dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 22. september 2021
Viit
1.1-11/6221-2
Registreeritud
22. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-116221-2 22.09.2021 Väljaminev kiri.asice405 KB

Sisu (failidest)

Teie 06.09.2021 nr 8-1/5563 Justiitsministeerium Meie 22.09.2021 nr 1.1-11/6221-2 [email protected] Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu Austatud proua Lauri Rahandusministeerium kooskõlastab konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste märkustega arvestamisel. 1. Eelnõus peaks sisalduma säte, mis viitaks, et eriseadustega reguleeritud turgudelt tegutsevate ettevõtjate järelevalvetasu (edaspidi järelevalvetasu) laekub riigieelarvesse. Tulenevalt riigieelarve seadusest kajastatakse riigieelarves vahendid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada, sealjuures on tulud kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena (riigieelarve seaduse § 26 lõige 1 ja lõike 4 punkt 1). 2. Eristada tuleb laekumisi riigieelarvesse järelevalvetasudest, mis on riigieelarve tulu ning riigieelarve vahendeid (kulud, investeeringud, finantseerimistehingud), mida Konkurentsiamet saab kasutada läbi oma eelarve (Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõiked 2 ja 3) ning lisaks ka eelarve kassalist teenindamist. Eelarvetehniliselt ei ole kulud seotud laekunud tuludega ning õige ei ole sellisel puhul rääkida ka säästust, juhul kui tulusid laekub eelarvesse rohkem kui selle arvelt tehakse kulusid. 3. Leiame, et eelnõu § 53³ lõikes 7 toodud informatsiooni ei ole otstarbekas seaduse tasandil esitada. See, millisele kontole järelevalvetasu laekub, võiks kajastuda asutuse kodulehel. Antud juhul jääb ettevõtjale ikka arusaamatuks, millisele pangakontole tuleks tasuda ning teisalt teeb see Riigikassa tööd jäigemaks, kui süsteemi muutmisel on vaja muuta seadust. 4. Kaaluda tuleks, kas eelnõus ei peaks olema kajastatud ka Konkurentsiameti kohustus tagada oma tegevusalade kulude lahusus. Praegu selline regulatsioon, mille kohaselt Konkurentsiamet peab oma tegevusalade kulude lahususe tagama ja ei tohi üldist konkurentsijärelevalvet finantseerida ettevõtjatelt võetava tasuga, puudub. Seletuskirjas on see printsiip küll mainitud, aga läbipaistvuse ja õiglase kohtlemise nimel oleks see mõistlik seaduses sätestada. 5. Seoses meie kirja punktides 1 ja 2 toodud märkustega tuleb korrigeerida ka seletuskirja osa 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 ja tulud“. Tulenevalt HÕNTE § 47 lõikest 1 antakse selles seletuskirja osas riigiasutuste kaupa ülevaade seaduse rakendamiseks vajalikest tegevustest ja kõikides seaduse rakendamiseks eeldatavalt vajalike otseste ühekordsete ja iga-aastaste kulude ulatus ning nende katmise allikad, lisades asjakohased rahalised arvestused ja põhjendused. Sama paragrahvi lõikest 4 tulenevalt esitatakse juhul, kui seaduse rakendamisega kaasnevad tulud, eeldatavate tulude prognoos koos asjakohase rahalise arvestusega. Laekunud järelevalvetasude näol on tegemist riigieelarve tuluga ning see konkreetne tulu tuleks välja tuua. Kuigi seletuskirjas on välja toodud, et eelnõuga ei kaasne kulusid, kaasneb Konkurentsiameti kulude eelarve suurenemine seoses muude asjaoludega. Palume ka seda selgitada, vajadusel korrata eelpool toodud detailsema analüüsi tulemust, et mõju riigieelarvele oleks üheselt arusaadav ja seda nii tulude kui kulude osas. Lisaks teeme ettepaneku lisada seletuskirja selgitused riigi 2022–2025 eelarvestrateegia ja 2022. aasta riigieelarve protsessis otsustatu kohta ning eelnõu seotusest 2022. aasta riigieelarvega, mistõttu tuleb eelnõud Riigikogus menetleda enne 2022. aasta riigieelarve vastuvõtmist. Seoses viimasega tuleks parandada ka seletuskirja osa 1.3. „Märkused“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Marge Kaskpeit 611 3611 [email protected] Marge Kaljas 611 3817 [email protected] Sille Preimer 611 3062 [email protected] Tarmo Porgand 611 3485 Tarmo [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel