dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Toila valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu osas arvamuse avaldamine ning täiendavate koostöötegijate määramine

Rahandusministeerium · 27. september 2021
Viit
14-11/5645-2
Registreeritud
27. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Toila Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Tiit Toos (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Ida-Viru talitus)

Failid

  • 📎14-115645-2 27.09.2021 Väljaminev kiri.asice423 KB

Sisu (failidest)

Toila Vallavalitsus Teie 04.08.2021 nr 6.2-1.2/1217 [email protected] Meie 27.09.2021 nr 14-11/5645-2 Toila valla üldplaneeringu ja KSH eelnõu osas arvamuse avaldamine ning täiendavate koostöötegijate määramine Austatud proua Eve East Toila Vallavalitsus esitas 04.08.2021 Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks Toila valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu. Toila valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Toila Vallavolikogu 23.05.2018 otsusega nr 37. Üldplaneeringu koostamise põhieesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning selle alusel planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarvete, määramine. Üldplaneeringus on käsitletud PlanS § 75 lõikes 1 sätestatud üldplaneeringu ülesandeid. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on kogu Toila valla territoorium. Tutvunud esitatud üldplaneeringu ning KSH aruande eelnõudega teeb Rahandusministeerium järgmised ettepanekud: 1. Toila valla üldplaneeringu eelnõu peatükis 4.1 „Maakasutuse juhtotstarbe määramine“ on väljendatud üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõte, mille kohaselt loetakse maad ja ehitust puudutavad toimingud üldplaneeringu kohaseks kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses üldplaneeringus esitatud maakasutuse põhimõtetele ning seda ruumiliselt tervikliku piirkonna ulatuses. Täiendavalt on omavalitsuse kaalutlusotsusena lubatud kaks erandit, millega saab üldplaneeringus esitatud maakasutuse ruumilist terviklikku piirkonda vähendada osakaaluna katastriüksusest kuni iseseiseva katastriüksuseni. Toodud sõnastusega ei ole võimalik tagada üldplaneeringu alusel edaspidiste maakasutust ja ehitust puudutavate toimingute tegemiste ühetaolisust. Ühetaoline toimingute teostamine ei ole võimalik, kuna seatud tingimused ei arvesta: võrdset kohtlemise põhimõttega, millest tulenevalt peab võrdses olukorras olevaid isikuid kohtlema võrdselt. Kui maakasutuse juhtotstarbele vastavust hinnatakse ruumiliselt tervikliku piirkonna ulatuses, tuleb sellest lähtuvalt ka kõiki ühetaoliselt kohelda, st erandite rakendamine peaks olema välistatud või väga hästi kirjeldatud, millistel juhtudel erand võetakse kaalumisele. Keeruliseks teeb võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise ka asjaolu, et üldplaneeringu kohasust arvestatakse ruumiliselt tervikliku piirkonna ulatuses. Selline määratlus võib päädida olukorraga, kus ruumiliselt terviklikus piirkonnas asuval ühel konkreetsel planeeringualal on võimalik 60% realiseerida täies mahus, jättes edaspidised toimingud muudel ruumiliselt terviklikus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 piirkonnas asuvatel planeeringualadel juba vastavat piirmäära ületavaks. Õigusselguse põhimõttega, millest tulenevalt peab olema selge ja arusaadav, kuidas tervikliku piirkonna ulatuses üldplaneeringu kohasust hinnatakse. Käesoleval juhul raskendavad selgust ja arusaadavust nii seatud erandid kui ka põhimõtteline lähenemine üldplaneeringu kohasust hinnata ruumiliselt tervikliku piirkonna ulatuses. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku piirduda maakasutust ja ehitust puudutavate toimingute üldplaneeringu kohaseks tunnistamiseks kui need vastavad vähemalt 60% ulatuses planeeringualal oleva maakasutuse põhimõtetele ilma eranditeta. Lisaks märgime, et selgusetuks jääb kas omavalitsuse all mõeldakse vallavolikogu või -valitsust. 2. Tootmise maa-ala (T) maakasutustingimustes tähistatakse projekteerimistingimusi lühendiga PT, peatükis 4.3 „Tiheasustusalade ehitustingimused“ aga lühendiga PRT. Korrektsuse huvides palume kasutada ühte kokkulepitut lühendit. 3. Koostatava üldplaneeringu seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on muudetud laiaulatuslikult kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtteid. Kehtivas Toila valla üldplaneeringus on supelranna maa tähistatud lühendiga PR, mis on kooskõlas Siseministeeriumi poolt välja töötatud soovituslikest leppemärkidega. Koostatavas üldplaneeringus on supelranna maa-ala tähistatud lühendiga SP, mingeid seletusi selle kohta ei ole antud. Üheselt pole mõistetav, milliste randa teenindavate ehitiste korral on vaja ehituskeeluvööndit vähendada. Piisava täpsusega ei ole märgitud, milline hoonestus on lubatud Toila supelranna ala vahetusse lähedusse. Mis on nõuetele vastavalt rajatud supelranna maa-ala? Teeme ettepaneku täienda ja täpsustada supelranna kui avaliku ruumi sisu, sh märkida statsionaarsete tualettruumide ja joogivee vaba kättesaadavus. 4. Kehtivas Toila valla üldplaneeringus on ranna ala maakasutus tähistatud lühendiga HP – haljasala ja parkmetsa maa ning PP ‒ puhke ja virgestusmaa ranna-ala läänepoolses osas. Koostatavas üldplaneeringus on ranna ala tähistatud lühendiga H ‒ roheala, kus võimaldatakse avaliku funktsiooniga hoonestuse laienemist, kui säilib roheala terviklikkus ja funktsioon. Samas mingeid seletusi selle kohta ei ole antud, miks see vajalik on ja kas ehitamine võib toimuda ka ehituskeeluvööndis. Ka Oru pargi maastikukaitseala on tähistatud lühendiga H – roheala. Palun selgitada, kas ehitamine võib toimuda ka maastikukaitsealal. 5. Kehtivas Toila valla üldplaneeringus sadama kõrval oleva maa-ala maakasutus on tähistatud märgisega BH ‒ kaubandus-, teenindus-, büroo maa, koostatavas üldplaneeringus on sama maa-ala tähistatud lühendiga ÜS ‒ segahoonestusega ala, sealhulgas on sinna lubatud ehitada korter ja ridaelamuid. Selgitusi ja kaalutlusi selle muudatuse vajaduse kohta aga pole antud. Palume lisada selgitused. 6. Koostatava üldplaneeringu joonise leppemärkides ei ole lahti seletatud lühendeid (ÜS), mistõttu peab vaatama korraga joonist, leppemärke ja seletuskirja, mistõttu on joonis raskesti jälgitav. Planeeringu joonis peab olema autonoomselt loetav ja arusaadav. 7. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 29 „Valla piiri muutmise ettepanek“ jääb selgusetuks kas Kohtla-Järve Linnavalitsus ja Mõismaa külarahvas teavad plaanitavatest muudatustest, kas Ontika küla ja Konju küla rahvaga on sellest räägitud? Palume lisada asjakohased põhjendused, miks selline ettepanek tehakse. 8. Üldplaneeringu joonisel on märgitud oluliselt muudetav teelõik ja seletuskirja peatükis 9.7 „Oluliselt muudetavad teelõigud“ on märgitud Toila-Oru kõrvalmaantee, kuid uue tee 2 koridori asukohta üldplaneeringuga ei määrata. Kas see ettepanek on taolise käsitluse puhul ka realiseeritav? 9. Kehtivas üldplaneeringus on kaardil näidatud Voka pargi piiranguvöönd ja Päite MKA Voka sihtkaitsevöönd, koostatavas üldplaneeringus on nende asemel märgitud looduskaitselise piiranguga ala (EELISe koondkiht). Palume täpsustada ‒ millega on tegu, millised piirangud sellele alale laienevad ja miks peeti vajalikuks kehtivat üldplaneeringu lahendust muuta? 10. Peatükis 8 „Ehitusliku kultuuripärandi säilitamine“ on kirjas, et üldplaneeringu koostamisel on arvestatud maakonnaplaneeringus seatud põhimõtteid ja mitmes teistes peatükkides viidatakse maakonnaplaneeringus sätestatu täpsustamisele. Palume peatükis 31 „Üldplaneeringu elluviimine“ kinnitada, et käesolev üldplaneering ei sisalda kehtiva maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut. 11. PlanS § 125 lõike 3 järgi võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise. Kirjas 14.12.2020 palusime, et üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatakse põhimõtteid, mille alusel määratakse oluline avalik huvi. Vastuseks meie ettepanekule teatasite, et Toila Vallavalitsus ei pea vajalikuks üldplaneeringus neid kriteeriume kirjeldada. Toonitame veelkord, et olulise avaliku huvi määratlemise põhimõtete seadmine üldplaneeringus on oluline ja vajalik selleks, et edaspidine olulise avaliku huvi määratlemine toimuks ühetaolistel alustel. Ennekõike võimaldab see tagada õigusselgust, et oleks selge ja arusaadav, milliste asjaolude esinemisel võib mõistlikul määral juba tagajärgi (antud juhul siis seda, et vajalik on detailplaneeringu koostamine) ette näha. Seega peame jätkuvalt vajalikuks nende põhimõtete üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldamist. 12. Peatükis 1 „Üldplaneeringu ulatus ja alusdokumendid“ on kirjas, et üldplaneeringu juurde kuulub keskkonnamõju strateegiline hindamine, milles on käsitletud sotsiaalmajanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid leevendavad meetmed. Keskkonnamõju strateegilises hindamises esitatud leevendavad meetmed on üldplaneeringu koostamisel arvesse võetud. Palume KSH leevendavate meetmete koond esitada ka planeeringu seletuskirjas eraldi peatükis. 13. Lähtuvalt PlanS § 11 sätestatud teabe piisavuse põhimõttest, mille lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma ka asjakohaseid arengukavasid, tuleb kohalikul omavalitsusel üldplaneeringu planeeringulahenduse kujundamisel arvesse võtta ka Toila valla arengukava 2018-2030. Nimelt on arengukava peatükis 1.5.2 „Ettevõtlus ja turism“ ühe arengueeldusena märgitud, et vajalik on uue juurdepääsutee rajamine Toila sadama- ja rannaalale, vähendamaks liikluskoormust Oru pargis. Peame vajalikuks, et arengukavas märgitud tee oleks kujutatud perspektiivse kohaliku teena ka üldplaneeringu joonistel ning kirjeldatud seletuskirjas. Üldplaneeringu joonisel kujutatud Liikluse maa-ala (L) sihtotstarbega katastriüksuse kujutamine ei ole piisav. 14. Enne üldplaneeringu vastuvõtmist Toila Vallavolikogu poolt palume kõikidelt kooskõlastajatelt saada kinnitus planeeringulahenduse sobivuse kohta, kas kooskõlastamise või täiendavate ettepanekute puudumise märkega. 15. Toila valla üldplaneeringu seletuskirjas peatükkis 3.9 mainitakse, et üldplaneeringus täpsustati Ida-Viru maakonnaplaneeringus esitatud rohevõrgustikku. Samuti on täpsustatud 3 maakonnaplaneeringus kavandatud kergliiklusteede võrgustikku, rohevõrgustikku, väärtusliku põllumajandusmaa määramise põhimõtteid, väärtuslike maastike kaitse- ja kasutustingimusi, riigikaitselisi ehitisi ja/või nende piiranguvööndeid, Toila aleviku, Voka aleviku ja Järve küla looduskaitseseaduse mõistes määratud tiheasustusala ulatust. Lisaks täpsustuste kirjeldustele on vajalik lisada ka skeem, mis selgitab konkreetselt täpsustamise ulatust. Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate määramine Esitatud planeeringumaterjalidest selgub, et üldplaneeringu lahendus ja KSH aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuste saamiseks järgmistele institutsioonidele ja isikutele: Keskkonnaamet, Transpordiamet, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium ja naaberomavalitsused. Arvamuste saamiseks esitatakse planeering järgmistele institutsioonidele ja isikutele: Riigimetsa Majandamise Keskus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Elektrilevi OÜ, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Elering AS, Telia Eesti AS, MTÜ Eesti Erametsaliit, AS Eesti Gaas, VKG Soojus AS, Kaitseliit, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Toila valla Hariduse- ja Kultuuriselts, MK Pühajõe, Toila Sadama Jahtklubi, Pühajõe Tegijate Selts, MTÜ Meie Heaolu, Noorte Volikogu, MTÜ Naisaare küla selts, MTÜ Krabuli selts, MTU Saka küla selts, Ida-Viru Jahimeeste Selts MTÜ, Mägipõllu talu, Arro Talu OÜ, Pühaoru talu, FIE Andrei Hramtsov, OÜ Eramuekspert, FIE Üllar Vent, MTÜ Meie Järve, MTÜ Kohtla-Nõmme Kultuuriselts, MTÜ Kohtla & Nõmme Areng, MTÜ RIDER, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja MTÜ Ida- Eesti Jäätmehoolduskeskus. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea Rahandusministeerium vajalikuks, lisaks eelnevalt loetletud asutusele ja isikutele, määrata Toila valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid. Täiendavalt juhime tähelepanu PlanS § 87 lõikele 3, mille kohaselt koos üldplaneeringuga avalikustatakse üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud kooskõlastused ja arvamused. Avalikule väljapanekule esitatavast üldplaneeringust peavad selguma esitatud lahenduste kaalutletud põhjendused, üldplaneeringu elluviimise tingimused ja muud üldplaneeringut selgitavad asjaolud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 4 Tiit Toos 715 5813 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel