohta esitati hulgaliselt arvamusi. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku
ajal esitatud arvamuste osas võttis Tartu Linnavalitsus seisukohad 15.06.2021 korraldusega
nr 701. Korraldust on muudetud ja täiendatud Tartu Linnavalitsuse 28.06.2021 korraldusega
nr 752. Üldplaneeringu avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Avalikustamise järgselt ei jõutud kokkuleppele kõikide üldplaneeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute või asutuse arvamuste osas.
Tulenevalt PlanS § 90 lõike 3 punktist 2 korraldas Rahandusministeerium üldplaneeringu
avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse esindajate
seisukohtade ärakuulamise. Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 1 kohaselt võib ärakuulamine
toimuda nii suuliselt kui ka kirjalikult. Üldplaneeringu avalikustamisel esitatud, arvestamata
jäetud arvamuste suuliseks ärakuulamiseks tegi Rahandusministeerium ettepaneku
17.08.2021 kirjaga nr 14-11/5332-3. Südalinna kultuurikeskuse (SÜKU) ja Keskpargi ning
muude rohealade teemasid käsitlev suuline ärakuulamine toimus internetipõhiselt Zoom
konverentsiruumis 27.08.21 kell 14.30- 17. Ärakuulamisel osapooled täpsustasid ja rõhutasid
oma seisukohti, arvamuse esitajad teatasid, et ei tagane esitatud arvamusest. Kokkulepet ei
saavutatud.
Vastavalt PlanS § 90 lõikele 4 annab valdkonna eest vastustav minister 1 oma kirjaliku
arvamuse nende avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäetud arvamuste kohta, mille osas
ka heakskiidu andmise menetluses läbiviidud ärakuulamise tulemusena vaidlevad osapooled
– arvamuste esitajad ja kohalik omavalitsus, kokkuleppele ei jõudnud.
Käesolevas kirjas annab riigihalduse minister arvamuse 27.08.21 kell 14.30– 17 ära kuulatud
üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja arvestamata jäetud arvamustele SÜKU ja
Keskpargi ning muude rohealade teemade osas.
Avalikul väljapanekul esitatud kirjalik arvamus, Tartu Linnavalitsuse2 seisukoht ja
Rahandusministeeriumi koondarvamus:
Tanel Tein, Gleb Stsenov, Lenne Rähn- Kuusik, Mihkel Fegeli, Teele Niidas, Kristina Kallas,
Katrin Kiisler, Aime Tahvonen, Andre Muug, Keiti Põldaru, Kristina Mere, Rimm Ehaste,
Vladislav Ivanistsev, Linda- Liis Veromann- Jürgenason, Timur Usmanov, Jüri Ginter, Mait
Marran, Vladislav Lanevski, Jana Vanamölder, Källi Vallner, Alexey Nesterovich, Oliver
Puhmas, Mihkel Fegeli, Maksim Romanovitš, Miina Sarv, Evgenia Trofimova, Heiki Palm,
Vladislav Ivanistsev, Evelin Toots, Rain Oksvort, Anne Helena Ursula Allvee, Sirle Kade,
Riho Pärn, Anneli Tammetalu, Helle Lomp, Toivo Kreek, Elizabeth Aus- Jaks, Olavi Kask,
Hannes Klaas, Ülle Kass, Kaimo Roos, Leonetta Pavanello, Dagmar Mäll, Margus Kirš, Zivile
Riispere, Raili Sule, Aili Mengel, Anne Maasik; Raivo Häidma, Ilor Teeväli, Anu Roos,
Rauno Härgin, Kristina Piir, Krista Moosel, Jaanus Lauga, Siiri Puks, Albina Anossova, Anna
Aljanaki, Cardo Kenten Ross, Kätlin Kuznetsova, Helen Parik, Erik August Abras, Aili
Saluveer, Kristjan Liiva, Karlova Selts, Anna Valiulin, Heino Harju, Vairi Haug, Heli
Õunmaa, Markus Meier, MTÜ Linnakooslus, Igor Örd, Päästame Tartu Keskpargi, MP, MTÜ
Eesti Metsa Abiks, Erakond Eestimaa Rohelised Tartu piirkond on esitanud erinevas
sõnastuses arvamusi kokkuvõtliku sisuga säilitada Tartu Keskpark rohealana pakkudes välja
SÜKU tarbeks ka alternatiivseid asukohti.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale
selgitades, et kuna üldplaneeringuga on seatud eesmärgiks Vanemuise tn 1 kinnistule
1 Ruumilise planeerimise alase tegevuse korraldamise ja järelevalve valdkonna eest vastutav minister on
peaministri 27.01.2021 vastu võetud korralduse nr 8 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite
vastutusvaldkonnad“ punkti 10 kohaselt riigihalduse minister.
2 Tartu Linnavalitsuse põhjendused avalikul väljapanekul esitatud arvamuse mittearvestamise või osalise
arvestamise kohta on esitatud Tartu Linnavalitsuse 13.07.2021 korralduse nr 813 lisas.
2
südalinna kultuurikeskuse kavandamine tingimusel, et vähemalt pool alast peab säilima
pargialana, ei ole mõeldav kogu kinnistu määramine rohealaks. Linn selgitab, et südalinna
kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed
võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse
ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim
kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Vanemuise
tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja
arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub
Küüni tänavast Emajõeni. Sealjuures kehtib üldplaneeringus nõue, et vähemalt pool pargialast
peab säilima. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama
haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning
tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Ala on ka piisavalt suur, et
tagada piisav avalik ruum hoone ümber ning rikastada väliruume erinevate tegevusvõimaluste
või lihtsalt olemise kohtadega. Sealjuures on oluline läbimõelda ka olulisemad liikumissuunad
territooriumil. Täiendavat infot südalinna kultuurikeskuse kavandamise kohta saab:
www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus
Andra Somelari arvamus: Soovin väljendada rahulolematust üldplaneeringus toodud plaaniga
kaotada rohkem kui pool Ropka pargist (lasteaia poolne osa). Park on kohalikule kogukonnale
tohutult oluline, eriti arvestades Forseliuse kooli ja kahe lasteaia lähedust - park on aastaringi
nii suurte kui väikeste poolt kasutuses ja kohalikel on põhjendatud ootus roheala säilimisele.
Praeguse planeeringu kohaselt säiliks lasteaia poolsest pargiosast vaid murdosa, mis
kombineerituna lisanduvate hoonete ja infrastruktuuriga (uued ehitised otse pargis,
kortermajad endise lihakombinaadi asemel, kergliiklustee ehitus sadamaraudtee alal) muudab
endisest suurest, multifunktsionaalsest alast vaid väikse läbikäiguhoovi, mis ei teeni kellegi
huve.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud ettepaneku osas osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et linn on reserveerinud ala hoolekandeasutusele. Nimetaud maade osas on linnas
suur vajadus. Samuti asub ala piirkonnas, kuhu on hea jalgsi ja bussiga ligipääs ning see asub
toimivas linnakeskkonnas, mis aitab erinevaid elanikegruppe omavahel integreerida.
Üldplaneeringuga on määratletud Ropka - Teguri piirkond, kus asub ka käsitletav maa,
arengualaks. See on maa-ala, mille ruumilise arengu suundumuste, liikuvuskava,
rohevõrgustik jms terviklikuks lahendamiseks tuleb kaaluda planeeringuvõistluse või selle
alusel koostatavate planeeringute läbiviimise vajadust. Arenguplaani koostamisel püütakse
leida lahendus, kus pargi ja hoolekandeasutuse kontaktvöönd oleks sujuvamalt üleminev.
Vahur Kalmre arvamus:
1. Määrata nn keskpargi ala (Poe, Vabaduse pst, Uueturu ja Küüni tänavate vaheline ala)
kogu ulatuses rohealaks (H), et säilitada kesklinna park kogu ulatuses.
2. Määrata Ülejõe park (Delta õppehoone ja Raatuse tänava vaheline ala) kogu ulatuses
puhke-spordi- ja kultuurirajatise maa-alaks (PV) ning vastavalt sellele muuta ka selle pargi
juhtotstarvet. Kuid lisada juhtotstarbesse, et selles pargis tuleb hoida kõrghaljastust.
3. Muuta ära Raekoja platsi, Munga, Kompanii tänavate ja Vabaduse pst vahelise ala
ehitustingimused ja võtta sealt välja lause: praeguse parkla alale (Vabaduse pst 6)
nähakse ette kuni neljakorruselise parkimismaja ehitamise võimalus, kus esimene korrus
peab olema kavandatud avalikkusele suunatud kaubandus-teenindusasutustele.
4. Muuta ära Raekoja platsi, Munga, Kompanii tänavate ja Vabaduse pst vahelise ala
ehitustingimused ja võtta sealt välja lause: Kuna planeeringuga nähakse ette uue
3
linnaraamatukogu ja võimaluse korral kunstihoone ehitamine Poe tn parki, loobutakse
vastava ühishoone ehitamise kavast Magistri tn piirkonda.
5. Muuta ära peatükis 1.2. Hoonestus olev uushoonestusalade kaart ning kaotada nn
keskpargi alalt ära uushoonestuse võimalus.
6. Muuta ära peatükis 1.4. Arhitektuurivõistluse alad olev arhitektuurivõistluse ala kaart ning
kaotada nn keskpargi alalt ära arhitektuurivõistluse võimalus.
7. Kaotada vastuolu, mis on üldplaneeringus selle vahel, et nn keskpargis poole pargi
ulatuses oleva roheala (H) juhtotstarve ei luba sellele alale suurte hoonete ehitamist,
arhitektuurivõistluse kaardil aga nähakse ette arhitektuurivõistluse laienemise võimalus
ka rohealale.
8. Laiendada peatükis 11.1 Rohealad ja puhkealad oleval rohealade kaardil kogu nn
keskpargi alale roheala (H) roheline märgis.
Tartu Linnavalitsus asus eeltoodud ettepaneku osas osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et:
1. Mittearvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule on ettenähtud südalinna
kultuurikeskuse kavandamine, mistõttu ei ole mõeldav kogu kinnistu muutmine
üldplaneeringus rohealaks. Samas toonitame, et vähemalt pool kinnistust peab vastavalt
üldplaneeringule säilima pargialana.
2. Mittearvestatud. Selgitame, et Ülejõe pargi näol on tegu olulise ja atraktiivse pargialaga
Emajõe kalda ääres. Samas märgime, et roheala maakasutus ei välista ka sobivate
puhkerajatiste või mänguväljakute kavandamist
3. Mittearvestatud. Arvestades, et alal kehtib detailplaneering, mis näeb ette parkimismaja
rajamise on tegemist potentsiaalse võimalusega. Samas on planeeringulahendust
korrigeeritud selle võrra, et antud on võimalus ka muu otstarbega hoone rajamiseks kui
parkimismaja maht on võimalik kavandada mujal piirkonnas.
4. Mittearvestatud. Selgitame, et südalinna kultuurikeskus (linnaraamatukogu ja
kunstimuuseumi ühishoone) on planeeritud Vanemuise tn 1 kinnistule. Sellest tulenevalt
on korrektne märkida, et Magistri tn piirkonda seda ei kavandata
5. Mittearvestatud. Arvestades, et Vanemuise tn 1 kinnistule on ettenähtud südalinna
kultuurikeskuse kavandamine ei ole mõeldav uushoonestuse võimaluse eemaldamine
kinnistult.
6. Mittearvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule ettenähtud südalinna
kultuurikeskus on niivõrd oluline avalik hoone, et selle puhul ei ole mõeldav
arhitektuurivõistluse läbiviimise kaalumisest loobumine.
7. Arvestatud. Selgitame, et segaduse vältimiseks on üldplaneeringus Vanemuise tn 1
kinnistule antud unikaalne tingmärk, mida toetab tekstiline osa. Tingmärk tähistab nii
roheala kui ühiskondlike hoonete maad, eeldusel, et vähemalt pool kinnistust peab säilima
pargialana. Hoone ja väliruumi lõplik paiknemine selgub rahvusvahelise
arhitektuurivõistluse tulemusena.
8. Mittearvestatud. Selgitame, et Vanemuise tn 1 kinnistule on ettenähtud südalinna
kultuurikeskuse kavandamine, mistõttu ei ole mõeldav kogu kinnistu muutmine
üldplaneeringus rohealaks. Samas toonitame, et vähemalt pool kinnistust peab vastavalt
üldplaneeringule säilima pargialana.
Siiri Odrats-Koni arvamus: Tähe 4 praegust roheala ei peaks hoonestama, vaid säilitama
rohealana, soovituslikult seda noorte puudega täiendades. Karlova on Tartu halvima
õhukvaliteediga piirkond, Tähe tänava alguse liikluskoormuse oluline tõstmine suurendab
seda veelgi. Täna kasutavad roheala nii kool kui koeraomanikud mänguplatsina. Piirkonnas
teisi sarnaseid rohealasid ei ole.
4
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selitades, et
Tähe 4 krunt on olnud hoonestuse reservmaa, esialgselt ülikooli õppehoonete laiendamiseks
ja käesoleval ajal büroo- ja eluhoonete laiendamiseks. Krunt kuulub eraomandisse, linn ei ole
kavandanud sinna avalikku haljasala. Linn soosib kesklinna piirkonnas hoonestuse
tihendamist ja kompaktse linnaruumi kujundamist, lähimate haljasaladena säilitatakse
üldplaneeringuga Lillemägi, Karlova park ja Tähe tn nurgal asuv uus park. Maa-ala
hoonestamisel jälgitakse väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise nõuet ja Tähe tn äärse
haljastuse ja piisava laiusega kõnnitee rajamise vajadust.
Raul Rosenvaldi arvamus: Suhtlesin metsaülem Toomas Haasiga Tartu ümbruse
planeeritavate kõrgendatud avaliku huviga (KAH) aladega seoses. Elan Tähtvere külas, keset
planeeritavat KAH ala ja seega tunnen selle piirkonna metsi hästi. Kirjutan seoses Tiksoja
lähedal KAH alade praegusest valikust välja jäänud kvartalitega (TT059, TT060, TT076).
Need on välja jäänud põhjendusega, et sealt hakkavad minema planeeringute järgi tulevikus
uue Tartu ümbersõiduga seotud rajatised. Samas vaadates, kuidas on KAH ala selle
"planeeringuala" läheduses piiritletud, siis on see tehtud enamasti lihtsustades, kvartali kaupa
(kuigi tundub, et ka kvartali TT075 idaserv on praegu jäänud KAH alast välja). Minu palve
on, et KAH ala piire veetaks pigem eralduste piire pidi, nii et ka olemasolevad vanemad, st
kõrge puhkeväärtusega metsaosad jääksid KAH ala sisse. Näiteks on sellisteks TT076
lõunapoolne osa (eraldised 4-18) ja TT059 lõunapoolne osa (eraldised 9-17). Seega selle
piirkonna KAH aladest välja jätta ainult need ERALDISED, mis on vältimatult vajalikud
tuleviku ümbersõidu rajamiseks.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha
selgitades, et metsakvartal TT076 puhkemetsaks määramisel niivõrd suure taristu objekti
puhul ei ole võimalik määrata piire eraldiste täpsusega. Peale raadamist ei ole mingit lootust,
et need tiheda metsana kasvanud kuusikud jäävad metsana alles. Kõige parem näide on
Tallinn - Tartu maantee eelmisel aastal valminud uus kiirtee lõik, kus peale teetrassi raadamist
tuultele ja valgusele avatud mets ( ka männikud) on puruks risti-rästi teetrassi ääres. Teetrass
tuleb raadata varuga ja istutada sinna noor mets, mis mõne aasta jooksul annab juba ilusa vaate
Tartusse sissesõidul.
Virge Joametsa arvamus:
1. SüKu koht ei ole kesklinna pargis!!! Ülejõel (Atlantise kõrval) on ruumi küll ja veel!!!
2. Sanatooriumi park on AINUS PARK väga suurele alale - FI, Tammelinn, Maarjamõisa.
Kui ka peaks millalgi ime juhtuma ja FI linnaossa midagi spordirajatise moodi ehitatama,
siis ka Maarjamõisa ja Tammelinn on piisavalt suured alad, kes seda parki vajavad. Selle
pargi/puhkeala vähendamine, et elamuid juurde ehitada, on lubamatu!
3. FI linnaosas kõnnitee FI peatusest Teaduspargi peatusesse. Jah - eramaa! Kas seda teed ei
saaks kuidagi sundvõõrandada, sest on mõeldamatu, et terve linnaosa jagu rahvast käib
Lõunakasse ringiga. See tee on ju kunagi ammu-ammu asfalteeritud ja lahutamatu osa
linnaosa inimeste liikumisteest. Aga millises seisukorras - kummaski otsas meeletu
porimülgas! Puhta kingaga ei ole võimalik linna poole astuda. Puudub ka valgustus -
pimedal ajal kas murra jalg või lase telefonist taskulambiga valgust. Talvel on lumi seal
ajamata!
4. FI-nimelises suures "magalas" ei ole siiani mitte ühtegi linna poolt rajatud mänguväljakut,
kui lasteaia oma ja mõne maja juurde elanike organiseeritud kiik välja arvata. Esimesed
majad ehitati siia 1970-ndatel, s.o VIISKÜMMEND!!! aastat tagasi!!! Mida on selles osas
plaanis ette võtta?
5
5. FI linnaosa uute majade liikluskorraldus. Kas keegi on mõelnud, et mõni inimene tahab
poodi minna jalgsi? Kuidas seda nt Kristalli tn elanik teha saab? Ainult üle tõkete ja
mururibade! Kas see on liikumist soodustava linna meelest loogiline ja loomulik areng?
Üksnes autodest lähtuv liiklusskeem peaks olema jäänud minevikku.
Tartu Linnavalitsus on asunud eeltoodud arvamuse osas osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et:
1. Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna arengudokumentide
järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures kehtib üldplaneeringus
tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana. Südalinna kultuurikeskuse
näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed võimalused
Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse ette
nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim
kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on
Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem
asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega
ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele
leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst
meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn
vahelisel alal. Toome täiendavalt esile, et ka kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju
hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna
elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii
funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal
haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka
puhkealadena. Koos südalinna kultuurikeskusega soovitakse suurendada ala elurikkuse
osakaalu. Lõplik lahendus ja viisid, kuidas suurendada rohealade kvaliteeti ning ka
rohealade sidusust, mis täna on Vabaduse pst näol katkestatud Küüni tn ja Emajõe
vahelisel alal, selguvad edasiste protsesside käigus. Teie poolt pakutud alternatiivse
asukoha Holmi kvartali arendamise eesmärk on ühest küljest hoida ala perimetraalset
kõrghaljastust ja päikeseküllast piknikuala jaapani kirsipuude ümber ning laiendada ka
tulevikus jõeäärsed promenaadi. Täiendavalt on kavandatud segafunktsioonidega
hoonestust, milles olulisem on välja tuua erinevaid riigiasutusi ühendav hoone, mille
rajamise eesmärk tulevikus on tuua erinevad kodanikele olulised teenused ühte,
kättesaadavasse asukohta, kesklinnas.
2. Kuna Raja 31a krunt on eraomandis ja alal kehtib linna poolt kehtestatud detailplaneering,
ei pea linn võimalikuks maa-ala ümberplaneerimist. Linn on seisukohal, kus Raja park on
piisava suurusega, et teenindada piirkonna elanikke, täiendavaid puhkealasid on
planeeritud Ränilinna.
3. Alale on koostamisel Riia tn 148 krundi detailplaneering, kus on muuhulgas kavandatud
ka jalgratta ja jalakäijate liikumine sh ühendus Riia tn ja Aardla tn bussipeatuste vahel.
Piirkonna liikluskorraldust suunab suuresti ka Transpordiameti poolt realiseeritav
riigimaantee rekonstrueerimine.
4. Linn on üldplaneeringuga määranud piirkonna rohealad ja Ränilinna keskusala, nimetatud
aladele on võimalik edaspidi rajada mänguväljakuid. Alale on koostamisel Riia tn 148
krundi detailplaneering, kus on muuhulgas kavandatud ka jalgratta ja jalakäijate liikumine
sh ühendus Riia tn ja Aardla tn bussipeatuste vahel. Piirkonna liikluskorraldust suunab
suuresti ka Transpordiameti poolt realiseeritav riigimaantee rekonstrueerimine.
5. Ringtee 83, Ringtee 89 ja Raudtee 114b kruntide detailplaneeringuga kavandatakse
lahendada linnaosa sisesed liikumised terviklikult. Hetkel on ala alles arendamisel ja
tehniline infrastruktuur pole välja ehitatud.
6
Heidi Volmeri arvamus: Vorbuse lapsed käivad ujumas Emajões nn Jaanipõllu kinnistu
ujumiskohas. Uues üldplaneeringus on plaanis teha sinna avalik puhkekoht. Sellega avataks
koht laiemale kasutajaskonnale, mis toob endaga kaasa ka rohkem läbustamist, telkimist,
võõraid inimesi ja see piiraks oluliselt kohalike laste ujumisvõimalust. Seega ma ei toeta
ujumiskoha avalikuks puhkekohaks tegemist.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et kuna linnalähedasi puhkekohti, avalikke juurdepääse jõele ning paatide
veeskamiskohti Vorbuse ja Tähtvere külas napib, siis peab Jaanipõllu puhkekoht määratud
asukohas säiluma, kuid Jaanipõllu puhkekoha kasutust laiendatakse. Lisaks kalameestele,
veeliiklejatele ja matkaraja kasutajatele teenindab puhkekoht ka suplejaid. Puhkekoha
maakasutuse ja ehitustingimustesse määratakse, et lubatud on ehitada erinevaid supelranna
rajatisi. Samuti, et puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast
kohaliku kasutusega supelrannaks.
Mart Hiobi arvamus: Palun kaaluda rohealale toetava juhtotstarbe määramist. Toetavaks
otstarbeks võiks olla spordi- ja puhkusega seotud tegevused, nt sporditarvete rentimine või
kerge toitlustamine. Toetav otstarve võib kaasa aidata rohealade aktiivsemale kasutusele.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale
selgitades, et nimetatud toetavate tegevuste keeldu rohealadel pole, linn samas ei soovi anda
tingimusi, mis võimaldaksid statsionaarsete ehitiste püstitamist rohealadele. Rohealad peaksid
jääma valdavalt haljasaladeks, mitte tehiskattega aladeks. Ajutiste tegevustena on lubatud
puhketegevust rikastavate rajatiste paigutamine aladele (laadad, spordivõistlused, kontserdid
jne).
Tõnis Tobre arvamus: Jaanipõllu puhkeala on planeeritud liiga lähedale elamutele. Vaadates
teisi puhkealasid lähiümbruses, siis on kindel, et sealt tekib prügireostus ning ka mürareostus.
Ma ei ole vastu puhkealadele, kuid need peaks olema ehitatud elamutest kaugemale. Näiteks
Jaanipõllu teise otsa.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et puhkekoha mujale, nö põllu teise otsa rajamiseks pole võimalusi, kuna mujal
puuduvad juurdepääsuks sobivad ja avalikult kasutatavad jõeni viivad teed. Kuna
linnalaähedasi puhkekohti, avalikke juurdepääse jõele ning paatide veeskamiskohti Vorbuse
ja Tähtvere külas napib, siis Jaanipõllu puhkekoht säilub määratud asukohas, kuid osaliselt
muudetakse selle kasutust. Lisaks kalameestele, veeliiklejatele ja matkaraja kasutajatele
teenindab puhkekoht ka suplejaid. Puhkekohta on lubatud ehitada erinevaid supelranna
rajatisi. Puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast kohaliku
kasutusega supelrannaks. Linn soovib sõlmida maaomanikuga kokkuleppe, millega võtab
puhkekoha haldajana vastutuse heakorra ja avaliku korra eest ja tagab puhkekoha vastavuse
piirkonnas seatud keskkonnatingimustele. See peaks välistama naabruskonnale olulised
negatiivsed häiringud.
Kristina Haani arvamus: Olen Mõisavahe 61 juhatuse liige ja teen teile ettepaneku säilitada
Mõisavahe 60 ja 63 majade tagused rohealad ja Mõisavahe 60 kõrval olev roheala (lisatud
skeem ja illustreeriv materjal). Ala 1, millest räägin, on reserveeritud spordiehitiste maaks.
Arvestades seda, et Annemõisa ehitatakse jalgpallihall ning laienemas on ka A Le Coq
spordihoone, siis teen ettepaneku teha Alast 1 linnapark. Koht, kus inimesed saavad sportida
7
vabas õhus ja nautida loodust. Parki saaks panna pingid, istutada puid ja põõsaid, teha
jooksurada ja välijõusaal, välja kaevata ja suurendada olemasolev tiik. Saaks ehitada
katusealuseid, grillimiskohti, miks mitte ka välilava kontsertide jaoks. Palun selle ala
säilitamist, sest Mõisavahe ümbrusest on niigi palju loodust juba läinud korterelamute,
Mõisavahe 55-58 või praegu kerkivate Mõisavahe 71 ja seda ümbritsevate tulevaste majade
alla või idaringtee alla. Ma ei ütle, et ehitada ei ole vaja ja jätame kõik roheliseks, aga ma
näen, et väga palju maad läheb siiski kortermajade alla. Ka Ihaste põik ehitatakse elamuid täis
ning Ihaste põigu ja Lammi vaheline ala on planeeritud ehitistele. Sealhulgas võtaks
Mõisavahe 60 kõrvale ühe korterelamu ehitamine ära kolme maja vaate linnale, kolme maja
õhtuse päikesevalguse. See võib teile tunduda tühine, kuid meile oleks see suur kaotus.
Seetõttu palun, et arvestatakse kohalike elanikega, kes soovivad, et säilitatakse need rohealad.
Kohad, kus saab terve kogukond kokku tulla, sealhulgas nii lapsed kui vanemad inimesed,
keda meid ümbritsevates majades on palju. Ehk kõik meie kogukonna inimesed saaksid kasu
pargist, aga kõik ei saa kasu spordiehitistest. Mäletan, kui aastaid tagasi tulin õhtul koju ja
nägin, kuidas võeti maha meie majatagust võsa. Mäletan täpselt seda abitut tunnet ja leina,
kui võeti maha minu ja mu sõprade lapsepõlve aed. Jah, see polnud meie koduaed, meie maa,
aga me olime selle sees, sellega koos üles kasvanud. Leinan seda siiamaani.
Olin siis alles laps ja ei teadnud, et elanikud saavad linnaplaneerimises kaasa rääkida, või et
internetist on võimalik vaadata, mida tulevikus maha hakatakse raiuma. Tol hetkel tuli see kui
välk selgest taevast, ei mingit hoiatust eesolevatest töödest. Ma polnud selles kurbuses üksi,
vestlused naabrite ja ümberolevate majaelanikega kinnitasid, et inimesed olid sellest löödud.
Sellepärast kirjutan teile, lootuses, et võtate kuulda mind ja kohalikke elanikke, kes soovivad
nende rohealade säilitamist. Kogun hea meelega vajadusel allkirju, et näidata teile Mõisavahe
elanike soovi need alad säilitada. Taga-Annelinna võlu on alati olnud selle rohelus, kus lapsed
saavad vabalt mängida, koeraomanikud koertega joosta, kus saab looduses jalutada. Ka
inimesed, kes on siit ära kolinud, on jäänud seda idülli igatsema. Tartu linna energia- ja
kliimakava eessõnas on selline lõik: Tartu linna üks suurimaid väärtusi on puhas,
elamisväärne, inimsõbralik ja looduslähedane elukeskkond. Inimtekkeline kliimamuutus on
üks suurimaid ohte Tartu elukeskkonnale ja senisele elukorraldusele. Kliimamuutuste
leevendamine ja inimtegevuse keskkonnamõju vähendamine on üks olulisemaid tegevusi
Tartu väärtuste hoidmisel ja siinse elukorralduse säilitamisel. Samuti otsib Tartu
Rohelahenduste konkursile ideesid, mille märksõnadeks on: jalutamine, meeldiv linnaruum,
autovabadus, vaimne ja füüsiline heaolu, kuumasaared linnas, vähem müra,
kliimaneutraalsus, linnarohelus, linnaloodus, koostegemine ja –loomine, demokraatlik
linnaruum, säästlik liikumine, valgusreostus jm. See näitab, et Tartu linn väärtustab
kliimamuutuste leevendamist ja looduslähedust. Mina palun, et leiaksime koos kohalike
elanike ja Tartu linnaga sobiva kompromissi antud rohealade säilitamiseks ja looksime sellest
väärtusliku linnaruumi, mida saavad kasutada kõik linna elanikud. Olen omalt poolt valmis
panustama igakülgselt, et see kompromiss leida!
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale
selgitades, et linnas ei saa eeldada, et hooneid ümbritsev keskkond säilub muutumatuna.
Linnas on lisaks eluasemete loomisele vajalik luua nii piirkondlikul kui ülelinnalisel tasandil
võimalusi muuhulgas ka sporditegevusele. Alal kehtib detailplaneering, mille koostamise
käigus saavutati kokkulepe hoonetevahelise puhverala osas. Üldplaneeringuga ei saa muuta
kehtivat detailplaneeringut. Piirkond on hästi varustatud suuremate puhkealadega, mis asuvad
Mõisavahe 60 ja 363 läheduses, vahetu roheala hoonete juures säilub ja rajatakse ka hoone ja
spordihoone- või rajatise vahele.
8
Erik Mägi arvamus: Teen ettepaneku võtta fookusesse Tartu linna rohealad ja rohekoridorid!
Juba sel talvel oli näha ja kogeda, mis juhtub, kui piirkond tarastada/piirata/hävitada
(Hipodroomi 4/Männimetsa tee 3A, Tartu linn). Kitsed jm loomad on harjunud liikuma mööda
kindlaid välja kujunenud radu, rohekoridoride sulgemine mõjub negatiivselt kogu
ökosüsteemile. Ettepanek on määrata linnaosade, eriti rohelise Ihaste, rohealade maht (sh ka
maht, kui palju on avalikus kasutuses olevad ja selleks jäävad). Kõigi uute
kinnisvaraarenduste ning planeeringute algatamised peavad olema aga seotud kohustusega, et
rohealade vähendamisel peab tagama samas mahus rohealade taasloomisess samasse
linnaosasse. Ihaste on silmitsi väga kiire ja ulatusliku rohealade hävimisega (Ihaste tee äärsed
ridaelamud, järjest laienev jõeääre täisehitamine jm algatatud planeeringud/arendused) ja on
seetõttu oluline kiirelt ja sihikindlalt säilitada olemasolevad rohealad ja rohekoridorid.
Probleemina varasemalt välja toodud eramaa aspekt: kui roheala vähendamist soovib eramaa
omanik, peab omanik olema valmis taaslooma roheala mujale samasse linnaosasse
(kompenseerima näiteks rahaliselt, leidma selleks ise rahalised võimalused), et kõnealune
piirkond (kogukond ja elustik üldisemalt) ei kannataks ülemäärase rohealade hävimise
mõjude all. Linnavalitsuse soovi korral rohealasid vähendada, peab olema tagatud linnaosa
elanike piisav teavitamine, koostöö, dialoog ja selgelt ning üheselt mõistetav heakskiit.
Sarnaselt eraomanikuga, peab kehtima roheala asendamise kohustus ka linnavalitsusele.
Rohealade suur tähtsus elukeskkonna kvaliteedis ning linnaelanike tervisliku elukeskkonna
tagamisel on ilmselge ning tänaseks tõenduspõhiste teadusuuringutega korduvalt kinnitatud.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale
selgitades, et linn kavandab üldkasutatavad rohealad üldplaneeriguga ning neid ei planeerita
hiljem vähendada. Haljastuse kompenseerimise küsimused ei ole lahendatavad
üldplaneeringuga. Linn on hoonestatavate kruntide haljastusreeglid üldplaneeringuga
määranud ja need tagavad linna hinnangul piisava roheluse.
Irina Ivanova arvamus: Kvissental on üks aktiivsemalt arenevaid uuselamurajoone, mida
reklaamitakse nagu kaasaegset ja rohelist. Ehituse käigus võetakse aga maha peaaegu kõik
olemasolev kõrghaljastus. Seoses sellega teeme muudatusettepanek muuta krunt
katastritunnusega 79514:037:0009 (Kvissentali tee 34) üldkasutatavaks haljasalaks. Selle
poolt räägivad järgmised asjaolud:- Sellel krundil juba kasvab kasesalu, mis on suur eelis
võrreldes noore pargiga, kus haljastus kasvab sama suureks ainult mitmekümne aasta pärast.
- Kui kasesalu jääb linnale, siis hiljem elanikud saavad korrastada seda Tartu Kaasav Eelarve
konkursi raames, et teha sellest mugavat ja rohelist avaliku ruumi. Seega linna jaoks selle
säilitamine ei nõua lisaeelarvet. - Kõrghaljastuse mahavõtmine oluliselt langetab rajooni
väärtust, eriti sellises kaasaegses rajoonis nagu Kvissentali, mille elanikud hindavad just
lähedust jõe ja loodusega. - Tartu linn on liitunud projektiga “Health and Greenspace”, mille
raames linn peab looma ja arendama rohelist taristu (https://tartu.ee/et/health-and-
greenspace).
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas asunud mittearvestavale seisukohale
selgitades, et linn on eraomandis oleva maa planeerimisel leidnud lahenduse, kus jõe-äärne
ala ca 100 m ulatuses on avalikult kasutatav haljasala. Krundi muu osa liitub orgaaniliselt
Kvissentali elurajooni kui väikeelamute ehitusala. Linn leiab, et jõe-äärse kartematu haljasala
säilitamine loodusliku alana tagab piirkonna elanikele piisava hulga maad puhke- ja
virgestustegevuseks.
Irja Alakivi arvamus: Tartu linnavolikogu poolt avalikule väljapanekule esitatud eelnõu on:
9
1. Tartu loodusväärtusi ja head avalikku ruumi kesklinnas hävitav, sealhulgas parimas
kasvueas kõrghaljastusega kesklinna parke ja rohealasid suures osas hävitav, määrates
need eelnõus ehitusmaadeks.
Ettepanek: Tagada kesklinna parkide ja kõrghaljastusega rohealade, linna rohevõrgustiku
oluliste osade (Kesklinna park, Holmi park, Toomemäe nõlvad) säilitamine kavandataval
planeerimisperioodil aastani 2040+.
Põhjendus: Rohevõrgustiku üldine suur eesmärk on säilitada bioloogilist mitmekesisust
ehk elurikkust ja vältida inimtegevuse tagajärjel maastiku killustumist ning ühetaoliseks
muutumist, mis elurikkust kahandab. Rohevõrgustik seob ühtseks sidusaks süsteemiks
kaitstavad alad ja neid toetavad alad väljaspool kaitsealasid. Linnalises keskkonnas tõstab
rohetaristu elukeskkonna üldist kvaliteeti, sh esteetiline aspekt, linnaelanike füüsiline ja
vaimne tervis, liikumisvõimaluste tagamine, mikrokliima parandamine, kliimamuutuste
mõju leevendamine jpm. Samuti pakub rohevõrgustik pikas perspektiivis linnale
majanduslikke hüvesid linna maine suurenemine, turismi kasv, aga ka sademevee
ärajuhtimise vajaduse vähendamine. Rohevõrgustiku püsiva toimimise eelduseks on
sobiva maakasutuse (juhtotstarbe) tark planeerimine pikemas perspektiivis. Linna
sotsiaalse taristu hulka kuuluvad ka rohe- ja virgestusalad, sealhulgas pargid ja
parkmetsad.
2. Tartu lõunalinnaosade (Maarjamõisa, Tammelinn, Veeriku, Ränilinn) loodusväärtusi,
linnaosa identiteeti ja avalikkust teenivat kõrgeväärtuslikku loodus- ja virgestusruumi
hävitav, määrates ehitusmaaks suure osa Sanatooriumi pargist, sealhulgas kogu tänaseni
säilinud parkmetsa osa kunagisel Aino ja Oskar Kallase kinnistul. Aino ja Oskar Kallasele
Soome tunnustatud arhitekti Valter Thome´ poolt projekteeritud maja koos seda
ümbritseva parkmetsaga on loodus- ja kultuurilooline pärand (Raja tn 31a, asum M3), mis
on väärtuslik nii Eesti kui ka Soome kultuuriloole. Avalikule väljapanekule esitatud
teemakaardid on omavahel vastuolus ja avalikkust eksitavad. Ühel kirjeldatakse ala kui
“haljastuse arendamise ala”, teisel kui ehitamiseks määratud ala. Ala tervikuna (Raja 167
ja Raja 31a, asum M3) pakub kogu piirkonnale ökosüsteemi teenuseid ehk ökosüsteemi
hüvesid:
a) säilitavate teenuste osas – süsiniku sidumine, müra summutamine, valingvihmade
puhverdamine, elupaikade pakkumine elustikule;
b) kultuuri- ja virgestusteenuste osas: vabas õhus puhkamine ja virgestumine kõigisse
eagruppidesse kuuluvatele elanikele ja läheduses asuvate suurte kliinikute ja
teadusasutuste töötajatele, vaimse heaolutunde taastamine, looduse vaatlemine,
loodusõppe läbiviimise võimalused mudilastele ja eelkooliealistele, bioloogia tundide
läbiviimise võimalused põhikoolile ja gümnaasiumile, kehalise kasvatuse tundide
läbiviimine kõrvalasuvale Tamme Gümnaasiumile, pargi- ja parkmetsa rahustava
miljöö tagamine kahele suurele kliinikule – psühhoneuroloogia kliinikule ja
kopsuhaiguste kliinikule. Kavandatava elamute ehituse järgselt jääks üliväärtuslikust
parkmetsa alast vaid “ribad ja riismed”, kui sedagi. Üks nelja majaga realiseeritud
detailplaneering kõrvalasuval, üle Raja tänava asuval pargialal on juba kui õpikunäide
avaliku ruumi ja virgestuse jaoks jaoks jäetud “ribadest ja riismetest” peale suurte
väikeelamute ehitamist.
Ettepanek: Tühistada loodusetundjate, looduskaitsjate ja kohaliku kogukonnaga
konsulteerimata 2005. aastal kehtestatud väärisloodust hävitav DP ja määrata kogu
Sanatooriumi pargi ala haljasmaaks H. Praegu eraomandis olev kõrge looduskaitselise
väärtusega Raja 31a maa omandada linnale kas vahetamisega või kompenseerimisega.
Põhjendus: Avaliku loodus- ja virgestusruumi nappus ülitihedalt täis ehitatud ja väikeste
kruntidega linnaosades, mis jäävad raudtee ja ringtee vahele. Vt avalike rohealade
10
(rohkem küll “rohealade puudumise”) kaarti. Allikas: ÜP eelnõu väljapaneku kaart
Kaarsillal.
Meeldetuletuseks: 1999. a ÜP: “Tartu linna territoriaal-majanduslik areng põhineb linna
eelisarendamisel olemasoleva hoonestuse, tänavate ja tehnovõrkudega kaetud alal e
intensiivse arengu suunal. Kestva ja säästva arengu tingimused ning seosed territoriaal-
majandusliku arenguga on määratletud Tartu Agenda 21-ga (Tartu Linnavolikogu 17.
detsembri 1998. a määrus nr 67; RTL 1998, 12, 135).” 2005. a ÜP: “Haljasalasid napib
peamiselt Emajõe paremkalda linnaosades – Ropkas, Veerikul, Tammelinnas (Uus-
Tammelinna asum), Ränilinnas, Vaksalis ja Varikul. /.../ Haljastute süsteemi puuduseks eriti
elurajoonides on kavandatud haljasalade või alleede rajamata jätmine ja see, et paljud rohealad
on kasutamiseks korrastamata. Paljud hooldusega seonduvad probleemid on seotud
lahendamata omandiküsimustega.” Küsimus on – miks 17 aastat hiljem on
omandiküsimustega seotud rohealade hooldusega seotud probleemid ikka lahendamata?
Näiteks Sanatooriumi pargis, millel kasvab üliväärtuslik kõrghaljastus ja oleks võimalusi seal
asuvat villat esiletõstva puhkeala ehk eesaia taaskujundamiseks ja kogu roheala avalikku
kasutusse määramiseks – ikka selleks, et väärtustada arhitektuuri- ja kultuuriväärtusega
hoonet ja seda ümbritsevat parkmetsa, mille rajamise alguse juures oli Dr Oskar Kallas, üks
ERM-i asutajatest ja Eesti kauaaegne esidiplomaat maailmapealinnas Londonis. Tema
abikaasa, Soome, Rootsi ja Euroopa kultuurikandjate suguvõsast võrsunud Eesti ainetel
kirjutanud kirjaniku Aino Kallase mälestuse väärikas tähistamine peaks olema Tartu kui
kultuurse linna ja UNESCO kirjanduslinnade hulka kuuluva linna suur prioriteet, mis tuleks
ellu viia veel enne 2024. aastat – Euroopa kultuuripealinna aastat. Praegu avalikustamisel olev
üldplaneeringu eelnõu Tartu 2040+ töötab sellele kahjuks vastu. 2014. a ÜP ülevaatamine
“Linna üldplaneeringus on juhitud tähelepanu mitmele kitsaskohale rohevõrgustiku
kujundamisel. Haljasalasid napib peamiselt Emajõe paremkalda linnaosades – Ropkas,
Veerikul, Tammelinnas (UusTammelinna asum), Ränilinnas, Vaksalis ja Varikul. Tartu linna
rohe- ja puhkealade võrgustiku probleemiks on selle katkendlikkus. Isegi Emajõe rohekoridor
kesklinnas kitseneb kohati vaid mõne meetrini, mõnes kohas aga katkeb üldse (turu ja sadama
aladel). Paljud rohealad on rohevõrgustikust isoleeritud. Rohevõrgustiku linnasisese ja linna
lähipiirkondade sidususe tagamiseks, parkide, jalutussuundade, kallaste, mängu- ja
spordiväljakute kujundamise põhimõtete väljatöötamiseks vajab koostamist vastavaid
teemasid täpsustav teemaplaneering.” Jällegi – ilusad ja õiged sõnad. Kuid rohevõrgustiku
teemaplaneering on seitse aastat hiljem, aastal 2021, ikka koostamata. Kes võtab vastutuse?
2021. a ÜP: Avalikustamisel oleva üldplaneeringu Tartu 2040+ eelnõuga kavandatakse
ehitusalasid senistesse parkidesse ja rohealadele vaatamata rohevõrgustiku ja parkide teema
sisulise läbitöötamise puudumisele.
Lähtuvalt eespool toodud puudustest pean avalikustamisel olevat üldplaneeringu eelnõu
mittevastavaks planeeringule esitatavatele nõuetele. ÜP 2040+ eelnõu parke ja rohealasid
puudutav osa tuleb lugeda mittekonsensuslikuks, teemakaartide ja tekstide osas hämamisi ja
vastuolusid sisaldavaks, sisuliselt loodusvaenulikuks ja tulevikku silmas pidades
mittevastavaks kestva ning säästva arengu tingimustele.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et:
1. Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud
muuhulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade
planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust.
Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu
linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut,
selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse
11
muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud
eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad. Tartu
linna morfoloogia – linnaruumi kompaktne kuju – annab väga tugevaid eelised
jätkusuutliku ning säästva arengu põhimõtetest lähtuva linnaruumi kujundamisele. KSH
aruande kohaselt vastab Euroopa säästva ruumilise arengu printsiipidele, ja jätkusuutliku
maakasutuse kavandamise põhimõtetele. Strateegilises, pikaajalise ruumilise planeerimise
plaanis, mis hõlmab endas kogu Lõuna-Eesti keskusena funktsioneerimist, võimaldab
planeeringulahendus koos täiendavate ehitusmahtudega saavutada laiapõhjaliselt
jätkusuutliku arengu. Haljasalade vähenemine, mida kompenseeritakse linnahaljastuse
kvaliteedile täiendava tähelepanu pööramisega, on vaid üks komponent mõjudespektri
tervikpildis, mis ei saa olla ainukeseks aluseks strateegilise otsuse langetamisel. Ka Tartu
maakonnaplaneering aastani 2030+ märgib, et ehkki ehitussurve on vähendanud sidusust
Emajõe kallastel Tartu linnas, on barjäär ümbritsevate looduslike alade külluse tõttu
tühine. Selgitame, et Tartu Agenda 21 näol ei ole tegu täna kehtiva määrusega. Tartu
Agenda 21 oli esimene taasiseseisvumisaegne Tartu linna strateegiline arengudokument.
Seoses Tartu liitumisega Alborgi kokkuleppega 1994. aastal võttis linn endale säästva
arengu põhimõtteid kajastava pikaajalise arengudokumendi koostamise kohustuse. Kuna
need Tartu Agenda 21 põhimõtted, mis ei ole tänaseks oma aktuaalsust kaotanud, on
dubleeritud ka hilisemates linna arengudokumentides, millel on ajalised piirid ning mida
regulaarselt üle vaadatakse ja kaasajastatakse, siis on volikogu pidanud selguse mõttes
otstarbekaks Tartu Agenda 21 kehtetuks tunnistada. Sellele vaatamata selgitab
linnavalitsus, et säästva arengu põhimõtted on aluseks üldplaneeringu koostamisel.
2. Olemasolev Raja park on linna hinnangul piisava suurusega. Olles osalisel kujundatud
pargina, osaliselt metsapargina, kus on mitmerindeline looduskooslus, võimaldab park
paljusid ökosüsteemi teenuseid. Linn ei leia, et eraomandis ja planeeritud elamumaa peaks
jääma hoonestamata, küll aga tuleb planeeringu elluviimisel leida uus, loodust säästvam
lähenemine seal säilunud kõrghaljastusele. Osaline pargiala avaliku kasutuse tagamine on
võimalik kokku leppida uue detailplaneeringu koostamise menetluses. Oleme Teie
detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist puudutavale taotlusele eraldi menetluses
vastanud.
3. Linn ei jaga arvamust, et planeeringu kaardikihid on omavahel vastuolus ja avalikkust
eksitavad. Samuti ei leia linn, et üldplaneeringuga pole piisavalt ja metoodiliselt käsitletud
rohevõrgu arengu teemasid.
Triin Ermi arvamus: Ettepanek Hipodroomi12a osas. Juba 2017a kohtuasjas nr 3-17-2094 oli
Tartu linna kui vastustaja seisukoht, et sellel kinnistul tuleks lähtuda rohealast suurusega 20%.
Paraku on praeguse üldplaneeringu joonisel kujutatud roheala umbes 33% kogu kinnistustust.
Juhul, kui Tartu linn ei ole nõus roheala nõudest täielikult loobuma, siis tuleb üldplaneeringus
20% roheala asukoht jätta tinglikuks, mis täpsustub DP-ga. Praegune roheala asukoht kaardil
on linna poolt 2017a kehtestatud üldplaneeringuga identne ja ei kajasta juba siis omanikele
antud lubadusi (roheala suuruse ning roheala asukoha osas - muutus omanikega
kooskõlastamata). Parima roheala asukoha saaksime selgitada detailplaneeringu menetluse
käigus. Ligipääsetavuse seisukohalt , mida linn on oluliseks pidanud, oleks roheala parim
võimalik asukoht kinnistu lõunaservas Hipodroomi tn suunas.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et arvestades linnaosa kohta seatud ruumilise arengu eesmärke, mis näevad ette endiste
suvilate asemele elamute ehitamist, muutub ka olemasolevate haljasalade roll. Linn on
üldplaneeringu koostamisel leidnud, et eraomandis oleva maa senise otstarbe muutmine on
12
otstarbekas näidatud ala ulatuses, mis tagab avalike huvide tasakaalu (puhkeala säilitamise
piirkonna elanikele) erahuvidega.
Märt Laose arvamus: Emajõe äärsed puhkealad ei hakka täitma oma algset eesmärki vaid
saavad olema enamuse ajast okupeeritud kalameeste ja peoseltskondade poolt. See on fakt.
Lärm ja reostus mis tekib saab olema masendav. Seetõttu, kui neid puhkealasid üldse
planeerida peab need paigutama kohalike elanike kodurahu, ümbruskonna heakorda ning
turvalisust silmas pidades elurajoonidest kaugemale.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha
selgitades, et kuna linnalaähedasi puhkekohti, avalikke juurdepääse jõele ning paatide
veeskamiskohti Vorbuse ja Tähtvere külas napib, siis Jaanipõllu puhkekoht säilub määratud
asukohas, kuid osaliselt muudetakse selle kasutust. Lisaks kalameestele, veeliiklejatele ja
matkaraja kasutajatele teenindab puhkekoht ka suplejaid. Üldplaneeringut täiendatakse
Jaanipõllu puhkekoha osas järgmiselt: puhkekohta on lubatud ehitada erinevaid supelranna
rajatisi. Puhkekoha väljaehitamisel on kohustus kavandada osa puhkekohast kohaliku
kasutusega supelrannaks. Linn soovib sõlmida maaomanikuga kokkuleppe, millega võtab
puhkekoha haldajana vastutuse heakorra ja avaliku korra eest ja tagab puhkekoha vastavuse
piirkonnas seatud keskkonnatingimustele. See peaks välistama naabruskonnale olulised
negatiivsed häiringud.
Riina Georgi arvamus: Praeguses maailmas ja Eestis keskkonnale ja loodusele kriitiliseks
muutunud olukorras ei saa piirduda KOV-i spetsialistidele, ametnikele (Keskkonnaametile)
toetumisega, vaid on vajalik kaasata sõltumatuid looduseksperte, teadlasi linnaplaneerimisse,
seda ka rohealade vähendamise/asendamise otsustamiseks tavapäraste linnaehituslike
plaanide korral. Ettepanekud:
1. Säilitada Tartu kesklinna park (Keskpark). SÜKU-le on võimalik leida Tartus sobivam
asukoht, Keskpargi ohverdamine (häviks vähemalt pool parki) ei ole kuidagi põhjendatud.
Muude asukohtade võimalused: https://keskpark.infoaed.ee/asukohtade-kaardistus/
Kindlasti tuleb arvesse võtta, et Keskpargi kaitseks on petitsioonile andnud allkirja üle
5000 inimese, nii tartlased kui Tartust hoolivad eestimaalased. Täiendavad põhjendused
on toodud alljärgneva hulgas. Looduskooslustega alade väärtustamine ja loodushoid (sh
elurikkuse suurendamine, ökoloogiline rohealade hooldus, parkide, looduslike puistu- jt
taimekoosluste ja haljasalade säilitamine ja laiendamine, uute parkide arendamine) ning
looduskaitsealade kaitse peab muutuma Tartu linnas prioriteediks.
Loodushoiu ja elurikkuse, kliimaeesmärkide küsimustesse suhtutakse tänases Eestis nagu
sageli teisteski Ida-Euroopa riikides: majandushuvid on rohealadega paremal juhul
samavõrra, kuid pigem enam olulised, jätkatakse linnaplaneerimisega vanaviisi, sest ei
tundu vajalik ega kasutoov kohe ja varasemast rohkem looduskooslusi ja maastikke,
rohealasid kaitsta või uusi parke rajada. Varasemast on ka parke juba olemas ja
linnaehituse käigus istutatakse puid. Ei tundu oluline seos, et maailma ja Eesti
elamiskõlblik keskkond sõltub meie ökosüsteemide (metsad, märgalad jm, linnapargid ja
säilinud looduslikud rohealad, sh väheväärtuslikuks peetava, nt võsaks nimetatu) tervisest.
Nagu ka see, et ökosüsteemi tervis (elurikkus) sõltub otseselt sellest, kui kaua on mingi
looduskooslus saanud samas kohas areneda. Pole lihtsasti mõistetav, et uushaljastus ei ole
sama väärtuslik kui vana looduskooslus. Ja seepärast peaks vana loodsuskooslust (nt
täiskasvanud puudega parki) säilitama maksimaalselt ja kujundama mõõdukalt. Me ei saa
sel teemal tähelepanuta jätta teadlaste uuringuid, et meil ei ole enam keskkonna (looduse)
seisundiga nii hästi nagu usume. (Vt lõpus toodud teadlase Aveliina Helmi artikkel.)
13
Eesti KOV-ides pole Euroopas ja mujal järjest olulisemaks peetavatele elurikkuse ja
kliimaeesmärkidele ja nende seostele igapäevaste otsustega piisavalt tähelepanu pööratud,
siiski tuleb neid Tartu tulevikku planeerivas rohkem üldplaneeringus arvestada. Eesti on
vastavate rahvusvaheliste lepingutega liitunud ja igal arendusalal on võimalik vajadusel
arendusplaane muuta.
Uusi rohealasid tuleb tiheasustusaladel samuti arendama hakata, aluseks on siin mõistlik
võtta olemasolevad looduskooslusega alad, mille olemasolevat väärtust tuleks säilitada ja
täiendada. Uushaljastus on elurikkuselt oluliselt vaesem kui „vana“, sest ökosüsteem
kujuneb aeglaselt. Väärtuse hindamiseks peaksime hakkama kasutama sõltumatuid
looduseksperte.
2. Parkide ja puiesteede säilitamine ja laiendamine ning parkide ja haljasalade pindala
suurendamine linnaelaniku kohta (nt 35m2).
3. Tänases olukorras, kus ka Eesti loodusalad ja metsa-alad vähenevad keskkonnataluvuse
piire ületavate üleraiete ja kaevanduste rohkenemise tõttu drastiliselt, on ülimalt
põhjendatud kohalikul tasandil looduse kaitseks rohkem meetmeid võtta.
Ohu märk on Tartus viimaste aastate suundumusena looduslike alade (eriti rohumaade ja
märgalade) pindala vähenemine ning tehiskattega alade (eriti teede) osakaalu
suurenemine.
4. ROHEVÕRGUSTIKU LOOMINE JA LAIENDAMINE. Omavalitsuse üldplaneeringuga
määratav rohevõrgustik, mille eesmärgiks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike
säilimise tagamine, asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine.
5. Tartu linna ja ümbruse metsades ja parkides kehtestada püsimetsandus, mille majandamise
viisiks kehtestada valikkraie valikraie koostöös TÜ looduskaitsebioloogidega, kõik
rohealad hõlmata rohevõrgustikku.
6. Raierahuks vajalik aeg kehtestada 15. aprill - 15. juuli kõikides metsades, 15. märts - 31.
august kaitsealustes metsades ja parkides.
Põhjenduseks: 2017. aastal hukkus erametsades ligikaudu 71 400 ja 2018. aastal 84 000
linnupoega. Mitmetes omavalitsustes on kerkinud küsimus, kas kohalikus raiemääruses,
üldplaneeringus või kohaliku kaitseala kaitse-eeskirjas on võimalik seada pesitsevate
lindude kaitseks tingimusi raiete tegemise ajale. Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti
Ornitoloogiaühingu tellitud äsja valminud õigusikus analüüsis käsitletakse ka seda,
milliseid tingimusi saab kohalik omavalitsus seada ning kuidas korraldada nende
järgimise järelevalvet. Töö peamiseks järelduseks on, et kohalikel omavalitsustel on õigus
raiete ajale tingimusi seada talle seadusega antud kohaliku tasandi ülesandeid täites:
ruumilisel planeerimisel, kohalike loodusväärtuste kaitsmisel või tiheasustusaladel
üksikpuude raiet korraldades. Kõige mõjusamaks instrumendiks on omavalitsuse
üldplaneeringuga määratav rohevõrgustik, mille eesmärgiks on eri tüüpi ökosüsteemide ja
maastike säilimise tagamine, asustuse ja majandustegevuse mõjude tasakaalustamine.
Järglaste saamine ja nende üleskasvatamine on ökosüsteemis osalevatele liikidele (sh
lindudele ja loomadele) peamine eluülesanne ja ökosüsteemi toimimise eeldus. Seega on
kevadsuvise raie piiramine otseselt seotud rohevõrgustike toimivuse säilitamisega.
Kohalikul kaitsealal võimaldab kehtiv õigus raietele ajalisi tingimusi seada kaitse alla
võetud koosluse või sellesse kuuluvate liikide elutingimuste parandamiseks. Üksikpuude
raie korraldamiseks tiheasustusaladel on omavalitsustele antud looduskaitseseadusega
laiad volitused. Kohalikud omavalitsused saavad seada raietele tingimusi ennekõike
ökoloogilistest kaalutlustest lähtudes, sh lindude ja loomade kaitseks. Paljud
omavalitsused on seda võimalust ka kasutanud ning kehtestanud raierahu perioodi
raiemäärustes. https://www.eoy.ee/ET/millised-on-kohalike-omavalitsuste-voimalused-
raierahu-kehtestamiseks/
14
7. TARTU LINNAS EHITISTE JA TARISTUOBJEKTIDE RAJAMISEL JA
RENOVEERIMISEL KEHTESTADA ÜLDPLANEERINGUS NENDE OBJEKTIDE
HALJASTUSLAHENDUSTE ELURIKKUST TOETAV JA SUURENDAV NÕUE JA
HALJASALADE HOOLDUSPÕHIMÕTETE MUUTMINE VASTAVALT NÕUDELE
ELURIKKUST SUURENDAVAKS: ÖKOLOOGILINE
(MAHEPÕLLUMAJANDUSLIK) HOOLDUS, SH KEMIKAALIDEVABA (pestitsiidid
jms pole lubatud) . Planeerimisseaduse paragrahv 75 lõige 1 p 14 kohaselt sätestatakse
üldplaneeringuga mh rohealade kaitse- ja kasutustingimused.
8. (Teadlase Aveliina Helmi poolt artiklis toodud põhjendustel): Elurikkuse säilitamise ja
taastamise eesmärgi seadmine sätestada üheks olulisemaks eesmärgiks hoonete
ehitamisel, taristu rajamisel, üldisemalt linnaruumi ja linna maastiku planeerimises. See
on väga oluline tulevikku suunatud üldist planeerimiseesmärki sõnastav ettepanek. Vt
teadlase Aveliina Helmi põhjendused allpool. Kliimamuutuste ja looduse elurikkuse kiire
kadumise aeglustamine kui meile kõigile tervise ja elu säilitamiseks otseselt vajalik on
teadlaste poolt rõhutatud tõsiasi ja põhimõtteliselt ei ole selles valguses õige lubada ühegi
pargi, loodusliku maastiku, roostiku, võsa (ilmselt põõsasrinne) jm arvelt linna arendada,
teid laiendada, tehismaastikku rajada. Esimene samm on teema teadvustamine.
9. Tartus rohealade säilitamine ja rohealade pindala suurendamine, st RAJADA UUSI
HALJASALASID, PARKE (lisada ja muuta haljasalaks sobivate elurajoonide ümbruse
roheliste arendusalade juhtfunktsioon pargi- ja rohealale vastavaks ja planeerida puhke-.
pargi- ja rohealade arendamist) JA SÄILITADA OLEMASOLEVAD PARGID JA
LOODUSLIKUD ROHEALAD. Põhimõte nagu „majad pargis“ seada Tartus
planeerimis- ja arendustegevuse üldpõhimõtteks, st ka ärimaal, elamumaal, ühiskondlike
hoonete maal jne jääks mulje, nagu oleks tegu parki rajatud hoonetega. Siiski rohe- ja
pargialadel tuleb hoonestust vältida. Ka tööstusmaa puhul võiks olla roheluse suurema
osakaalu lisamise suund.
10. Rohealadele liigirikkuse lisamine, ühtlasi tuleb elurikkuse saavutamiseks muuta rohealade
hooldamise põhimõtet: INTENSIIVNE ROHEALADE HOOLDUSPÕHIMÕTE
ASENDADA ÖKOLOOGILISE ROHEALADE HOOLDUSPRINTSIIBIGA, mis on
INIM-JA ELURIKKUSESÕBRALIK, mis tähendab KEEMILISTE
TAIMEKAITSEVAHENDITE KEELUSTAMIST Tartu linna rohealadel. (Mh reeglina
on soovitatav jätta langenud lehed haljasala piirkonda puudele jm taimestikule toitainete
saamiseks, loobuda tuleb liigsest saastava tehnika kasutamisest ja liiga madala
muru/sagedasest niitmisest, keelustada linnas täielikult müra-, heitgaasi- ja tolmusaastet
tekitavad lehepuhurid.)
11. Muudame Tartu rohealad inimestele ja lindudele-loomadele tervisesõbralikumaks!
Glüfosaati sisaldavad kemikaalid on eriti inimvaenulikud. Seada Tartu linna üheks
arengueesmärgiks jõuda pestitsiididevabade linnade hulka (https://www.pan-
europe.info/campaigns/pesticide-free-towns), kuhu kuulub ka Tallinn alates 2018
(https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pealinn20181105.2.4.5).
12. Väärtusliku haljastuse mõiste laiendamine kõrghaljastuselt elurikkusele. Ka tavaline
taimestik-loomastik tuleb lisaks „väärtuslikule“ väärtustada, sh iga ruutmeeter roheala.
Vajalik on SÄILITADA ja taastada loodust suurel määral.
13. PÜSIMETSANDUS, ainult valikraiete tingimusega väljaspool raierahu perioodi,
sätestada linnametsa majandamisel reegliks kogu Tartu linnas. Ka kõrghaljastusest
madalamad haljastused tuleks väärtustada ja säilitada, kergekäeliselt ei peaks viljapuid
ega nt mägimändi maha raiuma, muruala kivide v asfaldiga katma samuti mitte.
Loodusliku pinnase ja muru asendamine sillutiskattega on elamukruntide hoovides
levimas.
15
14. Puhke- ja haljasalade maa-alasid tuleb juurde määrata (sh teiste juhtfunktsioonidega
väärtuslikke haljasalasid sisaldavate looduskooslustega maa-alade ümbernimetamise
tulemusena)
15. PARGI- JA HALJASALA MAA OSAKAALU SUURENDAMINE
16. Tänavahaljastuseks ei piisa kõrghaljastuse rajamisest, ka põõsasrinne, rohu(muru)ala (või
osaliselt rohulibledega pinnas ilma sillutiseta) on oluline. Hekkideks on lihtsam kasutada
vabakujuliste hekkide varianti, mis ei vaja pügamist (nt kibuvits). (Kasvutingimusi JA
ELURIKKUST aitab tagada lehtede äraveo asemel nende kasutamine mulla toitainete
sisalduse tõstmiseks.)
17. Minimaalset haljastusprotsenti tuleks suurendada ja haljastus ei saa olla vaid muru, ka
mahulise minimaalne haljastuse osakaal vajab konkreetset tingimuste seadmist. Elurikkust
ei ole tänapäeval kahjuks piisavalt, seda tuleb oluliselt suurendada (sh lasta murualadel
osaliselt heinal ja õitsvatel niidutaimedel kasvada, muruniitmise kohta vt Aveliina Helmi
artikkel allpool), ka väärtuslik kõrghaljastus on stressis toitainete kao tõttu mullast
(lehtede eemalduse tõttu maapinnalt) ja kõrghaljastuse „alusmetsa,“ näiteks põõsaid on
väga vähe.
18. (lisatud teist korda). Seada Tartu linna üheks arengueesmärgiks jõuda pestitsiididevabade
linnade hulka (https://www.pan-europe.info/campaigns/pesticide-free-towns).
19. Euroopas levivale ja teadlaste soovitatud uuendusliku ja säästliku kliima- ja elurikkuse
eesmärke väärtustava lähenemise kehtestamine A. Helmi artikli alusel.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepanekute osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha
selgitades, et:
1. Linn on koostöös erinevate spetsialistide ja huvitatud isikutega kaalunud erinevaid
võimalikke viise kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos
rohealade elurikkuse suurendamisega. Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka
teiste linna arengudokumentide järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures
kehtib üldplaneeringus tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana.
Südalinna kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse
kaasaegsed võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on
hoonesse ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada
parim kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on
Vanemuise tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem
asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning
võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida
parimad lahendused ka elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst
meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn
vahelisel alal. Täiendavat infot südalinna kultuurikeskuse kavandamise kohta saab:
www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus
2. 14. ja 15. Linn on üldplaneeringus näidatud ulatuses määranud ja piirkonniti laiendab nii
rohealasid, kui puiesteid. Haljasalade osakaal kasvab proportsionaalselt hoonestusalade
osakaaluga. Linn ei saa planeeringus eelistada vaid rohealasid, kavandada tuleb muid linnale
vajalike funtksioonidega maid.
3. Linn arvestab ettepanekut ja tegeleb looduse kaitsmisega enda pädevuse piires.
4. Linn arvestab antud põhimõtet.
5. Linn ei sätesta üldplaneeringuga ühtki lubatud või keelatud raieliiki, nimetatu selgub
puhkemetsades metsamajandustööde kava koostamisel. Linn on puhkemetsade osas seadnud
üldreeglid metsamajandustööde kava koostamisel.
6. ja 13. Planeerimisseadus ei sätesta võimalust küsimust reguleerida planeeringuga.
7. 8. ja 10. Arvestada, sätestada nimetatud üldpõhimõte planeeringus.
16
9. Linn on arvestanud ja arvestab ka edaspidi esitatud ettepanekut. Linn on üldplaneeringuga
seadnud hoonestatavatele kruntidele seda tagavad haljastusnõuded.
11. KOV saab reguleerida kohaliku elu küsimusi. Mürkide kasutamise keelamine on riikliku
elu küsimus, mitte midagi Tartule ainuomast.
16. Üldplaneeringuga määratakse tänavahaljastuse üldisemad põhimõtted, esitatud ettepanek
on arvestatav planeeringule järgnevate juhiste koostamisel.
17. Linn on seisukohal, et hoonestusaladele antav madal- ja kõrghaljastuse osakaal on piisav.
Haljastuse hoolduse küsimused ei ole lahendatavad üldplaneeringuga, kuid ettepanek on
teadmiseks võetud.
18. ja 19. Küsimusi kaalutakse muude strateegiliste dokumentide koostamisel.
Reesika Adojaan-Mällo arvamus: Teeksin ettepaneku muuta uues üldplaneeringus Tähtvere
külas asuvat Emajõeäärset uut väikeelamu maad (planeeritud uus tiheasusutusala) täies mahus
hoopis rohealaks. Seda seetõttu, et arvestades üha kasvavat rahvaarvu Tartu linnas ja inimeste
järjest suuremat soovi elada üha aktiivsemalt, siis oleks peatselt nagunii vaja Tartu linnas
juurde uusi suuremaid rohealasid. Olemasolev dendropark on juba praegu nii suvel kui talvel
ülerahvastatud. Antud ala oleks ideaalne tulevikus nt golfiradade, uute suusaradade,
jalgpalliplatside jne arendamiseks. Kõige selle juures oleks suureks plussiks Emajõgi, mis
aitaks muuta Tartut kindlasti jõelinnaks. Kui antud ala ehitada täis väikeelamuid, siis
planeeritud 100m roheala Emajõe ääres ei kompenseeri kasvavat nõudlust vabaaja veetmise
võimaluste järgi. Lisaks on selle ala väikeelamute maaks muutmisel ka looduslik aspekt, mida
on korduvalt juba olemasolevatele elanikele rõhutatud, et tegemist on kaitsmata põhjavee
alaga, kus igasugune tehnorajatiste jne rajamine on vaja põhjalikult läbi kaaluda, sest see võib
mõjutada Tartu linna joogivett ja ka Emajõe enda heakorda. Seega, ei tundu uus plaan olevat
kooskõlas seniajani kehtinud tõekspidamisega looduse seisukohast. Samuti on seal suur oht
ka üleujutusteks, mille kaitseks tuleb olemasolevat maastikku kindlasti tundmatuseni muuta.
Ja kahjuks ei saa mainimata jätta ka väikeelamute ehitamisel Emajõe ligidusse nende soovi
saada ligipääsu Emajõele. Keeludest hoolimata, tekib sellisel juhul oht ebaseaduslikeks
paadikanaliteks, mis rikuksid matkaraja terviku plaani. Selle asemel, nagu ma eelnevalt
ülevalpool mainisin, võiks mõelda kogu ala rohealaks jätmisele ja lahendada Emajõe
kasutamine (paadid, sõudjad jne) hoopis üldkasutatuna. Teen ettepaneku mõelda uue
tiheasusala rajamisel pigem Ilmatsalu ja Rahinge kanti. See aitaks ka üldplaanis muuta Tartu
linna kompaktsemaks. Vorbuse küla poole tiheasustusalasid suurendades on oht linn nö
pikaks venitada.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et linn on olukorras, kus linna territooriumil puudub piisav reserv eramajade ehitamise
nõudluse rahuldamiseks. Seetõttu seati üldplaneeringu üheks eesmärgiks vastavate alade
leidmine. Linnaga liidetud asukohalt selleks sobilikel aladel aga on õigusaktidest või
maakonnaplaneeringust tulenevalt maakasutuse piirangud, mis välistavad seal elamumaa
kasutusotstarbega maa-ala arengu. Dendropargist Tiksoja silla suunas olevad maad on
eraomandis ja hetkel kinnistatud valdavalt maatulundusmaana. Omanikud on avaldanud soovi
maad hoonestada. Linn leiab, et sellises olukorras on mõistlik leida tasakaal era- ja avalike
huvide vahel, kus linn saab puhkeala arendamiseks kõige kõrgema puhkepotentsiaaliga jõe-
äärsed maad, võimaldades maantee poole jäävad alad hoonestada. Hoonestuse võimaldamise
peamina eesmärk on ühtlasi ka linna enda huvides- rahuldada eluasemenõudlust.
Kätlin Kotkasetsi arvamus: Minu mure on seotud tugevamalt kesklinna pargi ning Ihaste
linnaosaga. Mulle ei meeldi, et pargi atraktiivsemaks muutmisega on seotud nii suur hoonestus
ning rohealade kadumine. Kesklinnas peaks just parkides suurendama taimede liigirohkust ja
17
roheala. Nii suur hoonestus hävitab sealt viimased kärbunud kopsud ning kõrghaljastuse toob
kaasa suvisel perioodil ka selles piirkonnas tugeva temperatuuri tõusu. Aasta tagasi toodi
kunstlikult pottidega tänavatele liigirohkus, kuid nüüd selle planeeringuga näeme selle
hävitamist. Selle ilusa hoone saab ehitada ka Ermi taha ning sellega suurendada kesklinna kui
tõmbekeskuse hajutamist tervele linnale. Sama mure on seotud ka Ihaste metsa ja rohealade
planeeringutega. Ihaste mets on väga liigirohke ja plaanitav planeering hävitab selle kindlasti
väga suures ulatuses. Siinsed suured rohealad peaksid säilima oma praeguses olekus. Need on
koduks siinsetele ulukitele, rebastele, tuhkrutele, siilidele ja putukatele. Kui muuta siinset
rohealade mahtu , kahjustab see tugevalt ökosüsteemi.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha
selgitades, et:
1. Südalinna kultuurikeskuse kavandamisel Vanemuise tn 1 kinnistul kehtib täiendav
tingimus, et vähemalt pool kinnistust peab säilima rohealana. Täiendavalt märgime, et
arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni tänavast Emajõeni, mis tähendab, et kogu ala tuleb
läbi kavandada tervikliku avaliku ruumina, sealjuures tuleb pöörata olulist tähelepanu
rohealade elurikkuse suurendamisele. Märgime, et täna on Emajõe ja Küüni tn vaheline
ala Vabadust pst tõttu üksteisest eraldatud, kuid koos tervikliku arendusega on ettenähtud
linnaruumi sidususe ja sealjuures ka haljasalade sidususe suurendamine. Kavandades
südalinna kultuurikeskus parimasse võimalikku kohta täidame me nii üldplaneeringu
eesmärke kui ka tuleme toime kliimaeesmärkidega kõige paremini, sest tänu valitud
asukohale on oluline kultuuriasutus kõige lihtsamini kättesaadav jalgsi, rattaga ja
ühistranspordiga. Toome täiendavalt esile, et kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju
hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna
elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii
funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal
haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka
puhkealadena.
2. Linn on Ihastes jälginud põhimõtet, et eramaade (reeglina nn. tagastatud maade)
hoonestuse taotluse korral antakse tuntav osa maast haljasalana üle linnale. Seega linn ei
ole võtnud eesmärgiks Ihaste linnaosa lausalise hoonestamise, vaid linnaosale
iseloomuliku haljastatud ilme säilitamise. Üldplaneeringus näidatud rohealad kuuluvad
säilitamisele.
Ihaste Elanike Liit MTÜ arvamus: Ihaste Elanike Liit teeb ettepaneku üldplaneeringuga
kehtestada Ihaste linnaosas elusloodusele rohekoridoride tagamiseks piirdeaedadele nõuded,
mis näevad ette, et tavapärasest suurematel, enam kui 3000-ruutmeetrise pindalaga ning aiaga
piiratavatel maa-aladel peab piirdeaed võimaldama rohekoridoride säilimise. Nõuded näeksid
ette rohekoridori piirkonnas läbikäigu võimaluse loomise elusloodusele (siilidele, jänestele,
rebastele käigud, metskitsedele madalam piirdeaed või aiast loobumine jne). Rohekoridorid
peavad olema tähistatud üldplaneeringus ning detailplaneeringute koostamisel peab samuti
nendest lähtuma. Rohekoridorid on äärmiselt vajalikud linna elusloodusele ning nende ära
kaotamine vaesestab linna liigirikkust, aitab kaasa ökosüsteemide hävimisele ning loob
liiklusohtlikke olukordi teedega piirnevatel aladel.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et üldplaneering reguleerib Ihaste linnaosas piirete ehitamise keeldu avalike haljasalade osas,
3000 ruutmeetrise suurusega, muu funktsiooniga krundid on selge erand, mille osas
üldregulatsiooni määramine pole otstarbekas. Piirdeaia ulatuse, läbipääsude jms küsimus
lahendatakse sel juhul üksiku kaalutlusotsusena.
18
Marko Ansipi arvamus: Määrata Lammi tn 8 kinnistu (katastritunnus: 79501:002:0538)
juhtotstarbeks roheala. Põhjendus: antud kinnistul on väga tugev rekreatsiooniline väärtus.
Annelinnas on vähe kohti, kus on võimalik metsas jalutada ja teha tervisesporti. See kinnistu
on üks neist kohtadest.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et linn hindab vajadust säilitada looduskeskkonda ning on teadlik rohealade sotsiaal-
kultuurilisest ja ökoloogilisest väärtusest ning olulisusest inimese tervisele. Samas on vaja
mõista, et linnakeskkonda tuleb kavandada arvestades ka linna edasiseks arenguks vajalike
hoonete ehitamise vajadusi. Linn peab oma arenguks leidma maa-alad elamuehituseks,
elukondlike teenuste, sh. haridusasutuste, spordisaalide, staadionite jne. linnaelu kvaliteetse
toimimise eesmärgil ehitamiseks. Linn ei saa eirata sotsiaalsete ning kultuuriliste teenuste
kvaliteedi tõstmise vajadust. Linna territoorium on piiratud ressurss ning siin peab linn tegema
paratamatult valikuid maa-alade ehitus- ja kasutustingimuste määramisel. Lammi tee 8 on üks
väheseid alasid linnas, kuhu on võimalik suurema spordirajatise ehitamine. Linn on ala
detailplaneeringuga näinud ette elamute ja spordiehitiste vahele rohelise puhverala. Linn on
ka seisukohal, et Annelinna tagumise osa elanikele on piirkonnas olemas piisaval hulgas
looduslikke puhkealasid.
Eestimaa Looduse Fondi arvamus: Täname võimaluse eest Tartu linna üldplaneeringu osas
arvamust avaldada. Esitame mõned ettepanekud, mis puudutavad metsi puhke- ja
virgestusaladel ning rohevõrgustiku aladel. Meie hinnangul vajavad puhkemetsade
majandamisele seatud tingimused konkretiseerimist juba üldplaneeringus. Kui nende seadmist
plaanitakse metsamajanduslike tööde kavas, mille kinnitab kohalik omavalitsus, siis tekib
küsimus, kas kõik puhkemetsade staatusesse määratud metsad on Tartu linna omandis, et linn
selle kava koostada ja kinnitada saab? Ja kas kava koostatakse avatud menetluses
haldusmenetluse seaduse tähenduses? Palume selgitada. Juhul, kui peetakse silmas riigimetsa
pikaajalisi majandamiskavasid nn KAH aladel, siis KAH alade protsess ei hõlma strateegilist
keskkonnamõju hindamist ja ka mitte seaduste alusel reguleeritud avalikkuse kaasamist.
Otsuste mõjutamine selles menetluses võib osutuda väga keeruliseks, ka omavalitsusele.
Linnal on võimalik võtta otsustamises juhtpositsioon enda kätte just üldplaneeringu raames.
Vajalikus täpsusastmes üldplaneeringus seatud tingimustel on õiguslik tähendus, millest tuleb
lähtuda nii metsamajandamiskava koostamisel kui metsateatiste väljaandmisel. ELF teeb
ettepaneku seada metsadega seotud loodus- ja puhkeväärtuste säilimiseks planeeringus
järgmised tingimused:
1. Riigimaale jäävaid puhkemetsi majandada uuendusraieteta. Majandamisel kasutada valik-
ja hooldusraiet.
2. Eramaale jäävate puhkemetsade puhul seada lageraie langi suurusele tingimus, et see ei
ületaks 0,5 ha.
3. Eramaal asuvates puhkemetsades, külgnevate eraldiste puhul, seada tingimus, et uuel
langil ei alustata uuendusraiega enne, kui kõrvaloleval langil kasvab ca 5 meetri kõrgune
noor mets.
4. Rohevõrgustikku jäävatel metsaaladel seada üldplaneeringusse raietingimused arvestades
struktuurielemendi tähtsust, metsade vanuselist jaotumist ja kehtivaid raiepiiranguid
(vajab täpsemat analüüsi).
5. Nii rohevõrgustikku kuuluvatel metsaaladel kui ka puhkemetsades teeme ettepaneku
seada tingimuseks, et raietööd toimuvad väljaspool pesitsusaega (1.aprill - 31.juuli)
Uuendusraiete mõjusid ja alternatiive oleme kirjeldanud juhendis „Metsade kasutuse
19
suunamine. Soovitusi omavalitsustele.“ (link:
https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KOV_metsajuhend_ELF_20.01.2021.pdf)
Pesitsusaegse raierahu kehtestamise õiguslike võimaluste kohta leiab infot teemakohasest
analüüsist (link: https://elfond.ee/mets/raierahu-analuus-2021). Teeme siinkohal ka
ettepaneku arvata viidatud juhend ja raierahu õiguslik analüüs planeeringu alusmaterjalide
hulka ja kasutada neis sisalduvaid teadmisi metsi puudutavate lahenduste väljatöötamisel.
Oleme ka valmis oma ettepanekute täpsustamiseks kohtuma.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas asunud mittearvestavale seisukohale
selgitades, et:
1. Linn ei ole üldplaneeringut koostades läbi viinud puhkemetsadeks määratud alade
hindamist, mille põhjal saaks üheselt ja kõikehõlmavalt sellist piiranguid seada. On selge,
et puhkemetsad on määratud linnas suhteliselt suurel alal, kus metsakasvukohatüübiti on
suur erinevus. Osade metsatüüpide puhul ei saa kindlalt väita, et pakutud majandamisviis
on jätkusuutlik. Linn selgitab nimetatud küsimused välja metsamajanduskava koostamise
käigus.
Tegemist on riigi omandis olevate KAH metsade ja nendele koostatavate
metsamajanduslike tööde kavadega. Neid ei koosta linn, vaid nende koostamisse
kaasatakse linn vastavalt üldplaneeringu p 11.2.5-11.2.7.
2. Selgitus. Linn ei ole kavandanud puhkemetsi eramaadele, kuna KAH metsade ulatus on
märkimisväärne.
3. Vt. p. 2 selgitus.
4. Mitte arvestada. Linn ei pea otstarbekaks rohevõrgustikus asuvate metsade puhul niivõrd
detailset tingimuste väljatoomist üldplaneeringuga.
5. Mitte arvestada. Kuna looduskaitseseaduses on vastavad kaitsemeetmed nii loomade kui
lindude osas olemas ning seadusega ei ole antud kohalikule omavalitsusele volitusnormi
täiendavate loomi ja linde puudutavate kaitsenõuete kehtestamiseks, siis ei ole raierahu
sätestamine üldplaneeringus võimalik.
Anneli Vilbaste arvamus: Tartu linna üldplaneeringu kavale kaasarääkimise üleskutses
pakutakse, et Tartu on jalakäijasõbralik, inimmõõtmeline, ligipääsetav ka isikliku autota,
korrastatud miljööväärtusliku alaga, piisava haljastusega, kogukonnakeskne ülikoolilinn.
Ühtlasi soovitakse, et õppeasutused ja puhkekohad asuksid linlasele lähedal. Avalik ruum
linna südames peaks elamiseks, tööks ja puhkamiseks piisavalt võimalusi pakkuma. Sama
põhilahendus näeb ette kesklinna haljastuse vähendamist ning uute (suur)hoonete ehitamist,
põhjendades niisugust kavatsust linnakodanike heaolu suurendamisega. Selleks, et linn oleks
mugav, peaks kõik eluks vajalik olema käe-jala juures. Mugavus on kahtlemata eluks
vältimatult vajalik. Lühidalt võib siis kesklinna planeerigu sõnastada nii: kumb on eluks
vajalikum, rohelus või hooned. Park või maja? Puukallistajad või majainimesed? Siinkohal
meenub mulle dialoog filmist „Charlie ja šokolaadivabrik”, kus Charlie, väga vaese pere
õnnelaps, on leidnud kuldpileti Willi Wonka imepärasele ekskursioonile, ning temalt on
tahetud piletit ära osta. Küllap on järgnev mitmetes vanemates, äkki isegi lastes, teravaid
mälestusi esile kutsunud, vahest süütunnetki tekitanud. Minule oli too stseen küll mõneti
silmade avamise ning otsustamise koht. Arvatavasti tuleb kehvemates (ja mitte ainult!)
peredes ikka ette olukordi, kus valik „uhke hetk või praktiline lahendus” on üpris valuline.
Niisiis. Perekond valmistub Charlie teelesaatmiseks, aga poiss teatab, et ta ei lähe. „Me
vajame raha rohkem, kui šokolaadi,” teatab laps tõsiselt. Pere on jahmunud, kuid ei söanda
poisi otsust ka muuta – mis parata, Charliel on ju igapidi õigus. Kuni vanaisa ta enda juurde
kutsub ja ütleb umbes nii: „Raha on maailmas küll ja küll, seda trükitakse iga päev juurde.
Kuldpileteid oli ainult viis ja neid enam juurde ei tule. Ainult rumal vahetaks midagi nii
20
ainulaadset, nagu kuldne pilet, millegi nii tavalise vastu, kui raha. Kas sina, noormees, oled
rumal?”, „Ei, söör,” vastab Charlie, ning läheb enesega hea valiku üle rahul olles
ekskursioonile, millest saab alguse täiesti uus tulevik ning uutmoodi elu. Teisisõnu: hooneid,
ükskõik kui vajalikke, on alati võimalik ehitada. Ka kõige vingem arhitektuur ja nutikaim
tehniline lahendus muutub aga peagi tavaliseks, siis igavaks ja lõpuks iganenuks. Roheline
linnasüda on unikaalne. Isegi juhul, kui sarnaseid haljasalasid oleks igas maailma linnas, oleks
loodus kõikides ikka omanäoline, igavesti noor ja huvitav. Linnades võideldakse
ülekuumenemise ning saastega. Minu vanaema kitkus veel kõnnitee äärtest ära viimse kui
rohututi ja raius surnuaialgi pere hauaplatsi piirdekividelt samblikuraasud, sest kohustus korda
ja puhtust hoida tähendas sissetungiva metsiku looduse vohamise pidurdamist. Nüüd nägin
hiljuti meelelahutuslikust reisisaatest, kuidas Jaapani äärelinnaelanik kastis sammalt, mis oli
kasvanud sissesõiduteele kiviplaatide vahele – ilmselt ikka selleks, et igasugune roheline ja
elav rõõmustab südant ja rahustab meeli. Majade külge rajatakse rippaedu, et muuta linn
veidigi rohelisemaks ja inimsõbralikumaks. Lugeja võib siinkohal muidugi küsida, kas meie
oma rohelisel maal ikka peame hindama samu asju, mida jaapanlased, saamid või handid?
Vastus võib ehk olla üllatav. Ei pea! Me lihtsalt teeme seda, sest meiegi oleme inimesed, üks
hõim, kui kasutada multifilmi sõnastust. Oleme üleminekuajas, peas kõrvu putukahotellid ja
kunstmuru, igahommikune vajadus käia duši all ning teadmine, et süvapuurkaevud on kiiresti
tühjenemas, vajadus elada maalähedaselt ning reisida paar korda aastas kui mitte lennuki, siis
vähemalt raju kruiisilaevaga, toidu säästmine ning veendumus, et talvisel ajal maiustuseks
ainult õunu, kaalikaid ja porgandeid närida on ikka jube tüütu... hinges koos munk ja sübariit,
või kuidas? Ma ei ole uusehitiste, mugava asjaajamise, poodide, kultuuriasutuste ega
planeerimise vastu. Praegusel hetkel, mil maailma saatus ja looduse tasakaal võib üsna kiiresti
muutuda, tundub mulle aga, et pole mõtet „abielluda esimese vastutulijaga”. Arvan, et me ei
tohiks kergekäeliselt loobuda elu mitmekesisusest, mis meie linnas olemas on. Ma ei taha
ehitistest loobumist, kuid nõuan, et ehitustöid ei alustataks praegu. Visake pilk kirja algusse!
Mina tahaksin abielluda selleks, et leida kaaslane kogu eluks, mitte selleks, et pidada pidu ja
homme lahutada. Arvatavasti on väga vähe neid inimesi, kes teevad ettepanekuid, uskudes
algusest peale, et esitatud plaan ei muuda elu paremaks, kuid ootame selle tööga veidi. Tark
ei torma, Tartu on meeldiv roheline linn: jäägugi nii! Pandagu ehituskavad kõrvale, näiteks
aastani 2050, ja kui planeeritud hoonete rajamist siis ikka veel vältimatuks peetakse, olgu
pealegi. Võib-olla otsustatakse maailma saatus just järgmise 20-30 aasta jooksul. Võib-olla
on paarikümne aasta pärast kõik hoopis teistmoodi ja ehitustöödele tülinaks olnud metsatukk
muutub elamisele hädavajalikuks. Võib-olla leiutatakse selleks ajaks hooned, mille puhul me
ei pea valima, kas loodus või maja. Võib-olla on inimkond viimasel hetkel suutnud pidurit
tõmmata ning lõpetada meeletu paljunemine ja mõttetute kaupade juurdetootmine. Aga võib-
olla pole enam isegi põhjust rääkida linnadest, mugavusest, kultuurist või elust... Nüüd
puudutan mõnda ehitusentusiastide väidet, ja muide, kõik nende argumendid ei olegi päris
mannetud, minu arvates ei võta nad lihtsalt arvesse aega, milles elame. Olen kuulnud nelja
põhilist argumenti. Ajalooline väide: enne suurt sõda oli kesklinn täis ehitatud, samuti ka
näiteks Tallinnas, seega hooned taastavad linna ajaloolise näo. Mida sellest arvata? Neil on
õigus... ja ometi: too eeskujuks toodud „ajalooline nägu” ei olnud ju üldplaneeringu looming.
Minu teada on Tartus esimene linnaarhitekti poolt tervikuna kujundatud linnaosa Tammelinn
(see ei pruugi küll olla absoluutne tõde, tahan näidata, et möödunud aegade hoonestus on
juhuslik ja isetekkeline). Ent avalikus ruumis, mida valitsevad üksikute soovid ja
ehitustegevus toimub vastavalt võimalusele ei ole väga tõenäoline, et linna kujundamine
toimus mingite üldiste ideaalide alusel; ja kui olekski, on meie ideaalid muutunud. Just
ajaloohuvilised peaksid taipama, et kui linnaäär jääb 2-minutilise ratsasõidu kaugusele, ei ole
park linna südames kindlasti prioriteet. Kui me läheme aga tagasi veel kaugemasse aega, jääks
Tartust järele pisike majadekobar, hulk kirikuid, ja külad, mis kuulusid ümberkaudsetele
21
mõisnikele. Ääre- ja eeslinnade liitmisest aga näiteks Maarja-Magdaleena, Võnnu, Äksi,
Alatskivi, Ülenurme või Sangastega pole juttu olnud. Mulle meenub saksa vahetusüliõpilaste
imestus meie tillukese linna keskosa avarust ning rohelust nähes. „Siit käis sõda üle,” ütlesin
mina, ja armas sõber Ekkehard hõiskas: „See on küll esimene hea sõjasaak, millest ma
kuulnud olen!” Ääremärkusena olgu veel lisatud, et nii, nagu me ei taha hambaid ravida stiilis
1682, ei ole ehk kohane ka muude JUBA KADUNUD asjade (ASJADE!) puhul neid täpsel
kujul tagasi ihata. Majanduslik väide: inimesed ei käi kohtades, mis asuvad kesklinnast
kaugel, ja eesti kultuur väärib tuge ning tutvustamist. Tõestuseks tuuakse esile ERMi vähene
külastatavus, kaugemates paikades toimuvate suveürituste mitte-ära-tasuvus jms. Niisugusele
argumendile pole minu arvates hetkel üldse mõtet rõhuda: iga kultuurijuht kinnitaks, et
ürituste ja külaliste arvu vähendavad peamiselt kuriviirusest tulenevad liikumispiirangud. Ei
paista ka, et viirus välja sureks, seega käitume oma ajas adekvaatselt ning targalt, kui EI RAJA
praegu suuri kogunemiskohti, mida mõne aasta pärast tondilossideks kuulutada, ning millest
vabanemine on juba lammutusprojekti mahu tõttu nii kallis, et kultuuritegelased koos
„tasuvate üritustega”, mille nimel kogu asi ette võeti, jäävad pärast seda aastateks rahata.
Parem loogem väikesi või vähemalt vabas õhus toimivaid keskusi. Saavad need kaupmeeste
keegi-ei-osta-meilt-mured netikaubandusegagi lahendet, oleme ju e-elus üsna vilunud!
Kesklinnas on juba Kvartal, Kaubamaja ning Tasku, igaüks tore, aga viimasel ajal
tühjapoolne. Kas tasub suure hurraaga veel ühte muret olemasolevatele peale laduda, kui on
teada, et need juba kahju kannatavad? Eriti, kui see jällegi ei ole üldse teada, millal nad taas
kasumlikult täiel mõõdul huugama saavad? Ühe neist suurtest, mis meil juba olemas on,
annaks sääraste väikeste vahvate kultuuri-, söögi-, esinemis- ja huvitegevuspaikade kobaraks
muundada küll. Vähemalt oleks noortel arhitektidel ja muudel kunstnikel väljakutse ning kõik
need, kes tahavad, et tuleks konkursid ja valimised, võivad oma lemmikuid valida, ilma et
lapsed kesklinnas kiigutamata, suured jalutamata ja noored või vaarid peesitamata peaks läbi
ajama.
Ah jaa, eelmine majanduslik väide algas ju kultuuri heaolust, mis kohe kuidagi ei võimalda
näituse vaatamist või kontserdi toimumist kusagil mujal, kui kesklinnas... 2+2 reeglit
järgides... maskides... õhutamise ning kütmise ja taasõhutamise eest kõvasti peale makstes.
Kultuur siseruumides ajal, mil viirus kõiki koosviibimisi lakkamatult korrigeerib? Tänan, ei!
Niisiis: kultuurikaitsja, kelle sekka ma ennastki loen, ehkki mitte linnasüdame suurehitise
ihkajana, väidab umbes nii: kättesaadavus on iga kultuuri puhul tähtis, sest kultuur on,
osundades „Võõrsõnade leksikoni”: ...inimühiskonna loova mõtte ja sellest tuleneva tegevuse
tulemuste kogum. Muidugi näitavad sõnad ühiskond, tegevuse tulemused ning kogum, et
inimesi on palju – kõrbeisadki saavad erakuina eristuda vaid tänu sellele, et on olemas
rahvahulk. Aga igasugune suurte gruppidega tegelemine vajab tõsist kavandamist.
Üldiselt pole meie kaasajal sugugi kerge kõnelda kultuurist ilma rahaküsimust puudutamata
ning majandustegelased jälle armastavad kangesti kultuuri edendamise kohta sõna võtta.
Väide rahast, mis justkui jääks saamata, ja kultuur seetõttu arendamata, kui suure keskuse
asemel mingid vanad puud ja joodikud keset linna laiutavad, kõlab üpris äriliselt.
Vastuargumentki on sama: antud juhul näib ootamine mõistlik, väike on suur ja, mis kõige
tähtsam: kui inimesed midagi hindavad, leitakse need sündmused ja kohad lõpuks ikka üles.
Laulupeolised kurdavad küll väsimust ja ville ning neavad kehva liikluskorraldust, ent
lauluväljakut Kaarli kiriku juurde ikkagi ei teisaldaks. Vist. Tõstke häält, kui ma eksin! Samas
Linnahall on hästi heas kohas, aga laguneb siiski. Arusaamatu. Muidugi olen minagi kurtnud,
et kaunid mõisakontserdid ja linnast väljas toimuvad suvelavastused on isikliku autota
püüdmatud, ja mitte üksi etenduse, vaid eeskätt teadmise pärast, et juba kohaleminek muudab
nähtu kogemuseks, mida ei anna tavalise „lähen-vaatan”-õhtuga võrrelda. Muuseas on mulle
alati tundunud, et nende etenduste ja kontsertide filmimine võiks igale vähemalt kolm piletit
lunastanud inimesele vabalt lubatud olla! Kui kontsert (või kultuurimatk või loodusretk või
22
etendus või loeng) on hea, tahavad need, kellele seda näidati, oma silmaga üle vaadata; ja
halba üritust ei lähe ometi keegi läbi viima! Ja väikese vinjetina: kas meie kultuur on selleks
valmis, et inimesed, kes seda kultuuri elavad – ELAVAD, mitte ei naudi – ei saa suure maja
tõttu taas toetust? Ei piiratud rühmasuurustega õpetajad, kes lapsi kannelt mängima, käsitööd
tegema, savi voolima või emakeeles kõnelema õpetavad ega ükskõik mis eluala meistrid, kes
on jälle sunnitud tegema valiku: hing vs ihu, tahetud vs tasuv. Muidu on nii, et vaatame küll
linaseid särke ja kuulame esinduskontserte, siis õhkame: „awesome!” ja imestame, kuidas nad
küll niimoodi suutsid – liiga palju effortit ju! Nüüd mindi õige kurjaks kätte, vabandust! Olen
kuulnud, et ERMi ehitamise ajal keerati kinni paljude rühmade ja kultuuriürituste toetusrahad,
sest väikese Peetri leivakott sai tühjaks, aga suur Peeter andis kõik suurele ideele.
Ja viimaks: loodushoidlik põhjendus, mille puhul on tõsi, et park vajab uuendamist, ent väide
selle kohta, et keegi seal niikuinii ei käi, paneb küll kukalt kratsima. Heakorratööd pole sama,
mis lageraie. Meie loodus olevat nii heas seisus ainult tänu sügavalt vihatud Nõukogude
vaesusele. Ega's me ise toda aega hinnata oska, ent hundid on veel alles, mõnedki rabad
kuivendamata ja loomulikuks peetakse inimese kainet umbusku valitsuse otsuste suhtes.
Maailmas, kus siilikohvik ei tähenda siiliprae või loomakujuliste vigurkookide söömise, vaid
siilide söötmise ja vaatlemise kohta, tasub ehk hoida paiku, kus pisikeste lastepesade, roheliste
vaikusnurgakeste ja putuka- või linnuõpperadade loomiseks pole vaja kaugele rännata.
Imetore, et saame kesklinna suurepärase pargi rajada ega pea isegi lammutatavate hoonete
omanikele ja korteritest lahkuvatele üürnikele valuraha maksma!
Mulle tundub, et kõige uhkem ülikoolilinn on veel avastamata. See on Tartu, heade mõtete
linn! Miks mõelda siis piiratult? Laastavate ehitustööde asemel võiks linnasüdamele, kui meil
tõesti ootamatud rahad varuks, täiesti uue näo anda. Toomemäele ajalooringid ja suveteatrid
– seal pole elumaju nii palju kobaras, et inimeste liikumisega paratamatult kaasnev rahutus
väljakannatamatuks muutuks. Jõe äärde paadid ja käsitöö (algus on Lodjakoja ning
Autovabaduse Puiesteega juba tehtud, aitäh!) ning park, kus muuhulgas tänavaraamatukogud,
spordi- ning mänguplatsid, lehtlad, kahtlemata ka tänavatoit. Mõni üllatav minikasvuhoone –
Botaanikaaia viipav sõrmeke, võib-olla isegi rippaed. Vaikuse kuulamine, ja miks ka mitte
öised tähevaatlused – siingi on tublid inimesed tegelikult juba ammu väikesed rajad sisse
kõndinud!
Väljakutse korras: äkki istutaks linna õunapuid? Need kultuursed puud ei pidada viljadesse
saastet koguma, süüa saaks õunu julgesti, ja taimed on aasta läbi kogu aeg ilusad. Peeter I
olevat Läände laevaehitust õppima minnes teeäärseid viljapuid nähes südamest imestanud:
„Kuidas keegi neil oksi ära ei murra ja õunu korjates puid ei laasta?!” Kas oleme sama viksid,
kui 300 aasta eest elanud hollandlased või sakslased? Vähemalt lastel oleks lusti ja
välismaised külalised, nii vähe või palju, kui neid siiakanti juhtub, võiks uuest paradiisist
unistada, kus õunad ongi uued eluviljad! Raekoja platsi uisuväljaku populaarsus näitas, et ka
halva ilmaga tahetakse ja viitsitakse õues tegutseda. Veidigi soojema ilma puhul on
kõikvõimalike tegevuspaikade (põgenemistubadest male- ja maalimiskohtadeni)
sisseseadmine Eestimaa elanikele ainult rõõmuks. Majainimesed ei kaota midagi, kui ehitised
päris linnasüdamesse ei paljune. Kordan ettepanekut: ootame suurrajatistega, kuni on selge,
et uued viirustüved, kliimamuutus ja ülerahvastatus ei muuda tänaseid võite homseks
nuhtluseks! Seni tegutseme siinse loomupärase ujedusega hästi kokku sobivalt pisiketes
rühmades.
Kes on nii jõukas, et lubada endale elukohta Tähepargis, suudab tõenäoliselt ka mujalt (ning
mujale) kultuuri nautima tulla-minna, ent Ihaste või Aardla poolt pole vast suurt vahet, kas
liikuda Kesklinna või hoopis Lõunakeskusse. Pealegi saab olemasolevat kohendada ja
sobitada. Viiruse tõttu on aeg mõelda kaubanduskogemuste rakendamisele ka mujal: võimalus
osta virtuaalseid muuseumi-, ja kultuurituure, õppe- ning huvitegevusi.
23
Lõpetuseks. Aastal 2024 oleme Euroopa Kultuuripealinn. Indrek Hirv ütleb: „Mõni otsus
suurem on, kui elu.” Kas me tahame jääda meelde kui linn, kus on ruumi, valgust ja rahu? Või
on meile oluline omada paari lisahoonet? Norra kunstnik Edvard Munch olla südamest
vihanud meest, kes selle koha täis ehitas, kust Karl Johanilt meri paistis – ärge pange kinni
ilusaid vaateid, mitte veel, mitte nüüd! Kas tahame olla rumalad lapsed, kes uue lelu ihas vana
õue unustavad ning alles õhtul aru saavad, et vilkuvad tuled ja päris koera moodi haukumine
ei asenda kaisukutsa pehmet sametkarva? Kas tahame oma ainsa hea sõjasaagi lõhkuda, et
aimuvast kliimakatastroofist, viirusest, saastest ja ressursipuudusest hoolimata ärimehi
õnnelikuks teha, põhjenduseks kultuuriasutuste ja -inimeste vajadused, kes sellest tehingust
võib-olla suurt ei võidagi? Elu toob uusi võimalusi. Miks teha uut lõbustusparki? Ootame
veidi ja võtame eeskujuks parem koduvana, kes armastas vaikust! Lugege, ja saate teada!
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et koostöös erinevate spetsialistide ja kodanikega on linn kaalunud erinevaid võimalikke viise
kesklinna elavdamiseks ning tugeva linnasüdame arendamiseks koos rohealade elurikkuse
suurendamisega. Vanemuise tn 1 kinnistule on nii üldplaneeringu kui ka teiste linna
arengudokumentide järgi ette nähtud rajada südalinna kultuurikeskus. Sealjuures kehtib
üldplaneeringus tingimus, et vähemalt pool pargialast peab säilima rohealana. Südalinna
kultuurikeskuse näol on tegemist olulise kultuurihoonega, kuhu kavandatakse kaasaegsed
võimalused Tartu linnaraamatukogule ja Tartu kunstimuuseumile. Täiendavalt on hoonesse
ette nähtud ruumid erinevateks üritusteks ja vaba aja tegevusteks. Selleks, et tagada parim
kättesaadavus niivõrd olulisele asutusele ning tugevdada kesklinna tervikuna, on Vanemuise
tn 1 kinnistu parim võimalik koht kultuurikeskuse rajamiseks. Hoone täpsem asukoht, kuju ja
arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub
Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka
elurikkama haljastuse kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks
ning tugevdada sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Toome täiendavalt esile,
et ka kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse
üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab
linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku
tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet nii
elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena. Koos südalinna kultuurikeskusega soovitakse
suurendada ala elurikkuse osakaalu. Lõplik lahendus ja viisid, kuidas suurendada rohealade
kvaliteeti ning ka rohealade sidusust, mis täna on Vabaduse pst näol katkestatud Küüni tn ja
Emajõe vahelisel alal, selguvad edasiste protsesside käigus. Täiendavat infot südalinna
kultuurikeskuse kavandamise kohta saab: www.tartu.ee/sudalinna-kultuurikeskus
Eesti Rohelise Liikumise arvamus: Globaalse kliimakriisi ja elurikkuse katastroofilise
vähenemise tingimustes keskendume käesoleval avalikustamisel vaid
linnarohelust puudutavale. Linnaroheluse roll ja olemus tuleb ümber defineerida ja selle
säilitamise ja laiendamise nimel seni tavaks olnuga võrreldes palju resoluutsemalt tegutseda.
Ettepanekud:
1. Taastada kogu tänase kesklinna pargi ala planeeringus roheala (H)
juhtotstarbega ehk jätta see pargiks.
Põhjendus: Sisuliselt iga vähegi kaasaegne Tartu arengudokument rõhutab rohealade ja
rohevõrgustike olulisust ja pole hilja parandada varasema üldplaneeringu viga võimaldada
parki ehitamist. Näiteks läheb üldplaneeringu eskiis siin vastuollu 1999.a. vastu võetud
Tartu Agendaga (nt 4.1.1. "Eri aegadel on planeeritud ja rajatud Tartu maine ja meeldivuse
teine alustala - Tartu rohelus: Toomemäe park, kesklinna pargid ja haljasalad, praeguste
äärelinnade (endiste mõisasüdamete) pargid ja puiesteed, mis on tartlaste puhkuse ja
24
meeldivuse allikas ning Tartu turistliku külgetõmbejõu üks alus. Selle üliväärtusliku,
tartlaste ja Tartu külaliste kõrgelt hinnatud pärandi hoidmine ja selle pakutavate
puhkevõimaluste säilitamine ning paremaks muutmine, vanade parkide taastamine nende
väärikuses (Raadi jt) ning uute puhkealade loomine Emajõe kallastele on tartlaste selgesti
väljenduv soov, millega tuleb arvestada nii üld- kui detailplaneeringute koostamisel ja
projekteerimistingimuste väljaandmisel. Linnalooduse säilitamine mitmekesisena nõuab
planeerijate ja projekteerijate ning tartlaste keskkonnahoidlikku käitumist."). Suisa
kurioosselt läheks poole pargi asendamine hoonega vastuolusse ka käesoleva
üldplaneeringu enda põhiprintsiipidega (nt11.1 "Planeeringuüheks ülesandeks on ühtse,
katkematu ja hästi toimiva rohe- ja puhkealade võrgustiku arendamine linnas. Võrgustiku
põhialuseks on avalikult kasutatavad haljasmaad ning haljasmaad, mis asuvad elamute,
sotsiaal-, äri- ja teenindushoonete maal. Rohevõrgustiku säilimine tagab elurikkuse ja
bioloogilise mitmekesisuse, pehmendab kliimamuutustest tingitud mõjusid ning rikastab
linnakeskkonda loodusväärtustega."). Vajadusel saab SÜKU ehitada otse naaberkrundile,
Vabaduse pst asemele (loe ERL ettepanekut nr 5) või nt Riia mnt, Ülikooli, Uueturu ja
Küüni tänavate vahelisele haljasalale (loe ERL ettepanekut nr 4) või sellele algselt
plaanitud asukohta praeguses Magistri tn parklas.
2. Taastada Sanatooriumi pargi läänepoolse osa juhtotstarbena roheala (H) praeguse
väikeelamu maa-ala (EV) asemel.
Põhjendus: Sanatooriumi park on täies elujõus puistuga liigirikas, loodusliku ilmega
terviklik park, mille lõhkumine elamuehituse huvides oleks kliimakriisi ja elurikkuse
katastroofilise vähenemise tingimustes barbaarne. Õnneks pole asjassepuutuvate
kinnistute omanikud pikkade aastate vältel soovinud oma maal koppa maasse lüüa ja park
on võimalik tervikuna säilitada, ostes ta vajadusel munitsipaalomandisse.
3. Muuta Ihastes kogu Hipodroomi 4 kinnistul asuva metsaala juhtotstarve kogu ulatuses
tagasi rohealaks (H).
Põhjendus: Vaatamata detailplaneeringu kinnitamisele ja kehtivale kohtulahendile pole
kinnistul õnneks ehitustöid alustatud ja pole hilja see kaitsealuste liikidega ja rekreatsiooni
jaoks oluline ala säilitada Ihaste linnaosa jaoks olulise metsana.
4. Kaaluda Riia mnt, Ülikooli, Uueturu ja Küüni tänavate vahelise roheala (H) juhtotstarbe
muutmist ühiskondliku hoone maa-alaks (ÜH), kui peaks olema otstarbekas sinna rajada
SÜKU.
Põhjendus: Riia mnt, Ülikooli, Uueturu ja Küüni tänavate vahelise roheala väärtus
rohekoridori osana on väiksem, kui keskpargi oma. Kui linnavalitsus soovib SÜKUt
ilmtingimata roheala asemele ehitada, siis oleks selle asukoha ohverdamine mõistlikum
kui poole keskpargi hävitamine.
5. Muuta Vabaduse pst juhtotstarve Uueturu ja Gildi tänavate vahelises lõigus tänava maa-
alast (LT) rohealaks (H), vajadusel Uueturu ja Raekoja platsil ka ühiskondliku hoone maa-
alaks (ÜH), kui peaks olema otstarbekas sinna SÜKU rajada.
Põhjendus: Vanalinna poolt küljest on jalakäijate ja kergliiklejate juurdepääs Emajõele
takistatud laia tänava, Vabaduse puiestee poolt. Iseäranis Uueturu ja Raekoja platsi
vahelisel lõigul on tänav priiskavalt ja tarbetult lai. Praeguse asfaltplatsi asemel
väärtustaks kesklinna seal palju paremini kas roheala atraktiivsete puhkealade ja
välikohvikutega, mis moodustaks ühtlasi olulise lisa jõeäärsele rohekoridorile.
Autokasutust on kesklinnas mõistlik vähendada (sõltumata kasutatavast kütusest),
vajadusel võib Vabaduse puiesteel säilitada läbipääsu ühistranspordile. Alternatiivina
saaks kaaluda tänase Vabaduse pst asemele Uueturu ja Raekoja platsi vahelises lõigus
SÜKU rajamist.
6. Muuta Tähe tänava juhtostarve Pargi ja Eha tänavate vahelises lõigus tänava maa-alast
(LT) rohealaks (H).
25
Põhjendus: Kliimakriisi valguses tuleb hakata läbimõeldult ja samm-sammult andma
tänast autode infrastruktuuri kergliiklejate kasutusse. Väljapakutud Tähe tänava lõigul
mootorsõidukite liikluse lõpetamine ja sinna tänapäevase roheala kujundamine koos
suvekuumuse eest varju andma kõrghaljastuse ja välikohvikutega aitaks välja kujundada
sinna atraktiivse Karlova värava. Projekti õnnestumise korral saaks roheala hiljem piki
Tähe tänavat pikendada.
7. Kustutada planeeringust Ülejõe linnaosas Baptisti kalmistu ja Aruküla tee uushoonete
vahele planeeritud kohaliku jaotustänava lõik, mis tõuseks alt Ujula tänavalt Põllu
tänavani.
Põhjendus: Autoliikluse lubamine sellele lühikesele lõigule tekitaks ülimalt ohtliku
olukorra, sest ristuks väga aktiivses kasutuses oleva kergliiklusteega, kus mäest laskuvad
suurel kiirusel nt rulluisutajad, rullsuusatajad või lapsed jalgratastel. Lisaks on antud
kohas kõrguste vahe sõidutee rajamiseks liialt suur ning puudub ka sisuline vajadus tee
järgi, kuna ühendus on Ujula ja Puiestee tänavate vahel on olemas vahetus naabruses
planeeritud kõrvaltänava näol Kalmistu paljandi vahel.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas võtnudmittearvestava seisukoha selgitades,
et:
1. Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud
muuhulgas üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade
planeerimisel nende kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust.
Samuti arvestab linn Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu
linnakeskuse regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut,
selle tihendamist ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse
muuhulgas ka kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud
eesmärkide täitmiseks tuleb leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad.
Selgitame, et südalinna kultuurikeskuse kavandamisel Vanemuise tn 1 kinnistul kehtib
täiendav tingimus, et vähemalt pool kinnistust peab säilima rohealana. Täiendavalt
märgime, et arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni tänavast Emajõeni, mis tähendab, et
kogu ala tuleb läbi kavandada tervikliku avaliku ruumina, sealjuures tuleb pöörata olulist
tähelepanu rohealade elurikkuse suurendamisele. Kavandades südalinna kultuurikeskus
parimasse võimalikku kohta täidame me nii üldplaneeringu eesmärke kui ka tuleme toime
kliimaeesmärkidega kõige paremini, sest tänu valitud asukohale on oluline kultuuriasutus
kõige lihtsamini kättesaadav jalgsi, rattaga ja ühistranspordiga. Toome täiendavalt esile,
et kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruandes tunnustatakse
üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna elavana hoidmine, mis võimaldab
linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii funktsionaalset kui ka hoonestuslikku
tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade suurusest olulisem nende kvaliteet
nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena.
2. Mitte arvestada. Olemasolev Raja park on linna hinnangul piisava suurusega. Olles
osalisel kujundatud pargina, osaliselt metsapargina, kus on mitmerindeline looduskooslus,
võimaldab park paljusid ökosüsteemi teenuseid. Linn ei leia, et eraomandis ja planeeritud
elamumaa peaks jääma hoonestamata, küll aga tuleb planeeringu elluviimisel leida uus,
loodust säästvam lähenemine seal säilunud kõrghaljastusele.
3. Mitte arvestada. Üldplaneering on kooskõlas Tartu Linnavolikogu poolt kehtestatud
11.06.2020 detailplaneeringuga. Planeering on kooskõlas linna ruumilise arengu
põhimõtetega ja on koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega. Ka
kehtiv üldplaneering näeb antud krundil osaliselt ette elamumaa. Tartu
maakonnaplaneeringus on alal ette nähtud osaliselt roheala säilimine (hetkel
väärtuslikuma taimestikuga piirkonnas) ja osaliselt väikeelamute rajamine, et tihendada ja
26
efektiivsemalt kasutada tiheasustusala linnaruumi. Koostatud oli keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnangus on jõutud järeldusele, et planeeringu
käigus on potentsiaalselt olulistele keskkonnamõjudele tähelepanu pööratud ning läbi
viidud vajalikus mahus keskkonnauuringud. Võrreldes olemasoleva olukorraga on
maastiku muutus planeeringuala väljaarendamisel märgatav, kuid seda ei saa pidada
ebasoodsaks mõjuks KeHJS mõistes, kuna detailplaneeringuga kavandatav vastab
funktsionaalselt piirkonnas seni levinud maakasutusele ning planeeringu lahendus
arvestab ka ümbritsevate alade (hoonestuse) iseloomuga. Detailplaneeringu lahenduses on
elamukruntide kavandamisel lähtutud väärtusliku männimetsa ja looduskaitsealuste
taimede säilitamise aga ka avalikku kasutusse määratava puhkeala linnale omandamise
vajadusest. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada
tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada
ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringule on koostatud
seaduse kohane eelhinnang, et täiendavalt kontrollida potentsiaalselt
oluliste keskkonnaaspektidega arvestamist. Keskkonnaamet on planeeringu
kooskõlastanud. Alale kehtestatud detailplaneeringu ellu viimisele on kinnistute omanikul
õiguspärane ootus. Planeerimisel tuleb tasakaalustatult arvestada erinevaid huve ja
väärtusi. Linn leiab, et rohealaks jäetud maa-ala on piisavas ulatuses, et tagada isikute
võimalused puhke- ja virgestusega tegelemiseks.
4. Mitte arvestada. Ala hoonestamisest loobuti Kesklinna üldplaneeringu menetluse käigus
arutelude tulemusena. Linlased pidasid oluliseks Teatrist avanevat vaadet aga ka ala
diagonaaliti läbitavust roheluses. Ala jääks kultuurikeskusele väikseks, sest paljud
avalikud ruumid peavad asuma esimesel korrusel.
5. Mitte arvestada. Vabaduse puiesteele täiendava haljastuse loomine ning liiklusele
mõeldud ruumi vähendamine on võimalik ka praeguse transpordimaa maakasutuse korral.
Südalinna kultuurikeskuse arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni tänavast Emajõeni,
Hoone täpsem asukoht, kuju ja arhitektuurne lahendus leitakse rahvusvahelise
arhitektuurivõistlusega ning võistlusala ulatub Küüni tänavast Emajõeni. Võistluse
eesmärk on lisaks hoonele leida parimad lahendused ka elurikkama haljastuse
kavandamiseks, muuta Vabaduse pst meeldivaks avaliku ruumi osaks ning tugevdada
sidusat linnaruumi Emajõe ja Küüni tn vahelisel alal. Kultuurikeskuse kavandamine
ajaloolisele tänavamaa koridorile ei ole linnaehituslikult põhjendatud ning on vastuolus
muinsuskaitseala ja kontaktvööndi põhimõtetega väärtustada kujunenud ja säilinud
linnaehituslikku struktuuri ja asustusmustrit, sh tänava- ja ehitusjooni.
6. Mitte arvestada. Nimetatud tänavalõik on kõrvaltänavana oluline tänav, kuhu on
kavandatud jalgrattateede põhivõrgu rajamine. Linn ei likvideeri tänavat ega muuda
tänava klassi (olemasolev kõrvaltänav), kuna see tagab ka tulevikus linna
transpordivõrgustiku funktsioneerimine. Tänavalõik on määratud üldplaneeringus I kassi
aktiivsusega tänavaks, mille kujundamine kõiki kaasavaks avalikuks ruumiks on
esmatähtis. Tänaval peab olema tunduvalt rohkem panustatud istumisvõimalustesse,
taskuparkide või muude puhkekohtade lahendustesse.
7. Ujula tänava ja Aruküla tee ühendamine on kavandatud jalgrattakasutajate ja jalakäijate
teest eritasandilisena.
Andrus Rehemaa arvamus: Saadan enda ettepanekud. Kirjaga on kaasas ka kunagi kesklinna
üldplaneeringu tegemise ajal kirjutatud artikkel Tartu ajaloolisest tänavavõrgust, mille sisu
palun arvestada vastavate ettepanekute põhjenduse juures.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Ükski esitatud ettepanekutest ei taotle
teatud hetke taastamist ajaloos. See on muidugi mõista võimatu, kuna hõlmab endas kogu
27
tolle ajahetke reaalsust. Küll aga on võimalik uuesti esile tõsta teatud väljavalitud väärtusi,
mis on vahepeal kadunud, enamasti konkreetsete inimlike otsuste ja valikute tõttu. Füüsilisi
linnaruumilisi ajaloolisi väärtusi, mida ei saa samaväärselt uue loominguga asendada, on
teatud piirini võimalik taasluua. Ettepanekute tegemise mõte ongi see, et nende asendamatute
ajalooliste linnaruumiliste väärtustega arvestataks kaasaegsetes ja tulevikku suunatud
visioonides.
1. Holmi parki Emajõe vasakkaldal Narva maantee ja Raatuse tänava vahel uushoonestuse
planeerimisel arvestada ajaloolise kvartali- ja krundistruktuuriga. Taastatakse ajaloolise
Holmi tänava siht ja tänavaala algsetes mõõtmetes ning sellele antakse ametlik tänavastaatus
ja nimi.
Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta vaadake palun lisatud
artiklit. Ülejõe kesklinna osa ajaloolise linnaruumi identiteedi kandjana on iseäranis
silmapaistev Holmi tänav, mis nii oma asendilt kui linnaelu ajaloo seisukohalt on eriline.
Holmi tänav on Tartu linnaruumi ajaloos iseloomulik ja meeldejääv avaliku ruumi osa, millel
on linnaruumis võime tekitada nt. norra arhitekti Christian Norberg-Schulzi kirjeldatud genius
loci ehk n.-ö. tähendusliku kohatunde fenomeni. Ja seda lisaks oma linnaplaneeringuliselt
erilisele asendile just oma ajaloolist järjepidevust kandva tähendusega, mida ei saa asendada
ükski uus teedevõrguplaneering samas kohas. Holmi tänaval oli oluline roll olla ühenduslüli
kesklinna kahe poole teedevõrgu vahel ja sel on selleks potentsiaali ka nüüd. Kui taastada ka
Holmi silla kohal kergliiklussild saab Holmi tänavast loogiline osa Tartu ühest kesksest
kergliiklusteest.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Holmi tänava taastamise ettepanek ei
ole kuidagi seotud mõttega, et see võtaks endale Narva mnt ja Võidu silla sihiga võrreldava
koha linna liiklusskeemis. Tänavasihi linnaajalooline väärtus ei ole vähenenud seoses sellega,
et ümbritsevate kvartalite kasutus on muutunud. Tänavasihi kadumise põhjus ise oli piirkonna
ümberkujundamine sajanditepikkuse linnaehitusliku kujunemise ajalooga mitte arvestades.
Holmi tänava siht võetaks tänapäeval kasutusse pigem kvartalisisese eelkõige kergliiklusele
mõeldud tänavana, mis on sobiv lisandus olemasolevale linnaehituslikule olukorrale. Kui
ajaloolise tänava alal planeeritakse ruumi uuesti ja tänava taastamist otseselt mingi väga
oluline põhjus ei takista, siis on lihtsalt kultuurne ning linnaruumile sisulist sügavust lisav ja
kohavaimu suurendav seda teha. Üldplaneeringus oleks vaja kvartalikirjelduses vähemasti
ajaloolise tänavasihi olemasolu kirjeldada ja sellega edasisel planeerimisel arvestamist selgelt
soovitada.
2. Keskpargis taastada ajalooline Kauba tänav oma algses asukohas ja mõõtmetes ning sellele
anda ametlik tänavastaatus ja nimi. Tänavaalale ei ole lubatud ehitada ega seda ehitistega
katta. Põhjendus: Kauba tänav on vanalinna kõrvale kerkinud ajaloolise uue kesklinna üks
keskseid tänavaid, mis teenis ka Vallikraavi tänava sihi Emajõeni pikendamise funktsiooni.
Vabaduse puiestee äärse pika kvartali kaheks lahutajana on Kauba tänaval oluline roll selle
kesklinna piirkonna liikumisteedes ja Barclay platsi ja Küüni tänava jõeäärega sidumisel.
Lisapõhjendus ettepanekutele 1 ja 2: Holmi ja Kauba tänava taastamine on otsustatud
vastavate kvartalite ümberplaneerimisel Tartu kesklinna üldplaneeringu avaliku arutelu
tulemusena. Kesklinna üldplaneeringu avaliku arutelu tulemusel tehtud sellekohane otsus on
fikseeritud Tartu linnavalitsuse korralduses nr. 107, 04.02.2016 „Seisukoha võtmine Tartu
kesklinna üldplaneeringu avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ja vastuväidete
osas ning üldplaneeringu avaliku arutelu aja ning koha määramine“: „Laekunud
28
ettepanekutest lähtuvalt otsustati muuta planeeringulahendust ja taastada
kergliiklustänavatena ajaloolised Kauba ja Holmi tänavad, jätta hoonestamata Kaubamaja ja
Vanemuise teatri vaheline haljasala, lisada Kaarsilla ja Võidu silla vahelisele alale Holmi
kesklinnaga siduv täiendav kergliiklussild, lisada planeeringusse lisaks hoonete
kõrguspiirangule ka minimaalne korruselisus. Arvestades enam rohelisuse säilitamise
põhimõttega, võeti seisukoht, et Holmi parki näidatud hoonestusala siseselt võib hoonestus
hõlmata kogu pindalast kuni 70 protsenti ja markeerida tuleb ajaloolise Holmi tänava joon.“
Samuti on Holmi ja Kauba tänava taastamise ettepanekuga arvestamine fikseeritud
eelmainitud korralduse lisas. Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta
vaadake palun kirjale lisatud artiklit, mida palun arvestada ettepanekuid põhjendava tekstina.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Üldplaneeringus oleks vaja
kvartalikirjelduses vähemasti ajaloolise tänavasihi olemasolu kirjeldada ja sellega edasisel
planeerimisel arvestamist selgelt soovitada.
3. Uus kergliiklussild rajada ajaloolisele sillakohale Uueturu tänava otsa ja ajaloolise Holmi
tänava otsa vahel. Põhjendus: Koos taastatud Holmi tänava sihiga moodustab see hädavajaliku
ühendava osa kesksest linna kergliiklusteest, mis ühendab Ülejõe ja Raadi koos Eesti Rahva
Muuseumiga Roosi tn. promenaadi, Holmi tänava, Uueturu tänava, Vanemuise tänava ja üle
raudtee planeeritud kergliiklussilla kaudu Maarjamõisa ülikoolilinnakuga.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Sellisel juhul võiks üldplaneeringu
kaardil ka selle silla rajamise võimalus ära märkida.
4. II maailmasõjas hävinud hoonestusega kvartalites võtta uute detailplaneeringute
koostamisel võimalikult palju arvesse ajaloolist krundistruktuuri ja ajaloolisi krundipiire.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Märge lisada sobivasse kohta
üldplaneeringu seletuskirja. Veel parem kui üldmärkena kõigi asjassepuutuvate kvartalite
kirjeldustesse.
7. Loobuda praeguse parkla alale Vabaduse pst ja Magistri tn vahel parkimismaja ehitamisest.
Mitte vähendada selle jaoks Emajõe kalda ehituskeeluvööndit. Põhjendus: Vanalinna
mitmekordse parkimismaja ehitamine on vastuolus autoliikluse vähendamise sooviga
piirkonnas. Tartu kehtivas üldplaneeringus põhjendatakse seda nii: „Autoliikluse kasvu tuleb
vältida, sest vibratsioon ja heitgaasid mõjuvad halvasti vanadele hoonetele. Eelistatud on
jalakäijad ja inimjõul liikuvad sõidukid. Seetõttu ei tohi rajada uusi autoteid, küll aga võib
muuta olemasolevaid autoteid jalakäiguteedeks.“ (5.2.2.14) Linnaplaneerimise kogemus
näitab, et sõidukitele ruumi ja kasutusmugavust juurde tekitades ainult kasvatab nende hulka.
See on aga otseses vastuolus sooviga ühendada paremini Raekoja plats jõega
Korrusparkla on ette nähtud rajada ajaloolise Lihaturu platsi peale, kus pole kunagi varem
püsivat hoonestust olnud. 1930-ndate lõpus kujundati sellest koos Politseiplatsiga haljasala.
Seega on Lihaturu plats osa väärtuslikust ajaloolisest tänavate ja platside võrgustikust, mis
tuleb igal juhul säilitada vastavalt Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusele (§6, lõige
2, punkt 1: vanalinna ajalooliselt väljakujunenud hoonestusstruktuuri ning linnaruumi
elementide (katusemaastik, tänavaseinad ja tänavaruum, hoonetegrupid, hooned ja
hooneosad, tänavad, väljakud, haljasalad, aiad, hoovid jms) säilitamine ja vajadusel nende
terviklikkuse taastamine ajalooliste andmete alusel;). Plats on käsitletav ka haljasalana, kuna
pärast avalihaturu kolimist turuhoonesse see selliseks kujundati. Ajaloolise haljasalana võib
29
Lihaturu platsi käsitleda hoolimata sellest, et Nõukogude aja ja taastatud Eesti vabariigi aja
jooksul haljastust järk-järgult vähendati, eriti viimase rekonstrueerimise käigus, mil
parkimisfunktsiooni laiendati. Ajaloolisele haljasalale ehitamise keelab kehtiva
üldplaneeringu punkt 5.2.1.10.: „Hoonestada ei tohi avalikke ja poolavalikke ajaloolisi
haljasalasid ja aedu“.
Lihaturu platsi hoonestamine rikuks ka ajalooliste fassaadide vaadeldavuse tagamise
põhimõtet, kuna praeguse Magistri tänava äärne hoonestus on ehitatud arvestades nendeesist
ajaloolist väljakut ja on seega mõeldud olema vaadeldavad ka kaugemalt, Emajõe äärest.
Teen ettepaneku loobuda maapealse parkimismaja ehitamisest ja mõtestada vanalinna
parkimisvajadus ringi, kasutades lähedalolevaid vähemtundlikumaid alasid.
Üldplaneeringu eelnõu tekstis põhjendatakse vääralt ka Emajõe kalda ehituskeeluvööndi
vähendamise taotlust sellel alal: „Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud
ajalooliselt hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse
tagamise eesmärgist peab linn vajalikuks järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava
perimeetril. Taotletav vähendamise ala on tugeva inimmõjuga ja olnud ajalooliselt
hoonestatud. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise
eesmärkidest soovib linn järgida kohustuslikku ajaloolist ehitusjoont tänava perimeetril.“ (lk
142) Lihaturg ei ole ajalooliselt hoonestatud olnud ja ajaloolist ehitusjoont järgib praegune
hoonestus. Lähtudes linnaehituslikest ja linnaruumi ajaloolise järjepidevuse tagamise
eesmärkidest ei tohi parkimismaja sellesse kohta ehitada ja ajaloolist Lihaturu platsi
hoonestada.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Parkimismaja asemel mingi muu hoone
ehitamine on kindlasti parem variant, aga ma ei näe siiski ammendavaid põhjendusi
ajalooliselt hoonestamata vanalinna turuplatsi täisehitamiseks hoonega, millel pole just
erakordselt olulist funktsiooni ja mida kuhugi mujale sellisel kujul ei saaks teha.
Ehituskeeluvööndi vähendamise põhjendus on siiski linnaehituse ajaloo vaates vigane ja
eksitav. Selgelt tuleks välja öelda, et ajaloolist põhjendust selle koha hoonestamiseks pole ja
seda teisiti põhjendada, kas või siis sooviga luua uus ehitusjoon.
8. Koos raamatukoguhoone/kunstimuuseumi uue hoone ehitamisega Keskparki taastada
ajalooline Kauba tänav oma algses asukohas ja mõõtmetes ning sellele anda ametlik
tänavastaatus ja nimi. Tänavaalale ei ole lubatud ehitada ega seda ehitistega katta. Parki
taasehitada ajaloolise kaubahoovi välisperimeetri sammastik koos karniiside ja ehisviiludega.
Põhjendus: Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta vaadake palun lisatud
artiklit. Kauba tänav on vanalinna kõrvale kerkinud ajaloolise uue kesklinna üks keskseid
tänavaid, mis teenis ka Vallikraavi tänava sihi Emajõeni pikendamise funktsiooni. Vabaduse
puiestee äärse pika kvartali kaheks lahutajana on Kauba tänaval oluline roll selle kesklinna
piirkonna liikumisteedes ja Barclay platsi ja Küüni tänava jõeäärega sidumisel.
Kaubahoov oli Tartu üks tuntumaid ja silmapaistvamaid ehitisi, Tartu klassitsismi märgilisi
näiteid, mis oma markantse sammastikuga andis põhjust Tartu hüüdnime Emajõe Ateena
kinnistumisele. Kaubahoovi linnaehituslik väärtus peitub põhiliselt tema nelja külje
sammasfassaadide tekitatud vaadetes ning sammaskäigu tänavaruumi kasutust täiendavas
funktsioonis. Piirdudes sammaskäigu taastamisega, on võimalik krundi sisemust vajadusel
kasutada uue funktsiooniga hooneosa rajamiseks või jätta sammastiku sisemus pargi-
/väljakualaks ning rajada plaanisolev kultuurihoone Kauba tänavast lõuna poole.
30
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Üldplaneeringus oleks vaja
kvartalikirjelduses vähemasti ajaloolise tänavasihi olemasolu kirjeldada ja sellega edasisel
planeerimisel arvestamist selgelt soovitada. Samuti mainida hävinud kaubahoovi kui
linnaehituslikult märgilise hoone paiknemist selles kvartalis.
9. Ülejõe kesklinna ossa uushoonestuse planeerimisel arvestada ajaloolise kvartali- ja
krundistruktuuriga. Taastatakse ajaloolise Holmi tänava siht ja tänavaala algsetes mõõtmetes
ning sellele antakse ametlik tänavastaatus ja nimi. Raatuse tänava lõunaküljel säilitatakse
hoonestamata ajaloolise Heinaturu ala ning kujundatakse sellest kaasaegne linnaväljak ning
antakse sellele ametlik väljakustaatus ja nimi. Taastatakse Hobuse tänava siht ja tänavaala
ajaloolistes mõõtmetes ning antakse sellele ametlik tänavastaatus ja nimi. Põhjendus:
Ajaloolise tänavavõrgu olulisuse üldise põhjenduse kohta vaadake palun lisatud artiklit.
Kõik kolm loetletud avaliku ruumi elementi on koos Raatuse tänavaga Ülejõe kesklinna osa
ajaloolise linnaruumi identiteedi kandjad. Iseäranis silmapaistev on Holmi tänav, mis nii oma
asendilt kui linnaelu ajaloo seisukohalt on eriline. Holmi tänav on Tartu linnaruumi ajaloos
iseloomulik ja meeldejääv avaliku ruumi osa, millel on linnaruumis võime tekitada nt norra
arhitekti Christian Norberg-Schulzi kirjeldatud genius loci ehk n.-ö. tähendusliku kohatunde
fenomeni. Ja seda lisaks oma linnaplaneeringuliselt erilisele asendile just oma ajaloolist
järjepidevust kandva tähendusega, mida ei saa asendada ükski uus teedevõrguplaneering
samas kohas. Holmi tänaval oli oluline roll olla ühenduslüli kesklinna kahe poole teedevõrgu
vahel ja sel on selleks potentsiaali ka nüüd. Taastades ka Holmi silla kohal kergliiklussilla
saab Holmi tänavast loogiline osa Tartu ühest kesksest kergliiklusteest. Heinaturg on osa
ajaloolisest Emajõe-äärsest turuplatside võrgustikust, mille alade ehitistest vabana hoidmine
on tähtis linnaruumilise mälu talletajana. Lisaks annavad need põhjendatult ehitistest vabana
hoitavad alad ka hea võimaluse uues funktsioonis kaasaegse linnaväljakuna kasutuselevõttu.
Heinaturg asub selleks eriti heas kohas, vanalinna ja Ülejõed ühendava silla otsas, otse
Raekoja platsilt üle jõe. Väljaku Holmi kvartalite poolse külje hoonestamine ajaloolisel joonel
lubab väljakule tekitada ka aktiivse kasutusega hoonefrondi. Hobuse tänav on juba praegu
Treffneri monumendi juures eeskujuna osaliselt tähistatud, kuid pargiruumis esiletoomiseks
oleks vajalik taastada ka sellest Narva mnt. poole jääv lõik enamana kui pargitee. Tänav on
tähtis eriti kultuuriajaloolises mõttes kui Hugo Treffneri kooli esimene asukoht. Lisaks on ta
üks otsestest ühendusteedest linnamuuseumiesiselt Emajõe promenaadi peale.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Vaadake põhjendusi Holmi ja Kauba
tänava punktides. Ettepanek ei taotle üks-ühele tänavaelementide koopiana taastamist, vaid
põhimõttelist ajalooliselt järjepidevalt väljakujunenud tänavavõrgustiku jälgimist. Teise
maailmasõja järgsed muudatused Tartu kesklinna tänavavõrgus olid paljuski juhuslikud ega
olnud linnaehitusliku järjepideva arenguga põhjendatud. Linnaehitusliku olukorra ja elanike
arvu muutumine on loomulik, aga see ei põhjenda kuidagi ajalooliste tänavasihtide taastamise
ja nendele praegu sobiva funktsiooni andmise võimatust nendes kohtades. Valdav osa
ajaloolistest tänavasihtidest on ju alles ja funktsioneerivad ka tänases linnaruumis.
10. Luua miljööväärtuslik ala Ülejõe kaguossa, mis hõlmaks Uue, Pärna, Pika, Paju ja Anne
tänava tänavaäärset ajaloolist hoonestust. Põhjendus: Ülejõe kaguosa Uue, Pärna, Pika, Paju
ja Anne tänava tänavaäärne ajalooline hoonestus on veel viimane säilinud osa ajaloolise
Ülejõe lihtsamast n-ö agulihoonestusest. Kuigi II maailmasõjas see hoonestus valdavalt säilis,
siis viimaste aastakümnete jooksul on suurem osa sellest lammutatud, nt Fortuuna, Põik ja
Pikal tänaval. Piirkonna säilinud ajaloolise hoonestusega tänavaruum on praegu veel
iseloomulikuks näiteks XIX sajandi lõpu ja XX sajandi alguse Tartu vaesema elanikkonna
31
linnakeskkonnast. Miljööväärtuslik ala aitaks seda hoonestust ja linnaehituslikku olemust
väärtustada ja aitaks omanikel renoveerimiseks saada infot ja võimaluse taotleda
restaureerimistoetust. Miljööala peaks hõlmama ka selle piirkonna asustusajaloos keskset
pärmivabriku kompleksi, mis aitaks sealseid hooneid praeguste omanike silmis väärtustada ja
suunaks neid nende suuremas mahus säilitamisele.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Jätan ettepaneku üles, sest antud
põhjendus on eluvõõras ja kohalikke olusid mitte tundev. Viide, et mainitud tänavate
ajaloolistel kruntidel ja hoonetes olevad eluruumid on vilets koht elamiseks on sealseid
koduomanikke alavääristav. Nendel tänavatel on paljudes lõikudes ajalooline
inimmõõtmeline miljöö säilinud ja seda tajutakse endiselt väärtuslikuna ning ka
linnaruumiliselt põhjendatumana kui nõukogude ajal kvartalite keskele vabaplaneeringuliselt
ehitatud korrusmaju. Sealjuures on ka ajalooliste majade hulgas suuremaid kivimaju, nt Pärna
tn 22 kahe täiskorruse ja mansardkorrusega puhasvuuktellisfassaadiga hoone. Kui miljööala
ei looda, siis tuleks üldplaneeringu seletuskirjas nende kvartalite ajaloolisele tänavaäärsele
hoonestusele viidata ja selle linnaruumilisi väärtusi kirjeldada.
13. Üldplaneeringus määrata potentsiaalsete trammiliinide marsruudid vastavalt tehtud
uuringule „Tartu linna kergrööbastranspordi teede määramine ning teostatavus- ja
tasuvusanalüüs“ (https://www.tartu.ee/en/node/12429). Põhjalikult on trammi Tartusse
sobivust ja vajalikkust põhjendatud sellessamas uuringus. Tramm on kahtlemata nüüdisaegse
linnatranspordi oluline osa, mida tõendavad mitmed viimastel kümnenditel Euroopa linnades
loodud ja taasloodud trammivõrgud. Trammiliini(de)l on selge potentsiaal olla arusaadava ja
hästikorraldatud ühistranspordi kese Tartus. Praeguses planeeringuteksti lause
„Trammiliinide rajamiseks ja sellega kaasnevate taristute ümberehitamise mahtu arvestades
on uue transpordiliigi efektiivsus ebaproportsionaalselt väike“ ei ole usutavalt põhjendatud.
Täiendus pärast Tartu Linnavalitsuselt saadud vastust: Trammitee konkreetse laiuse põhjuseks
toomine ei ole veenev. Uusi trammivõrke on Euroopas viimasel ajal rajatud paljudesse
ajaloolistesse linnadesse ja Tartu tänavavõrk ei ole kindlasti kitsam või ebasobivam. Pigem
on ikka küsimus selles, kas tänavaruumi senist kasutust ollakse valmis trammi vastu välja
vahetama. Üldplaneeringu teksti põhjendused trammi välja jätmiseks on võrreldes juba tehtud
trammivõrgu uuringutega nigelad ja võrreldes üldplaneeringu ülejäänud teksti tasemega
juhuslikud. Parem siis juba ausalt kirja panna, et seni kuni pole rohkem uuringuid ja arusaama
finantseerimisest ei ole praegu poliitilist julgust seda projekti ette võtta. Mitte tuua sisuliselt
kergelt ümberlükatavaid otsitud põhjendusi.
Lisaettepanekud:
14. Pika ja Raatuse tn joon. Teen ettepaneku mitte määrata nende tänavate ääres krunte
transpordimaaks võõrandamiseks. Välja arvatud juhul, kui seda tehakse trammitee
rajamiseks. Nende tänavate äärsed krundid ja tänavamaa on ajaloolistes mõõtmetes.
Kesklinnas ei ole põhjust seda liikluse jaoks laiendada v.a väga erandlikul juhul. Osaliselt
on säilinud ka ajalooline hoonestus, mille elanikele lahkumissurve peale panemine ei ole
õiglane. Jalakäijate ja jalgratturite olukorra parandamine on tänavaruumis võimalik
liiklusruumi ümberjaotamisega. Autoliiklusele lisaruumi andmine ei ole kooskõlas
üldplaneeringu põhieesmärkidega.
15. Määrata pärmivabriku kvartali hoonete tänavaäärsed fassaadid miljööväärtuslikuks. See
suunaks kvartali rekonstrueerimisel tähelepanu väärtuslikule tänavaruumile, suunaks
enamate fassaadide säilitamist kaaluma ja annaks juba detailplaneeringuga säilima
määratud fassaadidele teiste miljööväärtuslike hoonetega võrdsed ja selged tingimused.
32
16. Ülejõe ja Annelinna piir. Kuna nii Ülejõe kui Annelinna linnaosade piire muudetakse, siis
teen ettepaneku üle vaadata ka nende omavaheline piir. See jookseb praegu mööda Paju
tänavat, kuid see ei ole linnaajalooliselt ega järjest enam ka linnaehituslikult põhjendatud.
Ülejõe kagupoolse serva tänavate ja kvartalite võrk kujunes välja XIX sajandi esimesel
poolel ja jäi pea 150 aastaks samaks, kuni algas Annelinna ehitamine. Paju tänava mõlema
poole krundid ning Paju tänavast kagu poole jääv Uue ja Anne tänava vanemate hoonetega
osa on ajaloolise Ülejõe osad. Samuti oli Paju ja Papli tänava vahelises kvartalis ka Ülejõe
viimane hoonestatud tänav, Luha tänav. Suurimad muutused linnaosade piirialal on Paju
tänava alguses, kuhu on ehitatud Turusild ja sellest kahele poole Paju tänava äärde uued
ärihooned. Praegune linnaosa piir läheb keset Paju tänava sihti risti üle Turu silla
pealeminekutee ja uue hoonestuse vahelt läbi. Paju tänav on järjest rohkem kesklinlik,
nagu ülejäänud kesklinnaga piirnev Ülejõe. Teen ettepaneku nihutada Ülejõe ja Annelinna
piir ajalooliselt noore tänava, Papli tänava sihile. Papli tänavast edasi on Annelinnale
tüüpiline korrusmajadest koosnev hoonestus juba täiesti valdav. Sel juhul jääks kogu
ajalooline Ülejõe Ülejõe linnaosa piiridesse.
17. Kesklinna parkimisnormatiiv. Mulle tundub vastuoluline parkimisnormatiivide
rakendamise kirjeldus kahes erinevas seletuskirja osas. Põhipunktides parkimise kohta on
kirjutatud: „19.4.7. Uute hoonete rajamisel tagatakse parkimine üldjuhul kooskõlas
Standardiga EVS 843, juhul kui linnavolikogu või linnavalitsus ei ole määranud teisiti.
19.4.8. Standardis EVS 843 määratud parkimiskohtade normatiivi võib muuta, kui on
koostatud liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuring koos erinevate liikumisviisidega
juurdepääsetavuse võrdleva analüüsiga. Analüüsi tulemusest ja kinnistu ühendustegurist
erinevate ühiskondlike, äri-, puhke-, transpordiobjektidele ja teedevõrgustikule on
võimalik Standardiga EVS 843 määratud parkimisnormatiivist väiksema arvu
parkimiskohtade rajamine, kui on selge, et alternatiivsete liikumisviiside (jalakäimine,
jalgrattasõit, ühistransport) kasutajate hulk on piisavalt suur ja autode parkimiskohti ei ole
nii palju vaja.“ Seda lähenemist ma toetan. Samas on kaardil ala linnakeskuse
parkimisvöönd, mille kirjelduses on: „Linnakeskuse parkimisvöönd: Piirkond, kus
elutegevus on palju intensiivsem ja mitmekesisem kui ülejäänud linnaalal. Ühiskondlike
ehitiste ja elamute sõiduautode parkimisnormatiive tuleb linnakeskuse jaoks rakendada
suurima lubatud väärtusena.“ Siin justkui on kirjas, et kesklinnas tuleb igal juhul rajada
normi järgi eeldatav suurim arv parkimiskohti, kuigi just kesklinn on see ala, mille kohta
eelnevad erandeid võimaldavad punktid võiksid käia. Võimalik, et siin on mingi
nüansivahe, aga sel juhul tuleb seda paremini selgitada. Mina teen ettepaneku, et ka
kesklinnas oleks võimalik põhjendatult normatiivist vähem parkimiskohti rajada ja teatud
juhtudel peaks see olema ka soositud lähenemine.
18. Vabaduse puiestee ehitusjoon. Teen ettepaneku, et kui keskpargi kvartalite Vabaduse
puiestee äärset osa hoonestatakse, siis kasutatakse selleks ajaloolist ehitusjoont. See
tähendab seda, et kaubahoovi kvartali osas kuni Kauba tänava jooneni on see umbes samas
kohas, kus praegune tänavapiir. Sealt edasi nihkus ehitusjoon järk-järgult praeguse
Vabaduse puiestee alale, ning Söögiturg ahenes kuni Uueturu tänava jooneni. Sealt algav
Turu tänav oli selles küljes oluliselt kitsam kui praegu. Täpne praegusele Vabaduse
puiesteele ulatuv kvartali osa tuleb välja uurida kaevamistega. See läheb kokku ka sooviga
pargiala selles kvartalis rohkem säilitada ning Vabaduse puiestee inimmõõtmelisemaks
ümber planeerida. Seejuures ajalooliselt hoonestamata ala Vabaduse puiesteel, ajaloolisel
Söögiturul tuleb jätta hoonestamata.
19. Vanemuise esine Ülikooli ja Küüni tänava vaheline haljasala. Seda ajalooliselt
hoonestatud ala ei ole võimaliku hoonestusalana välja pakutud. Mäletan, et see oli
kesklinna üldplaneeringu koostamisel üks kompromissikoht kesklinna parkide ala osalise
hoonestamise väljapakkumisel. Sellele alale ei olnud siis ka otsest plaani välja pakkuda.
33
Leian, et seoses keskpargi ala hoonestamisele tekkinud suure vastuseisu ja
kultuurikeskuse südalinna planeerimisega, oleks esialgu ka see ala ehk mõistlik ühe
hoonestamisalternatiivina ja seega võimaliku kompromissina välja pakkuda. Haljasalana
on see kindlasti vähemväärtuslik ja terviklikuna pargina toimimise lootus väiksem. Oleks
võimalik otse välja öelda, et park asendatakse terviklikult hoonega. Samas asukoht on ka
siin väga keskne, Küüni tänava ääres. Linnaehituslikult oleks võimalik terviklikult
lahendada ka Vanemuise esine ala koos Ülikooli tänava lõiguga. Ka kesklinna maa-aluse
parkla jaoks võiks see ala olla sobivam, kuna asub otse Riia tänava ääres, mis on
põhimagistraal. Kvartali pindala on küll väiksem, aga siin saaks seda kompenseerida kogu
haljasala asendamise ja korruste arvuga. Samuti ei ole sellel alal olnud nii suure ajaloolise
väärtusega hooneid, nagu keskpargis ega nende jäänuseid. Igatahes sooviksin põhjendusi,
miks südalinna kultuurikeskuse projekti sellele alale kohandamine peaks võimatu olema.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepanekute osas võtnud osaliselt arvestava seisukoha
selgitades, et:
1. Mitte arvestada. Linnakeskkond on piirkonnas saanud uue lahenduse, endine Holmi tänav
on asendunud Narva mnt ja Võidu sillaga. Kahtlemata tekib kvartalist risti läbi liikumist
võimaldav avalik ruum, kuid see ei pruugi olla täpselt ajaloolise Holmi tänava suunal.
Põhjus on selles, et kui kunagi oli Holmi tn ülelinnaliselt oluline liikumissuund, siis
tänaseks on sama funktsioon liikunud Riia tänava otsa üle Võidu silla.
2. ja 8. Arvestada osaliselt. Kauba tänava suund (liikumine Vallikraavi tänavalt jõe äärde)
on põhimõtteliselt oluline suund, kuid täpne lahendus kogu alale leitakse rahvusvahelise
arhitektuurivõistluse käigus. Võistlustingimustes antakse muuhulgas alusmaterjalina
ajaloolised kihistused ja tänavavõrgustik ning osalejatel on võimalus sellega arvestada.
3. Selgituseks. Tänaseks läbiviidud arhitektuurivõistlus ja selle alusel koostatud
hoonestuskava ei välista ka kergliikluse silla kavandamist ligikaudselt samale asukohale.
4. Selgitus: Muinsuskaitse ala kaitsekorras nähakse ette selle printsiibi rakendamine
arhitektuursete vahenditega, et vältida pikkade ühetaoliste fassaadide tekkimist.
Üldplaneeringus muinsuskaitsealale seda topelt ei käsitleta. Väljaspool muinsuskaitseala
on krundistruktuur oluliselt muutunud ja printsiibi rakendamine peaaegu võimatu.
7. Arvestada osaliselt. Parkimismaja otstarbe kõrval jäetakse üldplaneeringu
põhilahendusega võimalus ehitada krundile ka muu otstarbega hooneid. Hoone võimalik
otstarve täpsustatakse muinsuskaitseametiga. Ehituskeeluvööndis toodud põhjendused
ajaloolise hoonestuse kohta käsitlevad Vabaduse pst teiste hoonete baasil kujunevat
ehitusjoont.
9. Mitte arvestada. Linn ei kavanda väljaspool vanalinna muinsuskaitseala ajaloolise
linnaruumi koopiana taastamist, kuna linnaehituslik situatsioon vanalinna ümbruses on
täielikult muutunud ja linna elanike arv on kasvanud ligikaudu poole võrra.
10. Mitte arvestada. Linn jääb varasema seisukoha juurde. Nimetatud hooned on ajaloolist
konteksti arvestades kõnekad, kuid nende täiendav kaitse alla võtmine ning piirangute
esitamine ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik, sest hooned on juba praeguseks jäänud
uue ja kõrgema hoonestuse vahele, ega ole sellisel kujul enam ihaldatav elupaik. Kunagist
vaesema rahva elupaika esindab Supilinna, Kastani tänava, Peetri ja Ujula tänava
miljööväärtuslik ala, kus on surve väiksemate ja lihtsamate majade asendamiseks
korterelamutega.
13. Mitte arvestada. Arvestades Tartu tänavavõrgustikku, on minimaalselt 6m laiuse
kahesuunalise trammitee mahutamine tänavaruumi keeruline. Trammiliinide rajamise ja
sellega kaasnevate taristute ümberehitamise mahtu arvestades on oht, et uue transpordiliigi
efektiivsus jääb ebaproportsionaalselt väikseks, eriti kui arvestada, et praegu teostatakse
34
liinivedu liinibussidega ühes tänavaruumis muu liiklusega ja perspektiivis on kasutusel
elektrimootoriga liinibussid. Kui tulevikus avanevad võimalused vähem tänavaruumi
nõudva ühistranspordiliigi rajamiseks, siis teostatakse vastavad analüüsid ja uuringud.
14. Mitte arvestada. Tänava maa-ala on mõeldud haljastusele ja kergliiklusele. Toimunud on
maade võõrandamised.
15. Selgitus, Detailplaneeringuga on piisavalt tagatud ala väärtuste säilitamine..
16. Mitte arvestada, linnaosa piiri muutus puudutab väga paljusid inimesi.
17. Selgitus. Parkimiskohti puudutav regulatsioon on üle ehitatud üldplaneeringus nii, et
üldjuhul lähtutakse standardist, erandina teatud eelduste täitmisel on võimalik kavandada
ka vähem parkimiskohti kui standardis nõutav. Kesklinnas kehtib erand - lubatud suurim
väärtus tähendabki, et kesklinna piirkonnas antakse lubatud maksimaalne
parkimiskohtade arv, millest rohkem ei tohi rajada.
18. Selgitus Hoone paiknemine ja ehitusjooned leitakse läbi rahvusvahelise
arhitektuurivõistluse. Teave ajaloolise hoonefrondi paiknemisest lisatakse
võistlustingimustesse.
19. Mitte arvestada. Uueturu plats (park Vanemuise teatri ja Tartu Kaubamaja vahel).
Arvestades platsi tähtsust jalakäijate otsekulgevate liikumisteede asukohana (ala
diagonaalis ületavad jalgteed ühendavad olulisi liikumise sihtmärke), planeeringu avaliku
väljapaneku tulemusi ja olukorda, kus haljasala hoonestamiseks puudub reaalne plaan,
loobub linn pargi hoonestamise kavast.
Märt Põder arvamus: Mind jäi häirima, et Kesklinna üldplaneerigu ettepanekute voorus ei
saanud vastust olulised küsimused Eestimaa Looduse Fondilt ja kuna Kesklinna üldplaneering
kehtestati ning võeti üle üldplaneeringusse ilma muudatusteta, siis tegelikult on kõige
kohasem dokument üldplaneeringu Kesklinna puudutava osa arutamiseks just Kesklinna
üldplaneering, selle seletuskiri ja selle keskkonnamõju hinnang. Mis mind jäi 2016. aastal
häirima, on see: "Leiame, et KSHs käsitletud alternatiivide „Inimkeskkonna“ ja
„Looduskeskkonna“ vastandamine ei ole kohane. Avalikud rohealad on osa normaalsest
linnakeskkonnast, inimkeskkonnast, kaasaegsest linnaruumist ning nende esitlemine
inimkeskkonnaga vastanduvana ei ole mõistlik. Seega peame alternatiivide esitlemist sellisel
kujul põhjendamatuks. Näiteks on täielikult jäetud analüüsimata stsenaarium, kus kesklinna
üldplaneering käsitleks praeguste pargialade läbimõeldud ja kaasaegset arendamist nende
praeguses mahus. Juhime tähelepanu, et 2012. aastal koostati kesklinna üldplaneeringu viis
arengustsenaariumit ja peame otstarbekamaks KSHs anda hinnang seal toodud
alternatiividele."
Sisuliselt olid kõik vastused ELFi igati selgetele ja motiveeritud küsimustele hinnangulised,
telliti küll täiendav õhusaasteuuring, aga see puudutas ELFi ettepanekust ainult ühte lauset.
Ehk sisuliselt on Keskpargi hoonestamise puhul kaalumata variant, kus pole vastandatud
kultuur ja keskkond, st plaanitav uus kultuurikeskus ja 70 aastat vana Keskpark. Lihtsas
inimkeeles tähendab, et linn ei kaalunud varianti, kus püütakse rajada kultuurikeskust pargiala
hoonestamata, vaid nägi ainsa võimalusena pääseda muude ehitusaladega kaasnevast
keerukusest sellega, et ütles kultuuriinimestele, et saate oma kultuurimaja, kui olete valmis
hävitama pargi. See on küüniline ja keskkonnavaenulik samm ja see tehti juba tolle
keskkonnamõjude strateegilise hindamisega, mis lõi kunstliku vastanduse inimkeskkonna ja
looduskeskonna vahel – ja ei püüdnud leida viisi, kus mõlemate maksimaalne kaitstus on
tagatud. Ma arvan, et see on piisav põhjus Keskpargi hoonestamise tagasilükkamiseks.
Toon siin konteksti mõttes ära Eestimaa Looduse Fondi ettepaneku täismahus: Käesolevaga
teeb Eestimaa Looduse Fond (ELF) ettepaneku mitte kinnitada Tartu kesklinna
35
üldplaneeringu avalikustamisel olevat versiooni ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) aruannet. Teeme ettepaneku dokumentide oluliseks täiendamiseks. Lisaks teeme
ettepaneku pärast dokumentide täiendamist viia läbi uus avalikustamine, mille eesmärgiks on
linnaelanike ja neid ühendavate seltsingute sisuline kaasamine, et jõuda ühiselt jagatud parima
arengustsenaariumi valikuni. Üldised seisukohad ja tähelepanekud ELF kui looduskaitse
organisatsioon seisab eelkõige üleriigiliselt tähtsate loodusväärtuste kaitse eest. Kuigi Tartu
kesklinna haljastus ei ole üle-eestilise looduskaitselise väärtuse säilitamisel võtmetähtsusega,
peame Tartu üldplaneeringu protsessi oluliseks pretsedendiks elanikkonna kaasamisel
rohealadega seotud küsimuste lahendamisse. Käesolevad kommentaarid on lisaks ajendatud
sellest, et ELF organisatsioonina asub Tartu kesklinnas ja on ise selle linnaruumi kasutaja.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg 1 kohaselt on igaühel õigus tema tervise-
ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale. KeÜS seletuskirja kohaselt võib heaolu siduda
elukeskkonna vastavusega teatud tingimustele näiteks rohealade olemasolu, nende kvaliteet
ja juurdepääs neile. Juurdepääs rohealadele on üheks heaolu mõõtmise kriteeriumiks ka
OECD hinnangul. Rohealade vajalikkust on välja toodud ka KSH aruandes endas, kus
kirjeldatakse „elujõulist, avatud ja atraktiivset suhtluspaigana toimivat kesklinna“ (KSH
aruande lk 60).
Haljasalade vähendamine lõhub rohealade võrgustikku, väljakujunenud, terviklikud ja stiilsed
haljasalad on mõistlik säilitada nii esteetilistel kui praktilistel kaalutlustel. Inimkeskkonna
parandamise seisukohalt on oluline haljasalade ekspositsioon, sidusus, kasutusmugavus,
rekreatiivsed väärtused elanike nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Teisalt on Tartu
kesklinnas tühermaid, mille täisehitamine toob kindlasti kaasa positiivset linna arengule sh
valglinnastumise vähendamist. Hoonestust tuleks eelkõige arendada tühermaadel, millel ei ole
kujunenud kõrghaljastust. Lisaks juhime tähelepanu, et linnakeskkonnas elab ka kaitsealuseid
liike, keda tuleb säilitada looduskaitselistel kaalutlustel. Seetõttu on oluline meeles pidada, et
vaid alleed ja puuderibad ei ole piisavad rohevõrgustiku sidususe tagamiseks ning liialt
väikesed haljasalad võivad kujuneda ökolõksudeks. Nahkhiirtele on olulised varjepaikade
olemasolu, suured puud, veekogud ja liigsest tehisvalgusest hoidumine. Seega tuleks
nahkhiirte elupaiga vajadusest lähtuvalt säilitada Emajõe kaldapealsete suurte puudega
haljasalad. Kesklinna lisanduvate ehitiste planeerimisel tuleks arvestada linnaloomastikule
tekkida võivate probleemide ennetamisvajadusega, näiteks suured klaaspinnad on ohuks
lindudele ja ebasobiv valgustus häirib nahkhiiri. Valed lahendused toovad kaasa metsloomade
vigastusi, kelle rehabiliteerimine toob muuhulgas kaasa kohalikule omavalitsusele kulusid.
KSH alternatiivide valik Leiame, et KSHs käsitletud alternatiivide „Inimkeskkonna“ ja
„Looduskeskkonna“ vastandamine ei ole kohane. Avalikud rohealad on osa normaalsest
linnakeskkonnast, inimkeskkonnast, kaasaegsest linnaruumist ning nende esitlemine
inimkeskkonnaga vastanduvana ei ole mõistlik. eega peame alternatiivide esitlemist sellisel
kujul põhjendamatuks. Näiteks on täielikult jäetud analüüsimata stsenaarium, kus kesklinna
üldplaneering käsitleks praeguste pargialade läbimõeldud ja kaasaegset arendamist nende
praeguses mahus. Juhime tähelepanu, et 2012. aastal koostati kesklinna üldplaneeringu viis
arengustsenaariumit ja peame otstarbekamaks KSHs anda hinnang seal toodud
alternatiividele.
KSH sisulise analüüsi puudulikkus. Sisuliselt puudub KSH aruandes analüüs, kui suures
ulatuses ja millisel eesmärgil kesklinna parke praegu kasutatakse, milline võiks olla nende
funktsioon tulevikus ning kas see funktsioon oleks üldplaneeringus kavandatud kujul täidetav.
Aruandest puuduvad hetkeolukorda ja planeeringu mõjul prognoositavaid muutusi
väljendavad arvandmed: elanike ja kesklinnas töötajate arv ja selle kasv; liiklus intensiivsuse
36
kasv sh kesklinna elanike autode hulk; ametiasutuste ja kaubandus- ning
meelelahutusettevõtete külastatavus; haljasalade reaalne kasutavus erinevateks tegevusteks.
Käsitlemata on jäetud parkide kui rekreatiivalade roll inimkeskkonnale ja jäetud arvestamata
väliskulud ehk see, millises mahus hoiaks pargialade säilitamine kokku edaspidiseid
võimalikke avaliku sektori kulutusi (nt võimalik vajadus suurema üleujutusohu tõttu vee
äravooluvõrku laiendada vmt).
KSH aruande lk 33 märgitakse, et hinnanguliselt säilib Tartu kesklinnas piisavalt haljastust
ning puhkevõimalusi ka juhul, kui osa praegustest haljasaladest hoonestatakse. Palume
põhjendada millel selline hinnang tugineb. Samuti palume lisada analüüs Toomemäe
kasutamise intensiivistumisest, kui praeguste parkide ala vähendatakse. Juhime tähelepanu, et
ÜP seletuskirja p 8.4.6 märgitakse, et Toomemäe kasutuskoormust ei ole võimalik ilma pargi
kaitseväärtusi ohustamata oluliselt suurendada.
Üldplaneeringu kaalutlused. Palume täiendada planeeringut põhjendustega selle kohta, mille
põhjal väidetakse, et autoliiklus kesklinna piirkonnas väheneb, kui piirkonda kavandatakse
juurde ehitada suures mahus kaubandus- kui ametiasutuste ja elamispindu. Samuti palume
selgitust, millel põhineb eeldus, et õhusaastus ei suurene, kui haljasalasid asendatakse
hoonetega. Kuna KSHs sisuliselt puudub haljasalade kasutuse analüüs, siis palume välja tuua,
milline on üldplaneeringu aluseks olev analüüs selle kohta, kuidas kesklinna haljasalasid
kasutatakse teiste linnaosade inimeste ja turistide poolt.
Teeme ettepaneku viia läbi põhjalikum analüüs pargialade praegusest kasutamisest ning
täiendav elanike kaasamine tulevikus oodatavate lahenduste leidmiseks. Leiame, et
tõenäoliselt on analüüsi tulemusel mõistlik loobuda planeeringulahenduses osade haljasalade
täisehitamisest. Sealhulgas tuleks nahkhiirte elupaiga vajadusest lähtuvalt kindlasti säilitada
Emajõe kaldapealsete suurte puudega haljasalad.
Küsisin Eestimaa Looduse Fondilt üle, kas nad on oma seisukohta muutnud ja nad kinnitasid,
et ei ole – samad küsimused ootavad jätkuvalt vastust. Seejuures ütlesid nad, et ei esita oma
ettepanekuid uuesti. Huvitav, miks siis? Niisiis, minu ettepanek ELFi toonase ettepaneku
valguses on lõpetada kultuuri ja keskkonna vastandamine, tellida ELFi poolt soovitatud
uuringud ning tõepoolest leida südalinna kultuurikeskusele mõni muu asukoht kui Keskpark.
Selle tervikliku pargiala kaotamine ostukeskuste vahelt lööb linna südamesse haava, see oleks
kultuur vere hinnaga. Ise ma soovitaksin asukohta Turusilla juures, sest seal põimuvad
maakondlik ja kergliikluse transpordisõlm, turumelu, kasutamata potentsiaaliga Annelinn,
Ahhaa keskus ja arhitektuurivõistlus kirjeldab seda asukohta samuti kultuuri jaoks sobiva,
väärika ja esinduslikuna...Aga parem on mistahes asukoht, mis säästab Keskpargi. Võib-olla
mõnes teises asukohas on pargi kadumine korvatav asendushaljastusega, aga Keskpargis seda
võimalust ei tundu eri põhjustel olevat.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud ettepaneku osas võtnud mittearvestava seisukoha selgitades,
et Linn on oma ruumilise arengu üldisemate suundumuste määratlemisel lähtunud muuhulgas
üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ toodust, kus on rõhutatud linnade planeerimisel nende
kompaktsuse säilitamise ja sisestruktuuride tihendamise vajadust. Samuti arvestab linn
Tartumaa maakonnaplaneeringu põhimõtteid, kus rõhutatakse Tartu linnakeskuse
regionaalset tähtsust. Üldplaneeringuga rõhutatakse kesklinna eelisarengut, selle tihendamist
ja keskusfunktsioonide osakaalu ning kvaliteedi tõstmist. Rõhutatakse muuhulgas ka
kesklinna tähtsust aktiivse kultuurielu toimumiskohana. Toodud eesmärkide täitmiseks tuleb
leida hea asukoha ja piisava suurusega hoonestusalad. Selgitame, et südalinna kultuurikeskuse
kavandamisel Vanemuise tn 1 kinnistul kehtib täiendav tingimus, et vähemalt pool kinnistust
37
peab säilima rohealana. Täiendavalt märgime, et arhitektuurivõistluse ala ulatub Küüni
tänavast Emajõeni, mis tähendab, et kogu ala tuleb läbi kavandada tervikliku avaliku ruumina,
sealjuures tuleb pöörata olulist tähelepanu rohealade elurikkuse suurendamisele. Märgime, et
täna on Emajõe ja Küüni tn vaheline ala Vabadust pst tõttu üksteisest eraldatud, kuid koos
tervikliku arendusega on ettenähtud linnaruumi sidususe ja sealjuures ka haljasalade sidususe
suurendamine. Kavandades südalinna kultuurikeskus parimasse võimalikku kohta täidame me
nii üldplaneeringu eesmärke kui ka tuleme toime kliimaeesmärkidega kõige paremini, sest
tänu valitud asukohale on oluline kultuuriasutus kõige lihtsamini kättesaadav jalgsi, rattaga ja
ühistranspordiga. Toome täiendavalt esile, et kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju
hindamise aruandes tunnustatakse üldplaneeringu peamist eesmärki, milleks on kesklinna
elavana hoidmine, mis võimaldab linnaruumi jätkusuutlikku kasutust ja eeldab nii
funktsionaalset kui ka hoonestuslikku tihendamist. Sealjuures on aruande põhjal haljasalade
suurusest olulisem nende kvaliteet nii elurikkuse seisukohalt kui ka puhkealadena. Teie poolt
pakutud alternatiivne asukoht südalinna kultuurikeskusele sadama kvartalis Turusilla otsas on
ettenähtud tervikliku arendusena, kus keskse koha leiab avaturg ning ümberringi on võimalik
kavandada kaasaegseid elu- ja ärihooneid. Tegemist on tervikliku visiooniga, mis ootab
järkjärgulist elluviimist. Täiendavat infot saab: https://www.tartu.ee/et/sadama-kvartali-
planeeringuvoistlus.
Heiki Kalbergi arvamus:
1. Palun sarnaselt kehtiva üldplaneeringuga määrata tänavahaljastus tänavatel. Lisatud on
fail, kuidas võiks tänavetel olla üherealine ja kaherealine haljastus.
2. Määrata tingimus, et kõigil arendatavatel elamualadel oleks ala siseselt tänavaruumis ühel
pool tänavat sõiduteest puudereaga eraldatud vähemalt kolme meetri laiune jalgratta- ja
jalgtee (kohalike elanike liikumiseks jalakäijate ja jalgratturite segakasutus).
3. Määrata põhimõte, et üldjuhul ei istutata tänavahaljastuses sammasjaid vorme. Mitmetes
viimaste aastate projektides on kasutatud sammasjaid vorme, need on nö jokk-haljastus -
puu on istutatud, kuid see ei anna suvel kuumaga varju, see ei anna meeldivat
tänavatunnet, see ei ole elustikule kasutatav; ainsad võitjad on lehekoristajad.
4. Määrata tingimus, et istutatava haljastuse kasvukõrgus oleks samas suurusjärgus ehitatava
hoonestusega, kõrgemate kui 12 m hoonete ehitamisel oleks istutatava puu kasvukõrgus
vähemalt 12 meetrit. St, et kui ehitatakse 10 m kõrgune maja, siis oleks ka valitavate puude
kasvukõrgus sama. Esitatu on vajalik, et meil oleks kõrgekasvulisi puid, millel saaks
linnud ja muu elustik pesitseda ning et kõrgete hoonete vahel poleks ebaproportsionaalselt
väiksed puud.
5. Määrata tingimus, et istutatava kõrghaljastuse (p 4 kirjeldatu) puu kõrgus oleks vähemalt
kolm meetrit. Nõue on vajalik, et tagada kiirem puude kasv.
6. Krundi kohustusliku haljastuse määramisel määrata, et haljasala vähim lubatud laius on
seitse meetrit, sellest kitsamaid alasid ei loeta haljastusprotsendi alla. Eelmises lauses
nimetatu jaoks võib olla erandiks parkla, kus võetakse aluseks täiskasvanud puu võra
projektsioon maapinnale, samuti loetaks haljasala sisse jalgteed, mänguväljakut jms.
7. Seada planeerimis- ja projekteerimistööde puhul nõue, et kui projektalale või
planeeringualale ulatub puu võra, siis tuleb iga puu kohta teha dendroloogiline hinnang.
Tartu Linnavalitsus on eeltoodud arvamuse osas asunud osaliselt arvestavale seisukohale
selgitades, et olles arvestanud esimest ettepanekut on linn teiste ettepanekute osas seisukohal,
et need ei ole lahendatavad üldplaneeringu tasandil, kuid vajavad kindlasti analüüsi muude
dokumentide koostamise raames.
38
Rahandusministeerium on eespool esitatu osas arvamusel, et kohalik omavalitsus on
esitatud arvamusi kaalunud ning selgitanud, miks esitatud arvamustega ei ole olnud võimalik
arvestada või täies mahus arvestada. Tartu Linnavolikogu on 01.04.2021 otsusega nr 321
üldplaneeringu vastu võtnud ja sellega pidanud planeeringulahendust sobivaks ja
otstarbekaks. Vastuvõtmisega on volikogu kinnitanud, et üldplaneering vastab õigusaktidele,
on koostatud vastavuses linna ruumilise arengu eesmärkidega ning üldplaneeringu
koostamisel on võetud arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi (PlanS § 86
lg 2).
Taganemata arvamusest, et kohalik omavalitsus esitatud arvamusi on kaalunud ja
asjakohaseid selgitusi arvamuse esitajatele jaganud, pean siiski vajalikuks juhtida kohaliku
omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et planeeringumenetluses esitatud ettepaneku/arvamuse
otstarbekaks mitte pidamisel on asjakohane eriti hoolikalt põhjendada ka asjaolusid, kuidas
on jõutud järelduseni, et ettepanekut otstarbekaks pidada ei saa. Siinkohal saan välja tuua
konkreetselt Eestimaa Looduse Fondile esitatud põhjendused, mille osas võib esitatud
materjalide pinnalt tõdeda, et nende puhul tasub kaaluda täiendavalt selgitada, kuidas on
jõutud järeldusteni, et rohevõrgustikus asuvate metsade puhul arvamuse esitatud ettepanekuid
otstarbekaks pidada ei saa ning miks ei ole vajalik planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punktile
10 tuginedes üldplaneeringuga rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks seada täiendavat
raierahu.
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate üldplaneeringute olemasolu. Üldplaneeringu
sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik
omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1
kohaselt kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine.
Antud juhul on tegemist üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse hindamisega, mille
üle otsustamine ei ole riigihalduse ministri pädevuses. Seega juhul, kui planeeringulahendus
ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning
üldplaneeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle
otsustajaks kohalik omavalitsus.
Käesolevas kirjas antud arvamus puudutab vaid üht osa kõigist üldplaneeringu avalikul
väljapanekul esitatud arvamustest. Võttes arvesse, et riigihalduse minister peab andma
oma arvamuse ka teistele Tartu linna üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud
arvamustele, mille osas ei ole saavutatud kokkulepet, siis otsustab minister PlanS § 90
lõike 2 alusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamisele heakskiidu andmise
võimalikkuse üle eraldi kirjaga.
Riigihalduse minister teavitab lõplikust otsusest üldplaneeringu heakskiitmise kohta kõiki
menetlusosalisi kirjalikult.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
39
riigihalduse minister
Lisa(d): protokoll
Margus Hendrikson 715 5885
[email protected]
40