Riigikantselei Meie 22.09.2021 nr 1.1-10.1/5108-5
[email protected]
Käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõu
Austatud riigisekretär
Edastame Teile Vabariigi Valitsuse 30. septembril toimuvale istungile esitamiseks
käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu on kiireloomuline, kuna tulenevalt
nõukogu direktiivi ülevõtmisest sisaldab 2022. aasta 1. jaanuarist jõustuvaid muudatusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisa(d):
1) seaduse eelnõu, 5 lk
2) seaduse eelnõu seletuskiri, 28 lk
Aet Külasalu 6113029
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
06.09.2021
Käibemaksuseaduse muutmise seadus
§ 1. Käibemaksuseaduse muutmine
Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu „suunamine toimub Eestis“ sõnadega „või kui
muul juhul on tekkinud tollivõlg ja kaup on toimetatud Eestisse“;
2) paragrahvi 11 lõikes 7 ja § 12 lõikes 11 asendatakse sõnad „maksukohustuslasest tootja“
sõnaga „maksukohustuslane“ vastavas käändes;
3) paragrahvi 13 lõikes 1 asendatakse sõnad „muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud
kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud
kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil“ sõnadega „tolliväärtusesse arvamata
kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ja kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulud
kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil ja kulud seoses kauba toimetamisega teise
ühenduses asuva sihtkohani, kui see koht on importimise ajal teada“;
4) paragrahvi 15 lõike 3 punkte 5 ja 51, § 15 lõike 4 punkte 14 ja 142 ning § 39 pealkirja ja
lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „liidu institutsioon“ sõnadega „või liidu õiguse alusel asutatud
amet või asutus“ vastavas käändes;
5) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 52 järgmises sõnastuses:
„52) kaup, mis võõrandatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või
asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale
reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup soetatakse tasu eest edasimüügiks;“;
6) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõnu „toimetatakse teise liikmesriiki“
sõnadega „mis tahes muu liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu
ametikohustuste täitmiseks, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses, millega
rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid, või teise liikmesriiki“;
7) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 61 täiendatakse pärast sõna „liikmesriigi“ sõnadega „või ühise
julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas
kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi“;
8) paragrahvi 15 lõike 4 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 15 lõike 4 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„9) kauba toimetamiseks väljapoole liidu tolliterritooriumi või ühendusevälisesse riiki, mis on
liidu tolliterritooriumi osa, osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ja sellise
kaubaveoga seotud kõrvalteenused, kui neid osutatakse kaubasaatjale või -saajale;
10) kauba importimiseks osutatav kaubaveoteenus, kaubaveo korraldamise teenus, sellise
kaubaveoga seotud kõrvalteenused, välja arvatud kindlustusteenus, ja sellise kauba teise
ühenduses asuva sihtkohani toimetamisega seotud teenus, kui nimetatud teenuste kulu
1
arvatakse imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ja neid osutatakse kaubasaatjale või
-saajale;“;
10) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses:
„101) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 nimetatud tolliprotseduurile suunatava või ajutiselt
ladustatava liiduvälise kauba veoteenus, kaubaveo korraldamise teenus ja sellise kaubaveoga
seotud kõrvalteenused, välja arvatud kindlustusteenus, kui neid osutatakse kaubasaatjale või -
saajale;“;
11) paragrahvi 15 lõiget 4 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
„16) teenus, mida osutatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või
asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale
reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenus saadakse selle tasu eest edasi
osutamiseks.“;
12) paragrahvi 15 lõikes 51 asendatakse tekstiosa „lõike 4 punktides 14–142“ tekstiosaga „lõike
4 punktides 14–142 ja 16“;
13) paragrahvi 15 lõikes 52 asendatakse tekstiosa „lõike 3 punktides 51 ja 61 ning lõike 4
punktides 141 ja 142 nimetatud juhtudel kinnitab Eestis asuva liidu institutsiooni“ tekstiosaga
„lõike 3 punktides 51, 52 ja 61 ning lõike 4 punktides 141, 142 ja 16 nimetatud juhtudel kinnitab
Eestis asuva liidu institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse“;
14) paragrahvi 15 lõiget 52 täiendatakse pärast sõna „relvajõudude“ sõnadega „või ühise
julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas
kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi relvajõudude“;
15) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 52 või lõike 4 punktis 16 sätestatud
nullprotsendilise käibemaksumäära kohaldamise tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa
Komisjon, amet või asutus, kes nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatud kaupa või
teenust soetas, sellest maksuhaldurit ning tasub käibemaksu nimetatud kauba või teenuse eest
nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustamise tingimuste äralangemisel käesoleva
seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel.“;
16) paragrahvi 16 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „seadusega“ sõnadega „ning
töövõimetoetuse seadusega“;
17) paragrahvi 16 lõike 21 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses, välja arvatud tehingud
meenemüntidega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 651/2012 euromüntide
emiteerimise kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 135–137) tähenduses või ühenduseväliste
riikide meenemüntidega (edaspidi meenemündid), mis ei ole investeeringukuld;“;
18) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) pangatähed ja mündid, välja arvatud kollektsiooniesemed käesoleva seaduse § 41
tähenduses ja meenemündid, mis ei ole investeeringukuld;“;
19) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) reisija isiklikus pagasis liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud alkohol ja tubakatoode
2
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse §-des 47 ja 57 sätestatud aktsiisivabade
piirnormide ulatuses ja tingimustel;“;
20) paragrahvi 17 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„10) ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud mittekaubanduslikku laadi
saadetis väärtusega kuni 45 eurot, alkohol või tubakatoode alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel, kuni 500
grammi kohvi või 200 grammi kohviekstrakti või -essentsi ja 100 grammi teed või 40 grammi
tee-ekstrakti või -essentsi kuni 45 euro väärtusega ühe mittekaubanduslikku laadi saadetise
kohta;“;
21) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) liiduvälisest riigist Eestisse toimetatud kütus alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi
seaduse §-s 68 sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel.“;
22) paragrahvi 17 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „välja arvatud artiklites 23, 24,
42, 44–52, 57 ja 58 ning artikli 67 lõike 1 punktis a ja artikli 68 lõike 1 punktis a“ tekstiosaga
„välja arvatud artiklites 23–27, 42, 44–52, 57, 58, artikli 67 lõike 1 punktis a, artikli 68 lõike 1
punktis a ja artiklites 107–111“;
23) paragrahvi 17 lõikest 2 jäetakse läbivalt välja sõna „tollisoodustusega“;
24) paragrahvi 20 lõike 6 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„Ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub püsiv tegevuskoht Eestis, kuid
kelle asukohariigiga on liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast
võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu, või ettevõtlusega tegelev
teise liikmesriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, võib end maksukohustuslasena
registreerides määrata maksukorralduse seaduses nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur
on heaks kiitnud. Ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul, kellel puudub püsiv
tegevuskoht Eestis ja kelle asukohariigiga ei ole liit sõlminud käibemaksuga seotud
halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlevat vastastikuse abi
lepingut, tuleb end maksukohustuslasena registreerides määrata maksukorralduse seaduses
nimetatud maksuesindaja, kelle maksuhaldur on heaks kiitnud.“;
25) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses:
„(10) Kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt kauba
soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil,
mil kassapõhist erikorda rakendaval maksukohustuslasel tekib selle kauba või teenuse käive.“;
26) paragrahvi 35 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba
võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda rakendavale teise liikmesriigi
maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule tagastatakse
erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel
või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
sätestatud tingimusi, välja arvatud lõike 2 punktides 1 ja 4 sätestatud tingimust.“;
27) paragrahvi 37 lõiget 8 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:
„10) kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra (§ 44) rakendamise puhul märge „kassapõhine
käibemaksuarvestus“.“;
3
28) paragrahvi 38 lõiked 5 ja 51 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 4 nimetatud isik tasub käibemaksu aktsiisikauba
teisest liikmesriigist soetamisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud
aktsiisi tasumise tähtpäevaks.
(51) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud isik, kes ei ole registreeritud
maksukohustuslasena, tasub käibemaksu ilma kauba võõrandamiseta maksuladustamise
lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel.“;
29) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:
„(8) Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt
aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel ja maksukohustuslasena registreerimata isiku
poolt ilma kauba võõrandamiseta kauba maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba
aktsiisilaost väljatoimetamisel käibemaksu deklareerimise ja tasumise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;
30) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel
asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19
pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup imporditakse selle tasu
eest edasi müümiseks.
(12) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud maksuvabastuse tingimused enam ei kehti,
teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa importis, sellest
maksuhaldurit ning tasub käbemaksu kõnealuselt kaubalt käibemaksuvabastuse tingimuste
äralangemisel käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel.“;
31) paragrahvi 39 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõnu „NATO liikmesriigi“
sõnadega „või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu
viidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi“;
32) paragrahvi 39 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „NATO liikmesriik“ sõnadega
„liikmesriik ega NATO liikmesriik“;
33) paragrahvi 39 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse,
erimissiooni ja institutsiooni“ tekstiosaga „lõigetes 1−12 nimetatud esinduse, asutuse,
erimissiooni, institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse“;
34) paragrahvi 39 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „lõikes 1 nimetatud esinduse, asutuse,
erimissiooni, institutsiooni“ tekstiosaga „lõigetes 1 ja 11 nimetatud esinduse, asutuse,
erimissiooni, institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse“;
35) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse teise, kolmanda ja neljanda lausega järgmises
sõnastuses:
„Kui rakendatakse käesolevat erikorda, võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele
põhjendatud kirjaliku taotluse alusel õiguse arvutada kasutatud kauba edasimüügi korral
maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu maksustamisperioodi
jooksul edasi müüdud ja soetatud kasutatud kaupade müügi- ja ostuhindade vahe alusel, mida
on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. Kui maksustamisperioodil deklareerimisele
4
kuuluv maksustatav väärtus on negatiivne, ei kajastata seda käibedeklaratsioonil ning see
kantakse maksukohustuslase käibemaksu igapäevases arvestuses järgmisesse
maksustamisperioodi. Kui käesolevas lõikes sätestatud korra kohaselt arvutatud maksustatav
väärtus on positiivne, vähendatakse seda eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud
negatiivse maksustatava väärtuse võrra kuni nullini.“;
36) paragrahvi 431 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõnu „püsiv tegevuskoht,“ sõnadega
„või teise liikmesriigi maksukohustuslane,“;
37) paragrahvi 431 lõike 2 punktis 6 asendatakse sõnad „pettuste vastast“ sõnaga
„pettusevastast“;
38) paragrahvi 44 lõige 5 ja lõike 11 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 46 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses:
„(23) Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt talle liidu
õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks 2021. aastal
soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt Eestis tasutud käibemaks
tagastatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup on soetatud või imporditud tasu eest
edasimüügiks või teenus on saadud tasu eest edasi osutamiseks. Käibemaks tagastatakse
käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel valdkonna eest vastutava
ministri või tema volitatud ametniku kinnitatud taotluse alusel. Kui käibemaksu tagastamise
tingimused enam ei kehti, kuulub selliselt kaubalt või teenuselt käibemaks tasumisele.
Käibemaksu tasumisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 15 lõikes 8 ja § 39 lõikes 12 sätestatud
põhimõtteid.“;
40) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(EL) 2019/1995 (ELT L 310,
02.12.2019, lk 1–5)“ tekstiosaga „, (EL) 2021/1159 (ELT L 250, 15.07.2021, lk 1–3)“;
41) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(EL) 2021/1159 (ELT L 250,
15.07.2021, lk 1–3“ tekstiosaga „, (EL) 2019/2235 (ELT L 336, 30.12.2019, lk 10–13)”.
§ 2. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4, 5, 11–13, 15, 16, 24, 26, 30, 33–37, 39 ja 40 jõustuvad
2022. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2021
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus 2021
(allkirjastatud digitaalselt)
5
6
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Sisukokkuvõte
Seaduse eelnõuga kavandatakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestada Euroopa Liidu
(edaspidi EL) kaitsetegevusele sarnane käibemaksuvabastus, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi
lepingu osalisriigi relvajõudude kaitsetegevusele. Samuti nähakse eelnõuga ette
käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja EL õiguse alusel asutatud ametite või asutuste poolt
imporditavale kaubale ning soetatavale kaubale ja teenusele, mida kasutatakse käimasolevale
COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Eelnõuga muudetakse ka müntide ja pangatähtede
maksustamispõhimõtteid selliselt, et edaspidi ei kohaldu maksuvabastus meenemüntidele,
sealhulgas investeeringumüntidele (välja arvatud investeeringukuld). Lisaks täpsustatakse, et
kauba eksportimiseks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks osutatav veoteenus ja sellise
veoga seotud teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui
teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale. Samuti täpsustatakse kauba impordi
maksustamise kohta, imporditava kauba maksustatava väärtuse määramise korda ja ühelt
füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetava kaubasaadetise impordi maksuvabastuse
kohaldamise tingimusi. Eelnõuga kavandatakse muuta ka kassapõhise käibemaksuarvestuse
erikorra alusel maksukohustuse tekkimise põhimõtet ja sätestada sisendkäibemaksu
mahaarvamise piirang isikule, kes jättis erikorda rakendavale maksukohustuslasele kauba või
teenuse eest tasumata.
Muudatuste eesmärk on käibemaksuarvestuste põhimõtete ühtlustamine, COVID-19
pandeemiale reageerimine ja EL kaitsetegevusele NATO kaitsetegevusega sarnase
käibemaksuregulatsiooni loomine.
Eelnõuga kavandatud muudatused ei mõjuta sihtrühmade halduskoormust. Muudatuste mõju
käibemaksulaekumisele on vähene.
Eelnõu ettevalmistaja
Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi tolli- ja
aktsiisipoliitika osakonna peaspetsialistid Aet Külasalu (
[email protected], tel 611 3029) ja
Gea Raissar (
[email protected], tel 611 3209). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi
Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa
(
[email protected], tel 611 3549). Käibemaksu laekumist puudutava mõjuhinnangu koostas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste (
[email protected],
tel 611 3231). Keeleliselt toimetas eelnõu Rahandusministeeriumi õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected], tel 611 3638).
Märkused
KMS muudatustega võetakse üle 2022. aasta 1. juulist kehtima hakkav nõukogu direktiiv (EL)
2019/2235, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist
käibemaksusüsteemi, ja direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, seoses liidu
raamistikus elluviidava kaitsetegevusega (ELT L 336, 30.12.2019, lk 10–13). Samuti võetakse
üle nõukogu direktiiv (EL) 2021/1159, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ impordi ja
teatavate tarnete ajutise maksuvabastuse osas COVID-19 pandeemiale reageerimiseks (ELT L
250, 15.07.2021, lk 1–3).
Kooskõlas nõukogu direktiiviga 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L
1
347, 11.12.2006, lk 1–118) (edaspidi käibemaksudirektiiv), täpsustatakse kauba impordi
maksustamise põhimõtteid, imporditava kauba maksustatava väärtuse määramise korda,
kaubasaadetise maksuvabastuse kohaldamise tingimusi ja kassapõhise käibemaksuarvestuse
erikorda.
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse
eelnõuga.
Eelnõuga kavandatakse KMS 2022. a 1. jaanuaril jõustuva redaktsiooni (RT I, 26.03.2021,7)
muudatused.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
2.1. Liikmesriigi relvajõudude maksusoodustused
Käibemaksudirektiivi ja KMS kohaselt maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga
teatud tingimustel Põhja-Atlandi lepingu organisatsiooni (edaspidi NATO) osalisriigi
relvajõududele võõrandatavad kaubad või osutatud teenused ning vabastatakse käibemaksust
nende relvajõudude poolt imporditud kaubad, kui need relvajõud osalevad ühises
kaitsetegevuses väljaspool oma riiki. NATO kaitsetegevus on olnud käibemaksudirektiiviga
hõlmatud alates 1977. aastast. Käibemaksudirektiivis ega KMS-s pole senini ette nähtud
maksusoodustust EL kaitsetegevusega seotud kauba võõrandamisele või importimisele või
teenuste osutamisele. Eelnõuga võetakse üle 2022. aasta 1. juulist kehtima hakkav nõukogu
direktiiv (EL) 2019/2235, millega ühtlustatakse liidu raames ja NATO egiidi all ette võetavate
kaitsetegevustega kaasnev käibemaksustamine ning kehtestatakse liidu kaitsetegevusele NATO
kaitsetegevusega sarnased käibemaksusoodustused.
2.2. Käibemaksuvabastus COVID-19 pandeemiale reageerimiseks
Eelnõuga võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2021/1159, millega nähakse ette
käibemaksumaksuvabastus COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Selleks, et tagada
tegutsemisvalmidus käimasoleva tervishoiukriisiga toimetulekuks, nähakse
käibemaksuvabastus ette komisjoni ja teiste EL õiguse alusel asutatud ametite ja asutuste poolt
imporditavatele kaupadele ning EL siseselt soetatavatele kaupadele ja teenustele, mida
kasutatakse neile EL õigusega antud ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale
reageerimiseks. Käibemaksuvabastust ei kohaldata, kui kaup või teenus komisjoni või EL
õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt tasu eest võõrandatakse. Direktiivi kohaselt tuleb
nimetatud käibemaksuvabastust kohaldada tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
Sellest tulenevalt nähakse eelnõuga ette komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud ametitele ja
asutustele neile EL õigusega antud ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale reageerimiseks
2021. aastal soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt Eestis tasutud
käibemaksu tagastamine.
2.3. Meenemüntide maksustamine
Eelnõuga kavandatakse viia meenemüntide maksustamine vastavusse käibemaksudirektiivis
sätestatuga. Käibemaksudirektiivi kohaselt on maksuvabad üksnes mündid ja pangatähed, mida
tavaliselt kasutatakse maksevahendina. Maksuvabastust ei rakendata seadusliku
maksevahendina käsitletavatele müntidele ja rahatähtedele, mida tavaliselt maksevahendina ei
kasutata, ehk meenemüntidele ja investeeringumüntidele, mis omavad küll maksevahendi
staatust selle emiteerinud riigis, kuid ei ole mõeldud maksevahendina kasutamiseks. Kehtiv
2
KMS sellist maksevahendite eristamist ette ei näe (KMS § 16 lõige 21 ja § 17 lõige 1).
Euroopa Komisjon juhtis Eesti tähelepanu asjaolule, et Eesti KMS ei ole meenemüntide
maksuvabastuse osas käibemaksudirektiiviga kooskõlas ja teavitas Eestit rikkumismenetluse
algatamise võimalusest. Kuivõrd meenemüntide käibemaksuvabastus võib vähendada EL
omavahendeid, on EL-il vastavalt nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 609/20141 artiklile 12
õigus saada kogu kõnealune omavahendite kogusumma koos viivisega.
2.4. Ekspordi ja impordiga seotud teenuste maksustamine
Eelnõuga kavandatakse täpsustada, et käibemaksumäär on null protsenti kauba eksportimiseks
või importimiseks osutatava veoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ja kaubaveoga seotud
kõrvalteenuse maksustatavast väärtusest üksnes juhul, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale
või kaubasaajale. Eelnõuga muudetavad KMS sätted (KMS § 15 lõike 4 punktid 8–101)
põhinevad käibemaksudirektiivi artikli 146 lõike 1 punktil e. KMS muutmise vajaduse tingib
Euroopa Kohtu lahend C-288/16, kus Euroopa Kohus asus seisukohale, et käibemaksudirektiivi
artikli 146 lõike 1 punkti e tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriigid vabastavad käibemaksust
veoteenused, mis on otseselt seotud kaupade impordiga või ekspordiga ning mida osutatakse
otse kaupade saatjale või saajale. Kehtiv KMS seda ette ei näe. Samuti täpsustatakse kauba
eksportimise ja importimise tähendust kõnealuste sätete kontekstis.
2.5. Impordiga seotud toimingute täpsustamine
2.5.1. Impordi toimumise koht (KMS § 6 lõige 3)
Eelnõuga kavandatakse täpsustada kauba impordi toimumise kohta juhul, kui tollivõlg on
tekkinud rikkumisest tulenevalt ja kaupa ei ole Eestisse toimetatud.
Käibemaksudirektiivi artikli 30 kohaselt on kauba import selliste kaupade ühendusse toomine,
mis ei ole vabas ringluses vastavalt asutamislepingu artiklile 24. Vastavalt käibemaksudirektiivi
artiklitele 60 ja 61 on kaupade impordi kohaks liikmesriik, mille territooriumil kaubad
ühendusse toomise ajal asuvad. Kui kaubad, mis ei ole vabas ringluses, suunatakse ühendusse
toomisel ühele käibemaksudirektiivi artiklis 156 nimetatud protseduurile (ajutine ladustamine,
tolliladustamine, seestöötlemine, vabatsoon) või ühte artiklis 156 nimetatud olukorda või
ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või välistransiidi
protseduurile, siis on erandina artiklist 60 selliste kaupade impordi kohaks liikmesriik, mille
territooriumil nimetatud protseduurid või olukorrad kaupade suhtes lõpetatakse.
Käibemaksudirektiivi artikkel 70 näeb ette põhimõtte, et maksukohustuse tekkimiseks vajalik
teokoosseis tekib ja käibemaks muutub sissenõutavaks kauba importimise hetkel. Seega tekib
impordikäibemaksu teokoosseis kaupade sisenemisel EL majandusringlusse.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt võib tollivõlale lisanduda käibemaksunõue, kui tollivõla
tekkimise põhjuseks oleva õigusvastase tegevuse põhjal on võimalik eeldada, et kaup on lastud
EL majandusringlusesse (nt kohtulahendid C-480/12, C-226/14, C-571/15, C-154/16, C-26/18,
C-7/20). Kui tollivõlg tekib rikkumisest tulenevalt (nt protseduurireeglite rikkumine –
aruandluse tähtajaks esitamata jätmine), kuid kaupa EL tolliterritooriumile ei toimetata, siis
käibemaksu tasumise kohustust ei kaasne. Kui selline kaup jõuab EL tolliterritooriumil
majandusringlusesse, siis impordikäibemaksu tasumise kohustus tekib liikmesriigis, kus kaup
EL tolliterritooriumile toimetatakse. Üldjuhul tekib see riigis, kus tekkis tollivõlg. Kui
rikkumisest tulenevalt tekib tollivõlg Eestis, kuid kaup toimetatakse teise liikmesriiki, kus see
jõuab EL tolliterritooriumil majandusringlusesse, siis impordikäibemaks kuulub tasumisele
selles teises liikmesriigis.
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02014R0609-
20161001&qid=1623222831732&from=EN
3
2.5.2. Imporditava kauba maksustatav väärtus (KMS § 13 lõige 1)
Eelnõuga kavandatakse täiendada imporditava kauba maksustatava väärtuse määramise korda.
Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvata
kulud seoses kauba toimetamisega teise ühenduses asuva sihtkohani, kui see koht on
importimise hetkel teada. Kehtiva KMS kohaselt arvatakse impordi maksustatava väärtuse
hulka kulud, mis on seotud kauba toimetamisega esimesse sihtkohta Eesti territooriumil.
2.6. Impordimaksuvabastused
Eelnõuga täpsustatakse väikesaadetiste impordimaksuvabastuste tingimusi vastavalt direktiivis
2006/79/EÜ, kolmandatest riikidest imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade
väikesaadetiste maksuvabastuse kohta, sätestatule. See puudutab füüsilise isiku poolt teisele
füüsilisele isikule kolmandast riigist liikmesriiki saadetavat mittekaubandusliku iseloomuga
kaubasaadetist väärtusega kuni 45 eurot. Samuti ühtlustatakse liiduvälisest riigist reisija poolt
või rahvusvahelise veo raames Eestisse toimetatud kütuse impordi maksuvabastuse tingimused
aktsiisivabastuse tingimustega. (KMS § 17 lõiked 1 ja 2).
2.7. Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord
Eelnõuga kavandatakse muuta kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra (KMS § 44) alusel
maksukohustuse tekkimise põhimõtet. Kui erikorda rakendavast maksukohustuslasest
sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest kauba lähetamisele või
kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgnenud kahe kalendrikuu jooksul tasutud,
on kehtiva korra kohaselt käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või kättesaadavaks
tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene päev. Nimetatud
põhimõte asendatakse sisendkäibemaksu maha arvamise piiranguga isikule, kes jättis erikorda
rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasumata. Seega erikorda rakendavale
isikule ei tekita maksukohustust kauba võõrandamine ja teenuse osutamine, kui nende eest ei
ole tasutud. Selline põhimõte tuleneb Euroopa Kohtu lahendist C-169/12, mille punktis 30 on
järeldatud, et liikmesriigile, kes valib käibemaksudirektiivi artikli 66 punktis b sätestatud
variandi, mille kohaselt muutub käibemaks sissenõutavaks hiljemalt tasu kättesaamisel, ei ole
ette nähtud võimalust kehtestada maksu sissenõutavaks muutumise tähtaega. Seega puudub
käibemaksudirektiivis alus käibe tekkimise ajale erireegli kehtestamiseks.
2.8. Kasutatud kauba edasimüügil käibe maksustatava väärtuse määramine
Eelnõuga kavandatakse täiendada KMS § 41 ja lisada kasutatud kauba edasimüügi erikorra
rakendamisel võimalus põhjendatud juhul kasutatud kauba edasimüügil arvestada käibe
maksustatav väärtus tehingupõhise arvestuse asemel maksustamisperioodi põhiselt.
Käibemaksudirektiivi artikli 318 kohaselt on liikmesriigil õigus lubada pärast
käibemaksukomiteega konsulteerimist teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste
puhul kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata
maksustatav väärtus maksustamisperioodi põhiselt. Seega nimetatud muudatuse eelduseks on
käibemaksukomiteega konsulteerimine. Rahandusministeerium esitas käibemaksukomiteele
2021. aasta 7. septembril konsultatsioonitaotluse, mida käibemaksukomitee arutab eeldatavasti
2021. aasta novembris toimuval koosolekul. Konsulteerimise eesmärk on anda Euroopa
Komisjonile ja teistele liikmesriikidele ülevaade muudatustest, mida liikmesriigid oma
siseriiklikusse õigusakti teevad. Seda selleks, et vajadusel saaksid teised liikmesriigid või
Euroopa Komisjon küsida täiendavaid küsimusi või teha ettepanekuid, kui kavandatav
siseriiklik säte vajab täpsustamist või muutmist. KMS § 41 lõike 3 muutmisel võttis
Rahandusministeerium arvesse Euroopa Komisjoni varasemaid märkusi teiste riikide
samateemaliste konsultatsioonide kohta. Seega on vähetõenäoline, et Euroopa Komisjonil või
4
teistel liikmesriikidel on selle sätte osas sisulisi ettepanekuid.
2.9. Väljatöötamiskavatsuse puudumine
Seaduse eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust. Vastavalt hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktile 2 ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus nõutav,
kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa
Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest.
Nõukogu direktiivi (EL) 2021/11592, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ impordi ja
teatavate tarnete ajutise maksuvabastuse osas COVID-19 pandeemiale reageerimiseks,
põhimõtete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu vajalikud normid ja avaldada need
hiljemalt 2021. aasta 31. detsembriks. Nõukogu direktiivi (EL) 2019/22353, millega
muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, ja direktiivi
2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, seoses liidu raamistikus elluviidava
kaitsetegevusega, põhimõtete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu vajalikud normid
ja avaldada need hiljemalt 2022. aasta 30. juuniks. Nimetatud direktiivide üle võtmine
siseriiklikku seadusandlusesse järgides direktiivides sätestatud tähtaegu on liikmesriigile
kohustuslik ning selles osas ei ole liikmesriigile jäetud diskretsiooni.
COVID-19 pandeemiale reageerimiseks mõeldud teatud kaupade ja teenuste maksuvabastuse
ettepaneku mõju on hinnatud Euroopa Komisjoni dokumendis KOM(2021) 181 lõplik4.
Liidu raamistikus elluviidava kaitsetegevusega seotud maksuvabastuse mõju on hinnatud
Euroopa Komisjoni dokumendis KOM(2019) 192 lõplik5.
Seaduse eelnõu sisaldab KMS § 41 lõike 3 muudatust, millega antakse maksukohustuslasele
edaspidi võimalus kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi
käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata maksustatav väärtus põhjendatud
juhul maksustamisperioodi põhiselt. Muudatuse aluseks on käibemaksudirektiivi artikkel 318,
mille kohaselt võivad liikmesriigid pärast käibemaksukomiteega konsulteerimist käibemaksu
kogumise menetluse lihtsustamiseks ette näha, et teatavate tehingute või teatavat liiki
maksukohustuslastest edasimüüjate puhul määratakse kasuminormi maksustamise erikorra
alusel toimuvate kaubatarnete maksustatav väärtus kindlaks maksustamisperioodi põhiselt,
mitte iga üksiku kauba põhiselt. Nimetatud erisuse sätestamise tingib praktikas tõusetunud
probleemid teatud liiki kasutatud kauba edasimüügiga tegelevate ettevõtjate poolt
käibemaksuarvestuse pidamisel olukordades, kus kasutatud kaupu ostetakse suurtes kogustes
ja kus iga üksiku kauba hinda on keeruline kindlaks määrata. Maksukohustuslase jaoks annab
asjaomase sätte muudatus täiendava võimaluse, mitte kohustuse, erikorra raames
käibemaksuarvestuse pidamiseks lihtsustatult.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021L1159&qid=1630910446306&from=EN
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019L2235&qid=1630910709822&from=EN
4
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021PC0181&qid=1630911482077&from=EN. Eesti seisukohad on
kättesaadavad: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/019c3b3c-ba08-4b46-8a96-
a58d5df68bfd
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52019PC0192&qid=1630911999169&from=EN. Eesti seisukohad on
kättesaadavad: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/bff61bab-0190-4e51-96ac-
9675ad9b5397
5
1) KMS § 6 lõige 3
Muudatusega täpsustatakse kauba impordi toimumise kohta juhul, kui tollivõlg on tekkinud
muudel juhtudel, kui liiduvälise kauba vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile või
imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile suunamisel või
välistöötlemise tolliprotseduuril oleva kauba suunamisel vabasse ringlusesse lubamise
tolliprotseduurile (KMS § 6 lõige 1 punktid 1 ja 2).
KMS muutmise vajadus tuleneb sellest, et kehtiva korra kohaselt loetakse impordiks juhud,
millega kaasneb tollivõla tekkimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101),
tähenduses. See tähendab, et käibemaksukohustus tekib tollivõlaga koos ka juhul, kui tollivõlg
on tekkinud tolliprotseduuriga seotud kohustuse täitmata jätmise tagajärjel ning kaupa ei ole
tollijärelevalve alt välja viidud ega EL-is vabasse ringlusesse lubatud ehk see ei ole tarbimisse
jõudnud. Liidu tolliseadustiku artikli 79 kohaselt tekib tollivõlg impordil mis tahes järgmisel
juhul:
a) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb liiduvälise
kauba toomist liidu tolliterritooriumile, selle tollijärelevalve alt väljaviimist või sellise kauba
liikumist, töötlemist, ladustamist, ajutist ladustamist, ajutist importi või käsutamist kõnealusel
territooriumil;
b) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba
lõppkasutust liidu tolliterritooriumil;
c) jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on seotud liiduvälise kauba suunamisega
tolliprotseduurile või kaubale maksuvabastuse või vähendatud imporditollimaksumäära
kohaldamisega kauba lõppkasutuse tõttu.
Käibemaksukohustus ei peaks alati koos tollivõlaga tekkima, eriti juhtudel, kus kaupa ei ole
Eestisse toimetatud. Eestis ei ole sellist juhtumit seni olnud, et rikkumisest tulenevalt oleks
tollivõla tekkimisega koos sisse nõutud ka käibemaks, kuigi kaupa pole Eestisse toimetatud.
Muudatusega täiendatakse KMS § 6 lõiget 3 ja sätestatakse, et kauba import toimub Eestis, kui
tollvõlg on tekkinud muul juhul, kui lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuridele suunamisel ja kaup
on toimetatud Eestisse. Kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui KMS § 6 lõikes 1 sätestatud
juhtudel, kuid kaup on toimetatud teise liikmesriiki või ühendusevälisesse riiki, siis kauba
importi Eestis ei toimu ja käibemaksukohustust tollivõla tekkimisel Eestis ei teki.
2) KMS § 11 lõige 7 ja § 12 lõige 11
KMS § 11 lõike 7 kohaselt loetakse korduskasutuspakendi, millele on pakendiseaduse alusel
määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka (KMS § 12 lõige
11) ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata, käive
tekkinuks 31. detsembril. Muudatuse kohaselt jäetakse sätte sõnastusest välja sõna „tootja“.
Pakendite taaskasutus ja korduskasutuspakendite kasutamine on laienenud ja see ei piirdu enam
üksnes joogitootjatega. Pakendiseaduse alusel määratud tagatisrahaga korduskasutuspakendeid
on võimalik kasutada oma ettevõtluses lisaks joogitootjatele ka ettevõtjatel, kes ise ei tegele
tootmisega, näiteks jaekaubandusettevõtjad, kes kasutavad kauba müümisel pakendiseaduse
alusel tagatisrahaga koormatud korduskasutuspakendeid.
3) KMS § 13 lõige 1
Käibemaksudirektiivi artikkel 86 punkti b kohaselt arvatakse maksustatava väärtuse hulka
lisaks tolliväärtusele kõrvalkulud, nagu komisjoni-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud, mis on
tekkinud enne kaupade jõudmist esimesse sihtkohta impordi liikmesriigi territooriumil, ja
kõrvalkulud, mis on tekkinud seoses veoga teise ühenduses asuvasse sihtkohta, kui see koht on
6
maksustatava teokoosseisu tekkimise hetkel teada. KMS kohaselt moodustab imporditava
kauba maksustatava väärtuse tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud
ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata
vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud, ehk kaubaveoga ja sellega seotud
kõrvalteenuste kulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Kaubaveoga seotud
kõrvalteenuste loetelu on sätestatud KMS § 10 lõikes 8. Nimetatud kõrvalteenused on kauba
laadimine, lossimine, käitlemine ja ladustamine veo raames, samuti kindlustamine, kaubaga
seonduvate dokumentide vormistamine ja hankimine ning tolliformaalsuste teostamine. Sätte
sõnastust on vastavalt täpsustatud ja maksustatava väärtuse hulka arvatavate veoteenusega
seotud teenuste loetelu on asendatud nende teenuste koondnimetusega „kõrvalteenused“, mille
loetelu on toodud KMS § 10 lõikes 8. Imporditava kauba veoteenus, selle korraldamise teenus
ja sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused maksustatakse vastavalt KMS § 15 lõike 4 punktile
10 nullprotsendilise määraga. Erandiks sellest on kindlustusteenus, mis on maksuvaba teenus.
Kehtiva KMS regulatsiooni kohaselt ei ole kauba veoga seotud kulud, mis on tekkinud seoses
kauba veoga teise ühenduses asuvasse sihtkohta, kui see koht on importimise hetkel teada,
imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvestatavad. Muudatuse tulemusena tuleb
need lisada. Nimetatud kulud arvatakse maksustatava väärtuse hulka kuludokumentide alusel.
4) KMS § 15 lõike 3 punktid 5 ja 51, § 15 lõike 4 punktid 14 ja 142 ning § 39 pealkiri ja
lõige 1.
Seaduses täpsustatakse läbivalt EL institutsiooni ja EL õiguse alusel asutatud ameti või asutuse
maksusoodustusi puudutavaid sätteid. EL õiguse alusel asutatud ametid ja asutused on ELi
institutsioonidest erinevad asutused – need on eraldiseisvad juriidilised üksused, mis on
asutatud ELi õigusest tulenevate konkreetsete ülesannete täitmiseks. EL ametid ja asutused on
rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse EL privileegide ja immuniteetide
protokolli. Neile kohalduvad maksusoodustused samas ulatuses ja alustel nagu EL
institutsioonidele. KMS alusel rakendatakse EL õiguse alusel asutatud ametile
maksusoodustusi sarnaselt EL institutsioonidele. EL institutsioonidele ja EL õiguse alusel
asutatud ametile kohaldatakse KMS § 15 alusel Eestist ostetud kaupadele ja teenustele
nullprotsendilist maksumäära. Muudele rahvusvahelistele organisatsioonidele kohaldatakse
KMS § 39 alusel käibemaksu tagastamise protseduuri. Lisaks on vajalik EL institutsioone
puudutavaid sätteid täpsustada seoses direktiivist (EL) 2021/1159 tulenevate planeeritavate
KMS § 15 lõike 3 punkti 52, lõike 4 punkti 16, lõigete 51, 52 ja 8 muudatustega, mille kohaselt
on COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale reageerimiseks sätestatud teatud
tingimustel maksusoodustused EL institutsioonidest Euroopa Komisjonile ja EL õiguse alusel
asutatud ametile või asutusele (vt selgitus punktis 3.5). Sellest tulenevalt KMS sõnastust
läbivalt täpsustatakse ja EL institutsiooni maksusoodustusi puudutavaid sätteid täiendatakse ja
lisatakse EL õiguse alusel asutatud amet või asutus.
5) KMS § 15 lõike 3 punkt 52, lõike 4 punkt 16, lõiked 51, 52 ja 8
KMS § 15 lõike 3 punktis 52 tehtavate muudatustega nähakse ette, et kaubad ja teenused, mida
komisjon või EL õiguse alusel asutatud amet või asutus soetab neile EL õigusega antud
ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, maksustatakse nullprotsendilise
käibemaksumääraga. Maksuvabastus nähakse ette olukordadeks, kus EL asutused või ametid
ostavad kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale
hädaolukorrale ja sellised ostud tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või
kolmandatele isikutele.
Nullprotsendilist käibemaksumäära ei rakendata juhul, kui komisjon või EL õiguse alusel
asutatud amet või asutus kasutab soetatud kaupu või teenuseid tasu eest edasi võõrandamiseks.
7
Komisjoni või EL õiguse alusel asutatud ameti või asutuse õigust nullprotsendilise
käibemaksumääraga kauba soetamiseks või teenuse saamiseks tõendab nõukogu
rakendusmäärusega (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva
direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (ELT L 77, 23.03.2011, lk 1–22), kehtestatud
käibemaksuvabastustõend (KMS § l5 lõige 51). Õigust nullprotsendilise käibemaksumääraga
kauba soetamiseks või teenuse saamiseks kinnitab käibemaksuvabastustõendil välisminister või
tema volitatud ametnik (KMS § 15 lõige 52).
KMS § 15 lõikes 8 sätestatakse, et kui sama paragrahvi lõike 3 punktis 52 sätestatud
nullprotsendilise maksumäära kohaldamise tingimused enam ei kehti, on komisjon või vastav
amet või asutus, kes nullprotsendilise maksumääraga kaupa või teenust soetas, kohustatud
sellest teavitama maksuhaldurit. Kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse
seejärel nullprotsendilise maksumäära kohaldamise aluse äralangemise päeval kehtivate
tingimuste kohaselt. Käibemaksu tasumise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega
KMS § 39 lõike 3 alusel.
6) KMS § 15 lõike 3 punktid 6 ja 61, § 15 lõige 52 ning § 39 lõige 2
KMS § 15 lõike 3 punktides 6 ja 61 tehtavate muudatustega maksustatakse nullprotsendilise
määraga kaubad ja teenused, mis on mõeldud EL liikmesriigi relvajõudude või nendega kaasas
oleva tsiviilpersonali tarbeks või nende sööklate varustamiseks, kui need relvajõud osalevad
väljaspool oma liikmesriiki kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja
kaitsepoliitika (edaspidi ÜJKP) raames EL meetmeid. Nullprotsendilist määra ei rakendata
Eesti relvajõududele Eestis võõrandatavate kaupade ja osutatavate teenuste osas.
Liikmesriigi relvajõudude õigust nullprotsendilise maksumääraga kauba soetamiseks või
teenuse saamiseks kinnitab käibemaksuvabastustõendil kaitseminister või tema volitatud
ametnik (KMS § 15 lõige 52).
Kaitsetegevus, millega rakendatakse ÜJKP raames EL meetmeid, hõlmab sõjalisi missioone ja
operatsioone, lahingugruppide tegevust, vastastikust abi, alalise struktureeritud koostöö
projekte ning Euroopa Kaitseagentuuri meetmeid. Maksusoodustusega ei ole hõlmatud EL
toimimise lepingu artiklis 222 sätestatud solidaarsusklausli alusel võetavad meetmed ega muu
liikmesriikide vaheline kahe- või mitmepoolne tegevus, mis ei ole seotud ÜJKP raames EL
meetmete rakendamiseks elluviidava kaitsetegevusega.
KMS § 39 lõikes 2 tehtavate muudatustega vabastatakse käibemaksust kaubad, mida
liikmesriigi relvajõud impordivad kas enda või nendega kaasas oleva tsiviilpersonali tarbeks
või nende sööklate varustamiseks, kui need relvajõud osalevad väljaspool oma liikmesriiki
kaitsetegevuses, millega rakendatakse ÜJKP raames EL meetmeid.
KMS § 15 lõike 3 punktides 6 ja 61 ning § 39 lõikes 2 sätestatud maksusoodustus kohaldub
üksnes ÜJKP kaitsetegevusega otseselt seotud ülesannete täitmisega seonduvale kaubale või
teenusele ja need ei hõlma ÜJKP tsiviilmissioone. Sellest tulenevalt võib maksusoodustust
tsiviilpersonali tarbeks võõrandatud kaupade või neile osutatud teenuste suhtes kohaldada
üksnes siis, kui tsiviilisikud on kaasas relvajõududega, kes täidavad ÜJKP kaitsetegevusega
otseselt seotud ülesandeid väljaspool oma liikmesriiki. Ülesandeid, mida täidab üksnes
tsiviilpersonal või mida täidetakse üksnes tsiviilvõimeid kasutades ei käsitata kaitsetegevusena.
7) KMS § 15 lõike 4 punktid 8–101
8
KMS § 15 lõike 4 punktides 8–10 tehtavate muudatustega ja punkti 101 lisamisega nähakse ette,
et käibemaksumääraga null protsenti maksustatakse kauba toimetamiseks väljaspoole EL
tolliterritooriumi või ühendusevälisesse riiki, mis on EL tolliterritooriumi osa (punkt 9) või
KMS § 6 alusel kauba importimiseks (punkt 10), ja liiduvälise kauba, kui kaup suunatakse
tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise, transiidi või imporditollimaksudest täieliku
vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või ajutiselt ladustatakse, toimetamiseks EL
tolliterritooriumile (punkt 101) osutatav veoteenus, sellise veo korraldamise teenus ning
kõrvalteenused üksnes juhul, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale. Punkt
8 tunnistatakse kehtetuks, kuna välistransiidi tolliprotseduuril oleva kauba veoteenuse, sellise
veo korraldamise teenuse ja kõrvalteenuste 0%ga maksustamise alus sisaldub punkti 101
sõnastuses.
Viidatud KMS sätted põhinevad käibemaksudirektiivi artiklil 144 ja artikli 146 lõike 1 punktil
e.
Euroopa Kohus asus lahendis C-288/16 seisukohale, et käibemaksudirektiivi artikli 146 lõike 1
punkti e tuleb tõlgendada selliselt, et liikmesriigid vabastavad käibemaksust veoteenused, mis
on otseselt seotud kaupade impordiga või ekspordiga ning mida osutatakse otse kaupade
saatjale või saajale. Euroopa Kohus selgitas, et käibemaksudirektiivi artikli 146 lõike 1 punktis
e sätestatu täiendab artikli 146 lõike 1 punkti a ja on mõeldud tagama, et osutatavad teenused
maksustatakse teenuse sihtriigis ehk seal, kus eksporditavaid kaupu tarbitakse. Sellest
tulenevalt kohaldub nullmäär üksnes kaubasaatjale ja kaubasaajale ning sättes viidatud
nullmäär ei kohaldu näiteks isikutele, kes allhanke korras osutavad veoteenust.
Euroopa Kohtu lahendis C-288/16 toodud seisukohta arutati 2019. aastal toimunud
käibemaksukomitee kohtumisel, mille jaoks koostatud aruteludokumendis analüüsiti
muuhulgas kohtuotsuses kajastatud mõisteid „kaubasaaja“ ja „kaubasaatja“.
Aruteludokumendis viidati kaubasaatja ja kaubasaaja mõistete osas tollivaldkonna delegeeritud
määrusele 2015/2446. Selle kohaselt on kaubasaatjaks kaupa saatev osaline, kelle on
veolepingus ette näinud veo tellinud osaline, ja kaubasaajaks isik, kellele kaubad saadetakse.
Eelnevast tulenevalt kohaldub muudatuse järgselt KMS § 15 lõike 4 punktide 9–101 kohaselt
kaubaveoteenusele ja sellega otseselt seotud teenustele nullprotsendiline käibemaksumäär
üksnes juhul, kui teenust osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale. KMS § 15 lõike 4
punktides 9–101 tuleb mõisteid „kaubasaatja“ ja „kaubasaaja“ mõista just eelviidatud
tollivaldkonna delegeeritud määruse tähenduses.
KMS § 15 lõike 4 punkti 10 täiendatakse tulenevalt KMS § 13 lõike 1 muudatusest, mille
kohaselt arvatakse imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka ka kauba teise ühenduses
asuva sihtkohani toimetamisega seotud kulud. Nimetatud kulud maksustatakse
nullprotsendilise määraga, kui kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka.
Sätte aluseks on käibemaksudirektiivi artikkel 144.
Käibemaksudirektiivi artikli 146 lõike 1 punkti e kohaselt on nullprotsendilise määraga
maksustatavad teenuste osutamine, sealhulgas veoteenused ja abitoimingud, kuid mitte artiklite
132 ja 135 alusel maksust vabastatud teenuste osutamine, kui teenused on otseselt seotud
kaupade ekspordiga või artikli 61 ja artikli 157 lõike 1 punkti a sätetega hõlmatud kaupade
impordiga. Käibemaksudirektiivi kohaselt on kauba import kauba ühendusse toomine. Artikkel
61 sätestab impordi koha kaupadele, mis ei ole vabas ringluses ja suunatakse ühendusse
toomisel ühele artiklis 156 nimetatud protseduurile või ühte artiklis 156 nimetatud olukorda või
ajutise impordi protseduurile täieliku vabastusega imporditollimaksust või välistransiidi
protseduurile. Nimetatud protseduurid või olukorrad on järgmised:
9
a) selliste kaupade tarne, mis on mõeldud tollile esitamiseks ja vajaduse korral ajutiseks
ladustamiseks;
b) selliste kaupade tarne, mis on mõeldud suunamiseks vabapiirkonda või vabalattu;
c) selliste kaupade tarne, mis on mõeldud suunamiseks tolliladustamise protseduurile või
seestöötlemise protseduurile.
Seega on nullprotsendilise maksumääraga maksustavad sellise liiduvälise kauba, mis
suunatakse tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise, transiidi või imporditollimaksudest
täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või mida ajutiselt ladustatakse (KMS §
15 lõike 3 punkt 8) veoteenus, selle korraldamise teenus ja sellise kaubaveoga seotud
kõrvalteenused (punkt 101). Selline nullprotsendilise määraga maksustatud veoteenus, veo
korraldamise teenus ja kaubaveoga seotud kõrvalteenused maksustatakse kauba importimisel
selles riigis, kus nende kaupade vabasse ringlusesse lubamine toimub, nende kulude
imporditava kauba maksustatava väärtuse koosseisu lisamisel.
8) KMS § 16 lõike 1 punkt 1
Sätet täpsustatakse ja lisatakse viide töövõimetoetuse seadusele, mille alusel töövõimetoetuse
väljamaksmine kojukande teenuse kaudu on samuti maksuvaba teenus nagu riikliku
pensionikindlustuse seaduse alusel makstav riiklik pension, abiraha, toetus ja hüvitis.
Töövõimetoetuse seadusega loodi uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetati
töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine pensionikindlustuse
seaduse alusel.
9) KMS § 16 lõike 21 punkt 4 ja § 17 lõike 1 punkt 3
KMS § 16 lõike 21 punkti 4 muudatusega sätestatakse maksuvabastus finantsteenustele, milleks
on makseteenused makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses. Eelnõuga asendatakse
KMS § 16 lõike 21 punkti 4 sõnastuses loetelu „arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha
edastamise tehingud“ väljendiga „makseteenus makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse
tähenduses“, et terminoloogia vastaks krediidiasutuste seaduses sätestatud finantsteenuste
loetelus kasutatavaga. KMS § 16 lõike 21 punktis 4 sätestatakse, et maksuvabastust ei rakendata
tehingutele meenemüntidega, sealhulgas investeerimiseks mõeldud müntidega. Välistus ei
kehti investeeringukullale. Meenemüntidega tehtavad tehingud jäetakse käibemaksuvabastuse
alt välja kooskõlas käibemaksudirektiivi artikli 135 lõike 1 punktiga e. Mõiste „meenemünt“
on sisustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 651/2012,
euromüntide emiteerimise kohta6, artiklis 5. Meenemünt vastab järgmistele kriteeriumidele:
a) mündi nimiväärtus erineb käibemüntide nimiväärtusest;
b) mündil esitatud kujutised ei tohi olla sarnased käibemüntide ühise külje kujutistega ning kui
nende kujutised on sarnased käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega, saab nende
üldist välimust endiselt lihtsalt eristada;
c) vähemalt kaks järgmisest kolmest omadusest – värvus, läbimõõt ja kaal – erinevad oluliselt
käibemüntide vastavatest omadustest; olulise erinevusena käsitatakse seda, kui väärtused koos
lubatavate hälvetega jäävad käibemüntide jaoks kehtestatud lubatud väärtuste vahemikust
väljapoole; ning
d) neil ei ole tihedalt hammastatud serva või „Hispaania lille” kuju.
Meenemüntidel on seadusliku maksevahendi staatus üksnes selle emiteerinud liikmesriigis.
Samas ei ole need mündid mõeldud maksevahendina kasutamiseks. Nimetatud määruse artikli
5 lõike 5 kohaselt võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, et hoida ära meenemüntide
kasutamist maksevahendina. Seega maksustamise seisukohalt ei ole meenemünt võrdsustatud
6
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32012R0651&qid=1616140126681&from=EN
10
maksevahendiga, millega tehtavaid tehinguid ei maksustata, vaid seda maksustatakse kui
kaupa.
KMS § 17 lõike 1 punkti 3 muudatusega sätestatakse maksuvabastus müntide ja pangatähtede
impordile. Sätte sõnastust muudetakse eelnõuga vastavalt käibemaksudirektiivi põhimõttele, et
impordi käibemaksuvabastus ei kehti müntidele ja pangatähtedele, mida tavaliselt
maksevahendina ei kasutata. Seega näeb eelnõu ette impordi maksuvabastuse müntidele ja
pangatähtedele, välja arvatud kollektsiooniesemed ja meenemündid. Seejuures ei kehti välistus
investeeringukullale, mis on maksuvaba vastavalt KMS § 16 lõike 2 punktile 8.
Kollektsiooniesemete mõiste on sätestatud KMS § 41 lõikes 2. Kollektsiooniese on muuhulgas
numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille kombineeritud nomenklatuuri (KN) kood on
9705 00 00. Mündid ja pangatähed on käsitletavad kollektsiooniesemetena, kui need ei ole
enam seaduslikud maksevahendid ja on mõeldud ainult kollektsioneerimiseks.
10) KMS § 17 lõike 1 punktid 7, 10 ja 12 ning lõige 2
KMS § 17 lõike 1 punkti 7 sõnastust täpsustatakse konkreetsete viidetega alkoholi-, tubaka-,
kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (edaspidi ATKEAS) sätestatud alkoholi ja tubakatoodete
aktsiisivabastuse piirnormidele ja tingimustele. ATKEAS-es sätestatud alustel rakendatakse
antud juhul ka käibemaksuvabastust. Samas täiendatakse lõiget 1 punktiga 12 ja sätestatakse
maksuvabastus reisija poolt liiduvälisest riigist ja rahvusvahelise veo raames Eestisse
toimetatud kütusele ATKEAS-es sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel.
Kehtiva korra kohaselt on nimetatud maksuvabastus sätestatud KMS § 17 lõikes 2, mille
kohaselt ei maksustata käibemaksuga nõukogu määruses (EÜ) nr 1186/2009, millega
kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem, nimetatud kaupade importi
tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud tingimustel. Kütuse maksuvabastust
reguleerivad nimetatud määruse artiklid 107–111. ATKEAS-s on nimetatud maksuvabastuse
rakendamise kord ja tingimused nõukogu määrusega (EÜ) nr 1186/2009 sätestatud põhimõtteid
arvestades täpselt sätestatud ning seega on tagatud käibemaksu- ja aktsiisivabastuse ühetaoline
rakendamine nii alkoholi ja tubakatoodete kui ka kütuse Eestisse toimetamisel.
KMS § 17 lõike 1 punkti 10 muudatusega sätestatakse käibemaksuvabastus ühelt füüsiliselt
isikult teisele füüsilisele isikule kolmandast riigist liikmesriiki saadetavatele
mittekaubanduslikku laadi saadetistele.
KMS § 17 lõike 1 muudatustest tulenevalt täpsustatakse lõikes 2 nimetatud viiteid nõukogu
määruse (EÜ) nr 1186/2009, millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem,
artiklitele, milles nimetatud kaupade import ei ole käibemaksust vabastatud. Lisaks kehtivale
loetelule välistatakse viidatud määruse artiklid 25–27, mis puudutavad ühelt füüsiliselt isikult
teisele füüsilisele isikule saadetavate saadetiste importi ja mis kajastuvad lõike 1 punktis 10,
ning artiklid 107–111, mis puudutavad kütuse maksuvabasid piirnorme, mis on reguleeritud
ATKEAS-es ja kajastuvad lõike 1 punktis 12.
Kavandatavad muudatused vastavad direktiivile 2006/79/EÜ, kolmandatest riikidest
imporditavate mittekaubanduslikku laadi kaupade väikesaadetiste maksuvabastuse kohta, mis
sätestab käibemaksuvabastuse ja aktsiisivabastuse ühe füüsilise isiku poolt teisele füüsilisele
isikule kolmandast riigist liikmesriiki saadetava mittekaubandusliku iseloomuga väikesaadetise
importimisel. Nimetatud direktiivi kohaselt kohaldatakse nimetatud maksuvabastust
tingimusel, et kaubasaadetise koguväärtus ei ületa 45 eurot. Lisaks väärtuselisele piirnormile
on nimetatud direktiiviga kehtestatud aktsiisikaupade koguselised piirnormid, mis vastavad
ATKEAS-es sätestatud piirnormidele.
11
KMS alusel tuleneb ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule kolmandast riigist
liikmesriiki saadetava kaubasaadetise maksuvabastus KMS § 17 lõikest 2, ehk sellise saadetise
importi ei maksustata käibemaksuga tollimaksuvabastuse kohaldamiseks sätestatud
tingimustel. Tollimaksuvabastust kohaldatakse eelviidatud saadetiste osas saadetistes
sisalduvatele kaupadele koguväärtuses 45 eurot, ehk saadetise koguväärtus võib olla sellest
suurem. Kui kaubasaadetis koosneb mitmest kaubast, kohaldatakse tollimaksuvabastust
nendele kaupadele, mille väärtus ei ületa kokku 45 eurot ja ülejäänud saadetises sisalduvad
kaubad maksustatakse.
Lisaks jäetakse KMS § 17 lõikest 2 välja sõna „tollisoodustusega“, kuna sellist mõistet
tolliõiguses enam ei kasutata. Sisulist muudatust sellega ei kaasne.
11) KMS § 20 lõige 6
KMS § 20 lõike 6 muudatusega nähakse ette, et ühendusevälise riigi isik ei pea endale
maksukohustuslasena registreerides määrama maksukorralduse seaduses sätestatud
maksuesindajat juhul, kui isiku asukohariigiga on EL-il sõlmitud halduskoostööd,
pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi leping. Selline välistus
tuleneb käibemaksudirektiivi artiklist 204 ja on ette nähtud põhjusel, et eelnimetatud
vastastikuse abi lepingud tagavad liikmesriikidele piisavad võimalused halduskoostööks
ühendusevälise riigiga ning sellisel puhul oleks maksuesindaja määramine maksukohustuslase
jaoks liigne koormus. Nimetatud käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd,
pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev leping on hetkel EL-il sõlmitud üksnes
Norraga (OJ L 195, 01.08.2018, p. 3–22). Sellise lepingu sõlmimiseks käivad läbirääkimised
Hiina ja Kanadaga. Ühendkuningriigiga sõlmitud EL-st väljaastumisega seotud lepingud7 ei
taga Euroopa Komisjoni hinnangul liikmeriikidele piisavaid võimalusi halduskoostööks ning
seega on Ühendkuningriigi ettevõtjatel kohustus Eestis maksukohustuslasena registreerimisel
määrata maksuesindaja.
12) KMS § 31 lõige 10, § 37 lõike 8 punkt 10 ning § 44 lõige 5 ja lõike 11 punkt 5
KMS § 44 sätestab kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra. Seda erikorda on võimalik
rakendada maksukohustuslastel, kelle maksustatav käive kalendriaastas ei ületa 200 000 eurot.
Kassapõhise käibemaksuarvestuse korra kohaselt tekib käive üldjuhul raha laekumisel.
Seejuures arvestab kassapõhist erikorda rakendav maksukohustuslane ka sisendkäibemaksu
kassapõhiselt ehk sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib soetatud kauba või saadud
teenuse eest tasumisel. Nimetatud erikord põhineb käibemaksudirektiivi artikli 66 punktil b ja
artiklil 167a.
Käibemaksudirektiivi artikli 66 punkti b kohaselt võib liikmesriik ette näha, et teatavate
tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul tekib käive hiljemalt tasu kättesaamisel.
Vastavalt sellele on KMS § 44 lõikes 3 sätestatud, et kassapõhise maksuarvestuse erikorra
rakendamisel tekib käive kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumisel.
Samas näeb KMS § 44 lõige 5 ette, et kui kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda
rakendavast maksukohustuslasest sõltumatul põhjusel ei ole võõrandatud kauba või osutatud
teenuse eest tasutud kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele
järgnenud kahe kalendrikuu jooksul, on käibe tekkimise ajaks kauba lähetamisele või
kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimene
päev. Euroopa Kohtu lahendi C-169/12 punktis 30 on järeldatud, et liikmesriigile, kes valib
7
https://ec.europa.eu/taxation_customs/uk_withdrawal_en
12
käibemaksudirektiivi artikli 66 punktis b sätestatud variandi, ei ole ette nähtud võimalust
kehtestada maksu sissenõutavaks muutumise tähtpäeva. KMS § 44 lõikes 5 ja lõike 11 punktis
5 on Eesti näinud ette käibemaksu sissenõutavaks muutumise tähtaja, mis eelviidatud Euroopa
Kohtu lahendi kohaselt ei ole lubatud. Sellest tulenevalt tuleb KMS § 44 lõige 5 ja lõike 11
punkt 5 tunnistada kehtetuks.
Seejuures tuleb KMS § 44 lõike 5 ja lõike 11 punkti 5 kehtetuks tunnistamisega seoses
täiendada vastavalt KMS § 31, mis sätestab tingimused sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, ja
KMS § 37 lõiget 8, mis sätestab nõuded arvete sisule.
Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 167 tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus
maksu sissenõutavaks muutumise ajal. Seega kauba võõrandaja või teenuse osutaja käibemaksu
tasumise kohustus ja selle kauba soetaja või teenuse saaja sisendkäibemaksu maha arvamise
õigus tekivad samal maksustamisperioodil. Sellest põhimõttest tulenevalt lisatakse KMS § 31
lõige 10, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus kassapõhist käibemaksuarvestuse
erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvata
sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal kassapõhist käibemaksuarvestuse
erikorda rakendaval maksukohustuslasel tekib käive. Seega üldjuhul tekib maksukohustuslasel
sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus siis, kui ta kauba või teenuse eest kassapõhise
käibemaksuarvestuse erikorra rakendajast maksukohustuslasele tasub. KMS § 37 lõike 8 punkti
10 täiendatakse selliselt, et kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendaja on kohustatud
arvele märkima „kassapõhine käibemaksuarvestus“. Nimetatud märke arvele lisamise kohustus
tuleneb käibemaksudirektiivi artikli 226 punktist 7a, mis näeb ette, et selline märge tuleb arvel
teha, kui käibemaks muutub sissenõutavaks tasu kättesaamise ajal vastavalt artikli 66 punktile
b ning mahaarvamise õigus tekib ajal, kui mahaarvatav maks muutub sissenõutavaks. Sellise
märkega arve saamisel on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaks maha arvata
maksustamisperioodil, millal ta selle arve alusel kauba võõrandajale või teenuse osutajale tasub.
13) KMS § 35 lõige 13
Kavandatava muudatusega täpsustatakse käibemaksu tagastamise tingimusi teenuse,
ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise
käibemaksuga maksustamise erikorda rakendava ühendusevälise riigi isikule, kelle ettevõtte
asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht.
Käibemaksudirektiivi artikli 368 kohaselt tuleb nimetatud erikorda rakendavale ühendusevälise
riigi isikule tagastada käibemaks, mis on tasutud seoses erikorra alusel maksustatud teenustega.
Üldjuhul tagastatakse ühendusevälise riigi isikule tema poolt EL-s kaupade ja teenuse
soetamsel tasutud käibemaks vastastikkuse printsiipi arvestades, ehk juhul, kui ühendusevälise
riigi isiku asukohariigis on Eesti isikul käibemaksu tagasi saamise õigus. Teenuse,
ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise
käibemaksuga maksustamise erikorda rakendades tekib ühendusevälise riigi isikul käive EL-s
ja sellise käibega seotud sisendkäibemaksu tagasi saamise õigus olenemata sellest, kas selle
ühendusevälise riigi isiku asukohariigis Eesti isikul on käibemaksu tagasi saamise õigus või
mitte, ning samuti olenemata sellest, kas ta on oma asukohariigis käibemaksukohustuslane.
Sellest tulenevalt välistatakse käibemaksu tagastamise tingimusest lisaks § 35 lõike 2 punktile
4 ka sama lõike punkt 1. Muudatus puudutab 2021. aasta 1. juulil jõustunud KMS § 43
muudatust, millega laiendati elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse
käibemaksuga maksustamise erikorda ka teistele teenustele, mille käibe tekkimise koht
on teises liikmesriigis. Käibemaksu tagastamise taotlused esitatakse eelmise kalendriaasta
kohta. Muudatus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
13
14) KMS § 38 lõiked 5, 51 ja 8
Vastavalt KMS § 3 lõike 6 punktile 4 on maksukohustuslasena registreerimata isik, välja
arvatud füüsiline isik kohustatud tasuma käibemaksu alkoholi, tubakatoote või kütuse
soetamisel teisest liikmesriigist vastavalt KMS § 38 lõikele 5 ATKEAS-es sätestatud aktsiisi
maksmise korra kohaselt ehk aktsiisi tasumise tähtpäevaks.
Vastavalt KMS § 3 lõike 6 punktidele 5 ja 6 tekib käibemaksu maksmise kohustus kauba
omanikul tema poolt kauba maksuladustamise lõpetamisel ilma kauba võõrandamiseta või
ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba aktsiisilaost välja toimetamisel. Sellise kauba
maksukohustuslasest omanik deklareerib nimetatud toimingu käibedeklaratsioonil ja tasub
sellelt tasumisele kuuluva käibemaksusumma nimetatud toimingule järgneva kuu 20.
kuupäevaks. Kui sellise kauba omanikuks ei ole maksukohustuslane, siis tuleb vastavalt kehtiva
KMS § 38 lõikele 51 isikul esitada kauba kohta andmed tollideklaratsioonil ja maksta
käibemaks tollialastes õigusaktides sätestatud korras.
Nii KMS § 3 lõike 6 punktis 4 kui ka punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel, kui maksukohustus
tekib maksukohustuslasena registreerimata isikul, puudub maksuhalduri e-keskkonnas
deklareerimise võimalus ja on ebaselge, kellele ja kuidas andmeid esitada. Muudatuse eesmärk
on täpsustada selliste toimingute korral käibemaksu deklareerimise ja tasumise korda juhuks,
kui kauba omanik ei ole maksukohustuslane. Kauba kohta deklareeritav andmekoosseis ja
käibemaksu tasumise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega (KMS § 38 lg 8).
Praktikas ei ole seni ette tulnud olukorda, et maksuladustamise lõpetab või ajutises
aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba toimetab aktsiisilaost välja ilma kauba võõrandamiseta
isik, kes ei ole maksukohustuslane. Sellise olukorra tekkimisel on maksukohustuse täitmiseks
ja pettuste vältimiseks oluline sätestada protseduurireeglid.
15) KMS § 39 lõiked 11, 12, 3 ja 5
KMS § 39 lõikes 11 tehtavate muudatustega nähakse ette, et käibemaksuga ei maksustata kaupu,
mida komisjon või EL õiguse alusel asutatud amet või asutus impordib neile EL õigusega antud
ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale reageerimiseks. Maksuvabastus nähakse ette
olukordadeks, kus EL õiguse alusel asutatud asutused või ametid impordivad kaupu selleks, et
reageerida COVID-19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale ja sellised imporditud kaubad
tehakse tasuta kättesaadavaks liikmesriikidele või kolmandatele isikutele. Kui selline kaup
soetatakse Eestist, siis sellisel juhul rakendatakse KMS § 15 lõike 3 punkti 5 2 alusel nn
otsevabastust, ehk nullprotsendilist maksumäära kauba müümisel komisjonile või EL õiguse
alusel asutatud asutusele või ametile (vt selgitus punktis 3.5).
Sellise kauba import ei ole käibemaksust vabastatud juhul, kui komisjon või EL õiguse alusel
asutatud amet või asutus kasutab imporditud kaupu tasu eest edasi võõrandamiseks.
KMS § 39 lõikes 12 sätestatakse, et kui sama paragrahvi lõikes 11 sätestatud maksuvabastuse
tingimused enam ei kehti, on komisjon või vastav amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa
importis, kohustatud sellest teavitama maksuhaldurit. Kauba importi maksustatakse seejärel
käibemaksuvabastuse aluse äralangemise päeval kehtivate tingimuste kohaselt vastavalt § 39
lõike 3 alusel rahandusministri määruses kehtestatud korras.
KMS § 39 lõigete 3 ja 5 muudatustega täpsustatakse viiteid tulenevalt paragrahvi 39 lisatavatest
lõigetest.
16) KMS § 41 lõige 3
14
KMS § 41 lõike 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja
antiikeseme edasimüügil käibemaksuga maksustamisel erikorra rakendamisel käibe
maksustatav väärtus kauba ostu- ja müügihinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva
käibemaksu võrra. Seega kehtiva korra kohaselt tuleb kauba edasimüügi tehingu korral, mille
osas maksukohustuslane soovib kasutada erikorda, määrata maksustatav väärtus
tehingupõhiselt kauba müügi- ja ostuhinna vahe alusel.
Käibemaksudirektiivi artikli 318 kohaselt on liikmesriigil õigus lubada pärast
käibemaksukomiteega konsulteerimist teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste
puhul kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata
maksustatav väärtus maksustamisperioodi põhiselt. Seega nimetatud muudatuse eelduseks on
käibemaksukomiteega konsulteerimine, mida Rahandusministeerium planeerib teha 2021.
aasta teisel poolaastal.
Muudatusega täiendatakse KMS § 41 lõiget 3, lisades kõnelause erikorra rakendajale võimaluse
maksuhalduri nõusolekul kasutatud kauba edasimüügil arvutada maksustamisperioodil
deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu maksustamisperioodi jooksul edasimüüdud
ja soetatud kasutatud kaupade, millele rakendatakse erikorda, müügi- ja ostuhindade vahe
alusel. See tähendab, et maksuhalduri nõusolekul ei pea erikorda rakendav maksukohustuslane
iga edasimüüdava kauba maksustatavat väärtust eraldi määrama, vaid ta määrab maksustatava
väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel. Selline maksustatava väärtuse
arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.
17) KMS § 431 lõike 2 punkt 5
Kavandatava muudatusega täpsustatakse KMS § 431 alusel isikute loetelu, kes tegelevad
ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügiga või võimaldavad internetipõhise
kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki ja kes on
määranud vastavalt KMS § 431 lõikele 3 endale vahendaja tema eest ja nimel täitma erikorras
sätestatud kohustusi. KMS § 431 tähenduses on vahendaja maksukohustuslane, kelle ettevõtte
asukoht on Eestis ja kelle on erikorda rakendav isik määranud isikuks, kes tema eest ja nimel
on kohustatud täitma erikorras sätestatud kohustusi. Sellise vahendaja võib määrata endale
lisaks KMS § 431 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud maksukohustuslastele ja ühendusevälise riigi
isikule ka teise liikmesriigi maksukohustuslane.
18) KMS § 46 lõige 23
KMS § 46 lõikega 23 nähakse ette, et 2021. aastal komisjoni või EL õiguse alusel asutatud
ameti või asutuse poolt neile EL õigusega antud ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale
reageerimiseks Eestis soetatud kaubalt või teenuselt või imporditud kaubalt tasutud käibemaks
tagastatakse. Kui käibemaksu tagastamise tingimused enam ei kehti, on komisjon või vastav
amet või asutus, kes nullprotsendilise maksumääraga kaupa või teenust soetas, kohustatud
sellest teavitama maksuhaldurit. Kauba võõrandamist või teenuse osutamist maksustatakse
seejärel käibemaksu tagastamise aluse äralangemise päeval kehtivate tingimuste kohaselt.
Käibemaksu tagastamise ning tasumise kord ja tingimused kehtestatakse rahandusministri
määrusega KMS § 39 lõike 3 alusel.
19) Normitehnilist märkust muudetakse, lisades viited üle võetavatele direktiividele.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
15
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigusallikate ja KMS muudatuste
võrdlustabel on toodud seletuskirja lisas 1.
6. Seaduse mõjud
Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele.
Ettevõtjate ja füüsiliste isikute halduskoormus tulenevalt kavandatavatest muudatustest ei
kasva.
Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja
looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei
tuvastatud.
Meenemüntide, sealhulgas investeerimiseks mõeldud müntide (välja arvatud
investeeringukulla) maksustamine võib mõjutada müntide ostu ja müügiga tegelevate
ettevõtjate ja Eesti Panga meenemüntide käivet, kuna Eesti on üks väheseid riike EL-is, kus
nimetatud münte käibemaksuga ei maksustata ning seega on hetkel Eestis tegutsevatel meene-
ja investeeringumünte müüvatel ettevõtjatel konkurentsieelis.
6.1. Kavandatav muudatus: liikmesriigi relvajõudude maksusoodustused (KMS § 15 lõike 3
punktid 6 ja 61, 15 lõige 52 ning § 39 lõige 2).
Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: maksukohustuslased, kes müüvad liikmesriikide relvajõududele kaupu ja
teenuseid. Liikmesriikide relvajõududel on õigus osta kaitsetegevusega seotud kaupu ja
teenuseid maksuvabalt tingimusel, et need kaubad ja teenused on vajalikud EL kaitsetegevuses.
Seega kuuluvad mõjutatud sihtrühma potentsiaalselt kõik maksukohustuslased, kuid nt
luksuskaupade, meelelahutuse jms valdkondades tegutsevaid maksukohustuslasi kavandatud
muudatus praktikas ei puuduta. Seda, kas konkreetne kaup või teenus on kaitseotstarbeline või
mitte, hindavad relvajõud ja Kaitseministeerium. Maksukohustuslasel sellist kohustust ei ole.
Maksukohustuslane müüb kauba või teenuse nullprotsendilise maksumääraga, kui relvajõud
esitavad enne ostu sooritamist müüjale kaitseministri või tema volitatud ametniku poolt
kinnitatud käibemaksuvabastuse tõendi.
Mõju kirjeldus: maksukohustuslased saavad õiguse kohaldada nullprotsendilist
käibemaksumäära kaupade ja teenuste müümisel EL relvajõududele kaitseministri või tema
poolt volitatud ametniku kinnitatud käibemaksuvabastustõendi alusel. Nullprotsendilise
käibemaksumäära kohaldamine kaupade ja teenuste müümisel vähendab maksukohustuse
suurust ja on seega maksukohustuslase jaoks positiivse mõjuga. Nimetatud tõend on
maksukohustuslase jaoks nullprotsendilise maksumäära kohaldamise aluseks. Tõend täidetakse
EL relvajõudude esindaja ja kaitseministri või tema volitaud ametniku poolt.
Käibemaksuvabastustõendiga seotult maksukohustuslase halduskoormus ei muutu.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei oma olulist mõju, kuna EL ühise julgeoleku- ja
kaitsepoliitika raamistikus elluviidavat kaitsetegevust ei ole Eestis lähi- ega keskpikas
perspektiivis planeeritud. Seega maksukohustuslaste nullprotsendilise käibemaksumääraga
maksustatavate tehingute arv ei suurene.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika
raamistikus elluviidavat kaitsetegevust ei ole Eestis lähi- ega keskpikas perspektiivis
planeeritud. Seega maksukohustuslaste nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatavate
16
tehingute arv ei suurene.
Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.
Mõju sihtrühm: Kaitseministeerium.
Mõju kirjeldus: EL liikmeriikide relvajõud saavad ametlikuks otstarbeks osta kaupu ja
teenuseid nullprotsendilise käibemaksumääraga kaitseministri või tema poolt volitatud
ametniku kinnitatud käibemaksuvabastustõendi alusel, kui relvajõud osalevad kaitsetegevuses,
millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames EL meetmeid. Samuti on
käibemaksuvaba EL relvajõudude poolt ühise kaitsetegevuse raames kauba import, mille
maksuvabastuse kinnitab kaitseminister või tema poolt volitatud ametnik. Kehtiva korra
kohaselt EL relvajõududele maksusoodustusi ette ei ole nähtud.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei ole olulise mõjuga. EL relvajõududele
maksusoodustuste kinnitamise protseduur on sama, mis kehtib NATO relvajõududele.
Muudatusega ei kaasne uusi protseduurireegleid, vaid laieneb isikute ring, kellele
maksusoodustus kohaldub.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika
raamistikus elluviidavat kaitsetegevust Eestis ei ole Kaitseministeeriumi hinnangul lähi- ega
keskpikas perspektiivis planeeritud.
Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
6.2 Kavandatav muudatus: COVID-19 pandeemiale reageerimiseks ette nähtav
käibemaksuvabastus komisjonile ja teistele EL õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele
(KMS § 15 lõike 3 punkt 52, lõike 4 punkt 16, lõiked 51, 52 ja 8, § 39 lõiked 11, 12, 3 ja 5, § 46
lõige 23)
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: maksukohustuslased, kes müüvad Euroopa Komisjonile ja EL õiguse alusel
asutatud ametile või asutusele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kaupu ja teenuseid.
Mõju kirjeldus: Euroopa Komisjon ja EL õiguse alusel asutatud ametid ja asutused saavad
kaupu ja teenuseid soetada nullprotsendilise käibemaksumääraga ning kaupu importida
käibemaksuvabalt, kui need kaubad või teenused on mõeldud selleks, et reageerida COVID-19
pandeemiale. Kehtiva korra kohaselt sellist käibemaksuvabastust ette ei ole nähtud. Lisaks on
ette nähtud Euroopa Komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele
käibemaksu tagastamine, kui käibemaks on tasutud EL õigusega antud ülesannete täitmisel
COVID-19 pandeemiale reageerimiseks 2021. aastal soetatud või imporditud kaubalt või
saadud teenuselt.
Maksukohustuslastel on õigus kohaldada nullprotsendilist käibemaksumäära Euroopa
Komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud ametile või asutusele kaupade ja teenuste müümisel
käibemaksuvabastustõendi alusel. Maksukohustuslaste jaoks ei ole tegemist uudse
protseduuriga. Ka praegu toimub nullprotsendilise maksumääraga kaupade ja teenuste müük
EL institutsioonidele. Kehtiva korra kohaselt ei ole õigus EL institutsioonidel või EL õiguse
alusel asutatud ametitel või asutustel COViD-19 pandeemiaga seotud kaupade või teenuste
ostmisel käibemaksusoodustust saada ja seega selliste kaupade või teenuste ostmisel
17
käibemaksuvabastustõendit nimetatud asutustele ja ametitele ei väljastata ega esitata
maksukohustuslastele.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei ole olulise mõjuga. Euroopa Komisjoni ja teiste EL
institutsioonide poolt ametlikuks kasutamiseks tehtud ostudele on juba käibemaksuvabastus
ette nähtud. Muudatusega laieneb maksuvabastus olukordadele, kus Euroopa Komisjon või EL
õiguse alusel asutatud amet või asutus ostavad kaupu ja teenuseid selleks, et reageerida COVID-
19 pandeemiast tulenevale hädaolukorrale.
Mõju ulatus ja sagedus on väike. Rahandusministeeriumile teadaolevalt ei ole maksuvabastuse
alla kuuluvaid tehinguid 2021. aasta esimesel poolaastal Eestis toimunud. Samas tuleb
arvestada võimalusega, et sellised soetused või import on 2021. aasta jooksul toimunud ja need
on Rahandusministeeriumile teadmata. Samuti tuleb arvestada, et sellised soetused või import
võivad aset leida käesoleva eelnõu koostamisest alates kuni 2021. aasta lõpuni.
6.3. Kavandatav muudatus: meenemüntide maksustamine (KMS § 16 lõike 21 punkt 4 ja § 17
lõike 1 punkt 3).
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: seaduslike maksevahenditena käsitletavate meenemüntide, sealhulgas
investeerimiseks mõeldud müntidega seotud tehinguid teostavad juriidilised ja füüsilised isikud
ning meenemüntide, sealhulgas investeerimiseks mõeldud müntide importijad.
Mõju kirjeldus: seaduslike maksevahenditena käsitletavate meenemüntide, sealhulgas
investeerimiseks mõeldud müntide maksuvabastuse asendumine standardmääraga
maksustamisega toob sihtrühmale kaasa käibemaksukohustuse tehingutelt eelnimetatud
müntidega. Muudatus võib mõjutada ka sihtrühma ettevõtluskeskkonda, kuna kaob hetkel
kehtiv konkurentsieelis teistes EL liikmesriikides samal tegevusalal tegutsevate ettevõtjatega,
kes kõnealuseid tehinguid maksustavad. Meenemünte soetavate füüsiliste jaoks on edaspidi
meenemündi hind käibemaksu võrra kallim.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kuna sihtrühm on väike, siis muudatuse majanduslik mõju
kokkuvõttes on väheoluline, kuigi võib oluliseks osutada sihtrühma üksikutele liikmetele
olenevalt meenemüntide käibe osakaalust konkreetse isiku kogu käibest.
Mõju ulatus ja sagedus sõltub sihtgruppi kuuluva isiku tegevuse suurusest ja olemusest. Kui
tegemist on maksukohustuslasega, kelle tegevus lisaks meenemüntidega tehtavatele tehingutele
sisaldab ka maksustatavaid tegevusi, siis on mõju ulatus ja sagedus väike, kuna muudatus
üldiselt maksukohustuslase igapäevast tegevust ei muuda. Kui tegemist on isikuga, kelle kogu
tegevus puudutab üksnes tehinguid meenemüntidega, siis on mõju ulatus ja sagedus keskmine
või suur, kuna muudatus võib kaasa tuua ka maksukohustuslasena registreerimise kohustuse,
kui meenemüntidega tehtav käive ületab kalendriaastas 40 000 euro suuruse piirmäära ja sellega
kaasnevad KMS-ist tulenevad kohustused.
Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Lisaks muule tegevusele meenemüntidega tehinguid
teostavaid juriidilisi isikuid on Eestis hinnanguliselt kuni 50.
6.4. Kavandatav muudatus: ekspordi ja impordiga seotud teenuste maksustamine (KMS § 15
lõike 4 punktid 8–101).
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
18
Mõju sihtrühm: rahvusvahelise kaubaveoga ja ekspedeerimisega tegelevad ettevõtjad.
Mõju kirjeldus: kauba ühendusest väljaveoks, importimiseks ja liiduvälise kauba veoks, kui
kaup suunatakse tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise, transiidi või
imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või ajutiselt
ladustatakse, osutatava veoteenuse, selliste vedude korraldamise teenuste ja kõrvalteenuste
käibemaksumäär on null protsenti üksnes juhul, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või
kaubasaajale. Kehtiva korra kohaselt ei ole oluline, kellele seda teenust osutatakse.
Järeldus mõju olulisuse kohta: sihtgrupi jaoks on muudatus olulise mõjuga, kuna võrreldes
kehtiva korraga piiratakse nullprotsendilise käibemaksumäära kohaldamist, kui kauba ekspordi
või impordiga seotud teenuse saaja on Eesti isik, kes ei ole kauba saaja või -saatja. Kui sellise
teenuse saajaks on välisriigi isik, siis maksustatakse teenus nullprotsendilise maksumääraga
vastavalt teenuse käibe tekkimise koha üldreeglile. Seega muudatus puudutab ekspordi või
impordiga seotud teenuse osutamist Eesti isikule, kes ei ole kauba saaja või -saatja. Näiteks
kauba eksportimiseks osutatav kaubaveoteenus maksustatakse 20%-lise määraga, kui teenus
osutatakse Eesti maksukohustuslasest kaubavedu korraldavale ettevõtjale, kes osutab kaubaveo
korraldamise teenust kauba saajale või –saatjale, mis maksustatakse nullprotsendilise
maksumääraga. Eesti maksukohustuslasest kaubavedu korraldaval ettevõtjal on õigus
veoteenuse arvel kajastatud käibemaks oma sisendkäibemaksuna maha arvata, mistõttu teenuse
20%-lise maksumääraga maksustamine ei tekita teenuse saajale koormust. Ei ole ette näha, et
sihtrühmal tekiks tulenevalt muudatusest sellel tegevusalal tegutsemiseks kohanemisraskusi.
Mõju ulatus on keskmine, kuna eksportimise, importimise või liiduvälise kauba veoga seotud
teenuste nullprotsendilise maksumääraga maksustamisel saab oluliseks see, et teenus
osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale. Mõju ulatuse täpsemaks hindamiseks puuduvad
vastavad andmed. Ei ole teada, kui paljud potentsiaalsesse sihtrühma kuuluvad ettevõtjad
ekspordi ja impordiga seotud kaubaveo teenust osutavad ja kes on sellise teenuse saajad.
Mõju sagedus on väike, kuna ettevõtja jaoks on enda muudatustega kurssi viimine ühekordne
tegevus. Muudatuse tulemusena asjasse puutuvate ettevõtjate käibe vähenemist ei ole ette näha.
Mõjutatud sihtgrupi suurus on majandustegevuse registri andmetel ligikaudu 3000
maksukohustuslast, kes tegelevad kaubaveoga. Täiendavaid võimalusi nendest eristada üksnes
ekspordi ja impordiga seotud, ehk kolmandate riikidega seotud, kaubaveoga tegelevaid
ettevõtjaid ei ole. Seega on tõenäoliselt sihtrühma tegelik suurus väiksem.
6.5. Kavandatav muudatus: impordimaksuvabastused (KMS § 17 lõike 1 punkt 10 ja lõige 2).
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: ühendusevälisest riigist füüsilise isiku poolt saadetud väikesaadetisi importivad
füüsilised isikud.
Mõju kirjeldus: ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule ühendusevälisest riigist
saadetav mittekaubanduslikku laadi kaup on maksuvaba, kui saadetise koguväärtus ei ületa 45
eurot. Kehtiva korra kohaselt võib sellise saadetise koguväärtus olla ka suurem kui 45 eurot,
kuid maksuvabastust kohaldatakse saadetises sisalduvatele kaupadele väärtuses kuni 45 eurot.
19
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei avalda sihtrühmale olulist mõju, sest füüsilise isiku
poolt teisele füüsilisele isikule saadetavate kaubasaadetiste impordimaksuvabastuse
põhikriteerium, milleks on väärtuseline piirnorm 45 eurot, ei muutu.
Mõju ulatus on väike, kuna muudatuse tulemusena sihtrühma käitumises muutusi ei toimu ja
sellega ei kaasne ka eeldatavalt kohanemisraskusi.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna muudatus puudutab füüsiliste isikute vahelist
kaubasaadetiste saatmist, mis on pigem ebaregulaarne ja juhuslik.
Mõjutatud sihtrühma suurus: mõjutatud füüsiliste isikute täpset arvu ei ole võimalik välja tuua,
kuna ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetava väikesaadetise
impordimaksuvabastus puudutab kaudselt ja teoreetiliselt kõiki füüsilisi isikuid, kes plaanivad
importida kolmandast riigist teise füüsilise isiku poolt saadetud väikesaadetise väärtusega
rohkem kui 45 eurot.
Ebasoovitava mõju risk puudutab isikuid, kes impordivad teise füüsilise isiku poolt saadetud
väikesaadetisi, mille väärtus ületab 45 eurot ja on väärtusega kuni 150 eurot. 2019. ja 2020.
aastate kohta kogutud statistika kohaselt on selline risk väike, kuna ühelt füüsiliselt isikult
teisele füüsilisele isikule kolmandast riigist saadetud 45–150 euro väärtuses saadetised on
valdavalt täies ulatuses deklareeritud ja maksustatud.
6.6. Kavandatav muudatus: kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord (KMS § 31 lõige 10, §
37 lõike 8 punkt 10 ja § 44 lõige 5).
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: maksukohustuslased.
Mõju kirjeldus: kassapõhist erikorda rakendaval maksukohustuslasel tekib käive kauba
võõrandamise või teenuse osutamise eest makse laekumisel. Juhul kui kauba või teenuse eest
pole kahe kuu jooksul makset laekunud, tekib käive kauba lähetamisele või kättesaadavaks
tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kolmanda kalendrikuu esimesel päeval. Seega ka
juhul, kui makset ei laeku, tekib kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval
maksukohustuslasel käive ja käibemaks laekumata makselt kuulub tasumisele. Muudatusega
tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt ka laekumata makselt tekib käibemaksu tasumise
kohustus. Uue korra järgi ei teki kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda mitterakendaval
maksukohustuslasel kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavale
maksukohustuslasele tasumata arve alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kehtiva
korra kohaselt on maksukohustuslasel õigus arve alusel sisendkäibemaks maha arvata oma
maksustatavast käibest olenemata sellest, kas arve on tasutud või mitte.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna kassapõhise
käibemaksuarvestuse erikorra rakendajad on väikeettevõtjad, kelle jaoks on oluline, et
maksukohustus ei tekiks enne kui kliendilt makse on laekunud. Tavakorda rakendavat
maksukohustuslast puudutab muudatus sedavõrd, et tal tuleb hakata sisendkäibemaksu maha
arvamisel eristama kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt
saadud arveid, kuna selliste arvete alusel on edaspidi õigus sisendkäibemaks maha arvata
maksustamisperioodil, millal arve tasuti, mitte millal arve saadi. Kassapõhist
käibemaksuarvestuse erikorda rakendab üksnes 0,1% maksukohustuslastest. Kassapõhist
käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval maksukohustuslasel on kohustus märkida arvele
20
märge „kassapõhine käibemaksuarvestus“. Seega selline arvete eristamine sisendkäibemaksu
maha arvamise kontekstis ei ole maksukohustuslasele koormav, kuid samas tuleb sellega
raamatupidamisarvestuses arvestada.
Mõju ulatus on keskmine nii üldist käibemaksuarvestust pidavale maksukohustuslasele kui ka
kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavale maksukohustuslasele. Üldist
käibemaksuarvestust pidav maksukohustuslane peab hakkama eristama kaupade soetamisel ja
teenuste saamisel kassapõhist käibemaksuarvestust rakendava maksukohustuslase arveid
muudest arvetest, kuna sellise arve saamisel on õigus arvel märgitud käibemaksusumma
sisendkäibemaksuna deklareerida arve tasumisel, mis on erinev üldisest reeglist, mille kohaselt
tuleb seda teha arve saamisel. Seega toob see kaasa muudatused raamatupidamisarvestuses ja
käibe deklareerimisel. Samas, arvestades kassapõhist käibemaksuarvestust rakendavate
maksukohustuslaste vähest arvu, ei tekita üldist käibemaksuarvestust pidavale
maksukohustuslasele kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt
maksukohustuslaselt saadavate arvete eristamine olulist halduskoormuse kasvu.
Kasspõhist erikorda rakendava maksukohustuslase jaoks käibemaksuarvestus lihtsustub, kuna
tema poolt esitatud ja tasumata arveid ei pea enam eraldi käibedeklaratsiooni lisal INF
deklareerima alates arve väljastamisest kuni arve tasumiseni.
Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtja, sealhulgas kassapõhist
käibemaksuarvestuse erikorda rakendava maksukohustuslase jaoks on enda muudatustega
kurssi viimine ühekordne tegevus.
Mõjutatud sihtrühma suurus: 2021. aasta märtsi seisuga on maksukohustuslaste koguarvust
(ligikaudu 102 000 maksukohustuslast) kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendajaid
1231.
6.7. Kavandatav muudatus: maksuesindaja määramine (KMS § 20 lõige 6).
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: ühendusevälise riigi ettevõtja.
Mõju kirjeldus: muudatuse tulemusena ei ole ühendusevälise riigi isikul maksukohustuslasena
registreerimisel kohustust määrata ennast esindama maksuesindajat juhul, kui isiku
asukohariigiga on sõlmitud käibemaksu valdkonnaga seotud halduskoostööd, pettusevastast
võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev leping. Hetkel on selline leping EL-il sõlmitud üksnes
Norraga. Tõenäoliselt sõlmitakse sarnane kokkulepe lähiajal ka Ühendkuningriigiga.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus ei ole olulise mõjuga. Muudatuse tulemusena võivad
Eestis maksukohustuslasena registreeritud Norra ettevõtjad loobuda maksuesindaja teenusest.
Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väike, kuna see ei too kaasa kohustusi, vaid annab sellise
riigi ettevõtjale, kelle asukohariigiga on sõlmitud käibemaksu valdkonnaga seotud
halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev leping, võimaluse
registreerida ennast Eestis maksukohustuslasena maksuesindajat määramata. Ettevõtja, kelle
jaoks tekitab maksuesindaja määramise kohustus halduskoormust, on sellise kohustuse
kadumine kindlasti halduskoormust vähendava mõjuga. Samas ei saa iga ettevõtja puhul pidada
maksuesindaja määramise kohustust halduskoormuseks, kuivõrd kolmanda riigi ettevõtjal on
suure tõenäosusega vajalik siinsete maksukohustuste täitmiseks või sellest aru saamiseks
nõustajat või esindajat.
21
Mõjutatud sihtrühma suurus: ühendusevälistest riikidest on käibemaksu valdkonnaga seotud
halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitlev leping hetkel EL-il
sõlmitud üksnes Norraga. Seega Norra ettevõtjad ei pea muudatuse tulemusena Eestis ennast
maksukohustuslasena registreerides määrama ennast esindama maksuesindajat. Eestis on
käibemaksukohustuslasena registreeritud 14 Norra ettevõtjat, kes võivad muudatuse
tulemusena maksuesindajast loobuda.
6.8. Kavandatav muudatus: kasutatud kauba edasimüügil KMS §-s 41 sätestatud erikorra
rakendamisel maksustatava väärtuse määramine maksustamisperioodi põhiselt (§ 41 lõige 3).
Mõju valdkond: majanduslik mõju.
Mõju sihtrühm: kasutatud kauba edasimüüja, kes rakendab kasutatud kauba,
originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga
maksustamise erikorda (KMS § 41) ja kelle müüdav kaup on sellise iseloomuga, mille puhul
on maksustatava väärtuse määramine iga kauba põhiselt keeruline.
Mõju kirjeldus: kehtiva korra kohaselt tuleb kauba edasimüügi tehingu korral, mille osas
maksukohustuslane soovib kasutada erikorda, määrata maksustatav väärtus tehingupõhiselt
kauba müügi- ja ostuhinna vahe alusel. Muudatuse tulemusena võib erikorra rakendaja taotleda
maksuhaldurilt loa põhjendatud juhtudel määrata maksustatav väärtus maksustamisperioodi
põhiselt.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna põhjendatud juhul saab
erikorra rakendaja lihtsustada kasutatud kauba edasimüügi käibe maksustatava väärtuse
määramist.
Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väike, kuna see ei too kaasa kohustusi, vaid võimaluse
taotleda maksuhaldurilt õigus kasutatud kauba edasimüügil käibemaksuga maksustamise
erikorda rakendades arvutada kasutatud kauba edasimüügi käibe maksustatav väärtus
maksustamisperioodi põhiselt.
Mõjutatud sihtrühma suurus: kasutatud kauba edasimüügiga tegelevaid isikuid on Eestis
hinnanguliselt kuni 70. Seejuures ei hakka aga kindlasti nendest kõik kasutama võimalust
määrata maksustatavat väärtust maksustamisperioodi põhiselt.
6.9. Kavandatav muudatus: Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise
kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda rakendavale
ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule käibemaksu tagastamine (§ 35 lõige 13)
Mõju sihtrühm: Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu
kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda rakendav ettevõtlusega tegelev
ühendusevälise riigi isik.
Mõju kirjeldus: Ühendusevälise riigi isikule tagastatakse tema ettevõtluses kasutatava kauba
või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks KMS § 35 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Juhul,
kui ühendusevälise riigi isik on EL-s registreeritud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja
internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise
erikorra rakendajana, siis tagastatakse talle erikorra raames maksustatud tehingu tarbeks Eestis
22
soetatud kauba või teenuse saamisel tasutud käibemaks olenemata sellest, kas see isik on oma
asukohariigis käibemaksukohustuslane või mitte.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on käibemaksudirektiivist tulenevalt sätet täpsustavat
laadi.
Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väike, kuna ühendusevälise riigi isiku poolt Eestist
erikorra raames maksustatud tehingute tarbeks kaupade ja teenuste ostmine ei ole tavapärane
vaid pigem on tegemist üksikjuhtumitega. Selliste soetuste olulist kasvu pole ette näha.
Mõjutatud sihtrühma suurust ei ole võimalik kindlaks määrata, kuivõrd hetkel ei ole teada, kui
palju ühendusevälise riigi ettevõtjaid hakkab erikorda rakendama ja kui paljudel tekib alus
käibemaksu tagastamise taotlemiseks.
6.10. Kavandatavad tehnilised muudatused (KMS § 6 lõige 3, § 11 lõige 7, § 13 lõige 1, § 16
lõike 1 punkt 1, § 15 lõike 3 punktid 5 ja 51, § 15 lõike 4 punktid 10, 14 ja 142, § 17 lõike 1
punktid 7 ja 12, § 38 lõiked 5, 51 ja 8, § 39 lõige 1 ja § 431 lõike 2 punktid 5 ja 6).
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatused ei avalda sihtrühmadele olulist mõju, kuna
täpsustatakse sätete sõnastusi õigusselguse huvides. Muudatused ei eelda sihtrühma poolt
suunatud tegevusi muudatuste arvesse võtmiseks. Muudatused puudutavad ebaregulaarseid ja
harva esinevaid toiminguid.
6.11. Koondhinnang mõju olulisusele: kokkuvõttes ei avalda muudatused olulist mõju, kuna
mõjutatavatele sihtrühmadele on mõju ulatus ja sagedus väike või keskmine ning
ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
EL relvajõududele kehtestatavad maksusoodustused ei avalda lähiaastatel Eesti
käibemaksulaekumisele mõju. Lähiajal ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid kaasa sellise
olukorra, kus seda maksuvabastust Eestis rakendataks.
Meenemüntide, sealhulgas investeeringumüntide maksustamise mõjuhinnangu sisendina on
kasutatud nelja ettevõtte/asutuse andmeid, mis katavad ära suure osa Eesti münditurust.
Sealjuures on hinnatud meenemüntide müügitulu (maksuvaba) ja mõju (teoreetilist)
käibemaksu laekumisele. Meenemüntide maksuvabastus on mõjutanud käibemaksu laekumist
keskmiselt ligi 1,2 mln eurot aastas, mis moodustab alla 0,1% käibemaksu aastasest
laekumisest. Suurima turuosalise Tavid AS hinnangul väheneks meenemüntide käive müntide
maksustamisel ligi 90%, tuginedes tema tütarettevõtete käibeandmetele Lätis ja Soomes.
Ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule kolmandast riigist liikmesriiki saadetava
mittekaubanduslikku laadi kaubasaadetise maksuvabastuse tingimuste muutmine ei mõjuta
käibemaksu laekumist. Hinnangu aluseks on võetud aastatel 2019 ja 2020 Eestisse ühelt
füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule saadetud saadetised väärtuses 45 kuni 150 eurot.
Sellistelt saadetistelt on käibemaks peaaegu täies ulatuses deklareeritud. Seda 45 euro suurust
maksuvabastust saadetises sisalduva kauba kohta on deklareeritud väheolulises ulatuses, mille
mõju käibemaksu laekumisele oleks umbes 10 000 eurot aastas.
Ülejäänud eelnõuga kavandatavad muudatused riigi või kohaliku omavalitsuse eelarveid ei
mõjuta.
23
Kokkuvõtvalt on eelnõuga tehtavate muudatuste mõju käibemaksu laekumisele väheoluline.
8. Rakendusaktid
Muudetakse rahandusministri 30.03.2004 määrust nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu
igapäevase arvestuse pidamise kord“, kuna tulenevalt KMS § 41 lõike 3 muudatusest, saab
kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil
käibemaksuga maksustamisel erikorra rakendaja võimaluse maksuhalduri nõusolekul kasutatud
kauba edasimüügil arvutada maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav
väärtus kogu maksustamisperioodi jooksul edasimüüdud ja soetatud kasutatud kaupade, millele
rakendatakse erikorda, müügi- ja ostuhindade vahe alusel.
Muudetakse rahandusministri 10. juuni 2014. a määrust nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm“,
kuna tulenevalt kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra muudatusest tuleb muuta vastavalt
käibedeklaratsiooni lisa täitmise juhiseid.
Muudetakse rahandusministri 28. juuni 2017. a määrust nr 52 „Välisesinduse, diplomaadi,
Euroopa Liidu institutsiooni, välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise peakorteri,
rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse ja nendega seotud isikute imporditava kauba käibemaksust
vabastamise ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused“ seoses EL institutsioonile või
EL õiguse alusel asutatud ametile või asutusele kohalduva maksusoodustusega kauba
importimisel COVID-19 pandeemiale reageerimiseks.
Kehtestatakse uus rahandusministri määrus „Maksukohustuslasena või piiratud
maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel
või maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel ilma kauba
võõrandamiseta kauba kohta andmete esitamise ja käibemaksu tasumise kord.“.
Rakendusaktide kavandid on toodud seletuskirja lisas 2.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse muudatused on planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. juulil arvestades, et nõukogu
direktiivis (EL) 2019/2235 sätestatud põhimõtteid peavad liikmesriigid alates sellest
kuupäevast kohaldama ja muude eelnõuga planeeritavate muudatuste puhul jääb seaduse
vastuvõtmisest jõustumiseni ligikaudu pool aastat, mis on ettevalmistumiseks piisav
ajavahemik. COVID-19 pandeemiale reageerimiseks komisjonile ja EL õiguse alusel asutatud
asutusele ja ametile ette nähtud maksuvabastusega seotud muudatused (eelnõu punktid 4, 5,
11–13, 15, 30, 33, 34 ja 38) on planeeritud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril vastavalt nõukogu
direktiivile (EL) 2021/1159. Samuti on planeeritud 2022. aasta 1. jaanuarist jõustuma
muudatused, mis on sätteid täpsustavad (eelnõu punktid 1, 4, 16, 36 ja 37) või mis vähendavad
maksukohustuslase halduskoormust, nt KMS § 11 lõike 7, § 12 lõike 11, § 20 lõike 6, § 35 lõike
13 ja § 41 lõike 3 muudatused.
10. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja
Tolliametile, Eesti Kaubandus–Tööstuskojale, Eesti Pangale, Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile ning Tavid
AS-le. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu normitehniliste ja keeleliste märkustega ning
seletuskirja märkustega, millega on eelnõus ja seletuskirjas arvestatud. Teised ministeeriumid
kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Tavid AS esitas eelnõule arvamuse, mille arutamiseks
toimus kohtumine Tavid AS esindajaga 2021. aasta 9. septembril.
24
25
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 1
Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabel
Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid
Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347,
11.12.2006, lk 1-118).
Käibemaksuseaduse säte EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale
käibemaksuseaduse muutmise
seaduse eelnõus
§ 6 lõige 3 Art 2 (1) d), 60, 61, 70 ja Vastab.
71
§ 13 lõige 1 art-d 85 ja 86 Vastab.
2
§ 15 lõike 3 punkt 5 , § 15 lõike 4 Art 143 (1) fb), art 151(1) Vastab.
punkt 16, § 15 lõiked 51, 52 ja 8, § ja (3)
39 lõiked 11 ja 12, § 46 lõige 23
§ 15 lõike 3 punktid 6 ja 61, 15 lõige art 22, 143 (1) ga), 151(1) Vastab.
52 ning § 39 lõige 2 ba) ja bb)
§ 15 lõike 4 punktid 8–101 Art-d 144 ja 146 (1) e) Vastab.
§ 16 lõike 1 punkt 1 art 132 (1) a) Vastab.
§ 16 lõike 21 punkt 4 ja § 17 lõike 1 art 135 (1) e) Vastab.
punkt 3
§ 17 lõike 1 punktid 7, 10 ja 12 ning art 143 (1) b) Vastab.
lõige 2
§ 20 lõige 6 art 204 Vastab.
§ 31 lõige 10, § 37 lõike 8 punkt 10 art 167a Vastab.
ja § 44 lõige 5 ja lõike 11 punkt 5
§ 35 lõige 13 art 368 Vastab.
1
§ 38 lõiked 5, 5 ja 8 art 210 Vastab.
§ 41 lõige 3 art 318 Vastab.
1
§ 43 lõike 2 punkt 5 art 369l Vastab.
26
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 2
Rakendusaktide kavandid
Rahandusministri määrus
Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt
aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel ja maksukohustuslasena registreerimata
isiku poolt ilma kauba võõrandamiseta kauba maksuladustamise lõpetamisel või
aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel käibemaksu deklareerimise ja tasumise kord
Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 38 lõike 8 alusel.
§ 1. Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt
aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel käibemaksu tasumine
(1) Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik esitab Maksu-
ja Tolliametile (edaspidi maksuhaldur) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed ning
tasub käibemaksu aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi tasumise tähtpäevaks.
(2) Aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel esitatakse järgmised andmed:
1) kauba omaniku nimi, registri- või isikukood;
2) maksustamise alus: aktsiisikauba soetamine teisest liikmesriigist;
3) kauba saatja nimi, registrikood või käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
4) aktsiisikauba soetamise kuupäev;
5) saatelehe number;
6) kauba kirjeldus ja kombineeritud nomenklatuuri kood;
7) kauba kogus;
8) kauba maksustatav väärtus eurodes sendi täpsusega;
9) tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes sendi täpsusega.
§ 2. Maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt ilma kauba võõrandamiseta kauba
maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel käibemaksu
tasumine
(1) Käibemaksuseaduse § 3 lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud isik, kes ei ole registreeritud
maksukohustuslasena, esitab maksuhaldurile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed
ning tasub käibemaksu ilma kauba võõrandamiseta maksuladustamise lõpetamisel või
aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel.
(2) Kauba võõrandamiseta maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost
väljatoimetamisel esitatakse järgmised andmed:
1) kauba omaniku nimi, registri- või isikukood;
2) maksustamise alus:
(1) kauba väljatoimetamine aktsiisilaost, või
(2) kauba väljatoimetamine maksulaost;
27
3) aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamise kuupäev (märgitakse, kui kaup
toimetatakse välja aktsiisilaost);
4) kauba maksulaost väljatoimetamise kuupäev (märgitakse, kui kaup toimetatakse välja
maksulaost);
5) saatelehe number;
6) kauba nimetus ja kombineeritud nomenklatuuri kood;
7) kauba kogus;
8) kauba maksustatav väärtus eurodes sendi täpsusega;
9) maksumäär;
10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes sendi täpsusega.
§ 3. Määrus jõustub 2022. aasta 1. juulil.
Rahandusministri määrus
Rahandusministri 30.03.2004 määruse nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu
igapäevase arvestuse pidamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 36 lõike 5 alusel.
§ 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu
igapäevase arvestuse pidamise kord” § 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:
„14) käibemaksuseaduse § 41 lõikes 3 nimetatud kasutatud kauba edasimüügi korral käive,
mille maksustatav väärtus arvutatakse kogu maksustamisperioodi jooksul erikorda rakendades
edasi müüdud ja soetatud kasutatud kaupade müügi- ja ostuhindade vahe alusel, mida on
vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.“.
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
Rahandusministri määrus
Rahandusministri 10. juuni 2014. a määruse nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm”
muutmine
Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 27 lõike 1 alusel.
§ 1. Rahandusministri 10. juuni 2014. a määruse nr 17 „Käibedeklaratsiooni vorm” lisa 2
„Vorm KMD INF“ asendatakse käesoleva määruse lisaga.
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. juulil.
Rahandusministri määrus
Rahandusministri 28.06.2017. a määruse „Välisesinduse, diplomaadi, Euroopa Liidu
institutsiooni, välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise peakorteri, rahvusvahelise
sõjalise õppeasutuse ja nendega seotud isikute imporditava kauba käibemaksust
vabastamise ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused“ muutmine
Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 39 lõike 3 alusel.
28
§ 1. Rahandusministri 28.06.2017. a määruses „Välisesinduse, diplomaadi, Euroopa Liidu
institutsiooni, välisriigi relvajõudude, rahvusvahelise sõjalise peakorteri, rahvusvahelise
sõjalise õppeasutuse ja nendega seotud isikute imporditava kauba käibemaksust vabastamise
ning käibemaksu tagastamise kord ja tingimused“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse COVID-19
pandeemiale reageerimiseks imporditav kaup vabastatakse käibemaksust käibemaksuseaduse
§ 39 lõikes 11 sätestatud tingimustel.“;
2) määrust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. 2021. aastal Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse
poolt neile liidu õigusega antud ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale
reageerimiseks Eestis soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt
tasutud käibemaksu tagastamine
(1) 2021. aastal Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt
neile liidu õigusega antud ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale reageerimiseks Eestis
soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt tasutud käibemaks tagastatakse
Euroopa Komisjoni, ameti või asutuse Välisministeeriumile esitatud taotluse alusel.
(2) Taotlus peab olema kinnitatud Euroopa Komisjoni või vastava ameti või asutuse esindaja
poolt. Taotlusele peavad olema lisatud käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastavad
arved ning imporditud kauba puhul kauba importimise kuupäev, kauba kirjeldus ja kogus ning
tasutud käibemaksusumma.
(3) Taotluse läbivaatamine, otsuse tegemine ja käibemaksu tagastamine toimub käesoleva
määruse §-s 5 sätestatud korras.
3) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses:
„§ 51. Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt käibemaksu
tasumine
(1) Kui Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt liidu
õigusega antud ülesannete täitmisel COVID-19 pandeemiale reageerimiseks on kaup
maksuvabalt imporditud või selline Eestist ostetud kaup või teenus on nullprotsendilise
määraga maksustatud või käibemaks on käibemaksuseaduse § 46 lõike 23 alusel tagastatud,
kuid asjaomane kaup või teenus ei vasta nimetatud maksusoodustuse tingimustele, siis selliselt
kaubalt või teenuselt käibemaksu tasumiseks esitab komisjon või vastav amet või asutus
maksuhaldurile maksusoodustuse äralangemise kuule järgneval kuul käesoleva paragrahvi
lõikes 2 nimetatud andmed.
(2) Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks esitatakse maksuhaldurile maksustamisele
kuuluva kauba soetamisel või teenuse saamisel saadud arve või kauba importimise kuupäev
ning maksustamisele kuuluva kauba kirjeldus ja kogus.“.
§ 2. Määrus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril.
29
1
Päevakorrapunkti nimetus: Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
Kokkuvõte olulisimast:
Eelnõu eesmärgiks on üle võtta järgmised käibemaksudirektiivi muudatused
(direktiivid 2021/1159 ja 2019/2235):
1) direktiiv 2021/1159 näeb ette maksuvabastuse Euroopa Komisjonile ja Euroopa
Liidu õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele COVID-19 pandeemiale
reageerimiseks kaupade ja teenuste ostmisel ning kaupade importimisel. Direktiiv
tuleb üle võtta 2021. aasta 31. detsembriks ja kohaldada tagasiulatuvalt alates 2021.
aasta 1. jaanuarist;
2) direktiiv 2019/2235 näeb ette seni ainult Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile
(NATO) kehtinud maksuvabastuse ka Euroopa Liidu kaitsetegevusele, mille
ülevõtmise tähtaeg on 2022. aasta 1. juuli.
Lisaks kaotatakse maksuvabastus meenemüntidele. Samuti täpsustatakse kauba
ekspordi ja impordiga seotud teenuste nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustamise
tingimusi ning kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist.
Muudatused on järgmised:
1. Kehtestatakse maksuvabastus Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu õiguse alusel
asutatud ametitele ja asutustele COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kaupade ja
teenuste ostmisel ning kaupade importimisel
COVID-19 pandeemiast tuleneva tervishoiukriisiga toimetulekuks nähakse ette
käibemaksuvabastus Euroopa Komisjoni ja teiste Euroopa Liidu õiguse alusel
asutatud ametite ja asutuste poolt COVID-19 pandeemiale reageerimiseks vajalike
kaupade ja teenuste ostmisel ning kaupade importimisel. Maksuvabastuse eesmärk on
võimaldada eelnevalt nimetatud asutusel nende kaupade või teenuste tasuta
üleandmist või osutamist liikmesriikidele.
2. Euroopa Liidu kaitsejõududele kehtestatakse maksuvabastus liidu kaitsetegevusega
seotud kauba soetamisel, importimisel või teenuse saamisel
Euroopa Liidu kaitsetegevusele kehtestatakse sarnane käibemaksuvabastus, mis on
seni ette nähtud üksnes Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) osalisriigi
relvajõudude kaitsetegevusele.
3. Kaotatakse meenemüntide maksuvabastus
Käibemaksudirektiivi kohaselt ei saa käibemaksuvabastust kohaldada müntidele, mida
tavaliselt seadusliku maksevahendina ei kasutata või millel on numismaatiline
väärtus, ehk meenemüntidele. Eesti senine käibemaksukäsitlus meenemüntide osas ei
ole kooskõlas käibemaksudirektiiviga. Viidatud vastuolule juhtis Euroopa Komisjon
2021. aasta alguses tähelepanu ja teavitas võimalikust rikkumismenetluse
algatamisest. Eesti on ainus liikmesriik Euroopa Liidus, kus ei maksustata
meenemünte, mis omavad maksevahendi staatust selle emiteerinud riigis, kuid mis ei
ole mõeldud maksevahendina kasutamiseks.
4. Lihtsustatakse kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamist
Kehtiva korra kohaselt tuleb kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendaval
maksukohustuslasel käibemaks tasuda ka võõrandatud kauba või osutatud teenuse
2
eest, mille eest ostja pole kahe kuu jooksul tasunud. Muudatuse kohaselt ei tekita
tasumata arved edaspidi erikorda rakendavale isikule maksukohustust. Samas
sätestatakse sisendkäibemaksu maha arvamise piirang isikule, kes ei ole erikorda
rakendavale maksukohustuslasele kauba või teenuse eest tasunud. Muudatuse tingis
Euroopa Kohtu lahend.
5. Muudetakse kauba ekspordi ja impordiga seotud teenuste nullprotsendilise
käibemaksumääraga maksustamise tingimusi
Kauba eksportimiseks ja importimiseks osutatav veoteenus ja sellise veoga seotud
teenused maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga üksnes siis, kui teenust
osutatakse otse kaubasaatjale või -saajale. Kehtiv kord ei näe ette selliste teenuste
nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustamisel teenuse saajast lähtuvat
tingimust. Muudatuse tingis Euroopa Kohtu lahend.