Side tn 1a // Võru tn 138
EK
EK Side tn 6
Alevi tn 12
Side tn 1 Nigula tn 6
Kesk tn 58
Tähe tänav T85
Side tn 8
Võru tn 59
Nigula tn 8
Võru tn 140
Võru tn 59b
Alevi tn 14
2 Alevi tn 13 Nigula tn 10
Nigula tn 12
Nigula tn 14
Nigula tn 14a
Alevi tn 15a Nigula tn 14b
Nigula tn 16
Nigula tn 18
Nigula tn 20 Tähe tn 91
Kõik hooned Side tänav T1
Side tn 3
Võru tn 59a // 59c Abs. 65.8 m Side tn 8a
3k Alevi tn 15
Alevi tn 16a
Võru tn 142 Side tn 10
Alevi tn 17
Kesk tn 43a Alevi tänav T13
Alevi tn 19
Alevi tn 21
Side tn 5 Alevi tn 23
Alevi tn 25
Alevi tn 27
Võru tn 142a Tähe tn 93
Kesk tn 60 Alevi tn 16
Võru tn 65
Võru tn 65b
Kesk tänav T29
Side tn 12
Võru tn 61 Side tn 9 Kesk tn 43 Alevi tn 18
Võru tn 144
EV Kesk tn 62
Alevi tn 20
Võru tn 63 Võru tn 65a Side tn 15
Alevi tn 22
Alevi tn 24
EK
Alevi tn 26 // 26a
Alevi tn 28
Võru tn 146
Alevi tn 30
Kesk tn 64
Abs. 67.8 m
3k Abs. 67.8 m
3k
Tehase tn 2a
Kesk tn 45
Kuru tn 6a
EV Tähe tn 95
1
Võru tn 67 // 67a
2k
Kõrgus: 7 m
Tehase tn 6
EV Kuru tn 10
ÄT
B 2k Kuru tn 8
Võru tänav T61
Võru tn 148
Tehase tn 2
ÄV Kuru tn 12
Võru tn 69
3
Tehase tn 2b
Kesk tn 66
Kuru tn 6 Kuru tn 14
EK
Võru tn 73b Kuru tn 16
Tehase tänav T1
Kuru tn 18 // 22
Tähe tn 97 // 97a
Kuru tn 4
Tehase tn 8
Kuru tänav T1
Kabeli tn 17a
Võru tn 73a
Kabeli tn 17 Kuru tn 20
Võru tn 71
EK Ä
Tehase tn 1a Tehase tn 3
Tehase tn 1
Tehase tn 3a Kuru tn 2
Tehase tn 5
Võru tn 148a
Tehase tn 7a
Kabeli tänav T15
Võru tn 150
Tehase tn 7 Kuru tn 1
2H
E
Tähe tn 99
Võru tn 73c Tehase tänav T5 Kuru tn 5a
Võru tn 73 Kuru tn 5
Kuru tn 3
Tehase tn 9
LR Ropka tn 2a // Võru tänav T71 2H
E
Teguri tn 2
Tehase tn 10
Teguri tn 4
EV
Tehase tn 11
ÄV 2H
E
Teguri tn 6
Tehase tn 12
Tähe tn 101
Tehase tn 13
H
H Tehase tn 17a
Kabeli tn 15
Gar.
Tehase tn 15
Võru tn 75 H
2H
Teguri tn 8
EK
E
Tehase tn 17
B
H
B. G. Forseliuse tn 1
Võru tn 152
Teguri tn 10
Teguri tn 1
Teguri tn 12
Kabeli tn 13
B. G. Forseliuse tn 3
LT
Teguri tn 3 Teguri tänav T1
ÜHP
B. G. Forseliuse tn 3a
Teguri tn 14
Teguri tn 5
Teguri tn 16 Bengt Gottfried Forseliuse tänav T1
Kabeli tänav T11
Kabeli tn 11
Kabeli tn 9
Kabeli tn 7
Kabeli tn 5a
Kabeli tn 5
EV Teguri tn 7
Teguri tn 16a B. G. Forseliuse tn 5
Kabeli tn 3 Teguri tn 11
Võru tänav T73 Teguri tn 9
Kabeli tn 1
EV 4
Teguri tn 13
Teguri tn 18
Kabeli tänav T19 // Tartu-Petseri 1,7 km
Kabeli tänav T1
Abs. 70 m
3k
Kabeli tänav T3
PV Tähe tn 103
Teguri tn 11a
Teguri tn 17
Teguri tn 15
Teguri tn 13a
Võru tn 154 // 154a
Teguri tn 19
LP Teguri tn 17a
Võru tn 154b
EK
HK
Teguri tn 19a
Teguri tn 21
Teguri tn 23
Teguri tänav T23
B
Ropka tn 2
EV
Teguri tn 25
Ropka tn 6
Teguri tn 27
Sademeveekanalisatsiooni eesvool kinnistu Teguri tn 33 ees.
Võru tn 148
Teguri tänav T33
Ropka tn 10 Teguri tn 31
Teguri tn 29
Ropka tn 6a
Töö:
TINGMÄRGID
Planeeringuala piir 4 Kabeli tn 1 krundi detailplaneering Võru tn 152 kinnistu detailplaneering
Krundipiir Planeeritud madalpinge elektrikaabel Aluskaardiks on Tartu linna üldplaneeringu maakasutuse kaart
Hoonestusala Liiniservituudi seadmise vajadusega ala
Naaberplaneering Joonis:
Kontaktvööndi seosed
Juurdepääs krundile Naaberplaneeringu hoonekontuur
Kergliikluse põhivõrk üldplaneeringust Naaberplaneeringu kohustuslik ehitusjoon AB Artes Terrae OÜ Töö nr:
Huvitatud isik:
Rõngu Pagar 19100DP1
Planeeringuala hoone põhimahu kohustuslik ehitusjoon Mart Hiob Kuupäev:
06.05.2021
B Bussipeatus 1 Võru 67 detailplaneering Asukoht:
Reg nr 12978320 Tartu linn Mõõt:
Planeeritud sademeveekanalisatsioon 2 Võru tn 59 krundi detailplaneering Mirjam Manglus 1:2000
Küütri 14, Tartu 51007
Planeeritud telekommunikatsioon 3 Võru 148 krundi detailplaneering
[email protected] Faili nimi:
19100DP1 Võru 152 dp joonised.dgn
Joonise nr: 1
57.32
57.28
Y=
5
5
7
A 1
5
7
5
.2
7
.3
7
56.97
A
.4
.2
1
57.15
A 2H
1
7
659300
57. E
28
57. 57.16 56.94
27 91
.
57.15 56
Võru tn 73
57.38
57.26
kr 89
56.
57.28
57 57.17
57.31
57 5 .1
.29 5 7. 5
7 33
5 . 2 57
57 7. 3 .30
57.29 . 19 A
25
57.29 5
7. 57.62
5 2
57.42 b.
k 7. 9 57 56.79
17 .
57 07
57.32 .33
A 5
5 7.
7. 28
57.21
57.22
57.33
15
57 5
.30 7.56.77
5 14
7.
57.27 3
2
57.26
5 5
7 7.
9
57 5 . 2
.31 7. 20 4
2H
.9
57
Ropka tn 2a // Võru tänav T71
.2 6
. 0
.1
38
6
57. 7
9
kr
37
5
7
57. E
5
44 A
7
5
5
57 5 7.
. 7. 5
57 40 57
2
4 7. 14 57
. 0 .1
Võru tn
41 5 8 6
57 . 57
57.33
24 7.
57.41
31
57. 2 .
04
.34 1 Te
57.21
57
57.17
57.45 katus gu 57 1
.
3
57 ri
57.09
65.99 .12
.6 57
57 1 t A
57.20 57
. .
26 n .07
27
38
57.23
57
.18
2H 57
57.22
57.34
. A
57.43
26
E 57
.1
sokkel
57 2
57
TINGMÄRGID
57.
57.17 .06 .18
51
sokkel 57
.
57.08
57.20
20 56
A
57.41 A
5 .
A
99
57.18
katus
57 57 7. 10
Planeeringuala piir
.
57.32
62.78 .20 12
56
57.01
57.21
57.43
57.06
H
95
5
57.22
H Olemasolev krundipiir
.2
57
Gar.
1
57.09
v.p.a
.2
Võru tn 75
57
H
56.97 Olemasolev haljasala
57.18 57.23
57.02
56.91
57.22
57.19
57.25 2H Olemasolev kõrghaljastus
.14
57.17
56.87
56.98
56.80
56.75
E
57
v.p.a
57.04 57.10
H
57.25
56.56
56.65
57.21 57.12
57.03
57.16
56.44
56.38
56.49
56.63
Võru tn 152
57.29
57.18
57.59
57.18
Teguri tn 1
A
A
57.41
56.16
56.04
v.p.a
v.p.a
57.24 57.17
57.91
Võru tn
57.77
57.55
55.98
55.89
55.81
55.61
57.13 57.17
57.29
55.64
55.51
Teguri tn 3
v.p.a
57.78
57.60
57 57.29
.65 v.p.a
55.35
55.24
57.11
X= 6472100
55.53
55.32
55.19
OLEMASOLEV OLUKORD
55.40
57.40
Krundi aadress Võru tn 152
Y=
Katastriüksuse sihtotstarve 79301:001:0891
57.56 57
.22
Krundi pindala 1818 m²
659300
57.44 Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa
55.12
55.24
57 57.39
55.24
55.27
.34 Hoonete arv 3
5
7
.
A
2
1
A
55.17
55.01
55.12
55.25
55.34 57
55. .02
41
54.99
55.01
55
.35 56 10 5 0 25 50 75
.84
55.01
54
.62 55
55.04
.20
54 54
55.24
.89 .52 Töö:
55.31
01
54
54
.52
ki
l
.52 Võru tn 152 kinnistu detailplaneering
l
Võru tänav T73 54
.37
Joonis:
54
.
Olemasolev olukord
Kabeli tn 1 43
Projekti juht: Töö nr:
AB Artes Terrae OÜ Tellija:
Rõngu Pagar 19100DP1
Mart Hiob Kuupäev:
Maastikuarhitekt:
23.09.2020
Reg nr 12978320 Asukoht:
Tartu linn
Tanel Breede Mõõt:
1:500
Küütri 14, Tartu 51007 Maastikuarhitekt:
[email protected] Mirjam Manglus Faili nimi:
19100DP1 Võru 152 dp joonised.dgn
Joonise nr: 2
57.32
57.28
Y= 659300
Jaotumis-liitumiskilbi toide - vt joonis 1
5
5
7
A 1
5
7
5
.2
7
.3
7
56.97
A
.4
.2
1
57.15
A 2H
1
7
57. E
28
57. 57.16 56.94
27 91
.
57.15 56
TINGMÄRGID
57.38
57.26
kr 89
56.
57.28
57 57.17
57.31
n
57
a
.
xV
5 1
5 7. 5
o
.
B
29
t
7 33
5
Planeeringuala piir Sõiduki manööverdusraadius
.
7
5 . 2 57
57 7. 3 .30
57.29 . 19 A
25
57.29 5
7. 57.62
5 2
57.42 b.
k 7. 9
17 57
.
56.79
Olemasolev krundipiir Haljasala ja hekk
57 07
57.32 .33
A 5
5 7.
7. 28
Likvideeritav objekt Planeeritud puu näitlik asukoht
57.21
57.22
57.33
15
57 5
.30 7.56.77
5 14
7.
57.27 Sademevee
3 eesvool - vt joonis 1
2 Hoonestusala
57.26
5 5
7 7.
9
57 5 . 2
.31 7. 20 4
2H
.9
57
Ropka tn 2a // Võru57tänav38 T71
.2 6
. 0
.1
6
7
9
.
kr
37
5
7
57. E
5
44 A Hoone põhimahu kohustuslik ehitusjoon
7
5
5
57 5 7.
. 7. 5
57 40 57
2
4 7. 14 57
. 0 .1
Võru tn
41 5 8 6
57 . 57
57.33
24 7.
57.41
31
57. 2 .
.34 7
.
5tB 1 Te
04
Hoone suurim lubatud ehitusalune pind ja näitlik asukoht koos varjualusega
57.21
o 57
57.17
katus
xV
an gu .
57.45 57 1
4.
3
57 ri
57.09
65.99 .1
0
.6 57 2
57 1 t A
57.20 57
.
26 n .07
. P - 19
27
38
57.23
57
.
0
1
4.
8
2H 57
57.22
57.34
. A
57.43
26
E 57
.1 P - 12
sokkel
P - 19 57 57 2
57
57.17 .06 .
17
18
.51
.
21.
0
sokkel 57
.
57.08
57.20
20 56
A
A
57.41
5 . Kergliikluse ala
A
99
6
0
katus 57 7.
.
57.18 57 10
17
.
57.32
62.78 .20 12
56
57.01
57.21
57.43
57.06
H
PK Planeeritud prügi kogumiskoht
95
5
57.22
7H
3.5
.2
.
2
57
Gar.
1
57.09
v.p.a
.2
Planeeritud sademeveekanalisatsioon
Võru tn 75
57
56.97
57.23
H 4
.
40 57.18 .0 1
.7
57.02
56.91
57.22
Planeeritud reoveekanalisatsioon
57.19
4
.0
57.25 2H
0
.14
57.17
56.87
56.98
3.
56.80
56.75
E
57
v.p.a
Planeeritud veetoru
57.10
P - 12
POS 1 57.04
Võru tn57.25
152
H
Planeeritud telekommunikatsioon
56.56
56.65
PK
16.
57.21 57.12
57.03
2
57.16
56.44
56.38
56.49
56.63
Võru tn 152
57.29
25.
6
57.18
Liiniservituudi seadmise vajadusega ala
57.59
57.18
Teguri tn 1
A
A
57.41
56.16
56.04
v.p.a
.
18
v.p.a
57.24
6
1.1
.0 57.17
4
57.91
Võru tn
57.77
57.55
KRUNDI EHITUSÕIGUS
55.98
55.89
55.81
55.61
57.13
Krundi aadress Pos 1 (Võru tn 152)
57.17
17.
57.29
Krundi pindala 1818 m²
55.64
55.51
4
Krundi kasutamise sihtotstarve kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa,
v.p.a
57.78
Hoonete suurim lubatud arv 1
57.60
0
455 m²
4.
57 57.29
. v.p.a
65 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus 68.90 kuni 150 m² ulatuses,
55.35
55.24
57.11
X= 6472100
55.53
55.32
55.19
55.40
ülejäänud hoonel 67.40
57.40
Y= 659300
57.56 57
.22
57.44
55.12
55.24
57.39
57 Märkused: Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud GeoTerra OÜ 2019. a detsembris koostatud
55.24
55.27
.34
5
7
.
A
2
1
L-EST97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis.
A
55.17
55.01
55.12
55.25
55.34 57
55. .02
41
54.99
55.01
55
.35 56 10 5 0 25 50 75
.84
55.01
54
.62 55
55.04
.20
54 54
55.24
.89 .52 Töö:
55.31
01
54
54
.52
ki
l
.52 Võru tn 152 kinnistu detailplaneering
l
Võru tänav T73 54
.37
Soojustorustiku ühenduskoht on Võru tänava ja
sadamaraudtee koridori 5
ristmikul
4.
Joonis:
Põhijoonis
Kabeli tn 1 43
Töö nr:
AB Artes Terrae OÜ Huvitatud isik:
Rõngu Pagar 19100DP1
Sidekaev 59 - vt joonis 1 Mart Hiob Kuupäev:
06.05.2021
Reg nr 12978320 Asukoht:
Tartu linn Mõõt:
Mirjam Manglus 1:500
Küütri 14, Tartu 51007
[email protected] Faili nimi:
19100DP1 Võru 152 dp joonised.dgn
Joonise nr: 3
Võru tn 152 krundi detailplaneering
Tartu linn
I Köide
Töö nr: 19100DP1
Huvitatud isik: OÜ Rõngu Pagar
Projekti juht, volitatud ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob
Maastikuarhitekt, koostaja: Tanel Breede
Maastikuarhitekt, koostaja: Mirjam Manglus
Tartu 2021
19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering
Esiküljel: Maa-ameti kaldaerofoto. Pildistatud 15.04.2019.
2 AB Artes Terrae OÜ
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
Sisukord
1. Üldosa.............................................................................................................................................. 5
1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5
1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................................................ 5
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................ 5
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed ........................ 6
2. Planeeringulahendus ....................................................................................................................... 8
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ...................................................................................... 8
2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ......................................................................................... 8
2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ......................................... 9
2.4. Liikluskorralduse põhimõtted .................................................................................................. 9
2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 10
2.6. Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 11
2.6.1. Üldosa .......................................................................................................................... 11
2.6.2. Sidevarustus ................................................................................................................ 11
2.6.3. Elektrivarustus ............................................................................................................. 11
2.6.4. Veevarustus ................................................................................................................. 11
2.6.5. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................. 11
2.6.6. Kanalisatsioonivarustus ............................................................................................... 12
2.6.7. Sademevee kanalisatsioonivarustus............................................................................ 12
2.6.8. Soojavarustus .............................................................................................................. 13
2.6.9. Gaasivarustus .............................................................................................................. 13
2.7. Kujad ...................................................................................................................................... 13
2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ........................................................................... 13
2.9. Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused ............................................................. 13
2.10. Servituutide seadmise vajadus ......................................................................................... 14
2.11. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus ................................................. 14
2.12. Planeeringu elluviimine .................................................................................................... 14
3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte ....................................................................................... 15
4. Joonised (esitatud eraldi failidena) ............................................................................................... 17
Lisa 1. Planeeringuala illustreerivad joonised. ...................................................................................... 25
AB Artes Terrae OÜ 3
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
1. Üldosa
1.1. Sissejuhatus
Detailplaneering hõlmab Tartu linnas Karlova linnaosas Võru 152 krunti suurusega 1818 m².
Joonis 1 Planeeringuala on märgitud punasega.
Planeeringu eesmärk kaaluda võimalust määrata krundile ehitusõigus kaupluse ja väikese
pagaritöökoja rajamiseks.
1.2. Planeeringu lähtedokumendid
Planeeringu lähtedokument on Tartu linnavalitsuse 07. jaanuari 2020. a korraldus nr 17 „Võru tn 152
krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Planeeringu
koostamise käigus on krundi suurus muutunud – krunti on laiendatud naaberkrundi Teguri tn 1
arvelt. Seetõttu on suurenenud ka planeeringuala.
Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud GeoTerra OÜ 2019. a detsembris koostatud alusplaani
täpsusastmega 1:500 töö nr 572-2019. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-
EST97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis.
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad
planeeringu II köites „Lisad“.
1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Krunt pindalaga 1818 m² paikneb Karlova linnaosas Võru ja Teguri tänava ristmikul. Katastriüksuse
kasutamise sihtotstarve on 100% elamumaa. Ehitisregistri andmetel asub krundil kolm hoonet –
AB Artes Terrae OÜ 5
19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering
elamu, ehitisealuse pinnaga 113 m², garaaž, ehitisealuse pinnaga 44 m², kuur ehitisaluse pinnaga
25 m².
Sõidukite juurdepääs planeeringualale toimub Teguri tänavalt. Planeeringuala reljeef langeb põhja
suunas, suurim kõrguste vahe on u 2 m.
1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed
seosed
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Võru tn 152 krunt väikeelamu maa-alal ning tee ja tänava
maa-alal. Viimatimainitud juhtotstarve on määratud lähtudes Võru tänava ja sadamaraudteekoridor
kavandatud tänava kahetasandiliseks ehitamise kavatsusest, kuid üldplaneeringu kehtestamise ajal
kaalumisel olnud Võru tänava laiendamisest on hiljem loobutud. Eskiisprojekti E-16-01
"Sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks" kohaselt Võru tn 152 krundi arvelt tänava
maa laiendamist ei ole vajalik kavandada ning Võru tn 152 krundile ei pea reserveerima ristmiku
laiendamiseks maa-alasid. Võru tänav on üldplaneeringu kohaselt jaotusmagistraal.
Väikeelamumaa on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamutevahelise välisruumi ning muu
elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid
jne) maa‐ala. Toetava otstarbena on krundi kasutamisena lubatud sihtotstarbed kaubandus-,
toitlustus- ja teenindushoone maa ning väikeettevõtluse hoonete maa. Toetava otstarbe kohane
tegevus ei tohi avaldada kõrval olevatele aladele ülemäärast negatiivset mõju ega halvendada
elutingimusi. Detailplaneeringut koostamata on lubatav toetav otstarve krundi hoonestuse
brutopinnast kuni 50% ulatuses, kuid detailplaneeringuga võib seda suurendada. Lähtuvalt asjaolust,
et krunt asub suure liiklusega Võru ja Teguri tänava ristmikul, ei ole krundile väikeelamu
kavandamine eelistatud ning käesoleva detailplaneeringu eesmärgi kohaselt on kavandatud kasutada
toetavat sihtotstarvet, täpsemalt kaubandus- ja väikeettevõtluse hoonete maad. Põhjusel, et kogu
kõnealuse elamumaa juhtotstarbega alast on tegemist üksnes ühe krundi ulatuses toetava
juhtotstarbe rakendamisega, on kavandatav sihtotstarve kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.
Üldplaneeringuga on Tartu linna väiksemate funktsionaal-territoriaalsete asustusüksuste kohta antud
maakasutuse ja ehitustegevuse suunad. Arhitektuurilises üksuses TK2, kus planeeritav krunt asub, on
eesmärk jätkata piirkonnale omast mitmekesist hoonestuslaadi ja -tihedust. Piirkonnale on
iseloomulikud üksikelamud, paaris- ja ridaelamud. Maa-alal võib ehitada ümber ja laiendada
olemasolevaid hooneid, ehitada olemasolevate hoonete asemele uusi. Elamute lubatud korruselisus
kuni 2.
Planeeringualaga piirnevatel tänavalõikudel ei ole selgelt väljakujunenud ühtset tänavapoolset
ehitusjoont. Võru tänava hooned asuvad tänavast erineval kaugusel – mõni nagu Võru tn 138 ja 140
asub krundipiiril, teised nagu Võru tn 144 ja 146 asuvad tagasiastega. Samuti asuvad Teguri tänaval
hooned erineva tagasiastega ning ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole. Siiski on lähimal
planeeringualal Võru ja Tehase tänava nurgal kohustuslik ehitusjoon määratud, mistõttu on
käesoleva planeeringuga kohustuslik ehitusjoon määratud Võru tänava äärde tagasiastega
krundipiirist.
Planeeringuala asub piirkonnas, kus enamik hooneid on kuni kahekorruselised. Mitme tänava
ristumiskohas on linnaehituslikult soovitav kasutada kõrgemat mahtu ristmiku esiletoomiseks. Võru
tänavale on iseloomulik kõrgemate hoonete paiknemine ristmikel. Kõrgemad hooned on Filosoofi ja
Võru tänava nurgal asuv kolmekorruseline kortermaja, Kastani ja Võru tänava nurgal
kolmekorruseline kortermaja, Väike-Kaare ja Võru tänava nurgal kolmekorruseline äri- ja kortermaja
6 AB Artes Terrae OÜ
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
ning Võru ja Aardla tänava nurgal neljakorruseline tankla-ärihoone. Võru tänava hoonetele on omane
kõrge katusehari. Majade kõrgus on enamasti 7…10 m, mainitud nurgahoonetel kõrgem, kuni 15 m.
Lisaks on planeeringuala läheduses kehtestatud detailplaneering Kabeli tn 1 krundile, mille kohaselt
võib sinna püstitada kuni 12 m kõrguse ärihoone mille suurim ehitisealune pind on 400 m2, mis
moodustab 36% krundist. Joonisel 1 on toodud naaberplaneeringute ehitusõiguse tabelid.
Nurgakrundist tulenevalt on planeeringuga lubatud kuni 11,5 m kõrguse hoone püstitamine.
Üldplaneeringu kohaselt on üle 900 m2 kruntidel täisehituse osakaal 20% kuni 25%.
Detailplaneeringualaga piirneb üks elamukrunt, Teguri tn 1. Piki Võru tänavat asuvad samal pool
tänavat transpordimaa krunt Võru tn 148a ja ärimaa krunt Võru tn 148 ning teisel pool Teguri tänavat
elamumaa krundid Võru tn 152 ja Teguri tn 2. Kõik nimetatud krundid on samas arhitektuurilises
üksuses TK2.
Äri- või osaliselt äriotstarbelistest kruntidest asub Võru tänava ääres krunte nii kesklinna pool kui ka
teisel pool.
Asjakohaste kruntide pindala, hoonete ehitisealune pindala ehitisregistri andmetel, täisehituse
osakaal ja sihtotstarve on esitatud järgnevas tabelis:
Aadress Krundi Hoonete ehitisealune Täisehituse Sihtotstarve
pindala, m2 pindala, m2 osakaal, %
Teguri tn 1 1538 60+77=137 9 elamumaa
Võru tn 148 1322 528 (DP järgi) 40 ärimaa
Võru tn 150 2292 131+26+22+10=189 8 elamumaa
Teguri tn 2 2125 205+62=267 13 elamumaa
Võru tn 138 929 159+70+21+14+13+8=285 31 elamumaa 70%, ärimaa 30%
Võru tn 158 1535 454 (DP järgi) 30 ärimaa
Võru tn 162 1045 335 (DP järgi) 32 ärimaa
Nagu tabelist näha, on lähimate elamukruntide täisehituse osakaal võrdlemisi väike, ligi 10%. Ärimaa
kruntidel on osakaal seevastu 30% või enam. Arvestades krundi kavandatavat sihtotstarvet on
asjakohane lubada krundile kõrgemat täisehituse osakaalu kui olemasolevatel lähimatel
elamukruntidel. Teisest küljest ei ole õigustatud üldplaneeringus määratud täisehituse osakaalu
ületamine, kuigi piirkonnas on ärikruntidel kõrgem täisehituse osakaal. Seetõttu on mõistlik määrata
suurimaks täisehituse osakaaluks 25%.
Krundi ehitisealuse pinna määramisel tuleb arvestada, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud.
Olemasolevat haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada.
Planeeringuala on hästi ligipääsetav nii kergliiklejatele, ühistranspordiga kui ka sõiduautoga.
Planeeringuala asub Võru jaotusmagistraali ääres. Võru tänav on Tartus üks suurima autoliikluse
koormusega tänavaid. Planeeringuala on ümbritsetud olemasolevate ja kavandatud jalgratta- ja
jalgteedega. Krundist möödub kesklinnast lähtuv, piki Kesk tänavat kulgev jalgrattatee. Krunt on
ühistranspordiga hästi teenindatud. Lähim bussipeatus on Teguri, mis asub planeeringuala vastas
Võru tänaval ning kesklinnasuunaline bussipeatus on u 100 m kaugusel Võru tn 148 krundi ees. Samal
tänaval 180 m kaugusel asub Kabeli peatus ja 280 m kaugusel Rahu peatus. Peatustest väljub kaks
bussiliini. Kabeli peatuses peatuvad lisaks Tartu bussiliinidele ka maakonnaliinid.
AB Artes Terrae OÜ 7
19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering
2. Planeeringulahendus
2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringu koostamise ajal on krunti laiendatud. Täiendavalt krundipiire ei muudeta.
2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus
Krundi hoonestusala ja ehitusõigus on esitatud joonisel nr 3 Põhijoonis. Krundile soovitakse püstitada
pagari müügiruumid koos väikese pagaritöökojaga ja teenindavate äriruumidega. Hoone kasutamise
otstarbed jaotuvad järgnevalt:
Kood Kasutamise otstarve Paiknemine hoones
12310 Kaubandushooned Esimesel korrusel 30%
12132 Kohvik, baar või söökla Esimesel korrusel 60%
12514 Toiduainetetööstuse hoone Esimesel korrusel 10%, teisel korrusel
12521 Toiduainete laohoone
12200 büroohooned Kolmandal korrusel
Ehitamine on lubatud joonisel nr 3 Põhijoonis näidatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele.
Linnaehituslikust seisukohast on soovitav hoone ehitada Võru ja Teguri tänava nurgale, nagu
illustreeritud allpool oleval joonisel, kuid funktsionaalsetel kaalutlustel on lubatud ka nurgale parkla
rajamine ja hoone ehitamine Võru tänava äärde, nagu on näidatud Põhijoonisel.
Joonis 2 Hoone soovituslik paigutus Võru ja Teguri tänava nurgal.
8 AB Artes Terrae OÜ
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
Parkla rajamisel Võru ja Teguri tänava ristmikule on paremini tagatud nähtavus ristmikul ning
haljasala saab paigutada kompaktselt krundi lõunaossa. Suur eelis on funktsionaalsest seisukohast
ärihoone teenindamisel, sest autoga saabuvad kliendid näevad parklat ning selle täituvust ja saavad
kiiresti otsustada kaupluse külastamise kasuks, kui parklas on kohti. Seetõttu soovib huvitatud isik
põhilahendusena kasutada just ristmikul oleva parklaga paigutust.
Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine. Võru tn 152 krundile on
planeeritud kauplus ja väike pagaritöökoda. Olemasolevad hooned lammutatakse.
2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Kohustuslik ehitusjoon hoone põhimahule on määratud Võru tänava poole tagasiastega krundipiirist.
Krundi piirded tuleb lahendada kaasaegselt, sobilikuna piirkonna miljöösse, lubatud kõrgus 1,2 kuni
1,5 m. Samas tuleb järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Keelatud on plankaiad. Väravad ei
tohi avaneda üle tänava joone.
Arhitektuursed nõuded
Katuse tüüp Kaldkatus
Lubatud katusekatte materjalid Valtsplekk, valtsprofiil või rullmaterjal
Hoone välisviimistluse materjalid Lubatud on vähemalt 15 cm laudis, kivi, krohv
2.4. Liikluskorralduse põhimõtted
Planeeringala on hästi ligipääsetav kergliiklejatele ja jalakäijatele. Juurdepääs planeeringualal
jalakäijale ja kergliiklejale on Võru ja Teguri tänavalt, perspektiivselt ka sadamaraudtee koridorist.
Olemasolev kõnnitee on nii Võru kui ka Teguri tänava ääres. Võru tänavalt suundub kergliiklustee
mööda Kesk tänavat kesklinna. Antud kergliiklustee kuulub kergliikluse põhivõrku.
Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine on kavas lahendada krundisiseselt kehtiva standardi
alusel. Jalgrattaparklad on kavandatud hoone lääne küljele sissepääsu lähedusse, raamist lukustamise
võimalusega. Jalgrattaparkla on soovitav katustada (näidatud Põhijoonisel). Jalgrattaparklate
kavandamisel tuleb lähtuda Tartu linna jalgrattaparklate tüüptingimustest. Jalgrataste
parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud järgmisest hoone kasutuse jaotusest:
Kasutamise otstarve Paiknemine hoones Pindala, Suhtarv Norm.
m2 parkimiskohti
supermarket/kauplus ehk Esimesel korrusel 136,5 1/150 0,91
pagaritoodete ja juurdekuuluvate 30%
toodete kauplus
kohvik/restoran pagaritoodete ja Esimesel korrusel 273 1/50 5,46
juurdekuuluva kohapealseks 60%
tarbimiseks
tööstusettevõte ja ladu ehk Esimesel korrusel 500,5 1/200 2,50
pagaritöökoda 10%, teisel korrusel
asutus ehk äriruumid Kolmandal korrusel 150 1/100 1,50
KOKKU 1060 10,37
AB Artes Terrae OÜ 9
19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering
Kokku on vastavalt standardile vajalik rajada vähemalt 11 jalgrataste parkimiskohta, mis mahuvad
planeeritud lääne küljele hoone sissepääsude juurde. Parkimiskohtade täpne arv ja paiknemine
määratakse projekteerimisel lähtuvalt hoone täpsest kasutusotstarbest, suurusest ja normatiivist.
Sõiduautode parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud järgmisest hoone kasutuse jaotusest:
Kasutamise otstarve Paiknemine hoones Pindala, Suhtarv Norm.
m2 parkimiskohti
supermarket/kauplus ehk Esimesel korrusel 136,5 1/30 4,55
pagaritoodete ja juurdekuuluvate 30%
toodete kauplus
kohvik/restoran pagaritoodete ja Esimesel korrusel 273 1/80 3,41
juurdekuuluva kohapealseks 60%
tarbimiseks
tööstusettevõte ja ladu ehk Esimesel korrusel 500,5 1/90 5,56
pagaritöökoda 10%, teisel korrusel
asutus ehk äriruumid Kolmandal korrusel 150 1/40 3,75
KOKKU 1060 17,27
Standardi alusel on vajalik rajada vähemalt 18 autode parkimiskohta.
Mootorsõidukiga juurdepääs krundile on kavandatud madalama liikluskoormusega Teguri tänavalt
ristmikult võimalikult kaugemas asukohas. Parkimine on lahendatud krundisiseselt.
Kaupluse ja parkla rajamisega kaasneva liiklustiheduse muutumise hindamiseks koostati
liiklusanalüüs (koostaja Sulev Sannik Liikluslahendus OÜst, töö nr 205301). Analüüsi kohaselt on
ristmiku peamiseks probleemkohaks väljasõidul Teguri tänavalt vasakpöörde tegemine, mis
raskendatud Võru tänava suure liikluskoormuse tõttu. Arvestades liikluse ebaühtlust, on pikimad
ooteajad ilma detailplaneeringuga kavandatud lahenduseta 30-40 sekundit. Analüüsi järgi jääb
detailplaneeringu elluviimisel pöördeliiklus eeldatavalt samasse suurusjärku. Teiste manöövritega
muret ei ole.
Ristmiku läbilaskevõimet saab suurendada sõiduradade arvu suurendamisega, kuid antud kohas
selleks võimalus puudub. Arvestades liikluse ebaühtlust, pikim ooteaeg pärast detailplaneeringu
elluviimist hinnanguliselt märkimisväärselt ei kasva, sest Võru-Teguri ristmikul on juba võimalik
vasakpöördega samal ajal sooritada ka parempööret (lisandub iga manöövrile üks auto iga nelja
minuti järel). Kõrvalasuval Tehase ristmikul sellist võimalust näiteks ei ole.
Olemasolev juurdepääs likvideeritakse ja rajatakse uus juurdepääs. Sellest tulenevalt tuleb Teguri
tänava kõnnitee taastada kogu kinnistu pikkuses.
2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Krundil puudub kohustuslikus korras säilitamisväärne kõrghaljastus.
Planeeringuga seatakse tingimus, et vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud.
Selle tagamiseks on planeeritud kõrghaljastusega haljasala krundi lõunapoolsesse külge. Joonisel 3 on
näidatud võimalik kõrghaljastuse paiknemine, mida tuleb täpsustada projekteerimisel. Välialade
projekteerimisse kaasata volitatud maastikuarhitekt.
10 AB Artes Terrae OÜ
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
Prügikonteinerite asukoht on kavandatud parklasse sissesõidu tee lähistele, täpne asukoht
määratakse hoone projektis.
2.6. Tehnovõrgud
2.6.1. Üldosa
Detailplaneeringus on määratud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht. Projektis tuleb
tehnovõrkude asukohta täpsustada. Vajadusel võib võrgu asukohta ka muuta, kuid viimasel juhul
tuleb tagada kõigile planeeritud võrkudele piisav ruum. Kasutusest välja jäävad tehnovõrgud on
märgitud likvideeritavaks.
2.6.2. Sidevarustus
Sidevarustuse planeerimise aluseks on Telia Eesti ASi 29.01.2020. a väljastatud tehnilised tingimused
nr 33353213.
Olemasolev sidekanal tuleb säilitada ning pikendada planeeritud hooneni. Optiline kaabel paigaldada
alates sidekaevust 59 kuni planeeritud hooneni.
Täpne sidevarustuse lahendus määratakse projektis.
2.6.3. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ 21.01.2020. a väljastatud tehnilised
tingimused nr 341964.
Planeeringuala põhjapoolsesse ossa tuleb paigaldada uus jaotumis-liitumiskilp. Jaotus-liitumiskilbi
toide näha ette ringtoite liinina Tehase tn 2b kinnistul asuvast Trusti 147:(Ülejõe) alajaamast (Tehase
ja Võru tänava kaudu) ning tänava ääres asuvast õhuliinist maakaabliga.
Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.
Planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor.
Kinnistu põhjapoolse osa läheduses asuvad 0,4 kV õhuliinid ja nende mastid. Õhuliinide ümber
tõstmine või asendamine maakaabliga toimub huvitatud isiku kuludega.
Täpne elektrivarustuse lahendus ja krundisisene välisvalgustuse lahendus antakse projektiga.
Projekteerimisel tuleb arvestada, et välisvalgustus ei paistaks naaberelamute (nii Teguri tn 1 kui ka
Võru tn 150 ja Teguri tn 2) akendesse.
2.6.4. Veevarustus
Veeveevarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Veevärk 30.01.2020 a väljastatud tehnilised
tingimused nr INF/63.
Kinnistul asuva olemasoleva hoone veeühendus on rajatud Võru tn De 315 veetorustikust.
Tänavatorustikust maakraanini on veetoru De 32 PE, kinnistu sees toru andmed puuduvad.
Sõltuvalt kavandatava hoone veevajadusest võib kinnistu veega varustamiseks sobivusel kasutada
olemasolevat veeühendustoru. Kui olemasoleva ühendustoru läbimõõt ja/või asukoht ei ole sobiv,
tuleb see katkestada hargnemiskohas tänavatorustikuga ning kinnistule planeerida uus sobivate
parameetritega veeühendustoru.
Kinnistul asuv vana veetorustik tuleb likvideerida.
Täpne veevarustuse lahendus määratakse projektis.
2.6.5. Tuletõrje veevarustus
Olemasolev lähim hüdrant asub Võru tänaval Võru tn 71 ja 73 kinnistu nurga lähedal.
AB Artes Terrae OÜ 11
19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering
2.6.6. Kanalisatsioonivarustus
Kanalisatsioonivarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Veevärk 30.01.2020 a väljastatud
tehnilised tingimused nr INF/63.
Kavandatava hoone reovee eesvooluks on Teguri tänava reoveetorustik DN 250. Tänavatorustikust
tuleb planeerida kinnistule uus ühendustoru. Olemasolev amortiseerunud ühendus- ja
kinnitustorustik tuleb likvideerida.
Täpne kanalisatsioonivarustuse lahendus määratakse projektis.
2.6.7. Sademevee kanalisatsioonivarustus
Sademeveevarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Veevärk 30.01.2020 a väljastatud tehnilised
tingimused nr INF/63.
Kinnistuga külgnevatel tänavatel sademeveekanalisatsioon puudub. Sademeveekanalisatsiooni
planeerimisel tuleb lähtuda Taga-Karlova ja Ropka linnaosa sademeveetorustike eelprojektist, AS
K&H töö nr 1732VK07, mille alusel jääb kinnistu Teguri tänava sademeveekanalisatsiooni valgalasse.
Olemasolev eesvool asub Teguri tänaval Teguri 33 kinnistu kohal. Teguri tänavale tuleb planeerida
eelprojektikohane sademeveetorustik alates eesvoolust kuni Võru 152 ühenduskohani.
Tänavatorustikust on planeeritud ühendustoru planeeringualale.
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualal sademevee
vooluhulka (ühikus l/s) piirata. Vooluhulga reguleerimiseks tuleb kasutada võimalikul määral väikese
äravooluteguriga pinnakatteid ning planeerida kruntidele reguleeriv maht (mahuti, torud vms).
Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes
tingimustes.
Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel tuleb arvestada võimaliku suurima paisutustasemega
torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks tuleb
kasutada pumpamist.
Katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab
sademeveelehtritesse ja restkaevudesse. Parkla sademevee puhastamiseks planeerida kinnistule
liivapüüdur ja I-klassi õlipüüdur.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Kui planeeringu elluviimise ajaks ei ole sademevee tänavatorustikku välja ehitatud, tuleb kaaluda
muid lahendusi nagu sademevee kogumine ja hoones kasutamine hallveena. Selleks tuleb krundile
rajada piisava suurusega kogumismahuti. Samuti kaaluda sademevee immutamist.
Immutamisvõimaluse hindamiseks on koostatud vastav eksperthinnang (koostaja Kristjan Karabelnik
OÜst Alkranel). Krunt on sobilik sademevee immutamiseks lähtuvalt naabruskonnas tehtud
geoloogilistest uuringutest. Kinnistu vahetus läheduses tehtud uuringute andmetest moodustab
lähipiirkonna pinnakatte u 0,6…1,3 m paksune peenliiva kiht, mille all lasub saviliivmoreen.
Sademevee immutamiseks sobib peenliiva kiht, mille eeldatavaks filtratsioonimooduliks arvestatakse
keskmiselt 0,1 m/d.
Arvestades kinnistul immutamiseks sobiliku haljasala pindalaks u 300…400 m2, võiks kinnistul
pinnasesse juhtida u 30…40 m3 sademevett ööpäevas. Seega u 60…70 m3 suuruse sademevee
puhvermahuti olemasolul, millesse sademevesi saab suure saju aja koguneda, on eeldatavalt
võimalik kogu kinnistul tekkiv sademevesi pinnasesse immutada. Sademevee käitlemise lahendus
12 AB Artes Terrae OÜ
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
tuleb täpsustada edasistes projekteerimisstaadiumides, millele eelnevalt on vajalik
ehitusgeoloogiliste uuringute käigus täpsustada pinnase omadused (sh filtratsioonimoodul).
2.6.8. Soojavarustus
Soojavarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Keskkatlamaja 21.01.2020 a väljastatud tehnilised
tingimused nr 11/20.
Planeeritava soojustorustiku ühenduskoht soojusvõrguga on Võru tänava ja sadamaraudtee koridori
ristmikul asuva soojustorustiku (DN400/630) sobivalt lõigult.
Täpne soojavarustuse lahendus määratakse projektis.
2.6.9. Gaasivarustus
Gaasivõrguga liitumist ei ole planeeritud. Olemasolevad gaasitorud säilivad olemasolevas asukohas.
2.7. Kujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste
kujadega vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“. Planeeritud hoone tulepüsivusklass on TP1.
2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused
Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid
kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud:
• tagumiste juurdepääsude vältimine;
• hea vaade ühiskasutatavatele aladele;
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks
eelnevale tagada:
• jälgitavus (videovalve);
• atraktiivsed materjalid, värvid;
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad,
lukud, pingid prügikastid, märgid);
• atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja teed, suunaviidad;
• üldkasutatavate alade korrashoid.
2.9. Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused
Hoonete projekteerimisel arvestada ala ümbritsevate intensiivse liiklusega tänavatega – seda nii
müra- kui vibratsioonikindluse tagamisega. Projekteerimisel tuleb ette näha vajalikud ehituslikud
meetmed müra ja saaste normtasemete tagamiseks.
Kavandatava hoone ehitamise ja kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi olla ülenormatiivne
naaberelamukruntidel ja elamutes. Selleks tuleb rakendada vastavad meetmed. Muuhulgas tuleb
isoleerida ja suunata elamutest eemale hoone tehnosüsteemidest (nt ventilatsiooniagregaatide
välistest osadest) lähtuv müra.
Planeeritud alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte. Kõvakattega aladelt tulev sademevesi
tuleb kokku koguda, parklast lähtuv sademevesi puhastada õlipüüduriga ning juhtida
sademeveekanalisatsiooni, mitte lasta valguda naaberkruntidele. Samuti tuleb vältida veoautodega
öisel ajal krundil manööverdamist.
AB Artes Terrae OÜ 13
19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering
Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada
vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteinerid on planeeritud paigaldada parkla sissesõidutee
lähistele.
2.10. Servituutide seadmise vajadus
Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele peab tehnorajatiste maakasutusõiguse tagama
servituudialana toitepunktist ühenduspunktini.
2.11. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus
Puudub vajadus sundvõõrandamise või sundvalduse seadmiseks.
2.12. Planeeringu elluviimine
Planeeritavale alale juurdepääsu kavandamine eeldab selleks vajalike rajatiste projekteerimist ja
väljaehitamist. Tartu linn ei võta kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate
kulude kandmiseks. Kui krundi juurdepääsu asukoha muutmisega seoses rikutakse Teguri tänava
kõnniteed, on selle taastamine Võru tn 152 kinnistu igakordse omaniku kohustus.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatav
hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb vastava krundi
igakordsel omanikul hüvitada koheselt.
14 AB Artes Terrae OÜ
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte
Arvamust Number ja Tingimused
Jrk. avaldav kuupäev
nr organisatsioon/
planeeritud
krundi omanik/
planeeritud maa-
ala piirinaaber
1. Elektrilevi OÜ Nr 341964 Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ Lõuna piirkonnaga.
Raul Loog 21.01.2020 Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ
liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka
väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside
servituudi alad.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia
saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja
tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ
poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada
moodustatud kinnistute aadressid.
2. AS Tartu Nr 11/20 Detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaan kooskõlastada ASis
Keskkatlamaja 21.01.2020 Tartu Keskkatlamaja
Leho Lindmaa Peale detailplaneeringu kehtestamist taotleda võrguettevõtjalt
Aavo Raadom AS Tartu Keskkatlamaja projekteerimise tehnilised tingimused
kaugküttetorustiku ja hoonete kaugküttepaigaldiste
ehitusprojektide koostamiseks.
Soojuskoormuse ühendamise projekteerimistingimuste
väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks
pöörduda AS Tartu Keskkatlamaja klienditeeninduse poole.
Tehnilised tingimused on kohustuslikud huvitatud isikule ja
projekteerivale organisatsioonile.
Tehniliste tingimuste kehtivusaeg 1 aasta.
3. Telia Eesti AS Nr 33353213 Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne
Kalle Kõiv 29.01.2020 ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale
kooskõlastamiseks.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda
kooskõlastatult Telia järelevalvega.
4. AS Tartu Veevärk NR INF/63 Tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat alates tingimuste
Peeter Pindma 30.01.2020 väljastamisest.
Detailplaneering kooskõlastada AS-ga Tartu Veevärk.
5. Päästeamet 08.05.2021 Digiallkirjastanud Pjotr Vorobjov, päästeameti lõuna
päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor.
Kooskõlastatud .
AB Artes Terrae OÜ 15
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
4. Joonised (esitatud eraldi failidena)
1. Kontaktvööndi seosed
2. Olemasolev olukord
3. Põhijoonis (koos tehnovõrkudega)
AB Artes Terrae OÜ 17
Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1
Lisa 1. Planeeringuala illustreerivad joonised.
AB Artes Terrae OÜ 25
19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering
26 AB Artes Terrae OÜ
.
TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 24.08.2021 nr 936
Võru tn 152 krundi detailplaneeringu
kehtestamine
Tartu Linnavalitsus algatas 07. jaanuaril 2020. a korraldusega nr 17 Võru tn 152 krundi detailplaneeringu
koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks.
Krunt pindalaga 1818 m² paikneb Karlova linnaosas Võru ja Teguri tänava ristmikul. Krundil asuvad
hooned on ette nähtud lammutada.
Planeeringuga nähakse ette krundi kasutamise otstarveteks kaubandus-, toitlustus- ja teenindus- ning
väikeettevõtluse hoonete maa. Kohustuslik ehitusjoon on määratud tagasiastega Võru tänava äärde
sarnaselt Võru ja Tehase tänavate nurgal kehtivale detailplaneeringule. Hoonestusala on antud suuremana,
et võimaldada hoone asukohta vabalt valida. Lubatud on ehitada üks hoone, mille suurim lubatud
ehitisealune pind on 455 m² ja maksimaalne lubatud absoluutkõrgus on 150 m² ulatuses 68.90, ülejäänud
hoonel 67.40.
Planeeringuga on seatud tingimus, et vähemalt 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Parkimine on
lahendatud krundi siseselt. Planeeringuala on hästi ligipääsetav kergliiklejatele, ühistranspordiga ja
sõiduautoga liiklejatele. Sõidukite juurdepääs krundile on lahendatud Teguri tänavalt, kergliiklejate
juurdepääs lisaks ka Võru tänavalt.
Tartu Linnavalitsus võttis 22. juuni 2021. a korraldusega nr 736 planeeringu vastu ja suunas avalikule
väljapanekule. Väljapanek toimus 14. juulist kuni 3. augustini 2021. a. Väljapaneku ajal ei laekunud
lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.
Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu linna
üldplaneeringuga.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017.
a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Võru tn 152 krundi detailplaneering vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai
teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab,
et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või
piiratud tema vabadusi.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Klaas Jüri Mölder
linnapea linnasekretär
Kaupmehe tn 10
79301:001:0869
100% ärimaa
6501 m²
Kaupmehe tn 4 Kaupmehe tn 6
79511:008:0023 79301:001:0243
Tehnika tn 32
50% ärimaa, 50% tootmismaa 100% ärimaa
79501:002: 0098
3251 m² 6502 m²
100% ärimaa
3251 m²
Kaupmehe tn 5
79501:002:0642
100% ärimaa
4051 m² Kaupmehe tn 7
79511:008:0032
100% tootmismaa
18 511 m²
Alajaam
Turu tn 54
79511:008:0003
100% tootmismaa
100 m²
Piirdeaed Tartu vangla territoorium
Turu tn 56
79511:008:0001
100% riigikatsemaa Planeeringu alusplaanina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt detsember 2020
93 753 m²
koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr G-376-20). Geodeetilise alusplaani
koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500.
Leppemärgid
Planeeringuala piir Olemasolevad hooned Töö nimetus: Töö nr:
Olemasolev krundipiir
Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027
Turu tn 56
Katastriüksuse nimetus, tunnus,
79511:008:0001
100% riigikatsemaa sihtotstarve ja pindala
Sõidusuund 93 753 m² Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 2.
OLEMASOLEV
Jalakäijate liikumistee
Koostaja: Tartu LPMKO
Mõõtkava:
1:500
OLUKORD
Koostamise aeg 03.05.2021
Tartu linn
Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering
Asukoht: Tartu linn, Ropka tööstuse linnaosa, Kaupmehe tn 7
Huvitatud isik: Tartu linn
Töö koostaja: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond
(Raekoja plats 3, 51003 Tartu, 736 1242,
[email protected])
Tartu 2021
Sisukord
1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk ............................................................................. 3
2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 3
3. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed………………………………………………………….4
4. Planeeringulahendus………………………………………………………………………………………………………..5
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine………………………………………………………………………..5
4.2. Vertikaalplaneerimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted……………………………….6
4.3. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine…………………………………………………………………6
4.4. Ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste määramine…………………………………………………6
4.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine………………………………………………………………….7
4.6. Tehnovõrkude- ja rajatiste võimaliku asukoha ja ehituslike tingimuste määramine…..8
4.6.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon……………………….8
4.6.2. Soojavarustus……………………………………………………………………………………………………9
4.6.3. Telekommunikatsioonivarustus ……………………………………………………………………….9
4.6.4. Elektrivarustus…………………………………………………………………………………………………10
4.6.5. Gaasivarustus…………………………………………………………………………………………………..10
4.6.6. Taastuv energia………………………………………………………………………………………………..11
4.7. Keskkonnatingimused…………………………………………………………………………………………..11
4.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused…………………………………………………………..11
4.9. Servituutide seadmise vajaduse märkimine………………………………………………………….11
4.10. Planeeringu elluviimine………………………………………………………………………………………..12
5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte…………………………………………………………………..12
JOONISED (esitatud eraldi failidena):
Joonis 1: Situatsiooniskeem ning mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed….….
Joonis 2: Olemasolev olukord………………………….…………………….………………………………………….
Joonis 3: Põhijoonis………………………………………………………………………….……………………………….
Joonis 4: Tehnovõrgud………………………………………………………………………………………………………
2
Seletuskiri
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Kaupmehe tn 7 krunt ja määrata ehitusõigus
äri- ja tootmishoonete püstitamiseks.
Planeeringu lähtedokumendiks on Tartu Linnavalitsuse 20.10.2020. a korraldus nr 1159
„Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“.
Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud OÜ GPK Partnerid 16.12.2020
koostatud geoalust (töö nr G-376-20, koordinaatsüsteem L-Est 97, kõrgussüsteem EH 2000).
Geodeetilise alusplaani mõõtkava on 1:500.
Planeeringu koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduste andmeid.
2. Olemasoleva olukorra iseloomustus
Kaupmehe tn 7 krunt suurusega 18 511 m² asub Ropka tööstuse linnaosas Tartu linna äärealal,
Turu tänava ja Emajõe vahelisel alal. Krundi kasutamise sihtotstarve on tootmismaa, krunt on
hoonestamata.
Krundi reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus ligikaudu 31.2
kuni 33.3 m. Ala on liigniiske ja võsastunud, üksikute puudega. Planeeringuala jääb suurvee
perioodil üleujutatava ala piiridesse. Vastavalt OÜ Alkranel uurimustööle "Kliimamuutustega
kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete
määramine Tartu linna üleujutusriskidega aladel" (2018) asub planeeringuala piirkonnas, kus
1% tõenäosusega üleujutusala piir on absoluutkõrgusel 33.5 m. Põhjavesi on alal looduslikult
väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ala läbib kaks kraavi,
krundi lõunapiiril asub nõva ja kagunurgas algab kraav, mis suubub Emajõkke. Krunti on
kasutatud pinnase veoks lähialale.
Vaated planeeringualale loodest ja edelast:
3
Juurdepääs planeeringualale on võimalik Kaupmehe tänavalt, mis on planeeringuala piires välja
ehitatud koos kolme mahasõiduga Kaupmehe tn 7 krundile.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Kaupmehe tn 7 krunt väike-ettevõtluse ja -tootmise
maa-alal. Pikaajalise arengu tulemusena on maa-alal välja kujunenud tootmis-, logistika- või
äriettevõtteid, aga ka büroosid koondavad väikeettevõtluse piirkonnad. Üldplaneering seab
eesmärgiks maa-ala hoonestuse üldise tihendamise, intensiivsema maakasutuse, võimalikult
palju ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohti nõudvate ettevõtete arengu piirkonnas. Samuti on
maa-ala mõeldud eelkõige magistraaltänavate lähedusest tuleneva äripotentsiaali
realiseerimiseks ning vastavalt kas kaubanduskeskuste või teatud kaubagrupile
spetsialiseerunud poodide ja teenindusasutuste ehitamiseks. Hoonestusala asukoht, põhilised
arhitektuursed näitajad määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast, krundi struktuurist jms
sõltuvalt asukohast detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Üldplaneeringuga
seatakse nõue, kus tänavaäärne hoonestus peab olema esinduslik ja järgima väljakujunenud
ehitusjoont. Krundi minimaalseks täisehitusprotsendiks on 20. Pöörata tuleb tähelepanu
jalakäijate liikumise turvalisusele ja mugavusele. Hoonete projekti koosseisus peab olema
joonis, mis kajastab jalakäijate põhisuundade kavandamist.
Väljavõte üldplaneeringust:
3. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed
Planeeringuala on hästi ühendatud linna tänavavõrguga nii auto- kui ka kergliiklusele, tänu
väljaehitatud teedele ja Turu ning Ringtee tänavate lähedusele. Ala vahetus läheduses asuv
Ihaste sild tagab kiire ühenduse ka jõe vastaskalda ning sealsete linnaosadega.
Kergliiklejatele on Ropka tööstuspiirkonnas head juurdepääsuvõimalused, kuna väljaehitatud
tänavad on valdavalt kahepoolsete kergliiklusteedega. Kesklinna suunal on võimalik valida
tiheda liiklusega Turu tänava asemel sellega paralleelselt kulgev, kuid rahulikum Tehnika tänav,
mis suubub Turu tänavale Ropka teega ristuval fooriga reguleeritud ristmikul. Planeeringuala
läheduses Sepa keskuse juures asub Tartu rattaringluse rattalaenutuse punkt.
Ühistranspordiga liikumiseks asuvad Turu tänava ääres Turu tn – Kaupmehe tn ristmikust
umbes 100 m kaugusel Vangla bussipeatused. Ristmikust 380 m kesklinna suunas, Sepa keskuse
ees, asuvad Sepa turu bussipeatused. Bussipeatusi teenindab hetkel üks bussiliin.
Seega on võimalik planeeringualale jõuda erinevate liikumisviisidega.
Planeeringuala piirneb lõunast Turu tn 56 (pindala 93 753 m², riigikaitsemaa – Tartu vangla),
idast Turu tn 56a (72 086 m², üldkasutatav maa), läänest Kaupmehe tn 5 (4051 m², ärimaa)
4
kruntidega ja põhjast Kaupmehe tänavaga. Ala edelanurgas asub Turu tn 54 krunt (100 m²,
tootmismaa), kus asub alajaam Vangla 59 (Ülejõe), mille tehnovõrkude ühendus ja juurdepääs
on ja tuleb tagada läbi Kaupmehe tn 7 krundi. Üle kaupmehe tänava asuvad äri- ja tootmismaa
krundid suurusega 3251 kuni 6502 m². Läheduses asuvad Turu tänav ja Idaringtee.
Naabruses väljakujunenud ja planeeritud hoonestus on valdavalt kahekorruseline. Rajatud
hoonete välimus on lihtne ja sarnane. Mahult ja struktuurilt eristub vanglahoonestus, mis on
kuni neljakorruseline, liigendatud ja värvikirev.
Kehtivate detailplaneeringute kohaselt on lubatud ühele krundile kuni kaks hoonet, hoonete
ehitisealused pinnad on 812 kuni 1625 m² (kruntide täisehitus 26 kuni 50%), absoluutkõrgused
39.4 (vähim lubatud) kuni 46.4 m. Hoonete tänavapoolsed fassaadid tuleb arhitektuurselt
liigendada. Hoonestusalade kaugus Kaupmehe tänava poolsest krundipiirist on näidatud
Kaupmehe tn 7 krundi pool tänavat 17 m kaugusele (kuna parkimine on lahendatud tänava pool)
ja teisel pool tänavat 10 m kaugusele. Turu tn 56 krundi piirist (Tartu vangla territooriumist) on
hoonestusala planeeritud 15 m kaugusele ja sinna on kavandatud piiratud juurdepääsuga ala
ning piirdeaed. Erandiks on alajaam, mis asub nimetatud piirist 7 m kaugusel.
Maapinna kõrgus on Kaupmehe tn 7 krundi kõrval hoonestataval krundil Kaupmehe tn 5
tõstetud kõrgusele 34.00, millega tuleb siduda ka Kaupmehe tn 7 krundi maapind.
Planeeringuala on vaadeldav eelkõige Kaupmehe tänavalt, mis seob tulevikus Turu tänavat ja
Emajõe äärde planeeritud sadama-ala.
Mõjuala analüüsist lähtudes ja jätkates olemasolevat rütmi, on sobilik jagada Kaupmehe tn 7
krunt neljaks krundiks, mis teeb ühe krundi suuruseks ligikaudu 4600 m². Hoonestusala ja
ehitusõigus määratakse sarnaselt naabruses kehtiva ehitusõigusega (kruntide täisehitus ca 30%,
abs-kõrgus 46.00 m). Planeeringuga jäetakse võimalus planeeritavate kruntide liitmiseks,
sarnaselt üle tänava kehtiva detailplaneeringu ja sealsete arengutega.
Planeeringuala asukoha iseloomustamiseks on koostatud joonis „Situatsioonskeem ning
mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed“.
4. Planeeringulahendus
Lahendus loob võimaluse jätkata linna ruumilist arengut, arvestades olemasolevat ja
ümbritsevat keskkonda, piirkonnas väljakujunenud mustreid ja suundi ning linna strateegilisi
eesmärke. Samuti luuakse planeeringuga eeldus tööhõive kasvuks ja sotsiaal-majanduslikuks
arenguks.
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine
Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Kaupmehe tn 7 krunt neljaks. Planeeritud krunte on
lubatud edaspidi liita. Kruntide moodustamisel ja liitmisel tuleb tagada nõuetekohane haljastus
ja parkimine krundil. Planeeritud kruntide piirid ja pindalad on toodud põhijoonisel.
5
4.2. Vertikaalplaneerimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Arvestades Emajõe üleujutusala piiri ja kõrval planeeritud maapinda, on kavandatud
hoonestusalal ja kõvakattega alal maapinna tõstmine kõrgusele ligikaudu 33.50 kuni 34.00 m.
Täpne kõrgus selgub projekteerimisel. Maapinna tõstmisel tuleb tagada lahendus, kus vesi ei
valgu naaberkruntidele. Olemasolevad kraavid likvideeritakse, maapinna tõstmisel suunatakse
liigvesi Kaupmehe tänaval olevasse sademeveekanalisatsiooni ja krundi lõunapiiril olevasse
nõvasse, mis suubub krundi kagunurgast algava kraavi kaudu Emajõkke ning planeeritud
sademeveetoru kaudu Kaupmehe tänava torustikku.
Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jäävad alad tuleb haljastada. Parklad tuleb liigendada
haljastusega. Krundi pindalast vähemalt 10% tuleb kõrghaljastada. Haljastus tuleb rajada koos
hoonete ja rajatistega. Joonisel on näidatud võimalik haljastuslahendus, mille paigutus võib
projekteerimisel muutuda.
Hoonestusala ja Turu tn 56 krundipiiri vahele on kõrghaljastuse ja põõsaste istutamine keelatud
ning haljastuse kõrgus aastaringselt ei tohi ületada 0,5 m. Antud maa-ala korrashoiu ja
hooldamise eest vastutab Turu tn 56 krundi igakordne omanik.
Kruntidel tuleb tagada heakord vastavalt Tartu linnas kehtivale eeskirjale.
4.3. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
Hoonestusalad ja ehitusõigus määratakse sarnaselt naabruses (Turu tn 50 krundi ja Ropka
tööstuspargi detailplaneeringutega) määratule, järgides nii tänavapoolset kui ka vanglapoolset
ehitusjoont ning hoonestustihedust. Hoonestusala ja kohustusliku ehitusjoone kaugus
Kaupmehe tänavast määratakse sarnaselt Turu tn 50 krundi detailplaneeringule. Samuti
arvestatakse hoonestusalade määramisel perspektiivse kruntide liitmise võimalusega, sarnaselt
üle tänava planeerituga.
Planeeringuala vanglapoolsele küljele on jäetud puhverala, kuhu julgeoleku huvides on hoonete
ja rajatiste ehitamine keelatud, sarnaselt varem kehtinud projekteerimistingimustele (Tartu
Linnavalitsuse 28. veebruari 2017 korraldus nr 177).
4.4. Ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste määramine
Detailplaneeringu põhijoonisel on markeeritud hoonete suurim võimalik ehitisealune pind
(hoone võimalik asukoht), mille paigutus võib projekteerimisel hoonestusala piires muutuda,
samuti võib muutuda joonisel näidatud kõvakattega alade asukoht.
Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning rajada haljastust. Rajatisi võib ehitada ka
väljapoole planeeritud hoonestusalasid, kui krundi haljastusnõuded on täidetud. Hoonete ja
rajatiste ehitamisel tuleb järgida kujadest tingitud nõudeid.
Hoonete ning avatud ruumi projekteerimisel tuleb tagada inimsõbralik, terviklik ja turvaline
linnaruum. Kujunev kompleks peab moodustama professionaalselt lahendatud arhitektuurse
terviku. Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Hoonete tänavapoolsed
fassaadid tuleb liigendada ja pöörata tähelepanu sellele, et vaated tänavalt saavad esteetilised ja
kvaliteetsed ega ole risustatud avatud laoplatsidega. Tagada tuleb meeldiv keskkond ja jalakäija
või kergliikleja turvatunne. Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada kõrge kvaliteediga ajas
6
kestvaid materjale ning anda läbimõeldud värvilahendus. Soovitatav on kasutada kohalikke
materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg.
Julgeoleku huvides ei ole lubatud akende, uste ja rõdude rajamine hoone Turu tn 56 krundi
poolsesse külge. Projektlahendus tuleb kooskõlastada Turu tn 56 krundi omanikuga.
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega,
lähtudes kehtivatest tuleohutusnõuetest. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab üldjuhul olema
8 m. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele
tagada tule leviku piiramine ehituslike või muude abinõudega.
Planeeritud võimalikud hoonete kasutamise otstarbed on sarnaselt naabruses planeeritule ja
tulenevalt määrusest „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“:
12510 – tööstushooned,
12520 – hoidlad ja laohooned,
12200 – büroohooned,
12310 – kaubandushooned,
12330 – teenindushooned,
12130 – toitlustushooned.
Täiendavalt võib ehitusloa menetlemisel kohalik omavalitsus lubada otstarbeid, mis vastavad
üldplaneeringule ja sobivad piirkonda.
Hoonete projektide koosseisus peab olema joonis, mis kajastab haljastuslahendust ja jalakäijate
liikumist.
Krundipiiridele on lubatud rajada kuni 1,8 m kõrguseid läbipaistvaid piirdeaedu (nt võrkpiire
jms). Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Lisaks tuleb Turu tn 56 krundipiirist 15 m
kaugusele rajada 2 m kõrgune piire, millega peab olema takistatud juurdepääs vanglaga
piirnevale alale.
4.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine
Planeeringuga määratakse liikluskorralduse põhimõtted, mida võib projekteerimisel täpsustada.
Juurdepääs planeeringualale on võimalik Kaupmehe tänavalt. Planeeritud kruntidele on
juurdepääsud lahendatud olemasoleva kolme mahasõidu kaudu.
Kõvakattega on lubatud katta ladustamiseks, liiklemiseks ja parkimiseks ettenähtud alad.
Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb haljastada.
Nõuetekohane parkimine tuleb lahendada krundil, seejuures võib parkimist kavandada ka
hoone mahus. Avaparkla tuleb liigendada haljastusega. Jalgrattaparklale tuleb rajada
varjualune. Parkla projekteerimisel tuleb arvestada ka nõuetekohase elektriautode
laadimistaristu kavandamisega. Nõuetekohased parkimiskohad liikumispuudega inimeste
autodele tuleb rajada hoone sissepääsule võimalikult lähedale.
Täpne parkimislahendus ja kohtade arv selgub projekteerimisel, sõltudes realiseeritavast
ehitusõigusest ja hoone(te) kasutusotstarvetest. Põhijoonisel on näidatud võimalik
7
parkimislahendus nii autodele kui jalgratastele vastavalt kehtivale standardile maksimaalse
võimaliku brutopinna puhul, mille kohane arvutus on toodud siin:
Krundi Ehitise liik Suurim võimalik Parkimiskohad
nimi brutopind m2 Autod/Jalgrattad
Pos 1 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/14.5
Kauplus 50 1.6/0.3
Asutus 50 1.2/0.5
Kokku 35/16
Pos 2 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/14.5
Kauplus 50 1.6 / 0.3
Asutus 50 1.2/0.5
Kokku 35/16
Pos 3 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/ 14.5
Kauplus 50 1.6/0.3
Asutus 50 1.2/0.5
Kokku 35/16
Pos 4 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/14.5
Kauplus 50 1.6/0.3
Asutus 50 1.2/0.5
Kokku 35/16
Projekteerimisel on soovitatav koostada parkimise vajadust selgitav analüüs, mis sisaldab
erinevate liikumisviiside kasutamise, juurdepääsetavuse ja ühendustegurite võrdlust. Analüüsi
tulemusest sõltuvalt on võimalik normist väiksema arvu parkimiskohtade rajamine, kui on
selge, et alternatiivsete liikumisviiside (jalakäimine, jalgrattasõit, ühistransport) kasutajate hulk
on piisavalt suur ja autode parkimiskohti ei ole nii palju vaja.
4.6. Tehnovõrkude- ja rajatiste võimaliku asukoha ja ehituslike
tingimuste määramine
Planeeringuga määratakse tehnovõrkude ja –rajatiste võimalikud asukohad ning ehituslikud
tingimused, mida võib projekteerimisel täpsustada. Võimalik lahendus on näidatud joonisel
Tehnovõrgud.
4.6.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon
Lahendus on antud vastavalt AS Tartu Veevärk 15.12.2020 tehnilistele tingimustele nr
INF/865.
Planeeringuala kaks krunti on planeeritud varustada veega Kaupmehe tänava torustikust rajatud
veeühendustorude De 90 kaudu, ülejäänud planeeringuala krundid Kaupmehe tänava
veetorustikust.
Olemasolev lähim hüdrant asub Tehnika tänaval, Tehnika tn 15 kinnistu nurgal. Lisaks on
projekteeritud hüdrandid Kaupmehe ja Inseneri tänaval. Olemasolev ja projekteeritud
hüdrandid tagavad nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha kauguse (kuni 200 m ehitise
sissepääsust).
8
Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse lähtudes hoone suurima
tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. AS Tartu Veevärk tagab veevõrgust vooluhulga 10
l/s, millega tuleb hoonete projekteerimisel arvestada. Vajadusel on lubatud täiendava
tuletõrjeveereservuaari rajamine krundile.
Reoveekanalisatsiooni lahendamiseks on planeeringuala kahele krundile rajatud
tänavatorustikust ühendustorud De 160, ülejäänud kruntidele on planeeritud rajada
tänavatorustikust ühendustorud.
Planeeritud kruntide sademevee eesvooluks on planeeritud Kaupmehe tänava
sademeveetorustik. Selle tagamiseks kavandatakse planeeringuala lõunapiiril oleva nõva ja
kagunurgas algava kraavi ühendamine tänaval oleva toruga, samuti planeeritud kruntide
tänavapoolsed ühendused.
Valingvihma-aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualalt
tänavatorustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Tänavatorustikku juhitava
sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks tuleb kasutada võimalikul määral
väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning rajada kruntidele reguleeriv maht (mahuti, torud
vmt).
Krundisisene torustik ja reguleeriva mahu jaoks vajalikud rajatised tuleb ehitusprojekti
koosseisus äravoolu reguleerimise nõudest lähtuvalt dimensioneerida. Nõuded vooluhulga
piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.
Projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Emajõe
kõrge veeseisu ajal hakkab eesvooluks olev sademeveetorustik tööle uputatud olekus.
Võimalikust maksimaalsest paisutustasemest madalamal asuvate sademeveeneelude ja -
rajatiste vahetu ühendamine sademeveetorustikku ei ole lubatud. Kasutada tuleb
uputustõkkeseadmeid ning pumpamist.
Parkla sademevee puhastamiseks tuleb rajada kruntidele I-klassi õlipüüdur.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
4.6.2. Soojavarustus
Lahendus on planeeritud vastavalt AS Tartu Keskkatlamaja 17.11.2020 tehnilistele
tingimustele nr 220/20.
Soojustorustiku planeeritud ühenduskohad olemasoleva soojusvõrguga on Kaupmehe tänaval,
Kaupmehe tn 7 krundi piiri lähedal, olemasolevad soojustorustiku otsad (2*65/250).
Soojustorustiku asukoht tuleb projekteerida nii, et torustiku ja kõrghaljastuse kaitsevööndid ei
kattuks.
Soojatorustik tuleb projekteerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna ja lähtuda standardi
EVS 843 “Linnatänavad” nõuetest tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta.
Projekteerimiseks tuleb taotleda võrguettevõtjalt AS Tartu Keskkatlamaja tehnilised
tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete kaugküttepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks.
4.6.3. Telekommunikatsioonivarustus
Lahendus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 16.12.2020 tehnilistele tingimustele nr
34638504.
9
Sideteenuste tarbimiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist
hoone sisevõrgu ühenduskohani, sealhulgas:
* Rajada alates sidekaevust 4614 igale planeeritud krundile 4-avaline multitoru. Hoonete
valmides pikendada multitorud hoonetesse ja puhuda multitorudesse 24-kiulised optilised
kaablid. Otsastada kaablid 4614 sidekaevus asuvas splitteris ning hoonetes. Keevitada kiude
vastavalt soovitud toodete arvule.
* Hoonete sisevõrgud ehitada PON-tehnoloogial, arvestades Telia dokumenti „Valguskaabli
sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“.
Telia Eesti AS nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile:
* Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule
ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded";
* Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine v4";
* Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis"
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Telia Eesti AS ei võta sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
4.6.4. Elektrivarustus
Lahendus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 04.01.2021 tehnilistele tingimustele nr
367141.
Planeeritud kruntidele on kavandatud 0,4 kV maakaabelliinid Turu tn 54 krundil asuvast
olemasolevast "Vangla 59" alajaamast.
Elektrivarustuseks on planeeritud krundipiiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.
Liitumiskilbid tuleb projekteerida mitmekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt
teenindatavad.
Elektritoide liitumiskilbist objektini on kavandatud maakaabliga.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on planeeritud servituudialana.
Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridor.
Elektrikaablite rajamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud rajada teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva
elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le
kirjalik taotlus. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja
tasuda liitumistasu.
Lisaks tuleb projekteerida ja tagada nõuetekohane elektriautode laadimistaristu.
4.6.5. Gaasivarustus
Maagaasi võib kasutada tehnoloogilisel eesmärgil. Olemasolev lähim gaasitorustik asub Tähe
tänaval, planeeringualast ligikaudu 870 m kaugusel, lähim planeeritud gaasitoru Kaupmehe
tänaval. Gaasiga liitumiseks tuleb taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused.
10
4.6.6. Taastuvenergia
Taastuvenergia tootmine, kasutamine ja edastamine on lubatud ja soovitatav.
4.7. Keskkonnatingimused
Detailplaneeringu elluviimisel, ala kasutamisel ja arendamisel tuleb tagada jätkusuutlik
keskkond ja tegevused, mis ei põhjusta ülenormatiivset müra, vibratsiooni või muud reostust
(nt lõhn) ega keskkonda kahjustavaid mõjusid. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine.
Projekteerimisel, kui hoonete mahud, kasutusotstarbed ja tegevuste sisu on täpsustunud, tuleb
lähtuda projekteerimise hetkel kehtivatest ehitus- ja keskkonnanõuetest ning tagada ohutus nii
inimesele, varale kui keskkonnale. Tagada tuleb ka nõuetekohased insolatsioonitingimused.
Soovitatav on kasutada kohalikke materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg.
Jäätmete kogumine tuleb lahendada kõvakattega alal, varjestatult ja kinnistes
kogumismahutites. Jäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi, vastavalt nõuetele. Tekkivad
jäätmed tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele ning tagada tuleb vaba juurdepääs
konteineritele. Jäätmete käitlemine tuleb korraldada vastavalt Tartu linna
jäätmehoolduseeskirjale.
Parklatest kogutav sademevesi puhastatakse enne sademeveekanalisatsiooni suunamist õli- ja
liivapüüdurites. Reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni.
Planeeringu realiseerimisel ja ala kasutamisel tuleb arvestada võimalike naabrusest tulenevate
olemasolevate häiringutega – Turu tänavalt ja Ringteelt tulenev müra ja heited, Tartu Veevärk
AS reoveepuhastist aeg-ajalt tulenev lõhnahäiring.
4.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused
Kuritegevuse riski minimeerimiseks on oluline:
vanglapoolse ala selge piiritlemine, vaadeldavus ja korrashoid;
hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;
selgelt eristatavad liikumisteed;
hästi valgustatud ja vaadeldavad sissepääsud;
soovitatavalt videovalve;
professionaalne arhitektuur, haljastuslahendus ja linnaruumiline tervik;
kvaliteetsed materjalid ja maitsekad värvid;
vastupidavad ja süttimatud konstruktsioonid;
ala eeskujulik korrashoid.
4.9. Servituutide seadmise vajaduse märkimine
Servituut on vajalik seada Turu tn 54 krundil asuvale alajaamale juurdepääsuks ja alajaama
teenindavate tehnovõrkude ühenduse tagamiseks tehnovõrkude valdaja kasuks.
11
Lisaks on vajalik seada servituut kruntidele ühiste juurdepääsude rajamisel.
Samuti on vajalik seada hoidumisservituut Turu tn 56 krundiga piirnevale 15 m laiusele alale.
Hoidumisservituudi kohaselt on kohustus hoiduda Kaupmehe tn 7 krundi koosseisu kuuluva 15
m laiuse maa-ala kasutamisest mistahes viisil ning keelatud on seal viibimine.
Servituudivajadusega alad on näidatud joonisel Tehnovõrgud. Servituudialad täpsustuvad
projekteerimisel, kui on selgunud täpsed lahendused.
4.10. Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustusi avalikuks kasutamiseks ette nähtud
tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee
kanalisatsiooni) või vastavate kulude kandmiseks (edaspidi rajatised). Nimetatud rajatiste
väljaehitamine planeeringuala ulatuses on ehitusõiguse realiseerimise eelduseks ning
ehitusõigust realiseerida sooviva kinnistu igakordse omaniku kohustus.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust)
ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb
tekitaja poolt hüvitada koheselt.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt Kaupmehe tn 7 krundi (planeeritud kruntide)
igakordsete omanike ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Koos hoonete ja rajatistega tuleb rajada ka haljastus.
5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte
Nimi Kuupäev
Tartu Veevärk AS 14.05.2021
Telia Eesti AS 17.05.2021
Elektrilevi OÜ 18.05.2021
AS Gaasivõrk 14.05.2021
Fortum Tartu AS 25.05.2021
Päästeameti Lõuna päästekeskus 09.07.2021
12
Leppemärgid
planeeringuala
planeeritud hoonestusala
planeeritud kohustuslik
ehitusjoon B
planeeritud maksimaalne EMAJ
ehitisealune pind ÕGI
RR Ropka-Ihaste
RO PKA VEEHAA
ed,
planeeritud krundipiirid B looduskaitseala
t
evõt
juurdepääs planeeritud
ne,
kruntidele
oohooned
mi
olemasolev/planeeritud
t
PROJEKTEER
nduset
kõnnitee
oot
Ül
B RR bussipeatus/rattaringluse
RE
t
dp sada
parkla
a-
TEHNI
l
an
us j
eeni
5 min kõndimisraadius
a bür
ee
KA TN
I
ri
TUD I
l
ng
ma
linnapiir
evõt
at
-j
ug a-al
1
ma
NSENER
Naaber planeeringualad:
Kaubandus-j
am a
ori
keett
ää
planeeringuala
kont
3
ra
ITN
t
väi
ud
hoonestusala
ld
si
n
5mi
kohustuslik ehitusjoon
e
st
ha
KAUPMEHETN
Ropka tööstuspargi detailplaneering
1
I
(ärimaa, tootmishoonete maa)
2
d
Turu tn 50 krundi detailplaneering
2
n
(kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone; väike-
ö
ettevõtluse; büroohoone; tootmishoone;laohoonemaa)
ö
v
u
g
Inseneri tn 8 krundi detailplaneering
n
3
ra
(ärimaa, tootmishoonetemaa)
ii
p
B B
a
ld
a
k
u
g
Tartu Vangla
o
k
e
(riigikaitsemaa)
e
V
TURU TN
Joonise aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena
Töö nimetus: Töö nr:
B
RI
NGTEET Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027
N
B
Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 1. Situatsiooniskeem ning mõjuala
funktsionaalsed ja
linnaehituslikud seosed
Kambj
aval
d Koostaja: Tartu LPMKO 1:4000
Koostamise aeg 21.04.2021
Kaupmehe tn 10
79301:001:0869
100% ärimaa
Kaupmehe tn 6 6501 m²
Kaupmehe tn 4 79301:001:0243
79511:008:0023 100% ärimaa
Tehnika tn 32
50% ärimaa, 50% tootmismaa 6502 m²
79501:002: 0098
3251 m²
100% ärimaa
3251 m²
3
Võimalik lumevallitusala
2.5 6.1
7
6
3
30
15.2 7.9 7
30
Võimalik lumevallitusala 3
7.5
2.8
2.4 P 13
8.5
7
P 16
4
20
Võimalik lumevallitusala 10
30
3
19.4
7.2
3
30
7.2 5.3 P 9
P 20
8
JP 5
2
5
2.6
8
15.7
2
P 13
JP 5
17.6
2
8
2.7
P 17
17
P 15 16.5
5.5
8.2
1
2
P 12 8
P5
J P 6
2.5
JP 5
7.3 7.5 7.5 6.3 6
2
7.5
P 6
2
2
2
16.2 6 6.6
2
2
7.9 P 7
2
2
P6
JP 12
8.7
2
7.7
2
Kaupmehe tn 5 Turu tn 56a
2
2
8.9
79501:002:0642 79301:001:0967
100% ärimaa 100% üldkasutatavmaa
4051 m² 69 224 m²
JP 12
JP 12
4
P1
J 2
2
8
2
7.8
6.9 5.7
Hoidumisservituudi
vajadusega ala, kus
15
liikumine on piiratud
15 m
Alajaam
Turu tn 54
79511:008:0003 Vangla piirdeaed
100% tootmismaa
100 m² Turu tn 56
Tartu vangla territoorium 79511:008:0001
100% riigikatsemaa
93 753 m²
Leppemärgid Arhitektuurinõuded Ehitusõiguse tabel
Hoonete max.
Krundi Krundi kasutamise lubatud eh.alune Hoonete lubatud Hoonete max.
Planeeringuala piir Jäätmemaja
Krundi pindala max. abs.kõrgus lubatud arv krundil
ID number sihtotstarve * pind
Ol.ol krundi piir Jalgratta
1.Hoonete tänavapoolsed fassaadid tuleb liigendada ja pöörata tähelepanu sellele,
P1
J 2
Planeeritud krundi piir
parkimiskohad et vaated tänavalt oleksid esteetilised. 1 4627 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m 2
Piirdeaed 2.Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada kõrge kvaliteediga materjale. Hoonete
1 Krundi ID nr
arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Soovitatav on kasutada 2
Jalakäijate liikumistee 2 4627 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m
Hoonestusala ja kohustuslik
ehitusjoon Likvideeritavad objektid
kohalikke materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg.
Hoone suurim lubatud Hoidumisservituudi vajadusega ala
3. Krundipiiridele on lubatud rajada kuni 1,8 m kõrguseid läbipaistvaid piirdeaedu 3 4627 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m 2
ehitisealune pind ja võimalik (nt võrkpiire jms). Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Lisaks tuleb Turu tn 56
asukoht
Juurdepääsu servituut
krundipiirist 15 m kaugusele rajada 2 m kõrgune piire, millega peab olema takistatud 4 4629.5 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m 2
Haljasala
juurdepääs vanglaga piirnevale alale.
Kõvakattega ala Ülekäigurada
*Krundi kasutamise sihtotstarve on antud vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikule juhendile.
Kõnnitee ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa.
Kaupmehe tn 5 Krundi aadress
79501:002:0642 Katastritunnus
Märkused
Kõrg- ja madalhaljastus 100% ärimaa Sihtotstarve 1. Planeeringu alusplaanina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt detsember
4051 m² Pindala
2020 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr G-376-20). Geodeetilise alusplaani Töö nimetus: Töö nr:
Ol.ol kõrghaljastus
koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027
P 14 Sõiduki parkimiskohad 2. Hoonestuse, parkimiskohtade ja haljastuse asukoht krundil võib muutuda
projekteerimise käigus.
Juurdepääs jalakäijale/ sõidukile 3. Detailplaneeringu joonised ja seletuskiri on lahutamatult seotud planeeringu Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 3.
osad.
Juurdepääs krundile,
sõidusuund
Mõõtkava:
PÕHIJOONIS
Koostaja: Tartu LPMKO 1:500 Koostamise aeg 05.05.2021
Kaupmehe tn 10
79301:001:0869
100% ärimaa
Kaupmehe tn 6 6501 m²
Kaupmehe tn 4 79301:001:0243
79511:008:0023 100% ärimaa
Tehnika tn 32
50% ärimaa, 50% tootmismaa 6502 m²
79501:002: 0098
3251 m²
100% ärimaa
3251 m²
K
V
S S
S S
S S
S S
S S
S S
S
V
S S
S S
K
S
S TT TT
S
S
SK
SK
S
S
TT
V
4
TT
K
K
V
3
SK
K
SK
SK
SK
TT
S
JP 5
TT
V
V
V
2
JP 5
K
S
SK
S
1
K
S
S
P5
J
SK
JP 5
SK
JP 12
Kaupmehe tn 5 Turu tn 56a
79501:002:0642 79301:001:0967
100% ärimaa 100% üldkasutatavmaa
4051 m² 69 224 m²
JP 12
JP 12
P1
J 2
SK
SK
Hoidumisservituudi
SK
vajadusega ala, kus
liikumine on piiratud
15 m
Alajaam
Turu tn 54
79511:008:0003 Vangla piirdeaed
100% tootmismaa
100 m² Turu tn 56
Tartu vangla territoorium 79511:008:0001
100% riigikatsemaa
93 753 m²
Leppemärgid Märkused:
Hoidumisservituudi vajadusega ala
1. Planeeringu alusplaanina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt detsember 2020
Planeeringuala piir Juurdepääsu servituut
Ol.ol alajaam
koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr G-376-20). Geodeetilise alusplaani
Planeeritud krundi piir
SK koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500.
1
Planeeritud sademeveetrass Ol.ol. veetrass
Krundi ID nr
Ol.ol. drenaaž 2. Lähim olemasolev maagaasi torustik (Paremkalda I B3 jaotustorustik) asub Tähe ja
Hoonestusala ja kohustuslik S Planeeritud sidetrass
ehitusjoon
Ol.ol. sademeveetrass Meisli tänava ristmikul ning kuulub AS-ile Gaasivõrk. OÜ Aleks Projekt tööga nr
Hoone suurim lubatud
V Planeeritud veetrass
ehitisealune pind ja võimalik Ol.ol. kaugküttetrass 18G051 on Tehnika tn 26 teenindamiseks projekteeritud torustik piki Meisli tänavat
asukoht
K Planeeritud kanalisatsioonitrass
Ol.ol. kanalisatsioonitrass kuni Kaupmehe ja Tehnika tänava ristmikuni.
Jäätmemaja
P1
J 2
Jalgratta TT Planeeritud kaugküttetrass
Ol.ol. sidetrass
parkimiskohad
Piirdeaed
G Planeeritud maagaas Ol.ol. madalpinge maakaabelliin
Kõrg- ja madalhaljastus Planeeritud jaotuskilp Töö nimetus: Töö nr:
Ol.ol kõrghaljastus Planeeritud madalpinge maakaabelliin Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027
Planeeritud madalpinge maakaabelliin
Kaupmehe tn 5 Krundi aadress kaitsevöönd
79501:002:0642 Katastritunnus
100% ärimaa Sihtotstarve
4051 m²
Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 4.
TEHNOVÕRKUDE
Pindala Projekteeritud madalpinge maakaabelliin
Koostaja: Tartu LPMKO
Mõõtkava: JOONIS
1:500 Koostamise aeg 06.05.2021
.
TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 21.09.2021 nr 1045
Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneeringu
kehtestamine
Tartu Linnavalitsuse 20.10.2020. a korraldusega nr 1159 algatati Kaupmehe tn 7 krundi
detailplaneering eesmärgiga moodustada krundid ja määrata ehitusõigus äri- ja tootmishoonete
püstitamiseks. Detailplaneeringust huvitatud isik on Tartu Linnavalitsus ja planeeringu koostaja
linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond.
Kaupmehe tn 7 krunt suurusega 18 508 m² asub Ropka tööstuse linnaosas. Planeeringuala piirneb
lõunast Turu tn 56 (93 753 m², riigikaitsemaa, Tartu vangla), idast Turu tn 56a (72 086 m²,
üldkasutatav maa), läänest Kaupmehe tn 5 (4051 m², ärimaa) kruntidega ja põhjast Kaupmehe
tänavaga. Läheduses asuvad Turu tänav ja idaringtee.
Detailplaneeringuga nähakse ette Kaupmehe tn 7 krundi jagamine neljaks. Kruntide lubatud
sihtotstarve on väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa. Igale krundile on määratud ehitusõigus
kuni kahe hoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 1500 m², suurim
lubatud absoluutkõrgus 46.00.
Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jäävad alad tuleb haljastada. Parklad tuleb liigendada
haljastusega. Krundi pindalast vähemalt 10% tuleb kõrghaljastada, sh tuleb arvestada, et Turu tn
56 krundiga piirnevale 15m laiusele alale kõrghaljastust rajada ei tohi. Haljastus tuleb rajada koos
hoonete ja rajatistega. Juurdepääsud kruntidele on lahendatud Kaupmehe tänavalt. Nõuetekohane
parkimine on lahendatud krundil, seejuures võib parkimist kavandada ka hoone mahus.
Planeeringuga on määratud vajadus seada hoidumisservituut Turu tn 56 krundiga piirnevale 15 m
laiusele alale. Hoidumisservituudi kohaselt on kohustus hoiduda Kaupmehe tn 7 krundi koosseisu
kuuluva 15 m laiuse maaosa kasutamisest mistahes viisil ning keelatud on seal viibimine.
Tartu Linnavalitsuse 20.07.2021. a korraldusega nr 829 võeti planeering vastu ja suunati avalikule
väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 05.08 - 23.08.2021. a. Avalikustamise ajal ei esitatud
lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid.
Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu
linna üldplaneeringuga.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017.
a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast,
millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu
Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle
korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Klaas Jüri Mölder
linnapea linnasekretär
Kehtestatud detailplaneering kontaktvööndis:
1 Sassi 17 krundi detailplaneering, kehtestatud 29.05.2006
TINGMÄRGID:
Planeeritava ala piir
44.00
12K
EE EE
Planeeritava pealeehituse hoonestusala/
võimalik paigutus hoonestusalas EK 90% 2K
Olemasolevad kergliikluse põhisuunad Ä 10% EE
A Ühistranspordi (bussi) peatus
Planeeritud jalakäijate teed
Planeeritud sõidutee ja parkimisala
EE 2K
5K
Juurdepääs planeeritavale alale sõidukiga
Jalakäijate juurdepääs planeeritavale alale
Kehtestatud detailplaneering
44.00 Kehtestatud DP hoonestusala ja Ä
maksimaalne abs kõrgus 46.00 (2k) 7K
60.00 (6k)
Ä Krundi sihtotstarve (vastavalt VV 24.01.1995
3K
määrusele nr 36)
Olemasolev hoone korruselisusega A
46.00 (2k) Planeeritud hoone abs kõrgus ja korruselisus 60.00 (6k)
Ä
5K
EK 95%
Ä 5%
2K
EK 90%
Ä 10% 3K Th 70%
5K Ä 30%
Th 70%
Ä Ä 30%
Th 70%
A Ä 30%
Töö nimetus: Mõõtkava: 1:1250
SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20
Sõbra 54, Tartu, 50106
Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 15.02.21
reg.nr 10051688
e-mail:
[email protected]
DETAILPLANEERING Joonise nr: 3
Objekti asukoht: Joonise nimetus:
PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA Staad.
Tartu linn, Karlova linnaosa FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED
Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP
TINGMÄRGID:
Detailplaneeringu ala piir Olemasolev kõrgepinge kaabelliin
Olemasolev krundipiir Olemasolev soojatorustik
Olemasolev hoone Olemasolev gaasitorustik
Olemasolev maa-alune parkla
Märkus:
Olemasolev puu Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Maainsener OÜ poolt M 1:500, töö nr
Olemasolev veetorustik GEO 5574, välja antud 05.2020 (koordinaadid L-EST `97, kõrgused EH2000 süsteemis).
Olemasolev kanalisatsioonitorustik Töö nimetus: Mõõtkava: 1:500
Olemasolev survekanalisatsioonitorustik
SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20
Paju tn 2, Tartu 50603
Olemasolev sademeveekanalisatsioon Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 25.01.21
reg.nr 10051688
Olemasolev drenaažitorustik
e-mail:
[email protected]
DETAILPLANEERING Joonise nr: 2
Olemasolev sidekanalisatsioon
Objekti asukoht: Joonise nimetus:
Olemasolev madalpinge kaabelliin Staad.
Olemasolev madalpinge õhuliin Tartu linn, Karlova linnaosa OLEMASOLEV OLUKORD
Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP
EHITUSÕIGUSE TABEL:
TINGMÄRGID:
Detailplaneeringu ala piir
Olemasolev krundipiir
Planeeritud krundipiir
Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind
Likvideeritav objekt
Planeeritud hoonestusala
13,7
Maa-alune hoonestusala (parkla)
Planeeritud kõrgema hooneosa hoonestusala/
võimalik paigutus hoonestusalas
P-83 Planeeritud maa-alune parkimiskoht
10,6 ja kohtade arv
6,6
Planeeritud maapealne parkimiskoht ja
5,2 P-30
7
kohtade arv
Planeeritud juurdepääs krundile/
maa-alusesse parklasse
2,7
2,7
7 Planeeritud sõidusuunad
2,6 Planeeritud sõidutee ja parkimisala
Planeeritud jalgtee
7,5
P-42
7,5
Planeeritud piirdeaed
R-5 Planeeritud rattahoidjad
2,6 Planeeritud haljastatud ala
5
6,8
2
Planeeritud puu/ põõsad
P-83
h=abs 46.00 Tänava ristprofiil
2 h=abs 60.00
lõige A-A
M 1:250
R-80
1
A
A
9,7
P-34
1
h=abs 60.00
P-28
Märkus:
Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Maainsener OÜ poolt (töö nr GEO 5574, 05.2020).
Koordinaadid L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Töö nimetus: Mõõtkava: 1:500
SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20
Paju tn 2, Tartu 50603
Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 27.05.21
reg.nr 10051688
e-mail:
[email protected]
DETAILPLANEERING Joonise nr: 4
Objekti asukoht: Joonise nimetus:
PÕHIJOONIS Staad.
Tartu linn, Karlova linnaosa
Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP
aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA
Reg. nr 10051688
Paju tn 2, 50603 Tartu
Tel. 7 413 288
[email protected]
Töö nr DP-02/20
SÕBRA TN 54 JA SASSI TN 19 KRUNTIDE
NING LÄHIALA DETAILPLANEERING
Objekti asukoht: Tartu linn, Karlova linnaosa
Huvitatud isik: aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara,
Indrek Rentel
Planeeringu koostaja: Triin Nurmsalu
aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara
TARTU 2020
SISUKORD
I SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning andmed planeeritava ala kruntide
kohta ........................................................................................................................................... 3
2. Olemasolev olukord........................................................................................................... 3
3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed .................. 4
4. Planeeritud ala kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigus ........................................ 5
5. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................... 6
6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................... 6
7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................. 7
8. Ehitistevahelised kujad ..................................................................................................... 8
9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ............................................................................. 8
9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus .............................................................................. 8
9.2. Reovee- ja sademeveekanalisatsioon ............................................................................... 8
9.3. Elektrivarustus.................................................................................................................. 9
9.4. Välisvalgustus................................................................................................................... 9
9.5. Sidevarustus...................................................................................................................... 9
9.6. Soojavarustus ................................................................................................................. 10
10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ............................. 10
11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ....................................................... 10
12. Servituutide vajaduse määramine. ................................................................................ 10
13. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................... 10
II KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE .. 12
III JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID ................. 12
1. Situatsiooniskeem 1:5000
2. Olemasolev olukord 1:500
3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 1:1250
4. Põhijoonis 1:500
5. Tehnovõrkude joonis 1:500
6. Illustreeriv 3D
I SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning andmed planeeritava
ala kruntide kohta
Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneering algatati 21.04.2020 Tartu
Linnavalitsuse korraldusega nr 436 „Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning
lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi kruntide liitmiseks ning
ehitusõiguse määramiseks äri- ja parkimishoone rajamiseks.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi dokumente:
- Maainsener OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan M 1:500, töö nr GEO 5574, välja
antud mai 2020 (kõrgused EH2000 süsteemis);
- Tartu linna üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14. september 2017.a. otsusega
nr 494).
Andmed planeeritavate kruntide kohta (kinnistusregistri andmed):
Aadress Pindala m² Kinnistu nr Katastritunnus Sihtotstarve
1 Sõbra tn 54 6797 4466903 79508:069:0027 Ärimaa 100%
2 Sassi tn 19 1382 4281303 79508:069:0012 Elamumaa 100%
2. Olemasolev olukord
Planeeringuala suurusega 8179 m² asub Tartu linnas Karlova linnaosas Sõbra, Sassi ja Vaba
tänavate vahelises kvartalis, hõlmates Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kinnistud. Juurdepääs alale
sõidukiga on Sõbra tänavalt ja Sassi tänavalt.
Sõbra tn 54 krundil paikneb kuuekorruseline (osaliselt kahekorruseline) ärihoone,
absoluutkõrgusega 60.00, ehitisealuse pinnaga 2755 m² (maa-alune parkimiskorrus 3882 m²)
ja alajaam ehitisealuse pinnaga 14 m². Lisaks paiknevad kinnistul hoone ümber asfaltkattega
parkimisplatsid. Krundi lääneservas paikneb bussiootepaviljon. Kõrghaljastusest paiknevad
krundi idapoolse piiri ääres kaskede rida ja läänepoolse piiri ääres noored pärnad.
3
Sassi tn 19 krundil asub üksikelamu, ehitisealuse pinnaga 62 m² ja kaks kuuri ehitisealuse
pinnaga 30 m² ja 17 m². Kõrghaljastusest paiknevad krundil valdavalt vanad õunapuud, Sassi
tänava poolse piiri ääres ka kased ja tammed.
Planeeringuala reljeef on ühtlase kaldega Emajõe suunas, kõrguste vahega ca 2 meetrit.
Tehnovõrkudest asuvad planeeringualal ja selle vahetus läheduses vee- ja kanalisatsioonitorud,
sademeveekanalisatsioon, drenaaž, side- ja elektrikaablid ning gaasitrass. Olemasolev olukord
on kajastatud joonisel nr 2.
3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud
seosed
Planeeringuala asub Tartu kesklinnast ca 1,5 km kaugusel, piirnedes lääne poolt keskmisest
suurema intensiivsusega liiklusega Turu tänavaga, lõuna poolt Sõbra tänavaga ja ida poolt
väikese liiklusintensiivsusega Sassi tänavaga. Planeeringualast põhjapoole jäävad Vaba tänava
äärsed väikeelamud, läänepoole üle Turu tänava viiekorruselised korterelamud ja lõunapoole
üle Sõbra tänava Sõbra Selver. Planeeringualast idapoole üle Sassi tänava jäävad Sõbra tn 56
kinnistul paiknev 7-korruseline (suhteline kõrgus 20,8 m) 1150 m² ehitisealuse pindalaga äri-
ja büroohoone ning Sõbra tn 58 kinnistul paiknev massiivne (16 919 m² ehitisealuse pindalaga
ja suhteline kõrgus 20,8 m) Prisma ostukeskus.
Planeeringualale on tagatud hea juurdepääsetavus jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga ja
autoga, lähim ühistranspordi peatus paikneb planeeringualal. Juurdepääs planeeringualale
autoga toimub Sõbra tänavalt kahe juurdepääsu kaudu ja Sassi tänavalt.
Sõbra tn 54 alal kehtib Tartu Linnavolikogu 29.06.2006 otsusega nr 95 kehtestatud Sõbra 54
krundi detailplaneering, millega on määratud Sõbra tn 54 krundile ehitusõigus 2750 m²
suuruse ja 3927 m² maa-aluse ehitisealuse pinnaga kuni 60.00 absoluutkõrgusega
ärihoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus on realiseeritud.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeritavad krundid alal, mille juhtfunktsioon on
Sõbra tn 54 krundil kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala, Sassi tn 19 krundil väikeelamu
maa-ala. Planeeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks Sassi tn 19
krundil. Arvestades planeeritava ala asukohta, sh Tartu linna üldplaneeringuga sätestatut, et
4
Turu tänava äärsed maa-alad on perspektiivselt reserveeritud eelkõige magistraaltänavate
lähedusest tuleneva äripotentsiaali realiseerimiseks ja arvestades asjaolu, et väikeelamumaa
juhtfunktsioon ülejäänud alal säilib, ei ole ühe krundi osas maakasutuse juhtotstarbe muutmine
üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, mistõttu ei ole
tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega. Krundi suurima ehitisealuse pinna
määramisel on arvestatud, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Juurdepääsude
kavandamisel on tagatud turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt
elamualadelt, ühistranspordipeatustest ning parklatest. Standardikohane parkimisvõimalus on
tagatud hoonestusega samal krundil. Krunti ei ole lubatud piirata piirdega.
Planeeringulahendus vastab Tartu linna üldplaneeringule.
Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on ära toodud joonisel nr 3.
Planeerimise lahendus
4. Planeeritud ala kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigus
Detailplaneeringuga on ette nähtud liita Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 krundid, moodustades
krundi Positsioon 1.
Sõbra tn 54 krundil paiknevale olemasolevale 2-korruselisele hooneosale on kavandatud
pealeehitus maksimaalselt 60.00 absoluutkõrguseni.
Hoonete lubatud ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni
2015. a määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu":
- Büroohooned (12200);
- Kaubandus- ja teenindushooned (12300), va sõidukite teeninduse hoone (12332);
- 6-35 kV alajaam ja jaotusseade (22246).
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarbed; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus ja sügavus. Krundi ehitusõigus on esitatud planeeringu põhijoonisel
(joonis 4) ehitusõiguse tabelis. Kavandatu mahuline illustratsioon on esitatud joonisel 6.
5
5. Krundi hoonestusala piiritlemine
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega ja kajastub planeeringu põhijoonisel
(joonis 4). Hoonestusala järgib olemasoleva hoonestuse piire. Planeeritud pealeehituse
hoonestusala on joonisel näidatud eraldi tingmärgiga ja lisaks on näidatud pealeehituse
võimalik paiknemine hoonestusalas.
6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Olemasolev liikluslahendus ja juurdepääsud tagavad sujuva liikumise nii sõidukitele kui
jalakäijatele. Olemasolev säilitatav juurdepääs kinnistule sõidukitega on jaotatud kahe
juurdepääsu vahel (maapealsesse ja maa-alusesse parklasse), mis tagab väiksema
liikluskoormuse juurdepääsudes ja parklates. Vabu parkimiskohti leidub piisavalt nii
maapealses kui maa-aluses parklas kogu päeva jooksul. Kuna bussipeatus ja ka linnarataste
parkla asuvad kinnistu vahetus läheduses, soodustab see büroohoone töötajate ja külastajate
jalgsi liiklemist. Suveperioodil on rohkem näha jalgrattaid ka kinnistu jalgrattaparklas, aga ka
seal ületab kohtade arv reaalse vajaduse.
Juurdepääs krundile sõidukitega on lahendatud kahest kohast Sõbra tänavalt (olemasolevad
säilitatavad juurdepääsud) ja ühe juurdepääsuga Sassi tänavalt. Lisaks jääb olemasolev
väljapääs parempöördega Turu tänavale. Olemasolevate juurdepääsude liiklusskeemi muuta ei
planeerita. Planeeritavalt Sassi tänava juurdepääsult parklasse ja sealt välja pöörete
sooritamisel piiranguid ei planeerita. Sassi tänav on ette nähtud vastavalt planeeritud lõikele
A-A (vt joonis 5) välja ehitada. Projekteerimisel võib lõikel kujutatud tänava ristlõike
elemente täpsustada vastavalt vajadusele. Sassi tänav T17 transpordimaa krunt on ette nähtud
määrata avalikku kasutusse.
Jalakäijate olemasolevad juurdepääsud ja liikumisteed säilivad. Juurde on planeeritud
jalakäijate juurdepääs Sassi tänavalt hoone ja planeeritud parkla vahele.
Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Lisaks olemasolevatele 145 parkimiskohale on juurde
kavandatud 42 parkimiskohta sõiduautodele ja 80 kohta jalgratastele. Täpne parkimiskohtade
arv ja paigutus krundil selgub hoone juurdeehituse projekteerimise käigus, kui on selge hoone
juurdeehituse täpne maht. Krundile kavandatud ehitise kasutamise otstarbeid on võimalik
rakendada mahus, mis tagab normikohase parkimise.
6
Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus suurima võimaliku ehitusmahu
korral vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 "Linnatänavad", korruselamute ala normi
alusel on toodud järgnevas tabelis:
Ehitise Brutopind Parkimisnormatiiv Normatiivsete Planeeritud Jalgrattad
kasutamise kohtade parkimis- (normatiiv
otstarve arvutus kohtade arv /planeeritud)
Asutused 11296 m² 1 parkimiskoht 60 11296/60=188 187 11296/100=
m² brutopinna 113
kohta / 80
Planeeritud parkimiskohtade mõõdud on vastavad standardile – sõidukoha laius on 2,6 m või
2,7 m ja pikkus 5 m. Olemasolevate parkimiskohtade paigutust ei ole muudetud.
Planeeritud liikluslahendus on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Planeeritava krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundist. Krundi
haljastatud ala on kavandatud krundi perimeetrile. Olemasolev säilitatav kõrghaljastus kasvab
moodustatava krundi Pos 1 lääne- ja idapoolse piiri ääres kokku 485 m² alal, moodustades
5,9% krundi pinnast. Planeeringuga on ette nähtud lisaks istutada krundile kõrghaljastust
peamiselt krundi Pos 1 põhjapoolsesse osasse planeeritud parkla ümber ning lisaks mõned
üksikpuud krundi lõunapoolse piiri äärde. Kokku on kavandatud juurdeistutatava
kõrghaljastusega ala 357 m². Koos olemasoleva kõrghaljastusega katab krundi kõrghaljastus
ca 842 m² suuruse ala, mis moodustab 10,3% krundi pinnast. Haljastuse täpne asukoht selgub
projekteerimisel. Planeeringuga ette nähtud kõrghaljastus on prioriteetne ja edasised tegevused
peavad vältima konfliktsituatsioonide tekkimist planeeritud kõrghaljastusega.
Planeeritava krundi ja Vaba tn 53 ning Sassi tn 17 ja Sassi tn 17a kruntide vahelisele piirile on
kavandatud kuni 1,5 meetri kõrgune puidust piirdeaed, sarnaselt olemasolevale säilitatavale
Sõbra tn 54 krundi piirdele Vaba tn 51 ja Vaba tn 53 kruntide poolsel piiril. Piirdeks peab
olema plankaed, et parklat kasutatavate autode valgusvihud ei häiriks naabreid.
Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4).
7
8. Ehitistevahelised kujad
Planeeritud pealeehituse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada tuleohutuse klasside ja
hoonete vaheliste kujadega vastavalt Siseministri määrusele 30.03.2017 nr 17 “Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Minimaalne lubatud
tulepüsivusklass on hoonel TP1.
9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida
tuleb täpsustada vastavate projektidega.
9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus
Vastavalt AS Tartu Veevärk 21.09.2020 tehnilistele tingimustele nr INF/670 on planeeritav
juurdeehitus ette nähtud veega varustada olemasoleva veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu.
Selleks vajaliku hoonesisese veetorustiku asukoht määratakse edasisel projekteerimisel.
Tuletõrje veevarustus on ette nähtud olemasolevatest lähimatest tuletõrje hüdrantidest, mis
asuvad Sõbra tänaval, Nõva 6 kinnistu kohal ja Vaba-Turu tänava ristmikul. AS Tartu
Veevärk tagab veevõrgust vooluhulga 10 l/s.
9.2. Reovee- ja sademeveekanalisatsioon
Vastavalt AS Tartu Veevärk 21.09.2020 tehnilistele tingimustele nr INF/670 on planeeritava
juurdeehituse reovesi ette nähtud juhtida kinnistul asuvasse olemasolevasse
kanalisatsioonitorustikku. Selleks vajaliku hoonesisese kanalisatsioonitorustiku asukoht
määratakse edasisel projekteerimisel.
Olemasolevat toimivat sademevee juhtimise süsteemi Sõbra tn 54 kinnistul ei ole ette nähtud
muuta. Sassi tn 19 kinnistule juurde planeeritud parkla sademevee eesvooluks on kavandatud
Sassi tänav T17 sademeveetorustik. Planeeritud parklasse on kavandatud restkaevud ja
kinnistusisene sademeveetorustik, mille kaudu sademevesi juhitakse nimetatud
tänavatorustikku. Parkla sademevee puhastamiseks on kinnistule kavandatud liivapüüdur ja I-
klassi õlipüüdur.
8
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis on ette nähtud
planeeringualalt tänavatorustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Tänavatorustikku
juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul
määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning projekteerida krundile reguleeriv maht
(mahuti, torud, vmt). Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti
koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Katuse sademevesi tuleb suunata
väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab sademeveelehtritesse ja restkaevudesse. Hoone
projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Allpool
võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveetorustikku on rangelt keelatud.
Planeeritud torustike asukoht täpsustub edasisel projekteerimisel.
9.3. Elektrivarustus
Vastavalt Elektrilevi OÜ 07.10.2020 tehnilistele tingimustele nr 359559 on planeeritava
juurdeehituse elektrivarustuse liitumispunktiks olemasolevad liitumispunktid, mis asuvad
Sõbra tn 54 kinnistu nurgas asuvas „Ärimaja 452“ alajaamas. Elektritoide liitumiskilbist
objektini toimub maakaabliga. Hoonesisene elektrikaablite asukoht määratakse edasisel
projekteerimisel. Olemasolev Sassi tn 19 kinnistult läbi Sassi tn 17 kinnistu kuni Vaba
tänavani kulgev elektri õhuliin on ette nähtud likvideerida (demonteerida).
9.4. Välisvalgustus
Sõbra tänaval ja Sassi tänav T17 kinnistul on olemas piisav tänavavalgustus, mida antud
planeeringuga ei ole kavas muuta. Krundisisene välisvalgustus on ette nähtud lahendada
projekteerimise käigus.
9.5. Sidevarustus
Vastavalt Telia Eesti AS 23.09.2020 telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr
34256059 on planeeritava juurdeehituse sidega varustamiseks ette nähtud laiendada hoone
sisevõrku juurdeehitatavasse alasse. Hoone sisevõrk ehitada CAT6 kaabliga. Planeeritavate
kaablite mahud ja täpne paiknemine täpsustuvad sideprojektiga. Tööjoonised kooskõlastada
täiendavalt Telia Eesti AS-ga.
9
9.6. Soojavarustus
Planeeringualal on soojavarustuseks ette nähtud kaugküte. Vastavalt AS Tartu Keskkatlamaja
poolt 08.09.2020 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 160/20 on planeeritava
juurdeehitusega hoonele lisanduv soojuskoormus planeeritud läbi olemasoleva mõõdusõlme.
Hoone kaugküttepaigaldiste ehitusprojekti koostamiseks taotleda AS Tartu Keskkatlamajalt
projekteerimise tehnilised tingimused.
10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Krundil olemasolevas hoones on olemas prügiruum normidekohaste prügimahutitega, kus on
võimaldatud eriliigiliste jäätmete kogumine. Jäätmete äravedu on korraldatud vastavat õigust
omava firmaga.
Planeeringualalt ärajuhitav sademevesi peab vastama õigusaktidega ettenähtud nõuetele.
Planeeritava parkla sademevee puhastamiseks on ette nähtud paigaldada õli-liivapüüdur.
Naaberkruntidele sademevee juhtimine on keelatud.
11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Planeeritud hoone pealeehituse arhitektuur ja välisviimistlusmaterjalid peavad olema sarnased
ja moodustama ühtse terviku olemasoleva hoonega.
Krunt on põhjapoolt kavandatud piirata kuni 1,5 meetri kõrguse puidust plankaiaga. Piirde
asukoht on tähistatud põhijoonisel (joonis 4).
12. Servituutide vajaduse määramine.
Servituutide seadmise vajadus puudub.
13. Planeeringu elluviimise võimalused
Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi valdaja kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee
ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks
ega vastavate kulude kandmiseks.
10
Juhul kui planeeringu realiseerimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub
kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav
tegevus.
11
II KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE
Jrk Kooskõlastav organisatsioon/ Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja Kooskõlastuse täielik Kooskõlastuse originaali asukoht
planeeritud krundi omanik/ kuupäev ärakiri
planeeritud maa-ala piirinaaber
1 AS Tartu Keskkatlamaja Ülar Roose, arendus- ja haldusinsener, Üle vaadatud Digifail
28.01.2021 nr 0121-E572-72F8
2 Elektrilevi OÜ Yulia Kolnes, 28.01.2021 nr 7547015734 Kooskõlastatud tingimustel: Digifail
*Tööjoonised kooskõlastada
täiendavalt
3 Telia Eesti AS Aleks Kask, 08.02.2021 nr 34815535 Tööde teostamiseks Digifail
planeeritud piirkonnas on
vaja täiendavalt esitada
tööjoonised
4 AS Tartu Veevärk Peeter Pindma, 04.06.2021 nr 490 Üle vaadatud Tehnovõrkude joonis
5
6
7
8
9
10
12
III JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID
12
Detailplaneeringuala
Töö nimetus: Mõõtkava: 1:5000
SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20
Sõbra 54, Tartu, 50106
Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 24.11.20
reg.nr 10051688
e-mail:
[email protected]
DETAILPLANEERING Joonise nr: 1
Objekti asukoht: Joonise nimetus:
SITUATSIOONISKEEM Staad.
Tartu linn, Karlova linnaosa
Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP
Ühenduskoht sademeveekanalisatsiooniga
RK
35.30
I-klassi õlipüüdur
RK
35.40
1
Sidevarustuse liitumispunkt
Ühenduskoht soojusvõrguga
VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT
Elektrivarustuse liitumispunkt
Ühenduskoht sademeveekanalisatsiooniga
OLMEKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT
TINGMÄRGID: OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD:
Detailplaneeringu ala piir Olemasolev veetorustik Olemasolev madalpinge kaabelliin
Olemasolev krundipiir Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev kõrgepinge kaabelliin
Olemasolev soojatorustik
Planeeritud krundipiir Olemasolev survekanalisatsioonitorustik
Olemasolev gaasitorustik
Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind Olemasolev sademeveekanalisatsioon
PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD:
Likvideeritav objekt Olemasolev drenaažitorustik Planeeritud sademevee-
Olemasolev sidekanalisatsioon kanalisatsiooni torustik
Planeeritud hoonestusala RK Planeeritud sademevee restkaev
Olemasolev madalpinge õhuliin 35.40 kaevu kõrgusega
Maa-alune hoonestusala (parkla) Märkus: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Maainsener OÜ poolt (töö nr GEO 5574, 05.2020).
Koordinaadid L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Planeeritud kõrgema hooneosa hoonestusala/
võimalik paigutus hoonestusalas
Töö nimetus: Mõõtkava: 1:500
Planeeritud sõidutee ja parkimisala SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20
Paju tn 2, Tartu 50603
Planeeritud jalgtee Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 25.05.21
reg.nr 10051688
Planeeritud piirdeaed e-mail:
[email protected]
DETAILPLANEERING Joonise nr: 5
Planeeritud haljastatud ala Objekti asukoht: Joonise nimetus:
TEHNOVÕRGUD Staad.
Planeeritud puu/ põõsad Tartu linn, Karlova linnaosa
Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP
.
TARTU LINNAVALITSUS
KORRALDUS
Tartu, Raekoda 21.09.2021 nr 1046
Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala
detailplaneeringu kehtestamine
Tartu Linnavalitsus algatas 21.04.2020. a korraldusega nr 436 Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning
lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi kruntide liitmiseks ning ehitusõiguse
määramiseks äri- ja parkimishoone rajamiseks.
Planeeringuala suurusega ca 9000 m² asub Karlova linnaosas Turu, Sõbra, Sassi ja Vaba tänavate vahelises
kvartalis.
Planeering näeb ette kruntide liitmise. Sassi tn 19 krundil olevad hooned lammutatakse. Ehitusõigus
määratakse olemasoleva ärihoone kahekorruselisele osale pealeehituseks ja täiendava maapealse parkla
rajamiseks. Pealeehituse suurim lubatud ehitisealune pindala on 610 m² ning absoluutkõrgus 60.00 m, mis
ei ületa olemasoleva hoone kõrgust.
Planeeringuga on sätestatud, et vähemalt 10% moodustatavast krundist peab olema kõrghaljastatud.
Krunti teenindav parkimine on lahendatud krundisiseselt. Sõidukitega krundile juurdepääsud Sõbra
tänavalt säilivad, lisaks on kavandatud planeeritud parklale juurdepääs Sassi tänavalt.
Tartu Linnavalitsus võttis 13.07.2021. a korraldusega nr 810 detailplaneeringu vastu ja suunas avalikule
väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 03.08 – 23.08.2021. a. Ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud.
Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu linna
üldplaneeringuga.
Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a
otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneering vastavalt lisale.
2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai
teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab,
et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või
piiratud tema vabadusi.
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Klaas Jüri Mölder
linnapea linnasekretär
MAAKASUTUSE BILANSS
56
J. Kuperjanovi tn 56 // 58
79506:005:0028
H
2
E
Elamumaa 90% Ärimaa 10%
1 585 m²
62
H
2
H
E
58
N
J. Kuperjanovi tn 64 H
79506:005:0014
66
Elamumaa 100%
64
202 m² H
2
H
S
E H H
H
E
68
6
2
.6
2
62.42
J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51
6
2
H
.5
2
E
H
5
79506:005:0008 õlipüünis
62.58
pv.
Elamumaa 85% Ärimaa 15%
J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m² 9
.4
H
2
6
79506:005:0001 Tiigi tn 63a
62.43
Elamumaa 100% 62.52 79506:005:0047
2H
korsten
942 m² 62.52
Elamumaa 100%
6
.5
Y=658400
2
6 304 m²
62.44
H
H
kr
H
X=6473600
J. Kuperjanovi tn 70 62.34
62.40
Maa-alune e
r LEPPEMÄRGID:
va
79506:005:0033 parkla
62.40
62.41
pv.
62.
32
Elamumaa 75% Ärimaa 25% Planeeringuala piir
H
62.40
1 094 m²
be
Katastriüksuse piir
t
62.31
41
62.
2H 62.42
62.
35
63
H Olemasolev naaberhoone
Tiigi tn 63 // 65E
H ne
ho
o
62.35 79506:005:0046 Planeeritud krundipiir
ri Maa-alune
H
Ä
parkla Elamumaa 100%
H 62.36 62.37
62.25 2 350 m²
1 Planeeritud krundi number
62.34
1
H
62.34 63.74 H Servituudi seadmise vajadus
62.48 62.46
62.25
H
A
H
6 62.45
2
.5
3 H
H
62
vi
Vaksali tänav T19
ki
t. 62.31
.5
.
en H
t
i
be
or
1
65
H
79501:002:0688 62.27
2HE
A
62.11 Katastriüksuse andmed:
62.39 62.16
62
Transpordimaa100%
.3
o
62
ri
0
e
8 332 m² n Tiigi tänav T61
.3
t. 62.18 Aadress
62
62
3
62.55
.2
79506:005:0061
.2
Tunnus
5
62.24
1
62.26 62.30
62.15
4
62.02 Transpordimaa 100%
.3
62.14
Sihtotstarve
62
3H
62.05
62.06
62.42 62.19 62.34
61.99
3 250 m² Pindala
9
9
62.04 1.
6
6
2
62.03
.0
6
0
6
6
5
.4
2
2
.2
.0
8
t
6
be
be
1
8
2
A 62.07
t
6 62.24 0
2 62.15
.2
2 .0
1
.5 bet 9 2
1
62.52 62.57 62.08 8
.5
1. 6
8 62.03 61.86 Tiigi tn 78
2
6
A
6
38 6 62.10
62. 2 62.02
6
.5 62.35 62.03 62.02
44
0
62. 6 9
2
79501:002:0643
.5
62. 1.
0
62 8
5
.
61.97 .19 6
00 2 2
be
6
61.97 0
. Ühiskondlike ehitiste maa 80%
t
2
62.10 6
62.16
6 2
62.15 62.12
2H
2 .2
6
.2 5
62.11 6 E Ärimaa 20%
5
8
t 62.01 1.
62.17 6
be
4
be
62.58 62.08
tk
62.13 62.16 4 298 m²
i
vi
A 61.83 A
62.34 5
8
1.
6
A
61.86
62.20 1
8
9
8 1.
6
A
1. 5
62.21 6 .8 2H
be
1 61.96
2H
t
6 E
.
2Hstel
ki
vi
ho
A
2
A
62.52 3
61.67 61.86 8
.3 3
62.44 2 8
1.
A Tiigi tn 82 // 84
6
6 61.82
6
6
2 .22 6
6 2
reservtoru
2
.2
2 .1
.4
6
62.05
6
Vaksali tn 4 79506:006:0010
8
62.19
6 2
2 .2
5 4
Elamumaa 100%
6
.2
.4 8
79506:012:0003 1. H
5
62.49 2 6
6
6
9
2
67 1 941 m²
.2
Ärimaa 100% tn
7
61.99 61.80 gi
i
Ti 1
6
618 m²
2
.4
8
1.
2H 2H
5
6
E
. E
kr 62.50
V
62.45
ak
62.28 61.76
sa
4
6 .0 02
6 8
6 62
8
2
5
l
2 .
8
it
.1
1.
3
n
6 61.83
6
9
2
62.31
.3
A
3
A 61.97 i
kv
i
i Tiigi tn 86
2 61.98 un
6
62.33
Y=658500
8
1.
2
61.86 6
79506:006:0006
.1
9
62.28
6 2
2 .2
62.27
6
Elamumaa 100%
.1 4
A
A
7
6 X=6473500
9
1.
6
6 A
2
A 897 m²
.3
Vaksali tn 2e
H
0
62.58
62 62.01
.
79501:002:0686 07
62 9
8 9
4
.05 1. 1.
6 6
Ärimaa 100% A
62 et
H
.05 b
61 61.94
.
914 m² 95 88
.
6
61 1 5
mk
6
9
2
6.
2
.0
ee
8
.0
6
dt
9
5
l
1.
2
2
t ka
.1
be
6
61.98
1
89
5H
61.
6
2
A
.2
a
17
9
62.13
A
parkimis-
62.52
6 automaat
1. 6
8 1.
be
8
6
9
t
6
1.
2
4H
1.
9
6
8
1
2
6
be
.0
b
et
e
7
t
Vaksali tn 17a
t
6
1.
9 8
.3 5
79506:006:0022
b.
2 A
.
kk
6
ivi
v
i
Ärimaa 100%
A
be
H
et
t
bet
mk
mk 2 706 m²
prügikast MÄRKUSED:
b
p
e
in
t.
bk
k
.k
iv
ivp
i
iin
1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha.
k
Vaksali tn 2d
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a.
A
79506:012:0010
aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487).
A
Tootmismaa 100% Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid:
1 399 m² Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali
A
tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500
b
e
t
(töö nr EH-03-17).
i
iv
k
k
t.
m
Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad.
e
b
3H
t
prügikast
be
17
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
b
e
Tiigi Invest OÜ Tartu linn
t.
Raekoja plats 8
k
Merlin Kalle
b
iv
e
i
t
Tartu 51004
Töö nimetus
Koostaja Tiigi tn 67 krundi
i
iv
k
Merlin Kalle
t.
DETAILPLANEERING
e
b
tel 740 9800
b
e
(planID DP13003)
t
[email protected] Kuupäev
Vaksali tänav T7
b
e
t.
A
Joonis
k
02.12.2020
iv
79506:007:0036
i
Planeeritud maakasutus ja kitsendused
Transpordimaa 100%
b ep t
13 663 m²
.k p
tr be
iv
Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 6
i
i
iv
.k
b
56
J. Kuperjanovi tn 56 // 58
79506:005:0028
H
2
E
Elamumaa 90% Ärimaa 10%
Kat. hari h=73.63
räästas h=69.86
1 585 m²
62
H
2
Kat. hari h=67.77 H
E
räästas h=64.73
Kat. hari h=72.38 58
räästas h=70.67
N
J. Kuperjanovi tn 64 H
Kat. hari h=64.92
79506:005:0014 räästas h=64.49 Ehitistealune pind kokku LEPPEMÄRGID:
374 m²
66
Elamumaa 100% Kat. hari h=65.68
Planeeringuala piir
räästas h=65.01
64
202 m² H
V 2
H
Ehitisealune pind
Kat. hari h=65.61
Katastriüksuse piir S
a H H
V ks E
H
a 57,6 m² räästas h=64.96
ks al Kat. hari h=72.86
E
Ta it
rt Va al n räästas h=70.57
Kat. hari h=68.92
Kat. hari h=65.47
Olemasolev hoone planeeringualal
u k it 6 räästas h=64.50
ra sa n 4 /
68
räästas h=65.38
6
2
u l r
d itn /r eg
.6
Ehitistealune pind kokku Olemasolev naaberhoone
2
t
re ee 8 eg nr
g j a / n 7 257,8 m² 24
n am re r7 01 62.42
r g 0 3
Ehitisealune pind 70
7
0 a v nr 14 , J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51 nr Ehitisealune pind Naaberhoone ehitisealune pind
1
6
6 ee , , 168 m² eg
2
H
/r vastavalt ehitisregistrile
.5
265 m²
2
to
E
H
5
rn Kat. hari h=73.92 Kat. hari h=65.91
79506:005:0008 õlipüünis
61
a
/ 62.58
n
räästas h=71.12 t
gi
räästas h=65.33 pv.
Elamumaa 85% Ärimaa 15% i
Ti
Juurdepääs katastriüksusele
J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m² 9
.4 Olemasolev sõidutee teekattemärgistusega
H
2
6
79506:005:0001 Tiigi tn 63a
62.43
62.52 79506:005:0047 Olemasolev kõnnitee
Elamumaa 100%
2H
korsten
942 m² Kat. hari h=65.38 62.52
Elamumaa 100% Olemasolev kergliiklustee
6 Kat. hari h=ca 70.99
.5
Y=658400
räästas h=64.64 2
6 räästas h=69.55 304 m²
62.44 Kat. hari h=64.63 Olemasolev jalgrattarada
H
H
kr
23
Kat. hari h=67.75 räästas h=63.93
H
X=6473600
J. Kuperjanovi tn 70 62.34 räästas h=66.35 70
62.40
e nr Liiklussuunad
r
Maa-alune va eg
79506:005:0033 /r
62.40
parkla
78
62.41
pv.
Elamumaa 75% Ärimaa 25%
62.
32 n
t Olemasolev kõrghaljastus (üksikpuu)
igi
Ti
H
62.40
1 094 m² Olemasolev alajaam
AJ
be
t
62.31
41
62.
2H 62.42
63
Ehitisealune pind
62.
35 Kat. hari h=70.09
H reg nr 7023 Kinnismälestis registrinumbriga
Kat. hari h=71.17
räästas h=66.69 Kat. hari h=65.50
Tiigi tn 63 // 65E
Kat. hari h=68.03
räästas h=69.59 Ehitistealune pind kokku räästas h=64.85
658 m² H ne räästas h=66.40
ho
o
62.35 79506:005:0046 Kinnismälestise kaitsevöönd
ri Maa-alune 2 838 m²
H
Ä
parkla Elamumaa 100%
Hoone h=75.67
Naaberkinnistut varustava elektri maakaabel-
H 62.36 62.37
62.25 2 350 m² liini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool kaablit,
62.34
H
62.34
Ehitistealune pind kokku alajaama kaitsevöönd 2 m seinast
63.74 H
62.48 62.46
62.25
394 m²
H Olemasolev veetorustik
A
H
6 62.45
2
.5 Kat. hari h=66.16
3 Hoone h=66.69 räästas h=64.86 H
H
62
vi
Vaksali tänav T19
ki
t. 62.31
.5
Kat. hari h=65.02
Olemasolev reovee kanalisatsioonitorustik
.
en H
t
i
be
or
1
räästas h=64.72
65
H
79501:002:0688 A
62.27
2HE
62.11
62.39 62.16 Olemasolev sademevee kanalisatsioonitorustik
62
Transpordimaa100% Kat. hari h=73.17
.3
o
62
ri räästas h=70.77
0
e Kat. hari h=69.16
8 332 m² n Tiigi tänav T61
.3
t. 62.18 Olemasolev drenaazitorustik
62
62
räästas h=66.45
3
62.55
.2
79506:005:0061
.2
5
62.24
1
62.26 62.30
62.15 Olemasolev sideliin
4
62.02 Transpordimaa 100%
.3
62.14
62
3H
Hoone h=67.10 62.05 Kat. hari h=76.96
62.06
62.42 62.19 62.34 3 250 m² Olemasolev elektri maakaabelliin
Tiigi tn 67 61.99
9
9
62.04 1.
6
6
79506:005:0009
2
62.03 Olemasolev elektri õhuliin
.0
6
0
6
6
5
.4
2
2
.2
.0
Riigikaitsemaa 100%
8
t
6
be
be
1
8
2
A 62.07
t
6 62.24 62.15 0
.2
2 .0
Olemasolev soojatorustik
1
.5 bet 9 2
1
62.52 62.57 62.08 8
.5
8
9 020 m² 62.03 1. 61.86 6
Tiigi tn 78
2
6
A
reg nr 7023
6
38 6 62.10
62. 2 62.02
6
.5 62.35 62.03 62.02
44
0
62. 6 9
2
79501:002:0643 Olemasolev gaasitorustik
.5
62. 1.
0
62 8
5
.
61.97 .19 6
00 2 2
be
6
61.97 0
. Ühiskondlike ehitiste maa 80%
t
2
6
62.10 62.16 Mittetöötav liin/torustik
6 2
62.15 62.12
2H
2 .2
Kat. hari h=ca 78.32
6
.2 5
62.11 6 E Ärimaa 20%
5
8 räästas h=75.94
t 62.01 1.
62.17 6
be
4
be
62.58 62.08
tk
62.13 62.16 4 298 m²
i
vi
A 61.83 A
Ehitisealune pind 62.34 5
8
1. Kat. hari h=72.16
6
A
61.86
285 m² 62.20 8
1 räästas h=68.06
9
8 1.
Kat. hari h=72.94 6
A
1. 5
62.21 6 .8 2H Ehitistealune pind kokku
be
räästas h=69.44 1 61.96
2H
t
6 E
.
2Hstel
ki
vi
380,6 m²
ho
A
2 Katastriüksuse andmed:
A
62.52 3 Kat. hari h=71.16 61.67 61.86 8
.3 3
62.44 2 räästas h=69.16 8
1.
A Tiigi tn 82 // 84
6
reg nr 7014 6 61.82
6
6
2 .22 6
6 2
reservtoru
2
.2
2 .1
.4
6
62.05
6
Vaksali tn 4 79506:006:0010 Tiigi tn 67 Aadress
8
62.19
6 2
2 .2
5 4
Elamumaa 100% Tunnus
6
79506:005:0009
.2
.4 8
79506:012:0003 1. H
5
62.49 2 6
6
6
9
2
67 1 941 m² Riigikaitsemaa 100% Sihtotstarve
.2
Ärimaa 100% AJ tn
7
gi
Kat. hari h=73.06
61.80
61.99 i
Ti 1
6
618 m² räästas h=69.00
9 020 m² Pindala
2
.4
8
1.
2H 2H
5
6
E
. E
kr 62.50
V
62.45
ak
62.28 61.76
Ehitisealune pind
sa
4
6 .0 02
6 8
6 62
8
2
5
l
2 .
8
it
.1
1. 272,5 m²
3
n
6 61.83
6
9
2
62.31
.3
A
3
A 61.97 i
kv
i
i Tiigi tn 86
2 61.98 un
6
62.33
Y=658500
8
1.
2
61.86 6
79506:006:0006
.1
9
62.28
6 2
2 .2
62.27
6
Elamumaa 100%
.1 4
A
A
7
6 X=6473500
9
1.
6
6 A
2
A 897 m²
.3
Vaksali tn 2e
H
0
62.58 räästas h=76.10
62 62.01
.
79501:002:0686 07
62 9
8 9
4
.05 1. 1.
6 6
Ärimaa 100% A
62 et
H
.05 b
61 61.94
.
914 m² 95 88
. Ehitisealune pind
6
61 1 5
mk
6
9
2
6.
2
.0
ee
8
.0
6
dt
9
5
l 1 723,9 m²
1.
2
2
t ka
.1
be
6
61.98
1
89
5H
61.
6
2
A
.2
aKat. hari h=82.66
17
9
62.13
A
räästas h=82.26
parkimis-
62.52
6 automaat
1. 6
8 1.
be
8
6
9
t
6
1.
2
4H
1.
9
6
8
1
2
6
be
.0
b
et
e
7
t
Vaksali tn 17a
t
6
1.
9 8
V ks ks te nr
.3 5
79506:006:0022
a
b.
V Va au eg
2 A
ks al
.
kk
6
a
ivi
Ta
v
a itn tn am 16
i
Ärimaa 100%
lit 4 8
rt
A
be
u
H
n
et
t
r
6 /re re ve
bet
a
2 706 m²
/
l
MÄRKUSED:
i j
mk
mk
d
re
r
g nr r
e
prügikast
n 70 ,
g
a 0
/ a
r
b
p
e
7 14
in
t.
0
bk
1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha.
7
g
k
.k
1 ,
iv
ivp
n to A
3
i
iin
,
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a.
e
k
Vaksali tn 2d
rn
aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487).
/
79506:012:0010
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid:
A
Tootmismaa 100% Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali
1 399 m² tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500
A
(töö nr EH-03-17).
b
e
t
Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad.
i
iv
k
k
t.
m
3. Hoonete ehitisealune pind on kajastatud ehitisregistri andmete alusel.
e
b
3H
t
prügikast
be
17
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
b
e
Tiigi Invest OÜ Tartu linn
t.
Raekoja plats 8
k
Merlin Kalle
b
iv
e
i
t
Tartu 51004
Töö nimetus
Koostaja Tiigi tn 67 krundi
i
iv
k
Merlin Kalle
t.
DETAILPLANEERING
e
b
tel 740 9800
b
e
(planID DP13003)
t
[email protected] Kuupäev
Vaksali tänav T7
b
e
t.
A
Joonis
k
02.12.2020
iv
79506:007:0036
i
Olemasolev olukord
Transpordimaa 100%
b ep t
13 663 m²
.k p
tr be
iv
Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 2
i
i
iv
.k
b
EHITUSÕIGUSE TABEL
56
J. Kuperjanovi tn 56 // 58
79506:005:0028
H
2
E
Kat. hari h=73.63 Elamumaa 90% Ärimaa 10%
räästas h=69.86
1 585 m²
62
H
2
Kat. hari h=67.77 H
E
räästas h=64.73
Kat. hari h=72.38 58
räästas h=70.67
N
J. Kuperjanovi tn 64 H
Kat. hari h=64.92
79506:005:0014 räästas h=64.49
66
Elamumaa 100% Kat. hari h=65.68
räästas h=65.01
64
202 m² H
V 2
H Kat. hari h=65.61
LEPPEMÄRGID: S
a H H
V ks E
H
a räästas h=64.96
ks al Kat. hari h=72.86
Planeeringuala piir
E
Ta it
rt Va al n räästas h=70.57
Kat. hari h=68.92
Kat. hari h=65.47
71,10
u k it 6 räästas h=64.50
ra sa n 4 /
68
räästas h=65.38
62
.6
u l r Katastriüksuse piir
d itn /r eg
2
t
re ee 8 eg nr
g j a / n 7 24
n am re r7 01 62.42
Planeeritud krundipiir
r g 70
6
0 3
7
0 a v nr 14 , nr
.7
J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51
62
1
6 ee , , 75,10 eg
.5
H
/r
5
2 Olemasolev naaberhoone
2
to
E
H 1 õlipüünis
rn Kat. hari h=73.92 Kat. hari h=65.91
79506:005:0008 61
a
/ 62.58
n
räästas h=71.12 t
gi
räästas h=65.33 pv.
Elamumaa 85% Ärimaa 15% i
Ti
Planeeritud hoonestusala põhim. harjajoonega
J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m²
Hoone I / II korruse kohustuslik ehitusjoon
7
H.6
9
.4
62
79506:005:0001 Tiigi tn 63a
62.43 Planeeritud suurim lubatud I korruse ehitisealune pind
Elamumaa 100% 62.52 79506:005:0047
2H
korsten
942 m² Kat. hari h=65.38 62.52
Elamumaa 100% Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind alates II korrusest
Kat. hari h=ca 70.99
Y=658400
räästas h=64.64 6
.5
62
räästas h=69.55 304 m²
Kat. hari h=64.63
Planeeritud sisselõige (asukoht ja mõõdud)
62.44
H
H
kr Kat. hari h=67.75 räästas h=63.93
23 71,10
H
X=6473600
J. Kuperjanovi tn 70 62.34 räästas h=66.35 70 Hoone lubatud maksimaalne räästa ja harja kõrgus
62.40
re nr 75,10
Maa-alune va eg
4
79506:005:0033 /r
62.40
.7
parkla
pv.
62.41
78 1 Planeeritud krundi number
6
2.3
2 n
t
Elamumaa 75% Ärimaa 25% .8 igi
Ti
H
62.40
4 Olemasolev sõidutee teekattemärgistusega
1 094 m²
1
be
4
t
62.31
.8
2
6.41 Planeeritud sõidutee illustreeriva teekattemärgistusega
2H 62.42 6
2.3
5 Kat. hari h=70.09
63
75,70 H
Kat. hari h=71.17
räästas h=66.69 Kat. hari h=65.50
Tiigi tn 63 // 65E
Kat. hari h=68.03 Olemasolev kõnnitee
räästas h=69.59 räästas h=64.85
H one räästas h=66.40
ho 79506:005:0046
ri
62.35
Maa-alune Planeeritud kõnnitee
H
Ä
parkla Elamumaa 100%
4
3
4
Hoone h=75.67
Olemasolev kergliiklustee
.8
.1
H 62.36 62.37
2 350 m²
80,40 62.25
62.34
1
H
76,60 6 62.34 63.74 H Olemasolev jalgrattarada
62.48 62.46
62.25 .4
62 H 2
A
H
62.45
.5
3 Kat. hari h=66.16 Planeeritud jalgrattarada
Hoone h=66.69 räästas h=64.86 H
62.
vi
H
ki
Vaksali tänav T19
51
. 62.31
t.
t
ien Kat. hari h=65.02
H Olemasolevad liiklussuunad
be
or
räästas h=64.72
65
71,00
H
79501:002:0688 62.27
2H
4
A
62.11
62.16 E Planeeritud liiklussuunad
62
62.39
Transpordimaa100%
.
Kat. hari h=73.17
30
62
o
ri räästas h=70.77
.
e Kat. hari h=69.16
Tiigi tänav T61
33
8 332 m² n Planeeritud transpordi / jalakäijate juurdepääs
62
t. 62.18
62
räästas h=66.45
.25
.
62.55
21
77,00 62.24 79506:005:0061
62.26
62.15
62.30 Planeeritud krundisisene sõidutee, pandus
1 62.02 Transpordimaa 100%
34
1
62.14
.5
.
5
3H
62.05 Kat. hari h=76.96
Avatud keskõu
62
Hoone h=67.10
73,00 Planeeritud krundisisene jalakäijate ala
.2
62.06
62.42 62.19 62.34 3 250 m²
.3 .6
61.99
81,70 5 8 .99
Võimalik astmestik
62
62.04
61
.0
60
62.03
5
62
62
Avatud diagonaal
.4
.
.
8
4
21
08
Planeeritud jalgrataste parkimiskohad
7.8
62
t
.7
be
be
4
.2
62 62.24 A 62.07
t
2 62.15
1
.
62.52
58
62.57 bet 00
.
62.08 62
89
62.03
Tiigi tn 78
1
. 61.86
.5
61 Planeeritud kõrghaljastus
A
62
62 62.10 reg nr 7023
23
.8 . 62.02
60
6 56 62.35 62.03 62.02
4
.5
62.4
6 92 79501:002:0643
5
2.08 .
6 61.97 61
2.
00 1
.9 Planeeritud roheala
be
62 2
61.97
Ühiskondlike ehitiste maa 80%
t
.0
62
62 2.
62.12 62.10 62.16
62.15
Avatud diagonaal 2H
.2 25
Kat. hari h=ca 78.32
6
Võimalik konteinerhaljastus
5
62.11
62.01 .86
E
räästas h=75.94 Ärimaa 20%
t 61
62.17 be
4
be
62.58 62.08
4 298 m²
t
62.13 62.16
Planeeritud piirdeaed
ki
A A
vi
61.83
62.34
.85 Kat. hari h=72.16
61
A
61.86
62.20 räästas h=68.06 Likvideeritav objekt
.81
Kat. hari h=72.94 98 61
A
62.21 .
6185 2H
be
räästas h=69.44 . 61.96 reg nr 7023
2H 61 Kinnismälestis registrinumbriga
t.
E
2Hste
ki
ho
A
.6
vi
82
A
.5 6 62.52 Kat. hari h=71.16 61.67 61.86
1 3
Tiigi tn 82 // 84
l
62.44 .3 räästas h=69.16 83 A
Kinnismälestise kaitsevöönd
62 .2 6
61.82
62 .
62
reg nr 7014 61
62 2.
.2 2
reservtoru
.4
6
6
8
62.05
Vaksali tn 4 .2 79506:006:0010
1
.5 9 62.19
62 2.
1
.2 29
6
Elamumaa 100%
5
79506:012:0003 62.49 .1 .4
5
.84 H
62 61
62
4
.2
67 tn 1 941 m²
7
Ärimaa 100%
61.99 61.80
i
igi Kat. hari h=73.06
62
618 m² T räästas h=69.00
.4
81 83,20
5
.
61 2H 2H
E Katastriüksuse andmed:
. 4
kr 62.50 E
V
62.45
ak
62.28 61.76
84
Tiigi tn 86 Aadress
62 09 2
sa
86
62 62.
.1
75,30
. 0
3
85
li
.
61 79506:006:0006
62
61.83
Tunnus
tn
62.31
.3
3
A
A 61.97 vi Tiigi tn 86 Elamumaa 100%
un
ki
i Sihtotstarve
Y=658500
62
61.98
6
62.33
82
.1
.8 .
.5
61.86 61 79506:006:0006
9
4
62.28
897 m² Pindala
62 2.
.1 24
6
62.27
Elamumaa 100%
7
A
A
X=6473500
4
96
62
.
.7
61 A
.3
Vaksali tn 2e A 897 m²
H
0
62.58 räästas h=76.10
62 62.01
.
0
79501:002:0686 7
62.
05 .98 .94
61 61
Ärimaa 100% 6
A
t
H
2.
05 be
61 61.94
.95
914 m²
62
88
62
. 5mk
85,00 61 1
.0
6.9 e
.0
te
5
62
2
ld
8
.1
ka
.9
t
1
61
be 61.98
89
5H
62
61.
.2
A
9
62.13 7aKat. hari h=82.66
1
A
räästas h=82.26
parkimis-
62.52 61 automaat
.88 61
.9
be
61
2
61
t
.9
4
.8
1
62
6
H
.0
be
79,00
7
b
et
e
t
Vaksali tn 17a
t
61
.8
5 MÄRKUSED:
V ks ks te nr
9
79506:006:0022
a
.3
b.
V Va au eg
A
62
ks al
.
kki
a
v
iv
Ta
a itn tn am 16
ii
Ärimaa 100%
lit 4 8
rt
A
be
u
H
1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha.
n
et
t
r
bet
6 /re re ve
a
2 706 m²
/
l
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a.
i j
mk
mk
d
re
r
g nr r
e
prügikast
aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487).
n 70 ,
g
a 0
/ a
r
b
p
e
7 14
in
t.
bk
0
7
g
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid:
k
.k
1 ,
iv
ivp
n to A
3
i
iin
,
Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali
e
k
Vaksali tn 2d
rn
tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500
/
79506:012:0010
(töö nr EH-03-17).
A
Tootmismaa 100% Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad.
1 399 m² 3. Planeeritud juurdepääsud, panduste parameetrid, võimalik astmestik, konteinerhaljastus,
A
jalgrataste parkimiskohad ning kõrghaljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena
b
e
t
ja need täpsustuvad projekteerimisel.
i
iv
k
k
t.
m
4. Planeeritud Vaksali tn ristlõike elementide laiuseid on projekteerimisel lubatud täpsustada.
e
b
3H
t
prügikast
be
17
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
b
e
Tiigi Invest OÜ Tartu linn
t.
Raekoja plats 8
k
Merlin Kalle
b
iv
e
i
t
Tartu 51004
Töö nimetus
Koostaja Tiigi tn 67 krundi
i
iv
k
Merlin Kalle
t.
DETAILPLANEERING
e
b
tel 740 9800
b
e
(planID DP13003)
t
[email protected] Kuupäev
Vaksali tänav T7
b
e
t.
A
Joonis
k
01.04.2021
iv
79506:007:0036
i
Põhijoonis
Transpordimaa 100%
b ep t
13 663 m²
.k p
tr be
iv
Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 4
i
i
iv
.k
b
56
Sidekaev nr 2173 asukoht, tähistatud punase täpina
J. Kuperjanovi tn 56 // 58
79506:005:0028
H
2
E
Kat. hari h=73.63 Elamumaa 90% Ärimaa 10%
räästas h=69.86
1 585 m²
62
H
2
Kat. hari h=67.77 H
E
räästas h=64.73
Kat. hari h=72.38 58
räästas h=70.67
N
J. Kuperjanovi tn 64 H LEPPEMÄRGID:
Kat. hari h=64.92
79506:005:0014 räästas h=64.49
Planeeringuala piir
66
Elamumaa 100% Kat. hari h=65.68
räästas h=65.01
Katastriüksuse piir
64
202 m² H
V 2
H Kat. hari h=65.61 Planeeritud krundipiir
S
a H H
V ks E
H
a räästas h=64.96
ks al Kat. hari h=72.86
E
Ta it Kat. hari h=65.47
rt Va al n räästas h=70.57
Kat. hari h=68.92 Olemasolev naaberhoone
u k it 6 räästas h=64.50
ra sa n 4 /
68
räästas h=65.38
62
.6
u l r
d itn /r eg
2
t
re ee 8 eg nr Planeeritud hoonestusala põhim. harjajoonega
g j a / n 7 24
n am re r7 01 62.42
r g 0 3 70
7
0 a v nr 14 , J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51 nr Hoone I / II korruse kohustuslik ehitusjoon
62
1
6 ee , , eg
.5
H
/r
5
2
to
E
H
rn Kat. hari h=73.92 Kat. hari h=65.91
79506:005:0008 õlipüünis
61
a
Planeeritud suurim lubatud I korruse ehitisealune pind
/ 62.58
n
räästas h=71.12 t
gi
räästas h=65.33 pv.
Elamumaa 85% Ärimaa 15% i
Ti Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind alates II korrusest
J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m²
H
9
.4
62
Tiigi tn 63a Planeeritud sisselõige (asukoht)
79506:005:0001
62.43
Elamumaa 100% 62.52 79506:005:0047 1 Planeeritud krundi number
2H
korsten
942 m² Elamumaa 100%
Kat. hari h=65.38 Kat. hari h=ca 70.99 62.52
Olemasolev sõidutee
Y=658400
räästas h=64.64 6
.5
62
räästas h=69.55 304 m²
Kat. hari h=64.63
62.44
Planeeritud sõidutee
H
H
kr
23
Kat. hari h=67.75 räästas h=63.93
H
X=6473600
J. Kuperjanovi tn 70 62.34 räästas h=66.35 70
62.40
re nr Planeeritud krundisisene sõidutee, pandus
Maa-alune va eg
79506:005:0033 /r
62.40
parkla
78
62.41
pv.
6
2.3
2 n
t Võimalik astmestik
Elamumaa 75% Ärimaa 25% igi
Ti
H
62.40
1 094 m² Planeeritud kõrghaljastus
be
t
62.31
2
6.41
2H 62.42 6
2.3
5 Kat. hari h=70.09
63 Planeeritud roheala
H
Kat. hari h=71.17
räästas h=66.69 Kat. hari h=65.50
Tiigi tn 63 // 65
Kat. hari h=68.03
E
H one räästas h=69.59 räästas h=64.85
räästas h=66.40
Võimalik konteinerhaljastus
ho 79506:005:0046
ri
62.35
Maa-alune
H
Ä
parkla Elamumaa 100%
Hoone h=75.67
H 62.36 62.37
62.25 2 350 m² Likvideeritav objekt
62.34
1
H
62.34 63.74 H
62.48 62.46
62.25
Olemasolev veetorustik
62 H
A
H
62.45
.5
3 Kat. hari h=66.16
Hoone h=66.69 räästas h=64.86 H Olemasolev reovee kanalisatsioonitorustik
62.
vi
H
ki
Vaksali tänav T19
51
. 62.31
t.
t Kat. hari h=65.02
ien H
be
or
räästas h=64.72
65 Olemasolev sademevee kanalisatsioonitorustik
H
79501:002:0688 A
62.27
2H
62.11
62.16 E
62
62.39
Transpordimaa100% Olemasolev drenaazitorustik
.
Kat. hari h=73.17
30
62
o
ri räästas h=70.77
.
e Kat. hari h=69.16
Tiigi tänav T61
33
n
8 332 m²
62
t. 62.18
62
räästas h=66.45
Olemasolev sideliin
.25
.
62.55
21
62.26
62.24
62.30
79506:005:0061
62.15
62.02 Transpordimaa 100% Olemasolev elektri maakaabelliin
34
62.14
.
3H
62.05 Kat. hari h=76.96
62
Hoone h=67.10 62.06
62.42 62.19 62.34
61.99
3 250 m² Olemasolev elektri õhuliin
.99
62
62.04
61
.0
Olemasolev soojatorustik
60
62.03
5
62
62
.4
.
.
8
21
08
62
t
be
be
.2
62 A 62.07
62.24 Olemasolev gaasitorustik
t
2 62.15
1
.
62.52
58
62.57 bet 00
.
62.08 62
89
62.03
Tiigi tn 78
1
. 61.86
.5
61
A
62
62 62.10 reg nr 7023
23
.8 . 62.02
60
6
4
56 62.35 62.03 62.02 Mittetöötav liin/torustik
.5
62.4
6 92 79501:002:0643
5
2.08 .
62.
0 61.97 9 61
0 1
.
be
62 2
61.97
Ühiskondlike ehitiste maa 80% Olemasolev tuletõrjehüdrant
t
.0
62
62 2.
62.12 62.10 62.16
62.15
2H
.2 25
Kat. hari h=ca 78.32
6
5
62.11
86
E
räästas h=75.94 Ärimaa 20%
62.17 be
t 62.01 .
61
Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id
4
be
62.58 62.08
4 298 m²
t
62.13 62.16
ki
A Viibemahuti ja A
vi
61.83
62.34 liiva-õlipüüdur Planeeritud elektri keskpinge maakaabelliin/-id
aj .85 Kat. hari h=72.16
61
A
61.86
62.20 räästas h=68.06
.81 Planeeritud alajaam
Kat. hari h=72.94 98 61 aj
A
62.21 .
6185 2H
be
räästas h=69.44 . 61.96
2H 61
t.
E
2Hste
ki
ho
A
vi
82 Planeeritud sideliin
A
62.52 Kat. hari h=71.16 61.67 61.86
3
Tiigi tn 82 // 84
l
62.44 .3 räästas h=69.16 83 A
62 .2 6
61.82
62 .
62
reg nr 7014 61
62 2.
.2 2
reservtoru
Planeeritud veetrass
.4
6
6
8
62.05
Vaksali tn 4 79506:006:0010
1
62.19
62 2.
.2 29
Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass
6
Elamumaa 100%
5
79506:012:0003 62.49 .4
5
.84 H
62 61
62
.2
67 tn 1 941 m²
7
Ärimaa 100% Planeeritud sademeveetrass
61.99 61.80
i
igi Kat. hari h=73.06
62
618 m² T räästas h=69.00
.4
81
5
.
61 2H 2H
E
Planeeritud soojatrass
.
kr 62.50 E
V
62.45
ak
62.28 61.76
84
Planeeritud gaasitrass
62 09 2
sa
86
62 62.
.1
. 0
3
85
li
.
61
62
61.83
tn
62.31
.3
Planeeritud tuletõrjehüdrant
3
A
A 61.97 vi Tiigi tn 86
ki
i
un
Y=658500
62
62.33 61.98
82 Servituudi seadmise vajadus
.1
.
61.86 61 79506:006:0006
9
62.28
62 2.
.1 24
6
62.27
Elamumaa 100% Kinnismälestis registrinumbriga
7
reg nr 7023
A
A
X=6473500
96
62
.
61 A
.3
Vaksali tn 2e A 897 m²
H
0
62.58 räästas h=76.10
Kinnismälestise kaitsevöönd
62 62.01
.
0
79501:002:0686 7
62.
05 .98 .94
61 61
Ärimaa 100% 6
A
t
H
2.
05 be
61 61.94
.95
914 m²
62
88
62
. 5mk
61 1
.0
6.9 e
.0
te
5
62
2
ld
8
.1
ka
.9
t
1
61
be 61.98
89
5H
62
61.
.2
A
9
62.13 7aKat. hari h=82.66
1
A
räästas h=82.26
parkimis-
62.52 61 automaat
.88 61
.9
be
61
2
61
t
.9
4
.8
1
MÄRKUSED:
62
6
H
.0
be
7
b
et
e
t
Vaksali tn 17a
t
61
.8
5 1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha.
V ks ks te nr
9
79506:006:0022
a
.3
b.
V Va au eg
A
62
ks al
.
kki
a
2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a.
v
iv
Ta
a itn tn am 16
ii
Ärimaa 100%
lit 4 8
rt
A
be
u
H
aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487).
n
et
t
r
bet
6 /re re ve
a
2 706 m²
/
l
Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid:
i j
mk
mk
d
re
r
g nr r
e
prügikast
Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali
n 70 ,
g
a 0
/ a
r
b
p
e
7 14
in
t.
bk
0
7
g
tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500
k
.k
1 ,
iv
ivp
n to A
3
i
iin
,
(töö nr EH-03-17).
e
k
Vaksali tn 2d
rn
Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad.
/
79506:012:0010
3. Planeeritud panduste parameetrid, võimalik astmestik, konteinerhaljastus,
A
Tootmismaa 100% ning kõrghaljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena
1 399 m² ja need täpsustuvad projekteerimisel.
A
4. Planeeritud Vaksali tn ristlõike elementide laiuseid on projekteerimisel lubatud täpsustada.
b
e
t
5. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste konkreetsed asukohad selguvad projekteerimisel.
i
iv
k
k
t.
m
6. Tehnovõrkude kaitsevööndeid joonise selguse huvides joonisele kantud ei ole.
e
b
3H
t
prügikast
be
17
Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko
Projektijuht
b
e
Tiigi Invest OÜ Tartu linn
t.
Raekoja plats 8
k
Merlin Kalle
b
iv
e
i
t
Tartu 51004
Töö nimetus
Koostaja Tiigi tn 67 krundi
i
iv
k
Merlin Kalle
t.
DETAILPLANEERING
e
b
tel 740 9800
b
e
(planID DP13003)
t
[email protected] Kuupäev
Vaksali tänav T7
b
e
t.
A
Joonis
k
01.04.2021
iv
79506:007:0036
i
Tehnovõrgud
Transpordimaa 100%
b ep t
13 663 m²
.k p
tr be
iv
Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 5
i
i
iv
.k
b
Versioon 08.07.2021 /// TÖÖ NR 1907/13
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
Elamu Tartus Tiigi 78, 1891.a., reg nr 7023 kaitsevöönd
Tööstushoone Tartus Tiigi 61a, 1886.a., reg nr 7024 kaitsevöönd
Seletuskiri ja joonised
Töö nr 1907/13 Tartu 2017-2021
Merlin Kalle
Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361)
Vastutav spetsialist muinsuskaitse tegevusalal (nr PT 373/2008)
Veiko Kärbla
Keskkonnakorralduse spetsialist
3+1 arhitektid / Kolm Pluss Üks OÜ
Arhitektuurikonkursi võidutöö Hoov autor
Sulev Sannik
OÜ Liikluslahendus, diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (nr 124233)
Tiigi Invest OÜ
Töö koostamisest huvitatud isik
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 3
SISUKORD
A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ....................................... 5
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................... 6
3. PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD
SEOSED ..................................................................................................................... 7
3.1. ANALÜÜS ........................................................................................................ 7
3.2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................ 9
3.3. PLANEERINGULAHENDUSE VALIKU PÕHJENDUSED .................................. 11
4. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................. 13
5. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ................................................................................. 13
6. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ......................................................... 15
7. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ......................... 15
8. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ................................................... 17
9. EHITISTEVAHELISED KUJAD ........................................................................... 18
10. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .............................................. 18
10.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI ..................... 18
10.2. ELEKTRIVARUSTUS. VÄLISVALGUSTUS .................................................. 20
10.3. SOOJAVARUSTUS ..................................................................................... 21
10.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS ...................................................... 21
10.5. GAASIVARUSTUS ...................................................................................... 22
10.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS ...................................................................... 22
11. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA
ELLUVIIMISEKS ....................................................................................................... 22
12. EHITISTE OLULISEMATE ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE .................... 26
13. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ..................................................... 27
14. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .............. 27
15. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................ 27
B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED
C – JOONISED (Digitaalselt esitatud eraldi failidena)
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 5 00
3. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 2 000
4. Põhijoonis M 1 : 5 00
5. Tehnovõrgud M 1 : 5 00
6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1 : 5 00
7. Planeeringulahenduse ruumilised illustratsioonid
4 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 5
A – SELETUSKIRI
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA
EESMÄRK
Käesoleva planeeringu lähtedokumendiks on Tartu Linnavolikogu 15.10.2015.a otsus nr
261 Tiigi tn 67 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade
kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine .
Planeeringualaks on Tartu linnas Tiigi tn 67 kinnistu ja sellega külgnevad tänavaalad.
Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi krundi kasutamise sihtotstarbe
muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks äri -, büroo- ja korterelamu hoone(te)
püstitamiseks.
Planeeringu koostamise algatamisel oli Tartu linna üldplaneeringu kohaselt Tiigi tn 67
krundi juhtfunktsiooniks haridus- ja teadushoonete maa, krunt oli reserveeritud lasteaiale.
Planeeringu koostamise ajal kehtestati Tartu linna üldplaneering aastani 2030+, milles
ala juhtfunktsiooni on muudetud ja Tiigi tn 67 krundi juhtotstarbeks on äri - ja
teenindusettevõtte maa. Detailplaneering on koostatud kehtiva üldplaneeringu kohasena.
Planeeringu koostamisel kuulusid arvestamisele:
Tartu linna üldplaneering aastani 2030+ (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a
otsusega nr 494);
Tiigi tn 67 detailplaneeringu liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, töö nr 1114/16, 2015.a ;
plaanilahendust täpsustatud nov. 2020, liiklusanalüüsi täiendatud 29.04.2021.a.);
Tiigi tn 67 detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimu sed (OÜ Hendrikson & Ko,
töö nr 1907/13);
Insolatsioonianalüüs (Fassaadiprojekt OÜ, töö nr 20 -1488, 2020.a ning täiendav
konsultatsioon);
Tiigi tn 67 detailplaneeringu arhitektuurikonkursi võidutöö Hoov (3+1 arhitektid/Kolm
Pluss Üks OÜ, 2016.a);
Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine (OÜ Hendrikson & Ko,
2017.a);
Vaksali ja Riia tänavate ning raudteega piirneva ala detailplaneering (kehtestatud Tartu
Linnavalitsuse 08.07 2004. a korraldusega nr 1333);
J. Kuperjanovi 70 krundi detailplaneering (kehtestatud Tartu Linnavalitsuse
21.03.2006 .a korraldusega nr 433).
Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ja dokumendid asuvad lisade kaustas.
6 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA
ISELOOMUSTUS
Planeeringu aluskaardina on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020. a.
aktualiseeritud Tiigi tn 67 geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-
8487), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning Raxoest OÜ poolt
novembris 2017.a koostatud Vaksali tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist)
täpsusastmega M 1:500 (töö nr EH-03-17).
Planeeringuala suurus on ca 1,3 ha.
Planeeringuala asub Tartu linna Vaksali linnaosas, hõlmates tervikuna Tiigi tn 67 kinnistu
(kü tunnus 79506:005:0009, maakasutuse sihtotstarve: 100% riigikaitse maa,
pindala 9 020 m²). Planeeringuala ulatub ka kinnistuga külgnevale Tiigi ja Vaksali tänava
alale. Transpordiga juurdepääs kinnistule toimub Tiigi tänavalt.
Planeeringuala on hoonestatud (administratiivhoone, garaaž, lad u-töökoda, abihooned,
alajaam), hooned on kuni kahekorruselised.
Planeeringuala on tasase reljeefiga, ala on asfalteeritud, haljaspinnad puuduvad ja
territooriumil kasvavad ükskikud puud.
Alal asuvaid hooneid teenindavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektri
maakaabelliinid; territooriumi läbivad elektri maakaabelliinid, Tiigi tn ääres asub alajaam ,
alal paikneb mittetöötav soojatorustik.
Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekt e, EELISe andmetel
kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000
alad ning muud Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid. Alal ja selle vahetus
läheduses puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube.
Kuna alale ehitatakse uus hoonestus ja alasisesed olemasolevaid hooneid teenindavad
vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektri maakaabelliin likvideeritakse, samuti
leitakse vajadusel uus asukoht alajaamale, tuleb kitsendusena arvestada ala läbiva te
elektri kaabelliinide kaitsevööndiga (juhul, kui nimetatud kaableid ümber ei tõsteta).
Seega on tehnovõrkudega seonduvad olemasolevad kitsendused järgmised:
Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool kaablit, alajaamadel ja
jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest 1.
Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad mitmed ehitismälestised, krundi idaosale ulatuvad
mälestiste Tiigi tn 78 ja Tiigi tn 61a kaitsevööndid.
Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1.
Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2.
1 Ehitusseadustik § 70, Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis
tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 7
3. PLANEERINGUALA MÕJUALA
FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD
SEOSED
3.1. ANALÜÜS
Planeeringuala asub Tiigi-Vaksali-Kuperjanovi-Kastani tänavaga piirnevas kvartalis
Vaksali linnaosas Vaksali ja Tiigi tänava ristmikul raudteejaama vahetus läheduses.
Lähipiirkonnas asuvad hooned on valdavalt 2 -4- korruselised, leidub ka 5- korruselisi
hooneid (Vaksali tn 17a). Naaberkinnistud on elamumaa, elamu- ja ärimaa ja ärimaa
sihtotstarbelised.
Arhitektuurselt lahenduselt on ümberkaudse d hooned eritüüpsed. Vaksali tänava l
planeeringualaga samal tänavapoolel asuvad hooned on lameda katusega ja
uuemailmelised. Raudteejaama hooned mälestistena kannavad oma aja hõngu ja on
viilkatustega, samuti on madalamad ja viilkatustega Tiigi tn äärsed hooned. Tiigi tn äärsed
hooned asuvad ühtsel ehitusjoonel ja ka Vaksali tn hooned antud tänavalõigus
moodustavad ühtse tänavafrondi.
Vastavalt planeeringu koostamise lähteseisukohtadele tuleb planeeritud hoonestuse
kõrguse kavandamisel arvestada Tiigi ja Vaksali tn nurgal asuva Vaksali tn 17a,
planeeringuala läänepoolse kinnistupiiriga külgneva J. Kuperjanovi tn 70 ja
planeeringualast teisel poolt Tiigi tänava t asuva Tiigi tn 86 hoone kõrgusega.
Tabelis 3.1.1 on toodud kontaktvööndis asuvate hoonete näitajad, millega kavandatud
hoonestuse planeerimisel on arvestatud.
Tabel 3.1.1. Lähiümbruse hoonestuse näitajad võrdluses planeeritud lahendusega
Aadress Sihtotstarve ja Ehitisealune pind** Hoone Kinnistu
pindala* absoluutkõrgus*** täisehituse%
Tiigi tn 86 100% elamumaa 272,5 m² 73,06 m
897 m²
J. Kuperjanovi tn 75% elamumaa, 658 m² 75,67 m 60%
70 25% ärimaa
1 094 m²
Vaksali tn 17a 100% ärimaa 1 723,9 m² 82,66 m 64%
2 706 m²
Planeeritud krunt Ärimaa, kuni Maa peal I korrusel kuni 3 Tiigi ja Vaksali tn nurgal räästas 79,00 m Maa peal I
nr 1 25% elamumaa 440 m²; / hari 85,00 m; korrusel kuni
8 483 m² alates II korrusest kuni mujal Tiigi tn ääres räästas 71,00 m / 40,6%;
3 615 m²; hari 73,00 m; alates II
maa all 6 515 m² J. Kuperjanovi tn poolses osas Vaksali tn korrusest kuni
pool räästas 76,60 m / hari 80,40 m; 42,6%
mujal krundi sisemuses räästas 71,10 m
/ hari 75,10 m
* Maa-ameti maainfo alusel
** Ehitisregistri andmete alusel
*** Geodeetilise alusplaani andmete alusel
Tiigi tn 86 ehitisregistris ei ole andmed täielikud, seega ei ole antud ka ki nnistu täisehituse %
Vaksali tänav on kahe sõidurajaga ja asfaltkatteline ning varustatud mõlemapoolse
kõnnitee ja kahe jalgrattarajaga. Kehtiv üldplaneering käsitleb tänavat põhimagistraalina,
kust kinnistutele ligipääs mootorsõidukitega on suurel määral piiratud. Ka Tiigi tn on kahe
sõidurajaga ja asfaltkatteline ning varustatud kõnnitee ja kergliiklusteega. Mõlemal
8 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
tänaval toimub autode parkim ine kas ühel või mõlemal tänavapoolel jalgrattaraja või
kergliiklustee ääres.
Erinevate liikumisviiside (jalgsi, rattaga, bussiga, autoga) ühendusteed piirkonnas on
head. Planeeringuala lähipiirkonnas toimib bussiliiklus Vaksali ja J. Kuperjanovi
tänavatel. Lähim bussipeatus asub ca 60 m kaugusel raudteejaama ees. Ümberkaudsed
tänavad on kahesuunalised, v.a Kastani.
Sõiduteede ääres on kõnniteed, ratturid kasutavad liiklemiseks nii kõnni teid kui
jalgrattaradu sõiduteel. Kesklinn (näit Raekoja plats) jääb linnulennult 1 km kaugusele,
vahetus läheduses asub Tartu raudteejaam.
Vaksali ja J. Kuperjanovi tänavate ristmik ehk vaksalihoone es ine väljak on
rekonstrueeritud esinduslikuks vaksaliväljakuks ning rajatud on jalgrattarajad ,
korrastatud autode parkimisalad, rajatud jalgrattaparklad, mis kõik soodustab
kergliiklemist.
Planeeringuga on kavandatud hooneesised kergliiklusalad ka planeeringualale ja seotud
olemasolevate kõnniteedega Vaksali ja Tiigi tänaval.
Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävad haljasalad: ca 75 m kaugusele jääb Vaksali
park ja veidi kaugemale- ca 235 m kaugusele Vanemuise park; mõnusaks ajaviitekohaks
on kujunenud vaksaliväljak. Planeeringuala ja lähedalasuvad haljasalad on seotud
korraliku kõnni-/kergliiklusteede võrgustiku kaudu.
Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on kajastat ud
joonisel nr 3.
Ala lähiümbruses asuvad ka mälestised. Vaksali tänava ehitismälestiste ühine
kaitsevöönd ulatub Tiigi tn 67 kinnistu läänepiirini, kinnistule ulatuvad Tiigi tn 78 ja Tiigi
tn 61a mälestiste kaitsevööndid. Kinnistu põhjanurgani ulatub Toom etaguse miljööala.
Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohaselt tuleb Tiigi tn 78 krundil asuva
mälestise kaitsevööndisse (kattub osaliselt ka Tiigi tn 61 a krundil asuva mälestise
kaitsevööndiga) jääva uushoonestuse kõrgus planeerida mitte rohkem kui kolm
täiskorrust. Krundi sisemuses J. Kuperjanovi tn poole ehitatava hoone/hooneosa (mis
jääb osaliselt ka Tiigi tn 61 a mälestise kaitsevööndisse) ning Vaksali tn äärse
hoone/hooneosa korruselisus täpsustada detailplaneeringus. Samuti peavad kõik
uushoonestuse tehnilised mahud jääma hoone põhimahu sisse ning uushoonestuse
viimistlemisel vältida silmatorkavate värvitoonidega värvimist ning muid tänavapildis
domineerima hakkavaid lahendusi.
2016.a suvel toimunud detailplaneeringu arhitektuurikonkursi võidutööks hinnati töö
Hoov. Arhitektuurikonkursi eesmärgiks oli leida parim võimalik linnaehituslik lahendus
ning lisaks loodavate kaubandus-, büroo- ja korteripindadele atraktiivne ning meeldiv töö-
ja elukeskkond, mis oleks aluseks detailplaneerin gu lahenduse koostamisel ja
ehitusõiguse määramisel.
Võidutöö Hoov arhitektuurse lahenduse idee lähtepunkt on ümber kvarta li keskel
paikneva hoovi põimuv hoonete vöö. Hoonete suurim kõrgus on Tiigi ja Vaksali tänava
nurgal ning hakkab sujuvalt langema raudteejaama suunas jätkudes spiraalselt ümber
hoovi Tiigi tänava äärde.
Võidutöös on hoonete suurim korruselisus kavandatud 6 korrust . Spiraalne hoonestuse
vöö on esimese korruse tasandil katkestatud kvartali läänenurgas raudteejaama suunas
ning Tiigi tänava ääres. Diagonaalne avamine tekitab visuaalse kontakti Tiigi tänavalt
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 9
vaksali hoonega ning võimaldades hoovist läbi liikumist toob see aktiivsemat elu ka
kvartali sisse. Diagonaalne avanemine raudteejaama ja selle esise platsi poole rõhutab
kvartali läänenurga olulisust antud linnaruumis. Alates teisest korrusest on hoonemahud
katkestatud ka põhja- ja lõunanurgal. Katkestuse kohad elavdavad vi suaalselt
tänavaruumi, avades klaasfassaadi abil hoone sisemuse. Vastavalt võidutööle astub
Vaksali ja Tiigi tänava ääres hoone esimese korruse fassaad tänava perimeetri joonelt
tagasi. Selle abil tekitatakse osaliselt kaetud kõnnitee äärne aktiivne äride front.
Arhitektuurikonkursi lõpp-protokollis on märgitud järgmised tingimused/soovitused, mida
detailplaneeringu koostamise käigus kontseptsiooni edasi arendamisel järgida:
Lahendus peab võimaldama hoonete ja parkimise etapilise väljaehitamise;
Hooneid ja pindasid peab olema võimalik ühendada samal tasapinnal (suurte
büroode loomise võimalus);
Koostöös liikluseksperdiga leida lahendus nii Tiigi kui Vaksali tänavalt sisse ja
väljasõitude rajamiseks.
Samuti on märgitud, et diagonaalne avalik läbipääs ei ole tingimata vajalik, kuna tegemist
ei ole olulise liikumissuunaga, ühtlasi vähendab see perimetraalset tänavapealset
aktiivsust.
Planeeringulahendus väljendab võidutöö Hoov ideed, mida on vastavalt
arhitektuurikonkursi lõpp-protokollile ja planeeringu lähteseisukohtadele edasi
arendatud. Planeeringulahenduses on kõikide muinsuskaitse eritingimuste punktidega
arvestatud.
3.2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Planeeringuala asjakohaseks strateegiliseks dokumendiks on Tartu linna üldplaneering.
Üldplaneeringu kohaselt asub Tiigi tn 67 kinnistu äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega
maa-alal (vt skeem 3.2.1) Vaksali asumis kvartalis VK4 (vt skeem 3.2.2), kus
üldplaneering seab eesmärgiks võimalikult rohkeid ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohti
nõudvate ettevõtete arengu.
Tiigi tn 67 krundile on lubatud kavandada kuni 4 - korruseline hoonestus, sh Tiigi ja Vak sali
tänavate nurgal kuni 6- korruseline. Korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul
ja büroopinnal on 3,2 m, kaubanduspinnal 3,5 –4 m.
10 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
Skeem 3.2.1. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu maa - ja veealade üldiste kasutustingimuste
joonisest, kus planeeringuala on märgitud punase joonega. Ä tähistab äri - ja teenindusettevõtte
maa-ala, EK korterelamu maa-ala, EK* osalise äriotstarbega korterelamu maa -ala, ÄT kaubandus-
ja teenindusettevõtte maa-ala, ÜHP kooli maa-ala, H roheala, LR raudtee maa-ala ja LB reisijaid
teenindava transpordihoone maa-ala
Kvartalis tuleb arvestades kõrget hoonestustihedust kruntidel, hoone ehitusprojektis
kavandada läbimõeldud ja detailne haljastuslahendus. Keelatud on tõkkepuude
paigaldamine.
Skeem 3.2.2. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu maa- ja veealade üldiste ehitustingimuste
joonisest, kus planeeringuala on märgitud punase joonega.
Äri- ja teenindusettevõtte maa-alal peab 10% krundist olema kõrghaljastatud ja
olemasolevat haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilit ada ja kohaldada puhkamiseks
ning ala läbivalt jalgsi liikumiseks. Krundi täisehituse protsent ja hoonete suurim lubatud
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 11
kõrgus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega, arvestades
ümbritsevat keskkonda, krundistruktuuri, asukohta jms.
Kaubandus- ja teenindushoone krunti piiretega üldjuhul ei piirata, v.a majandushoovid,
ladustamisplatsid jms krundi majandussuunitlusega osad.
Vaksali tänav on üldplaneeringus kavandatud üherealise tänavahaljastusega kergliikluse
põhitänavana, Tiigi tänav kergliikluse kohaliku võrgu tänavana.
Planeeringulahendus on üldplaneeringukohane .
Alal kehtiva Vaksali ja Riia tänavate ning raudteega piirneva ala detailplaneeringuga on
reserveeritud Vaksali tn laiendamine mh Tiigi tn 67 kinnistu arvelt ning antud
põhimõtteline lahendus. Sõiduradade laiuseks on planeeritud 3,7 m, kõnniteede laiuseks
3 m. Kõnniteedest pool on planeeritud jalgrattatee jaoks. Jalakäijate ülekäigurajad on
planeeritud Vaksali ja Tiigi tn ristmikul, ristmikud on kavandatud foo rjuhitavatena.
3.3. PLANEERINGULAHENDUSE VALIKU PÕHJENDUSED
Arvestades planeeringuala linnaruumilist paiknemist ja kontaktvööndi hoonestuse
iseloomu, lähtub planeeringulahendus eesmärgist sulanduda olemasolevasse linnaruumi,
tuues kaasa kõrge lisandväärtuse seostudes ümbruse kultuuriväärtuslike objektidega
ning kaasates avalikkuse mõõtme.
Planeeringuala külgneb põhjaosas üldplaneeringu kohase Toometaguse
miljööväärtusliku alaga. Seal asuvad 2-3-korruselised viilkatustega eluhooned ühtsel
ehitusjoonel tänavast mõningase tagasiastega. Tagasiaste võimaldab vaksali poole
suundudes majesteetliku vaate vaksalihoonele. Kuna hoonete esised piirdeaiad
kinnistupiiril reeglina puuduvad, siis visuaalne mulje on tänavaala suhtes avatud (nn
avalik tänavakoridor algab hoonestus joonest, mitte kinnistu piirist). Hooned on kõrge
sokliosa ja kõrgete korrustega. Miljööala kinnistud on pikliku kujuga selliselt, et
tänavapoolne kinnistu külg on lühem kui sellega risti olev, hoone paikneb tänavapoolses
krundi osas ning hoovid on suuresti haljastatud või hoonestatud hoovimajadega.
Planeeringualaga külgnevatel J. Kuperjanovi tn 68 ja J. Kuperjanovi tn 62 // 66 kinnistute
õuedel asuvad Tiigi tn 67 kinnistu piirist ca 10-20 m ulatuses haljasmaad (v a
planeeringuala põhjanurgaga külgnevas osas).
J. Kuperjanovi tn 70 kinnistule ehitatud hoone front järgib nii J. Kuperjanovi tänava
ehitusjoont kui Vaksali tänava perimetraalsust , tekitades vaksaliväljakut piirava ja
konkretiseeriva fragmendi. Hoone on 4-korruseline st J. Kuperjanovi ja Vaksali tn
nurgahoonestus on kujundatud miljööala hoonestusest korruse võrra kõrgemana. Asudes
J. Kuperjanovi tänava hoonetega ühtsel ehitusjoonel, on J. Kuperjanovi tn 70 hoone
ehitatud Tiigi tn 67 kinnistu piirist 8 m kaugusele. Ehk planeeringuala põhja - ja idaosaga
külgnevatel naaberkinnistutel asub olemasolev hoonestus J. Kuperjanovi tn poolses osas
ning planeeringuala poole jääb kinnistu piirist 8-20 m laiune haljasmaa ala.
Planeeringuala lõunaosaga külgneval Vaksali tn 17a kinnistul asub kõrge sokliosa ja
kõrgete korrustega 4-korruseline hoone, mille nurgalahendus Vaksali ja Tiigi tn ristmikul
on kujundatud ülejäänud hoonemahust kõrgemana ehk 5 -korruselisena. Vaksali tn 17a
ärihoone 4-korruseline maht asub ka Tiigi tn perimeetril.
Planeeringuala idaosaga külgnevate Tiigi tn kinnistute hoonestus on kaetud viilkatustega
ning on 2- 3- korruseline. Ka Tiigi tn eluhooned asuvad ühtsel ehitusjoonel.
12 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
Kokkuvõtvalt saab planeeringualaga külgnevate hoonete kõrguslikku situatsiooni
kirjeldada järgnevalt: kõrgeim hoone ehk 5- korruseline hoone asub Vaksali ja Tiigi tn
ristmikul; J. Kuperjanovi tn 70 hoone on korruse võrra madalam ehk 4 -korruseline ning
miljööalal on kuni 3-korruselised hooned (kusjuures korrused ja sokliosa on kõrged); Tiigi
tänaval on hooned veel korruse võrra madalamad, 2-korruselised. Ehk hoonestuse
korruselisus planeeringuala vahetus läheduses muutub planeeringuala kaguosast alates
spiraalselt ümber planeeringuala 5 korrust->4 korrust - >3 korrust->2 korrust.
Naaberhoonestuse kõrguslikust situatsioonist on lähtunud ka arhitektuurikonkursi
võidutöö ning planeeringulahendus, kus planeeringuala Vaksali ja Tiigi tn ristmikul on ette
nähtud kõrgeim hoonemaht, kus hoone kõrgus lähtub teisel pool tänavate ristumist
olevast Vaksali tn 17a hoonest. Uushoone kõrgus on kavandatud langema J. Kuperjanovi
tn 70 hoone suunas, arvestades nimetatud hoone kõrgusega. Krundi sisemuses J.
Kuperjanovi tn suunas suhestub planeeritud hoonestuse kõrgus miljööala hoonestuse
kõrgusega ning kõrgus väheneb spiraalselt veelgi, kuni Tii gi tn ääres ühtlustub Tiigi tn
äärse hoonestuse kõrgusega ja kujuneb seal madalaimaks.
Tiigi tn 67 kinnistu suurus 9 020 m² on käsitletavas piirkonnas unikaalne, sest on mitu
korda suurem ümbritsevate kinnistute suurusest. Kinnistu asukoht raudteejaama ja
kesklinna vahetus läheduses ning kinnistu suurus võimaldavad alale planeerida
esindusliku linnaehitusliku lahenduse, mis toetab piirkonna kujunemist Tartu linna
visiitkaardiks raudteetranspordi kasutajaile.
Tiigi tn 67 kinnistu hoonestus on aastakümneid as unud kinnistu sisemuse perimeetril ning
linnaehituslikult on tegemist olnud struktuuritühimikuga. Konkreetse linna - ja tänavaruumi
tekkimiseks on linnaehituslikult sobilik ka tänavapoolsele kinnistuosale ehitada
perimetraalne, olemasolevate naaberhoonete e hitusjoont järgiv hoonestus. Planeeritud
hoonestus kujundab vaksaliväljakule täiendava konkreetse raamistuse ning võimestab ja
täiendab vaksaliväljaku ruumi.
Seetõttu on planeeringuala uushoonestus kavandatud perimetraalsena sh kinnistu
sisemuses nii arhitektuurikonkursi võidutöös kui planeeringulahenduses. Kinnistusisese
perimetraalse hoonestuse võimaldavad kavandada nii miljööväärtusliku hoonestuse
iseloomulik asukoht tänava ääres koos planeeringuala poole ulatuva haljasmaaga kui J.
Kuperjanovi tn 70 hoone paigutus põhimahuga J. Kuperjanovi ja Vaksali tn ristmikule.
Sealjuures on uushoonestus kavandatud minimaalselt 4 m kaugusele kinnistu piirist,
misläbi suureneb J. Kuperjanovi tn äärse olemasoleva hoonestuse ja planeeringuala
uushoonestuse omavaheline vahekaugus veelgi.
Planeeringuala põhjaosas on uushoonestus kavandatud kinnistupiirist kaugemale,
võimaldamaks alale kavandada puhverdava haljasmaa. Väheoluline ei ole ka inimeste
senine ruumikogemus alal, kus olemasolev hoonestus paikneb kinnistu piiril.
Uushoonestuse kirjeldatud paigutus võimaldab hoonesse kavandada ühele tasapinnale
suure pinnaga bürooruume ja kuna viilkatuste kalded on võimalik kavandada päikese
poole, siis kõrgematel korrustel on võimalik luu a päikese poole avanevad rõdud.
Kinnistu unikaalne suurus võimaldab territooriumile kujundada avatud päikeselise
keskõue, mis võrreldes ümbritsevate kinnistutega, kus selline võimalus puudub, loob
atraktiivse töö- ja elukeskkonna ning toob lahendusse avalikkuse mõõtme.
Varasemalt on kinnistu siseosa kasutatud erinevate sõidukite (taksod, politseisõidukid)
seisuplatsina ning tänasel päeval parklana. Planeeringulahendusega nö antakse kinnistu
sisene ala uuesti tagasi inimestele, kuna sõidukite parkimiskohad on kavandatud maa
alla. Maa-aluse parkla kohale ongi kavandatud avatud keskõu.
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 13
Kuna planeeringuala vahetus läheduses asuvad kultuuriväärtuslikud objektid sh Tartu
raudteejaama hoone, on oluline selle väärtustamine ning esile toomine. Seetõttu on nii
arhitektuurikonkursi võidutöös kui planeeringulahend uses kavandatud hoonestuse
katkestused diagonaalselt Tiigi ja Vaksali tn ääres, et luua visuaalne kontakt vaksali
hoonega ning võimaldada inimestel hoovis t läbi liikuda ja seal viibida.
Kvaliteetse avaliku ruumi loomise eesmärgil on planeeringulahenduses k avandatud
kohustuslik ehitusjoon esimese korruse hoonemahule ning eraldi kohustuslik ehitusjoon
alates teisest korrusest. Esimese korruse hoonemaht on Vaksali tn poolsel küljel
kavandatud kinnistu piirist ca 5 m kaugusele, Tiigi tn poolsel küljel ca 6,5-15,2 m
kaugusele kinnistu piirist. Hoonevaba ala kuni kohustusliku ehitusjooneni ühineb tänavale
kavandatud kõnnitee alaga ning moodustab sellega koos laia avaliku kasutusega ala
tänava ääres, mis on ühenduses territooriumile kavandatud avatud keskõuega.
Planeeritud avalik ruum võimaldab projekteerimisel kujundada inimsõbraliku
välikeskkonna.
Sulandamaks uushoonestus ühte olemasoleva Vaksali tn äärse perimetraalse
hoonestusega, on alates teisest korrusest Vaksali tn ääres kavandatud kohustuslik
ehitusjoon kinnistu piirile. Tiigi tänava poolses osas on teise korruse kohustuslik
ehitusjoon kavandatud ühtsele ehitusjoonele Tiigi tn olemasoleva hoonestusega.
Lähtudes strateegilistest planeerimisdokumentidest, mõjuala linnaehituslikust
iseloomust, läbiviidud arhitektuurivõistluse võidutööst, planeeringu muinsuskaitse
eritingimustest ning planeeringu koostamisel esitatud ettepanekutest , võimaldab
planeeringulahendus käsitletavale alale luua kvaliteetse töö- ja elukeskkonna.
Planeeringulahendus võimaldab hoonestatava ala siduda avalike tänavatega ning
kujundada hea avaliku ruumi, kus on ruumi nii jalakäijatele kui haljastuse rajamiseks.
Planeeritud kasutusotstarbed rik astavad piirkonna funktsioone. Arhitektuurivõistluse
võidutööst ning ümbritsevast keskkonnast lähtuvad arhitektuuritingimused tagavad
kõrgetasemelise arhitektuurilahenduse.
4. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS
JAOTAMINE
Planeeringualal moodustatakse kaks krunti: äri- ja elamumaa ning transpordimaa krunt.
Krundile nr 1 on kavandatud äri-, büroo- ja korterelamu hooned, krundile nr 2 on
planeeritud Vaksali tn laiendus. Krunt nr 2 liidetakse perspektiivis Vaksali tänav T19
kinnistuga.
Planeeritud kruntide pindalad ja kasutamise sihtotstarbed on toodud planeeringujoonisel
nr 4 ja 6. Planeeringuala kruntideks jaotamine on toodud joonisel nr 6 . Planeeritud
kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus.
5. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
Krundile nr 1 on määratud ehitusõigus äri- ja elamispindadega hoonete rajamiseks, sh
elamupinnad võivad moodustada maksimaalselt 25% kogu hoonestusest.
Kogu krundi ehitusõiguse määramisel on aluseks võidutöö Hoov ja kontaktvööndi
hoonestuse iseloom. Seega on hoonestus planeeritud perimetraalsena ja kohustusliku
hoonestuse katkestusega kvartali läänenurg as raudteejaama suunas ja Tiigi tänava
14 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
ääres, tagades visuaalse kontakti Tiigi tänavalt vaksali hoonega ning avatud keskõue.
Samuti on hoonemahud kavandatud katkestustega alates teisest korrusest hoonestuse
erinevatel külgedel; katkestuse kohad elavdavad visuaalselt linnaruumi.
Hoonestusala Vaksali ja Tiigi tn äärsetele külgedele on planeeritud kohustuslik ehitusjoon
eraldi hoone esimesele ja teisele korrusele, millest kaugemale hoonet ehitada ei tohi.
Selliselt on loodud kõnniteede äärde osaliselt kaetud aktiivne äride front.
Määratud on hoonete suurim ja vähim lahushoonete arv ning suurim lubatud ehitisealune
pind korruseti erinev. Määratud tingimused garanteerivad hoonestuse kohustusliku
katkestuse diagonaali avamiseks ja korruste ühendamisvõimaluse alates teisest
korrusest, et oleks võimalik luua suurepinnalisi büroosid.
Planeeritud hoonete lubatud suurim kõrgus on kavandatud vastavalt planeeringu
lähteseisukohtadele, muinsuskaitse eritingimustele, planeeritud hoonestuse
kasutusotstarvetele (sh arvestades, et kaubanduspinnal on korruse kõrgus suurem kui
elamul või büroopinnal) ja vahetul kontaktalal asuvate hoonete iseloomule.
Krundi nr 1 uushoonestuse kõrgus on kavandatud tõusvalt reageerides olemasolevale
hoonestusele lähi-kontaktvööndis, olles kõige madalam Tiigi tänaval ja jõudes
maksimumini Vaksali ja Tiigi tänava nurgal (sealjuures Vaksali ja Tiigi tänava nurgast Riia
mnt suunas on olemasolev hoonestus valdavalt kõrgem ehk täismahus viiekorruseline).
Keskkonda sobiv planeeritud hoonestus e spiraalne tõus oli võidutöö Hoov lähtekohaks
ning töö oluliseks kontseptsiooni osaks.
Uushoonestus on kavandatud (lähtuvalt võidutööst Hoov) viilkatusega (Tiigi tänava
äärsed olemasolevad eluhooned on viilkatusega, Vaksali tänava ääres asuvad Vaksali
tn 17a ja J. Kuperjanovi tn 70 hooned on lamekatustega). Katusetüübist lähtuvalt on
planeeringus eraldi määratud lubatud maksimaalne kõrgus katuse räästale ja harjale.
Uushoonestuse kõrguse määramisel selle kõrgeimal osal Vaksali ja Tiigi tänava nurgas,
Vaksali tänava poolsel osal ning J. Kuperjanovi tänava poolses krundiosas Vaksali tänava
pool, on aluseks võetud Vaksali tn 17a ja J. Kuperjanovi tn 70 hoonete lamekatuse
kõrgused ja sellest lähtuvalt määratud uushoonestuse räästa suurim kõrgus. Lahendus
on kavandatud selliselt, sest lamekatuse vaateline kõrgus ei ole sama, mis viilkatuse
vaateline kõrgus; reaalselt on viilkatuse kõrgus oluliselt väiksema visuaalse jalajäljega
kui sama kõrge lamekatus.
Seega on J. Kuperjanovi tänava poolses krundiosas Vaksa li tänava pool uushoonestuse
räästa suurim kõrgus kavandatud sama, mis J. Kuperjanovi tn 70 hoone lamekatuse
kõrgus samas kohas. Lähtudes Vaksali tn 17a hoone kõrgusest ja kavandatud ruumide
korruste kõrgustest suureneb planeeritud hoonestuse kõrgus sujuva lt Vaksali ja Tiigi
tänava nurgani ja lähtudes J. Kuperjanovi tänava äärsete hoonete kõrgustest ning
kavandatud ruumide korruste kõrgustest langeb uushoonestuse kõrgus sujuvalt Kastani
tänava suunas kuni saavutab madalaima hooneosa Tiigi tänava ääres kinni stu Tiigi tn
63//65 naabruses. Kavandatud hoonestuse maksimaalne kõrgus tagab normatiivsed
insolatsioonitingimused naaberhoonetes ning ei mõjuta päevavalguse hulga
kontaktvööndis.
Hoonestus ja maa-alune parkla tuleb rajada hoonestusala piirides.
Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikku hoone küljes olevat
vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, kaldteed ehk pandust ning treppi sh
võimalikku astmestikku keskõues, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 15
jt vastavas õigusaktis 2 nimetatud hooneosi. Hooneosad, mida ei ole arvestatud
ehitisealuse pinna hulka, peavad jääma hoonestusala sisse
Olemasolev hoonestus planeeringualal lammutatakse.
Planeering realiseeritakse mitmes ehitamisetapis st planeeritud hoonestu s ja maa-alune
parkimisala rajatakse etapiviisiliselt. Maapealse ehitusõiguse realiseerimise eelduseks
on ehitusmahust tuleneva normidele vastava maa -aluse parkla ja juurdepääsutee
väljaehitamine. Etappide järjestus selgub projekteerimisfaasi alguseks. Väl jaehitamisel
tuleb tagada väljaehitatava mahu sidusus st igas etapis tuleb kompaktselt välja ehitada
hoonestus ja sellega funktsionaalselt seotud väliruum ning selle ehitised.
Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 .
6. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE
Krundi nr 1 hoonestusala piiritlemisel on lähtutud naaberhoonestuse asetsemisest,
arhitektuurikonkursi võidutöö kontseptsioonist ja võimalikust liiklus- ning
liikuvuslahendusest. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse ja istutada puid ning
põõsaid.
Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4.
7. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA
PARKIMISKORRALDUS
Kahesuunaline juurdepääs planeeringualale on kavandatud nii Vaksali kui Tiigi tänavalt.
Juurdepääsude täpsed asukohad määratakse projekteerimisel.
Käesoleval ajal on Vaksali tänav kahepoolse kõnnitee (kumbki ca 2 m laiune), kahe
sõiduraja ja kahe rattarajaga (kumbki ca 1,5 m laiune) tänavamaa. Tiigi tn 67 kinnistu
poolsel alal on jalgtee ja jalgrattaraja vahel võimalik autosid parkida. Tänavamaa laius
on ca 19 m, millest sõiduteeosa on ca 6 m.
Planeeringulahendus reserveerib tänava maa -ala krundina nr 2, kuhu on kavandatud
kõnnitee ja kõrghaljastatud eraldusriba. Reserveeritava krundi laiuseks on ca 6,5 m.
Seoses kohustuslike ehitusjoonte määramisega, on krundile nr 1 kavandatud nii Vaksali
kui Tiigi tänava ääres hoonevaba kergliiklejatele mõeldud ala, mis liitub krundile nr 2
kavandatud ja Tiigi tänava olemasoleva kõnniteega. Kuna hoonevaba ala krundil nr 1
Vaksali tn ääres on kavandatud ca 5 m ja Tiigi tn ääres minimaalselt 6,5 m laiusena, siis
koos tänavamaal olevate või kavandatud kõnniteedega kujuneb jalakäijate ala laiuseks
Vaksali tn ääres vastavalt ca 9 m ja Tiigi tn ääres min ca 8,5 m.
Vaksali tänav on kavandatud planeeringualaga külgnevas lõigus üherealise
tänavahaljastusega tänavana (haljastatav eraldusriba ca 4 m laiune), kus on kahepoolne
kõnnitee, kaks põhisõidurada (laiusega kumbki ca 3 m) ning üks (vasak)pöörderada ehk
lisarada (laiusega ca 3 m). Sellest lähtuvalt on vajalik rajada uus jalgrattarada (laiusega
2 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6
16 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
ca 1,5 m), mis siduda planeeringualast väljapoole jääva olemasoleva jalgrattarajaga
Vaksali tänaval.
Vaksali tänavast on kujunenud üldplaneeringu kohane kergliikluse põhitä nav ning Tiigi
tänavast, kus on jalgratturite kasutada kergliiklustee, kergliikluse kohaliku võrgu tänav.
Seetõttu on Vaksali tänava ristlõike elemendid kavandatud prioritiseerides liiklusohutust
ja kergliiklejate sh jalgratturite sujuvat liikumist. Juurdepääs krundile nr 1 on kavandatud
lõikuma jalgrattarajaga minimaalsel alal ning kõnniteedega täisnurga all, mis tagab
maksimaalse liiklusohutuse. Vaksali tänavalt krundile nr 1 juurdepääsuks parempööret
sooritavad sõidukid Vaksali tänava läbilaskevõimele olulist mõju ei avalda. Pigem saavad
Vaksali tänava läbilaskevõimel määravaks jalakäijate ülekäiguradadel tekkivad seisakud.
Lisaraja ja jalgrattaraja kavandamisega kaovad ära parkimiskohad Vaksali tn krundi nr 1
poolsel osal. Planeeringualaga külgneval lõigul kujuneb perspektiivseks Vaksali tänava
maa laiuseks ca 25 m. Kavandatud tänava ristlõike elementide laiusi on lubatud
projekteerimisel täpsustada.
Krundi nr 1 parkimine tuleb lahendada krundi siseselt hoonestuse maa-alusel(alustel)
korrustel, samuti näha projekteerimisel ette jalgrataste parklad/hoidlad.
Rajatavad pandused tohivad ohutuse tagamise eesmärgil alata hoonestuse esimese
korruse ehitusjoonelt.
Parkimisala on maapinna tasandil kavandatud kaetuna, et katus oleks hoone kasutajatel
igapäevaselt kasutatav. Kaetud ala tuleb ilmestada haljastusega (arvestada tuleb kaetud
parklale sobivate lahendustega). Seega ei ole maapinnal, tänava ja keskõue tasandil
parkimiskorrus nähtav.
Vastavalt liiklusanalüüsile 3 on planeeringuala prognoositav vajalik parkim iskohtade arv
250 kohta. Planeeringujoonisel kujutatud hoonestusala ulatuses (arvesta des
juurdepääsutee ja pandusega) on kahele maa-alusele korrusele võimalik rajada kokku
ca 360 kohta, mis ületab prognoositud vajalikku parkimiskohtade arvu.
Kuna planeeringualale on võimalik kavandada erinevaid funktsioone, on võimalik ette
näha parkimiskohtade ristkasutust (korteritele ettenähtud parkimiskohti saavad päevasel
ajal kasutada asutused).
Planeeringuala parkimisaladel tuleb reserveerida ka avalikud parkimiskohad. Kohtade arv
tuleb määrata projekteerimisel kokkuleppel kohaliku omavalitsusega.
Krundi nr 1 parkimiskohtade arv, paigutus ning parkla/ -te konfiguratsioon määratletakse
projekteerimisel olenevalt ehitatavate hoonete suletud brutopinna tegelikust väärtusest
ja funktsioonist vastavalt kehtivale standardile EVS 843:2016 Linnatänavad.
Jalgrataste parkimiskohtade arvutuse aluseks võtta samuti kehtiv Eesti Standard EVS
843:2016 Linnatänavad. Planeeringujoonisel on kujutatud võimalik jalgrataste parkimi se
lahendus, mida on lubatud projekteerimisel muuta.
Vastavalt Liikluslahendus OÜ tööle planeeringu realiseerimisel kuni poole mahu ulatuses
puudub läbilaskvuse seisukohast vajadus valgusfooride paigaldamiseks. Fooride
paigaldamise vajadust on mõistlik kaaluda kui realiseerimine hakkab ületama poolt
liiklusanalüüsis aluseks võetud mahtu arvestades selleks ajaks väljakujunenud tegelikke
liiklussagedusi. Kuna Kastani tn on ühesuunaline, siis Tiigi ja Kastani tn ristmikul
3 Tiigi tn 67 detailplaneeringu liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, töö nr 1114/16, 2015.a , plaanilahendust täpsustatud nov.
2020, liiklusanalüüsi täiendatud 29.04.2021.a )
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 17
läbilaskvusega probleeme ei ole. Kõik planeeringuala juurdepääsuteede lõikumised
kergliiklusteedega on ettepanek lahendada tõstetud ülekäikudena.
8. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED
Planeeringuala olemasolev vähene haljastus likvideeritakse, kuna tegemist ei ole
väärtusliku haljastusega. Hoonestusest ja juurdepääsu- ja kõnniteedest vabad alad tuleb
haljastada. Vähemalt 10% krundist peab olema kõrghaljastatud, kõrghaljastuse ala
arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena.
Planeeringuala põhjaossa on planeeritud istutada kõrghaljastust puhverdamaks
territooriumi elamukruntidest. Vaksali tänavale on kavandatud planeeringualaga
külgnevas lõigus üherealine tänavahaljastus.
Kuna hoonestus on kavandatud spiraalse vööna ümber hoov iala, on ala keskele
kavandatud sisehoov, kuhu on kavandatud nii kõrg- kui madalhaljastus
konteinerhaljastusena. Konteinerhaljastuse kasutamine on võimalik ka kõrgemate
korruste rõdudel. Haljastuskonteiner peab vastama järgmistele nõuetele:
Olema kohtkindalt ühendatud vett dreenivale aluspinnale;
Paiknema sademetele avatud asukohas;
Kasvupinnase sügavus peab olema püsikutele ja põõsastele min 0,6 m,
madalakasvulistele puudele min 0,8 m, keskmise - ja kõrgekasvulistele puudele
min 1,0 m.
Hoone lähedusse ja jalakäijate alale/tänava äärde kavandatava kõrghaljastuse puhul
peab liikide valikul arvestama puude kasvuruumiga (näit väiksem võra, üks tugev ja sirge
hästi arenenud tüvi, istik on kõrgetüveline jmt). Istutatava haljastuse liikide valik
määratakse haljastusprojektiga. Kogu haljastuslahendus territooriumil tuleb kavandada
läbimõeldu ja detailsena.
Nii Vaksali kui Tiigi tänava poolne esimese korruse hoonestusala on kavandatud
kohustuslikule ehitusjoonele tagasiastega tänavast, et sinna rajada lai jalakäijate ala
koos jalgrataste parkimiskohtadega.
Vastavalt üldplaneeringule kaubandus- ja teenindushoone krunti piiretega üldjuhul ei
piirata, v.a majandushoovid, ladustamisplatsid jms krundi majandussuunitlusega osad.
Seega ei ole lubatud krundi nr 1 tänavaäärseid külgi piirdega piirata.
Kuni 2 m kõrgune puidust piirdeaed on lub atud rajada ainult J. Kuperjanovi ja Tiigi tänava
elamukruntidega piirnevale krundi piirile. Privaatsuse eesmärgil on soovi korral piirdeaed
lubatud rajada plankaiana ehk mitte läbi nähtavana. Olemasolevad piirdeaiad on
kavandatud likvideerida.
18 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
9. EHITISTEVAHELISED KUJAD
Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 4 .
Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud
piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud in imese elu ja tervise, vara
ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m.
Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike
abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis v õimaldab tule levikut.
Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole
meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks planeeringualal on TP-2, mis ei keela kõrgema
tulepüsivusklassiga hoone rajamist. Projekteerimisel lähtuda kavandatava hoone
näitajatest (korruselisus, kõrgus jm) ning kehtivatest õigusaktidest.
Ehitistevahelised kujad on nähtavad joonisel nr 4.
10.TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE
ASUKOHAD
Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 5 võrguettevõtete poolt väljastatud
tehniliste tingimuste alusel (vt lisade kaust). Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida
täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja
ruumiprogrammist. Vastavalt detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele tuleb
mälestiste kaitsevööndis lahendada kõik tehnilised kommunikatsioonid maa -alustena.
10.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON,
SADEMEVESI
Veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sadem evee lahenduse koostamisel on aluseks
AS Tartu Veevärk poolt 06.01.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr INF/ 2 (kehtivad
kuni 06.01.2022).
Krundile nr 1 kavandatud uushoonestuse veevarustus on planeeritud ühendustoruga Tiigi
või Vaksali tänava De 110 PE veetorustikust. Üldjuhul tuleb krunt veega varustada ühe
veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Rohkem kui üks veeühendus on krundile lubatud
kavandada AS-ga Tartu Veevärk kooskõlastatult vaid põhjendatud erandjuhtudel
(krundile ehitatavad hooned on erinev ate aadressiga, tehnoloogilised vajadused).
Sobivusel võib kavandada hoonete veega varustamise Tiigi tänava veetorustikust rajatud
olemasoleva De 63 veeühendustoruga. Kui olemasoleva ühendustoru asukoht ja/või
läbimõõt ei ole sobiv, tuleb see katkestada ha rgnemiskohas tänavatorustikuga.
Krundil asuv vana veetorustik on kavandatud likvideerida.
4 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 19
Krundile nr 1 kavandatud uushoonestuse reovee eesvooluks on planeeritud Tiigi ja/või
Vaksali tänaval asuv reoveetorustik DN 250. Tänavatorustikust on planeeritud
ühendustorud krundile.
Projekteerimisel on vajalik täpsustada, kas kanalisatsiooniühendus Vaksali tänaval on
võimalik Tiigi tn 67 kinnistult kanalisatsiooni suunduva torustiku ühenduskaevust. Ju hul
kui kanalisatsiooniühenduse asukoht muutub, on soovitav vee-, reovee kanalisatsiooni-
ja gaasitorustikud projekteerida võimalikult lähestikku.
Olemasolevad PVC ühendustorud võib sobivusel kasutusele võtta, mittevajalikud
ühendustorud tuleb likvideerida (sulgeda tänavatorustikul asuvas ühenduskaevus).
Krundil asuv vana reoveekanalisatsiooni torustik on kogu ulatuses kavandatud
likvideerida.
Planeeringuala sademevee eesvooluks on planeeritud Tiigi tn De 500
sademeveetorustik, kuna sademevee vooluhulka r eguleeriva mahu projekteerimiseks on
ruumi eeldatavalt Tiigi tn äärde kavandatud jalakäijate alal. Vastavalt tehnilistele
tingimustele on sademevee eesvooluks võimalik kavandada ka Vaksali tn De 450
sademeveetorustik. Juhul, kui hoone/-te ehitusprojekti kohaselt on võimalik ja vajalik
reguleeriv maht kavandada krundi Vaksali tn poolsele küljele, on lubatud sademevee
eesvooluks kavandada Vaksali tn sademeveetorustik (Tiigi tn torustiku asemel).
Sademevesi tuleb juhtida krundilt tänavatorustikku ühe ühendustoru kaudu.
Krundisisene sademevee kanalisatsioon on kavandatud lahkvoolsena.
Sademeveepumpla on ette nähtud hoone maa-aluse korruse põrandaaluse
paigaldusega. Pumplasse on kavandatud juhtida hoone välisfassaadidelt nõrguv
sademevesi, maa-alusesse parklasse suunduvate panduste sademevesi, parkla
lumesulamisvesi ja maa-aluse korruse põrandakonstruktsiooni killustikust vahekihist ära
juhitav lekkevesi. Parkla sademevesi tuleb puhastada krundil asuvas liivapüüduris ja
I- klassi õlipüüduris.
Katuste sademevesi on kavandatud ära juhtida sisemise sademeveekanal isatsiooniga.
Planeeritud sisehoovi sademevesi ning katus te sademevesi on kavandatud kokku koguda
maasse süvistatud sademevee kogumise mahutisse, mis on ühendatud sisehoovi
kastmissüsteemiga. Mahuti ülevool on kavandatud juhtida sademevee torustikku.
Haljasalade sademevesi juhitakse kasvupinnasesse.
Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse
paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate
sademeveeneelude kanaliseerimiseks tuleb kasutada pumpamist.
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sademeveesüsteemis tuleb
planeeringualal sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Kuna planeeringuala õueosa on
kavandatud maa-aluse parkla peale, ei ole eeldatavalt võimalik alal vooluhulga (l/s)
reguleerimiseks kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Krundile tuleb
projekteerida reguleeriv maht (mahuti, torud, vmt). Nõuded vooluhulga piiramiseks
täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ja naaberkinnistutele
on keelatud.
20 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
Veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademevee ärajuhtimise projekteerimiseks tuleb
taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
10.2. ELEKTRIVARUSTUS. VÄLISVALGUSTUS
Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ 16.12.2019 tehnilised
tingimused nr 340156 (kehtivad kuni 16.12.2021).
Planeeringualale jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad olemasolevad 0,4 ja
10 kV maakaabelliinid ning 10/0,4 kV Liikluspolitsei 106:(Veeriku) komplek talajaam.
Liinide ning alajaama ümberpaigutamist võrgu valdaja ei kavanda.
Seoses uushoonestuse kavandamisega tuleb likvideerida praeguses asukohas
olemasolev alajaam. Alajaama asendamine toimub kliendi tellimisel ja kulul
Liikluspolitsei 106:(Veeriku) alajaama asemele on kavandatud hoonesisene alajaam
(nõutud ruumide minimaalsed mõõdud ca 4x7 m). Kavandatava alajaama asukoht tuleb
ette näha olemasoleva Liikluspolitsei 106:(Veeriku) alajaama vahetusse lähedusse.
Perspektiivsed asukohad on Tiigi tänava äär ses või krundi kirde poolses hooneosas (vt
skeem tehniliste tingimuste juures lisade kaustas) . Hoonesisene alajaam tuleb ette näha
planeeritava hoone esimesele maapealsele korrusele. Alajaama teenindamiseks peab
jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs (sh ka s eda teenindavale rasketehnikale).
Hoonesisese alajaama uksed peavad jääma tänavale. Alajaamaruumi kaudu ei tohi läbi
viia mittemingisuguseid torusid, kanaleid või kaableid, mis otseselt ei liitu alajaamaruumi
kasutuse/käiduga.
Olemasolevad Liikluspolitsei 106:(Veeriku) alajaama ühendused tuleb uuest ehitatavast
hoonesisesest alajaamast taastada.
Juhul, kui krundile nr 2 kavandatud kõnnitee ja kõrghaljastusega eraldusriba rajamisel
tekib vajadus olemasolevate elektrikaablite ümberpaigutamiseks toimub võrgu
ümberehitus kliendi kulul. Elektrivõrgu ümberpaigutamise küsimused tuleb lahendada
eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste ümberpaigutamiseks tuleb
sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping.
Krundi nr 1 liitumispunkt on kavandatud uude planeeritud hoonesises esse alajaama.
Elektritoide liitumispunktist objektide peajaotuskilpi tuleb ette näha maakaabliga.
Nii Vaksali kui Tiigi tn äärde on kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite
koridor.
Krundil asuvad vanad kaabelliinid on kavandatud likvideerida.
Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud
projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana.
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumist ingimustele.
Planeeritud olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb
esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Hoone valdaja on kohustatud sõlmima tasuta ja tähtajatu isikliku ka sutusõiguse lepingu
Elektrilevi OÜ kasuks hoones asuva trafoalajaama ruumide kasutamiseks enne seadmete
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 21
paigaldamist alajaama ruumidesse. Hoonesisese alajaama ruumide olemasolul
elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Krundisisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise käigus .
10.3. SOOJAVARUSTUS
Soojavarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Tartu Keskkatlamaja 11.12.2019
tehnilised tingimused nr 235/19 (kehtivad kuni 11.12.2020).
Planeeringuala jääb kaugküttepiirkonda ja soojavarustusena on ette nähtud liitumine
Tartu linna kaugküttesüsteemiga. Soojuskoormused täpsustatakse projektee rimise
käigus.
Soojusvõrgu ühendus on ette nähtud Tiigi tänava soojatorustiku (DN125/250) sobivalt
lõigult. Soojatorustik tuleb projekteerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna,
lähtuda EVS 843 Linnatänavad nõudeid tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoo nide kohta.
Krundil asuv vana soojatorustik on kavandatud likvideerida.
Kaugküttetorustiku projekteerimiseks tuleb taotleda võrguettevõtjalt AS Tartu
Keskkatlamaja projekteerimise tehnilised tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete
kaugküttepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. Soojuskoormuse ühendamise
projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks
pöörduda AS Tartu Keskkatlamaja klienditeeninduse poole.
10.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS
Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Telia Eesti 02.12.2019 tehnilised
tingimused nr 33115121 (kehtivad kuni 01.12.2020; Telia Eesti AS ei võta väljastatud
tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust ).
Olemasolevates hoonetes on olemas vaskkaabel, mille on kavandatud likvideerida.
Hoonesse läheb kaks sidekanalit. Säilitada tuleb vähemalt üks sidekanal kuni krundi
piirini.
Krundile nr 1 kavandatud uushoonestuse sidevarustus on planeeritud sidekaevust
nr 2173 asukohaga Kastani tn 43 (kt 79506:006:0002) kinnistu piiri vahetus läheduses .
Nimetatud kaevust tuleb Kastani ja Tiigi tänavale projekteerida 12-kiuline singlemode
metalliga optiline kaabel kuni uushooneteni. Koostada tuleb splitteri lahendus ning
kooskõlastada see AS-ga Telia. Igale kavandatud äri- ja elupinnale peab jõudma
sisevõrguga optika kiud.
Krundil asuvad vanad kaabelliinid on kavandatud likvideerida.
Tehniline lahendus ehitusprojekti staadiumis tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise
menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali kaudu.
22 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
10.5. GAASIVARUSTUS
Gaasivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Gaasivõrk 04.12.2019 tehnilised
tingimused GV-3.2-K19-280-V (kehtivad kuni 04.12.2020 kohustusliku ülevaatamisega
kuuekuulise perioodi järel).
Planeeringuala asub vastavalt Tartu linna üldplaneeringule kaugküttepiirkonnas.
Planeeritud hoonete varustamine maagaasiga mitte kütte otstarbeks on võimalik piki
Vaksali tn kulgevatest A- ja B-kategooria gaasitorustikest. Tänavatorustikust on
planeeritud ühendustoru krundile. Juhul kui maagaasi liitumine tehakse B-kategooria
torust, tuleb maapealsed liitumisrajatised (GRK) kavandada krundile nr 1. Liitumine
gaasivõrguga on võimalik sõlmitava liitumislepingu tingimustel.
10.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS
Planeeritav tegevus liigitub tuleohutuse määruse 5 Lisa 1 kohaselt I kasutusviisi
(eluhooned), II kasutusviisi (majutushooned), IV kasutusviisi (kaubandushoone) ja V
kasutusviisi (kontorid) alla.
Planeeringuala paikneb linnas ehk tiheasustusalal. Vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2
Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus on vajalik suurim normveehulk alal 10l/s
3 tunni jooksul.
Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus,
peab tuletõrjehüdrant asuma hoonest või rajatisest, mille puhul on nõutud välimine
kustutusvesi, mitte kaugemal kui 100 m ning tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus
hoonest või hoone osast ei tohi olla väiksem kui 30 m.
Olemasolevad lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Vaksali-Tiigi (nr 1156) ja Vaksali-
J.Kuperjanovi (nr 1158) tn ristmikul. AS Tartu Veevärk tagab veevõrgust vooluhulga
10 l/s.
Olemasolev tuletõrjehüdrant nr 1156 jääb planeeritud hoonestusele oluliselt lähemale kui
30 m. Seetõttu on kavandatud selle likvideerimine/asendamine planeeritud hüdrandiga
teisel pool Vaksali tänavat. Seega planeeringuala välimise kustutusvee tagavad
olemasolev hüdrant nr 1158 ning planeeritud hüdrant. Projekteerimisel tuleb täpsustada
hüdrandi konkreetne asukoht.
Projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega.
11.KESKKONNATINGIMUSED
PLANEERINGUGA KAVANDATAVA
ELLUVIIMISEKS
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju
hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll
võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutu sele võtu Tartule olulises kohas-
5 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 23
raudteejaama vahetus läheduses. Tegevusega kaasne da võivad mõjud, peamiselt
ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga.
Planeeringualale lähimad keskkonnaobjektid, mille l on saasteluba, on Ühinenud Depood
ASile kuuluvad saasteallikad raudteealal.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt
heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja
tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades.
Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite
turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke.
Kuna lähipiirkonnas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette ehitusmüra
vähendavad meetmed.
Planeeringuala asub raudteejaama vahetus läheduses. Krundi nr 1 Vaksali tn poolse
krundipiiri kaugus lähimate raudteerööbasteni on ca 60 m, kusjuures rööbaste ja
krundipiiri vahelisele alale jäävad olemasolevad hooned ja Vaksali tn. Seega tuleb
planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel arvestada auto- ja raudteeliiklusmüraga ning
nende koondmüraga. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutaks e müra normtasemeid
käsitlevast määrusest 6, mille kohaselt jääb ala keskuse (ehk sega-) alale ning hoonete
välispiiretele mõjuva mürakoormuse hindamisel tuleb aluseks võtta piirväärtuse nõuded:
65 dB päeval ja 55 dB öösel, hoonete teepoolsel küljel on luba tud 70 dB päeval ja 60 dB
öösel.
Vastavalt tööle Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine 7 esineb
üldiselt peamine raudteega seotud mürahä iring pikkade kaubarongide m öödumisel, eriti
juhul, kui liiklus toimub öisel ajal. Vastavalt koostatud mürakaartidele jääb krundi nr 1
piires raudteeliikluse müra nii öösel kui päeval 40 -55 dB raamesse, auto- ja
raudteeliiklusest lähtuv koondmüra aga Vaksali tn poolsel küljel ja Vaksali -Tiigi tn ristmiku
lähedal päeval 60-65 dB ja öösel 55-60 dB raamesse. Seega on planeeringualal tagatud
normatiivsed müratingimused.
Planeeritud hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas kehtivatest
normdokumentidest, mis käsitlevad välisõhus leviva müra normtasemeid ja mürataseme
mõõtmise, määramise ning hindamise meetodeid; müra normtasemed elu - ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodeid; ehitiste
heliisolatsiooninõudeid, õhu- ja löögimüra ning vibratsiooni piirväärtuseid elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibra tsiooni mõõtmise meetodeid.
Kavandatud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks
tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisest.
Tähelepanu tuleb pöörata hoone kandekonstruktsioonidesse vibratsio oni leviku
takistamisele. Üldisem vibratsiooni leviku piiramise soovitus on massiivsete
konstruktsioonide kasutamine.
Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku
tekkiva vibratsiooni tasemel, mis ei kahjusta ümbritsevaid hooneid , sh võimaliku ehituse
ajal tekkiva vibratsiooni käigus. Keelatud on rammvaiade kasutamine.
6 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja
hindamise meetodid
7 Tartu linna välisõhu strateegili se mürakaardi ajakohastamine (OÜ Hendrikson & Ko, 2017.a)
24 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest
lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud
vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjus tada
kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Siinkohal võib märkida, et halvas seisus (auklik
või äravajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna
kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on ma dalamad kui
vastav piirväärtus.
Ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada kehtivate tervisekaitsenõuetega.
Seoses võimalusega krunt nr 1 hoonestada mitmekorruselise äri- ja eluhoonega teostati
ruumi otsese päikesevalguse ehk insolatsiooni kestuse arvuta mine 8 . Analüüs teostati
planeeritud tegevusest võimalikku mõju omavatele eluruumidele J. Kuperjanovi tn 70
hoones. Analüüsiti 2., 3. ja 4. korruse vastavate korterite valgustingimusi.
Päikese otsekiirgust loetakse insolatsiooniks asjakohase juhendi 9 mõistes, kui päikese
tõusunurk on vähemalt 6 kraadi ja nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi vahel
on vähemalt 10 kraadi.
Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillis t kuni 22. augustini.
Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalek alle insolatsiooni kestuse arvutamisel on
+/- 5 minutit.
Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5 - tunnine katkematu insolatsioon või
3- tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3 - toaliste korterite puhul vähemalt
ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks
loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2 -
tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2 - ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes
toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja -
lõunasuunalise orientatsiooni puhul, kus päike saab paista kõikidesse tubadesse , võib
katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini.
Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb ol emasolevates, insolatsiooni kestuse
rakendusalas olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures
insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest
vaadeldavas ruumis. Kui ruumi (sh. korteri) insolatsioon ei o le piisav, siis insolatsiooni
kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole vajalik.
Insolatsioonianalüüs, milles sisaldub nii graafiline kui tekstiline osa, on vaadeldav
planeeringu lisade kaustas.
Analüüsi tulemus vaadeldavate 2. korruse kort erite osas oli järgmine: kõigi analüüsitud
korterite insolatsiooniolukord säilib planeeringu realiseerudes piisavana või endisena.
Üks vaadeldavatest korteritest on neljatoaline (krt 1 10 ); selles korteris tuleb säilitada
piisav insolatsioon kahes toas. Planeeringuala poole on aga vaid üks tuba sellest korterist
ning ülejäänud toad on hoone loodepoolsel küljel ja ei ole käesolevast
planeeringulahendusest mõjutatud. Neljatoalises korteris vaadeldavas ruumis säilib
insolatsioon endisena ehk 3h 40 min, mis on normikohane piisav insolatsioon.
8 Insolatsioonianalüüs (Fassaadiprojekt OÜ, töö nr 20 -1488, 2020.a)
9 Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalid – MKM. Insolatsiooni kestuse arvutamise juhend . Kättesaadav:
https://www.mkm.ee/et/ehitus-ja-elamuvaldkonna-juhendmaterjalid
10 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja
J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 25
Ka kolmetoalises korteris (krt 2 11 ) ja ühes kahetoalises korteris (krt 3 12 ) säilib
vaadeldavates ruumides insolatsioon endisena ehk 3h 40 min, mis on normikohane piisav
insolatsioon. Viimane käsitletav korter 2. korrusel on samuti kahetoaline (krt 4a 13), kus
tuleb säilitada piisav insolatsioon vähemalt ühes toas. Arvutuste kohaselt on ühes
vaadeldavatest tubadest olemasolevaks insolatsiooni kestuseks 8h 35 min, planeeringu
realiseerudes jääb selles toas insolatsiooni kestuseks 5h 07 min, mis ületab normi
kahekordselt s t ruumis on tagatud normikohane piisav insolatsioon.
Analüüsi tulemus vaadeldavate 3. ja 4. korruse korterite osas oli järgmine: kõigi
analüüsitud korterite insolatsiooniolukord säilib piisavana ja endisena. Ka 3. korruse
vaadeldavatest korteritest on üks neljatoaline (krt 9); ka selles korteris tuleb säilitada
piisav insolatsioon kahes toas. Planeeringuala poole on aga vaid üks tuba sellest korterist
ning ülejäänud toad on hoone loodepoolsel küljel ja ei ole k äesolevast
planeeringulahendusest mõjutatud. Nii selle neljatoalise korteri vaadeldavas toas kui
kõikides teistes 3. ja 4. korruse vaadeldavates korterites säilib insolatsioon endisena ehk
3h 40 min, mis on piisav insolatsioon.
Väljaspool käsitletud perioodi 22. aprill kuni 22. august insolatsiooni kestust normeeritud
ei ole.
Vastavalt riigi ilmateenistuse andmetele 14 erineb päikesepaiste kestus Tartu linnas aasta
lõikes üle kümne korra ja see ei olene ehitustegevusest ega muudest sündmustest.
Valgus, mis enamiku ajast hoonete tubadesse jõuab, ei ole punktvalgus, mis tuleb
kindlast suunast (nt päikesevalgus). Päevavalgus on hajuvalgus, mis pääseb korteritesse
akende kaudu. Ka hoonete põhjapoolsed toad saavad päevavalgust, kuid otsest
päikesevalgust mitte. Seega planeeritud hoonestus ei muuda kontaktvööndis
päevavalguse hulka 15.
Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi 16 . Samad
piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS -EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa
Liidu Nõukogu soovitustes.
Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju
inimese tervisele ei kaasne.
Olmejäätmete konteinerid paigutatakse eeldatavalt hoonestuse kirdeossa kaetud
laadimisalale. Prügikonteinerite asukohad tuleb määrata ehitusprojektis. Olmejäätmete
kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale.
Jäätmekäitlusinventari tooted täpsustatakse vastavalt jäätmekäitlusteenust pakkuva
ettevõttega sõlmitavale lepingule. Prügiveoauto juurdepääs on tagatud krundi kagunurga
sissesõiduteelt.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete
energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad kõik uusehitised pärast
31.12.2020.a olema liginullenergiahooned. Vastavalt direktiivile on Eesti kehtestanud
11 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja
J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele
12 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja
J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele
13 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja
J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele
14 Riigi ilmateenistuse veebileht kättesaadav: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste -kestus/
15 Fassaadiprojekt OÜ täiendav konsultatsioon
16 Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sä testatud Sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva
kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva
kiirgusetasemete mõõtmine
26 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
liginullenergia standardi nõuded 17 . Hoonete projekteerimisel tuleb seega tähelepanu
pöörata energia säästmisele ja lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi
energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust
taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone
kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega.
Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on
päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit)
kasutamine.
Planeeringualal on kavandatud projekteerida pä ikesepaneelid kaldkatustele katuse
pinnaga paralleelselt.
Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused:
Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust;
Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja
looduskeskkonda;
Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid.
Planeeringualale oli 1964.a paigaldatud kütteõlimahuti maa sisse ilma betoonümbriseta
ja 1977-78.a paigaldatud lisaks maapealne mahuti. Mahutite likvideerim ise kohta
ametlikud andmed puuduvad. Maapealse mahuti kohta saab väita, et see on likvideeritud,
eeldatavalt on samal ajal utiliseeritud ka maa -alune mahuti. Kuna peale Tartu
Soojusvõrkude Ettevõtte asus kinnistul riigiasutus (politsei), siis on tõenäoline , et
utiliseerimine viidi läbi nõuetekohaselt ja jääkreostust pole. Siiski pole teada mahutite
asukoht, et kontrollida võimaliku jääkreostuse olemasolu. Seega tuleb enne esimese
hoone ehitusloa väljastamist läbi viia pinnase reostuse uuring kavandatud hoon estataval
alal ja veenduda, et ohtlike ainete sisaldus pinnases ei ületa elamumaade jaoks
sätestatud piirväärtusi.
Reostusega pinnasekiht (iseloomulik lõhn , tume värvus jmt) tuleb lasta utiliseerida ohtlike
jäätmete käitluslitsentsi omaval ettevõttel.
12.EHITISTE OLULISEMATE
ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE
Vastavalt arhitektuurikonkursi võidutööle Hoov, detailplaneeringu muinsuskaitse
eritingimustele ja planeeringu koostamisel tehtud koostööle erinevate osapoolte vahel on
ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded jär gmised:
Ehitise lubatud kasutamise otstarve 18: kolme või enama korteriga elamu (11220), hotell,
motell, külalistemaja (12111), m uu lühiajalise majutuse hoone (12129), büroohoone
(12201), kaubandushoone (12311), ilu- ja isikuteenuste hoone (12331), muu
teenindushoone (12339);
Hoone +/-0,00=62,60 m;
Katuse harjajoon: (põhim) perimetraalne ja/või paralleelne hoonestusala piiriga; peab
langema/tõusma sujuvalt (otsejoones) ühest määratud nurgapunkti kõrgusest teiseni;
Katuse tüüp: kahepoolse kaldega viilkatus;
Katusekalded: 35-40 kraadi;
17 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11 .12.2018 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1
18 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu lisa
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 27
Katusekatte materjal: plekk, rullbituumenmaterjal, SBS-materjal vm katuse tüübile
sobiv; katusepindadele on lubatud rajada terrasse ja katusekaldest erineva kaldega
katuseaknaid;
Hoonestuse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada insolatsioonianalüüsi
tulemuste tagamisega. Kui hoonestus projekteeritakse ja ehitatakse kujul, millega on
arvestatud insolatsioonianalüüsis, on kohustus kavandada hoonestusele sisselõige
selle läänepoolsele osale ehk kinnistu Kuperjanovi tn 70 poolsele osale joonisel nr 4
kujutatud asukohta ja minimaalselt joonisel näidatud mõõtudega ;
Põhilised välisviimistlusmaterjalid: kvaliteetsed esinduslikud piirkonda sobivad
materjalid;
Kõik uushoonestuse tehnilised mahud peavad jääma hoone põhimahu sisse;
Korruseid ühendav pind ei tohi asuda hoone välisseinaga ühel joonel, et oleks tagatu d
hooneosade visuaalne eristatus;
H oonemahud peavad kavandatud katkestustega alates teisest korrusest asuma
hoonestuse erinevatel külgedel; katkestuse kohad elavdavad visuaalselt linnaruumi;
Planeeritud hoonestuse parkimiskorrus(ed) peavad olema maa-alused st õueala ja
hoonete katkestuskohad peavad olema maapinna tasandil;
Planeeritud uushoonestuse viimistlemisel vältida silmat orkavate värvitoonidega
värvimist ning muid tänavapildis domineerima hakkavaid lahendusi;
Tagada aktiivne front kaubandus-, büroo- ja/või teeninduspindade paigutamisega
tänavate äärde;
Tagada hoone(te) selge loetavus, sealhulgas sissepääsude visuaalne (vajadusel
mahuline) eristamine muust hoonest.
Hoone arhitektuur peab olema linnaruumi sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja
ümbritsevat keskkonda arvestav. Hoone peab igast küljest olema esindusliku välimusega.
Arhitektuurne projekt tuleb kooskõlastada lin naarhitektiga eskiisi staadiumis.
13.SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE
Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 1 elektrivõrguvaldaja kasuks. Olemasolevatele
ja edaspidi projekteeritavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused nende
kaitsevööndite ulatuses vastavalt asjaõigusseaduses sätestatud korras.
14.KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD
NÕUDED JA TINGIMUSED
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809 -1:2002.
Projekteerimisel tuleb ette näha parklate ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav
valgustatus ning hoone lahenduses mitte kavandada n -ö pimedaid nurki. Ehituses
kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone
kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.
15.PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute
teostamisele, rajatiste ehitusprojektide koostamisele ja uute hoonete püstitamiseks.
Planeeringut on lubatud realiseerida etapiviisiliselt.
28 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
Kui mälestise kaitsevööndis või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse
inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või
kultuuriväärtusega leid, on tööd e tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha
muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Tartu linna arhitektuuri ja ehituse
osakonna kultuuriväärtuste teenistust.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohaste
avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse,
välisvalgustuse ning tehnorajatiste (edaspidi Rajatised) projekteerimiseks, rajamiseks,
väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.
Planeeritud rajatiste väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seo tud
kulude kandmise tagab krundi nr 1 (Tiigi tn 67 kinnistu) igakordne omanik (edaspidi
Arendaja).
Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused ja tegevuste järjekord:
1. Planeeringukohaste kruntide moodustamine. ehitusõiguse realiseer imise eelduseks on
olemasoleva kinnistu jagamine.
2. Enne ehitustegevuse algust:
2.1 tuleb läbi viia pinnase reostuse uuring hoonestataval alal;
2.2 lepib Arendaja Tiigi tn 63//65 kinnistu omanikuga kokku kinnistu piiril asuvate kuuride
ning planeeritud piirdeaiaga seonduvad tegevused. Planeeritud piirdeaed rajatakse
kinnistupiirile.
3. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine:
3.1 Rajatiste projektide tellija, ehitaja ja finantseerija on Arendaja;
3.2 Arendaja ehitab omal kulul planeeringuala ulatus es:
3.2.1 välja Vaksali tänava (Vaksali tn laiendus ehk pöörderada, rattarada, kõrghaljastatud
eraldusriba ja kõnnitee) ja viib selle kokku olemasolevaga;
3.2.2 ümber Vaksali ja Tiigi tänava ristmiku foorjuhitavaks esimese etapi (poole
ehitusõiguse) realiseerimise järgselt. Väljaehitamise aega on võimalik täpsustada
täiendava liiklusanalüüsi koostamise tulemusena vastavalt ptk 7 toodule.
4. Planeeringukohane avalik kasutus:
Pärast planeeringukohaste rajatiste väljaehitamist antakse tee ja tänavamaa krundi
moodustamiseks vajalik maa Krunt 2, detailplaneeringus määratud otstarbel
kasutamiseks Tartu linnale tasuta üle.
5. Planeeringukohaste hoonete ehitus:
5.1 Mistahes esimesele hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks on, et planeering on
vastava arendusetapi ala ulatuses realiseeritud käesoleva peatüki punktide 1 -4 osas.
Rajatiste väljaehitamise kohustuse mittetäitmise korral on Tartu linnal õigus keelduda
mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa väljastamisest;
5.2. Ehitusloa võib anda enne punktis 5.1 n imetatud kohustuste täitmist, kui on täidetud
korraga järgmised eeldused:
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 29
5.2.1. planeering on realiseeritud käesoleva peatüki punkti 1- 2 osas;
5.2.2. olemas on p 3.2 nimetatud rajatiste ehitamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba;
5.2.3. krundi igakordne omanik on sõlminud enne mistahes esimesele hoonele ehitusloa
väljastamist Tartu linnaga lepingu, millega antakse p 3.2 rajatiste väljaehitamise
kohustuse täitmiseks hiljemalt esimese hoone valmimise ajaks piisavad tagatised ning
tagatakse nimetatud maa tasuta üleandmine Tartu linna omandisse. Hoone loetakse
valminuks, kui sellele on antud kasutusluba;
5.2.4. Punktides 1 - 3 või 5.2 esitatud tingimuste mittetäitmise korral on Tartu linnal õigus
keelduda hoone ehitusloa väljastamisest ja tunnistada detai lplaneering kehtetuks.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt planeeritud krundi igakordse omaniku ja
võrguvaldaja kokkuleppele. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmanda tele
osapooltele. Arendaja kohustub tagama, et rajatavad ehitised ei kahjustaks
naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul, kui
planeeringu realiseerimisel tekitatakse kahju kolmandatele isikutele, kohustub arendaja
selle koheselt hüvitama.
Enne detailplaneeringu kehtestamist on sõlmitud planeeringuala kinnisasja omaniku ja
Tartu linna vahel avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatiste ehitamist ja sellega
seotud kulutuste kandmist ning avalikku kasutusse määratavate kruntide omandiõiguse
Tartu linnale tasuta üleandmist tagav kokkulepe.
30 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA
KOOSKÕLASTUSED
Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna muinsuskaitse komisjon ,
Egle Tamm, Brita Karin Arnover
28.01.2021
Kooskõlastatud.
Komisjoni protokolli väljavõte ja digiallkirjade kuvatõmmis asuvad planeeringu li sade
kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide
hulgas.
Elektrilevi OÜ, Yulia Kolnes
03.02.2021 nr 7076960479
Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Võrgu
ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ -ga lisateenuse leping
projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Tehnilised tingimused 340156.
Kooskõlastuskiri asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas.
AS Tartu Keskkatlamaja, Ülar Roose
05.02.2021
Üle vaadatud.
Templiga tehnovõrkude joonis asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas.
Telia Eesti AS, Aleks Kask
09.02.2021 nr 34820890
Seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel:
Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah
Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel: jah
Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 53412210
Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah
Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Sidekaev(ud)
Kooskõlastus kehtib kuni 08.02.2022.
Kooskõlastuskiri asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas.
AS Tartu Veevärk, Peeter Pindma
10.02.2021 nr 118
Üle vaadatud.
Digiallkirja kuvatõmmis asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materja lide hulgas.
AS Gaasivõrk, Aleksander Müristaja
23.02.2021 nr 227
Arvamus (Kooskõlastus): Ehitusprojektid kooskõlastada AS Gaasivõrgud. Gaasitorustike
tööprojektide koostamiseks ja ehitamiseks vajalikud tehnilised läht eandmed väljastab AS
Gaasivõrgud kehtestatud detailplaneeringu, kinnistu omaniku avalduse ja eelnevalt
sõlmitava liitumislepingu alusel.
Kooskõlastuskiri asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud
kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas.
Tiigi tn 67 krundi detailplaneering
C – JOONISED
1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000
2. Olemasolev olukord M 1 : 5 00
3. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 2 000
4. Põhijoonis M 1 : 5 00
5. Tehnovõrgud M 1 : 5 00
6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1 : 5 00
7. Planeeringulahenduse ruumilised illustratsioonid
.
TARTU LINNAVOLIKOGU
OTSUS
Tartu 16.09.2021 nr 369
Tiigi tn 67 krundi detailplaneeringu kehtestamine
Tartu Linnavolikogu algatas 15. oktoobri 2015. a otsusega nr 261 Tiigi tn 67 krundi
detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi krundi kasutamise sihtotstarbe
muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks äri-, büroo- ja korterelamu hoone(te) püstitamiseks.
Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud Tartu linna üldplaneeringus oli ala juhtfunktsiooniks
määratud haridus- ja teadushoonete maa, krunt oli reserveeritud lasteaiale. Seega oli
detailplaneeringu algatamisel tegemist üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmise
ettepanekuga ning detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu.
Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud üldplaneeringu ja ka
koostatava, avalikustamise etapi läbinud üldplaneeringu kohaselt asub Tiigi tn 67 krunt äri- ja
teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-alal, toetav otstarve on korterelamu- ja ühiselamumaa.
Vaksali asumis kvartalis VK4 seab üldplaneering eesmärgiks kruntide hoonestamise
polüfunktsionaalsete ärihoonetega. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tartu linna
üldplaneeringuga.
Tiigi tn 67 krunt pindalaga 9020 m² asub Vaksali linnaosas Vaksali ja Tiigi tänava ristmikul
raudtee vahetus läheduses. Krundile ulatuvad ehitismälestiste Tiigi tn 78 ja Tiigi tn 61a
kaitsevööndid. Planeeringule on koostatud muinsuskaitse eritingimused (OÜ Hendrikson & Ko,
töö nr 1907/13), millega on planeeringus arvestatud.
Planeeringulahendus
Planeeringuga on ette nähtud moodustada Tiigi 67 krundi baasil kaks krunti: Krundile nr 1
planeeritud krundi kasutamise otstarve on büroohoone maa, kaubandus-, toitlustus- ja
teenindushoonemaa, majutushoonemaa, kuni 25% ulatuses korterelamumaa kasutusotstarve,
krundi nr 2 kasutamise otstarve on tee- ja tänavamaa. Krunt on moodustatud eesmärgiga liita see
Vaksali tänav T19 kinnistuga.
Kogu krundi ehitusõiguse määramisel on aluseks arhitektuurikonkursi võidutöö Hoov (3+1
arhitektid/Kolm Pluss Üks OÜ, 2016. a) ja kontaktvööndi hoonestuse iseloom. Hoonestus on
planeeritud perimetraalsena ja kohustusliku hoonestuse katkestusega kvartali läänenurgas
raudteejaama suunas ja Tiigi tänava ääres, tagades visuaalse kontakti Tiigi tänavalt vaksali
hoonega ning avatud keskõue. Samuti on hoonemahud kavandatud katkestustega alates teisest
korrusest hoonestuse erinevatel külgedel, katkestuse kohad elavdavad visuaalselt linnaruumi.
Hoonestusala Vaksali ja Tiigi tänava äärsetele külgedele on planeeritud kohustuslik ehitusjoon
eraldi hoone esimesele ja teisele korrusele, millest tänava poole hoonet ehitada ei tohi. Selliselt on
loodud osaliselt kaetud aktiivne tänavafront. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on
esimesel korrusel 3440 m², alates teisest korrusest 3615 m², maa-alusel korrusel 6515 m². Hoonete
lubatud maksimaalne absoluutkõrgus on suurim Vaksali ja Tiigi tänava nurgal (räästas 79.00 / hari
85.00) ja langeb sujuvalt J. Kuperjanovi tänava suunas, jätkudes spiraalselt ümber hoovi Tiigi
tänava äärde, kus kõrgus on madalaim (räästas 71 m / hari 73 m). Hoonete suurim lubatud
tänava äärde, kus kõrgus on madalaim (räästas 71 m / hari 73 m). Hoonete suurim lubatud
absoluutsügavus on 53.60. Hoonete suurim lubatud arv krundil on viis, vähim lubatud
lahushoonete arv on kaks.
Hoonestusest ning juurdepääsu- ja kõnniteedest vabad alad tuleb haljastada. Vähemalt 10%
krundist peab olema kõrghaljastatud. Planeeringuga on määratud täpsemad nõuded
konteinerhaljastusele.
Juurdepääsud krundile on planeeritud Tiigi tänavalt ja Vaksali tänavalt. Parkimine on lahendatud
maa all. Vaksali tänav on kavandatud planeeringuala ulatuses üherealise tänavahaljastusega
tänavana, kus on kahepoolne kõnnitee, kaks põhisõidurada ning üks pöörderada Tiigi tänava
ristmikuni ja uus jalgrattarada, Vaksali ja Tiigi tänava ristmikule on kavandatud foorjuhitav
ristmik.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks
kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Planeeritud rajatiste
väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seotud kulude kandmise tagab Tiigi tn
67 krundi igakordne omanik. Pärast planeeringukohaste rajatiste väljaehitamist antakse tee ja
tänavamaa krundi moodustamiseks vajalik maa krunt nr 2 detailplaneeringus määratud otstarbel
kasutamiseks Tartu linnale tasuta üle. Kokkulepe planeeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks on
sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist.
Kaasamine ja avalikustamine
Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 anti puudutatud isikutele võimalus avaldada enne
detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist detailplaneeringu lahenduse
kohta arvamust.
Laekunud arvamused puudutasid uute hoonete ehituse käigus olemasolevatele hoonetele tekkida
võivaid kahjustusi ja nende hüvitamist. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada, et püstitatavad
hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne
omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Eraldi teemana käsitleti naaberhoone J. Kuperjanovi tn 70 insolatsiooni tingimusi. Sooviti, et
planeering näeks ette J. Kuperjanovi tn 70 poolse hoonemahu katkestuse (alates teisest korrusest)
vähemalt kaks korda laiemana ja süvendatud ehk madalama katuseosaga, et väljaspool
insolatsiooniperioodi valgus sealt naabermajani jõuaks.
Planeeringu käigus teostati ruumi otsese päikesevalguse ehk insolatsiooni kestuse arvutamine
(Fassaadiprojekt OÜ, töö nr 20-1488, 2020. a). Standardi EVS 894:2008/A2:2015 kohaselt
hinnatakse päikesevalguse mõju ajavahemikul 22. aprill kuni 22. august. Analüüs tehti planeeritud
tegevusest võimalikku mõju omavatele eluruumidele J. Kuperjanovi tn 70 hoones. Insolatsiooni
analüüsi kohaselt kõigi analüüsitud korterite insolatsiooniolukord säilib piisavana või endisena.
Analüüsi tulemused on korterite kaupa täpsemalt kirjeldatud planeeringu seletuskirjas.
Väljaspool käsitletud perioodi 22. aprill kuni 22. august insolatsiooni kestust normeeritud ei ole.
Päikesepaiste kestus Tartu linnas erineb aasta lõikes üle kümne korra ja valgus, mis enamiku ajast
hoonete tubadesse jõuab, ei ole punktvalgus, mis tuleb kindlast suunast (näiteks päikesevalgus).
Päevavalgus on hajuvalgus, mis pääseb korteritesse akende kaudu. Ka hoonete põhjapoolsed toad
saavad päevavalgust, kuid otsest päikesevalgust mitte.
Esitatud arvamus puudutas J. Kuperjanovi tn 70 hoone valgustingimusi just väljaspool
Esitatud arvamus puudutas J. Kuperjanovi tn 70 hoone valgustingimusi just väljaspool
insolatsiooniperioodi. Olemasolevate eluruumide valgustustingimuste halvenemise korral tuleb
aluseks võtta olemasolev olukord, selgitada välja, mil määral valgustustingimused uusehitise tõttu
halvenevad, ja hinnata, kas naaber peab taluma uusehitisest tingitud valgustustingimuste
halvenemist. Tiigi tn 67 krundi olemasolev hoonestus on selline, mis naaberhoone eluruumidele
varjutusi ei põhjusta. On loomulik ja paratamatu, et uushoonestamine põhjustab mõningast otsese
päikesevalguse kadu insolatsiooni vaatlusperioodi välisel ajal. Väide, et planeeritava hoone J.
Kuperjanovi tn 70 poole kavandatud katkestuse (n-ö hamba) valgusefekt on praegusel kujul
väljaspool insolatsiooni vaatlusperioodi olematu, ei ole täpne. Linna poolt koostatud 3D mudeli
põhjal võib öelda, et hoonele kavandatud katkestus mõjutab otsese päikesevalguse hulka
peamiselt J. Kuperjanovi tn 70 hoovipoolsetes akendes hommikutundidel (suveajal umbes
ajavahemikus kell 8-9). See puudutab eelkõige perioodi 22. augustist kuni oktoobri alguseni (ja
vastavalt märtsi algusest kuni 22. aprillini) ja katkestus annab hommikul mõnikümmend minutit
varem otsest päevavalgust vastavalt kas teise, kolmanda või neljanda korruse hoovipoolsetele
akendele, olenevalt kuupäevast. See tähendab, et katkestuse laiendamine kahekordseks annaks
juurde umbes sama palju otsest päikesevalgust. Oluline on märkida, et kõne all olev katkestus on
kavandatud hoonele kompromissina planeerimise protsessis. Katkestuste laiendamine ei anna
linna hinnangul piisavalt olulist efekti valgustingimuste osas, et see oleks proportsionaalne Tiigi
tn 67 krundile planeeritava hoonemahu vähenemisega sellisel määral. Tiigi tn 67 hoonestuse
mahuline lahendus on leitud arhitektuurivõistlusega, mis tagab linnaehitusliku sobivuse krundile
ja piirkonda.
Peale planeeringu avalikku väljapanekut tõstatati päikesevalguse varjamise küsimus ka J.
Kuperjanovi tn 68 ühe korteriomaniku poolt. Toodi välja, et kuna praegu juba ei ole aias ega
hoovipoolses aknas päikest alates pärastlõunast Kuperjanovi 70 hoone tõttu, siis edaspidi ei ole
päikest ka hommiku- ega lõunapäikest.
Ka siin lähtuti hinnangu andmisel olemasolevast olukorrast. Tiigi tn 67 krundi olemasolev
hoonestus on selline, mis naaberhoone eluruumidele varjutusi ei põhjusta. Planeeritud lahenduse
tulemusel ajavahemikul 22. aprill kuni 22. august seisuga muudatusi ei ole, Kuperjanovi tn 68
maja ja hoov saab samas hulgas hommikupäikest ja kavandatav hoone insolatsiooni kestust sel
perioodil ei mõjuta. Väljaspool insolatsiooniperioodi, perioodil 22. augustist kuni oktoobri
alguseni (ja vastavalt märtsi algusest kuni 22. aprillini) olenevalt kuupäevast on mõningane
mõjutus olemas. Linna poolt koostatud 3D mudelist nähtub, et 15. septembri seisuga hakkab
hommikupäike Kuperjanovi 68 hoovi paistma võrreldes senisega umbes üks tund hiljem ja 1.
oktoobri seisuga umbes 1,5 tundi hiljem. Ülejäänud päev jääb mõjutusteta.
Planeeringust tulenev mõningane mõju naaberhoonetele ja hooviala valgustingimustele on küll
olemas, kuid linnakeskkonnas on tavapärane, et hooned paiknevad lähestikku ja mõningane
päikesevalguse varjamine on paratamatu. Antud juhul ei ole tegemist olulise mõjutusega, sest
loomulik valgustus päeva jooksul säilib. Linnakeskkonnas tuleb paratamatult leppida naabrusse
hoonete ehitamisega ja mõningaste sellest tulenevate mõjutustega.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 14.-29. juuni 2021. a. Avaliku väljapaneku ajal
arvamusi lahenduse kohta ei esitatud.
Planeeringu kehtestamine
Strateegilistest planeerimisdokumentidest, mõjuala linnaehituslikust iseloomust,
arhitektuurivõistluse võidutööst ja planeeringu muinsuskaitse eritingimustest lähtudes võimaldab
planeeringulahendus käsitletavale alale luua kvaliteetse töö- ja elukeskkonna. Lahendus
võimaldab hoonestatava ala siduda avalike tänavatega ning kujundada hea avaliku ruumi, kus on
ruumi nii jalakäijatele kui haljastusele. Planeeritud kasutusotstarbed rikastavad piirkonna
ruumi nii jalakäijatele kui haljastusele. Planeeritud kasutusotstarbed rikastavad piirkonna
funktsioone. Arhitektuurivõistluse võidutööst ning ümbritsevast keskkonnast lähtuvad
arhitektuuritingimused tagavad kõrgetasemelise arhitektuurilahenduse.
Planeeringulahendus arvestab olemasoleva linnaruumiga, planeeringuala naabruse ja mõjualaga
ning planeering on linnaehituslikult sobiv ja kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Eeldatavalt
toob planeeringu realiseerimine kaasa positiivsed muudatused, asendades tänase amortiseerunud
ala korrastatud kvaliteetse linnaruumiga, luues keskkonnaga arvestava, kaasaegse
arhitektuurikeelega ja läbimõeldud ruumilise terviklahenduse ning kokkuvõttes lisab väärtust ka
ümbritsevale piirkonnale.
Tartu Linnavolikogu on seisukohal, et detailplaneering on kooskõlas linna ruumilise arengu
põhimõtetega ja on koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse kuni 30. juunini 2015. a kehtinud redaktsiooni § 22 lg 1 p 33,
kuni 30. juunini 2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3 ning arvestades Tartu
Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut,
Tartu Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Kehtestada Tiigi tn 67 krundi detailplaneering vastavalt lisale.
2. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval.
3. Käesoleva otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal
isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu
Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle
otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lemmit Kaplinski
Esimees
.
TARTU LINNAVALITSUS
Riigihalduse minister 27.09.2021 nr 9-3.2/DP-19-020
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10129 TALLINN
Kehtestatud detailplaneeringud
Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg-le 4 anname teada, et Tartu Linnavolikogu kehtestas
16.09.2021 otsusega nr 369 Tiigi tn 67 krundi detailplaneeringu, Tartu Linnavalitsus kehtestas
24.08.2021 korraldusega nr 936 Võru tn 152 krundi detailplaneeringu, 21.09.2021 korraldusega nr
1045 Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneeringu, 21.09.2021 korraldusega nr 1046 Sõbra tn 54 ja
Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneeringu.
Edastame nimetatud planeeringute kehtestamise otsused ja failid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Reno Laidre
abilinnapea
Ingrid Voolaid 736 1181
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee
50089 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]