dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Tartu linna üldplaneeringu heakskiit

Rahandusministeerium · 20. september 2021
Viit
14-11/5332-150
Registreeritud
20. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Peep Männiksaar (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎14-115332-150 20.09.2021 Väljaminev kiri.asice449 KB

Sisu (failidest)

Urmas Klaas Teie 16.07.2021 nr UP-18-003 Tartu Linnavalitsus Meie 20.09.2021 nr 14-11/5332-150 [email protected] Tartu linna üldplaneeringu heakskiitmine Austatud linnapea Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu (edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetlemise dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on Tartu linna haldusterritoriaalse reformi järgsetes piirides üheks ruumiliseks tervikuks sidumine ja linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine. Üldplaneering on koostatud kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta perspektiivis. PlanS § 90 lõike 3 ja 4 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on riigihalduse ministri pädevuses:  keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele, maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule vastavuse kontrollimine;  maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut;  üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise korraldaja ärakuulamine. Juhul kui ärakuulamisel nimetatud isikud kokkulepet ei saavuta, esitab minister nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste kohta. 1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele, üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 1.1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele Üldplaneering ja selle KSH algatati Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 otsusega nr 93. Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu ülesannetest. Üldplaneeringu koostamisel ja ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel on arvestatud asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente. Üldplaneering on vormistatud uudse lahendusena ‒ elektroonilise interaktiivse digiraamatuna ‒ kus kõik kaardikihid ja planeeringu seletav tekstiosa on elektroonilisel kujul kompleksselt ja kasutusmugavalt seotud, võimaldades erinevate valdkondade koosmõju tervikuna hinnata. Planeerimisseadus (§ 3 lg 2) sätestab, et planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku, kuid ei määra ühtse terviku füüsilist olemust. Rahandusministeeriumi hinnangul on tegemist eeskuju genereeriva tehnoloogilise innovatsiooniga ruumilise planeerimise valdkonnas. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mis selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH käigus hinnatavad asjaolud määrab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. KSH mõjude hindamise tulemusel on loobutud Sõbra tn autosilla planeerimisest ja sadamaraudtee maa-ala on määratud valdavalt rohekoridoriks. KSH käigus läbi viidud Natura hindamise tulemusel on leitud, et üldplaneeringuga kavandatav on elluviidav, kui arvestatakse leevendavaid meetmeid. KSH tulemusena ei kaasne üldplaneeringu elluviimisega olulisi keskkonnamõjusid ega piiriülest keskkonnamõju. Üldplaneeringu koostas ja selle koostamist korraldas Tartu Linnavalitsus. KSH aruande on koostanud Alkranel OÜ. Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati avalikkust, avaldades PlanS § 77 lõigete 5 ja 6 kohaselt teated Tartu linna veebilehel, ajalehes Postimees 05.10.2018, kuukirja Tähtvere Elu 2018. a. oktoobrinumbris ning Ametlikes Teadaannetes 26.09.2018. PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid teavitati Tartu Linnavalitsuse 10.10.2018 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003. Tulenevalt PlanS § 81 lõikest 1 esitas Tartu Linnavalisus üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) vastavatele asutustele ettepanekute saamiseks kirjadega 18.10.2018 nr 9-3.2/UP-18-003 ja 22.10.2018 nr 9-3.2/UP-18-003. Saadud ettepanekud on läbi vaadatud ja tehtud KSH VTK muudatused. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH VTK avalikustati Tartu linna veebilehel koos PlanS § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus kinnitati Tartu Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 131. Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 13.07 - 16.08.2020. a. Tartu infokeskuses Raekojas ning Ilmatsalu Huvikeskuses, samuti linna veebilehel. Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu viidi läbi 30.09.2020 Tartus V Spa Konverentsikeskuses. Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehti üldplaneeringu eelnõus ja KSH aruande eelnõus vajalikud muudatused Tartu Linnavalisuse 07.09.2020 korralduse nr 932, 21.04.2020 korralduse nr 437 02.02.2021, korralduse nr 132, 19.01.2021 korralduse nr 72 alusel. Avaliku väljapaneku avaliku arutelu tulemustest teatati ajalehes Postimees 09.11.2020. Üldplaneering on 2 kooskõlastatud Maa-ametiga, Transpordiametiga, Kaitseministeeriumiga, Riigimetsa Majandamise Keskusega, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga, Keskkonnaministeeriumiga, Keskkonnaametiga, Maaeluministeeriumiga, Terviseametiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, Muinsuskaitseametiga, Päästeametiga, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametiga, Luunja vallaga. Kooskõlastamistaotlusele jätsid vastamata Tartu vald, Kambja vald, Nõo vald, Elva vald, Kastre vald, Politsei- ja Piirivalveamet. Mitte vastanuid võib PlanS § 85 lõike 2 alusel seadusesättes nimetatud tingimustel lugeda planeeringu vaikimisi kooskõlastanuteks. Üldplaneering võeti vastu ja KSH aruanne tunnistati nõuetele vastaks Tartu Linnavolikogu 01.04.2021 otsusega nr 321. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teatati 07.04.2021 ajalehes Postimees ja Tartu linna veebilehel. Avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust on linnavalitsus teavitanud kirjalikult naaberomavalitsusi, ministeeriume ja riigiasutusi ning üldplaneeringu koostamisse kaasatuid. Avalik väljapanek korraldati Tartu infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses ning digitaalselt Tartu linna kodulehel kättesaadava üldplaneeringu interaktiivse rakenduse (digiraamatu) abil ajavahemikul 20.04 - 20.05.2021. Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva Muuseumis, millest eelnevalt teavitati arvamuste esitajaid, puudutatud kinnisasja omanikke, ministeeriume ja riigiasutusi ja naaberomavalitsusi kirjalikult. Informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Postimees. Rahandusministeerium leiab, üldplaneeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses sätestatud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks ning otstarbekaks ja säästlikuks maakasutuseks. Rahandusministeerium on seisukohal, et Tartu linna üldplaneeringu koostamisel on arvestatud kehtivate õigusaktidega, planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku menetluse nõudeid järgides. Üldplaneeringu saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste valitsusasutuste ja piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. 1.2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule Üldplaneering järgib maakonnaplaneeringus määratud Tartu linna ja Tartumaa ruumilise arengu suundumusi. Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus olevat rohelist võrgustikku ja selle säilimiseks määratud kasutustingimusi. Täpsustusega on rohelise võrgustiku elemendid ja neile seatud tingimused struktureeritud nelja kategooriasse. Tartu linna asustusüksuses on oluliselt täpsustatud rohe- ja puhkealade struktuuri ja selle toimimist tagavaid tingimusi. Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus määratud väärtuslike maastike piire kaardil, toob välja maastike väärtused ja seab aladele kaitse- ja kasutustingimused. Kardla-Vorbuse ja Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikele maastike aladest arvatakse välja kavandatud kompaktse asustuse arengualad. Endise Tähtvere valla alal on kultuuripärand ning selle kaitse- ja kasutustingimused maakonnaplaneeringust detailsemalt käsitletud selleks koostatud töö alusel. Rahandusministeeriumi hinnangul on täpsustus maakonnaplaneeringu kohane ‒ vastav säte on maakonnaplaneeringu peatükis 13.2. 3 1.3. Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab vastavat ettepanekut Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste osas (maakonnaplaneeringu seletuskiri ptk 3, kaardil „Tiheasumid ja nende laienemisalad“) ja kavandada maakonnaplaneeringuga maaliseks piirkondadeks kavandatud aladele linliku struktuuriga, kompaktse asustuse arengualad vastavalt üldplaneeringu peatükile 2.1. Tähtvere külas (koos ettepanekuga asustusüksuste piiride muutmiseks), Kandikülas, Vorbuse külas jm. Üldplaneering seab eesmärgiks tiheasustusalade arengu endises Tähtvere vallas linnalise hoonestuse põhimõttel ja maalise asustuse aladel hajaasustuse põhimõtetest kinnipidamise. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek jätta maakonnaplaneeringus tiheasumi laienemisalaks määratud Ilmatsalu aleviku Suurtiikide kinnistu osa kompaktse asustuse arengualaks (maakonnaplaneeringu tähenduses tiheasumi laienemisalaks) määramata. Tartu linn on üldplaneeringu eesmärgiks seadnud tiheasustusalade arendamise endises Tähtvere vallas linnalise hoonestuse põhimõttel ja maalise asustuse aladel hajaasustuse põhimõtete kinnipidamist. Rahandusministeerium märgib, et maakonnaplaneeringus on tiheasumid linnalise asustusega alad ja need on määratud olemasoleva linliku struktuuriga aladele koos võimaliku laienemisalaga naabrusse. Tuginedes PlanS § 75 lõike 1 punktile 6 ja üldplaneeringu peatükkides 1, 2 ja 3 antud tingimustele leiab Rahandusministeerium, et muudatusettepanekud on põhjendatud haldusreformi järgse Tartu linna territooriumi tasakaalustatud ruumilise arengu vajadusega ning nõustub kehtiva Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmisega vastavalt üldplaneeringus näidatud kompaktse asustusega aladele Tartu linnaga liitunud endise Tähtvere valla haldusterritooriumil. Üldplaneeringus ei lähtuta väärtusliku põllumajandusmaa ruumilise paiknemise määramisel 200 ha ulatuses maakonnaplaneeringust ja tehakse ettepanek kavandada nimetatud aladele eespool nimetatud kompaktse asustuse arengualad ehk maakonnaplaneeringu käsitluses tiheasumid. Rahandusministeerium märgib, et väärtuslikud põllumajandusmaad on maakonnaplaneeringu joonisel kajastatud taustteabena endise Põllumajandusameti andmekogust. Maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikud põllumajandusmaad määratakse üldplaneeringuga ja need tuleb hoida harimiskõlblikuna põllumajanduslikus kasutuses. Tartu linna üldplaneeringu kaardirakenduse kohaselt määratud väärtuslike põllumajandusmaade ja kompaktse asustuse arengualade areaalid ei kattu. Eeltoodule tuginedes puudub vajadus maakonnaplaneeringu muutmiseks väärtuslike põllumajandusmaade osas. 2. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäänud arvamuste kohta Üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäänud arvamuste esitajate ärakuulamine toimus isikuga eelneva kokkuleppe kohaselt kas kirjaliku menetlusena või veebikoosolekuna. Kirjalikul ärakuulamisel jäid enamik arvamuste esitajatest ja Tartu Linnavalitsus oma eelneva kirjaliku seisukoha juurde. Internetipõhiselt Zoom konverentsikeskkonnas läbiviidud suulistel ärakuulamistel saavutasid osapooled kokkulepped Tartu Ülikooli, Kersti Siimu, MTÜ Tartu Maheaed, Mait Kriipsalu, 4 OÜ Tarmeko Kinnisvara, Embach Ehitus OÜ, Nordecon AS, AS Livonia Kinnisvara ja KEK Arendus OÜ üldplaneeringule esitatud arvamuste osas. Riigihalduse ministri arvamused üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja kohaliku omavalitsuse poolt arvestamata jäänud arvamuste kohta on eraldi kirjadega saadetud arvamuse esitajale ja Tartu Linnavalitsusele. 3. Kokkuvõte PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu. Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik omavalitsus. Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle. Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu, et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud arvamustele. Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid. Rahandusministeerium leiab, et Tartu linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ja üldplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduse põhimõtetega, Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+, üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ määratud arengusuundadega ning põhiosas ka kvaliteetse ruumi kujundamise alusprintsiipidega. Juhin siiski kohaliku omavalitsuse tähelepanu järgnevalt toodud võimalikele nõrkadele kohtadele. 5 Võib hinnata, et elamute arendusalade kavandamine põllumaale väljaspool linna asustusüksust ei soodusta Tartu kesklinna tihendamist, sundliikumiste vähendamist, ühistranspordi kasutamist ning jalg- ja rattaliiklust. Üldplaneeringus on pööratud palju tähelepanu avalikule ruumile ning erinevatele liikumisvõimalustele, seades prioriteediks jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamise. Samas ei selgu, et planeeringus oleks läbivalt järgitud ligipääsetavuse põhimõtteid ning seatud nende arvestamiseks üldisemaid tingimusi kui puudest lähtumine. KSH aruandes on nimetatud vajadust tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. Viimane ei tähenda aga sisulist universaalset ligipääsetavust kõigile, vaid juurdepääsetavust transpordivahendiga. Üldplaneeringust ei ole leitavad üldised tingimused kliimamuutustega arvestamiseks, vaatamata sellele, et KSH aruanne deklareerib kliimamuutustega kaasnevate teguritega arvestamist. Kliimamuutustega arvestamise käsitlemisel jäävad kesiseks rohefaktori, rohevõrgustiku ja tänavahaljastuse osad, kus vääriks enam väärtustamist ka lahutamatu elurikkust kandev osa avalikus ruumis (alleed, tänavapuud jms). Toodud teemade käsitlus puudub ka kaardirakenduse üldistes ja kohapõhistes maakasutus- ning ehitustingimustes. See võib muuta keerulisemaks üldplaneeringu rakendamise detailplaneeringu koostamise ja projekteerimistingimuste andmise alusena. Planeeringu seletav tekstiosa elektroonilisel kujul ei ole veel terviklikult ja mugavalt kasutatav, kuna ei toeta läbivat otsingut. Märksõnalise indeksi puudumisel saab lähtuda vaid sisukorrast. Rahandusministeerium teeb ettepaneku enne planeeringu kehtestamist eelmainitud teemad täiendavalt käsitleda, seades vastavad üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning lisada planeeringule kasutust hõlbustav märksõnaline indeks ja/või otsingumootor. Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele. Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega. Käesoleva üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse. Seega antud juhul otsustab Tartu Linnavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2 kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise aluseks. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu 6 koostamise käigus. Planeeringu koostamise käigus esitatud vastuväidete mitte arvestamisel on asjakohane põhjendada ka asjaolusid, kuidas on jõutud järelduseni, et esitatud ettepanekut otstarbekaks pidada ei saa. Palun kohalikul omavalitsusel Tartu linna üldplaneeringu kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise põhimõtetega, sh vajadusel täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses esitada. Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2, annan Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu. Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki menetlustoiminguid, saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku haldusaktiga. Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu vaidlustamist reguleerib PlanS § 94. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisaadressaadid: Heakskiidu andmise üle otsustamise menetluse käigus ära kuulatud isikud 7 Peep Männiksaar 715 5881 [email protected] 8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel