Urmas Klaas Teie 16.07.2021 nr UP-18-003
Tartu Linnavalitsus Meie 20.09.2021 nr 14-11/5332-150
[email protected]
Tartu linna üldplaneeringu
heakskiitmine
Austatud linnapea
Tartu Linnavalitsus esitas 16.07.2021 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003 Tartu linna üldplaneeringu
(edaspidi ka üldplaneering) Rahandusministeeriumile planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) §
90 lõike 1 alusel heakskiitmiseks. Koos üldplaneeringuga esitas kohalik omavalitsus
üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) menetlemise
dokumendid, sealhulgas üldplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalikud
arvamused, mida üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja Tartu Linnavalitsuse
põhjendatud seisukohad arvamuste arvestamata jätmise kohta.
Üldplaneeringu koostamise eesmärk on Tartu linna haldusterritoriaalse reformi järgsetes
piirides üheks ruumiliseks tervikuks sidumine ja linna ruumilise arengu põhimõtete
kujundamine. Üldplaneering on koostatud kogu linna territooriumi kohta kuni 20 aasta
perspektiivis.
PlanS § 90 lõike 3 ja 4 kohaselt üldplaneeringule heakskiidu andmise otsustamisel on
riigihalduse ministri pädevuses:
keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse ja üldplaneeringu õigusaktidele,
maakonnaplaneeringule ja riigi eriplaneeringule vastavuse kontrollimine;
maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering sisaldab
vastavat ettepanekut;
üldplaneeringu avalikul väljapanekul kirjalikke arvamusi esitanud isikute, kelle
arvamusi üldplaneeringu koostamisel ei arvestatud, ja üldplaneeringu koostamise
korraldaja ärakuulamine. Juhul kui ärakuulamisel nimetatud isikud kokkulepet ei
saavuta, esitab minister nendele oma kirjaliku arvamuse arvestamata jäänud arvamuste
kohta.
1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele, üldplaneeringu vastavus
maakonnaplaneeringule
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1.1. Üldplaneeringu ja KSH menetluse vastavus õigusaktidele
Üldplaneering ja selle KSH algatati Tartu Linnavolikogu 13.09.2018 otsusega nr 93.
Üldplaneeringu koostamisel on juhindutud planeerimisseaduses sätestatud üldplaneeringu
ülesannetest.
Üldplaneeringu koostamisel ja ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel on arvestatud
asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid
planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente.
Üldplaneering on vormistatud uudse lahendusena ‒ elektroonilise interaktiivse digiraamatuna
‒ kus kõik kaardikihid ja planeeringu seletav tekstiosa on elektroonilisel kujul kompleksselt
ja kasutusmugavalt seotud, võimaldades erinevate valdkondade koosmõju tervikuna hinnata.
Planeerimisseadus (§ 3 lg 2) sätestab, et planeering koosneb planeerimise tulemusena
valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku,
kuid ei määra ühtse terviku füüsilist olemust. Rahandusministeeriumi hinnangul on tegemist
eeskuju genereeriva tehnoloogilise innovatsiooniga ruumilise planeerimise valdkonnas.
Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mis selgitab, kirjeldab ja hindab
üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude
leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH
käigus hinnatavad asjaolud määrab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus. KSH mõjude hindamise tulemusel on loobutud Sõbra tn autosilla planeerimisest ja
sadamaraudtee maa-ala on määratud valdavalt rohekoridoriks. KSH käigus läbi viidud Natura
hindamise tulemusel on leitud, et üldplaneeringuga kavandatav on elluviidav, kui arvestatakse
leevendavaid meetmeid. KSH tulemusena ei kaasne üldplaneeringu elluviimisega olulisi
keskkonnamõjusid ega piiriülest keskkonnamõju.
Üldplaneeringu koostas ja selle koostamist korraldas Tartu Linnavalitsus. KSH aruande on
koostanud Alkranel OÜ.
Üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitati avalikkust, avaldades PlanS § 77 lõigete 5 ja 6
kohaselt teated Tartu linna veebilehel, ajalehes Postimees 05.10.2018, kuukirja Tähtvere Elu
2018. a. oktoobrinumbris ning Ametlikes Teadaannetes 26.09.2018. PlanS § 76 lõigetes 1 ja
2 nimetatud isikuid teavitati Tartu Linnavalitsuse 10.10.2018 kirjaga nr 9-3.2/UP-18-003.
Tulenevalt PlanS § 81 lõikest 1 esitas Tartu Linnavalisus üldplaneeringu lähteseisukohad ja
KSH väljatöötamise kavatsuse (KSH VTK) vastavatele asutustele ettepanekute saamiseks
kirjadega 18.10.2018 nr 9-3.2/UP-18-003 ja 22.10.2018 nr 9-3.2/UP-18-003. Saadud
ettepanekud on läbi vaadatud ja tehtud KSH VTK muudatused. Üldplaneeringu
lähteseisukohad ja KSH VTK avalikustati Tartu linna veebilehel koos PlanS § 76 lõigetes 1
ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega. Üldplaneeringu lähteseisukohad ja
KSH väljatöötamise kavatsus kinnitati Tartu Linnavolikogu 24.01.2019 otsusega nr 131.
Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõude avalik väljapanek toimus 13.07 - 16.08.2020. a.
Tartu infokeskuses Raekojas ning Ilmatsalu Huvikeskuses, samuti linna veebilehel.
Üldplaneeringu eelnõu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu
viidi läbi 30.09.2020 Tartus V Spa Konverentsikeskuses. Avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemuste alusel tehti üldplaneeringu eelnõus ja KSH aruande eelnõus vajalikud
muudatused Tartu Linnavalisuse 07.09.2020 korralduse nr 932, 21.04.2020 korralduse nr 437
02.02.2021, korralduse nr 132, 19.01.2021 korralduse nr 72 alusel. Avaliku väljapaneku
avaliku arutelu tulemustest teatati ajalehes Postimees 09.11.2020. Üldplaneering on
2
kooskõlastatud Maa-ametiga, Transpordiametiga, Kaitseministeeriumiga, Riigimetsa
Majandamise Keskusega, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga, Keskkonnaministeeriumiga,
Keskkonnaametiga, Maaeluministeeriumiga, Terviseametiga, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga, Muinsuskaitseametiga, Päästeametiga, Tarbijakaitse- ja
Tehnilise Järelevalve Ametiga, Luunja vallaga. Kooskõlastamistaotlusele jätsid vastamata
Tartu vald, Kambja vald, Nõo vald, Elva vald, Kastre vald, Politsei- ja Piirivalveamet. Mitte
vastanuid võib PlanS § 85 lõike 2 alusel seadusesättes nimetatud tingimustel lugeda
planeeringu vaikimisi kooskõlastanuteks.
Üldplaneering võeti vastu ja KSH aruanne tunnistati nõuetele vastaks Tartu Linnavolikogu
01.04.2021 otsusega nr 321. Üldplaneeringu vastuvõtmisest ja avalikust väljapanekust teatati
07.04.2021 ajalehes Postimees ja Tartu linna veebilehel. Avalikust väljapanekust ja avalikust
arutelust on linnavalitsus teavitanud kirjalikult naaberomavalitsusi, ministeeriume ja
riigiasutusi ning üldplaneeringu koostamisse kaasatuid. Avalik väljapanek korraldati Tartu
infokeskuses ja Ilmatsalu huvikeskuses ning digitaalselt Tartu linna kodulehel kättesaadava
üldplaneeringu interaktiivse rakenduse (digiraamatu) abil ajavahemikul 20.04 - 20.05.2021.
Üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimus 30.06.2021 Eesti Rahva
Muuseumis, millest eelnevalt teavitati arvamuste esitajaid, puudutatud kinnisasja omanikke,
ministeeriume ja riigiasutusi ja naaberomavalitsusi kirjalikult. Informatsioon avaliku
väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta avaldati ajalehes Postimees.
Rahandusministeerium leiab, üldplaneeringu koostamisel on järgitud planeerimisseaduses
sätestatud planeerimise põhimõtteid elukeskkonna parandamiseks, avalikkuse kaasamiseks ja
teavitamiseks, huvide tasakaalustamiseks ja lõimimiseks ning otstarbekaks ja säästlikuks
maakasutuseks.
Rahandusministeerium on seisukohal, et Tartu linna üldplaneeringu koostamisel on arvestatud
kehtivate õigusaktidega, planeerimisseaduses sätestatud planeeringu avaliku menetluse
põhimõtetega ning lähtutud PlanS §-s 75 üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest.
Üldplaneering ja KSH menetlus on läbi viidud planeerimisseaduses sätestatud avaliku
menetluse nõudeid järgides. Üldplaneeringu saab lugeda kooskõlastatuks kõikide asjakohaste
valitsusasutuste ja piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega.
1.2. Üldplaneeringu vastavus maakonnaplaneeringule
Üldplaneering järgib maakonnaplaneeringus määratud Tartu linna ja Tartumaa ruumilise
arengu suundumusi.
Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus olevat rohelist võrgustikku ja selle
säilimiseks määratud kasutustingimusi. Täpsustusega on rohelise võrgustiku elemendid ja
neile seatud tingimused struktureeritud nelja kategooriasse. Tartu linna asustusüksuses on
oluliselt täpsustatud rohe- ja puhkealade struktuuri ja selle toimimist tagavaid tingimusi.
Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringus määratud väärtuslike maastike piire kaardil,
toob välja maastike väärtused ja seab aladele kaitse- ja kasutustingimused. Kardla-Vorbuse ja
Rahinge-Ilmatsalu väärtuslikele maastike aladest arvatakse välja kavandatud kompaktse
asustuse arengualad. Endise Tähtvere valla alal on kultuuripärand ning selle kaitse- ja
kasutustingimused maakonnaplaneeringust detailsemalt käsitletud selleks koostatud töö
alusel. Rahandusministeeriumi hinnangul on täpsustus maakonnaplaneeringu kohane ‒ vastav
säte on maakonnaplaneeringu peatükis 13.2.
3
1.3. Maakonnaplaneeringu muutmiseks nõusoleku andmine, kui üldplaneering
sisaldab vastavat ettepanekut
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta maakonnaplaneeringut ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste osas (maakonnaplaneeringu seletuskiri ptk 3, kaardil „Tiheasumid
ja nende laienemisalad“) ja kavandada maakonnaplaneeringuga maaliseks piirkondadeks
kavandatud aladele linliku struktuuriga, kompaktse asustuse arengualad vastavalt
üldplaneeringu peatükile 2.1. Tähtvere külas (koos ettepanekuga asustusüksuste piiride
muutmiseks), Kandikülas, Vorbuse külas jm. Üldplaneering seab eesmärgiks tiheasustusalade
arengu endises Tähtvere vallas linnalise hoonestuse põhimõttel ja maalise asustuse aladel
hajaasustuse põhimõtetest kinnipidamise. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek jätta
maakonnaplaneeringus tiheasumi laienemisalaks määratud Ilmatsalu aleviku Suurtiikide
kinnistu osa kompaktse asustuse arengualaks (maakonnaplaneeringu tähenduses tiheasumi
laienemisalaks) määramata.
Tartu linn on üldplaneeringu eesmärgiks seadnud tiheasustusalade arendamise endises
Tähtvere vallas linnalise hoonestuse põhimõttel ja maalise asustuse aladel hajaasustuse
põhimõtete kinnipidamist.
Rahandusministeerium märgib, et maakonnaplaneeringus on tiheasumid linnalise asustusega
alad ja need on määratud olemasoleva linliku struktuuriga aladele koos võimaliku
laienemisalaga naabrusse. Tuginedes PlanS § 75 lõike 1 punktile 6 ja üldplaneeringu
peatükkides 1, 2 ja 3 antud tingimustele leiab Rahandusministeerium, et muudatusettepanekud
on põhjendatud haldusreformi järgse Tartu linna territooriumi tasakaalustatud ruumilise
arengu vajadusega ning nõustub kehtiva Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ muutmisega
vastavalt üldplaneeringus näidatud kompaktse asustusega aladele Tartu linnaga liitunud
endise Tähtvere valla haldusterritooriumil.
Üldplaneeringus ei lähtuta väärtusliku põllumajandusmaa ruumilise paiknemise määramisel
200 ha ulatuses maakonnaplaneeringust ja tehakse ettepanek kavandada nimetatud aladele
eespool nimetatud kompaktse asustuse arengualad ehk maakonnaplaneeringu käsitluses
tiheasumid. Rahandusministeerium märgib, et väärtuslikud põllumajandusmaad on
maakonnaplaneeringu joonisel kajastatud taustteabena endise Põllumajandusameti
andmekogust. Maakonnaplaneeringu kohaselt väärtuslikud põllumajandusmaad määratakse
üldplaneeringuga ja need tuleb hoida harimiskõlblikuna põllumajanduslikus kasutuses. Tartu
linna üldplaneeringu kaardirakenduse kohaselt määratud väärtuslike põllumajandusmaade ja
kompaktse asustuse arengualade areaalid ei kattu. Eeltoodule tuginedes puudub vajadus
maakonnaplaneeringu muutmiseks väärtuslike põllumajandusmaade osas.
2. Rahandusministeeriumi seisukohad üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud
arvestamata jäänud arvamuste kohta
Üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud arvestamata jäänud arvamuste esitajate
ärakuulamine toimus isikuga eelneva kokkuleppe kohaselt kas kirjaliku menetlusena või
veebikoosolekuna. Kirjalikul ärakuulamisel jäid enamik arvamuste esitajatest ja Tartu
Linnavalitsus oma eelneva kirjaliku seisukoha juurde.
Internetipõhiselt Zoom konverentsikeskkonnas läbiviidud suulistel ärakuulamistel saavutasid
osapooled kokkulepped Tartu Ülikooli, Kersti Siimu, MTÜ Tartu Maheaed, Mait Kriipsalu,
4
OÜ Tarmeko Kinnisvara, Embach Ehitus OÜ, Nordecon AS, AS Livonia Kinnisvara ja KEK
Arendus OÜ üldplaneeringule esitatud arvamuste osas.
Riigihalduse ministri arvamused üldplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ja kohaliku
omavalitsuse poolt arvestamata jäänud arvamuste kohta on eraldi kirjadega saadetud
arvamuse esitajale ja Tartu Linnavalitsusele.
3. Kokkuvõte
PlanS § 4 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine kohaliku omavalitsuse
pädevuses, kes peab tagama maa-alale vastavate planeeringute, sh üldplaneeringu olemasolu.
Üldplaneeringu sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev
otsustama kohalik omavalitsus, kelle pädevuses on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
§ 6 lõike 1 järgi kohaliku elu küsimuste, sealhulgas ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik
korraldamine ning otsustamine. Seega juhul, kui planeeringulahendus ei ole vastuolus
kehtivate seaduste ja normidega, on erinevate huvide arvesse võtmisel ning üldplaneeringuga
kavandatavate maakasutus- ja ehitustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks kohalik
omavalitsus.
Heakskiidu andja saab kontrollida üldplaneeringu kooskõla maakonnaplaneeringuga ning
õigusaktide nõuetega, kuid ei saa planeerimisautonoomiat omava omavalitsuse eest otsustada
planeeringulahenduse otstarbekuse (sh piirkonna keskkonda sobivuse) ja vajaduse üle.
Kohalik omavalitsus peab kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalusel vältima
planeeringulahenduse kujundamisel ka planeeringulahendusest huvitatud isikute
subjektiivselt tajutavate õiguste riivamist. Kuna kohaliku omavalitsuse peamiseks eesmärgiks
planeerimisel on säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujundamine, siis on paratamatu,
et alati ei pruugi olla võimalik arvestada kõikide planeeringulahendusest huvitatud isikute
soovidega. Kohalikul omavalitsusel on õigus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku
arutelu tulemusel planeeringut parandada ja täiendada, mistõttu kujuneb iga konkreetse
planeeringu lõplik lahendus välja alles vahetult enne selle kehtestamist. Seega lõplikuks
otsuseks esitatud arvamuste suhtes on üldplaneeringu kehtestamise otsus, mitte vastus esitatud
arvamustele.
Rahandusministeeriumile esitatud planeeringumaterjalidest lähtuvalt on arvamusi esitanud
isikud olnud teadlikud planeeringulahendusest ning saanud väljendada oma seisukohti
planeeringu koostamise käigus. Seda tõendab ka arvamuste esitamine üldplaneeringu avalikul
väljapanekul. Arvamuste arvesse võtmise kohta on kohalik omavalitsus andnud oma
seisukohad. Seega on arvamusi esitanud isikud saanud kasutada oma protsessiõigusi
üldplaneeringu koostamisel ja seeläbi olnud planeeringu koostamisse kaasatud, mis ongi
planeerimisseadusest tulenevalt planeerimise eesmärk. Antud juhul on avalikkust
üldplaneeringu algatamisest, vastuvõtmisest ning avalikustamisest teavitatud
planeerimisseaduses ette nähtud korras ning järgitud on ka teisi avaliku menetluse nõudeid.
Rahandusministeerium leiab, et Tartu linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamisel ja
üldplaneeringu koostamisel on arvestatud planeerimisseaduse põhimõtetega, Tartumaa
maakonnaplaneeringuga 2030+, üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ määratud
arengusuundadega ning põhiosas ka kvaliteetse ruumi kujundamise alusprintsiipidega. Juhin
siiski kohaliku omavalitsuse tähelepanu järgnevalt toodud võimalikele nõrkadele kohtadele.
5
Võib hinnata, et elamute arendusalade kavandamine põllumaale väljaspool linna
asustusüksust ei soodusta Tartu kesklinna tihendamist, sundliikumiste vähendamist,
ühistranspordi kasutamist ning jalg- ja rattaliiklust. Üldplaneeringus on pööratud palju
tähelepanu avalikule ruumile ning erinevatele liikumisvõimalustele, seades prioriteediks
jalakäijate, jalgrattaga liiklejate ja ühistranspordikasutajate liikumisvõimaluste parandamise.
Samas ei selgu, et planeeringus oleks läbivalt järgitud ligipääsetavuse põhimõtteid ning seatud
nende arvestamiseks üldisemaid tingimusi kui puudest lähtumine. KSH aruandes on
nimetatud vajadust tagada ühistranspordiga ligipääsetavus. Viimane ei tähenda aga sisulist
universaalset ligipääsetavust kõigile, vaid juurdepääsetavust transpordivahendiga.
Üldplaneeringust ei ole leitavad üldised tingimused kliimamuutustega arvestamiseks,
vaatamata sellele, et KSH aruanne deklareerib kliimamuutustega kaasnevate teguritega
arvestamist. Kliimamuutustega arvestamise käsitlemisel jäävad kesiseks rohefaktori,
rohevõrgustiku ja tänavahaljastuse osad, kus vääriks enam väärtustamist ka lahutamatu
elurikkust kandev osa avalikus ruumis (alleed, tänavapuud jms). Toodud teemade käsitlus
puudub ka kaardirakenduse üldistes ja kohapõhistes maakasutus- ning ehitustingimustes. See
võib muuta keerulisemaks üldplaneeringu rakendamise detailplaneeringu koostamise ja
projekteerimistingimuste andmise alusena.
Planeeringu seletav tekstiosa elektroonilisel kujul ei ole veel terviklikult ja mugavalt
kasutatav, kuna ei toeta läbivat otsingut. Märksõnalise indeksi puudumisel saab lähtuda vaid
sisukorrast.
Rahandusministeerium teeb ettepaneku enne planeeringu kehtestamist eelmainitud teemad
täiendavalt käsitleda, seades vastavad üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning lisada
planeeringule kasutust hõlbustav märksõnaline indeks ja/või otsingumootor.
Heakskiidu andja asub seisukohale, et puuduvad asjaolud, mis ei võimaldaks otsustada
üldplaneeringule heakskiidu andmise üle vastavalt PlanS §-s 90 sätestatud pädevusele.
Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud planeeringu avaliku menetluse nõuetega ning
lähtutud üldplaneeringu sisule esitatavatest nõuetest. Üldplaneering ja KSH aruanne on
kooskõlastatud asjaomaste riigiasutuste ja naaberomavalitsustega.
Käesoleva üldplaneeringu kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse volikogu pädevusse.
Seega antud juhul otsustab Tartu Linnavolikogu, kas üldplaneeringu lahendus tagab
võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvide (sh ka avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikute huvide) arvestamise. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lõike 2
kohaselt peab haldusorgan kaalutlusõigust teostama kooskõlas volituse piiride,
kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades seejuures olulisi asjaolusid
ning kaaludes põhjendatud huve.
Siinjuures juhin kohaliku omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Riigikohus on välja toonud
planeeringute kui ulatusliku kaalutlusruumiga otsuste motiveerimise suure tähtsuse. Kui
motivatsioon esitatakse selle mahukuse tõttu mõnes teises dokumendis, peavad haldusaktis
olema ära toodud vähemalt põhimotiivid. Kui tehakse viide mõnele teisele dokumendile, siis
peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon
kujutab endast osa haldusakti põhjendusest. HMS § 56 vastaselt haldusakti motiveerimata
jätmine tähendab üldjuhul selle haldusakti õigusvastasust ning on haldusakti tühistamise
aluseks. Eriti hoolikalt tuleb põhjendada selliseid planeeringuotsuseid, millega kitsendatakse
isikute maakasutuse ja ehitamise õigust või mille vastu on esitatud vastuväiteid planeeringu
6
koostamise käigus. Planeeringu koostamise käigus esitatud vastuväidete mitte arvestamisel
on asjakohane põhjendada ka asjaolusid, kuidas on jõutud järelduseni, et esitatud ettepanekut
otstarbekaks pidada ei saa. Palun kohalikul omavalitsusel Tartu linna üldplaneeringu
kehtestamise otsustamisel ja otsuse vormistamisel arvestada eelmärgitud motiveerimise
põhimõtetega, sh vajadusel täiendavaid põhjendusi kehtestamise otsuses esitada.
Lähtudes riigihalduse ministri pädevuse piiridest ja võttes aluseks PlanS § 90 lõike 2,
annan Tartu linna üldplaneeringule heakskiidu.
Juhin tähelepanu, et riigihalduse ministri heakskiitu üldplaneeringule ei saa pidada
eelhaldusaktiks. Tegemist on haldusmenetluse seaduse § 16 lõike 1 kohase siduva iseloomuga
kooskõlastusega, mis on menetlustoiming, mitte iseseisev haldusakt. Nagu muidki
menetlustoiminguid, saab sellist kooskõlastust reeglina vaidlustada üksnes koos lõpliku
haldusaktiga.
Planeeringulahendusega jätkuvalt mittenõustumisel on planeeringu avalikul väljapanekul
arvamusi esitanud isikutel võimalik, kohaliku omavalitsusega kohtuväliselt kokkuleppele
mittejõudmisel, pöörduda oma subjektiivsete õiguste kaitseks halduskohtusse
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Kehtestatud üldplaneeringu
vaidlustamist reguleerib PlanS § 94.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Lisaadressaadid: Heakskiidu andmise üle otsustamise menetluse käigus ära kuulatud isikud
7
Peep Männiksaar 715 5881
[email protected]
8