dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogule materjalide esitamine

Rahandusministeerium · 22. september 2021
Viit
1.1-10.1/6615-1
Registreeritud
22. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2021
Vastutaja
Anneli Lunts (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika, Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.16615-1 22.09.2021 Väljaminev kiri.asice5682 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu Meie 22.09.2021 nr 1.1-10.1/6615-1 [email protected] Riigikogule materjalide esitamine Avaliku teenistuse seaduse § 66 lg 1 alusel esitab riigihalduse minister Riigikogule avaliku teenistuse 2020. aasta aruande. Riigihalduse minister soovib anda avaliku teenistuse 2020. aasta aruandest ülevaate Riigikogu istungil 04. oktoobril 2021, aruanne on valitsuse istungile planeeritud 30. septembril 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa: Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne Anneli Lunts 611 3607 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne Tallinn 2020 Tallinn 2021 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Sisukord RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA ............................................................................... 3 AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST .............................................................................. 6 Kokkuvõte ................................................................................................................................... 7 Mõisted........................................................................................................................................ 9 1. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE .......................................................................... 10 1.1 Avaliku teenistuse organisatsioonilised ümberkorraldused ................................................ 10 1.2 Paindlik töökorraldus avalikus teenistuses ja riigimajad .................................................... 13 1.3 Teenistujate arv ................................................................................................................... 16 1.4 Vanuseline ja sooline koosseis ............................................................................................ 19 1.5 Haridustase .......................................................................................................................... 22 1.6 Teisest rahvusest ja teise emakeelega teenistujad ............................................................... 25 1.7 Värbamine ........................................................................................................................... 28 1.8 Voolavus ............................................................................................................................. 30 1.9 Keskmine palk..................................................................................................................... 34 1.9.1 Avaliku teenistuse keskmine palk .................................................................................... 35 1.9.2 Riigi ametiasutuste keskmine palk asutuste gruppide lõikes ........................................... 37 1.9.3 Riigi ametiasutuste sooline palgalõhe .............................................................................. 42 1.10 Hindamine ......................................................................................................................... 46 1.11 Teenistujate pühendumus .................................................................................................. 47 1.12 Koolitus- ja arendustegevus .............................................................................................. 49 1.13 Avaliku teenistuse eetika arendamine ............................................................................... 52 2. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE ................................................................................. 53 2.1 Töötajate arv ....................................................................................................................... 53 2.2 Koolitus- ja arendustegevused ............................................................................................ 59 2.2.1 Keskne arendus ja koolitus .............................................................................................. 60 3. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE ................................................................................. 63 3.1 Töötajate arv ....................................................................................................................... 63 3.2 Tööjõukulud ja keskmine palk ............................................................................................ 68 4. LISAD .................................................................................................................................. 73 LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2020. aastal ............................................................................... 73 LISA 2. Sooline palgalõhe ministeeriumites ............................................................................ 74 LISA 3. Sooline palgalõhe põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis ...................... 75 LISA 4. Sooline palgalõhe valitsusasutustes ............................................................................ 75 LISA 5. Sooline palgalõhe siseturvalisuse valdkonna asutustes ja Kaitseväes ........................ 76 LISA 6. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2020. aastal ................................................ 79 RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 2 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE RIIGIHALDUSE MINISTRI EESSÕNA 2020 – vastupidamise ja kohanemise aasta Hea lugeja! Aasta 2020 jääb maailma ajalukku koroonapandeemiaga võitlemise aastana. Liigaasta tõi liiga palju muret meie kodanike heaolu ja tervise pärast. Kõikidel sektoritel, ka avalikul sektoril, tuli teha olulisi muudatusi töökorralduses, leida lahendusi uutele probleemidele, täita harjumuspäratuid ülesandeid ning seda kõike kiiresti ja kohe. Nii tuli õpetajatel leida võimalusi koduõppe sujuvaks korralduseks, politseinikud kontrollisid tervishoiupiirangutest kinnipidamist ning ka Kaitsevägi andis oma olulise panuse tervishoiutöötajate abistamisel. Lisaks mitmes valdkonnas suurenenud töökoormusele ning kiiret kohanemist vajavatele muutustele tuli arvestada riskiga, et iga hetk võis koroona tabada ennast või lähedasi. Igapäevaste tööülesannete täitmise kõrval pidid lapsevanemad ühtlasi abistama koduõppel olevaid koolilapsi ja tegelema lasteaiaealiste lastega. See kõik oli suur väljakutse ka avaliku teenistuse juhtidele ja kogu personalile. Suur tänu teile, head kolleegid, olulise pingutuse ja vastupidamise eest. Harjumuspäraselt leiab 2020. aasta avaliku teenistuse aruandest riigi ja kohalike omavalitsuste töötajate arvu ja palganäitajate ülevaate, millele on oma mõju avaldanud koroonakriis. Avalike teenistujate arv eelmisel aastal küll kasvas, aga püsib võrdluses Eesti tööealise elanikkonnaga (15-74-aastased) 3% juures. Koroona tingimustes on mõningane teenistujate kasv mõistetav, kuid jätkuvalt tuleb kõikidel asutustel teha pingutusi pidurdamaks avaliku teenistuse suurenemist. 2019. aastal, 2020. aasta eelarvet koostades, tegi valitsus olulisi pingutusi ja leidis võimaluse palgakasvuks õpetajatele, kõrgharidusega kultuuri, siseturvalisuse ja sotsiaalhoolekande töötajatele. Need on valdkonnad, kus palkade järeleaitamine on valitsuse prioriteediks olnud mitmel aastal. Valitsussektori konkurentsivõime palgaturu suhtes mõneti paranes, kuid paraku need tegevusalad, millega valitsussektoris konkureeritakse eraturuga (nt info ja side, finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus), on kasvanud oluliselt rohkem kui Eesti RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 3 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE keskmine brutokuupalk. Mitmed asutused töötasid ülekoormusega, mis väljendub kasvanud lisa- ja ületunnitasudes. Raskele ajale vaatamata suudeti lõpule viia olulised asutuste ümberkorraldused, mille ettevalmistused olid alanud juba eelnevatel aastatel, kuid mille lõppfaas langes just aastale 2020. Haridus- ja Teadusministeerium sai planeeritud ajaks moodustatud Haridus- ja Noorteameti. Aasta lõpuks said kõik vajalikud ettevalmistused tehtud Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ja Transpordiameti käivitamiseks uuel aastal. Organisatoorsed ümberkorraldused jätkuvad ka edaspidi, eesmärgiga koondada valdkondlikku kompetentsi, suurendades seeläbi sünergiat ja pakkudes kvaliteetsemaid teenuseid. Ühendamistega kaasnevatest muudatustest oodatakse sageli kulude kokkuhoidu, kuid see ei ole eesmärk omaette, vaid pigem tuleb läbi pideva protsesside tõhustamise suunata vabanevat ressursi teenuste ja personali arendamisse. Kohalike omavalitsuste personalinäitajates 2020. aastal suuri muutusi ei olnud. Statistika näitab KOV ametiasutuste töötajate 0,6% vähenemist, kuid KOV asutatud sihtasutustes ja äriühingutes kasvu. On hea meel tõdeda, et kohalikul tasandil teevad kõik selle nimel tööd, et elanikele paremaid teenuseid ja elukeskkonda pakkuda. Eesti omavalitsustes paranes eelmisel aastal üleüldiselt kriisideks valmisolek ja täiskasvanute sotsiaalhoolekande teenus. Koostöös kõigi asutuste juhtidega otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas riigi korraldust ja tegevusi optimeerida ning maksumaksja raha riigi toimimiseks kõige tulemuslikumalt kasutada. Seetõttu pean jätkuvalt oluliseks e-riigi arendamist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutamist avalike teenuste pakkumisel. Samas on selge, et kõiki teenuseid arvutid asendada ei saa. Nende teenuste puhul tuleb üle vaadata senised protsessid, leida efektiivistamise võimalusi või kriitiliselt hinnata nende vajadust tervikuna. Üha enam tuleb tegeleda valdkondade üleste teemadega, nagu rohe- ja digipööre, samuti sotsiaalvaldkond ja tervishoid. See tähendab ka asutuste ülest suuremat koostööd ja valmisolekut paindlikuks tööülesannete jagamiseks. Elu meie ümber muutub kiiresti, mis vajab muutustega kiirelt kohanevat personali ja samas tuleb leida võimalusi meie teenistujate pidevaks arendamiseks. Koroonakriis sundis harjuma suurema paindlikkusega töötamise viisides. Kodukontoris töötamine oli eelmise aasta reaalsus. 2020. aasta andis nii mõnelegi skeptikule julgust uskumaks töötegemise võimalikkusesse distantsilt. Näen, et kontori- ja kaugtöö hübriid vorm on tulnud, et jääda. Riigiasutused teevad pingutusi, et jätkata paindliku töökorraldusega, arvestades, et ka kodukontoris peavad olema tagatud töökeskkonnale vastavad tingimused ja vahendid. Püüame leida täiendavaid võimalusi soodustamaks üle-eestilist paindlikku värbamist, et suurendada riigiasutustes töötamist regioonides. Selleks valmivad järjest riigimajad, kus luuakse mugavaid kaugtöökohti ja tuuakse kokku piirkonna avalike teenuste RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 4 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE pakkujad. Tahame liikuda selles suunas, et ükski kompetentne töötaja ei jää palkamata sellepärast, et tema kodukohas ei ole konkreetsel asutusel bürood. Viimasest avaliku teenistuse kesksest pühendumuse ja rahulolu uuringust selgub, et hinnangud töötingimuste ning tööandja uuendusmeelsuse osas on tõusnud erasektorist kõrgemaks. Edusamme on tehtud ka töötajate kaasamises ja tunnustamises ning töökorralduse paindlikkuses. Seisan jätkuvalt selle eest, et Eesti avalikus teenistuses töötaksid kompetentsed ja pühendunud töötajad, kes täidavad tulemuslikult riigi ülesandeid. Meie riigi eelis on väiksus. Seega peame suutma kiiresti muudatusi kavandada ja ellu viia. Kiire kohanemisvõime ja avatus koostööle on kindlasti ka tuleviku märksõnad. Peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi, peame värbama avalike teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ja arendama. Riik ja omavalitsused tööandjana peavad arenema ning kaasajastuma. Ühiskonna muutustega kiirelt kohaneva, paindliku ja koostööle suunatud avaliku teenistuse nimel! Jaak Aab riigihalduse minister RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 5 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE AVALIKU TEENISTUSE ARUANDEST Avaliku teenistuse aruannet koostatakse avaliku teenistuse seadusest tulenevast kohustusest esitada kord aastas Riigikogule ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest, teenistuskohtadest, teenistuses olevatest ja töötavatest isikutest, nende palkadest ja töötasudest ning muudest personalinäitajatest. Käesolev avaliku teenistuse aastaaruanne annabki ülevaate 2020. aasta avaliku teenistuse olulisematest personalinäitajatest ja trendidest. Aruanne keskendub eelkõige avalikule teenistusele ehk riigi ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ametiasutuste teenistujatele (ptk 1), kuid aruandes antakse ülevaade ka kogu avalikust sektorist (ptk 2) ja valitsussektorist (ptk 3). Personalistatistikas kajastatakse mh töötajate arvu, tööjõukulusid, värbamise, hindamise ja voolavuse ning koosseisu näitajaid. Lisaks antakse ülevaade koolitus- ja arendustegevustest, eetikast ning teenistujate pühendumusest. Töötajate arvude statistika on üldjuhul kajastatud täistööajale taandatud töötajate arvuna. Avaliku teenistuse aruande on koostanud Rahandusministeeriumi (RaM) riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 6 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Kokkuvõte Avalik teenistus suutis paindlikult eriolukorras reageerida ja uute ülesannetega kohaneda. Asutusteüleselt osutati vastastikku abi ning juurutati uued töövormid ja -viisid. COVID-19 mõjul on kaugtöö ja paindlikkus töökorralduses rohkem levinud. Aina enam võtavad riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö kokkuleppega, mis annab eelise Tallinnast eemal elavate spetsialistide värbamisel. Paindlikkust suurendavad ka riigimajadesse rajatavad või juba rajatud võimalused ajutiselt kaugtööd teha. Ka avalike teenistujate pühendumus on kasvanud võrreldes 2018. aastaga. Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9%, mis püsinud aastate lõikes sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2020. aastal 28 371 teenistujat: 22 834 riigi ametiasutustes ja 5 537 KOV ametiasutustes. Avalik teenistus suurenes aastaga 743 teenistuja võrra ehk 2,7%: riigi ametiasutustes suurenes 775 teenistuja võrra (+3,5%) ja KOV ametiasutustes vähenes 32 võrra (-0,6%). Avalikust teenistusest 37% ehk 10 416 teenistujat moodustasid eriteenistujad, nende hulk suurenes 2,6% (+269). Avalike teenistujate arv kasvas olulisemalt Kaitseväes. Samuti mõjutas avalike teenistujate numbri kasvu Haridus- ja Noorteameti moodustamine, kuid seda mitte teenistujate arvu suurenemise tõttu, vaid liidetud asutuste (SA Innove, SA Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA, Eesti Noorsootöö Keskus) töötajate (+396) ületoomise tõttu avalikku teenistusse. Sellest ümberkorraldusest oli mõjutatud ka Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujate mõningane kasv. Avalike teenistujate vanuseline, sooline, hariduslik ja rahvuslik koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Avaliku teenistuse teenistujate keskmine vanus oli 43,6 aastat. Avalike teenistujate seas on naisi veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistustes on rohkem mehi. Kõrgharidusega teenistujate osakaal oli 62%, samas kui Eesti kõikide hõivatute seas on kõrgharidusega töötajate osakaal 43%. Avalikus teenistuses viidi läbi 3732 personaliotsingut. Personaliotsingute üldarv vähenes võrreldes 2019. aastaga 462 personaliotsingu võrra. Vähenenud personaliotsingute peamiseks põhjuseks oli COVID-19 olukord, millest tingituna vähenes vabatahtlik voolavus ning paljudes asutustes peatati eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodil uute töötajate värbamine. Personaliotsingutest luhtus viiendik, nagu eelneval aastalgi. Vabatahtlik personalivoolavus koondina on alla kriitilise voolavuse määra (riigi ametiasutuses 6% ja KOV ametiasutustes 8%). Riigi ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus langes paar protsendipunkti. Vabatahtliku voolavuse languse peamiseks põhjuseks oli COVID-19st tingitud olukord. Vabatahtlik voolavus on jätkuvalt probleemiks vanglates (18,6%). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 7 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2020. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste) keskmine bruto kuupõhipalk 1676 eurot ja brutokuupalk 1813 eurot. Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 2020. aastal 1717 eurot (kasv 6,2%) ja keskmine brutokuupalk 1846 eurot (kasv 4,9%). Viimasel kahel aastal on riigi ametiasutuste keskmine palk küll kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk, kuid koroonakriisist tingituna on 2020. aastal keskmise palga kasv oluliselt pidurdunud. Kõige rohkem kasvas keskmine brutokuupalk põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (8,5%) ja kõige vähem ministeeriumites (3,7%). Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1513 eurot (kasv 5,8%) ja brutokuupalk 1588 eurot (kasv 4,1%). 2020. aastal oli riigiasutuste kuupõhipalga keskmine mahajäämus üldturu mediaanist 12,4%, sh tippspetsialistide ja esmatasandi juhtidel keskmiselt 17%. Valitsussektori tööjõukulud1 kasvasid aastaga 6,2%, kasv oli 4% võrra aeglasem kui eelneval aastal. Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv (+4,9%) oli Eesti keskmise brutokuupalga kasvust (+2,9%) 2% kiirem. Näib, et valitsussektori palkade konkurentsivõime kasvas, kuid tegevusalades, kus valitsussektor konkureerib erasektoriga, kasvas brutokuupalk oluliselt rohkem kui Eesti keskmine brutokuupalk. Enim paranes keskmise palga positsioon valitsussektori tervishoiu ja sotsiaalse kaitse valdkonnas, kus valitsuse otsusega suurendati palgafondi või palga alammäära. Valitsussektori palga kasvu puhul tuleb silmas pidada, et koroonast tingitud eriolukord algas Eestis 2020. aasta märtsis, aasta keskel valitsuse otsustatud rangemad suunised töötasude maksmiseks kehtivad üksnes riigiasutustele, koroonakriisi ajal tehtud ületundide eest maksti lisatasusid ning asutused teevad palgaotsuseid üldjuhul pigem aasta alguses. Samuti on valitsussektoris vähem töötajaid valdkondades, mille tegevus oli takistatud nii nagu erasektoris, näiteks turismis ja toitlustuses. Avalik sektor tervikuna suurenes 840 töötaja võrra (+0,6%). Valitsussektor suurenes 1906 töötaja võrra (+1,6%). Muu avalik sektor vähenes 1066 töötaja võrra (-6,9%). Valitsussektori allsektorites kasvasid töötajate arvud keskvalitsuses 1025 töötaja võrra (+1,9%), kohalikes omavalitsus 825 töötaja võrra (+1,3%) ning sotsiaalkindlustusfondides 56 töötaja võrra (+5,3%). Oluliselt mõjutas töötajate arvu kasvu haiglate töötajaskonna kasv. 1 Tööjõukulud kõikidest allikatest, mitte ainult riigieelarvest, ei sisalda eripensioneid ega pensionisuurendusi. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 8 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Mõisted Avalik teenistus – riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse avalik-õiguslik teenistus- ja usaldussuhe ametnikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks ehk avaliku võimu teostamine ja riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eraõiguslik töösuhe isikuga ametiasutuse ülesannete täitmiseks, mis on avaliku võimu teostamist toetav töö. Avalik teenistus on osa avalikust sektorist. Avaliku teenistusena mõistetakse töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalikku teenistust reguleerib avaliku teenistuse seadus (ATS). Avalik sektor – riigisektor, mis jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks. Avaliku sektori asutusi saab jagada omaniku liigi alusel kas riigile või kohalikule omavalitsusele kuuluvateks asutusteks. Kui riigi kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga „riik“. Kui kohaliku omavalitsuse kapitaliosalus on majandusüksuses 50% või suurem, on tegemist avaliku sektori alaliigiga "kohalik omavalitsus". Valitsussektor - hõlmab avaliku sektori üksusi, keda ei loeta turutootjateks ja keda finantseeritakse peamiselt kohustuslike maksete abil, mida teevad teistesse sektoritesse kuuluvad üksused. Eestis jagatakse valitsussektor kolmeks allsektoriks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Muu avalik sektor – riigi ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ja teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia, Tallinna Sadam jne) ja Eesti Pank. Keskvalitsus – keskvalitsuse allsektorisse kuuluvad riigiasutused (valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav riigiasutus, maakohus, halduskohus ja ringkonnakohus); põhiseaduslikud institutsioonid (Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikohus) ning nende haldusala asutused; keskvalitsuse juriidilised isikud (keskvalitsuse üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega äriühing). Kohalik omavalitsus (KOV) – omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Sotsiaalkindlustusfondid – Eesti Töötukassa, Eesti Haigekassa. Avaliku teenistuse asutus ehk ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. Hallatav riigiasutus - riigi eelarvest finantseeritavad riigiasutused, kelle põhiülesandeks ei ole täidesaatva riigivõimu teostamine, kuid seaduse alusel võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused teostada täidesaatvat riigivõimu. Valitsusasutuste hallatavad riigiasutused kuuluvad ministeeriumi valitsemisalasse või Riigikantselei haldamisele. Teenistuja - avalikus teenistuses töötav ametnik ja töötaja. Ametnik – ametisse nimetatav avaliku võimu teostaja. Töötaja – töölepingu alusel töötav isik; töötaja avalikus teenistuses ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Eriteenistuja – isik, kellele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. Näiteks politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 9 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE prokuröriteenistuse ametnikud, tegevväelased ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikud. 1. AVALIKU TEENISTUSE ÜLEVAADE 1.1 Avaliku teenistuse organisatsioonilised ümberkorraldused Riigivalitsemise lähiaja eesmärgid on mõjusam ja tõhusam riigiülesannete täitmine, kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine, valitsussektori paindlikum ja vähem bürokraatlikum töökorraldus ning valitsussektori kulutuste suhteline vähenemine. Selle eesmärgi saavutamise üheks väljundiks on riigiasutuste ja teiste keskvalitsuse struktuuride ümberkorraldamine, valdkondlikud konsolideerimised. Riigiasutuste ühendamisel oodatakse muudatusest sageli kulude kokkuhoidu, kuid seda ei saavuta esimestel aastatel ning selle fookusesse seadmine võib mõjuda negatiivselt asutuse teenustele ja klientidele. Ennekõike soovitakse asutuste liitmisel saavutada valdkonna parem sünergia, kompetentside koondumine ja teenuste parem kvaliteet. Arusaadavalt mõjutavad sellised muudatused ka töötajaskonda, sealhulgas voolavust ja töötajate arvu näitajaid eri allsektorite vahel. Foto: Rahandusministeerium 2020. aasta oli tavapäratu aasta, mil tehti olulisi ümberkorraldusi 8 riigiasutuses ja 3 sihtasutuses. Selle tulemusena alustas eelmise aasta augustis tööd Haridus- ja Noorteamet (liideti Eesti Noorsootöö Keskus, SA Archimedes, SA Hariduse Infotehnoloogia, SA Innove) ning käesoleva aasta algusest Keskkonnaamet (liideti Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon), Põllumajandus- ja Toiduamet (liideti Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet) ning Transpordiamet (liideti Maanteeamet, Veeteede Amet, Lennuamet). Ühendasutuste loomine puudutas enam kui 2000 teenistujat. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 10 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Keskkonna valdkonnas on ümberkorraldusi tehtud mitmeid kordi. 2009. a liideti Keskkonnaametiks (KeA) Riiklik Looduskaitsekeskus (LKK), Kiirguskeskus ja maakondlikud keskkonnateenistused. 2010. a moodustati Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse ning Info- ja Tehnokeskuse baasil Keskkonnateabe Keskus, mis 2013. aastal koos Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudiga reorganiseeriti Keskkonnaagentuuriks. 2020. aastal ühendati Keskkonnainspektsioon (KKI) ja Keskkonnaamet. KKI ja KeA ühendamise tulemusena soovitakse saavutada suurem valdkondlik sidusus, teenuste selgus ja õigusaktide ühetaoline rakendamine, operatiivsem kohalolek looduses, ressursside kasutamise efektiivsus ja tugevam valdkondlik kompetents. Arvestades keskkonnavaldkonna olulisuse suurenemist kogu maailmas, on KeA tugevdamine kindlasti oluline samm. Põllumajandusvaldkonna asutuste võimaliku ümberstruktureerimise esmane analüüs koostati juba 2017. aastal. Analüüsis esitati ettepanekud Põllumajandusameti (PMA) ja Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tegevuste ja valdkondade optimeerimiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks ja järelevalvesüsteemide ühtlustamiseks. Eraldiseisvalt vastutasid PMA ja VTA kolme suure valdkonna heaolu ja järelevalve eest. PMA fookuses olid põllumaad (alates maaparandusest kuni tuulekaera tõrjeni) ja taimekasvatus (alates sordiaretusest kuni puu- ja köögivilja turustamise järelevalveni), VTA-l loomakasvatus (alates lemmikloomade heaolust ja tõuaretusest kuni suurte taudide tõrjeni) ja toidutootmine (alates tegevuslubade menetlemisest kuni jaekaupluste kontrollideni). Ühendameti moodustamine tõi need mahukad valdkonnad kokku üheks tervikuks ning teekonnal „põllult põske“ toetatakse ühendameti teenuste kaudu veelgi paremini tervet elukeskkonda ning tagatakse inimestele ohutu toidulaud. Transpordivaldkonna konsolideerimisega püüti lahendada transpordiliikide põhise juhtimisega seotud probleeme. Planeerimisfaasis kasutati 2017. a läbi viidud eelanalüüsi tulemusi, kust järeldus selgelt, et valdkonna planeerimine, ehitus ja järelevalve saavad eksisteerida ühes asutuses. Uue ameti loomise üheks põhiargumendiks oli transpordiliikide ülese kompetentsikeskuse loomine, mis suudaks planeerida intelligentseid liikuvuse lahendusi ja ellu viia transpordiliikide üleseid poliitikaid ja projekte. Jätkuprotsessina on teostamisel analüüs seoses raudtee valdkonna ühendamisega Transpordiametisse järgmises etapis. Alternatiividena analüüsitakse TTJA-st raudtee valdkonna tegevuste/funktsioonide (ohutusasutuse, läbilaskevõime ja kasutustasu määramise pädevused) liigutamist Transpordiametisse või ka AS Eesti Raudtee teatud funktsioonide üle viimist Transpordiametisse. HTMi haldusala konsolideerimise vajadus tulenes poliitika rakendamise tasandi killustumisest, asutuste tegevusvaldkondade ja nende poolt teenindatavate sihtgruppide osalisest kattuvusest (ebavajalik kompetentside dubleerimine), keerukast asutuste- vahelisest koostööst (sh lahenduste, nägemuste erisus) ning RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 11 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE tugiteenuste ressursimahukusest. 2020. aasta augustis tööd alustanud Haridus- ja Noorteameti (HARNO) eesmärgiks on pakkuda teenuseid, mis võimaldavad igal Eesti inimesel luua omale personaalne õpitee, kasutades formaal- ja mitteformaalõppe võimalusi kogu oma elukaare jooksul. Eesmärgiga vältida ebavajalikku personalikonkurentsi ning pakkuda kvaliteetset ja tõhusat siseteenust lähtudes ühtsetest põhimõtetest, võeti ühendameti planeerimise käigus suund info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, personalijuhtimise, kommunikatsiooni, analüüsi, finantsarvestuse ja rahanduse kompetentsikeskustele, st ministeeriumi ja ameti poolt jagatud tugiteenuste mudelile. Esimene suurem asutuste ümberkorraldamine toimus 2010. aastal, mil ühendati Politseiamet, Piirivalveamet ning Kondakondsus- ja Migratsiooniamet. 2021. aastal võib julgelt väita, et ühendamine on ennast igati õigustanud. Nende kogemuste põhjal on kõige suurem kasutegur erinevate tööliinide vahelisest info, protsesside ja ressursside ristkasutusest. Üks keerulisemaid väljakutseid ühendamise juures on olnud kultuuride ühendamine. Samas, selle lõpuni ühtlustamine ei olegi võimalik ja tegelikult ka vajalik. Tuleb osata aktsepteerida iga tööliini eripära, ajalugu ja kultuuri ning leida võimalused erinevate kultuuride kooseksisteerimiseks, samal ajal hoides ära silotornide ja meie-teie teket. See nõuab üksjagu teadlikkust ja empaatiat kõigilt osapooltelt. Ka 2019. aastal ühendatud Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ametil oli alguses teatud raskusi tulenevalt organisatsioonide erinevast kultuurist (sh juhtimiskultuur). Praeguseks saab selle ühendamise suuremaks väärtuseks pidada valdkondliku sünergia tekkimist ning paremat teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust sihtgruppide jaoks. Avalike teenuste kättesaadavuse parendamine ja valdkondlikud konsolideerimised on jätkuv protsess. 2021. aastal on töös SA-de EAS ja KredEx ühendamine, jätkub riigi IT baasteenuste ja laborite konsolideerimine ning jätkatakse juba alustatud riigiasutuste tugiteenuste konsolideerimist, näiteks arvestusteenuste ja dokumendihalduse osutamisel. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 12 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.2 Paindlik töökorraldus avalikus teenistuses ja riigimajad Riigi personalipoliitika üheks oluliseks tegevussuunaks on soodustada riigisektoris paindlikku üle-eestilist värbamist ja töötajatele kaugtöö võimaldamist, et kohaneda demograafiliste ja tööjõu turu muutustega. Paindliku üle-eestilise värbamise puhul hindab asutus kõigepealt, kas ametikoha profiil ja tööülesanded selleks sobivad ning seejärel, millistesse regioonidesse on võimalik lähtuvalt vabadest büroopindadest värvata. Kui tööprofiil on sobiv ja on võimalik tagada füüsiline töökoht riigi büroopinnal, tuuakse töökuulutuses välja need regioonid, mille seast on töötajal võimalik endale sobiv valida. Kaugtöö (töökorraldus, kus tehakse tööd väljaspool ametikoha asukohta – nt kodust, kaugtöökeskusest, raamatukogust) on olnud paljudes riigiasutustes loomuliku töökorralduse osa juba pikalt enne COVID-19 leviku perioodi. Foto: Leevi Laever Aina enam võtavad riigiasutused töötajaid tööle püsiva kaugtöö kokkuleppega (nt Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Tugiteenuste Keskus), mis annab eelise just selliste spetsialistide värbamisel, kes tahaksid elada väljaspool Tallinna, kuid ei ole julgenud seda otsust vastu võtta maakohas erialase töö puudumise tõttu. Selliste kaasaegsete töökorralduse mudelite kasutamine suurendab riigi kui tööandja atraktiivsust, mitmekesistab riigiasutuste valikuid värbamisel, toetab riigile vajaliku kvalifitseeritud tööjõu olemasolu regioonides, soodustab maapiirkondadesse kolimist ning võimaldab kasutada optimaalselt regioonides asuvat kinnisvara ja tööpindu. Samuti võimaldab see töötajatel ühildada paremini oma töö- ja pereelu, suurendab regioonides elavate inimeste võimalusi tööturul ja laiendab vähenenud töövõimega inimeste võimalusi olla tööga hõivatud. Kuigi kaugtöö puhul on koostöö ja meeskondade hoidmine keerukam, on asutuste hinnangul selle võimaldamine parandanud töötajate rahulolu ja motiveeritust. Samuti töö tulemuslikkust, kuna lisaks vabadusele on töötajatel rohkem vastutust ning töötatud aja asemel jälgitakse enam seatud eesmärkide saavutamist. Rahandusministeeriumi ning Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidu vahel on sõlmitud kaugtöö soodustamise kokkulepe, milles on kirjeldatud kaugtöö kontseptsiooni RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 13 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE soovituslikud põhimõtted, millest Rahandusministeerium avaliku teenistuse arendamisel juhindub. 2021. aasta märtsis viis Kantar Emor läbi avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuringu, milles paluti töötajate tagasisidet paindliku töökorralduse võimaldamise ja kaugtöö tegemise tingimuste kohta. Küsitluse tulemustest selgus, et enamik vastanutest tunnevad, et nende vajaduste ja soovidega arvestatakse – hinnang töökorralduse paindlikkusele on aastate lõikes tõusnud (2021. aastal oli hinnanguks 4,0 palli 5-st) ja see on veidi kõrgem erasektori töötajate hinnangutest (3,8 palli 5-st). 90% vastanutest leidsid, et nende asutuses suhtutakse kaugtöö tegemisse toetavalt, koostöö kaugtöö tegemisel on sujuvalt korraldatud ja olemas on vajalikud tehnilised lahendused kaugtöö tegemiseks, hinnates kaugtöö korralduse tervikuna heaks või väga heaks (4 või 5 palli 5-st). Uuringu tulemustest saab järeldada, et riigiasutused on harjunud paindlikkusega töötamise viisides ning et kaugtöö korraldamisega – ka COVID-19 levikust tingitud kriisi ajal – on avaliku teenistuse asutused töötajate hinnangul hästi hakkama saanud. On selge, et nii era- kui riigisektoris on kaugtöö tulnud selleks, et jääda ning samas mahus, mis enne COVID-19 levikuperioodi, kontoritööle enam tagasi ei pöörduta. Riigiasutustes korraldatud küsitlused näitavad, et tuleviku töövormina eelistab enamik töötajatest hübriidkontorit (kontoris töötatakse osa tööajast), sellele järgneb täisajaga kodust töötamise mudel. Seetõttu tegeletakse asutustes aktiivselt teemadega, mis nende mudelite toimimist tulevikus toetaksid (nt koolitused töötajatele, vajalikud IT- lahendused, büroopinna mahu vajaduse analüüs jne). Riigisektoris on ka väga palju ametikohti, kus kaugtööd ei saa võimaldada (eelkõige siseturvalisuse valdkonnas) ning tuleb otsida lahendusi, kuidas ka nendele töötajatele töökorralduses paindlikkust võimaldada, et neid motiveerituna hoida. Riigimajade rajamine Viimased 25 aastat on populaarsust kogunud one-stop shop põhimõte, mille peamine idee on erinevate teenuste osutamine ühest keskkonnast (sh füüsilisest asukohast). Tuues näiteid ühe keskkonna kaudu erinevate teenuste osutamisest, räägitakse eelkõige riiklikest e- teenuste portaalidest ja füüsilistest teenuskeskustest. Eestis on olemas nii keskne telefoniteenus (häirekeskuse pakutav riigiinfo telefon 1247) kui ka e-teenuse portaal (eesti.ee). Riigimaja on füüsiliseks teenuskeskuseks. Avalike teenuste kättesaadavaks tegemine ühest kohast vähendab nii kodaniku kui teenuse pakkujate jaoks tehingukulusid ja protsesside dubleerimist. Riigimajade projekt sai oma ametliku stardi Vabariigi Valitsuse 2018. aasta märtsi kabinetiotsusega, mil otsustati rajada riigimajad RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 14 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE kõikidesse maakonnakeskustesse peale Tallinna ja Tartu. Esimene riigimaja valmis Viljandis 2019. aastal ning ringi peaks peale saama 2030. aastal Pärnu kesklinna loodava riigimajaga (vt Joonis 1). 2020. aastaks olid valminud riigimajad Viljandis, Rakveres ja Jõhvis (maaelu- ja keskkonnamaja). Joonis 1. Riigimajade valmimise ajakava seisuga 2021 juuli (rohelisega valminud riigimajad). Allikas: Rahandusministeerium Eestis rajatavate riigimajade puhul osutavad kõik riigimajades asuvad asutused oma teenuseid ise ning omavahel jagatakse teatud tugiteenuseid (nt ühiseid nõupidamiste- ja puhkeruume). Riigimajade loomisel arvestatakse nii asutuste tegevusest tulenevate eripärade kui ka olemasolevate võimalustega kinnisvarakeskkonnas. Nii on mitmel juhul loodud valdkonnapõhiseid maaelu- ja keskkonnavaldkonna ühiseid riigimaju. Riigimajade loomise eesmärgiks on luua teenuskeskused, kus pakutakse võimalikult paljude riigiasutuste teenuseid. Riigimajade rajamine puudutab otseselt 8 ministeeriumi valitsemisala 11-st. Kaasatud on enam kui 29 riigiasutust, millel on piirkondlikud üksused ning asutuste kooslus saab olema erinevates riigimajades erinev. Eesmärgiks on luua asutustele tänapäevane ning tulevikku vaatav töökeskkond, mis võtab arvesse ajas muutuvaid vajadusi ning töö tegemise viise. Samuti luuakse ajutiselt maakonnakeskust külastavale riigiteenistujale võimalused leida riigimajast endale töö tegemiseks sobiv koht ning broneerida nõupidamiste ruume ja kasutada puhkeruume. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 15 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.3 Teenistujate arv Avalik teenistus hõlmab avaliku sektori asutuste tüüpidest ainult ametiasutusi: põhiseaduslikke institutsioone teenindavaid asutusi, valitsusasutusi, linna- ja vallavalitsusi ning linna- ja vallavalitsuste ameteid (vt ka LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2020. aastal). Avalik teenistus koosneb teenistujatest ehk ametnikest ja töötajatest. Ametnik teostab avalikku võimu (nt poliitikakujundaja või järelevalve tegija ministeeriumis või KOV ametiasutuses) ja töötaja toetab avaliku võimu teostajat (nt personalitöötaja, hankespetsialist, haldustöötaja, raamatupidaja jne). Avalike teenistujate hulka kuuluvad ka eriteenistujad (nt politseiametnikud, vanglaametnikud, päästjad, diplomaadid). 34000 3,5% 3,0% 3,0% 3,0% 2,9% 2,9% 32000 2,8% 2,8% 2,8% 3,0% 30000 2,5% 28000 2,0% 26000 1,5% 29950 29 361 29 113 28 513 24000 27 290 27569 27628 28371 1,0% 22000 0,5% 20000 0,0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Avalike teenistujate arv Osakaal tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) Joonis 2. Avalike teenistujate arv 2013-2020 ning selle osakaal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased). Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) 2,9%2, mis on olnud aastate lõikes sarnasel tasemel. Avalikus teenistuses töötas 2020. aastal 28 371 teenistujat (22 834 riigi ametiasutustes ja 5537 KOV ametiasutustes (Joonis 3)), mis on 743 (+2,7%) teenistuja võrra rohkem kui 2019. aastal. Avalik teenistus moodustab kogu avalikust sektorist ligikaudu viiendiku, 2020. aastal 21,3%. Võrreldes 2013. aastaga on avaliku teenistuse osakaal avalikust sektorist (21,7%) vähenenud 0,4 protsendipunkti võrra. Avalike teenistujate arv suurenes riigi ametiasutustes 775 võrra (+3,5%) ja vähenes KOV ametiasutustes 32 võrra (-0,6%). Ametnike arv on suurenenud nii riigi ametiasutustes (+39) kui ka KOV ameti- asutustes (+30). Töötajate arv on vähenenud KOV ametiasutustes (- 62) ning suurenenud riigi ametiasutustes (+467). Eriteenistustes3 on ametnike arv tõusnud (+303) ja töölepinguliste arv vähenenud (- 34). 2 Avalik teenistus moodustas 2020. aastal Eesti tööealisest elanikkonnast (20–64-aastased) 3,6%. 3 Politsei-, vangla-, pääste-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikele, tegevväelastele ja avaliku teenistuse teiste eriliikide ametnikele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust eriseadustes sätestatud erisustega. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 16 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 22 316 22 617 22 005 22 059 22 834 Töötajad Eriteenistujad 4 541 4 739 4 726 5 193 Ametnikud 4 671 9 867 10 058 10 035 10 147 10 416 5 675 5 672 5 564 5 569 5 537 7 908 7 819 2 575 2 565 2 633 2 591 2 529 7 299 7 186 7 225 3 100 3 107 2 931 2 978 3 008 2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020 Riik KOV Joonis 3. Avalike teenistujate arv teenistujate gruppides aastatel 2016-2020, aastakeskmine teenistujate arv. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem Haridus- ja Teadusministeerium: 401 Kaitseministeerium: 163 Rahandusministeerium: 52 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 44 Justiitsministeerium: 34 Sotsiaalministeerium: 30 Välisministeerium: 25 Siseministeerium: 17 Keskkonnaministeerium: 5 Maaeluministeerium: 4 Kultuuriministeerium: 1 Põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei: -1 Kohalikud omavalitsused: -32 Joonis 4. Avalike teenistujate arvu muutus ministeeriumide valitsemisalade ametiasutustes, KOV ametiasutustes, põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, RaMi saldoandmike infosüsteem Olulisemaks mõjutajaks avalike teenistujate arvu kasvamisel oli Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas Haridus- ja Noorteameti loomine 2020. aastal, kus varasemalt avaliku teenistuse alla mitte kuuluvad asutused (SA Innove, SA Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ning Eesti Noorsootöö Keskus) koondati ühendametiasutuseks (+396)). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 17 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Suurim kasv asutuste teenistujate arvus oli võrreldes 2019. aastaga Kaitseväes (+165 teenistujat), mis tulenes Kaitseväe Akadeemia esimese kursuse kadettide arvu suurendamisest, aktiivsest ajateenijate värbamisest tegevteenistusse ja täitmata ametikohtade edukast täitmisest. Kasv on kooskõlas riigikaitse arengukavaga. Samuti kasvas Riigi Tugiteenuste Keskus (+35 teenistujat), millega liitusid muu hulgas endiste SA-de Innove ja Archimedes töötajad. Suuremad teenistujate arvu vähenemised toimusid Rahandusministeeriumis (-10 teenistujat), Tallinna Vanglas (- 9 teenistujat) ning Häirekeskuses (-8 teenistujat) ja Tööinspektsioonis (-8 teenistujat). Vähenenud on ka avalike teenistujate arv kohalikes omavalitsustes (olulisemad vähenemised nt Saaremaa Vallavalitsuses, Peipsiääre Vallavalitsuses) (Joonis 4). Eriteenistujad Eriteenistujate koguarv oli 2020. a. 10 416. Eriteenistujad moodustasid 37% avalikust teenistusest, nende hulk suurenes 2,6% (+269). Kõige rohkem eriteenistujaid oli Politsei- ja Piirivalveametis. Järgnesid Kaitsevägi ning Päästeamet (Joonis 5). Politsei- ja Piirivalveamet 36% 3760 Kaitsevägi 28% 2938 Päästeamet 19% 2000 Vanglad 7% 724 Välisministeerium 3% 316 Kohtud 2% 255 Häirekeskus 2% 175 Prokuratuur 2% 177 Muud 1%71 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000 Joonis 5. Eriteenistujate arv ja osakaal eriteenistujatest, 2020. aasta keskmine4. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje 2019. aasta keskmise arvuga võrreldes on suurenenud Kaitseväe tegevväelaste arv 161 (+5,8%) võrra. Riigikaitse arengukava 2017- 2026 eesmärkide saavutamiseks on planeeritud iga-aastaselt tegevväelaste arvu tõsta keskmiselt +50 tegevväelase võrra.5 4 Välja on toodud eriteenistujate jaotus asutuste vahel. Kategooria “muud” all on kajastatud erialadiplomaadid. 5 Tulemusvaldkonna „julgeolek ja riigikaitse“ 2019. aasta tulemusaruanne; RES 2020-2023 programm JO01 Iseseisev sõjaline kaitsevõime RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 18 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Foto: Kaitseväe Peastaap Samuti on suurenenud PPA politseiametnike arv 75 (+2,0%) ja vanglate vanglaametnike arv 16 (+2,2%) võrra. PPA politseiametnike kasvu on toetanud loodud võimalus saada eripensioni ja jätkata teenistust. Politseiteenistusse on naasnud ka endisi töötajaid, et tagada võimalus tulevikus eripensioni saada. PPA koosseisus on varasemast enam ka õpingute kõrvalt töötavaid Sisekaitseakadeemia kadette. Kasvanud on ka Välisministeeriumi karjääridiplomaatide arv 15 (+4,9%) võrra. Vähenenud on Päästeameti päästeteenistujate arv 5 (- 0,3%) ja Häirekeskuse päästeametnike arv 3 (-1,8%) võrra. 1.4 Vanuseline ja sooline koosseis Avaliku teenistuja keskmine vanus 2020. aastal oli 43,6 aastat. Viimase viie aasta jooksul ei ole avaliku teenistuja keskmine vanus oluliselt muutunud (Joonis 6), kuid on alates 2017. aastast kerges tõustutrendis. Eesti rahvastik on vananev ning tööealise elanikkonna arvu vähenemine prognooside kohaselt jätkub6. Noorte arv ja osatähtsus elanikkonnas on vähenemas7. Avalikus teenistuses oli 2020. aastal meeste ja naiste osakaal vastavalt 45% ja 55%. Meeste ja naiste osakaal ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud, samuti ei ole erilist muutust toimunud viimase viie aasta jooksul. 6 Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprognoos 7 Allikas: Statistikaamet https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/heaolu/noored RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 19 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 56% 56% 55% 55% 55% 43,5 43,6 43,4 43,3 43,4 44% 44% 45% 45% 45% 2016 2017 2018 2019 2020 Meeste osakaal Naiste osakaal Keskmine vanus Joonis 6. Avaliku teenistuse keskmine vanus ja sooline jaotus 2016–2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 2019. aastaga võrreldes ei olnud olulisi muutusi vanuselises ja soolises jaotuses (Joonis 7). Kui nooremates vanuserühmades erines meeste ja naiste osakaal vähe, siis vanemates vanuserühmades oli rohkem naisi, eriti vanuserühmas 51–60. Mitmes asutuses oli üle 60- aastaste teenistujate osakaal üle 20%, mis võib nende pensionile jäämisel ja järelkasvu puudumisel tekitada probleeme teenistuskohtade täitmisel ja avalikkusele teenuste pakkumisel. Nt Põllumajandusametis oli üle 60-aastaseid teenistujaid 28%, Keeleametis 26%, Veterinaar- ja Toiduametis 25%, Veeteede Ametis 23% ja Statistikaametis 21% (enamik neist on juba pensioniealised)8. 2020 2019 üle 60 3% 7% üle 60 3% 7% 51-60 7% 13% 51-60 7% 13% 41-50 12% 16% 41-50 13% 15% 31-40 12% 13% 31-40 12% 13% alla 31 10% 7% alla 31 10% 7% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% Mehed Naised Mehed Naised Joonis 7. Avaliku teenistuse vanuseline ja sooline jaotus 2019. ja 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste töötajaskonna vanuseline jaotus on sarnane kogu avaliku teenistuse töötajaskonna vanuselisele jaotusele. 46% teenistujatest on alla 40-aastased ja neljandik on üle 50-aastased. Töötajaskonna keskmine vanus on 42,3 aastat. Viimase kolme aasta jooksul ei ole keskmine vanus oluliselt muutunud. Riigi ametiasutustes on meeste ja naiste osakaal võrdne. Samas ametnike ja töötajate hulgas on naiste osakaal oluliselt suurem (71%) ning eriteenistujate hulgas on vastupidiselt meeste osakaal suurem (76%). 8 Alates 01.01.2021 on Põllumajandusamet ja Veterinaar- ja Toiduamet ühinenud Põllumajandus- ja Toiduametiks ning Veeteede Amet ühines Transpordiameti koosseisu. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 20 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Riigi ametiasutused sh ametnikud ja töötajad sh eriteenistujad üle 60 3% 5% üle 60 4% 9% üle 60 1% 1% 51-60 7% 10% 51-60 6% 16% 51-60 7% 3% 41-50 14% 15% 41-50 7% 20% 41-50 22% 9% 31-40 14% 13% 31-40 7% 18% 31-40 23% 7% alla 31 12% 7% alla 31 3% 8% alla 31 23% 5% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Joonis 8. Riigi ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus teenistujate gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje KOV ametiasutuste personal on keskmisest avalikust teenistujast vanem, peaaegu poole töötajaskonnast moodustavad üle 50-aastased. Töötajaskonna keskmine vanus on 48,9 aastat. Erinevalt riigi ametiasutuste koondpildist iseloomustab kohaliku omavalitsuse ametiasutusi ka väike meeste osakaal – vaid neljandik töötajaskonnast on mehed. Samas KOVides ei ole aastate jooksul soolis-vanuseline koosseis oluliselt muutunud, samuti ei ole haldusreform selles muutusi toonud. Üle 50-aastaste suur osakaal ei tulene üksnes pikaaegse tööstaažiga teenistujatest, vaid ka sama eagrupi inimeste värbamisest. Kuni 5-aastase tööstaažiga teenistujatest kolmandiku moodustavad üle 50-aastased. Kuid saab ka välja tuua, et 38% üle 50-aastastest on vähemalt 15-aastane tööstaaž. KOV sh ametnikud sh töötajad üle 60 6% 14% üle 60 5% 12% üle 60 7% 17% 51-60 7% 22% 51-60 7% 21% 51-60 7% 23% 41-50 6% 18% 41-50 6% 20% 41-50 6% 16% 31-40 5% 15% 31-40 5% 17% 31-40 5% 12% alla 31 2% 6% alla 31 2% 6% alla 31 2% 6% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% Mehed Naised Mehed Naised Mehed Naised Joonis 9. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vanuseline ja sooline jaotus 2020. aastal . Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 21 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.5 Haridustase Avaliku teenistuse seaduse alusel on ametnikele kehtestatud miinimumnõudena keskharidus. Eriteenistujatele on valdkondlike eriseadustega kehtestatud avaliku teenistuse üldisest miinimumnõudest erisused. Lisaks on tippjuhtide asetäitjatele ja struktuuriüksuste juhtidele kehtestatud kõrghariduse nõue. 100% 80% 40% 41% 41% 42% 43% 60% 61% 60% 61% 62% 60% 40% 50% 49% 49% 49% 49% 20% 39% 38% 39% 38% 37% 0% 10% 10% 10% 9% 8% 1% 1% 1% 1% 1% 2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020 Tööga hõivatud Eestis Avalikus teenistuses Põhiharidus või madalam Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus Kõrgharidus Joonis 10. Üldine haridustasemete jaotus Eestis (tööga hõivatud) ja avalikus teenistuses 2016-2020. Allikas: Statistikaamet, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõrgharidusega inimeste osakaal on aastate lõikes veidi suurenenud nii Eesti kõikidest hõivatutest kui ka avalikus teenistuses (Joonis 10). Kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikidest hõivatutest ulatus 2020. aastal Statistikaameti andmetel 43%ni. Avalikus teenistuses oli kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem Eesti keskmisest – 62% avalikest teenistujatest on kõrgharidusega. Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimeste osakaal on kõigi Eesti hõivatute seas 49% ja avalikus teenistuses vastavalt 37%. Kui Eesti hõivatute hulgas on põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega 9%, siis avalikus teenistuses on vastava haridustasemega inimeste osakaal peaaegu olematu. Foto: Rahandusministeerium RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 22 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Riigi ametiasutustes (Joonis 11) eristuvad avalike teenistujate haridusprofiilid. Ametnike seas on selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (78%). Töölepinguliste töötajate hulgas on samuti kõige enam kõrgharidusega inimesi, kuid nende osakaal (65%) on väiksem kui ametnike seas. Kõrghariduse osakaal riigi ametiasutustes on võrreldes eelmise aastaga praktiliselt samaks jäänud, kuid veidi (1%) muutunud on esimese ja teise astme kõrgharidusega teenistujate osakaalud teise astme kõrghariduse kasuks. Eriteenistujate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimesi (54%), mis on ootuspärane, kuna mitme eriteenistusliigi puhul on hariduse miinimumnõudena kehtestatud kutseharidus. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020 Riigi ametiasutused sh ametnikud sh eriteenistujad sh töölepingulised Kõrgeima astme kõrgharidus 1% 1% 1% 1% 1% 1% 0,2% 0,2% 0,2% 1% 1% 1% Teise astme kõrgharidus 26% 27% 28% 43% 43% 46% 13% 14% 12% 28% 30% 33% Esimese astme kõrgharidus 32% 33% 32% 33% 32% 31% 33% 34% 33% 31% 31% 31% Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus 40% 39% 39% 23% 23% 21% 53% 51% 54% 39% 36% 34% Põhiharidus või madalam 1% 1% 1% 0,1% 0,1% 0,1% 1% 1% 1% 2% 1% 1% Joonis 11. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus teenistujate gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste gruppe omavahel võrreldes nähtub, et põhiseaduslikes institutsioonides ja ministeeriumides on valdav osa teenistujad kõrgharidusega (vastavalt 83% ja 91%) ning suurema osa neist on omandanud teise astme kõrghariduse (vastavalt 58% ja 62%). Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on kõrghariduse omandanud 49% teenistujatest. Ülejäänud valitsusasutustes9 on kõrgharidusega avalikke teenistujaid 79% (Joonis 12). Erinevad haridusprofiilid mõjutavad olulisel määral ka vastavate asutuste gruppide värbamist ja personalipoliitikat ning töötajate ootusi nii juhtimisstiilile kui ka juhtimiskvaliteedile. 9 Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 23 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020 Põhiseaduslikud Siseturvalisuse Ülejäänud Ministeeriumid institutsioonid ja asutused ja valitsusasutused Riigikantselei Kaitsevägi Kõrgeima astme kõrgharidus 2% 2% 3% 2% 3% 4% 0,2% 0,2% 0,3% 1% 1% 1% Teise astme kõrgharidus 60% 61% 62% 58% 57% 58% 11% 12% 15% 44% 45% 47% Esimese astme kõrgharidus 27% 25% 26% 22% 22% 21% 35% 36% 34% 30% 29% 31% Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus 11% 11% 9% 17% 17% 16% 53% 51% 50% 25% 24% 21% Põhiharidus või madalam 0,2% 0,2% 0,2% 0,3% 0,3% 0,3% 1% 1% 1% 0,2% 0,2% 0,3% Joonis 12. Riigi ametiasutuste teenistujate haridus asutuste gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Sarnaselt riigi ametiasutustega on ka KOV ametiasutustes avalike teenistujate haridusalased profiilid üksteisest eristuvad (Joonis 13). Ametnike seas on ka siin selgelt rohkem kõrgharidusega inimesi (80%) ja see ei ole aastate jooksul oluliselt muutunud. Kõrgharidusega ametnikest orienteeruvalt pool on omandanud teise astme kõrghariduse ja teine pool esimese astme kõrghariduse. Töölepinguliste töötajate seas on kõige enam üldkesk-, keskeri- ja kutseharidusega inimesi (45%). KOV ametiasutustes on kõrgharidusega teenistujaid veidi rohkem (67%) kui riigi ametiasutustes (61%), mille üheks põhjuseks on asjaolu, et riigi ametiasutuste töötajaskonnast suure osa moodustavast eriteenistujate grupi teenistujatest enamikule ei ole kehtestatud kõrghariduse nõuet. 100% 80% 60% 40% 20% 0% 2018 2019 2020 2018 2019 2020 2018 2019 2020 KOV ametiasutused sh ametnikud sh töölepingulised Kõrgeima astme kõrgharidus 0,4% 0,5% 0,4% 0,4% 0,4% 0,3% 0,4% 0,5% 0,6% Teise astme kõrgharidus 32% 32% 31% 40% 40% 38% 23% 23% 22% Esimese astme kõrgharidus 32% 33% 36% 39% 40% 42% 24% 25% 28% Üldkesk-, keskeri- ja kutseharidus 32% 33% 31% 20% 20% 19% 47% 47% 45% Põhiharidus või madalam 2% 2% 2% 5% 5% 4% Joonis 13. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate haridus teenistujate gruppide lõikes 2020. aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 24 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.6 Teisest rahvusest ja teise emakeelega teenistujad 2020. aastal oli tööga hõivatuid tööturul kokku 656 600, neist eestlasi 68,6%, venelasi 25,8% ning muust rahvusest isikuid 5,6%. Tööga hõivatutest oli eesti koduse keelega 68,0%, vene koduse keelega 30,0% ning muu koduse keelega 1,9%.10 800000 700000 658600 664700 671300 656600 658600 664700 671300 656600 644600 644600 5,0% 5,2% 1,1% 1,0% 1,3% 1,9% 4,7% 4,8% 5,6% 0,9% 600000 Muu 25,3% 25,6% 26,3% 28,8% 29,7% 30,5% 31,1% 30,0% 24,7% 25,8% Vene 500000 Eesti 400000 70,6% 69,9% 69,4% 68,5% 68,6% 70,3% 69,2% 68,5% 67,6% 68,0% 300000 2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020 Rahvus Kodune keel Joonis 14. Hõivatute arv Eesti tööturul rahvuste ja koduse keele alusel aastatel 2016-2020. Allikas: Statistikaamet Riigi ametiasutustes11 töötas 2019. aastal12 10,3% teisest rahvusest teenistujaid13 ning võõrkeelt enda emakeeleks pidavaid teenistujaid 11,2%. Kõige suurema osa nendest moodustasid venelased (8,8%), kuid esindatud olid ka teised rahvused: näiteks ukrainlased, soomlased, valgevenelased. Vene keele on märkinud enda emakeelena 10,8% teenistujatest, väike osa teenistujatest on märkinud enda emakeelena mõne teise võõrkeele. Asutuste gruppide lõikes on teisest rahvusest ja teise emakeelega teenistujaid kõige rohkem siseturvalisuse asutustes, kuhu kuuluvad Häirekeskus, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, vanglad (Joonis 15). Rahvus Emakeel Riigi ametiasutused 89,4% 10,3% 0,3% Riigi ametiasutused 88,6% 11,2% 0,2% sh siseturvalisuse asutused 84,6% 15,3% sh siseturvalisuse asutused 83,2% 16,8% sh põhiseaduslikud sh põhiseaduslikud 96,2% 3,4%0,3% 96,6% 3,4% institutsioonid ja Riigikantselei institutsioonid ja Riigikantselei sh ministeeriumid 95,7% 2,8%1,5% sh ministeeriumid 95,5% 3,0% 1,5% sh ametid ja inspektsioonid 91,5% 8,5% sh ametid ja inspektsioonid 90,8% 9,2% 75% 80% 85% 90% 95% 100% 75% 80% 85% 90% 95% 100% Eestlane Teisest rahvusest Info puudub Eesti keel Teise emakeelega Info puudub Joonis 15. Rahvused ja emakeel riigi ametiasutustes asutuste gruppide lõikes 2019. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja rahvastiku statistiline register 10 Allikas: Statistikaamet 11 Riigi ametiasutuste andmed pärinevad riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogust 31.12.2019 seisuga v.a rahvuse ja emakeele tunnus, mis on saadud Statistikaametist rahvastiku statistilisest registrist. 12 Rahandusministeerium ei kogu rahvuse ja emakeele andmeid iga-aastaselt, mistõttu on toodud 2019. aasta andmed. 13 Rahvuse andmed tuginevad isiku enesemääratlemisele, mis pärinevad rahvastiku statistilisest registrist. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 25 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Töötajaskonna mitmekesistamisele pööratakse riigisektori asutustes sarnaselt erasektorile aina enam tähelepanu. Avalikus sektoris aitab teisest rahvusest teenistujate suurem osakaal kujundada poliitikat, mis kaasab erinevaid sihtrühmi ning arvestab seejuures rohkem eri inimeste sotsiaal-kultuuriliste eripäradega. Soodustamaks mitmekesisust riigisektoris, viidi Integratsiooni Sihtasutuse, Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös perioodil juuni 2020 kuni mai 2021 läbi piloot-praktikaprogramm, mille eesmärgiks oli tutvustada eesti keelest erineva emakeelega noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele. Programmis osalesid erinevad ministeeriumid (Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium), Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantselei. Asutused panid kokku sisukad ja riigisektori tööd mitmekülgselt tutvustavad praktikapakkumised, mis käsitlesid värbamispoliitikat, lapsesõbralikku õigusemõistmist ning kodanikuühiskonna, tööhõive jm valdkondade teemasid. Praktikaprogrammi kandideerimise eelduseks oli eesti keele valdamine väga heal tasemel ning praktikaülesannete täitmiseks vajalike algteadmiste olemasolu. Programmi kandideeris 36 tudengit, kellest välja valiti 12. Kandideerinutest olid enamus vene emakeelega, aga oli ka inglise, hindi, saksa, türgi ja ukraina emakeelega noori. Praktikandid said lisaks praktikale võimaluse osaleda enesearengu koolitustel, mis aitavad paremini valmistuda tulevaseks karjääriks. Praktikapakkujad omakorda osalesid praktika teekonna disaini töötubades, kus käsitleti ka töökollektiivi mitmekesisuse teemat. Piloot-praktikaprogramm sai positiivset tagasisidet kõikidelt osapooltelt – nii praktikantidelt kui osalenud asutuste juhtidelt, praktikajuhendajatelt, personalijuhtidelt ja värbamisspetsialistidelt. Seetõttu on plaanis sarnaste eesti keelest erineva emakeelega noortele suunatud kesksete praktikaprogrammidega, mis tugevdavad riigisektori kui tööandja kuvandit, võimalusel jätkata ka tulevikus. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 26 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 27 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.7 Värbamine Riigi edukaks toimimiseks on oluline tagada teenistuskohtadele14 vastava ettevalmistuse ja kogemusega, usaldusväärne ning pühendunud töötajaskond. Avalikus teenistuses on kohustuslik korraldada konkurss kõikide vabade ametikohtade täitmiseks. Selle nõude eesmärgiks on suurem avatus, läbipaistvus värbamise ja valiku korralduses ning kandidaatidele võrdsete võimaluste tagamine. Konkurss võib olla avalik või sisekonkurss. Viimane on otstarbekas korraldada siis, kui ametiasutus on veendunud, et sisekonkursil osalevad kandidaadid on parema kvalifikatsiooniga, kui avalikul konkursil osalevad kandidaadid. Erandjuhtudel on võimalik ka konkursita värbamine. Avatuse suurendamise eesmärgil kuvatakse kõik avaliku teenistuse ja hallatavate riigiasutuste töökuulutused Rahandusministeeriumi avalike konkursside veebilehel, et info vabadest teenistuskohtadest oleks nähtav ühes kohas ja kõigile leitav. 2020. aastal viidi avalikus teenistuses läbi 3732 personaliotsingut, mille käigus sooviti täita 4625 teenistuskohta15 (2019. aastal viidi läbi 4194 personaliotsingut 5290 teenistuskoha täitmiseks). Foto: Maksu- ja Tolliamet Kõigist 3732 personaliotsingust olid 2525 (67,7%) avalikud konkursid, 644 (17,3%) sisekonkursid ning 563 (15,1%) konkursita värbamised (Joonis 16). Riigikantselei viis 2020. aastal riigi avaliku teenistuse tippjuhtide leidmiseks läbi 20 avalikku konkurssi, millest lõppes edukalt 18 konkurssi. Tippjuhtide ametikohtadele kandideeris kokku 164 kandidaati. Keskmine kandidaatide arv ühele ametikohale oli 8, mis on 1 kandidaadi võrra suurem kui 2019. aastal. 2020. aasta avaliku teenistuse personaliotsingute üldarv vähenes võrreldes 2019. aastaga 462 personaliotsingu võrra. Vähenenud personaliotsingute peamiseks põhjuseks oli COVID-19 olukord, millest tingituna vähenes vabatahtlik voolavus ning paljudes asutustes peatati eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodil uute töötajate värbamine. 14 Ameti- ja töökoht 15 Täidetavate teenistuskohtade arv on suurem personali¬otsingute omast, kuna mõnikord soovitakse ühe konkursiga täita mitut sarnase profiiliga teenistuskohta (nt patrullpolitseinikud, vanglateenistuse valvurid). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 28 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2020 1858 588 423 2869 Riigi ametiasutused 2019 2213 615 421 3249 2018 2073 800 337 3210 2017 1928 652 207 2787 2016 1633 634 168 2435 2020 667 56 140 863 2019 711 84 150 945 KOV 2018 914 98 149 1161 2017 385 74 97 556 2016 409 52 129 590 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 Avalikud konkursid Sisekonkursid Konkursita personaliotsing Joonis 16. Läbi viidud personaliotsingute arv avalikus teenistuses 2016–2020. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Avalikus teenistuses on enim vakantseid ametikohti õigus- ja siseturvalisuse asutustes (politsei, päästeteenistus, vanglateenistus) ning Kaitseväes. Probleemiks värbamisel on eelkõige sobiva sihtgrupi piiratus tööjõuturul. Töötajate sihtgrupp, keda nimetatud valdkonnas peamiselt vajatakse, on sarnane ning asutused konkureerivad lisaks eraturule ka omavahel. Avalikele ja sisekonkurssidele kandideeris 2020. aastal kokku 51 480 isikut (2019. aastal 40 837 isikut). Keskmine kandidaatide arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta oli 13 ehk 4 inimest rohkem võrreldes eelmise aastaga. Joonis 17. Kandidaatide keskmine arv avaliku ja sisekonkursiga täidetava teenistuskoha kohta avalikus teenistuses aastatel 2016–2020. Allikas: RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 29 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Personaliotsingute läbiviimisel sooviti täita 4625 teenistuskohta ning luhtus 941 teenistuskoha täitmine ehk 20%. Kõige rohkem ehk 605 (27%) teenistuskohta jäi personaliotsingute käigus täitmata õigus- ja siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes. Peamiseks luhtumise põhjuseks antud valdkonnas oli sobivate kandidaatide puudumine. Vanglates luhtus 328 teenistuskoha täitmine, s.o 55% kõigist vanglates läbi viidud personaliotsingutega täita soovitud kohtadest. Avaliku teenistuse avalikke ja sisekonkursse, kus oli alla 3 kandidaadi (sh ka 0 kandidaati) teenistuskoha kohta, oli 837 (26%), sellest omakorda jäi täitmata 373 teenistuskohta ehk 45%. Vaatamata sellele, et COVID-19 olukorrast tingituna oli tööturul tööotsijaid rohkem ning seetõttu kandidaatide arv ühele ametikohale suurem kui eelmisel aastal, on täitmata jäänud teenistuskohtade osakaal siiski märkimisväärne ning viitab sellele, et kandideerijate ametialane profiil ei vasta värbavate asutuste vajadustele. Konkursse, kus kandidaate oli teenistuskohale rohkearvuliselt (30 kandidaati või enam), oli vähe – 379 konkurssi ehk 12% kogu konkursside koguarvust. 2020. aastal olid populaarsemad konkursid erinevate spetsialistide ametikohtadele, nt dokumendihaldurite, personalitöö ekspertide, klienditeenindajate ja asjaajajate kohtadele. 12% Konkursid 30+ kandidaati teenistuskoha kohta Konkursid alla 3 kandidaadi 26% teenistuskoha kohta 62% Ülejäänud konkursid Joonis 18. Avaliku teenistuse konkursside osakaalud kandidaatide arvu järgi teenistuskoha kohta avaliku ja sisekonkursiga täidetavatest konkurssidest 2020. aastal. Allikas: RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Avalikus teenistuses sõlmiti töösuhe 3872 inimesega (2019. aastal 3910 inimesega), mis moodustab 14% kõikide avaliku teenistuse asutuste ametnike ja töötajate arvust. Ametisse nimetati 2369 ametnikku ja tööleping sõlmiti 1503 töötajaga. Enamikes riigiasutustes on võetud kasutusele värbamistarkvarad (peamiselt Talendipank, aga ka Recrur ja RecruitLab), mis muudavad värbamisprotsessi kõigile osapooltele lihtsamaks ja kiiremaks ning aitavad asutustel pakkuda paremat kandideerimiskogemust. 1.8 Voolavus RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 30 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Personalivoolavus kirjeldab töölt lahkunute osakaalu töötajate koguarvust. Avalikus teenistuses on oluline jälgida nii personali koguvoolavust kui ka vabatahtlikku voolavust16. Personali koguvoolavus aitab hinnata organisatsiooni erinevate sisemiste ja välimiste tegurite mõju inimeste liikumisele ja väljendab lahkuva töötajaskonna vahetumisega kaasnevat töömahtu. Personali vabatahtlik voolavus aitab omakorda hinnata tööandja atraktiivsust, töötajate rahulolu ja pühendumust. 20% 14,7% 15% 12,5% 12,8% 12,5% 11,2% 11,1% 11,2% 10% 5% 7,3% 7,2% 8,0% 8,0% 6,7% 6,8% 6,4% 0% 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Koguvoolavus Vabatahtlik voolavus Joonis 19. Koguvoolavus ja vabatahtlik voolavus avalikus teenistuses 2014– 2020. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 2020. aastal oli avalikus teenistuses personali koguvoolavus 11,2% ja vabatahtlik voolavus 6,4% (Joonis 19). 2019. aastaga võrreldes langesid nii koguvoolavus kui ka vabatahtlik voolavus, sealjuures mõjutas koguvoolavuse langust peamiselt vabatahtliku voolavuse langus. 21% 20% 15% 15% 14% 15% 12% 12% 13% 12% 12% 11% 10% 12% 13% 12% 12% 10% 10% 11% 11% 11% 10% 5% 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Riigi ametiasutused KOV ametiasutused Joonis 20. Avaliku teenistuse KOV ja riigisektori personali koguvoolavus 2011–2020. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste personali koguvoolavus (Joonis 20) oli 10%, langedes 2019. aastaga võrreldes paar protsendipunkti. Riigi ametiasutuste erinevates gruppides (ministeeriumid, põhiseaduslikud 16 Koguvoolavuse hulka arvestatakse kõik lahkumised (v.a töölepingu üleminek), vabatahtliku voolavuse hulka arvestatakse lahkumised töötaja algatusel, vabastamine kodakondsuse muutumise tõttu, teisele ametikohale määramine või valimine muus organisatsioonis, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi liikmeks asumise ning Vabariigi Presidendi ametisse astumise korral ja vanglaametniku üleviimine. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 31 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE institutsioonid ja Riigikantselei, siseturvalisuse asutused ja Kaitsevägi ning ülejäänud valitsusasutused) oli personali koguvoolavus üsna sarnane. Suurim oli see ministeeriumides (11,0%) ning madalaim ülejäänud valitsusasutustes (9,7%). Riigi ametiasutuste ja KOVi ametiasutuste vabatahtlik voolavus on sarnaselt koguvoolavusele langenud paar protsendipunkti (Joonis 21). 10% 9% 10% 10% 8% 8% 8% 7% 7% 7% 7% 5% 7% 8% 7% 8% 8% 7% 7% 7% 5% 6% 0% 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 KOV ametiasutused Riigi ametiasutused Joonis 21. Avaliku teenistuse personali vabatahtlik voolavus 2011–2020. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Vabatahtliku voolavuse languse peamiseks põhjuseks oli COVID- 19st tingitud olukord, kus tööturg tervikuna oli ebastabiilsem ja inimesed ebakindlamad tuleviku osas. See omakorda pani töötajaid oma töökohtadest rohkem kinni hoidma ja vähendas valmisolekut töökohta vahetada või töölt lahkuda. Aga tuleb arvestada, et kui voolavuse vähenemine tuleneb pigem töötajate alalhoidlikkusest kui üldisest lojaalsuse kasvust, siis olukorra stabiliseerudes võib oodata jälle vabatahtliku voolavuse kasvu. Tippspetsialistidega organisatsioonis peetakse kriitiliseks piiriks 10% suurust personali vabatahtliku voolavuse määra, millest üle minnes kannatab organisatsiooni institutsionaalne mälu ja asjatundlikkus, kuna töötajate lahkumisega kaasneb arvestatav teadmiste kadu ning inimeste- ja asutuste vaheliste koostöösuhete katkemine. Siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on personali vabatahtlik voolavus 6,3%, mis üldkogumina ei küündi vabatahtliku voolavuse kriitilise piirini, kuid märkimisväärselt kõrge ehk 18,6% on vabatahtlik voolavus vanglates. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupi vabatahtlik voolavus on riigile suur kulu, kuna eriteenistujad läbivad teenistusse asudes või teenistuse käigus väljaõppe, omandades riigi toel erialased teadmised (kutseharidus, koolitused jne). Personalivoolavuse alusel võib kokkuvõtvalt öelda, et avalikus teenistuses on vabatahtlik voolavus koondina alla kriitilise määra, kuid on välja joonistunud probleemgrupid, kus on näha vabatahtliku voolavuse tõusutendentsi (siseturvalisuse asutused). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 32 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunutest oli 2020. aastal 18% alla 1-aastase staažiga ning 35% 1-4-aastase staažiga, need osakaalud ei ole võrreldes eelmise aastaga muutunud (Joonis 22). See tähendab, et teenistusest lahkunutest enam kui pool (53%) on suhteliselt lühikest aega oma ametikohal töötanud. 20% 18% alla 1 a 1-4 a 10% 6% 5-9 a 10-14 a Vabatahtlik voolavus üle 15 a 35% 16% Joonis 22. Vabatahtlikult avaliku teenistuse asutustest lahkunud teenistujate jaotus staaži lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat) avalikus teenistuses on 90,6% (Joonis 23). Stabiilsusindeks on kõrge, mis on kasulik organisatsioonis vajalike teadmiste hoidmiseks ning aitab asutustel edukalt oma funktsioone täita. 8,8% 11,5% Avalik RIIK KOV teenistus 91,2% 88,5% 90,6% Joonis 23. Personali stabiilsusindeks (asutuse staaži 1 või rohkem aastat) avalikus teenistuses 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Avalikus teenistuses on kõige enam (32%) pikaajalise staažiga töötajaid, kes on teenistuses olnud enam kui 15 aastat. Avalik teenistus 9% 27% 18% 14% 32% KOV ametiasutused 12% 36% 15% 12% 26% Riigi ametiasutused 9% 24% 18% 14% 34% 0% 20% 40% 60% 80% 100% Alla 1 aasta 1-4 aastat 5-9 aastat 10-14 aastat Üle 15 aasta Joonis 24. Avalike teenistujate jaotus staaži järgi 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 33 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.9 Keskmine palk Avaliku teenistuse palgataseme kujundamisel on oluline arvestada Eesti palgaturul toimuvate muutustega. Avalikku teenistusse soovitakse värvata piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu, kes oleks võimeline pakkuma riigi elanikele kvaliteetset avalikku teenust. Selleks tuleb jälgida, et avaliku teenistuse palgad ei jääks konkureerivate tööturu segmentide palgatasemetest märkimisväärselt maha. Samas ei tohiks avalik teenistus olla põhjendamatu palgasurve tekitaja. Eesti keskmine brutokuupalk 2020. aastal oli 1448 eurot ning võrreldes 2019. aastaga kasvas see 2,9%. Palkade erinevused Eesti tööturul tegevusvaldkondade vahel on üsna suured. Kõige kõrgemalt (info ja side 2 574 eurot, kasv aastaga 9,9%) ja kõige madalamalt (majutus ja toitlustus 860 eurot, langus aastaga 5,0%) tasustatud tegevusvaldkonna keskmise brutokuupalga vahe on peaaegu 3-kordne. Sellest tulenevalt varieerub turu palgasurve erinevatele avaliku teenistuse asutustele. Näiteks konkureerivad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium tööturul kõrgelt tasustatud info ja side ning finants- ja kindlustustegevuse sektoriga (keskmine brutokuupalk 2 461 eurot, kasv aastaga 6,0%), Kultuuriministeerium aga pigem madalamalt tasustatud kunsti, meelelahutuse ja vabaaja sektoriga (keskmine brutokuupalk 1 129 eurot, langus aastaga 2,3%)17. Lähtuvalt palgaturu erinevustest, peaks nende ministeeriumide keskmine palk erinema pea kaks korda. See läheks aga vastuollu avaliku teenistuse sisemise õigluse printsiibiga, mille kohaselt peaksid erinevates ministeeriumides valdkondliku poliitika kujundamisega tegevad ametnikud saama samaväärset palka. Nii püüdlebki avaliku teenistuse palgapoliitika ühelt poolt konkurentsivõime hoidmise ja teisalt avaliku teenistuse sisemise õigluse suurendamise poole. Lisaks tegevusvaldkondadele varieeruvad palgatasemed Eestis ka maakonniti. Tallinnas ja Harjumaal on palgatase kõrgem kui teistes maakondades. Tallinnas oli möödunud aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1637 eurot (kasv aastaga 6,0%) ja Tartumaal 1447 (kasv aastaga 1,5%). Kui eelmisel aastal oli ka Harjumaa (v.a Tallinn) keskmine brutokuupalk üle Eesti keskmise palga, siis aastal 2020 ületavad Eesti keskmist palgataset vaid Tallinn ja Tartumaa18. Seega on Tallinnas ja Tartumaal asuvatel avaliku teenistuse asutustel vaja konkureerida keskmisest kõrgema palgatasemega. Enamus riigi ametiasutusi ei rakenda sarnase profiiliga ametikohtadel regionaalseid palgaerisusi. Palgapoliitiliselt on võetud lähenemine maksta sarnase töö eest sarnast palka ja mitte kohelda ühe asutuse 17 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta tegevusvaldkondade lõikes. 18 Statistikaameti andmed palkade varieeruvuse kohta maakonniti. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 34 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE sees töötajaid erinevalt lähtuvalt nende regionaalsest paiknemisest. Küll rakendatakse piirkondlikke palgaerisusi nendes piirkondades, kus on kõige enam probleeme tööjõu värbamisega. Üheks näiteks siinkohal on Ida-Viru maakond, kuhu on väga keeruline leida ametikoha nõuetele vastavaid avalikke teenistujaid. See tähendab, et sarnase töö eest Ida-Virumaal ollakse valmis maksma rohkem kui näiteks Harjumaal ja teistes maakondades. 1.9.1 AVALIKU TEENISTUSE KESKMINE PALK 2020. aastal oli avaliku teenistuse (riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste) keskmine bruto kuupõhipalk 1676 eurot ja brutokuupalk 1813 eurot. Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1717 eurot ja keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1846 eurot. Viimane kasvas aastaga 4,9%. Aastatel 2016–2018 oli Eesti keskmise palga kasv kiirem kui riigi ametiasutuste keskmise palga kasv. Viimasel kahel aastal on riigi ametiasutuste keskmine palk küll kasvanud kiiremini kui Eesti keskmine palk, kuid koroonakriisist tingituna on 2020. aastal keskmise palga kasv oluliselt pidurdunud. Riigi ametiasutuste omavahelises võrdluses maksti 2020. aastal kõige kõrgemat keskmist brutokuupalka Õiguskantsleri Kantseleis (2971 eurot) ja Riigikohtus (2894 eurot). Riigi ametiasutuste gruppide vaheline palgaanalüüs on toodud alampeatükis 1.9.2. 2 000 1 759 1 846 15% 1 528 1 625 1 439 12% 1 500 7,6% 7,3% 7,4% 9% 6,5% 1 000 6% 2,9% 500 3% 4,4% 6,2% 6,3% 8,3% 4,9% 0 0% 2016 2017 2018 2019 2020 Keskmine brutokuupalk Eesti keskmise brutokuupalga muutus Joonis 25. Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2016- 2020. aastal. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Statistikaamet Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 1513 eurot (kasv 5,8%) ja brutokuupalk 1588 eurot (kasv 4,1%). Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste omavahelises võrdluses maksti 2020. aastal kõige kõrgemat keskmist brutokuupalka Viimsi Vallavalitsuses (2398 eurot) ja Maardu Linnavalitsuses (2102 eurot). Ametnike keskmine bruto kuupõhipalk oli 1881 eurot ja keskmine brutokuupalk 1918 eurot. Töötajate keskmine bruto kuupõhipalk oli RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 35 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1471 eurot ja keskmine brutokuupalk 1565 eurot. Kui võrrelda ametnike ja töölepinguliste töötajate omavahelist palgataset, siis ametnike palgatase on 21% kõrgem kui töötajatel. Kuna töölepingulised töötajad täidavad valdavalt avaliku võimu teostamist toetavaid funktsioone, siis on mõistetav, et nende palgatase on ametnike palgatasemest madalam. 2020. aastal oli riigi ametiasutuste ametnike keskmine brutokuupalk 1948 eurot. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnike keskmine brutokuupalk oli riigi ametiasutuste keskmisest bruto kuukogupalgast ca 11% madalam ehk 1753 eurot. Riigi ametiasutuste töölepinguliste töötajate brutokuupalk oli 1640 eurot, kohaliku omavalitsuse ametiasutuste töölepinguliste töötajate töötasu oli 18% madalam ehk 1390 eurot. Palgaerinevus riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste vahel oli varasemalt tasapisi vähenenud, kuid viimasel aastal on siiski mõnevõrra suurenenud. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste viimaste aastate kiiremale palgakasvule on mõju avaldanud ka läbi viidud haldusreform, mis tõi kaasa muudatused ametnike ja töötajate vastutuses ja tööjaotuses. Samuti peab arvestama, et ametnike tööülesanded riigis ja kohalikes omavalitsustes on väga erinevad ning sellest tulenevalt on erinev palgasurve vastavatele ametnike gruppidele. Seetõttu ei saa palgaerinevuse põhjal väga täpselt öelda, kuivõrd see kirjeldab palgalõhet või kui palju kajastab ülesannete ning vastutuste erinevust riigi ja kohalikes omavalitsuste ametiasutustes. 2500 1881 1918 1918 1948 2000 1676 1753 1471 1565 1535 1640 1500 1319 1390 1000 500 0 Kokku KOV RIIK Kokku KOV RIIK Ametnikud Töötajad Keskmine bruto kuupõhipalk Keskmine brutokuupalk Joonis 26. Keskmine bruto kuupõhipalk ja brutokuupalk avalikus teenistuses 2020. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje, Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring Kui vaadata kitsamalt ametnike bruto kuukogupalga muutust, siis riigiametnike palgad kasvasid 2020. aastal 3,8% ja kohaliku omavalitsuse ametnikel 3,6%. Nii riigiametnike kui ka kohalike omavalitsuste ametnike palgakasv aeglustus suuresti tervisekriisist tulenevatest mõjutustest ning üldisest palgaturu kasvu aeglustumisest. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 36 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2500 1,5 1,32 1,33 1,32 1,32 1,33 1,35 1,30 1,30 1,31 1,31 1,23 1,20 1,21 1,16 1,19 2000 1918 1948 1848 1877 1729 1753 1,0 1711 1692 1500 1591 1617 1607 1493 1521 1447 1407 1448 1407 1448 1330 1407 1448 1310 1310 1310 1221 1221 1221 1000 1146 1146 1146 0,5 500 6,5% 6,6% 7,5% 8,0% 3,8% 6,7% 6,3% 6,9% 8,6% 3,8% 5,3% 8,8% 11,1% 5,3% 3,6% 0 0,0 2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020 2016 2017 2018 2019 2020 Ametnikud kokku Riigiametnikud KOV ametnikud Ametnike keskmine brutokuupalk Eesti keskmine brutokuupalk Suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka (parem telg) Joonis 27. Ametnike keskmine brutokuupalk, palga muutus võrreldes eelneva aastaga ja palga suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka 2016 - 2020 võrdluses. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Ametnike keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem. Selle üks põhjus on see, et ametnike hulgas on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. Kui Eestis on kõrgharidusega töötajaid 43%, siis ametnike hulgas juba oluliselt rohkem ehk 62%. Kuna kõrgharidusega töötajate palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, siis väljendub see ka ametnike palgatasemes. 1.9.2 RIIGI AMETIASUTUSTE KESKMINE PALK ASUTUSTE GRUPPIDE LÕIKES Riigi ametiasutuste keskmine bruto kuupõhipalk oli 2020. aastal 1 717 eurot ja see kasvas aastaga 6,2%. Riigi ametiasutuste keskmisest oluliselt kõrgem on keskmine kuupõhipalk ministeeriumides (2304 eurot) ning põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (2274 eurot). Ülejäänud valitsusasutustes19 ning siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes on keskmine kuu põhipalk nimetatud asutuste gruppidest neljandiku võrra madalam (vastavalt 1730 eurot ja 1592 eurot). 19 Ülejäänud valitsusasutused sisaldavad: ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahvusarhiiv. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 37 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2 500 2 304 2 274 2 169 2 098 2 000 1 717 1 730 1 616 1 592 1 613 1 507 1 500 1 000 500 9,7% 6,2% 6,7% 6,2% 3,6% 8,4% 11,2% 5,6% 9,8% 7,2% 0 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 RIIGI AMETIASUTUSED sh ministeeriumid sh põhiseaduslikud sh siseturvalisuse sh ülejäänud institutsioonid asutused valitsusasutused ja Riigikantselei ja Kaitsevägi Joonis 28. Riigi ametiasustuste keskmine bruto kuupõhipalk ja selle muutus 2019. ja 2020. aastal asutuste gruppide lõikes20. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1 846 eurot ja see kasvas aastaga 4,9%. Sarnaselt kuupõhipalgale oli 2020. aastal keskmine brutokuupalk kõrgem põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (2466 eurot) ning ministeeriumides (2449 eurot), madalam aga siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes (1722 eurot) ning ülejäänud valitsusasutustes (1842 eurot). 3000 2362 2 449 2466 2500 2 273 2000 1759 1 846 1 842 1 654 1722 1724 1500 1000 500 8,3% 4,9% 6,6% 3,7% 2,6% 8,5% 9,3% 4,1% 8,7% 6,8% 0 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 2019 2020 RIIGI AMETIASUTUSED sh ministeeriumid sh põhiseaduslikud sh siseturvalisuse sh ülejäänud institutsioonid asutused valitsusasutused ja Riigikantselei ja Kaitsevägi Joonis 29. Riigi ametiasustuste keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2019. ja 2020. aastal asutuste gruppide lõikes21. Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 20 Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Riigi Tugiteenuste Keskus. Siseturvalisuse asutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon. 21 Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Riigi Tugiteenuste Keskus. Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe grupis on arvestatud Häirekeskus, Kaitsevägi, Maksu- ja Tolliamet, PPA, Päästeamet, vanglad, Keskkonnainspektsioon. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 38 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Kõige kiirem oli brutokuupalga kasv 2020. aastal põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (8,5%). Ülejäänud valitsusasutustes oli brutokuupalga kasv 6,8%, siseturvalisuse asutustes ja kaitseväes 4,1% ning ministeeriumites 3,7%. Kuna nimetatud gruppide keskmise bruto kuukogupalga kasv ületas Eesti keskmise palga kasvu, on nendes riigiametiasutuste keskmised bruto kuukogupalgad veidi kõrgemad kui Eesti keskmine palk (Päästeamet 1456 eurot, Põllumajandusamet 1504 eurot, Veterinaar- ja Toiduamet 1543 eurot). Riigi ametiasutuste keskmise brutokuupalga kasv on olnud 1,3% madalam kui keskmise bruto kuupõhipalga kasv, mis tähendab, et on muutunud muutuvpalga22 ja muu tulu23 osakaal kogupalgas. RIIGI AMETIASUTUSED 2020 2,7% 4,3% 2019 3,9% 4,1% 2018 5,4% 4,0% 2017 6,5% 3,6% 2016 5,0% 3,3% institutsioonid ja siseturvalisusasutused 2020 1,5% 6,1% 2019 2,3% 6,3% ja Kaitsevägi 2018 4,2% 6,2% sh 2017 5,0% 5,7% 2016 4,3% 5,5% 2020 5,6% 2,2% sh põhiseaduslikud 2019 6,8% 1,0% Riigikantselei 2018 7,9% 0,7% 2017 9,6% 0,9% 2016 7,1% 1,0% 2020 3,5% 2,4% sh ministeeriumid 2019 7,5% 0,7% 2018 7,6% 0,7% 2017 6,7% 0,6% 2016 6,0% 0,5% 2020 4,7% 1,5% valitsusasutused 2019 5,4% 1,1% sh ülejäänud 2018 6,5% 1,0% 2017 6,1% 1,1% 2016 5,3% 0,8% 0% 2% 4% 6% 8% 10% 0% 2% 4% 6% Muutuvpalga osakaal brutokuupalgast Muu tulu osakaal brutokuupalgast Joonis 30. Riigi ametiasutuste muutuvpalga ja muu tulu osakaal brutokuupalgast asutuste gruppide lõikes 2016– 2020. Allikas: Fontese riigi ameti- ja hallatavate asutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste 22 Muutuvpalga hulka loetakse tulemuspalk, preemia ja lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest. 23 Muu tulu hulka loetakse lisatasu valveaja, öisel ajal ja riigipühal tehtava töö eest, lisatasu ületunnitöö eest ja lisatasu asendamise eest. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 39 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastanemuutuvpalga personalistatistika andmekorje Riigi ametiasutuste muutuvpalga osakaal brutokuupalgast jääb erinevates asutuste gruppides vahemikku 1,5–5,6% (Joonis 30). Muutuvpalga osakaal on kõikides asutuste gruppides võrreldes eelmise aastaga vähenenud 1,2%, tulenevalt koroonaga seotud valitsuse kokkuhoiu soovitustest24. Kõige enam on vähenenud muutuvpalga osakaal ministeeriumites (-4%). Kui vaadata riigi ametiasutuste muu tulu osakaalu brutokuupalgast, siis on see võrreldes eelmiste aastatega kasvanud, jäädes vahemikku 1,5-6,1%. Kasv on enamjaolt tingitud koroonakriisi ajal makstud ületunnitöö eest. Keskmised palgad teenistusgruppides Riigi ametiasutused kohustuvad paigutama kõik oma teenistuskohad teenistusgruppidesse. Teenistusgrupp sisaldab endas ametikohtade funktsioonide ja vastutustasandite kirjeldusi, mis aitab sarnaste funktsioonide ja vastutusega ametikohti omavahel võrrelda. Võrrelda saab teenistuskohtade arvu ning palgataset asutusesiseselt, riigi ametiasutuste vahel ning sarnaste tööde olemasolul ka erasektoriga. Teenistusgruppe on kehtiva klassifikaatori alusel kokku 8725. Viis kõige arvukama teenistuskohtade arvuga teenistusgruppi riigi ametiasutustes on korra tagamine, riigikaitse, nõustav ja kontrolliv järelevalve, päästetööd ja poliitika rakendamine. 3 184 Korra tagamine (14%) Riigikaitse (9%) 2 098 Nõustav ja kontrolliv järelevalve (9%) 12 710 2 050 Päästetööd (8%) 1 850 Poliitika rakendamine (7%) 1 540 Muud teenistusgrupid (54%) Joonis 31. Riigi ametiasutuste teenistuskohtade arvuline jagunemine teenistusgruppidesse 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Kõige rohkem inimesi riigi ametiasutustes ehk ligikaudu kolmandik tegeleb siseturvalisuse ja riigi julgeoleku tagamisega. Järelevalve ja poliitika rakendamise funktsioone täidavad mõlemal juhul 9% 24 Vabariigi valitsuse kabinetiotsus 21.05.2020 25 Teenistusgrupid on kehtestatud avaliku teenistuse seaduse rakendusaktiga: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/2202/1004/Lisa_4_11022021.pdf# RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 40 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE töötajatest. Kõikide arvukamate teenistusgruppide teenistuskohad paiknevad valdavalt erinevates ametites ja inspektsioonides. Selleks et võrrelda sarnase väärtusega töid ja nende eest makstavat keskmist palka, tuleb hinnata tööülesannete keerukust, teenistuskoha vastutuse ulatust ja teenistuskohale seatud sisendnõudeid (haridust, eelnevat töökogemust jmt). Selle hindamiseks on kõikides teenistusgruppides välja toodud vastutustasemed, kus esimesed tasemed on väiksema vastutusega ning tagasihoidlikemate sisendnõuetega. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning sellest tulenevad sisendnõuded. Vastutustasemed on võrreldavad läbi erinevate teenistusgruppide ning see tähendab lihtsustatult, et erinevate valdkondade (nt nii personali- kui ka finantsjuhtimine) tööd on sarnaselt jagatud järgmisteks vastutustasanditeks: lihttööd, assisteerivad tööd, nooremspetsialistid, spetsialistid, vanemspetsialistid, juhtivspetsialistid ja eksperdid, esmatasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid. Erinevate teenistusgruppide sarnaseid vastutustasandeid võrreldes on võimalik hinnata, kui sarnased või erinevad on palgatasemed riigi ametiasutuste sees. Sellise võrdluse alusel saab hinnata sisemist palgaõiglust. Näiteks, kui palju erineb sarnase töö keerukuse ja sisendnõuetega personalijuhtimise tippspetsialisti palk finantsjuhtimise tippspetsialisti palgast. Kõikide teenistusgruppide 2020. aasta palgastatistikud on välja toodud riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik- õiguslike juriidiliste asutuste palgauuringus26. Kui vaadata teenistusgruppide vahelist sisemist õiglust ehk võrrelda erinevate teenistusgruppide sarnaste vastutustasandite palgatasemeid omavahel, on esiviisikus õhusõiduki meeskonna ja lennutehnilise personali, meditsiini, IT-tarkvara programmeerimise, laevameeskonna ja küberkaitse teenistusgrupid. Kõige enam on avaliku teenistuse teenistusgruppide keskmisele ligilähedase palgatasemega toimetamise ja keelelise korrektuuri, teadustöö, projektijuhtimise, personalijuhtimise, raamatupidamise teenitusgrupid. Avaliku teenistuse keskmisest palgatasemest vähem teenivate teenistusgruppide seas on kõige madalama tasemega lao, registripidamise, sotsiaalhoolekande alase juhtumikorralduse, raamatukogunduse ning konserveerimise ja restaureerimise teenistugrupid (1). Riigi ametiasutuste palgastruktuur kajastab olulisel määral kogu tööturu palgastruktuuri, kus kõrgemalt on tasustatud väga spetsiifilised tööd (nt piloodid, arstid) või siis tööturul spetsialistide vähesusest tingituna kõrgemalt tasustatud tööd (nt IT valdkond). 26 https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/personali-ja-palgastatistika RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 41 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Tabel 1. Riigi ametiasutuste teenistusgruppide sisemise õigluse pingerida 2020. aastal. Teenistusgrupid, mille palgapositsioon võrreldes teiste teenistusgruppide sama keerukusastmega töödega kõrgemalt, keskmiselt või madalamalt tasustatud. Keskmine 5 kõrgeimat teenistusgruppi Valim bruto Sisemine õiglus kuupalk Õhusõiduki meeskond ja lennutehniline personal 59 3006 188 Meditsiin 261 2284 133 IT - tarkvara programmeerimine 9 2603 132 Laevameeskond 238 1923 132 Küberkaitse 37 2920 130 Keskmine 5 keskmist teenistusgruppi Valim bruto Sisemine õiglus kuupalk Toimetamine ja keeleline korrektuur 32 1754 101 Teadustöö 10 1879 101 Projektijuhtimine 219 2246 100 Personalijuhtimine 283 1938 99 Raamatupidamine 249 1725 99 Keskmine 5 madalaimat teenistusgruppi Valim bruto Sisemine õiglus kuupalk Ladu 162 1066 78 Registripidamine 141 1373 78 Sotsiaalhoolekande alane juhtumikorraldus 251 1511 77 Raamatukogundus 23 1029 74 Konserveerimine ja restaureerimine 14 1310 71 Allikas: Fontese riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste, riigi asutatud sihtasutuste ning avalik-õiguslike asutuste palgauuring, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje 1.9.3 RIIGI AMETIASUTUSTE SOOLINE PALGALÕHE Riigi ametiasutuste soolist palgalõhet on vaadeldud kahes erinevas dimensioonis: 1) üldine sooline palgalõhe näitab, kui palju erineb meeste ja naiste keskmine brutokuupalk tervikuna (taandatud täistööajale ehk ei ole mõjutatud osalisest koormusest). Üldine palgalõhe ei arvesta vastutust ega tegevusvaldkonda; 2) horisontaalne sooline palgalõhe ehk töö vastutust arvesse võttev palga erisus, mis arvestab töö keerukust, kuid mitte tegevusvaldkonda. Näitab, kui palju erineb sarnase vastutustasandiga meeste ja naiste keskmine brutokuupalk keskmiselt. Horisontaalse palgalõhe arvutamise eelduseks on ametikohtade teenistusgruppidesse paigutamine. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 42 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2020. aastal oli riigi ametiasutuste naispalgatöötajate keskmine brutokuupalk 4,7%27 väiksem kui meespalgatöötajatel, mis tähendab, et kui mees teenis kuus 1000 eurot bruto, siis naine 953 eurot bruto. Võrreldes eelmise aastaga on sooline palgalõhe vähenenud 1,6%. Üldine sooline palgalõhe aga ei arvesta seda, kas antud asutuses töötavad mehed ja naised erinevatel ametikohtadel. Kui keskmistes palkades on erinevus, võib see olla tingitud sellest, et ametikohad, kus antud asutuse mehed ja naised töötavad, erinevad üksteisest vastutuse, keerukuse või muude aspektide poolest. Töö keerukust arvestava horisontaalse soolise palgalõhe leidmiseks on vajalik, et ametikohad oleksid teenistusgruppidesse paigutatud ja hinnatud. Mida kõrgem tase, seda suurem on vastutus ning sellest tulenevad sisendnõuded. Vaadates, kuidas mehed ja naised on riigi ametiasutustes jaotunud erineva tasemega ametikohtade vahel (Joonis 32), siis kõrgemal vastutustasandil on meeste osakaal suurem tippjuhtide (sh kantslerid, asekantslerid) ning keskastmejuhtide seas (sh osakondade, funktsioonide juhid, organisatsiooni juhid). Naised töötavad enamasti esmatasandi juhtidena, ekspertidena ning tipp- ja vanemspetsialistidena. Tippjuhid 0,0% 0,1% -14,6% (864-995) Osakondade, funktsioonide juhid, organisatsiooni juht/juhtkonna liige 5,4% 2,7% 3,2% (398-696) Eksperdid, esmatasandi juhid 1,8% 8,5% 6,3% (301-397) Vanemspetsialistid, tippspetsialistid 7,2% 13,1% 8,0% (228-300) Spetsialistid, oskustöötajad (kõrgem tase) 8,8% 23,6% 26,7% (130-227) Assisteerivad tööd, töölised, teenindajad (kõrgem tase), oskustöötajad (esmatasand) 27,2% 2,4% 4,5% (91-129) Assisteerivad tööd, töölised, teenindajad 1,5% 0,6% 0,2% (79-84) -20% -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 30% 20% 10% 0% 10% 20% 30% Palgalõhe 2020 , % Naine Mees Joonis 32. Riigi ametiasutustes horisontaalne palgalõhe ning sooline osatähtsus kogu töötajatest vastutustasandite lõikes 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Lõhe meeste ja naiste keskmiste brutokuupalkade vahel on suurim assisteerivate tööde, tööliste, teenindajate ja oskustöötajate seas (punktivahemikus 91–129), kus mehed teenivad 27% rohkem kui 27 Riigiasutuste palgalõhe arvutamise metoodika on ühtlustatud Eesti üldise palgalõhe arvutamise metoodikaga – vaatluskuuks on oktoober ning valimis on töötajad, kes on saanud antud kuu eest töötasu (väljas on pikaajalised puudujad). Arvestatud on ainult tasu tegelikult töötatud aja eest, seega lisaks põhipalgale on meeste ja naiste keskmise bruto kuukogupalga leidmisel arvesse võetud järgnevad palgakomponendid – ületunnitöö tasu, lisatasu valveaja, ööaja ja riigipühal tehtava töö eest. Arvestusest on väljas välisriigis kohapealt palgatud töölepingu alusel töötajad, erialadiplomaadid, tsiviilmissioonide eksperdid ja haldusteenistujad. Andmed sisaldavad kõrgemate riigiteenijate seaduses § 3 nimetatud isikuid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 43 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE naised (Joonis 33). Kõige suuremas grupis, kus mehi ja naisi on kõige rohkem ehk spetsialistide ja oskustöötajate seas (punktivahemikus 130–227) on palgalõhe 8,8%, mis ei ole aastaga oluliselt muutunud. Palgalõhe on osaliselt mõjutatud sellest, et meestöötajatele on makstud rohkem lisatasusid ületunnitöö, valveaja, ööaja ja riigipühal tehtava töö eest. Kõige ülemisel tippjuhtide vastutustasandil (punktivahemikus 864– 995) teenisid mehed eelmisel aastal keskmiselt 1,2% kõrgemat brutokuupalka, aastal 2020 teenisid naised samal vastutustasandil keskmiselt 14,6% rohkem kui mehed. Selline palgalõhe on tekkinud ületunnitöö maksmisest. Joonis 33. Meeste ja naiste keskmise bruto kuukogupalga erinevus riigi ametiasutustes. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu Kui mõne punktitaseme juures ilmneb meeste ja naiste brutokuupalkade erinevus, siis saab kasutada detailsemat vaadet, hindamaks vastava punktiväärtuse siseselt, milliste tööperede ja tasemete ametikohtadel töötavate isikute palkadest on tingitud sooline palgaerinevus. Kõige arvukamate töötajate arvuga teenistus- grupid vastava punktiväärtuse ja taseme juures on korra tagamise, nõustava ja kontrolliva järelevalve, riigikaitse, päästetööde ja õigusemõistmise teenistusgrupid. Kuna nimetatud teenistusgruppides töötavad valdavas osas kõige madalamal tööpere tasemel mehed, siis palkade erinevus naistega tuleneb töö spetsiifikast. Näiteks Politsei- ja Piirivalveametis on korra tagamise teenistusgrupis tasemel 2 palgalõhe sama väärtusega töö eest 9,5% ning vanglates korra tagamise tasemel 2 töötavad mehed teenivad 14,2% rohkem kui naised. Seevastu Päästeameti päästetööde tasemel 4 teenivad naised sama väärtusega töö eest 8,1% rohkem kui mehed (LISA 5. Sooline palgalõhe siseturvalisuse valdkonna asutustes ja Kaitseväes). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 44 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Naiste ja meeste jagunemine ametkonnas varieerub märkimis- väärselt ning nad võivad täita asutustes erinevaid rolle. Horisontaalses palgalõhes pole arvesse võetud tegevusvaldkonda, vaid arvestatud on vastutustasandiga. Kui nais- või meestöötajate arv on vastava tööpere ja taseme juures liiga väike või vastassoo esindajad üldse puuduvad, siis horisontaal- set palgalõhet ei ole leitud. Lisaks tekitab palgalõhet lisatasude Foto: Riigikantselei pildipank (Maaeluministeerium) maksmine, tulenevalt ületundide või lisaülesannete tegemisest. Võrdlus Euroopa Liidu riikidega Kui vaadata, kuidas oli 2020. aastal Euroopa Liidu (edaspidi EL) riikide ministeeriumide tippjuhtide sooline jaotus, siis Eestis on valdavalt kantslerina ja asekantslerina teenistuses mehed ehk 74% ministeeriumide tippjuhtidest on meessoost ning 26% naissoost, ELis keskmiselt olid tippjuhtidena teenistuses 62% mehed ning 38% naised. Võrreldes eelmise aastaga on naiste osakaal tippjuhtide hulgas langenud 4 protsendipunkti võrra. Joonis 34. Tippjuhtide sooline jaotus ministeeriumites (%). Allikas: EIGE ELis oli peaaegu kõikides riikides tippjuhtidena teenistuses rohkem mehi kui naisi. Erandiks on Rumeenia ja Sloveenia, kus tippjuhtidena on teenistuses naisi rohkem kui mehi. Seetõttu on Rumeenias üks madalamaid palgalõhesid ELis, samas kui Eestis on see üks kõrgemaid. Poolas on sooline jaotus tippjuhtide hulgas võrdne. Eurostati28 poolt avaldatud andmete põhjal oli 2019. aastal sooline palgalõhe Eestis 21,7% (ELis keskmine 14,1%), võrreldes eelneva aastaga on see taas veidi vähenenud (2018. aastal oli sooline palgalõhe Eestis 22,7%). 28 https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Gender_pay_gap_statistics RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 45 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.10 Hindamine Vastavalt avaliku teenistuse seadusele on ametnikega arengu- ja hindamisvestluste läbiviimine avalikus teenistuses kohustuslik. Arenguvestluste eesmärgiks on kaardistada töötajate arenguvajadused nii tööandja kui töötaja poolt hinnatuna, vaadata eelmise perioodi tööalaseid tegevusi, saavutusi, koolitustel osalemist ning analüüsida ootuste ja võimaluste kattumisi tulevikuks. Vestluse ajal või järgselt pannakse paika ka töötajate arendamist vajavad oskused ja teadmised ning järgmise aasta arenguplaanid. Samaaegselt analüüsitakse seniste arengutegevuste tulemuslikkust ja mõju töötaja töösooritusele ja eesmärkide saavutamisele. Avalikus teenistuses oli 2020. aastal arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal 62%, mis on võrreldes eelneva aastaga 12 protsendipunkti võrra tõusnud. Osalt võib tõusu põhjuseks olla ka metoodika muudatus29. Joonis 35. Arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal 2018-2020 avalikus teenistuses30. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga- aastane personalistatistika andmekorje. Asutuste gruppide lõikes on arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osas üsna suured erinevused. Kõige rohkem on arengu- ja hindamisvestlusi läbi viidud ministeeriumites (71%) ja ülejäänud valitsusasutuses31 (77%). Kõige vähem viidi arengu- ja hindamisvestlusi läbi KOVi ametiasutustes (44%), kuid samas on KOVides vestluste läbiviimise osakaal võrreldes eelmise aastaga oluliselt tõusnud. Üks põhjus, miks arenguvestlused osaliselt pidamata jäid, oli COVID-19st tingitud olukord, kus töötajad olid kas pikaajaliselt haigestunud või nende töökoormus ajutiselt märkimisväärselt suurem kui tavaliselt. 29 2019. aastal koguti andmekorjes arenguvestluste osakaalud, millest arvutati keskmine. 2020. aasta andmete põhjal arvutati arengu- ja hindamisvestluste läbiviimise osakaal nii, et 31.12.2020 seisuga tööl olnud teenistujate arv, kellega oli 2020. aastal läbi viidud arenguvestlus (v.a katseajavestlused ning isikud, kellega kasutati ATSist tulenevalt võimalust vestlust edasi lükata) jagatud 31.12. seisuga teenistujate arvuga. 30 Avaliku teenistuse seadus § 30 lg 1 reguleerib arengu- ja hindamisvestluste läbiviimist ametnikega vähemalt kord aastas. 31 Ülejäänud valitsusasutuste grupis on arvestatud ametid, inspektsioonid, kohtud, Prokuratuur, Rahvusarhiiv, Riigi Tugiteenuste Keskus. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 46 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.11 Teenistujate pühendumus Riigi personalipoliitika peab tagama riigi ülesannete täitmiseks vajalikus mahus ja vajaliku kvalifikatsiooniga pühendunud töötajate olemasolu. Pühendumus näitab, kui tugev on töötajate side nii oma töö kui organisatsiooniga – ehk kui palju nad on valmis oma igapäevatöösse investeerima ning asutuse eesmärkide saavutamisse panustama. Kuna avaliku teenuse pakkumisel on töötajate pühendumus võtmetähtsusega näitaja, siis on selle taseme mõõtmine ning tegevuste planeerimine töötajate pühendumuse hoidmiseks või tõstmiseks iga asutuse juhtimise seisukohalt prioriteetne tegevus. Keegi meist ei soovi, et riigi heaks töötaksid politseinikud, päästjad, või sotsiaalabi spetsialistid, kes ei ole oma tööle eriti pühendunud. Oluline on, et neid motiveeriks oma igapäevatöös võimalus anda oma panus Eesti riigi ja selle elanike heaks. Foto: Politsei- ja Piirivalveamet Töötajate pühendumust Töötajate kõrge pühendumus ja hea tööandja maine on omavahel iseloomustavad neli otseselt seotud ning muutumas järjest olulisemaks, et tagada riigi kui võtmetegurit tööandja konkurentsivõime. Organisatsioonides, kus töötajate pühendumus ning tööandja maine on madalad, on tavapäraselt ka üldine rahulolu suurem vabatahtlik voolavus (sellega seotud suuremad kulud), oma tööga keerukas värvata uusi töötajaid ja madalam töö tulemuslikkus. Iga 2-3 aasta tagant viiakse avalikus teenistuses läbi keskset valmisolek oma pühendumuse ja rahulolu uuringut, milles pühendumusena tööandjat soovitada käsitletakse teenistuja emotsionaalset seotust oma tööandjaga, mis kujundab töötaja valmisolekut oma töösse panustada ja mõjutab hinnang seeläbi töö tulemuslikkust. Uuringu tulemused annavad tagasisidet tööõhkkonnale riigi personalipoliitika edukuse kohta ning juhivad tähelepanu usk asutuse arendamist vajavatele valdkondadele. Tulemusi kasutatakse selleks, tuleviku- et leida võimalusi töötajate pühendumuse suurendamiseks ning plaanidesse seeläbi paremate töötulemuste saavutamiseks. Allikas: avaliku teenistuse pühendumuse uuringu metoodika; Viimane avaliku teenistuse keskne pühendumuse ja rahulolu uuring Rahandusministeerium/Emor 2021 viidi läbi eestikeelse veebiuuringuna 2021. aasta varakevadel. Küsitlusele vastas kokku 2324 avaliku teenistuse töötajat. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 47 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Joonis 36. Teenistujate rahulolu 2021. aastal tööelu valdkondadega. Allikas: Avaliku teenistuse pühendumuse ja rahulolu uuring 2021 2021. a uuringu tulemused näitasid, et nii töötajate pühendumus (72 punkti 100 punkti skaalal) kui valmisolek oma tööandjat soovitada (3,9 punkti 5 punkti skaalal) on viimase kolme aasta jooksul tõusnud ning ületavad Eesti erasektori keskmist. 90% uuringus osalenud avaliku teenistuse töötajatest märkis, et nad peavad oluliseks, et saavad teha midagi teiste inimeste, Eesti riigi ja ühiskonna heaks ning olid rahul, et nende töö seda võimaldab. Kõrge hinnangu sai ka kaugtöö korraldus avaliku teenistuse asutustes. Keskmisest madalamalt hindasid vastanud muudatuste juhtimist, arengu- ja karjäärivõimalusi oma asutuses ning töötasu ja tunnustamisega seonduvat (Joonis 36). Pühendumus on avaliku teenistuse keskmisest mõnevõrra madalam kohalikes omavalitsustes. Kohalike omavalitsuste töötajad näevad endal avalikus teenistuses vähem arenguvõimalusi, arenguruumi on eesmärgistamises ja tagasisidestamises ning kaugtöö korraldust ei hinnatud nii kõrgelt kui teistes avaliku teenistuse asutustes. Erasektoriga võrreldes on avaliku teenistuse töötajate hinnangutes näha mitmeid positiivseid trende. Riigiasutuste eelised tööandjana on kõige suuremad töö sisu ja arenguvõimalustega seotud küsimustes - töö on oluline, huvitav ja arendav. Hinnangud on tõusnud erasektorist kõrgemaks ka töötingimuste (töökeskkonna- ja vahendite) ning tööandja uuendusmeelsuse osas. Avaliku teenistuse nõrkuseks võrreldes erasektoriga on jäänud palgaga seonduv. Uuringu tulemused näitasid, et avaliku teenistuse töötajate lojaalsus oma tööandjale on väga kõrge. 87% töötajatest näeb end kolme aasta perspektiivis avalikus teenistuses jätkamas. See aga ei tähenda erialases arengus seisma jäämist, sest ligi kolmandikul (31%) töötajatest on soov oma asutuses/avalikus teenistuses edasi liikuda. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 48 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.12 Koolitus- ja arendustegevus32 Asutuste tasandil nähakse33 enim vajadust inimeste oskusi ja teadmisi arendada projektijuhtimise, enese- ja ajajuhtimise, juhtimise üldkompetentside, suhtlemiskompetentside (sh kliendi- ning meediasuhtlus ja raskete vestluste pidamine) ning digioskuste vallas. Varasemast enam annavad koolitusteemadena tooni ka vaimse tervise alase teadlikkuse tõstmine ning andmeanalüüsi ja analüüsitarkvara kasutamise oskuste arendamine. 2020. aastal oli nii riigi kui KOV ametiasutustes suurima mahuga koolitusvaldkonnaks põhitegevusega seotud koolitused (Joonis 37), mille alla liigitatakse peamiselt konkreetse asutuse spetsiifiliste teemade ja kutseoskuste koolitused. Riigi ametiasutustes annavad lisaks tooni juhtimise, keeleõppe, õiguse ja meditsiini koolitused. Riik KOV Asutuse põhitegevusega Asutuse põhitegevusega 29,3% seotud koolitus 25,7% seotud koolitus Juhtimine Sotsiaaltöö 40,9% Keeleõpe Suhtlemispsühholoogia 56,3% Õigus Juhtimine 3,3% 3,6% Meditsiin 14,3% Õigus 4,8% Muud valdkonnad Muud valdkonnad 6,4% 5,6% 5,7% 7,7% Joonis 37. Koolitusmahu (% koolitustundide koguarvust) jaotus valdkonniti avalikus teenistuses 2020. aastal. Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje KOV ametiasutustes koolitati inimesi lisaks põhitegevusega seotud koolitustele kõige enam sotsiaaltöö, suhtlemispsühholoogia, juhtimise ja õiguse valdkondades. KOVide jaoks on koolitusvaldkondadena olulised ka avalike teenuste arendamisega ning majandusteadmiste täiendamisega seotud oskused. Järjest olulisemaks on muutunud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamine, valmisolek kriisideks ja kriisikahjude leevendamiseks. Olulise koolitusteemana tajutakse ka kohaliku demokraatia arendamist: elanike kaasamist, koostööd kogukondadega, kogukondade vastutuse kasvatamist jms. Nii riigi kui KOV ametiasutuste tasandil on oluline inimeste ettevalmistamine ning riigi ja KOVi kui targa tööandja kuvandi juurutamine muu hulgas läbi uute õpikeskkondade, täiendõppe, töötajate roteerumise jmt. 32 Läbivalt on peatükis arvestatud koolituste hulka kõik teenistujate koolitustel osalemisega seotud kulud, mis on tehtud asutuse eelarvest ja välisabist, väljas on need koolitused, mis on rahastatud keskselt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi haldusvõimekuse meetme tegevuse 12.1.1 eelarvest ning millega asutusel kulu ei kaasne. 33 Asutuste koolitus- ja personalijuhtidega toimunud arutelude ja koolitusvajaduse kogumise käigus saadud info põhjal. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 49 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Tabel 2. Koolitustundide maht teenistuja kohta Asutuste grupp Koolitustundid e maht teenistuja kohta RIIGI AMETIASUTUSED 39 sh muud valitsusasutused 31 sh ministeeriumid 32 sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 27 Riigikantselei sh siseturvalisusasutused ja Kaitsevägi 44 KOV AMETIASUTUSED 13 AVALIK TEENISTUS 34 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Koolitustundide maht teenistuja kohta oli 2020. aasta kõrgeim ministeeriumides ja muudes valitsusasutustes (Tabel 2). KOVides oli see mitu korda madalam. Kõrgeim oli koolitustundide maht siseturvalisusasutustes ja Kaitseväes. Selle peamiseks põhjuseks võib pidada seda, et ametialast koolitust antakse siseturvalisuse asutustes rohkem kui mujal ning ka inimeste osalemist koolitustel suudetakse paremini tagada. Tabel 3. Koolitustel osalemiste arv avalikus teenistuses 2020. aastal (v.a kesksed ehk asutusteülesed koolitused) Asutuste grupp Osalejate Asutustes arv keskmiselt RIIGI AMETIASUTUSED 19 034 312 sh muud valitsusasutused 5 682 162 sh ministeeriumid 2 275 207 sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 541 90 Riigikantselei sh siseturvalisusasutused ja Kaitsevägi 10 536 1171 KOV AMETIASUTUSED 3 772 48 KOKKU 22 806 168 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Koolitustel oli erinevate ametiasutuste gruppides üle 22 800 osaleja (Tabel 3). Siseturvalisusasutuste ja Kaitseväe osalejad moodustasid üle 45% kogu koolitustel osalejate arvust. Osalejate arv oli suur ka ministeeriumide ja ülejäänud valitsusasutuste hulgas, moodustades 35% kogu koolitustel osalejate arvust. KOV asutuste grupi koolitustel osalejad moodustasid 17% kogu koolitustel osalejate arvust. Võrreldes 2019. aastaga on koolitustel osalejate koguarv vähenenud üle 10%. Vähenemise peamiseks põhjuseks võib pidada koroonapandeemia tingimustes ärajäänud koolitusi ja eelarve kärpeid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 50 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Foto: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Asutuse tasandi koolitusteks kasutatud rahaliste ressursside osakaal töötasukuludest oli 2020. aastal keskmiselt 0,67% (vt Tabel 4). Võrreldes 2019. aastaga on see suhtarv oluliselt langenud: palgakulud on kasvanud, kuid koolituskulud ja ka koolituste arv on langenud. 2020. aastal oli kõige madalam koolituskulude suhe tööjõukuludesse põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis (0,59%) ning kõige kõrgem muude valitsusasutuste grupis (pea 0,75%). Koolituseks kasutatud ressursside osakaal töötasukuludest on väga väike ja suures langustrendis peamiselt koroonapandeemia mõjude tõttu. Eelmisel aastal seatud eesmärgini jõudmine, et teenistujaid koolitatakse vähemalt poole bruto kuupõhipalga ulatuses (ligi 4% töötasukuludest) ja tippspetsialiste umbes ühe bruto kuupõhipalga ulatuses aastas, nihkub ilmselt kaugemasse tulevikku. Tabel 4. Koolituskulude osakaal tööjõukuludest34 2020. aastal Asutuste grupp 2020 2019 RIIGI AMETIASUTUSED 0,68% 1,02% sh muud valitsusasutused 0,75% 1,40% sh ministeeriumid 0,63% 0,96% sh põhiseaduslikud institutsioonid ja 0,59% 1,33% Riigikantselei sh siseturvalisusasutused ja Kaitsevägi 0,67% 0,90% KOV AMETIASUTUSED 0,62% 1,39% AVALIK TEENISTUS 0,67% 1,08% Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu ja RaMi iga-aastane personalistatistika andmekorje Lisaks asutuse eelarvele on ametiasutustel võimalik koolitusi saada ka läbi keskse ehk asutusteülese koolitus- ja arendustegevuse (vt ptk 2.2). 34 Tööjõukulu kontoplaani mõistes – kontorühma 500 kuuluvad kontod, v.a kontogruppidesse 5005 Töötasud võlaõiguslike lepingute alusel; 5008 Muude isikute töötasud; 5009 Eripensionid ja pensionisuurendused kuuluvad kontod). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 51 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 1.13 Avaliku teenistuse eetika arendamine Avaliku teenistuse eetika annab juhiseid, kuidas oma igapäevatöös käituda ning millele seejuures tähelepanu pöörata. Rahandusministeeriumi ülesandeks on koordineerida avaliku teenistuse eetika ühtsete põhimõtete väljatöötamist ning nende levitamist koolituste ja infomaterjalide abil. Avaliku teenistuse eetika arendamisel on valitud väärtuspõhine lähenemine, mis tähendab jagatud väärtuste mõtestamist läbi praktiliste väljundite (sh koolitused, töötoad, juhised) ning seeläbi keskse eetilise kultuuri terviklikku kujundamist ja hoidmist. Eetikanõukogu tegeleb ametnikueetika teemaga laiemalt, tõlgendab ametnikueetika koodeksit ja annab sellel teemal vajadusel seisukohti.35 2020. aastal täpsustati teenistusülesannete täitmisega seotud kingituste ja soodustuste heas tavas ametnike rahvusvahelistel üritustel osalemise tingimusi. Eetikanõukogu arutelud keskendusid 2020. aastal rahvusvahelise ametkondliku suhtluse, kõrvaltegevusest tingitud võimaliku ebaeetilise käitumise, töökiusamise ning äridiplomaatia ja ametnikueetika seoste teemadele. Rahandusministeeriumile esitatud eetikaalastest päringutest kerkisid 2020. aastal esile ametnike töösuhete, lähetuste ja kõrvaltegevustes osalemise teemad. Päringutes olulise teemavaldkonnana saab jätkuvalt välja tuua ametnike koolitajana tegutsemise põhimõtteid ning kingituste ja soodustustega seonduvat. Avaliku teenistuse eetilise käitumise kindlustamiseks ja eetikaalase teadlikkuse tõstmiseks korraldati 2020. aastal järgmisi valdkondlikke koolitusi: 1) avaliku teenistuse eetika (sh eraldi koolitusprogrammina juhtidele); 2) korruptsiooni ennetamine avalikus sektoris; 3) sisseelamiskoolitused riigi ja KOV ametnikele, kes on avalikus teenistuses töötanud kuni 2 aastat. 35 Vt ka https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigi-personalipoliitika/avaliku-teenistuse-eetika RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 52 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2. AVALIKU SEKTORI ÜLEVAADE 2.1 Töötajate arv Avalik sektor jaguneb valitsussektoriks ja muuks avalikuks sektoriks. Eestis jagatakse valitsussektor omakorda kolmeks: keskvalitsuseks, KOV üksusteks ja sotsiaalkindlustusfondideks. Muu avaliku sektori alla kuuluvad riigi- ja teiste valitsussektori liikmete osalusega kaupu ning teenuseid tootvad avaliku sektori ettevõtted (nt Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam) ja Eesti Pank. 2020. aastal töötas avalikus sektoris täistööajale taandatuna 133 172 töötajat, kellest ligikaudu 89% olid ametis valitsussektoris ja 11% muus avalikus sektoris. Avalik sektor moodustas 2020. aastal (Joonis 38) tööealisest elanikkonnast (15–74-aastased) 13,5% (2013. aastal 13,8%), viimastel aastatel osakaal oluliselt muutunud ei ole.36 Võrreldes eelneva aastaga on veidi kasvanud valitsussektori osakaal ning avaliku teenistuse osakaal tööealisest elanikkonnast. 1 010 000 13,8% 13,8% 13,8% 15% 13,5% 13,6% 13,5% 13,5% 13,5% 1 000 000 12% 11,7% 12,0% 12,0% 11,9% 11,9% 11,9% 11,9% 12,1% 990 000 9% 980 000 6% 3,0% 3,0% 3,0% 2,9% 2,8% 2,8% 2,8% 2,9% 970 000 3% 1 000 400 991 300 983 700 982 200 976 200 976 700 981 000 984 200 960 000 0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tööealine elanikkond (15-74-aastased) Avaliku sektori osakaal tööealisest elanikkonnast Valitsussektori osakaal tööealisest elanikkonnast Avaliku teenistuse osakaal tööealisest elanikkonnast Joonis 38. Avaliku sektori, valitsussektori ja avaliku teenistuse osakaal tööealisest elanikkonnast (15-74-aastased) ning tööealine elanikkond 2013– 2020. aastal. Allikas: RaM saldoandmike infosüsteem, Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, RaM iga-aastane personalistatistika andmekorje, Statistikaamet Detailsem ülevaade 2020. aasta avaliku sektori protsentuaalsest jagunemisest alasektorite vahel, avaliku sektori asutuste tüüpidest, töötajate arvudest ning töötajate arvude muutustest võrreldes 2019. aastaga on toodud joonisel (Joonis 39). 36 Avalik sektor moodustas 2020. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 17,0% (2013. aastal 17,0%). Tööealine elanikkond hõlmab nii tööga hõivatuid, töötuid kui ka tööturul mitteaktiivseid isikuid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 53 Joonis 39. Ülevaade avaliku sektori asutuste tüüpidest ja töötajate arvudest. 37 Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem 37 Joonisel toodud riigi ja KOV ametiasutuste töötajate arvud sisaldavad lisaks avalikule teenistusele ka valitavaid ja ametisse nimetatavaid ametnikke, kes ei kuulu ATS § 2 lg 3 alusel avaliku teenistuse hulka. Avalikus teenistuses töötas 28 371 teenistujat, mis ei sisalda ATS § 2 lg 3 loetletud isikuid. Sulgudes on toodud töötajate arvu puhasmuutused võrreldes 2019. aastaga. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 54 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Avaliku sektori töötajate arv on võrreldes 2013. aastaga vähenenud 4742 töötaja võrra (-3,4%). 2020. aastal on avalik sektor võrreldes 2019. aastaga suurenenud 840 võrra (+0,6%), valitsussektor on suurenenud 1906 töötaja võrra (+1,6%). Näiteks kasvas töötajate keskmine arv Tallinna Linnavalitsus 179 ja SA-s Põhja-Eesti Regionaalhaigla 148 võrra. Enim on suurenenud KOV sektori äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv (+3,8%). Suur tõus oli tervishoiu valdkonnas, kus näiteks AS-is Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajate arv kasvas 123 võrra, ning majanduse valdkonnas, kus näiteks AS Tallinna Linnatranspordi töötajate arv kasvas 88 võrra. Muu avalik sektor on vähenenud 1066 töötaja võrra (-6,9%). Kõige enam on avalikus sektoris vähenenud muu avaliku sektori sihtasutuste töötajate arv (-8,5%) ja äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv (- 7,1%). Muus avalikus sektoris vähenes töötajate keskmine arv kõige enam näiteks Eesti Energias 710, AS-is Tallinna Lennujaam 113 ning AS-is Operail 53 inimese võrra. Joonis 40.Avaliku sektori ning tööealise elanikkonna töötajate arv 2013–2020. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem ja Statistikaamet Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades Kaardil (Joonis 41) on toodud avaliku sektori töötajate paiknemine maakonniti. Maakonna värvus näitab avaliku sektori töötajate arvu 1000 hõivatu kohta. Sektordiagrammi suurus maakonna juures näitab avaliku sektori töötajate arvu maakonnas ning sektoridiagrammilt on näha valitsussektori allsektorite ja muu avaliku sektori proportsioone maakonnas. Tulenevalt asutuste regionaalsete teeninduskeskuste paiknemisest, mis on koondunud Harjumaale, Tartumaale, Pärnumaale ja Ida- Virumaale, on ka nende maakondade keskustes kõige suurem osakaal avaliku sektori töötajaid: Harjumaal – 44,2%, sellest Tallinnas 36,7% avaliku sektori töötajatest, Tartumaal – 15,7%, sellest Tartus 13,2%, Pärnumaal – 5,4%, sellest Pärnus 3,9% ning Ida-Virumaal – 10,5%, sellest Narvas 3,2% avaliku sektori töötajatest (vt Tabel 5). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 55 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Tabel 5. Avaliku sektori ja allsektorite maakondlik paiknemine 31.12.2020. Sotsiaal- Muu avalik Maakond/linn Avalik sektor Keskvalitsus KOV kindlustusfondi sektor d Harjumaa 44,2% 47,1% 41,7% 52,9% 44,0% sh Tallinn 36,7% 44,3% 30,7% 52,9% 33,2% Hiiumaa 0,6% 0,5% 0,7% 0,5% 0,6% Ida-Virumaa 10,5% 5,3% 11,9% 12,0% 26,3% sh Kohtla-Järve 2,3% 0,4% 4,1% 0% 1,7% sh Narva 3,2% 1,6% 4,4% 3,4% 3,8% Jõgevamaa 1,8% 1,6% 2,2% 1,5% 1,4% Järvamaa 1,9% 1,1% 2,6% 1,6% 1,2% Läänemaa 1,5% 1,6% 1,6% 1,4% 1,0% Lääne-Virumaa 4,3% 4,2% 4,5% 2,6% 4,1% Põlvamaa 1,5% 1,1% 1,8% 1,7% 1,1% Pärnumaa 5,4% 3,0% 7,5% 5,3% 5,1% sh Pärnu 3,9% 2,4% 5,1% 5,3% 3,5% Raplamaa 1,8% 1,2% 2,5% 1,6% 0,8% Saaremaa 2,2% 1,0% 3,2% 1,6% 2,2% Tartumaa 15,7% 23,5% 10,7% 10,6% 7,6% sh Tartu 13,2% 22,5% 6,7% 10,6% 6,3% Valgamaa 1,7% 1,3% 2,1% 2,0% 1,3% Viljandimaa 3,2% 3,3% 3,4% 2,0% 1,2% Võrumaa 2,6% 2,8% 2,7% 2,4% 1,7% välisriikides 0,3% 0,7% 0,001% 0% 0,0% asukoht teadmata 0,8% 0,6% 1,0% 0,2% 0,3% Kokku 100% 100% 100% 100% 100% Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium Keskvalitsuse asutuste töötajatest töötas enamik Harjumaal või Tartumaal ning võrreldes teiste maakondadega töötas pisut rohkem keskvalitsuse töötajaid ka Ida-Virumaal ja Lääne-Virumaal. Keskvalitsuse asutuste osakaalu Harjumaal mõjutavad oluliselt riigi ameti- ja hallatavad asutused, millest suur osa asuvad Tallinnas, kus suurimateks tööandjateks olid SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Politsei- ja Piirivalveamet ja Tallinna Tehnikaülikool. Tartus on suurimad keskvalitsuse tööandjad Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool. Ida-Virumaal oli keskvalitsuse suurtööandjaks Politsei- ja Piirivalveamet, Viru Vangla ja Päästeamet ning Lääne-Virumaal Kaitsevägi. Kohalike omavalitsuste asutuste töötajatest töötas enamus Harjumaal, Ida-Virumaal, Tartumaal ja Pärnumaal. Kõige rohkem KOV asutuste inimesi töötas keskustest Tallinnas, kus suurimateks tööandjateks olid AS Ida-Tallinna Keskhaigla, AS Tallinna Linnatransport ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla. Tartumaal olid suurimateks tööandjateks näiteks Tartu Linnavalitsus ja Tartu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaal SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Narva Haigla ja Narva Sotsiaaltöökeskus ning Pärnumaal SA Pärnu RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 56 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Haigla, Pärnu Linnavalitsus ja Pärnu Ülejõe Põhikool. Üldiselt domineerivad KOV sektori suurimate tööandjate TOP10-s haiglad, kus üheksa asutust kümnest on haiglad või kiirabid. KOV sektorist töötajatest 80% moodustavad ameti- ja hallatavad asutused (sh lasteaiad, koolid, spordikeskused, rahvamajad), kus töötas kokku 80% KOV sektori inimestest. Sotsiaalkindlustusfondide töötajatest töötas enamus Harjumaal (kõik Tallinnas), Tartumaal, Ida-Virumaal, ja Pärnumaal. Sotsiaalkindlustusfondid (Töötukassa ja Haigekassa) on osakaaludena avalikust sektorist pea nähtamatud, sest nad on küll esindatud kõigis maakondades, kuid klienditeeninduse tasandil. Kui Töötukassas on esindused igas maakonnas, siis Haigekassa on esindatud Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Muu avaliku sektori töötajatest töötas enamus Harjumaal, Ida- Virumaal ja Tartumaal. Suurema osas sellest sektorist moodustavad äriühingud ja tulundusasutused. Nendest suurimad asutused on AS Eesti Post, Enefit Power AS, Enefit Solutions AS ja Eesti Energia AS. Siia sektorisse kuulub ka avalik-õiguslik asutus – Eesti Pank. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 57 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Joonis 41. Avaliku sektori töötajate paiknemine maakondades 31.12.2020 seisuga. 38 Allikas: Statistikaamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium 38 Legendis avaliku sektori töötajaid 1000 hõivatu kohta toodud keskmistes vahemikes on vahemiku algus kaasa arvatud, kuid lõpp mitte (nt kuni 260, tähendab alla 260, sh 259,99). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 58 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2.2 Koolitus- ja arendustegevused Kesksed koolitus-ja arendustegevused panustavad riigivalitsemise tulemuslikumaks, efektiivsemaks ja mõjusamaks muutmisse (sh baaskompetentside arendamise koolitused, keskastmejuhtide arendamine). 2020. aasta tõi koroonaviiruse tõttu koolitusmaastikul kaasa palju lisatööd ja suuremaid muudatusi. Oludega kohanemiseks tuli keskne koolitustegevus ajutiselt peatada ning tegevusega jätkamiseks oli vaja teha mitmeid korralduslikke muudatusi ja luua enam võimalusi virtuaalõppeks. Takistustest hoolimata suudeti tagada sujuv virtuaalõpe, tegemata seejuures järeleandmisi koolituste metoodikas ja praktilises väärtuses. Lisaks muudeti jooksvalt ka koolitusprioriteete, tuues ettepoole viiruse tõttu tõusetunud kriitilisi arenguvajadusi (kaugjuhtimine, kriisijuhtimine, digioskused jne). Valitsusasutustelt kogutakse keskset koolitusvajadust igal aastal. Selle alusel koostatakse seejärel keskse koolituse plaanid järgmiseks aastaks ja vajadusel pikemaks perioodiks. Kesksetest koolitusteemadest peeti 2020. aastal kõige olulisemateks digioskuste arendamist, enesejuhtimist, tagasiside andmist ja korruptsiooni ennetamist, aga ka stressijuhtimist ja avaliku teenistuse eetikat. Juhtimiskvaliteedi programmidest soovitakse enim osaleda keskastmejuhtide järelkasvule suunatud arenguprogrammis KESTA, keskastmejuhtide arenguprogrammis KAJA ja stressi- ning konfliktijuhtimise programmides. Kohalike omavalitsuste kesksetes koolitustes võib esile tuua kohaliku omavalitsuse juhtide arenguprogrammi sotsiaal- ja hariduse valdkonna abilinnapeadele ja abivallavanematele, aga ka arenguprogrammi KOV haridustöötajatele. Selleks et KOV-idele pakutavad arendustegevused oleksid paremini kooskõlas riigi strateegiliste suundade, eesmärkide ja väljakutsetega, telliti KOV-ide süsteemse arendamise eesmärgil KOV koolitusvajaduse kogumise ja hindamise metoodika ja analüüs. Analüüsi lõpptulemus valmib 2021. aastal ja sellest lähtuvalt saab ka KOV-idele süsteemsemat tuge pakkuda. Tänaseks ellu viidud EL 2014-2020 programmperioodi keskmine kesksete koolitustega rahulolu oli 2020. aastal veelgi kõrgem kui sellele eelneval aastal - 96%. Lisaks sellele, et koolitusi hinnatakse eesmärgipäraseks ja praktiliseks, tõsteti esile ka virtuaalsete koolituste kvaliteeti ning paindlikkust. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 59 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 2.2.1 KESKNE ARENDUS JA KOOLITUS39 Keskselt toetatakse inimressursside arendamist (sh tippjuhid) ja institutsionaalse suutlikkuse parendamist ning poliitikakujundamise edendamist, sealhulgas koolitusi, juhtimissüsteemide ja mõjude analüüse ning teenuste ja protsesside korrastamist. Rahandusministeerium korraldab koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega keskseid koolitus- ja arendustegevusi, et toetada ühtsete teadmiste, oskuste ja väärtuste juurutamist avalikus sektoris tervikuna. Keskse koolituse sihtrühma kuulub ligikaudu 132 300 avalikus sektoris töötavat inimest. Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisele suunatud tegevusi. Tippjuhtide sihtrühma kuulub sadakond valitsusasutuste juhti ja ligi 30 järelkasvuprogrammides osalejat. Foto: Riigi Tugiteenuste Keskus 2020. aastal rahastati Rahandusministeeriumi tellimusel avaliku sektori keskset koolitust Euroopa Liidu Sotsiaalfondist (ESF) ligikaudu 1,6 miljoni euro ulatuses ning tippjuhtide arendamist 0,4 miljoni euro ulatuses. Keskse koolituse rahastamise kogumaht on võrreldes eelmise aastaga oluliselt suurenenud. See on seotud peamiselt koolitusmahtude suurenemisega ja uute koolituste käivitumisega. 2020. aastal käivitus esmakordselt uues formaadis coaching`u oskuste arendamise programm avaliku sektori keskastmejuhtidele, mille tulemusena on võimalik saada coaching`ut väga paljudel osalejatel avaliku sektori sees. Uuendati ka keskastmejuhtide arenguprogrammi KAJA sisu ning toimus virtuaalne keskastmejuhtide aastakonverents „Jah, aga…“, 39 Keskselt pakutavaid arendus- ja koolitustegevusi viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 12 "Haldusvõimekus" meetme 12.1. "Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu" raames. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 60 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE mis keskendus inimesekesksele valitsemismudelile ning uutele koostööviisidele muutuste juhtimisel ja paremate avalike teenuste pakkumisel. Foto: www.jahaga.ee Rahandusministeeriumi 2020. aastal läbi viidud kesksetes arendus- ja koolitustegevustes osalemiste arv oli 3233.40 Kõige suuremate osaluste arvudega koolitused keskse koolituse valdkonnas olid:  riigihangete ja riigiabi alased koolitused - 541 osaluskorda;  KAJA (keskastmejuhtide arendusprogramm) - 527 osaluskorda  muudatuste juhtimine - 405 osaluskorda;  tegevuspõhise eelarvestamise infosüsteemi KAIS koolitused - 390 osaluskorda. Riigikantselei viis 2020. aastal läbi mitmeid arendus- ja koolitustegevusi tippjuhtidele. Töötati välja ja käivitati tippjuhtide digivõimekuse arendamisele suunatud koolitusprogramm. Toimus traditsiooniline avaliku teenistuse tippjuhtide konverents ja peaministri seminar; jätkusid individuaalsed arendustegevused. Viidi läbi tippjuhtide järelkasvuprogramm Newton V. Uuendati tippjuhtide hindamise põhimõtteid ning võeti kasutusele konkursiveeb. Kokku oli tippjuhtide ja nende järelkasvu arendamisel 255 osaluskorda41. Suuremate osalusarvudega koolitused olid:  tippjuhtide aastakonverents (80 osaluskorda);  töötuba „Pidevalt muutuvad organisatsioonid" (23 osaluskorda);  töötuba „Milliseid väljakutseid ja võimalusi pakkus koroonakriis juhile?“ (22 osaluskorda). 40 Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava ühtekuuluvusfondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme tegevuste 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ ja 12.1.2. „Tippjuhtide koolitus ja arendamine“ seirearuanded 41 Euroopa Liidu Sotsiaalfondist rahastatava ühtekuuluvusfondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetme tegevuste 12.1.1 „Inimressursi koolitus ja arendamine“ ja 12.1.2. „Tippjuhtide koolitus ja arendamine“ seirearuanded RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 61 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Institutsionaalne võimekus Haldusaladeüleste analüüside kõrval finantseeris Rahandusministeerium ESF haldusvõimekuse meetme tegevuse toel jätkuvalt asutuste- ja haldusalasiseseid arendusprojekte (sh avaliku sektori jaoks loodud CAF metoodikal hindamisprojektid asutustes, kvaliteedi juhtimise ja juhtimiskvaliteedi parendamise projektid). 2020. aastal jätkati ka valdkondike ühendamiste ettevalmistamist keskkonna-, transpordi-, hariduse-, maaelu valdkondades. Samuti analüüsiti riigi laborite konsolideerimise võimalusi, saavutamaks kokkuhoid kinnisvaralt, seadmete investeeringutelt ja tugiteenustelt ning korraldamaks veelgi optimaalsemalt pakutavaid teenuseid (sh piirkondlikult). Kokku rahastati valitsussektori ameti- ja erialase pädevuse ning juhtimisvõimekuse arendamise projekte „Institutsionaalse ja organisatsioonide võimekuse tõstmise“ tegevuse raames ligi 0,9 mln euro ulatuses. Valitsussektori asutuste arendamisse panustatakse EL finantsperioodi 2014-2020 meetmetega kogumahus 33 mln eurot. Käesoleva EL finantsperioodi vahendite rakendamise lõppemine 2023. aastal tähendab ühtlasi strateegilist väljakutset keskvalitsuse ameti- ja erialase pädevuse ning juhtimisvõimekuse rahastamise jätkamiseks. Võimalik rahastamisallikas on eelkõige riigisisesed vahendid. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 62 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 3. VALITSUSSEKTORI ÜLEVAADE 3.1 Töötajate arv Joonis 42. Valitsussektori töötajate arv 2020. aastal. Allikas: RAMi saldoandmike infosüsteem Valitsussektoris töötas 2020. aastal 118 853 töötajat, kes jagunesid keskvalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuste ja sotsiaalkindlustus- fondide vahel. Valitsussektor moodustas 2020. aastal tööealisest elanikkonnast (15–74-aaastased) 12,1%.42 Kõige suurema töötajaskonnaga olid kohaliku omavalitsuse üksused (koos valitsussektorisse kuuluvate valitseva mõju all olevate üksustega), kus töötas 63 251 töötajat, mis moodustas kogu valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 53%. Keskvalitsuses töötas 54 492 töötajat, mis omakorda moodustas kogu valitsussektori töötajate arvust ligikaudu 46%. Keskvalitsuse sees moodustasid veidi enam kui poole töötajaskonnast riigieelarvelised asutused (riigi ametiasutused ja hallatavad riigiasutused), kus töötas 30 097 töötajat. Lisaks kuuluvad keskvalitsuse alla veel sihtasutused, kus töötas 13 928 töötajat ehk 26% keskvalitsuse töötajaskonnast ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kus töötas 8 872 töötajat ehk 16% keskvalitsuse töötajaskonnast. Ülejäänud 1 594 keskvalitsuse töötajat ehk 3% olid hõivatud äri- ja mittetulundusühingutes. Valitsussektorisse kuuluvad veel sotsiaalkindlustusfondid (Haigekassa, Töötukassa), kus oli kokku 1 110 töötajat, mis moodustas 1% kogu valitsussektori töötajate arvust. 42 Valitsussektor moodustas 2020. aastal tööealisest elanikkonnast (20-64-aastased) 15,2%. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 63 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Valitsussektor kokku(2010=100%) 125% 118% 120% 116% 117% 116% 113% 113% 115% 110% 108% 109% 110% 106% 105% 100% 100% 95% 100% 100% 99% 100% 100% 99% 100% 98% 98% 97% 98% 90% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Hõivatud riigis (15-74-aastased) Valitsussektoris Joonis 43. Valitsussektori töötajate arvude muutus võrreldes 2010. aastaga (2010 = 100%). Võrdluseks tööga hõivatute muutus Eestis võrreldes 2010. aastaga. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Valitsussektori töötajate arv suurenes 2020. aastal 1906 töötaja võrra ehk 1,6%. Suurenemine toimus igas allsektoris. Kui võrrelda valitsussektori töötajate arvu 2010. ja 2020. aastal (Joonis 43), siis töötajate arv ei ole sel perioodil oluliselt vähenenud (-306 töötajat ehk -0,3%). Keskvalitsus (2010=100%) 110% 105% 102% 101% 100% 101% 100% 100% 100% 99% 98% 98% 100% 97% 95% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Kohaliku omavalitsuse üksused (2010=100%) 110% 105% 100% 99% 99% 99% 99% 98% 98% 98% 100% 97% 97% 97% 95% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Sotsiaalkindlustusfondid (2010=100%) 175% 156% 148% 155% 141% 136% 135% 119% 106% 115% 100% 102% 102% 102% 104% 95% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Valitsussektor kokku Allsektor Joonis 44. Valitsussektori allsektorite töötajate arvude muutus võrreldes 2010. aastaga (2010 = 100%). Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Keskvalitsus on võrreldes 2010. aastaga vähenenud 234 töötaja võrra ehk -0,4%. Aastaga suurenes keskvalitsus 1025 töötaja võrra ehk 1,9%. Kasv oli suurim riigi ametiasutustes, kus töötajate arv suurenes 769 töötaja võrra (3,4%). Kasvu mõjutasid oluliselt Haridus- ja Noorteametiks liitunud sihtasutuste ja hallatava asutuse liikumine RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 64 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE riigi ametiasutuste alla, samas kasv oli sektorisisene. Samuti kasvas oluliselt Kaitseväe teenistujate arv. Hallatavates riigiasutustes kasvas töötajate arv 37 töötaja võrra (+0,5%), sealhulgas rohkem on kasvanud töötajate arv IT-asutustes. Sihtasutustes tõusis töötajate arv 155 töötaja võrra (+1,1%). Sihtasutustes suurenes töötajate arv enim haiglates – Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 148 töötaja (+3,7%), SA Tartu Ülikooli Kliinikumis 118 töötaja (+2,3%) ja Viljandi Haiglas 49 töötaja (+5,6%) võrra. Mainitud riigi ametiasutuste alla liikunud sihtasutuste muutusele vähenes sihtasutuste töötajate arv veel teatrites, kontssertasutustes ja muuseumites. Avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes kasvas töötajate arv 69 töötaja võrra (+0,8%). Enim suurenes töötajate arv Tartu Ülikoolis 78 töötaja (+2,8%) ja Tallinna Ülikoolis 27 töötaja (+3,4%) võrra. Kõige rohkem vähenes töötajate arv Rahvusooperis Estonia ehk 53 töötaja (-12,3%) võrra. Äriühingutes ja mittetulundusühingutes vähenes töötajate arv 4 töötaja võrra (-0,2%). Foto: Riigikantselei pildipank (Kaitseministeerium) Töötajate arv KOV sektoris on võrreldes 2010. aastaga vähenenud 0,7%. KOV sektori töötajate arvu koondnumber on aga viimasel kahel aastal tõusnud ning jõudnud 63 251 töötajani. Eelmise aastaga võrreldes on juurde tulnud 825 töötajat (+1,3%). 2020. aastal on võrreldes 2019. aastaga tõusnud KOV hallatavate asutuste töötajate arv 405 (+0,9%), KOV asutatud sihtasutuste töötajate arv 214 (+3,7%) ning äriühingute ja tulundusasutuste töötajate arv 249 (+3,8%) võrra. Vähenenud on KOV ametiasutuste töötajate arv 36 (- 0,6%) ja KOV asutatud mittetulundusühingutes töötavate inimeste arv 6 (- 2,5%) võrra. Protsentuaalselt on töötajate arv võrreldes 2019. aastaga enim kasvanud sotsiaalkindlustusfondides, kus töötajate arv on suurenenud 56 võrra (+5,3%), sh Eesti Töötukassas 50 töötaja võrra. Sotsiaalkindlustusfondides on töötajate arv perioodil 2010-2020 märgatavalt suurenenud – keskmiselt 5,6% aastas ehk 55,9%. Suuremat töötajate arvu kasvamist on märgata alates 2016. aastast. Valitsussektori töötajate ülevaade valdkonniti RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 65 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Valitsussektori valdkondliku töötajate ülevaate (Joonis 45) alusel töötab enim riigipalgalisi töötajaid haridus- ja teadusvaldkonnas (41%), järgneb sotsiaal- ja tervishoid (23%) ning avalik kord ja julgeolek (9%). Joonisel on kajastatud ka suuremad ametigrupid. Detailsemalt on andmed toodud tabelina ka lisas (LISA 6. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2020. aastal). Joonis 45. Valitsussektori valdkondlik töötajate arvu jaotus 2020. aastal. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem, riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu, HaridusSilm, Tervise Arengu Instituut Haridus- ja teadusevaldkonnas töötas 48 812 töötajat, kellest ligi viiendik töötas keskvalitsuses ja ülejäänud KOV sektoris. Oluline kasv on toimunud põhi- ja üldkeskhariduse valdkonnas, kus oli 451 töötajat rohkem, ning kõrghariduse valdkonnas, kus töötajate arv oli RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 66 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE kasvanud 161 võrra. Näiteks suurenes Rae vallavalitsuse ja tema hallatavate asutuste töötajate arv 42 võrra (sh loodi uus hallatav asutus 9-klassiline Kindluse kool). Samas oli vähenenud näiteks muude haridusega seonduvate tegevusalade (sh haldus, täiskasvanute täiendkoolitus) töötajate arv (-153). Tervise ja sotsiaalhoolekande valdkonnas töötas 27 869 töötajat ehk 823 töötajat rohkem võrreldes 2019. aastaga. Suurim kasv oli haigla- ja meditsiiniteenuste alal, kus töötas 19 925 töötajat ehk 623 töötajat rohkem võrreldes 2019. aastaga. Tabel 6. Valitsussektori töötajate arv ja selle muutus tegevusala gruppide lõikes. Osakaal Muutus Tegevusala grupp 2020 Muutus, % valitsussektorist 2019/2020 Haridus 48812 41% 579 1,2% Tervishoid ja sotsiaalne kaitse 27869 23% 823 3,0% Avalik kord ja julgeolek 10664 9% 91 0,9% Kultuur 8845 8% -66 -0,7% Üldised valitsussektori teenused 8373 7% 140 1,7% Majandus 7965 7% 166 2,1% Riigikaitse 4944 4% 162 3,4% Keskkonnakaitse 1380 1% 11 0,8% Valitsussektor kokku 118853 100% 1906 1,6% Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Avaliku korra ja julgeoleku valdkonnas töötas 10 664 töötajat. Suur osa nendest (4 797 töötajat) töötasid politseis (neist politseiametnikuna umbes 79%). Pääste alal töötas 2228 töötajat, kellest väike osa ei ole päästeteenistujad. Kultuuri valdkonnas töötas 8 845 töötajat (66 töötajat vähem kui eelmisel aastal). Kultuuriteenuste alal töötas 5 909 töötajat (-159), kellest näiteks ligikaudu veerand töötas teatrites, veerand raamatukogudes, viiendik muuseumides ning ligikaudu viiendik rahva- ja kultuurimajades. Üldiste valitsussektori teenuste valdkonnas töötas 8 373 töötajat (+140). Täidesaatvates ja seadusandlikes organites töötas 6 498 töötajat, kellest üle poole (3 498 töötajat) töötas valla- ja linnavalitsustes ja –volikogudes (-48). Muude üldiste teenuste ja üldiste valitsussektori teenuste alal töötas 1400 töötajat (sh Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Rahandusministeeriumi valitsemisalades vastavalt 178 ja 552 töötajat ning Riigi Kinnisvara AS 229 töötajat). Majanduse valdkonnas töötas 7 965 töötajat (+166). Transpordi ala töötajate arv kasvas 121 ning elamu- ja kommunaalmajanduse valdkonna töötajate arv 46 võrra. Majanduse valdkonna teadus- ja arendustegevuste alal töötas 140 töötajat. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 67 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Riigikaitse valdkonnas töötas 4 944 töötajat (+162). Ligikaudu veerand töötas muu sõjalise kaitse valdkonnas ning kolmveerand sõjalise riigikaitse valdkonnas. Keskkonnakaitse valdkonnas töötas 1380 töötajat, mis on 11 töötaja võrra kasvanud võrreldes eelmise aastaga. 3.2 Tööjõukulud ja keskmine palk Valitsussektori tööjõukulud43 kasvasid 2020. aastal võrreldes 2019. aastaga 6,2%. Kõige enam ehk 11,7% kasvasid tööjõukulud sotsiaalkindlustusfondides (Töötukassa ja Haigekassa). Keskvalitsuses kasvasid tööjõukulud 6,4% ja kohaliku omavalitsuse üksustes 5,7%. Valitsussektori tööjõukulude muutus Keskvalitsus (2010=100%) 3 500 30% 250% 3 000 25% 180% 192% 200% 165% 2 500 20% 139% 145% 153% 150% 119% 130% 2 000 15% 100% 105% 111% 8,0% 9,6% 7,3% 9,4% 10,2% 100% 1 500 4,4% 4,1% 5,5% 7,0% 6,2% 10% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 000 5% 500 -4,0% 0% Kohaliku omavalitsuse üksused (2010=100%) 0 -5% 250% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 197% 208% 200% 177% 159% Tööjõukulud kokku (mln eur) Muutus võrreldes eelmise aastaga (%) 137% 146% 150% 115% 127% 100% 103% 106% Tööjõukulud2020 100% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 VALITSUSSEKTORKOKKU 3 099 Sotsiaalkindlustusfondid (2010=100%) 350% Keskvalitsus 1 683 261% 292% 300% 250% 222% Kohaliku omavalitsuse üksused 1 382 196% 200% 164% 128% 143% Sotsiaalkindlustusfondid 35 150% 100% 106% 110% 117% 100% 0 500 1 000 1 500 2 000 2 500 3 000 3 500 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Tööjõukulu (miljonit eurot) ------ Valitsussektor kokku Asutuste grupp Joonis 46. Valitsussektori tööjõukulud ja nende muutus 2010-2020. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem Kui vaadata tööjõukulude kasvutrendi pikema perioodi vältel, täpsemalt viimase 11 aasta jooksul, siis on samuti tööjõukulud kõige enam (192%) kasvanud sotsiaalkindlustusfondides. Kohaliku omavalitsuse üksustes on tööjõukulud kasvanud 108% ja keskvalitsuses 92%. Valitsussektori tööjõukulud olid 2020. aastal kokku 3 099 miljonit eurot. Valitsussektori keskmine brutokuupalk kasvas 2020. aastal 4,9% ja Eesti keskmine brutokuupalk 2,9%. Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1568 eurot ehk 8% kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk. 43 Tööjõukulud kõikidest allikatest, mitte ainult riigieelarvest, ei sisalda eripensioneid ega pensionisuurendusi. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 68 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Valitssussektori keskmine brutokuupalk 1568 +10,3% +9,9% 1494 +9,1% +8,4% 1360 +7,8% +4,9% +7,1% +6,5% 1233 +5,9% +5,7% 1158 1081 +7,3% +7,4% 997 +7,0% +5,9% +6,0% +7,6% +6,5% 924 +4,7% 809 847 +1,1% 780 +3,8% 2,9% -1,7% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Valitssussektori keskmine brutokuupalk Valitssusektori keskmise brutokuupalga muutus Eesti keskmise brutokuupalga muutus Joonis 47. Valitsussektori keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2010–2020. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Valitsussektori keskmise brutokuupalga kasv 2020. aastal oli Eesti keskmise brutokuupalga kasvust 2% kiirem. Sellega kasvas valitsussektori palkade konkurentsivõime, kuid silmas tuleb pidada, et valitsussektoris on rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on ka palgad Eesti keskmisest brutokuupalgast suuremad. Lisaks maksti lisatasu koroonakriisi ajal tehtud ületundide eest. Valitsussektori sees oli keskmise brutokuupalga kasv kõige kiirem sotsiaalkindlustusfondides ehk 7,1%. Kohaliku omavalitsuse üksustes oli keskmise brutokuupalga kasv 4,8%, KOV ameti- ja hallatavates asutustes 4,6%. Keskvalitsuses oli keskmise brutokuupalga kasv 4,9%. Seega ka keskvalitsuse tasandil palkade konkurentsivõime aastaga paranes, keskmise brutokuupalga kasv oli 2% kiirem kui Eesti keskmise brutokuupalga kasv. Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1852 eurot ehk 28% kõrgem kui Eesti keskmine brutokuupalk. 1852 1765 1610 +9,5% +9,1% +9,6% +7,8% +8,2% 1476 +6,8%+6,0% +4,9% 1392 +5,9% +5,7% 1304 1205 +7,0% +7,6% +7,3% +7,4% 1118 +6,0% +5,9% +6,0% +6,5% 963 1021 +1,1% 929 +3,7% 2,9% -0,5% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk Keskvalitsuse keskmise brutokuupalga muutus Eesti keskmise brutokuupalga muutus Joonis 48. Keskvalitsuse keskmine brutokuupalk ja selle muutus 2010–2020. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Valitsussektori keskmise brutokuupalga suhe Eesti keskmisse brutokuupalka on viimastel aastatel valdavalt kasvanud. Sotsiaalse kaitse ja tervishoiu valdkonna brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka kasvas 5% ja majanduse valdkonna brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka 3%. Keskkonnakaitse, vaba aja ja kultuuri RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 69 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE valdkonna brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka jäi samaks. Riigikaitse valdkonnas vähenes keskmise brutokuupalga suhe Eesti keskmisesse palka 1%. Eeldatavalt tuleneb vähenemine eelkõige koroonaviirusest tingitud eriolukorrast ja SKP vähenemisest. Joonis 49. Valitsussektori tegevusvaldkondade keskmiste brutokuupalkade suhe Eesti keskmisesse brutokuupalka. Allikas: RaMi saldoandmike infosüsteem Kuigi näiliselt valitsussektori konkurentsivõime palgaturul mõneti paranes, siis nende tegevusalade puhul, kus valitsussektor konkureeris erasektoriga, on brutokuupalk kasvanud oluliselt rohkem kui Eesti keskmine brutokuupalk. Seega palgatasemete sektoritevahelised erinevused on suurenemas. Valdkonnad, kus palgakasv on 2020. aastal olnud kiirem, hõlmavad ka sihtgruppe, kellele valitsuse otsusega on eraldatud teistest enam lisaraha. Seega palgapositsiooni paranemine on ootuspärane. Valdkondade keskmise brutokuupalga kasvu mõjutas asjaolu, et 2020. aastal said 2,5% palgatõusu sotsiaaltöötajad ja siseturvalisuse asutused, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala palgafond suurenes 0,5 mln ja Välisministeeriumi valitsemisala palgafond 0,8 mln eurot. Samas on keskmise brutokuupalga kasv asutustes olnud mitmetel juhtudel eraldatud lisaraha mahust suurem, mis tähendab, et palgakasv on jätkuvalt osaliselt toimunud ka asutuste sisemiste ressursside arvelt. Rahalist ressurssi on vabanenud muu hulgas ka tööprotsesside ümberkorraldamise tulemusena. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 70 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Joonis 50. Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk 2016- 2020. Allikas: Kultuuriministeerium, Statistikaamet Kõrgharidusega kultuuritöötajate keskmine brutokuupalk oli 2020. aastal 1661 eurot ja töötasu miinimummäär 1300 eurot. Kultuuritöötajate brutokuupalk moodustas Eesti keskmisest brutokuupalgast 115%. 2020. aastaks suurendati kõrgharidusega kultuuritöötajatele palgafondi 2,5% võrra ning täiendavalt anti Kultuuriministeeriumi haldusalale palkade konkurentsivõime tõstmiseks 0,5 mln eurot. Sarnaselt Kultuuriministeeriumi haldusalaga suurendati 2020. aastal 2,5% ka Haridus- ja Teadusministeeriumi (Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Rahvusarhiiv), Maaeluministeeriumi (SA Eesti Maaelumuuseumid) ja Keskkonnaministeeriumi (Eesti Loodusmuuseum) haldusala kultuuritöötajate palgafondi. 2000 113% 112% 112% 120% 107% 106% 106% 102% 99% 98% 1624 95% 1582 100% 1600 92% 1481 1292 80% 1210 1200 1136 1315 1025 1250 931 1150 60% 785 800 814 1050 800 958 900 800 40% 715 644 644 644 400 20% -3% 2% 2% 14% 10% 11% 7% 7% 15% 7% 3% 0 0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Üldhariduskoolide õpetajate keskmine brutokuupalk Õpetaja töötasu alammäär Õpetajate keskmise brutokuupalga osakaal Eesti keskmisest brutokuupalgast Joonis 51. Õpetajate keskmine brutokuupalk 2010-2020. Allikas: HaridusSilm, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet Õpetajate keskmine brutokuupalk moodustas 2020. aastal Eesti keskmisest palgast 112% ja võrreldes eelmise aastaga jäi suhe Eesti keskmisesse brutopalka samaks. Kuigi õpetajate sihtgrupile on alates 2014. aastast eraldatud lisaraha igaks eelarveaastaks, on varasema RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 71 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE eesmärgi (120%) saavutamist raskendanud Eesti keskmise brutokuupalga kiire kasv. Õpetajate keskmine brutokuupalk oli 1624 eurot ja töötasu alammäär 1315 eurot. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas aastaga 2,9%, õpetajate keskmine brutokuupalk 2,6%. 1400 80% 68% 70% 1200 65% 64% 66% 66% 64% 63% 61% 61% 62% 1020 1000 962 60% 866 754 773 800 686 583 618 600 512 533 539 40% 400 200 20% -2% 4% 1% 8% 6% 11% 10% 3% 12% 11% 6% 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 -200 0% Keskmine brutokuupalk Keskmine brutokuupalk osakaaluna Eesti keskmisest brutokuupalgast (parem telg) Joonis 52. Sotsiaalhoolekande keskmine brutokuupalk 2010-2020. Allikas: Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteem, Statistikaamet Sotsiaalhoolekande valdkonna palgapositsioon paranes 2020. aastal 2% ning keskmine brutokuupalk moodustas 2020. aastal Eesti keskmisest palgast 70%. Sotsiaalhoolekande alla kuuluvad eakate, puuetega inimeste, riskirühmade ning laste ja noorte sotsiaalhoolekandeasutused, muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse – erihoolekande asutused ja asenduskodud. Üleüldine palgatase nendes asutustes on suhteliselt madal. 2020. aastal kasvas sotsiaalhoolekande valdkonna keskmine palk küll 6,1%, kuid keskmine brutokuupalk oli sealjuures 1020 eurot. Siseturvalisuse sihtgrupis olid 2020. aastal keskmised kogupalgad Eesti keskmisest 1%–42% suuremad. Brutokuupalkade palgamuutused jäid 2020. aastal vahemikku -2,6 kuni 18,2%. 2020. aastal suurenes Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, Maksu- ja Tolliameti ja vanglate palgafond 2,5%. IT-sihtgrupi asutuste keskmine brutokuupalk kasvas aastaga kõikides asutustes ning palgakasv jäi vahemikku 2-18%. 2020. aastal IT-sihtgrupi asutuste palgafond ei suurendatud, samas suunasid nii Sotsiaalministeerium kui ka Keskkonnaministeerium valitsemisalale eraldatud lisarahast osa raha IT-asutustele (vastavalt 0,73 mln ja 0,18 mln eurot). RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 72 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE 4. LISAD LISA 1. Ametiasutuste jaotus 2020. aastal AMETID JA PÕHISEADUSLIKUD MINISTEERIUMID INSPEKTSIOONID INSTITUTSIOONID Haridus- ja teadusministeerium Haridus- ja Noorteamet Riigikogu Kantselei Justiitsministeerium Kaitsepolitseiamet Riigikohus Kaitseministeerium Kaitseressursside Amet Riigikontroll Keskkonnaministeerium Keeleamet Vabariigi Presidendi Kantselei Kultuuriministeerium Keskkonnaamet Õiguskantsleri Kantselei Majandus- ja Politsei- ja kommunikatsiooniministeerium Piirivalveamet Maaeluministeerium Konkurentsiamet Rahandusministeerium Lennuamet Siseministeerium Maa-amet Sotsiaalministeerium Maanteeamet Välisministeerium Maksu- ja Tolliamet MUUD INSTITUTSIOONID MUUD Põllumajanduse Registrite ja Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse VALITSUSASUTUSED Informatsiooni Amet kohtlemise voliniku kantselei Häirekeskus Muinsuskaitseamet Kaitsevägi Patendiamet Prokuratuur Põllumajandusamet Rahvusarhiiv Päästeamet Riigikantselei Ravimiamet Riigi Tugiteenuste Keskus Tarbijakaitse-ja Tehnilise KOHALIKU OMAVALITSUSE Järelevalve Amet AMETIASUTUSED Vanglad Riigi Infosüsteemi Amet 15 linnavalitsust Tallinna Vangla Sotsiaalkindlustusamet Linnavalitsuste ametiasutused Tartu Vangla Statistikaamet 64 vallavalitsust Viru Vangla Terviseamet Vallavalitsuste ametiasutused Kohtud Veeteede Amet Harju Maakohus Veterinaar- ja Toiduamet Pärnu Maakohus Välisluureamet Tallinna Halduskohus Andmekaitse Inspektsioon Tallinna Ringkonnakohus Keskkonnainspektsioon Tartu Halduskohus Tööinspektsioon Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 73 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE LISA 2. Sooline palgalõhe ministeeriumites44 Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Töö- Palga- taseme pere lõhe, punktid tase % Haridus- ja Teadusministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 0,2% Haridus- ja Teadusministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -4,0% Haridus- ja Teadusministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 1,6% Justiitsministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -9,5% Justiitsministeerium 323 Õigusloome 3 -3,0% Kaitseministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 1,9% Kaitseministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 6,2% Keskkonnaministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -1,3% Keskkonnaministeerium 261 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -3,6% Keskkonnaministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 7,6% Keskkonnaministeerium 458 Arengu ja poliitika kujundamine 5 5,9% Kultuuriministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -4,7% Maaeluministeerium 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -0,5% Maaeluministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -0,5% Maaeluministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 -0,6% Majandus- ja 244 Arengu ja poliitika kujundamine 2 1,3% Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 281 Poliitika rakendamine 3 4,0% Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 3,6% Kommunikatsiooniministeerium Majandus- ja 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 -0,4% Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 261 Arengu ja poliitika kujundamine 2 -0,2% Rahandusministeerium 262 Poliitika rakendamine 3 -9,7% Rahandusministeerium 281 Finantsanalüüs, -planeerimine ja -juhtimine 3 -4,3% Rahandusministeerium 301 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -4,7% Rahandusministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -2,4% Rahandusministeerium 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 -1,1% Rahandusministeerium 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 1,0% Rahandusministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 -0,9% Siseministeerium 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 -1,3% Siseministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 6,7% Siseministeerium 323 Õigusloome 3 -0,4% Siseministeerium 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 18,4% Siseministeerium 492 Arengu ja poliitika kujundamine 5 1,1% Välisministeerium 197 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 4 2,5% Välisministeerium 212 IT - süsteemiadministratsioon 2 - 14,3% Välisministeerium45* 323 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 3 - suhete arendamine 13,9% Välisministeerium* 371 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 4 17,5% suhete arendamine Välisministeerium* 398 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 5 -7,8% suhete arendamine Välisministeerium* 427 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 5 2,3% suhete arendamine Välisministeerium* 492 Koostöö korraldamine ja rahvusvaheliste 6 5,4% suhete arendamine Sotsiaalministeerium 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 0,3% Sotsiaalministeerium46 345 Arengu ja poliitika kujundamine 3 29,1% 44 Allikas: Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu 45 * Palgalõhe on tingitud kohaliku palgaturuga arvestamisest välisesinduste ametikohtadel. 46 Palgalõhe on tingitud tehtud lisaülesannete eest makstud lisatasudest. RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 74 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE LISA 3. Sooline palgalõhe põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikantseleis Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe, taseme tase % punktid Riigikantselei 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 1,1% Riigikantselei 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 10,3% Riigikantselei 323 Kommunikatsiooni juhtimine 3 -0,1% Riigikantselei 427 Arengu ja poliitika kujundamine 4 -3,1% Riigikohus 323 Õigusemõistmine 5 2,5% Riigikontroll 281 (Sise)auditeerimine 2 3,4% Riigikontroll 371 (Sise)auditeerimine 4 2,2% Riigikogu Kantselei 184 Sekretäritööd 3 11,7% Riigikogu Kantselei 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 16,4% Riigikogu Kantselei 323 Arengu ja poliitika kujundamine 3 6,6% Riigikogu Kantselei 323 Õigusloome 3 0,8% LISA 4. Sooline palgalõhe valitsusasutustes Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe, taseme tase % punktid Andmekaitse Inspektsioon 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -2,3% Kaitseressursside Amet 212 Poliitika rakendamine 2 4,5% Keskkonnaamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 7,9% Keskkonnaamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -0,7% Keskkonnaamet 212 Poliitika rakendamine 2 5,0% Keskkonnaamet 227 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 4,0% Keskkonnaamet 227 Poliitika rakendamine 2 0,5% Keskkonnaamet 228 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 0,5% Keskkonnaamet 281 Poliitika rakendamine 3 3,7% Keskkonnaamet 300 Poliitika rakendamine 3 -2,5% Konkurentsiamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -1,9% Konkurentsiamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 3,1% Lennuamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 3,3% Maa-amet 198 Geomaatika 2 -3,6% Maa-amet 212 Poliitika rakendamine 2 9,4% Maa-amet 212 Registripidamine 2 6,6% Maa-amet 227 Poliitika rakendamine 2 7,4% Maa-amet 244 Geomaatika 3 5,9% Maa-amet 261 Geomaatika 3 10,4% Maa-amet 345 Poliitika rakendamine 4 -1,3% Muinsuskaitseamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 1,6% Prokuratuur 244 Õigusemõistmine 3 11,3% Prokuratuur 281 Õigusemõistmine 4 1,9% Prokuratuur 371 Õigusemõistmine 6 0,7% Põllumajandusamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 -0,1% Põllumajandusamet 281 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 5 0,0% Põllumajandusamet 281 Poliitika rakendamine 3 -2,2% Põllumajandusamet 323 Poliitika rakendamine 4 3,4% Põllumajanduse Registrite ja 121 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 1 -3,0% Informatsiooni Amet Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe, taseme tase % punktid RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 75 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Põllumajanduse Registrite ja 160 IT - süsteemianalüüs 1 4,9% Informatsiooni Amet Põllumajanduse Registrite ja 160 Poliitika rakendamine 1 -4,1% Informatsiooni Amet Põllumajanduse Registrite ja 184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 -0,6% Informatsiooni Amet Põllumajanduse Registrite ja 212 Poliitika rakendamine 2 -4,4% Informatsiooni Amet Põllumajanduse Registrite ja 244 IT - süsteemianalüüs 2 6,4% Informatsiooni Amet Põllumajanduse Registrite ja 281 Poliitika rakendamine 3 1,6% Informatsiooni Amet Põllumajanduse Registrite ja 323 IT - süsteemianalüüs 3 11,6% Informatsiooni Amet Rahvusarhiiv 139 Digiteerimine 2 1,9% Rahvusarhiiv 184 Arhiivindus 2 6,0% Rahvusarhiiv 244 Arhiivindus 3 -0,2% Rahvusarhiiv 281 Arhiivindus 4 22,4% Haridus- ja Noorteamet 281 Poliitika rakendamine 3 0,2% Haridus- ja Noorteamet 323 Poliitika rakendamine 4 -0,2% Haridus- ja Noorteamet 427 Poliitika rakendamine 5 3,1% Transpordiamet 172 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 11,1% Transpordiamet 184 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 4 7,4% Transpordiamet 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 -17,1% Transpordiamet 281 Poliitika rakendamine 3 7,6% Transpordiamet 323 Poliitika rakendamine 4 11,4% Transpordiamet 323 Projektijuhtimine 3 -1,8% Sotsiaalkindlustusamet 212 Poliitika rakendamine 2 -3,8% Statistikaamet 121 Andmeanalüüs ja -seire 1 -4,1% Statistikaamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 -2,4% Statistikaamet 227 Andmeanalüüs ja -seire 2 -3,9% Statistikaamet 244 Andmeait 2 1,5% Statistikaamet 261 Andmeait 2 -5,0% Statistikaamet 281 Andmeanalüüs ja -seire 3 -0,6% Statistikaamet 323 Andmeait 3 17,8% Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 5,4% Amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve 371 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 7 -4,0% Amet Terviseamet 244 Laboritööd 4 -10,4% Terviseamet 281 Poliitika rakendamine 3 -1,3% Tööinspektsioon 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 -0,9% Tööinspektsioon 244 Õigusteenused 2 5,7% Veeteede Amet 212 Geomaatika 2 6,1% Veterinaar- ja Toiduamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 3,8% Veterinaar- ja Toiduamet 212 Registripidamine 2 2,8% Veterinaar- ja Toiduamet 227 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 0,3% Veterinaar- ja Toiduamet 281 Poliitika rakendamine 3 4,8% Veterinaar- ja Toiduamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 0,7% Veterinaar- ja Toiduamet 323 Poliitika rakendamine 4 -3,0% I ja II astme kohtud 160 Õigusemõistmine 2 -1,2% I ja II astme kohtud 281 Õigusemõistmine 4 0,2% I ja II astme kohtud 371 Õigusemõistmine 6 0,1% I ja II astme kohtud 427 Õigusemõistmine 7 0,0% LISA 5. Sooline palgalõhe siseturvalisuse valdkonna asutustes ja Kaitseväes RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 76 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe, taseme tase % punktid Kaitsevägi 79 Toitlustamine 1 0,6% Kaitsevägi 91 Ladu 1 -2,8% Kaitsevägi 91 Meditsiin 1 12,9% Kaitsevägi 105 Riigikaitse 1A -4,5% Kaitsevägi 121 Riigikaitse 1B 5,6% Kaitsevägi 139 Ladu 2 3,1% Kaitsevägi 139 Meditsiin 2 -3,9% Kaitsevägi 139 Organisatsiooni protsessid 1 25,3% Kaitsevägi 139 Riigikaitse 2 -0,7% Kaitsevägi 160 Muusikud 1 -0,1% Kaitsevägi 184 Organisatsiooni protsessid 2 9,8% Kaitsevägi 184 Riigikaitse 3A 7,0% Kaitsevägi 212 IT - teenuste tugi 2 8,7% Kaitsevägi 212 Oskustööd 4 -0,3% Kaitsevägi 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 4,7% Kaitsevägi 244 Operatiivinfo juhtimine 3A 7,9% Kaitsevägi 244 Operatiivinfo juhtimine 3B -6,6% Kaitsevägi 244 Rehabiliteerivad tegevused 5A -2,4% Kaitsevägi 281 Kõrghariduse andmine 3 3,7% Kaitsevägi 281 Riigikaitse 4 3,7% Kaitsevägi 323 Õigusteenused 3 -2,4% Kaitsevägi 371 Meditsiin 4 3,4% Kaitsevägi 371 Riigikaitse 5A 8,4% Kaitsevägi 492 Riigikaitse 5B 5,8% Keskkonnainspektsioon 228 Uuriv järelevalve 3 3,1% Keskkonnainspektsioon 244 Uuriv järelevalve 3 1,3% Keskkonnainspektsioon 261 Uuriv järelevalve 3 -0,7% Keskkonnainspektsioon 281 Poliitika rakendamine 3 1,5% Keskkonnainspektsioon 346 Uuriv järelevalve 5 -2,6% Maksu- ja Tolliamet 160 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 3 1,2% Maksu- ja Tolliamet 184 Korra tagamine 3 2,4% Maksu- ja Tolliamet 184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 2,8% Maksu- ja Tolliamet 197 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 4,4% Maksu- ja Tolliamet 212 Korra tagamine 4 0,5% Maksu- ja Tolliamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 6,6% Maksu- ja Tolliamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 4,7% Maksu- ja Tolliamet 244 Uuriv järelevalve 3 16,8% Maksu- ja Tolliamet 261 Uuriv järelevalve 3 9,2% Maksu- ja Tolliamet 281 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 5 7,1% Maksu- ja Tolliamet 281 Poliitika rakendamine 3 4,5% Maksu- ja Tolliamet 300 Andmeanalüüs ja -seire 3 13,7% Maksu- ja Tolliamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 1,8% Maksu- ja Tolliamet 323 Uuriv järelevalve 4 8,6% Maksu- ja Tolliamet 323 Õigusteenused 3 3,2% Maksu- ja Tolliamet 371 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 7 0,9% Maksu- ja Tolliamet 371 Uuriv järelevalve 5 4,6% Maksu- ja Tolliamet 427 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 8 -10,4% Politsei- ja Piirivalveamet 79 Riigivara haldamine ja sisseost 1 12,8% Politsei- ja Piirivalveamet 121 Riigivara haldamine ja sisseost 2 15,5% Politsei- ja Piirivalveamet 130 Korra tagamine 2 9,5% Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe, taseme tase % punktid Politsei- ja Piirivalveamet 139 Korra tagamine 2 2,0% Politsei- ja Piirivalveamet 139 Ladu 2 9,6% Politsei- ja Piirivalveamet 139 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 2 0,9% Politsei- ja Piirivalveamet 149 Korra tagamine 2 3,9% RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 77 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Politsei- ja Piirivalveamet 160 Muusikud 1 2,6% Politsei- ja Piirivalveamet 160 Operatiivinfo juhtimine 2 -2,1% Politsei- ja Piirivalveamet 160 Riigivara haldamine ja sisseost 3 -5,6% Politsei- ja Piirivalveamet 160 Uuriv järelevalve 1 19,2% Politsei- ja Piirivalveamet 160 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 3 4,9% Politsei- ja Piirivalveamet 171 Operatiivinfo juhtimine 2 3,8% Politsei- ja Piirivalveamet 172 Uuriv järelevalve 2 -7,0% Politsei- ja Piirivalveamet 184 Korra tagamine 3 2,7% Politsei- ja Piirivalveamet 184 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 2 6,7% Politsei- ja Piirivalveamet 184 Uuriv järelevalve 2 4,8% Politsei- ja Piirivalveamet 184 Isikute teenindamine ja taotluste menetlus 4 3,9% Politsei- ja Piirivalveamet 198 Korra tagamine 4 1,7% Politsei- ja Piirivalveamet 198 Tõlkimine 2 -0,7% Politsei- ja Piirivalveamet 212 Andmeanalüüs ja -seire 2 10,0% Politsei- ja Piirivalveamet 212 IT - teenuste tugi 2 6,0% Politsei- ja Piirivalveamet 212 Korra tagamine 4 7,3% Politsei- ja Piirivalveamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 6,4% Politsei- ja Piirivalveamet 212 Poliitika rakendamine 2 12,8% Politsei- ja Piirivalveamet 227 Poliitika rakendamine 2 6,4% Politsei- ja Piirivalveamet 228 Kommunikatsiooni juhtimine 2 -5,7% Politsei- ja Piirivalveamet 228 Riigivara haldamine ja sisseost 4 -13,4% Politsei- ja Piirivalveamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 4,0% Politsei- ja Piirivalveamet 244 Riigivara haldamine ja sisseost 4 15,5% Politsei- ja Piirivalveamet 244 Uuriv järelevalve 3 1,8% Politsei- ja Piirivalveamet 281 Poliitika rakendamine 3 -1,2% Politsei- ja Piirivalveamet 281 Riigivara haldamine ja sisseost 5 -0,6% Politsei- ja Piirivalveamet 301 Uuriv järelevalve 4 -2,3% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 6 -1,0% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Operatiivinfo juhtimine 4 -8,1% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Poliitika rakendamine 4 2,4% Politsei- ja Piirivalveamet 323 Uuriv järelevalve 4 5,7% Politsei- ja Piirivalveamet 346 Uuriv järelevalve 5 4,5% Politsei- ja Piirivalveamet 371 Uuriv järelevalve 5 8,4% Politsei- ja Piirivalveamet 492 Poliitika rakendamine 6A 10,4% Päästeamet 139 Päästetööd 1 0,2% Päästeamet 160 Poliitika rakendamine 1 7,5% Päästeamet 184 Päästetööd 2 -5,0% Päästeamet 212 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 3 2,3% Päästeamet 212 Poliitika rakendamine 2 4,1% Päästeamet 228 Riigivara haldamine ja sisseost 4 4,4% Päästeamet 244 Kommunikatsiooni juhtimine 2 -0,1% Päästeamet 244 Nõustav ja kontrolliv järelevalve 4 0,3% Päästeamet 244 Päästetööd 4 -8,1% Päästeamet 281 Poliitika rakendamine 3 8,5% Päästeamet 323 Poliitika rakendamine 4 -9,0% Häirekeskus 171 Operatiivinfo juhtimine 2 5,1% Häirekeskus 261 Operatiivinfo juhtimine 3A 1,2% Häirekeskus 323 Andmeanalüüs ja -seire 4 -4,5% Vanglad 121 Korra tagamine 1 1,4% Vanglad 139 Korra tagamine 2 2,8% Vanglad 139 Meditsiin 2 9,0% Asutuse nimi Tööpere Tööpere nimetus Tööpere Palgalõhe, taseme tase % punktid Vanglad 149Korra tagamine 2 14,2% Vanglad 184Korra tagamine 3 1,4% Vanglad 197Korra tagamine 3 3,7% Vanglad 212Korra tagamine 4 38,9% Sotsiaalhoolekande alane Vanglad 212 juhtumikorraldus 1 0,1% RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 78 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Vanglad 244 Korra tagamine 5 2,5% Vanglad 244 Rehabiliteerivad tegevused 5B -7,2% Vanglad 371 Meditsiin 4 -12,2% Vanglad 427 Korra tagamine 7 17,7% LISA 6. Valitsussektori valdkondlik töötajate arv 2020. aastal Osakaal Muutus Muutus, Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2020 valitsussektorist 2019/2020 % HARIDUS 48812 41% 579 1% Alusharidus - lasteaiad 14751 12% 25 0% Põhi- ja üldkeskharidus 19755 17% 451 2% Kutseõpe 2703 2% 75 3% Kolmanda taseme haridus (kõrgkoolid) 6222 5% 161 3% Teadus- ja arendustegevus hariduses 993 1% -2 0% Hariduse abiteenused (koolitoit, koolitransport, öömaja jm) 1221 1% 0 0% Noorte huviharidus ja huvitegevus 2259 2% 21 1% Muu haridus, sh hariduse haldus, täiskasvanute täiendkoolitus 908 1% -153 -14% TERVISHOID JA SOTSIAALNE KAITSE 27869 23% 823 3% Üldhaigla teenused 13041 11% 325 3% Erihaigla teenused 5436 5% 272 5% Hooldus- ja taastusravihaiglate teenused 410 0,3% -25 -6% Erimeditsiiniteenused 31 0,03% 0 -1% Parameditsiiniteenused 814 1% 41 5% Üldmeditsiiniteenused 119 0,1% 12 11% Muud meditsiinitooted 3 0,003% 0 0% Avalikud tervishoiuteenused 75 0,1% -2 -2% Teadus- ja arendustegevus tervishoius 169 0,1% 14 9% Muu tervishoid, sh tervishoiu haldamine 613 1% 32 6% Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 2074 2% 40 2% Muu eakate sotsiaalne kaitse 404 0,3% 3 1% Puuetega inimeste sotsiaalhoolekandeasutused 1371 1% -23 -2% Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 214 0,2% 19 10% Riiklik toimetuletoetus 2 0,001% 0 -13% Töötute sotsiaalne kaitse 919 1% 50 6% Asendus- ja järelhooldus 515 0,4% -40 -7% Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 133 0,1% 20 17% Riskirühmade sotsiaalhoolekandeasutused 145 0,1% 20 16% Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 108 0,1% 19 21% Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 32 0,03% 3 10% Muu sotsiaalne kaitse, sh sotsiaalse kaitse haldus 1243 1% 47 4% AVALIK KORD JA JULGEOLEK 10664 9% 91 1% Kinnipidamiskohtade tegevuse korraldus 1180 1% 16 1% Kohus 1032 1% -1 0% Muu avalik kord ja julgeolek, sh haldus 1428 1% 50 4% Politsei 4797 4% 36 1% Päästeteenused 2228 2% -11 0% KULTUUR 8845 8% -66 -1% Audiovisuaal, sh kino 24 0,02% 8 48% Botaanikaaed 46 0,04% -1 -2% Kirjandus 24 0,02% 17 227% Loomaaed 207 0,2% -6 -3% Muinsuskaitse 71 0,1% 0 0% Muuseumid 1185 1% -43 -4% Muusika 357 0% -6 -2% Raamatukogud 1452 1% -38 -3% Rahvakultuur 1091 1% -23 -2% RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 79 AVALIKU TEENISTUSE 2020. AASTA ARUANNE Osakaal Muutus Muutus, Tegevusala grupp ja tegevusala nimi 2020 valitsussektorist 2019/2020 % Teatrid 1447 1% -72 -5% Sport 1361 1% 37 3% Puhkepargid ja -baasid 12 0,01% -4 -24% Vaba aja üritused 57 0,05% 1 2% Noorsootöö Ja noortekeskused 481 0,4% 67 16% Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 738 1% -25 -3% Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh haldus 257 0,2% 11 4% Teadus- ja arendustegevus vabas ajas, kultuuris ja religioonis 12 0,01% 1 4% Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 17 0,01% 7 63% Kunst 5 0,004% 5 - ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 8373 7% 140 2% Alusuuringud 145 0,1% 24 20% Põhiseaduslikud institutsioonid 643 1% -2 0% Rahandus- ja fiskaalpoliitika 1711 1% 12 1% Valla- ja linnavalitsus 3411 3% -49 -1% Valla- ja linnavolikogu 88 0,1% 0 0% Välispoliitika 645 1% 35 6% Planeerimis- ja statistikateenused 330 0% 6 2% Muud üldised teenused 1292 1% 120 10% Muud üldised valitsussektori teenused 108 0,1% -6 -6% MAJANDUS 7965 7% 166 2% Maanteetransport 525 0,4% 10 2% Raudteetransport 349 0,3% 13 4% Veetransport 399 0,3% -1 0% Õhutransport 31 0,03% 3 9% Ühistranspordi korraldus 2015 2% 97 5% Põllumajandus 1565 1% -14 -1% Kalandus ja jahindus 30 0,03% 5 22% Metsamajandus 31 0,03% -2 -6% Elamu- ja kommunaalmajandus 799 1% 46 6% Üldine majandus- ja kaubanduspoliitika 901 1% 27 3% Üldine tööjõupoliitika 114 0,1% -8 -6% Teadus- ja arendustegevus põllu-, metsamajanduses, kalanduses jne 131 0,1% 4 3% Teadus- ja arendustegevus transpordis 9 0,01% 0 5% Side 213 0,2% 19 10% Muu majandus (sh majanduse haldus) 679 1% -21 -3% Muu energia- ja soojamajandus (sh kütus) 30 0,03% -7 -20% Ehitus 22 0,02% -1 -2% Kaubandus ja laondus 15 0,01% -5 -25% Turism 44 0,04% 3 8% Üldmajanduslikud arendusprojektid 63 0,1% -2 -3% RIIGIKAITSE 4944 4% 162 3% Muu riigikaitse (sh teadus- ja arendustegevus) 1209 1% 14 1% Sõjaline riigikaitse 3734 3% 147 4% KESKKONNAKAITSE 1380 1% 11 1% Muu keskkonnakaitse (sh keskkonnakaitse haldus) 959 1% -7 -1% Avalike alade puhastus 222 0,2% 13 6% Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse 61 0,1% 2 3% Jäätmekäitlus (sh prügivedu, heitveekäitlus) 55 0,05% 1 2% Saaste vähendamine 42 0,04% 0 1% Teadus- ja arendustegevus keskkonnakaitses 41 0,03% 1 3% Üldkokkuvõte 118853 100% 1906 2% RAHANDUSMINISTEERIUM 2021 80
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel