Riigikantselei Meie 22.09.2021 nr 1.1-10.1/5544-3
[email protected]
Hasartmängumaksu seaduse ja
riigieelarve seaduse muutmise
seaduse eelnõu esitamine
Austatud härra riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile heaks kiitmiseks hasartmängumaksu seaduse ja
riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Jaak Aab
riigihalduse minister
Eve-Ly Kübard 611 3065
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
17.09.2021
Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse
muutmise seadus
§ 1. Hasartmängumaksu seaduse muutmine
Hasartmängumaksu seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 2–5 ning lõiked 2¹, 3¹, 8 ja 9 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 8 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva seaduse enne 2022. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni § 7 lõike 2 punktides
2–5 nimetatud sihtotstarbeks ettenähtud ja laekunud vahendeid võib kasutada kuni nende
vahendite lõppemiseni.“.
§ 2. Riigieelarve seaduse muutmine
Riigieelarve seaduse § 531 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast tekstiosa „riigi osalusel
asutatud sihtasutuse,“ tekstiosaga „kohaliku omavalitsuse üksuse või tema asutatud
sihtasutuse või mittetulundusühingu,“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Riigikogu esimees Jüri Ratas
Tallinn „......“ ......................... 2021. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „......“ ......................... 2021. a
(allkirjastatud digitaalselt)
17.09.2021
Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Riigieelarve vahendite paindlikuma kasutamise eesmärgil ning kultuuri-, spordi-, hariduse-,
regionaal- ning sotsiaalvaldkonna projektide rahastamise stabiilsuse tagamiseks otsustas
Vabariigi Valitsus loobuda seni rakendatud põhimõttest, mille kohaselt kasutatakse
riigieelarvesse laekunud hasartmängumaksu tulu sihtotstarbeliselt. Kehtiva hasartmängumaksu
seaduse (HasMMS) kohaselt läheb kindlaksmääratud protsent laekunud hasartmängumaksust
Kultuurkapitalile ja neljale ministeeriumile seadusega ette nähtud valdkondade rahastamiseks.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 2021. a istungil tehtud otsusele jäävad edaspidi neile
riigieelarve alusel eraldatavad vahendid käesoleva 2021. aasta kevadprognoosis fikseeritud
tasemele ja ei muutu automaatselt maksulaekumise suurenemise või vähenemise korral.
Hasartmängumaksu tulu laekub edaspidi riigi üldistesse tuludesse.
Eesti Kultuurkapitali rahastamismudelit käesoleva seaduseelnõuga ei muudeta ning kehtima
jääb HasMMSi regulatsioon.
2020. aastal Eestit tabanud COVID-19 pandeemiast tingitud negatiivne mõju majandusele
näitas, et selline otseselt maksulaekumisest sõltuv raha jaotus ei taga projektidele
rahastamiskindlust ning ei toimi olukordades, kus hasartmängumaksu tulu oluliselt väheneb.
Lisaks täiendatakse riigieelarve seadust (RES) sätetega, mis on seotud regionaalsete
investeeringutoetuste hasartmängumaksust rahastamise regulatsiooni HasMMSist välja
võtmisega. RESi täiendamine võimaldab kohaliku omavalitsuse üksusel (KOV) jätkuvalt
rakendada hetkel osaliselt hasartmängumaksust rahastatavat maakondade arengustrateegiate
elluviimise toetusprogrammi. Samuti võimaldab RESi täiendus anda KOVile tema soovil
rakendamiseks teisi toetusprogramme.
1.2 Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ja seletuskirja HasMMSi osa on ette valmistanud Rahandusministeeriumi tolli-
ja aktsiisipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard (
[email protected], tel 611 3065),
eelnõu ja seletuskirja RESi osa regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp
(
[email protected], tel 611 3097) ning seletuskirja riigieelarve mõjude osa riigieelarve
osakonna finantstalituse analüütik Silja Kask (
[email protected], tel. ja 611 3756). Eelnõu
juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (
[email protected]
tel 611 3611) ning eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover
(
[email protected], tel 611 3638).
1.3 Märkused
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga ega mõne muu menetluses oleva seaduseelnõuga. Seaduseelnõu
1
koostamise vajadus tuleneb 29.04.2021 valitsuse istungil kinnitatud dokumendist „Riigi
eelarvestrateegia 2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021“1.
Eelnõuga muudetakse hasartmängumaksu seaduse 01.01.2019 jõustunud redaktsiooni (RT I,
24.10.2018, 2) ja riigieelarve seaduse 18.04.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 17.04.2021, ).
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (Eesti Vabariigi
põhiseaduse § 104 lõike 2 punkt 11).
Tulenevalt eelnõu kiireloomulisusest (jõustumine 01.01.2022 koos 2022. aasta riigieelarvega)
ei ole seaduse eelnõu väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust (HÕNTE § 1 lg 2 p
1). HasMMSi muutmisvajaduse otsustas Vabariigi Valitsus 29.04.2021 istungil.
2. Seaduse eesmärgid
Seaduse muutmise eesmärk on riigieelarve universaalsuse põhimõtte rakendamine2. HasMMS
§ 7 lõike 2 punktides 2, 3, 4, 5 nimetatud valdkondade toetamine seotakse lahti
hasartmängumaksu tulu laekumisest.
Riigieelarve universaalsuse põhimõte tähendab seda, et eelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei
peaks olema üksteisest sõltuvuses. Selline sihtotstarbeline seos on põhjendatud eelkõige
sotsiaalmaksu puhul, millest finantseeritakse pensioni- ja ravikindlustuskulusid. Kuid teiste
riiklike maksude puhul puudub kasutamise sihtotstarbe loomisel ja sellest kinni hoidmisel
mõistlik põhjendus. Eelarvetulud tervikuna on mõeldud kulude finantseerimiseks tervikuna.
See tagab eelarve paindlikkuse otsuste tegemisel ning vähendab majanduskeskkonna
muutustest tingitud riske.
Vajadus sellise muudatuse järele ilmnes selgelt 2020. aastal, kui tulenevalt COVID-19
pandeemiast oli Vabariigi Valitsus sunnitud kehtestama viiruse leviku takistamiseks erinevaid
piiranguid, nende tõttu vähenes hasartmängumaksu laekumine ning sellest tulenevalt ei olnud
võimalik laekunud maksust toetatavaid valdkondi (tegevusi) senisel tasemel rahastada.
RESi täiendamine tagab KOVile võimaluse rakendada erinevaid toetusprogramme ning
võimaldab riigil sõlmida KOViga halduslepinguid kohaliku iseloomuga toetusmeetmete
elluviimiseks. Kuivõrd eelnõuga tunnistatakse HasMMSis sisalduv volitusnorm kehtetuks,
tuleb see viia sobivasse seadusesse. RES § 53¹ lõige 2 on volitusele sobivaim koht, kuivõrd
toetusprogrammi „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ rakendamine
jätkub seadusemuudatuse jõustumisel RES § 53¹ lõike 1 alusel.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu § 1 (HasMMSi muutmine)
Kehtiva HasMMS § 7 lõike 2 kohaselt nähakse riigieelarves ette hasartmängumaksu tulu jaotus
järgmistele kuludele:
1) Eesti Kultuurkapitalile – summas, mille suurus vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu
kavandatavast laekumisest ning millest 60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja
3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks;
1
Rahandusministeerium, Riigi eelarvestrateegia 2022-2025,
https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/riigi-eelarvestrateegia
2
EV Põhiseadus § 115 kommentaar nr 6 https://pohiseadus.ee/sisu/3593
2
2) Rahandusministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud
Rahandusministeeriumi valitsusasutusele – summas, mille suurus vastab 12,7 protsendile
hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ja mida kasutatakse regionaalsete
investeeringutoetuste andmiseks;
3) Haridus- ja Teadusministeeriumile – summas, mille suurus vastab 10,1 protsendile
hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest ning mida kasutatakse teadus-, haridus-, laste-
ja noorteprojektide toetamiseks;
4) Sotsiaalministeeriumile – summas, mille suurus vastab 15,3 protsendile hasartmängumaksu
kavandatavast laekumisest ning millest 93,5 protsenti eraldatakse meditsiini, hoolekande,
perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide toetamiseks ja 6,5 protsenti
hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks;
5) Kultuuriministeeriumile – summas, mille suurus vastab 14,1 protsendile hasartmängumaksu
kavandatavast laekumisest ja millest 58,2 protsenti eraldatakse olümpiaettevalmistusprojektide
toetamiseks, 3,5 protsenti puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide võistlusspordi
projektide toetamiseks, 26,2 protsenti muude spordiprojektide toetamiseks, 10,5 protsenti
kultuuriprojektide toetamiseks ning 1,6 protsenti spordivõistlustega manipuleerimise vastase
võitlusega seotud tegevuste toetamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks HasMMS § 7 lõike 2 punktid 2–5. Kehtima jääb
punkt 1, mis tähendab seda, et Eesti Kultuurkapitalile nähakse riigieelarves ette jätkuvalt kulud
summas, mis vastab 47,8 protsendile hasartmängumaksu kavandatavast laekumisest.
Kultuurkapitali puhul jääb samaks ka põhimõte, et hasartmängumaksust ettenähtud vahenditest
60,6 protsenti eraldatakse kultuuriehitistele ja 3,8 protsenti kunstide ja rahvakultuuri
valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks.
Nelja ministeeriumi (Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium, Haridus- ja
Teadusministeerium ja Rahandusministeerium) puhul ei oleks hasartmängumaksust saadud
vahendite kasutamine enam seotud seadusega kindlaks määratud valdkondadega, vaid
hasartmängumaksu tulu asendub tavalise riigieelarve tuluga. See tähendab, et ministeeriumidel
on paindlikkus otsustada valdkondade üle, mida ja millises mahus vajadusepõhiselt
rahastatakse.
Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsuses heaks kiidetud dokumendiga „Riigi eelarvestrateegia
2022–2025 ja stabiilsusprogramm 2021“. Dokumendi lisas 3 „Ülevaade RES 2022–2025
meetmetest riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja valitsemisalade
lõikes“ toodud tabelis on Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi,
Kultuuriministeeriumi ning Rahandusministeeriumi kulumeetmetes rida „Hasartmängumaksu
ministeeriumite eelarvesse laekumise fikseerimine 2021 tasemel“. Eeltoodust lähtuvalt ei saa
HasMMSis §-s 7 hasartmängumaksu sihtotstarbelise kasutamise sätted jääda kehtima ning
alates 2022. aastast tuleb vastav regulatsioon tunnistada kehtetuks.
Kehtetuks tunnistatakse ka HasMMS § 7 lõiked 2¹, 3¹, 8 ja 9 ning § 8 lõige 5 (eelnõu § 1 punkt
2), sest kui HasMMSist võetakse välja hasartmängumaksust sihtotstarbelise rahastamise
põhimõte, ei saa seaduses kehtima jääda rahastamisotsuste administreerimist reguleerivad
sätted.
Lõikes 3¹ sätestatud volitusnormi ja riigihalduse ministri määruste kohta vt seletuskirja 7. osa
„Rakendusaktid“.
3
Punktide 8 ja 9 kehtetuks tunnistamise kohta vt allpool eelnõu § 2 selgitust RES muutmise
kohta.
HasMMS § 8 täiendatakse lõikega 6 (eelnõu § 1 punkt 3), mis annab võimaluse enne 2022.
aastat laekunud ja veel kasutamata, kuid tuleviku projektideks planeeritud hasartmängumaksust
saadud vahendeid kasutada kuni nende ammendumiseni. Kuna kehtiva HasMMSi kohaselt on
ministeeriumidele ülekantavad vahendid seotud kindla sihtotstarbega ning ka eraldatavate
vahendite osakaal maksulaekumisest on seaduse tasandil ministeeriumide vahel fikseeritud, siis
on uuele süsteemile üleminekuks vaja rakendussätet. Õiguskindluse tagamiseks olukorras, kus
ministeeriumid on kehtiva seaduse alusel plaane teinud ning arvestanud juba ülekantud
vahenditega, on vajalik luua seadusesse norm, mis sellise kindlustunde ministeeriumidele
annab.
Eelnõu § 2 (RES muutmine)
Muudetakse RES § 53¹ lõiget 2 selliselt, et minister võib volitada ministeeriumi valitsemisala
vahendite arvelt sama paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud riigisisese toetusprogrammi
elluviimisega seotud haldusülesannet täitma lisaks riigi sihtasutusele ja riigi osalusel asutatud
sihtasutusele ka KOVi, tema asutatud sihtasutuse või mittetulundusühingu. Koostööpartnerite
nimetamine toimub iga toetusprogrammi puhul koostööpartnerite nõusolekul ja kõik sõltub
halduslepingu sõlmimiseks kokkuleppe saavutamisest. Ilma mõlema (nii riigi kui KOVi)
osapoole vaba tahteta meedet rakendada ei saa.
Muudatus on seotud kehtiva HasMMS § 7 muutmisega. HasMMS § 7 lõige 8 võimaldab
valdkonna eest vastutaval ministril volitada regionaalsete investeeringutoetuste andmise
programmi elluviimisega seotud haldusülesannet täitma riigi või KOVi sihtasutuse või
mittetulundusühingu. Selleks, et näiteks riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määruse nr 25
„Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“ toetusprogrammi rakendamisse
saaks riik jätkuvalt kaasata KOVe, on vajalik tõsta HasMMS § 7 lõikes 8 olev regulatsioon
RESi.
Sätte muutmisvajadus ei piirdu üksnes HasMMS alusel rakendatava maakondade
arengustrateegiate elluviimise toetusmeetmega, vaid sarnane vajadus on praktikas ka teiste
meetmete puhul. RES § 53¹ lõige 2 võimaldab nende toetusvahendite rakendajaks määrata riigi
sihtasutuse, milleks on näiteks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kuid ei võimalda näiteks
määrata kohaliku iseloomuga toetusmeetme rakendajaks (toetuse taotluste menetlejaks ja
toetuse saaja valimiseks) KOVi.
Ehkki tänaseks rakendab regionaalmeetmeid valdavalt Riigi Tugiteenuste Keskus, siis mitmel
juhul oleks kohasem rakendusüksus KOV. Kuivõrd ükski kehtiv seadus peale HasMMSi ei
sätesta volitusnormi KOViga halduslepingu sõlmimiseks, ei saa riik anda KOVile omas
regioonis toetusvahendite jagamise õigust, isegi kui KOV seda soovib. Nii on tulnud sõltumata
KOVi soovist ja valmidusest meedet rakendada, lahendada olukord hoopis selliselt, et meetme
rakendajaks on Riigi Tugiteenuste Keskus ja lisaks on loodud piirkondlikke eripärasid tundvaid
kohapealseid komisjone.
Enne haldusülesande volitamist kaalub ministeerium haldusülesande volitamise vajalikkust,
haldusülesande võimaliku täitja võimekust sellist ülesannet täita, veendub, et haldusülesanne
täidetaks kvaliteetselt jmt. Vastavad selgitused lisatakse toetusprogrammi määruse eelnõu
seletuskirja. Riigile annab see paindlikkuse toetusprogrammide elluviimisel koostööpartnereid
valida, kes toetusprogrammi rakendavad, st vaatavad taotlused läbi, hindavad, teevad
4
rahastamise otsused. RES § 53¹ lõige 2 sätestab rakendaja määramise alused lõikes 1 sätestatud
ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimise ja
vahendite kasutamise tingimusele ja korrale, mille minister saab kehtestada. Haldusülesande
täitja peab oma ülesandeid täites jääma ministri kehtestatud toetusprogrammi raamidesse.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõuga kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
5. Eelnõu mõjud
5.1. HasMMSi muutmine
Alltoodud tabelis 1 on prognoositud kehtiva HasMMSi kohaselt ministeeriumidele
hasartmängumaksu tulu laekumine ja kasutamine ning tulu jääk 2021. aasta lõpus.
Tabel 1. Hasartmängumaksu tulu laekumine ja kasutamine 2021. a.
Laekunud ja
2021 tulu 2021
kasutamata tulu Tulu jääk
kevad- kulu-
HasMMSi alusel sihtotstarbeline seisuga 31.12.2021
prognoos prognoos
tulu, eurodes 31.12.2020
Kultuuriministeerium 669 162 4 187 700 4 187 700 669 162
Rahandusministeerium 9 605 783 3 771 900 5 360 068 8 017 615
Haridus- ja Teadusministeerium 537 459 2 999 700 2 999 700 537 459
Sotsiaalministeerium 1 708 232 4 544 100 4 093 338 2 158 994
Tabeli 1 viimasest tulbast, mis viitab tulu jäägile, nähtub, et kehtiva seaduse alusel jagatav tulu
ei saa eelduslikult käesoleva 2021. aasta lõpuks kasutatud. HasMMS § 8 lisatav rakendussäte
võimaldab kasutada allesjäänud tulu seaduses sätestatud sihtotstarbel vahendite
ammendumiseni.
Alates 2022. aastast rakendub uus regulatsioon ning ministeeriumite eelarvetes on planeeritud
iga-aastaselt 2021. aasta kevadprognoosis kehtiva seaduse järgi prognoositud
hasartmängumaksu tulu 2021. aasta laekumise järgi.
Kui võrrelda 2021. a kevadprognoosis tulu laekumist aastatel 2022–2025 läbivalt fikseeritud
2021. aasta tasemega, siis võib öelda, et muudatuse tõttu eelarve väheneb järgmiselt (eurodes):
Tabel 2. Eelarve vähenemine aastatel 2022-2025
Uus aastane
Ministeerium 2022 2023 2024 2025
eelarve
Kultuuriministeerium 4 187 700 -380 700 -690 900 -888 300 -1 071 600
Rahandusministeerium 3 771 900 -342 900 -622 300 -800 100 -965 200
Haridus- ja
Teadusministeerium 2 999 700 -272 700 -494 900 -636 300 -767 600
Sotsiaalministeerium 4 544 100 -413 100 -749 700 -963 900 -1 162 800
Mõju Kultuuriministeeriumi haldusalas
Kultuuriministeerium on spordivaldkonnale ette nähtud toetusvahendeid kasutanud alates 2019.
aastast olümpiaettevalmistusprojektide elluviimiseks, Eestis toimuvate rahvusvaheliste
5
võistluste korraldamise toetamiseks, puuetega inimeste spordikatusorganisatsioonide
toetamiseks ja spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitlusega seotud tegevuste
toetamiseks. Toetuse saajateks on Eesti Olümpiakomitee, Eesti Paraolümpiakomitee, Eesti
Eriolümpia Ühendus, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, spordialaliidud ning
rahvusvaheliste spordivõistluste korraldajad. Nimetatud asutuste ja sihtrühmade rahastamiseks
on seni kasutatud lisaks hasartmängumaksu laekumisele ka muid riigieelarvelisi vahendeid.
Seaduse muudatus võimaldab jätkata spordivaldkonna toetamist 2021. aasta kevadel
prognoositud mahus, mis on juba väiksem kui 2021. aasta riigieelarve seadusega planeeritud
summad. Aastatel 2022–2025 jääb seetõttu prognoosi kohaselt spordivaldkonna eelarvesse
laekumata kokku 2,7 mln eurot, millest suurem osa (87%) oleks eraldatud Eesti
Olümpiakomiteele ja spordialaliitudele olümpiaettevalmistusprojektide elluviimiseks.
Kultuuriministeeriumi hinnangul võib selle tulemusena väheneda Eesti sportlaste
konkurentsivõime tiitlivõistlustel.
Alates 2019. aastast on Eesti Rahvakultuuri Keskuses menetletava meetme „Regionaalse
kultuuritegevuse toetamine“ eesmärk luua ja säilitada kultuurist osasaamise ning kultuuriloome
võimalusi kogu Eestis, soodustades kultuurielu järjepidevust ja arengut eelkõige kogukondlike
ning lastele ja noortele suunatud tegevuste kaudu. Taotlejad on Eestis registreeritud juriidilised
isikud, mittetulundusühingud ja KOVid ning nende allasutused, äriühingud ja füüsilisest isikust
ettevõtjad. Suurim osa toetusest on eraldatud mittetulundusühingutest taotlejatele, seejärel
KOVidele ja nende allasutustele. Toetatud on ka äriühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjate
projekte.
Toetusmeetme rakendamine 2019. ja 2020. aastail näitab, et saadud toetused on regionaalselt
aidanud rikastada kultuurielu ning tugevdada avaliku ja erasektori koostööd. Aastatel 2022–
2025 jääb prognoosi kohaselt meetme „Regionaalse kultuuritegevuse toetamine“ eelarvesse
laekumata kokku 0,3 miljonit eurot, selle tulemusena jääb väljaspool suuri keskusi rahastamata
kuni 100 projekti. Kultuuriministeeriumi hinnangul võib seetõttu väheneda kultuurist
osasaamine ning kultuuriloome võimalused kogu Eestis, kultuurielu järjepidevus, kavandatud
tegevuste kvaliteet, mitmekesisus kui ka hulk ning ühiskonna erinevate sektorite vaheline
sidusus.
Mõju Rahandusministeeriumi haldusalas
Rahandusministeerium on kasutanud toetusvahendeid alates 2019. aastast maakondade
arengustrateegiate elluviimise toetusmeetme elluviimiseks. Toetusmeetme sihtrühmaks on
KOVid, mittetulundusühingud, sihtasutused, äriühingud, riigiasutused ja avalik-õiguslikud
ülikoolid. Toetusmeetme rahastamiseks on ka seni kasutatud lisaks hasartmängumaksu
laekumisele muid riigieelarvelisi regionaaltoetusi. Seaduse muudatus võimaldab jätkata
maakonna arengustrateegiate elluviimise toetamist senises mahus. Aastatel 2022–2025 jääb
seetõttu prognoosi kohaselt regionaaltoetuste eelarvesse laekumata 2,7 mln eurot
toetusvahendeid.
Mõju Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas
Haridus- ja Teadusministeerium on vahendeid kasutanud valdavalt noortevaldkonna partnerite,
aga samuti üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna partnerite toetamiseks. Lisaks
suunatakse vahendid programmidele „Noorte tervistav ja arendav puhkus“, „Noortemalevad“,
„Varaait“ ja „Ideeviit“. Meetmete rahastamisel on seni kasutatud lisaks ka muid riigieelarvelisi
vahendeid. Peamiselt ka põhjusel, et 2019. a HasMMSi muudatusega suunati 0,5 mln
Kultuuriministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeeriumi hinnangul on juba praegu
programmides vajadus suurem, kui seda katta suudetakse. Seadusemuudatus ei võimalda
6
ilmselt jätkata toetuste eraldamist senises mahus, aastatel 2022-2025 jääb prognoosi kohaselt
noorte- ning haridusvaldkonna eelarvesse laekumata 2,2 mln eurot.
Mõju Sotsiaalministeeriumi haldusalas
Sotsiaalministeerium on kasutanud hasartmängumaksu tulu oma valitsemisalas valdavalt
vabaühenduste võimestamiseks ning huvikaitse arendamiseks. Lisaks ühe kuni nelja-aastastele
strateegilistele partnerlustele toetab Sotsiaalministeerium väikeprojekte erinevate lühiajaliste
tegevuste ellu viimiseks. Käesoleva seadusemuudatusega suureneb paindlikkus vahendite
kasutamisel ning laienevad võimalused strateegiliste partnerite ja toetatavate tegevuste valikul,
kuna kindlalt määratletud valdkonnad ja projektid kaotatakse HasMMSist.
Negatiivset mõju omab toetuse fikseerimine prognoositud hasartmängumaksu tulu 2021. aasta
laekumise järgi, mistõttu ei kasva toetusvahendid enam tulevikus vastavalt senisele
maksulaekumise prognoosile. Aastatel 2022–2025 jääb seetõttu prognoosi kohaselt
sotsiaalvaldkonna eelarvesse laekumata 3,3 mln eurot toetusvahendeid.
5.2. RESi muutmine
RESis tehtav muudatus omab mõju üksnes riigiasutuste ja KOVi asutuste korraldusele.
Eelnõuga sätestatakse tingimused ja võimalused regionaalvaldkonna toetusprogrammide
rakendamiseks.
Eelnõu võimaldab riigisiseste toetusprogrammide rakendamiseks sõlmida lihtsustatud korras
halduslepinguid lisaks riigi sihtasutusele ja riigi osalusel asutatud sihtasutustele ka KOViga või
tema poolt asutatud sihtasutusega või mittetulundusühinguga. Toetusprogrammide
rakendamises osalemine on eespool nimetatutele siiski võimalus, mitte kohustus.
Haldusülesanne antakse üle halduslepinguga, mis eeldab nii volitaja kui ka haldusülesande
saaja nõus- ja valmisolekut ülesannet täita. Kui selline haldusleping sõlmitakse, toob see kaasa
tulenevalt täidetavate ülesannete mahust töökoormuse kasvu, kuid selle ulatust ja valmisolekut
hinnatakse halduslepingu sõlmimise protsessis.
6. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud
HasMMS § 7 muutmine toob kaasa vajaduse muuta Maksu- ja Tolliameti hallatavat e-
maksuameti elektroonilist keskkonda, kuna lõpeb laekunud hasartmängumaksu igakuine
edasikandmine ministeeriumidele. Infosüsteemis muudatuste tegemise kulu on ca 4800-6000
eurot, mis kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest.
7. Rakendusaktid
HasMMS § 7 lõike 3¹ alusel on kehtestatud kaks riigihalduse ministri määrust:
1) 29. oktoobri 2018. a määrus nr 43 „Regionaalsete investeeringutoetuste programmi
vahenditest toetuse taotlemise, andmise, kasutamise ning tagasinõudmise tingimused ja kord“;
2) 7. mai 2019. a määrus nr 25 „Maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede“.
Riigihalduse ministri 29. oktoobri 2018. a määrus nr 43 on kehtestatud ühe volitusnormi alusel:
HasMMS § 7 lõige 3¹. Käesoleva seaduseelnõuga kavandatakse viidatud HasMMSi sätte
kehtetuks tunnistamine ning sellega koos kaotab HMS § 93 lõike 1 kohaselt kehtivuse ka
riigihalduse ministri määrus. Nimetatud määrus on oma aktuaalsuse kaotanud, määruse alusel
koordineeritavad regionaalsete investeeringutoetuste programmid on valdavas osas lõpule
viidud, 2021. aastal lõpetatakse viimased. Sisuliselt asendab viidatud määrust riigihalduse
7
ministri 7. mai 2019. a määrus nr 25 “Maakondade arengustrateegiate elluviimise
toetusmeede“.
Riigihalduse ministri 7. mai 2019. a määrus nr 25 on kehtestatud kahe volitusnormi alusel:
HasMMS § 7 lõige 3¹ ja RES § 53¹ lõige 1. Määrus nr 25 jääb kehtima. Valmistatakse ette
määruse muutmise eelnõu ning määruse preambulist ja § 1 lõikest 1 võetakse välja viited
HasMMSile ja hasartmängumaksule.
HasMMSi muutmisega seoses tuleb muuta ka Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014 määruse nr
121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ § 1 lõike 1 punkti 8 ning lisada täiendus,
et sättes viidatakse enne 01.01.2022 kehtinud HasMMS redaktsioonile.
Muuta tuleb ka kultuuriministri 31. detsembri 2018 määruse nr 22 “Regionaalse
kultuuritegevuse toetamise tingimused ja kord“ § 6 lõiget 1. Taotlusvooru eelarve ei sõltu
edaspidi enam hasartmängumaksu laekumisest, nagu näeb ette kehtiv määrus, vaid taotlusvooru
eelarve kinnitab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga.
8. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Seaduse jõustumise kuupäev on seotud Riigi eelarvestrateegiaga aastateks 2022–2025 ja 2022.
aasta riigieelarve jõustumisega, st HasMMSi muudatus peab jõustuma järgmise eelarveaasta
alguses.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile ning Justiitsministeeriumile. Sotsiaalministeerium kooskõlastas
eelnõu märkusteta, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi märkused ja
nendega mitte-arvestamise põhjused on toodud seletuskirja lisas esitatud kooskõlastustabelis.
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu sisuliste märkusteta, normitehniliste ja keeleliste
märkustega arvestamine on kajastatud kooskõlastustabelis.
Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Eesti Kultuurkapitalile, Eesti Linnade ja Valdade
Liidule, Vabaühenduste Liidule ning Maksu- ja Tolliametile. Eesti Valdade ja Linnade Liit ning
Maksu- ja Tolliamet tegid eelnõu seletuskirja kohta täiendusettepanekud. Ettepanekud ning
vastused on kajastatud kooskõlastustabelis.
Algatab Vabariigi Valitsus „…“……………………….2021
(allkirjastatud digitaalselt)
8
9
LISA
Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse kohta
esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
Asutus/organisatsioon Esitatud märkus/ettepanek Märkuse/ettepanekuga
arvestamine
Eesti Linnade ja Seletuskirjast ilmneb, et Erinevate sotsiaal-, kultuuri-,
Valdade Liit mitmete sihtrühmade jaoks haridus-, teadus-, spordi- ja
vähenevad võimalikud regionaalvaldkonna projektide
valdkondlikud toetusvahendid. rahastamisel on
Samas ei selgu, kas ja mis hasartmängumaks olnud vaid
ulatuses on kavas üks allikatest. Suure ja näiteks
kompenseerida vähenemine regionaalvaldkonnas põhilise
riigieelarvest eraldatavate osa moodustab välisrahastus.
vahenditega. Teeme Uuel perioodil on
ettepaneku nimetatud küsimus välisrahastuse osakaal tõusnud
lahendada eelnõu edasise miljardi võrra. Seega ei
menetlemise käigus, tagamaks tähenda hasartmängumaksu
vajaduspõhine tase tulu jagamise muutmine
valdkondade lõikes. automaatselt seda, et
ülaltoodud valdkondades
rahastus väheneb.
Rahastamisotsuste tegemisel
tuginetakse eelkõige
vajadusele, et tagada
vajaduspõhine rahastamine,
mitte ei tugineta niivõrd
allikale. Maksutulu lahti
sidumine tulu kasutamise
sihtotstarbest lisab otsuste
tegemisel paindlikkust ning
annab võimaluse lähtuda
justnimelt vajaduspõhisusest.
10
Justiitsministeerium 1. HasMMS § 8 lõikes 5 1. Eelnõu § 1 on täiendatud
viidatakse HasMMS § 7 uue sättega (punkt 2), punkt 2
lõikele 9. Tegemist on küll liigub punktiks 3.
rakendussättega, aga kui selle
toime on lõppenud, siis palume
kaaluda ka selle kehtetuks
tunnistamist.
2.-5. Arvestatud on kõigi
2. Seaduse eesmärk peab märkustega, seletuskirja on
olema tulemusele täiendatud.
orienteeritud ning ei tohiks
olla väljendatud läbi
kavandatava lahenduse või
rakendatava meetme.
3. Palume vormistada
tabelitele pealkirjad.
4. Palume täpsustada seaduse
mõju Haridus- ja
Teadusministeeriumi
haldusalas. Kas negatiivne
mõju avaldub selles, et 2,2 mln
jääb nendel aastatel toetust
saamata?
5. Lisada seletuskirja
rakendusaktide osasse viide
HMS § 93 lõikele 1.
Kultuuriministeerium Kultuuriministeerium (KUM) HasMMSi § 7 muutmist ei saa
ei nõustu eelnõu seletuskirjas vaadelda eraldiseisva
välja toodud arvestuse alusega, seaduseelnõuna, mille
mis vähendaks edaspidi algatamise initsiatiiv on
valdkonna niigi piiratud tulnud
ressursse veelgi. Rahandusministeeriumilt.
Hasartmängumaksu
Aastatel 2022–2025 jääb sihtotstarbelise kasutamise
prognoosi kohaselt lõpetamise ettepaneku
spordivaldkonna eelarvesse tegi Rahandusministeeriumile
laekumata kokku 2,7 mln eurot, käesoleva aasta alguses
millest suurem osa (87%) oleks Haridus- ja
eraldatud Eesti Teadusministeerium (HTM)
Olümpiakomiteele ja eelmisel aastal algatatud
spordialaliitudele COVID-19 meetmetest
olümpiaettevalmistusprojektide tingitud HasMMSi muutmise
elluviimiseks. KUMi hinnangul eelnõu kooskõlastuskirjas.3
võib selle tulemusena väheneda Ettepanekut kaaluti, arutati
Eesti sportlaste teiste asjassepuutuvate
3
Hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/43412f48-6b0e-4dd8-acb8-c6eaf30d1cae
11
konkurentsivõime ministeeriumidega ning see
tiitlivõistlustel. Alates 2019. lisati dokumenti „Riigi
aastast on Eesti Rahvakultuuri eelarvestrateegia 2022–
Keskuses menetletava meetme 2025“. Hasartmängumaksu
„Regionaalse kultuuritegevuse jagamise süsteemi
toetamine“ eesmärk luua ja muutmisega ning järgnevaks
säilitada kultuurist osasaamise neljaks aastaks planeeritud
ning kultuuriloome võimalusi vahendite osakaaludega olid
kogu Eestis, soodustades nõus kõik ministrid, mida
kultuurielu järjepidevust ja kinnitab Vabariigi Valitsuse
arengut eelkõige kogukondlike 29. aprilli 2021. a istungil
ning lastele ja noortele RES 2022-
suunatud tegevuste kaudu. 2025 heakskiitmise otsus.
Toetusmeetme rakendamine Seega on kõnesoleva
2019. ja 2020. aastal on HasMMSi § 7 muutmine
näidanud, et saadud toetused on vaadeldav valitsuse otsuse
regionaalselt aidanud rikastada täitmisena.
kultuurielu ning tugevdada Rahandusministeerium ei
avaliku ja erasektori koostööd. esita valitsusele eelnõud, mis
Aastatel 2022–2025 jääb ei ole kooskõlas juba varem
prognoosi kohaselt meetme RES 2022-2025 raames
„Regionaalse kultuuritegevuse tehtud valitsuse otsusega ning
toetamine“ eelarvesse seepärast ei ole võimalik
laekumata kokku 0,3 mln eurot, HTMi ja KUMi märkusega
mistõttu jääb väljaspool suuri arvestada. RESiga seotud
keskusi rahastamata kuni 100 otsused on võimalik üle
projekti. KUMi hinnangul võib vaadata ning neid vajadusel
seetõttu väheneda kultuurist muuta järgmise perioodi RES
osasaamine ning kultuuriloome 2023-2026 menetluse
võimalused kogu Eestis, protsessis.
kultuurielu järjepidevus,
kavandatud tegevuste kvaliteet,
mitmekesisus ja hulk ning
ühiskonna erinevate sektorite
vaheline sidusus. Sellele on
viidatud ka eelnõu
seletuskirjas.
Sellest lähtudes palume
eraldada 2022. aasta
riigieelarvesse kuni aastani
2024 vahendid, arvestades
2019. aasta sügise
hasartmängumaksu laekumise
prognoosi. Alates 2025. aastast
jääks baasiks 2024. a eraldatud
vahendite maht.
Haridus- ja HTM ei nõustu eelnõu Vt palun ülaltoodud märkust
Teadusministeerium seletuskirjas välja toodud KUMi märkuse kohta.
arvestuse alusega, mis
12
vähendaks valdkonna niigi
piiratud ressursse veelgi.
Järgmise nelja aastaga
väheneksid peamiselt
noortevaldkonda suunatud
toetused nagu näiteks „Noorte
tervistav ja arendav puhkus“,
„Noortemalevad“, „Varaait“ ja
„Ideeviit“ kokku 2,2 mln
eurot.
Tulenevalt eeltoodust palume
eraldada 2022.a riigieelarvesse
kuni aastani 2024.a vahendid
arvestades 2019.a
sügisemajandusprognoosi.
Alates 2025.a jääks baasiks
2024.a eraldatud vahendite
maht.
HTM teeb ettepaneku muuta
eelnõu § 1 punkti 1 sõnastust
järgmiselt (kehtiv HasMMS §
7 lg 2 punkt 1):
Kehtiv sõnastus: Eesti
Kultuurkapitalile – summas,
mille suurus vastab 47,8
protsendile
hasartmängumaksu
kavandatavast laekumisest
ning millest 60,6 protsenti
eraldatakse kultuuriehitistele
ja 3,8 protsenti kunstide ja
rahvakultuuri valdkondade
õppejõudude loometöö
edendamiseks;
Uus sõnastusettepanek:
Eesti Kultuurkapitalile –
summas, mille suurus vastab
46 protsendile
hasartmängumaksu
kavandatavast laekumisest
ning millest 60,6 protsenti
eraldatakse kultuuriehitistele.
Eelnõu muudatusest tulenev
mõju ennistatakse HTMi
eelarvesse summas 0,5 mln
eurot alates 2022.aastast
püsivalt.
13
Põhjendus: 2019.a suunati
Kultuurkapitalile (edaspidi
KULKA) HTMi
valitsemisalast 0,5 mln
eeldusel, et vahendid on
seotud maksulaekumisega
ning laekumised kasvavad.
Arvestades asjaolu, et
KULKAle eraldatavad
vahendid on eelnõu kohaselt
ainsad, mis jäävad sõltuma
laekumistest ning prognoosid
ei näita vähenemist.
Teeme ettepaneku, et KULKA
sarnaselt teiste avaliku sektori
institutsioonidega seab oma
prioriteete ümber ning
tõhustab toetuste jagamise
protsesse ning leiab vahendid
rahvakultuuri valdkondade
õppejõududele loometöö
edendamiseks olemasolevate
vahendite arvelt.
Maksu- ja Tolliamet HasMMSiga kavandatav Seletuskirja osa 6. on vastavalt
muudatus eeldab Maksu- ja täiendatud.
Tolliametilt arendust
(indikatiivselt 70-90 töötundi,
4800 - 6000 eurot)
maksusummade
Sotsiaalministeeriumile jt
asjaomastele ministeeriumitele
eraldiste
arvutamise lõpetamiseks ja
kohustuse/kulu maha
võtmiseks (s.o edasiandmise
kohustus ja kulu tuleb tagasi
arvestada).
14