dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kehtestatud detailplaneeringud

Rahandusministeerium · 27. september 2021
Viit
14-11/6686-1
Registreeritud
27. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Margus Hendrikson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Tartu talitus)

Failid

  • 📎Tartu_Linnavalitsus_Kiri_20210927_DP-19-020.asice35336 KB

Sisu (failidest)

Side tn 1a // Võru tn 138 EK EK Side tn 6 Alevi tn 12 Side tn 1 Nigula tn 6 Kesk tn 58 Tähe tänav T85 Side tn 8 Võru tn 59 Nigula tn 8 Võru tn 140 Võru tn 59b Alevi tn 14 2 Alevi tn 13 Nigula tn 10 Nigula tn 12 Nigula tn 14 Nigula tn 14a Alevi tn 15a Nigula tn 14b Nigula tn 16 Nigula tn 18 Nigula tn 20 Tähe tn 91 Kõik hooned Side tänav T1 Side tn 3 Võru tn 59a // 59c Abs. 65.8 m Side tn 8a 3k Alevi tn 15 Alevi tn 16a Võru tn 142 Side tn 10 Alevi tn 17 Kesk tn 43a Alevi tänav T13 Alevi tn 19 Alevi tn 21 Side tn 5 Alevi tn 23 Alevi tn 25 Alevi tn 27 Võru tn 142a Tähe tn 93 Kesk tn 60 Alevi tn 16 Võru tn 65 Võru tn 65b Kesk tänav T29 Side tn 12 Võru tn 61 Side tn 9 Kesk tn 43 Alevi tn 18 Võru tn 144 EV Kesk tn 62 Alevi tn 20 Võru tn 63 Võru tn 65a Side tn 15 Alevi tn 22 Alevi tn 24 EK Alevi tn 26 // 26a Alevi tn 28 Võru tn 146 Alevi tn 30 Kesk tn 64 Abs. 67.8 m 3k Abs. 67.8 m 3k Tehase tn 2a Kesk tn 45 Kuru tn 6a EV Tähe tn 95 1 Võru tn 67 // 67a 2k Kõrgus: 7 m Tehase tn 6 EV Kuru tn 10 ÄT B 2k Kuru tn 8 Võru tänav T61 Võru tn 148 Tehase tn 2 ÄV Kuru tn 12 Võru tn 69 3 Tehase tn 2b Kesk tn 66 Kuru tn 6 Kuru tn 14 EK Võru tn 73b Kuru tn 16 Tehase tänav T1 Kuru tn 18 // 22 Tähe tn 97 // 97a Kuru tn 4 Tehase tn 8 Kuru tänav T1 Kabeli tn 17a Võru tn 73a Kabeli tn 17 Kuru tn 20 Võru tn 71 EK Ä Tehase tn 1a Tehase tn 3 Tehase tn 1 Tehase tn 3a Kuru tn 2 Tehase tn 5 Võru tn 148a Tehase tn 7a Kabeli tänav T15 Võru tn 150 Tehase tn 7 Kuru tn 1 2H E Tähe tn 99 Võru tn 73c Tehase tänav T5 Kuru tn 5a Võru tn 73 Kuru tn 5 Kuru tn 3 Tehase tn 9 LR Ropka tn 2a // Võru tänav T71 2H E Teguri tn 2 Tehase tn 10 Teguri tn 4 EV Tehase tn 11 ÄV 2H E Teguri tn 6 Tehase tn 12 Tähe tn 101 Tehase tn 13 H H Tehase tn 17a Kabeli tn 15 Gar. Tehase tn 15 Võru tn 75 H 2H Teguri tn 8 EK E Tehase tn 17 B H B. G. Forseliuse tn 1 Võru tn 152 Teguri tn 10 Teguri tn 1 Teguri tn 12 Kabeli tn 13 B. G. Forseliuse tn 3 LT Teguri tn 3 Teguri tänav T1 ÜHP B. G. Forseliuse tn 3a Teguri tn 14 Teguri tn 5 Teguri tn 16 Bengt Gottfried Forseliuse tänav T1 Kabeli tänav T11 Kabeli tn 11 Kabeli tn 9 Kabeli tn 7 Kabeli tn 5a Kabeli tn 5 EV Teguri tn 7 Teguri tn 16a B. G. Forseliuse tn 5 Kabeli tn 3 Teguri tn 11 Võru tänav T73 Teguri tn 9 Kabeli tn 1 EV 4 Teguri tn 13 Teguri tn 18 Kabeli tänav T19 // Tartu-Petseri 1,7 km Kabeli tänav T1 Abs. 70 m 3k Kabeli tänav T3 PV Tähe tn 103 Teguri tn 11a Teguri tn 17 Teguri tn 15 Teguri tn 13a Võru tn 154 // 154a Teguri tn 19 LP Teguri tn 17a Võru tn 154b EK HK Teguri tn 19a Teguri tn 21 Teguri tn 23 Teguri tänav T23 B Ropka tn 2 EV Teguri tn 25 Ropka tn 6 Teguri tn 27 Sademeveekanalisatsiooni eesvool kinnistu Teguri tn 33 ees. Võru tn 148 Teguri tänav T33 Ropka tn 10 Teguri tn 31 Teguri tn 29 Ropka tn 6a Töö: TINGMÄRGID Planeeringuala piir 4 Kabeli tn 1 krundi detailplaneering Võru tn 152 kinnistu detailplaneering Krundipiir Planeeritud madalpinge elektrikaabel Aluskaardiks on Tartu linna üldplaneeringu maakasutuse kaart Hoonestusala Liiniservituudi seadmise vajadusega ala Naaberplaneering Joonis: Kontaktvööndi seosed Juurdepääs krundile Naaberplaneeringu hoonekontuur Kergliikluse põhivõrk üldplaneeringust Naaberplaneeringu kohustuslik ehitusjoon AB Artes Terrae OÜ Töö nr: Huvitatud isik: Rõngu Pagar 19100DP1 Planeeringuala hoone põhimahu kohustuslik ehitusjoon Mart Hiob Kuupäev: 06.05.2021 B Bussipeatus 1 Võru 67 detailplaneering Asukoht: Reg nr 12978320 Tartu linn Mõõt: Planeeritud sademeveekanalisatsioon 2 Võru tn 59 krundi detailplaneering Mirjam Manglus 1:2000 Küütri 14, Tartu 51007 Planeeritud telekommunikatsioon 3 Võru 148 krundi detailplaneering [email protected] Faili nimi: 19100DP1 Võru 152 dp joonised.dgn Joonise nr: 1 57.32 57.28 Y= 5 5 7 A 1 5 7 5 .2 7 .3 7 56.97 A .4 .2 1 57.15 A 2H 1 7 659300 57. E 28 57. 57.16 56.94 27 91 . 57.15 56 Võru tn 73 57.38 57.26 kr 89 56. 57.28 57 57.17 57.31 57 5 .1 .29 5 7. 5 7 33 5 . 2 57 57 7. 3 .30 57.29 . 19 A 25 57.29 5 7. 57.62 5 2 57.42 b. k 7. 9 57 56.79 17 . 57 07 57.32 .33 A 5 5 7. 7. 28 57.21 57.22 57.33 15 57 5 .30 7.56.77 5 14 7. 57.27 3 2 57.26 5 5 7 7. 9 57 5 . 2 .31 7. 20 4 2H .9 57 Ropka tn 2a // Võru tänav T71 .2 6 . 0 .1 38 6 57. 7 9 kr 37 5 7 57. E 5 44 A 7 5 5 57 5 7. . 7. 5 57 40 57 2 4 7. 14 57 . 0 .1 Võru tn 41 5 8 6 57 . 57 57.33 24 7. 57.41 31 57. 2 . 04 .34 1 Te 57.21 57 57.17 57.45 katus gu 57 1 . 3 57 ri 57.09 65.99 .12 .6 57 57 1 t A 57.20 57 . . 26 n .07 27 38 57.23 57 .18 2H 57 57.22 57.34 . A 57.43 26 E 57 .1 sokkel 57 2 57 TINGMÄRGID 57. 57.17 .06 .18 51 sokkel 57 . 57.08 57.20 20 56 A 57.41 A 5 . A 99 57.18 katus 57 57 7. 10 Planeeringuala piir . 57.32 62.78 .20 12 56 57.01 57.21 57.43 57.06 H 95 5 57.22 H Olemasolev krundipiir .2 57 Gar. 1 57.09 v.p.a .2 Võru tn 75 57 H 56.97 Olemasolev haljasala 57.18 57.23 57.02 56.91 57.22 57.19 57.25 2H Olemasolev kõrghaljastus .14 57.17 56.87 56.98 56.80 56.75 E 57 v.p.a 57.04 57.10 H 57.25 56.56 56.65 57.21 57.12 57.03 57.16 56.44 56.38 56.49 56.63 Võru tn 152 57.29 57.18 57.59 57.18 Teguri tn 1 A A 57.41 56.16 56.04 v.p.a v.p.a 57.24 57.17 57.91 Võru tn 57.77 57.55 55.98 55.89 55.81 55.61 57.13 57.17 57.29 55.64 55.51 Teguri tn 3 v.p.a 57.78 57.60 57 57.29 .65 v.p.a 55.35 55.24 57.11 X= 6472100 55.53 55.32 55.19 OLEMASOLEV OLUKORD 55.40 57.40 Krundi aadress Võru tn 152 Y= Katastriüksuse sihtotstarve 79301:001:0891 57.56 57 .22 Krundi pindala 1818 m² 659300 57.44 Krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 55.12 55.24 57 57.39 55.24 55.27 .34 Hoonete arv 3 5 7 . A 2 1 A 55.17 55.01 55.12 55.25 55.34 57 55. .02 41 54.99 55.01 55 .35 56 10 5 0 25 50 75 .84 55.01 54 .62 55 55.04 .20 54 54 55.24 .89 .52 Töö: 55.31 01 54 54 .52 ki l .52 Võru tn 152 kinnistu detailplaneering l Võru tänav T73 54 .37 Joonis: 54 . Olemasolev olukord Kabeli tn 1 43 Projekti juht: Töö nr: AB Artes Terrae OÜ Tellija: Rõngu Pagar 19100DP1 Mart Hiob Kuupäev: Maastikuarhitekt: 23.09.2020 Reg nr 12978320 Asukoht: Tartu linn Tanel Breede Mõõt: 1:500 Küütri 14, Tartu 51007 Maastikuarhitekt: [email protected] Mirjam Manglus Faili nimi: 19100DP1 Võru 152 dp joonised.dgn Joonise nr: 2 57.32 57.28 Y= 659300 Jaotumis-liitumiskilbi toide - vt joonis 1 5 5 7 A 1 5 7 5 .2 7 .3 7 56.97 A .4 .2 1 57.15 A 2H 1 7 57. E 28 57. 57.16 56.94 27 91 . 57.15 56 TINGMÄRGID 57.38 57.26 kr 89 56. 57.28 57 57.17 57.31 n 57 a . xV 5 1 5 7. 5 o . B 29 t 7 33 5 Planeeringuala piir Sõiduki manööverdusraadius . 7 5 . 2 57 57 7. 3 .30 57.29 . 19 A 25 57.29 5 7. 57.62 5 2 57.42 b. k 7. 9 17 57 . 56.79 Olemasolev krundipiir Haljasala ja hekk 57 07 57.32 .33 A 5 5 7. 7. 28 Likvideeritav objekt Planeeritud puu näitlik asukoht 57.21 57.22 57.33 15 57 5 .30 7.56.77 5 14 7. 57.27 Sademevee 3 eesvool - vt joonis 1 2 Hoonestusala 57.26 5 5 7 7. 9 57 5 . 2 .31 7. 20 4 2H .9 57 Ropka tn 2a // Võru57tänav38 T71 .2 6 . 0 .1 6 7 9 . kr 37 5 7 57. E 5 44 A Hoone põhimahu kohustuslik ehitusjoon 7 5 5 57 5 7. . 7. 5 57 40 57 2 4 7. 14 57 . 0 .1 Võru tn 41 5 8 6 57 . 57 57.33 24 7. 57.41 31 57. 2 . .34 7 . 5tB 1 Te 04 Hoone suurim lubatud ehitusalune pind ja näitlik asukoht koos varjualusega 57.21 o 57 57.17 katus xV an gu . 57.45 57 1 4. 3 57 ri 57.09 65.99 .1 0 .6 57 2 57 1 t A 57.20 57 . 26 n .07 . P - 19 27 38 57.23 57 . 0 1 4. 8 2H 57 57.22 57.34 . A 57.43 26 E 57 .1 P - 12 sokkel P - 19 57 57 2 57 57.17 .06 . 17 18 .51 . 21. 0 sokkel 57 . 57.08 57.20 20 56 A A 57.41 5 . Kergliikluse ala A 99 6 0 katus 57 7. . 57.18 57 10 17 . 57.32 62.78 .20 12 56 57.01 57.21 57.43 57.06 H PK Planeeritud prügi kogumiskoht 95 5 57.22 7H 3.5 .2 . 2 57 Gar. 1 57.09 v.p.a .2 Planeeritud sademeveekanalisatsioon Võru tn 75 57 56.97 57.23 H 4 . 40 57.18 .0 1 .7 57.02 56.91 57.22 Planeeritud reoveekanalisatsioon 57.19 4 .0 57.25 2H 0 .14 57.17 56.87 56.98 3. 56.80 56.75 E 57 v.p.a Planeeritud veetoru 57.10 P - 12 POS 1 57.04 Võru tn57.25 152 H Planeeritud telekommunikatsioon 56.56 56.65 PK 16. 57.21 57.12 57.03 2 57.16 56.44 56.38 56.49 56.63 Võru tn 152 57.29 25. 6 57.18 Liiniservituudi seadmise vajadusega ala 57.59 57.18 Teguri tn 1 A A 57.41 56.16 56.04 v.p.a . 18 v.p.a 57.24 6 1.1 .0 57.17 4 57.91 Võru tn 57.77 57.55 KRUNDI EHITUSÕIGUS 55.98 55.89 55.81 55.61 57.13 Krundi aadress Pos 1 (Võru tn 152) 57.17 17. 57.29 Krundi pindala 1818 m² 55.64 55.51 4 Krundi kasutamise sihtotstarve kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonete maa, v.p.a 57.78 Hoonete suurim lubatud arv 1 57.60 0 455 m² 4. 57 57.29 . v.p.a 65 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus 68.90 kuni 150 m² ulatuses, 55.35 55.24 57.11 X= 6472100 55.53 55.32 55.19 55.40 ülejäänud hoonel 67.40 57.40 Y= 659300 57.56 57 .22 57.44 55.12 55.24 57.39 57 Märkused: Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud GeoTerra OÜ 2019. a detsembris koostatud 55.24 55.27 .34 5 7 . A 2 1 L-EST97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. A 55.17 55.01 55.12 55.25 55.34 57 55. .02 41 54.99 55.01 55 .35 56 10 5 0 25 50 75 .84 55.01 54 .62 55 55.04 .20 54 54 55.24 .89 .52 Töö: 55.31 01 54 54 .52 ki l .52 Võru tn 152 kinnistu detailplaneering l Võru tänav T73 54 .37 Soojustorustiku ühenduskoht on Võru tänava ja sadamaraudtee koridori 5 ristmikul 4. Joonis: Põhijoonis Kabeli tn 1 43 Töö nr: AB Artes Terrae OÜ Huvitatud isik: Rõngu Pagar 19100DP1 Sidekaev 59 - vt joonis 1 Mart Hiob Kuupäev: 06.05.2021 Reg nr 12978320 Asukoht: Tartu linn Mõõt: Mirjam Manglus 1:500 Küütri 14, Tartu 51007 [email protected] Faili nimi: 19100DP1 Võru 152 dp joonised.dgn Joonise nr: 3 Võru tn 152 krundi detailplaneering Tartu linn I Köide Töö nr: 19100DP1 Huvitatud isik: OÜ Rõngu Pagar Projekti juht, volitatud ruumilise keskkonna planeerija: Mart Hiob Maastikuarhitekt, koostaja: Tanel Breede Maastikuarhitekt, koostaja: Mirjam Manglus Tartu 2021 19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering Esiküljel: Maa-ameti kaldaerofoto. Pildistatud 15.04.2019. 2 AB Artes Terrae OÜ Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 Sisukord 1. Üldosa.............................................................................................................................................. 5 1.1. Sissejuhatus ............................................................................................................................. 5 1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................................................ 5 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus........................................................................................ 5 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed ........................ 6 2. Planeeringulahendus ....................................................................................................................... 8 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine ...................................................................................... 8 2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus ......................................................................................... 8 2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused ......................................... 9 2.4. Liikluskorralduse põhimõtted .................................................................................................. 9 2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ............................................................................... 10 2.6. Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 11 2.6.1. Üldosa .......................................................................................................................... 11 2.6.2. Sidevarustus ................................................................................................................ 11 2.6.3. Elektrivarustus ............................................................................................................. 11 2.6.4. Veevarustus ................................................................................................................. 11 2.6.5. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................. 11 2.6.6. Kanalisatsioonivarustus ............................................................................................... 12 2.6.7. Sademevee kanalisatsioonivarustus............................................................................ 12 2.6.8. Soojavarustus .............................................................................................................. 13 2.6.9. Gaasivarustus .............................................................................................................. 13 2.7. Kujad ...................................................................................................................................... 13 2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused ........................................................................... 13 2.9. Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused ............................................................. 13 2.10. Servituutide seadmise vajadus ......................................................................................... 14 2.11. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus ................................................. 14 2.12. Planeeringu elluviimine .................................................................................................... 14 3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte ....................................................................................... 15 4. Joonised (esitatud eraldi failidena) ............................................................................................... 17 Lisa 1. Planeeringuala illustreerivad joonised. ...................................................................................... 25 AB Artes Terrae OÜ 3 Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 1. Üldosa 1.1. Sissejuhatus Detailplaneering hõlmab Tartu linnas Karlova linnaosas Võru 152 krunti suurusega 1818 m². Joonis 1 Planeeringuala on märgitud punasega. Planeeringu eesmärk kaaluda võimalust määrata krundile ehitusõigus kaupluse ja väikese pagaritöökoja rajamiseks. 1.2. Planeeringu lähtedokumendid Planeeringu lähtedokument on Tartu linnavalitsuse 07. jaanuari 2020. a korraldus nr 17 „Võru tn 152 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Planeeringu koostamise käigus on krundi suurus muutunud – krunti on laiendatud naaberkrundi Teguri tn 1 arvelt. Seetõttu on suurenenud ka planeeringuala. Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud GeoTerra OÜ 2019. a detsembris koostatud alusplaani täpsusastmega 1:500 töö nr 572-2019. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L- EST97 ja kõrgused EH2000 kõrguste süsteemis. Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud materjalid asuvad planeeringu II köites „Lisad“. 1.3. Olemasoleva olukorra iseloomustus Krunt pindalaga 1818 m² paikneb Karlova linnaosas Võru ja Teguri tänava ristmikul. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarve on 100% elamumaa. Ehitisregistri andmetel asub krundil kolm hoonet – AB Artes Terrae OÜ 5 19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering elamu, ehitisealuse pinnaga 113 m², garaaž, ehitisealuse pinnaga 44 m², kuur ehitisaluse pinnaga 25 m². Sõidukite juurdepääs planeeringualale toimub Teguri tänavalt. Planeeringuala reljeef langeb põhja suunas, suurim kõrguste vahe on u 2 m. 1.4. Planeeringuala ja kontaktvööndi linnaehituslikud ja funktsionaalsed seosed Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Võru tn 152 krunt väikeelamu maa-alal ning tee ja tänava maa-alal. Viimatimainitud juhtotstarve on määratud lähtudes Võru tänava ja sadamaraudteekoridor kavandatud tänava kahetasandiliseks ehitamise kavatsusest, kuid üldplaneeringu kehtestamise ajal kaalumisel olnud Võru tänava laiendamisest on hiljem loobutud. Eskiisprojekti E-16-01 "Sadamaraudtee koridori projekteerimine põhitänavaks" kohaselt Võru tn 152 krundi arvelt tänava maa laiendamist ei ole vajalik kavandada ning Võru tn 152 krundile ei pea reserveerima ristmiku laiendamiseks maa-alasid. Võru tänav on üldplaneeringu kohaselt jaotusmagistraal. Väikeelamumaa on üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu maa ja elamutevahelise välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega (nt mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa‐ala. Toetava otstarbena on krundi kasutamisena lubatud sihtotstarbed kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning väikeettevõtluse hoonete maa. Toetava otstarbe kohane tegevus ei tohi avaldada kõrval olevatele aladele ülemäärast negatiivset mõju ega halvendada elutingimusi. Detailplaneeringut koostamata on lubatav toetav otstarve krundi hoonestuse brutopinnast kuni 50% ulatuses, kuid detailplaneeringuga võib seda suurendada. Lähtuvalt asjaolust, et krunt asub suure liiklusega Võru ja Teguri tänava ristmikul, ei ole krundile väikeelamu kavandamine eelistatud ning käesoleva detailplaneeringu eesmärgi kohaselt on kavandatud kasutada toetavat sihtotstarvet, täpsemalt kaubandus- ja väikeettevõtluse hoonete maad. Põhjusel, et kogu kõnealuse elamumaa juhtotstarbega alast on tegemist üksnes ühe krundi ulatuses toetava juhtotstarbe rakendamisega, on kavandatav sihtotstarve kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Üldplaneeringuga on Tartu linna väiksemate funktsionaal-territoriaalsete asustusüksuste kohta antud maakasutuse ja ehitustegevuse suunad. Arhitektuurilises üksuses TK2, kus planeeritav krunt asub, on eesmärk jätkata piirkonnale omast mitmekesist hoonestuslaadi ja -tihedust. Piirkonnale on iseloomulikud üksikelamud, paaris- ja ridaelamud. Maa-alal võib ehitada ümber ja laiendada olemasolevaid hooneid, ehitada olemasolevate hoonete asemele uusi. Elamute lubatud korruselisus kuni 2. Planeeringualaga piirnevatel tänavalõikudel ei ole selgelt väljakujunenud ühtset tänavapoolset ehitusjoont. Võru tänava hooned asuvad tänavast erineval kaugusel – mõni nagu Võru tn 138 ja 140 asub krundipiiril, teised nagu Võru tn 144 ja 146 asuvad tagasiastega. Samuti asuvad Teguri tänaval hooned erineva tagasiastega ning ühtset ehitusjoont välja kujunenud ei ole. Siiski on lähimal planeeringualal Võru ja Tehase tänava nurgal kohustuslik ehitusjoon määratud, mistõttu on käesoleva planeeringuga kohustuslik ehitusjoon määratud Võru tänava äärde tagasiastega krundipiirist. Planeeringuala asub piirkonnas, kus enamik hooneid on kuni kahekorruselised. Mitme tänava ristumiskohas on linnaehituslikult soovitav kasutada kõrgemat mahtu ristmiku esiletoomiseks. Võru tänavale on iseloomulik kõrgemate hoonete paiknemine ristmikel. Kõrgemad hooned on Filosoofi ja Võru tänava nurgal asuv kolmekorruseline kortermaja, Kastani ja Võru tänava nurgal kolmekorruseline kortermaja, Väike-Kaare ja Võru tänava nurgal kolmekorruseline äri- ja kortermaja 6 AB Artes Terrae OÜ Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 ning Võru ja Aardla tänava nurgal neljakorruseline tankla-ärihoone. Võru tänava hoonetele on omane kõrge katusehari. Majade kõrgus on enamasti 7…10 m, mainitud nurgahoonetel kõrgem, kuni 15 m. Lisaks on planeeringuala läheduses kehtestatud detailplaneering Kabeli tn 1 krundile, mille kohaselt võib sinna püstitada kuni 12 m kõrguse ärihoone mille suurim ehitisealune pind on 400 m2, mis moodustab 36% krundist. Joonisel 1 on toodud naaberplaneeringute ehitusõiguse tabelid. Nurgakrundist tulenevalt on planeeringuga lubatud kuni 11,5 m kõrguse hoone püstitamine. Üldplaneeringu kohaselt on üle 900 m2 kruntidel täisehituse osakaal 20% kuni 25%. Detailplaneeringualaga piirneb üks elamukrunt, Teguri tn 1. Piki Võru tänavat asuvad samal pool tänavat transpordimaa krunt Võru tn 148a ja ärimaa krunt Võru tn 148 ning teisel pool Teguri tänavat elamumaa krundid Võru tn 152 ja Teguri tn 2. Kõik nimetatud krundid on samas arhitektuurilises üksuses TK2. Äri- või osaliselt äriotstarbelistest kruntidest asub Võru tänava ääres krunte nii kesklinna pool kui ka teisel pool. Asjakohaste kruntide pindala, hoonete ehitisealune pindala ehitisregistri andmetel, täisehituse osakaal ja sihtotstarve on esitatud järgnevas tabelis: Aadress Krundi Hoonete ehitisealune Täisehituse Sihtotstarve pindala, m2 pindala, m2 osakaal, % Teguri tn 1 1538 60+77=137 9 elamumaa Võru tn 148 1322 528 (DP järgi) 40 ärimaa Võru tn 150 2292 131+26+22+10=189 8 elamumaa Teguri tn 2 2125 205+62=267 13 elamumaa Võru tn 138 929 159+70+21+14+13+8=285 31 elamumaa 70%, ärimaa 30% Võru tn 158 1535 454 (DP järgi) 30 ärimaa Võru tn 162 1045 335 (DP järgi) 32 ärimaa Nagu tabelist näha, on lähimate elamukruntide täisehituse osakaal võrdlemisi väike, ligi 10%. Ärimaa kruntidel on osakaal seevastu 30% või enam. Arvestades krundi kavandatavat sihtotstarvet on asjakohane lubada krundile kõrgemat täisehituse osakaalu kui olemasolevatel lähimatel elamukruntidel. Teisest küljest ei ole õigustatud üldplaneeringus määratud täisehituse osakaalu ületamine, kuigi piirkonnas on ärikruntidel kõrgem täisehituse osakaal. Seetõttu on mõistlik määrata suurimaks täisehituse osakaaluks 25%. Krundi ehitisealuse pinna määramisel tuleb arvestada, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Olemasolevat haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilitada. Planeeringuala on hästi ligipääsetav nii kergliiklejatele, ühistranspordiga kui ka sõiduautoga. Planeeringuala asub Võru jaotusmagistraali ääres. Võru tänav on Tartus üks suurima autoliikluse koormusega tänavaid. Planeeringuala on ümbritsetud olemasolevate ja kavandatud jalgratta- ja jalgteedega. Krundist möödub kesklinnast lähtuv, piki Kesk tänavat kulgev jalgrattatee. Krunt on ühistranspordiga hästi teenindatud. Lähim bussipeatus on Teguri, mis asub planeeringuala vastas Võru tänaval ning kesklinnasuunaline bussipeatus on u 100 m kaugusel Võru tn 148 krundi ees. Samal tänaval 180 m kaugusel asub Kabeli peatus ja 280 m kaugusel Rahu peatus. Peatustest väljub kaks bussiliini. Kabeli peatuses peatuvad lisaks Tartu bussiliinidele ka maakonnaliinid. AB Artes Terrae OÜ 7 19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering 2. Planeeringulahendus 2.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringu koostamise ajal on krunti laiendatud. Täiendavalt krundipiire ei muudeta. 2.2. Krundi hoonestusala ja ehitusõigus Krundi hoonestusala ja ehitusõigus on esitatud joonisel nr 3 Põhijoonis. Krundile soovitakse püstitada pagari müügiruumid koos väikese pagaritöökojaga ja teenindavate äriruumidega. Hoone kasutamise otstarbed jaotuvad järgnevalt: Kood Kasutamise otstarve Paiknemine hoones 12310 Kaubandushooned Esimesel korrusel 30% 12132 Kohvik, baar või söökla Esimesel korrusel 60% 12514 Toiduainetetööstuse hoone Esimesel korrusel 10%, teisel korrusel 12521 Toiduainete laohoone 12200 büroohooned Kolmandal korrusel Ehitamine on lubatud joonisel nr 3 Põhijoonis näidatud hoonestusala piires vastavalt ehitusõigusele. Linnaehituslikust seisukohast on soovitav hoone ehitada Võru ja Teguri tänava nurgale, nagu illustreeritud allpool oleval joonisel, kuid funktsionaalsetel kaalutlustel on lubatud ka nurgale parkla rajamine ja hoone ehitamine Võru tänava äärde, nagu on näidatud Põhijoonisel. Joonis 2 Hoone soovituslik paigutus Võru ja Teguri tänava nurgal. 8 AB Artes Terrae OÜ Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 Parkla rajamisel Võru ja Teguri tänava ristmikule on paremini tagatud nähtavus ristmikul ning haljasala saab paigutada kompaktselt krundi lõunaossa. Suur eelis on funktsionaalsest seisukohast ärihoone teenindamisel, sest autoga saabuvad kliendid näevad parklat ning selle täituvust ja saavad kiiresti otsustada kaupluse külastamise kasuks, kui parklas on kohti. Seetõttu soovib huvitatud isik põhilahendusena kasutada just ristmikul oleva parklaga paigutust. Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja haljasala ehitamine. Võru tn 152 krundile on planeeritud kauplus ja väike pagaritöökoda. Olemasolevad hooned lammutatakse. 2.3. Ehitise ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused Kohustuslik ehitusjoon hoone põhimahule on määratud Võru tänava poole tagasiastega krundipiirist. Krundi piirded tuleb lahendada kaasaegselt, sobilikuna piirkonna miljöösse, lubatud kõrgus 1,2 kuni 1,5 m. Samas tuleb järgida naaberkruntide piirdeaia kõrgusjoont. Keelatud on plankaiad. Väravad ei tohi avaneda üle tänava joone. Arhitektuursed nõuded Katuse tüüp Kaldkatus Lubatud katusekatte materjalid Valtsplekk, valtsprofiil või rullmaterjal Hoone välisviimistluse materjalid Lubatud on vähemalt 15 cm laudis, kivi, krohv 2.4. Liikluskorralduse põhimõtted Planeeringala on hästi ligipääsetav kergliiklejatele ja jalakäijatele. Juurdepääs planeeringualal jalakäijale ja kergliiklejale on Võru ja Teguri tänavalt, perspektiivselt ka sadamaraudtee koridorist. Olemasolev kõnnitee on nii Võru kui ka Teguri tänava ääres. Võru tänavalt suundub kergliiklustee mööda Kesk tänavat kesklinna. Antud kergliiklustee kuulub kergliikluse põhivõrku. Mootorsõidukite ning jalgrataste parkimine on kavas lahendada krundisiseselt kehtiva standardi alusel. Jalgrattaparklad on kavandatud hoone lääne küljele sissepääsu lähedusse, raamist lukustamise võimalusega. Jalgrattaparkla on soovitav katustada (näidatud Põhijoonisel). Jalgrattaparklate kavandamisel tuleb lähtuda Tartu linna jalgrattaparklate tüüptingimustest. Jalgrataste parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud järgmisest hoone kasutuse jaotusest: Kasutamise otstarve Paiknemine hoones Pindala, Suhtarv Norm. m2 parkimiskohti supermarket/kauplus ehk Esimesel korrusel 136,5 1/150 0,91 pagaritoodete ja juurdekuuluvate 30% toodete kauplus kohvik/restoran pagaritoodete ja Esimesel korrusel 273 1/50 5,46 juurdekuuluva kohapealseks 60% tarbimiseks tööstusettevõte ja ladu ehk Esimesel korrusel 500,5 1/200 2,50 pagaritöökoda 10%, teisel korrusel asutus ehk äriruumid Kolmandal korrusel 150 1/100 1,50 KOKKU 1060 10,37 AB Artes Terrae OÜ 9 19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering Kokku on vastavalt standardile vajalik rajada vähemalt 11 jalgrataste parkimiskohta, mis mahuvad planeeritud lääne küljele hoone sissepääsude juurde. Parkimiskohtade täpne arv ja paiknemine määratakse projekteerimisel lähtuvalt hoone täpsest kasutusotstarbest, suurusest ja normatiivist. Sõiduautode parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud järgmisest hoone kasutuse jaotusest: Kasutamise otstarve Paiknemine hoones Pindala, Suhtarv Norm. m2 parkimiskohti supermarket/kauplus ehk Esimesel korrusel 136,5 1/30 4,55 pagaritoodete ja juurdekuuluvate 30% toodete kauplus kohvik/restoran pagaritoodete ja Esimesel korrusel 273 1/80 3,41 juurdekuuluva kohapealseks 60% tarbimiseks tööstusettevõte ja ladu ehk Esimesel korrusel 500,5 1/90 5,56 pagaritöökoda 10%, teisel korrusel asutus ehk äriruumid Kolmandal korrusel 150 1/40 3,75 KOKKU 1060 17,27 Standardi alusel on vajalik rajada vähemalt 18 autode parkimiskohta. Mootorsõidukiga juurdepääs krundile on kavandatud madalama liikluskoormusega Teguri tänavalt ristmikult võimalikult kaugemas asukohas. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Kaupluse ja parkla rajamisega kaasneva liiklustiheduse muutumise hindamiseks koostati liiklusanalüüs (koostaja Sulev Sannik Liikluslahendus OÜst, töö nr 205301). Analüüsi kohaselt on ristmiku peamiseks probleemkohaks väljasõidul Teguri tänavalt vasakpöörde tegemine, mis raskendatud Võru tänava suure liikluskoormuse tõttu. Arvestades liikluse ebaühtlust, on pikimad ooteajad ilma detailplaneeringuga kavandatud lahenduseta 30-40 sekundit. Analüüsi järgi jääb detailplaneeringu elluviimisel pöördeliiklus eeldatavalt samasse suurusjärku. Teiste manöövritega muret ei ole. Ristmiku läbilaskevõimet saab suurendada sõiduradade arvu suurendamisega, kuid antud kohas selleks võimalus puudub. Arvestades liikluse ebaühtlust, pikim ooteaeg pärast detailplaneeringu elluviimist hinnanguliselt märkimisväärselt ei kasva, sest Võru-Teguri ristmikul on juba võimalik vasakpöördega samal ajal sooritada ka parempööret (lisandub iga manöövrile üks auto iga nelja minuti järel). Kõrvalasuval Tehase ristmikul sellist võimalust näiteks ei ole. Olemasolev juurdepääs likvideeritakse ja rajatakse uus juurdepääs. Sellest tulenevalt tuleb Teguri tänava kõnnitee taastada kogu kinnistu pikkuses. 2.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Krundil puudub kohustuslikus korras säilitamisväärne kõrghaljastus. Planeeringuga seatakse tingimus, et vähemalt 10% krundi pindalast peab olema kõrghaljastatud. Selle tagamiseks on planeeritud kõrghaljastusega haljasala krundi lõunapoolsesse külge. Joonisel 3 on näidatud võimalik kõrghaljastuse paiknemine, mida tuleb täpsustada projekteerimisel. Välialade projekteerimisse kaasata volitatud maastikuarhitekt. 10 AB Artes Terrae OÜ Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 Prügikonteinerite asukoht on kavandatud parklasse sissesõidu tee lähistele, täpne asukoht määratakse hoone projektis. 2.6. Tehnovõrgud 2.6.1. Üldosa Detailplaneeringus on määratud tehnovõrkude ja -rajatiste võimalik asukoht. Projektis tuleb tehnovõrkude asukohta täpsustada. Vajadusel võib võrgu asukohta ka muuta, kuid viimasel juhul tuleb tagada kõigile planeeritud võrkudele piisav ruum. Kasutusest välja jäävad tehnovõrgud on märgitud likvideeritavaks. 2.6.2. Sidevarustus Sidevarustuse planeerimise aluseks on Telia Eesti ASi 29.01.2020. a väljastatud tehnilised tingimused nr 33353213. Olemasolev sidekanal tuleb säilitada ning pikendada planeeritud hooneni. Optiline kaabel paigaldada alates sidekaevust 59 kuni planeeritud hooneni. Täpne sidevarustuse lahendus määratakse projektis. 2.6.3. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ 21.01.2020. a väljastatud tehnilised tingimused nr 341964. Planeeringuala põhjapoolsesse ossa tuleb paigaldada uus jaotumis-liitumiskilp. Jaotus-liitumiskilbi toide näha ette ringtoite liinina Tehase tn 2b kinnistul asuvast Trusti 147:(Ülejõe) alajaamast (Tehase ja Võru tänava kaudu) ning tänava ääres asuvast õhuliinist maakaabliga. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga. Planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Kinnistu põhjapoolse osa läheduses asuvad 0,4 kV õhuliinid ja nende mastid. Õhuliinide ümber tõstmine või asendamine maakaabliga toimub huvitatud isiku kuludega. Täpne elektrivarustuse lahendus ja krundisisene välisvalgustuse lahendus antakse projektiga. Projekteerimisel tuleb arvestada, et välisvalgustus ei paistaks naaberelamute (nii Teguri tn 1 kui ka Võru tn 150 ja Teguri tn 2) akendesse. 2.6.4. Veevarustus Veeveevarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Veevärk 30.01.2020 a väljastatud tehnilised tingimused nr INF/63. Kinnistul asuva olemasoleva hoone veeühendus on rajatud Võru tn De 315 veetorustikust. Tänavatorustikust maakraanini on veetoru De 32 PE, kinnistu sees toru andmed puuduvad. Sõltuvalt kavandatava hoone veevajadusest võib kinnistu veega varustamiseks sobivusel kasutada olemasolevat veeühendustoru. Kui olemasoleva ühendustoru läbimõõt ja/või asukoht ei ole sobiv, tuleb see katkestada hargnemiskohas tänavatorustikuga ning kinnistule planeerida uus sobivate parameetritega veeühendustoru. Kinnistul asuv vana veetorustik tuleb likvideerida. Täpne veevarustuse lahendus määratakse projektis. 2.6.5. Tuletõrje veevarustus Olemasolev lähim hüdrant asub Võru tänaval Võru tn 71 ja 73 kinnistu nurga lähedal. AB Artes Terrae OÜ 11 19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering 2.6.6. Kanalisatsioonivarustus Kanalisatsioonivarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Veevärk 30.01.2020 a väljastatud tehnilised tingimused nr INF/63. Kavandatava hoone reovee eesvooluks on Teguri tänava reoveetorustik DN 250. Tänavatorustikust tuleb planeerida kinnistule uus ühendustoru. Olemasolev amortiseerunud ühendus- ja kinnitustorustik tuleb likvideerida. Täpne kanalisatsioonivarustuse lahendus määratakse projektis. 2.6.7. Sademevee kanalisatsioonivarustus Sademeveevarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Veevärk 30.01.2020 a väljastatud tehnilised tingimused nr INF/63. Kinnistuga külgnevatel tänavatel sademeveekanalisatsioon puudub. Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel tuleb lähtuda Taga-Karlova ja Ropka linnaosa sademeveetorustike eelprojektist, AS K&H töö nr 1732VK07, mille alusel jääb kinnistu Teguri tänava sademeveekanalisatsiooni valgalasse. Olemasolev eesvool asub Teguri tänaval Teguri 33 kinnistu kohal. Teguri tänavale tuleb planeerida eelprojektikohane sademeveetorustik alates eesvoolust kuni Võru 152 ühenduskohani. Tänavatorustikust on planeeritud ühendustoru planeeringualale. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualal sademevee vooluhulka (ühikus l/s) piirata. Vooluhulga reguleerimiseks tuleb kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning planeerida kruntidele reguleeriv maht (mahuti, torud vms). Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel tuleb arvestada võimaliku suurima paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks tuleb kasutada pumpamist. Katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab sademeveelehtritesse ja restkaevudesse. Parkla sademevee puhastamiseks planeerida kinnistule liivapüüdur ja I-klassi õlipüüdur. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. Kui planeeringu elluviimise ajaks ei ole sademevee tänavatorustikku välja ehitatud, tuleb kaaluda muid lahendusi nagu sademevee kogumine ja hoones kasutamine hallveena. Selleks tuleb krundile rajada piisava suurusega kogumismahuti. Samuti kaaluda sademevee immutamist. Immutamisvõimaluse hindamiseks on koostatud vastav eksperthinnang (koostaja Kristjan Karabelnik OÜst Alkranel). Krunt on sobilik sademevee immutamiseks lähtuvalt naabruskonnas tehtud geoloogilistest uuringutest. Kinnistu vahetus läheduses tehtud uuringute andmetest moodustab lähipiirkonna pinnakatte u 0,6…1,3 m paksune peenliiva kiht, mille all lasub saviliivmoreen. Sademevee immutamiseks sobib peenliiva kiht, mille eeldatavaks filtratsioonimooduliks arvestatakse keskmiselt 0,1 m/d. Arvestades kinnistul immutamiseks sobiliku haljasala pindalaks u 300…400 m2, võiks kinnistul pinnasesse juhtida u 30…40 m3 sademevett ööpäevas. Seega u 60…70 m3 suuruse sademevee puhvermahuti olemasolul, millesse sademevesi saab suure saju aja koguneda, on eeldatavalt võimalik kogu kinnistul tekkiv sademevesi pinnasesse immutada. Sademevee käitlemise lahendus 12 AB Artes Terrae OÜ Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 tuleb täpsustada edasistes projekteerimisstaadiumides, millele eelnevalt on vajalik ehitusgeoloogiliste uuringute käigus täpsustada pinnase omadused (sh filtratsioonimoodul). 2.6.8. Soojavarustus Soojavarustuse planeerimise aluseks on ASi Tartu Keskkatlamaja 21.01.2020 a väljastatud tehnilised tingimused nr 11/20. Planeeritava soojustorustiku ühenduskoht soojusvõrguga on Võru tänava ja sadamaraudtee koridori ristmikul asuva soojustorustiku (DN400/630) sobivalt lõigult. Täpne soojavarustuse lahendus määratakse projektis. 2.6.9. Gaasivarustus Gaasivõrguga liitumist ei ole planeeritud. Olemasolevad gaasitorud säilivad olemasolevas asukohas. 2.7. Kujad Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Planeeritud hoone tulepüsivusklass on TP1. 2.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused Planeeringut koostades on erinevad välisruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud: • tagumiste juurdepääsude vältimine; • hea vaade ühiskasutatavatele aladele; Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks eelnevale tagada: • jälgitavus (videovalve); • atraktiivsed materjalid, värvid; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud, pingid prügikastid, märgid); • atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ja teed, suunaviidad; • üldkasutatavate alade korrashoid. 2.9. Müra-, vibratsiooni- ja muud keskkonnatingimused Hoonete projekteerimisel arvestada ala ümbritsevate intensiivse liiklusega tänavatega – seda nii müra- kui vibratsioonikindluse tagamisega. Projekteerimisel tuleb ette näha vajalikud ehituslikud meetmed müra ja saaste normtasemete tagamiseks. Kavandatava hoone ehitamise ja kasutamise ajal tekkiv võimalik müra ei tohi olla ülenormatiivne naaberelamukruntidel ja elamutes. Selleks tuleb rakendada vastavad meetmed. Muuhulgas tuleb isoleerida ja suunata elamutest eemale hoone tehnosüsteemidest (nt ventilatsiooniagregaatide välistest osadest) lähtuv müra. Planeeritud alale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte. Kõvakattega aladelt tulev sademevesi tuleb kokku koguda, parklast lähtuv sademevesi puhastada õlipüüduriga ning juhtida sademeveekanalisatsiooni, mitte lasta valguda naaberkruntidele. Samuti tuleb vältida veoautodega öisel ajal krundil manööverdamist. AB Artes Terrae OÜ 13 19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering Jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Jäätmekonteinerid on planeeritud paigaldada parkla sissesõidutee lähistele. 2.10. Servituutide seadmise vajadus Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele peab tehnorajatiste maakasutusõiguse tagama servituudialana toitepunktist ühenduspunktini. 2.11. Sundvõõrandamise või sundvalduse seadmises vajadus Puudub vajadus sundvõõrandamise või sundvalduse seadmiseks. 2.12. Planeeringu elluviimine Planeeritavale alale juurdepääsu kavandamine eeldab selleks vajalike rajatiste projekteerimist ja väljaehitamist. Tartu linn ei võta kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Kui krundi juurdepääsu asukoha muutmisega seoses rikutakse Teguri tänava kõnniteed, on selle taastamine Võru tn 152 kinnistu igakordse omaniku kohustus. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate kokkulepetele. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb vastava krundi igakordsel omanikul hüvitada koheselt. 14 AB Artes Terrae OÜ Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 3. Kooskõlastuste ja arvamuste kokkuvõte Arvamust Number ja Tingimused Jrk. avaldav kuupäev nr organisatsioon/ planeeritud krundi omanik/ planeeritud maa- ala piirinaaber 1. Elektrilevi OÜ Nr 341964 Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ Lõuna piirkonnaga. Raul Loog 21.01.2020 Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. 2. AS Tartu Nr 11/20 Detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaan kooskõlastada ASis Keskkatlamaja 21.01.2020 Tartu Keskkatlamaja Leho Lindmaa Peale detailplaneeringu kehtestamist taotleda võrguettevõtjalt Aavo Raadom AS Tartu Keskkatlamaja projekteerimise tehnilised tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete kaugküttepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. Soojuskoormuse ühendamise projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks pöörduda AS Tartu Keskkatlamaja klienditeeninduse poole. Tehnilised tingimused on kohustuslikud huvitatud isikule ja projekteerivale organisatsioonile. Tehniliste tingimuste kehtivusaeg 1 aasta. 3. Telia Eesti AS Nr 33353213 Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne Kalle Kõiv 29.01.2020 ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. 4. AS Tartu Veevärk NR INF/63 Tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat alates tingimuste Peeter Pindma 30.01.2020 väljastamisest. Detailplaneering kooskõlastada AS-ga Tartu Veevärk. 5. Päästeamet 08.05.2021 Digiallkirjastanud Pjotr Vorobjov, päästeameti lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo peainspektor. Kooskõlastatud . AB Artes Terrae OÜ 15 Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 4. Joonised (esitatud eraldi failidena) 1. Kontaktvööndi seosed 2. Olemasolev olukord 3. Põhijoonis (koos tehnovõrkudega) AB Artes Terrae OÜ 17 Võru tn 152 krundi detailplaneering 19100DP1 Lisa 1. Planeeringuala illustreerivad joonised. AB Artes Terrae OÜ 25 19100DP1 Võru tn 152 krundi detailplaneering 26 AB Artes Terrae OÜ . TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 24.08.2021 nr 936 Võru tn 152 krundi detailplaneeringu kehtestamine Tartu Linnavalitsus algatas 07. jaanuaril 2020. a korraldusega nr 17 Võru tn 152 krundi detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramiseks. Krunt pindalaga 1818 m² paikneb Karlova linnaosas Võru ja Teguri tänava ristmikul. Krundil asuvad hooned on ette nähtud lammutada. Planeeringuga nähakse ette krundi kasutamise otstarveteks kaubandus-, toitlustus- ja teenindus- ning väikeettevõtluse hoonete maa. Kohustuslik ehitusjoon on määratud tagasiastega Võru tänava äärde sarnaselt Võru ja Tehase tänavate nurgal kehtivale detailplaneeringule. Hoonestusala on antud suuremana, et võimaldada hoone asukohta vabalt valida. Lubatud on ehitada üks hoone, mille suurim lubatud ehitisealune pind on 455 m² ja maksimaalne lubatud absoluutkõrgus on 150 m² ulatuses 68.90, ülejäänud hoonel 67.40. Planeeringuga on seatud tingimus, et vähemalt 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Parkimine on lahendatud krundi siseselt. Planeeringuala on hästi ligipääsetav kergliiklejatele, ühistranspordiga ja sõiduautoga liiklejatele. Sõidukite juurdepääs krundile on lahendatud Teguri tänavalt, kergliiklejate juurdepääs lisaks ka Võru tänavalt. Tartu Linnavalitsus võttis 22. juuni 2021. a korraldusega nr 736 planeeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule. Väljapanek toimus 14. juulist kuni 3. augustini 2021. a. Väljapaneku ajal ei laekunud lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Kehtestada Võru tn 152 krundi detailplaneering vastavalt lisale. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär Kaupmehe tn 10 79301:001:0869 100% ärimaa 6501 m² Kaupmehe tn 4 Kaupmehe tn 6 79511:008:0023 79301:001:0243 Tehnika tn 32 50% ärimaa, 50% tootmismaa 100% ärimaa 79501:002: 0098 3251 m² 6502 m² 100% ärimaa 3251 m² Kaupmehe tn 5 79501:002:0642 100% ärimaa 4051 m² Kaupmehe tn 7 79511:008:0032 100% tootmismaa 18 511 m² Alajaam Turu tn 54 79511:008:0003 100% tootmismaa 100 m² Piirdeaed Tartu vangla territoorium Turu tn 56 79511:008:0001 100% riigikatsemaa Planeeringu alusplaanina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt detsember 2020 93 753 m² koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr G-376-20). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Leppemärgid Planeeringuala piir Olemasolevad hooned Töö nimetus: Töö nr: Olemasolev krundipiir Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027 Turu tn 56 Katastriüksuse nimetus, tunnus, 79511:008:0001 100% riigikatsemaa sihtotstarve ja pindala Sõidusuund 93 753 m² Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 2. OLEMASOLEV Jalakäijate liikumistee Koostaja: Tartu LPMKO Mõõtkava: 1:500 OLUKORD Koostamise aeg 03.05.2021 Tartu linn Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering Asukoht: Tartu linn, Ropka tööstuse linnaosa, Kaupmehe tn 7 Huvitatud isik: Tartu linn Töö koostaja: Tartu Linnavalitsuse linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond (Raekoja plats 3, 51003 Tartu, 736 1242, [email protected]) Tartu 2021 Sisukord 1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk ............................................................................. 3 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................ 3 3. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed………………………………………………………….4 4. Planeeringulahendus………………………………………………………………………………………………………..5 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine………………………………………………………………………..5 4.2. Vertikaalplaneerimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted……………………………….6 4.3. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine…………………………………………………………………6 4.4. Ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste määramine…………………………………………………6 4.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine………………………………………………………………….7 4.6. Tehnovõrkude- ja rajatiste võimaliku asukoha ja ehituslike tingimuste määramine…..8 4.6.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon……………………….8 4.6.2. Soojavarustus……………………………………………………………………………………………………9 4.6.3. Telekommunikatsioonivarustus ……………………………………………………………………….9 4.6.4. Elektrivarustus…………………………………………………………………………………………………10 4.6.5. Gaasivarustus…………………………………………………………………………………………………..10 4.6.6. Taastuv energia………………………………………………………………………………………………..11 4.7. Keskkonnatingimused…………………………………………………………………………………………..11 4.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused…………………………………………………………..11 4.9. Servituutide seadmise vajaduse märkimine………………………………………………………….11 4.10. Planeeringu elluviimine………………………………………………………………………………………..12 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte…………………………………………………………………..12 JOONISED (esitatud eraldi failidena): Joonis 1: Situatsiooniskeem ning mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed….…. Joonis 2: Olemasolev olukord………………………….…………………….…………………………………………. Joonis 3: Põhijoonis………………………………………………………………………….………………………………. Joonis 4: Tehnovõrgud……………………………………………………………………………………………………… 2 Seletuskiri 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Kaupmehe tn 7 krunt ja määrata ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Planeeringu lähtedokumendiks on Tartu Linnavalitsuse 20.10.2020. a korraldus nr 1159 „Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“. Detailplaneeringu koostamisel on alusplaanina kasutatud OÜ GPK Partnerid 16.12.2020 koostatud geoalust (töö nr G-376-20, koordinaatsüsteem L-Est 97, kõrgussüsteem EH 2000). Geodeetilise alusplaani mõõtkava on 1:500. Planeeringu koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakenduste andmeid. 2. Olemasoleva olukorra iseloomustus Kaupmehe tn 7 krunt suurusega 18 511 m² asub Ropka tööstuse linnaosas Tartu linna äärealal, Turu tänava ja Emajõe vahelisel alal. Krundi kasutamise sihtotstarve on tootmismaa, krunt on hoonestamata. Krundi reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutkõrgused on vahemikus ligikaudu 31.2 kuni 33.3 m. Ala on liigniiske ja võsastunud, üksikute puudega. Planeeringuala jääb suurvee perioodil üleujutatava ala piiridesse. Vastavalt OÜ Alkranel uurimustööle "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskidega aladel" (2018) asub planeeringuala piirkonnas, kus 1% tõenäosusega üleujutusala piir on absoluutkõrgusel 33.5 m. Põhjavesi on alal looduslikult väga hästi kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ala läbib kaks kraavi, krundi lõunapiiril asub nõva ja kagunurgas algab kraav, mis suubub Emajõkke. Krunti on kasutatud pinnase veoks lähialale. Vaated planeeringualale loodest ja edelast: 3 Juurdepääs planeeringualale on võimalik Kaupmehe tänavalt, mis on planeeringuala piires välja ehitatud koos kolme mahasõiduga Kaupmehe tn 7 krundile. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Kaupmehe tn 7 krunt väike-ettevõtluse ja -tootmise maa-alal. Pikaajalise arengu tulemusena on maa-alal välja kujunenud tootmis-, logistika- või äriettevõtteid, aga ka büroosid koondavad väikeettevõtluse piirkonnad. Üldplaneering seab eesmärgiks maa-ala hoonestuse üldise tihendamise, intensiivsema maakasutuse, võimalikult palju ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohti nõudvate ettevõtete arengu piirkonnas. Samuti on maa-ala mõeldud eelkõige magistraaltänavate lähedusest tuleneva äripotentsiaali realiseerimiseks ning vastavalt kas kaubanduskeskuste või teatud kaubagrupile spetsialiseerunud poodide ja teenindusasutuste ehitamiseks. Hoonestusala asukoht, põhilised arhitektuursed näitajad määratakse tulenevalt ümbritsevast keskkonnast, krundi struktuurist jms sõltuvalt asukohast detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Üldplaneeringuga seatakse nõue, kus tänavaäärne hoonestus peab olema esinduslik ja järgima väljakujunenud ehitusjoont. Krundi minimaalseks täisehitusprotsendiks on 20. Pöörata tuleb tähelepanu jalakäijate liikumise turvalisusele ja mugavusele. Hoonete projekti koosseisus peab olema joonis, mis kajastab jalakäijate põhisuundade kavandamist. Väljavõte üldplaneeringust: 3. Mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Planeeringuala on hästi ühendatud linna tänavavõrguga nii auto- kui ka kergliiklusele, tänu väljaehitatud teedele ja Turu ning Ringtee tänavate lähedusele. Ala vahetus läheduses asuv Ihaste sild tagab kiire ühenduse ka jõe vastaskalda ning sealsete linnaosadega. Kergliiklejatele on Ropka tööstuspiirkonnas head juurdepääsuvõimalused, kuna väljaehitatud tänavad on valdavalt kahepoolsete kergliiklusteedega. Kesklinna suunal on võimalik valida tiheda liiklusega Turu tänava asemel sellega paralleelselt kulgev, kuid rahulikum Tehnika tänav, mis suubub Turu tänavale Ropka teega ristuval fooriga reguleeritud ristmikul. Planeeringuala läheduses Sepa keskuse juures asub Tartu rattaringluse rattalaenutuse punkt. Ühistranspordiga liikumiseks asuvad Turu tänava ääres Turu tn – Kaupmehe tn ristmikust umbes 100 m kaugusel Vangla bussipeatused. Ristmikust 380 m kesklinna suunas, Sepa keskuse ees, asuvad Sepa turu bussipeatused. Bussipeatusi teenindab hetkel üks bussiliin. Seega on võimalik planeeringualale jõuda erinevate liikumisviisidega. Planeeringuala piirneb lõunast Turu tn 56 (pindala 93 753 m², riigikaitsemaa – Tartu vangla), idast Turu tn 56a (72 086 m², üldkasutatav maa), läänest Kaupmehe tn 5 (4051 m², ärimaa) 4 kruntidega ja põhjast Kaupmehe tänavaga. Ala edelanurgas asub Turu tn 54 krunt (100 m², tootmismaa), kus asub alajaam Vangla 59 (Ülejõe), mille tehnovõrkude ühendus ja juurdepääs on ja tuleb tagada läbi Kaupmehe tn 7 krundi. Üle kaupmehe tänava asuvad äri- ja tootmismaa krundid suurusega 3251 kuni 6502 m². Läheduses asuvad Turu tänav ja Idaringtee. Naabruses väljakujunenud ja planeeritud hoonestus on valdavalt kahekorruseline. Rajatud hoonete välimus on lihtne ja sarnane. Mahult ja struktuurilt eristub vanglahoonestus, mis on kuni neljakorruseline, liigendatud ja värvikirev. Kehtivate detailplaneeringute kohaselt on lubatud ühele krundile kuni kaks hoonet, hoonete ehitisealused pinnad on 812 kuni 1625 m² (kruntide täisehitus 26 kuni 50%), absoluutkõrgused 39.4 (vähim lubatud) kuni 46.4 m. Hoonete tänavapoolsed fassaadid tuleb arhitektuurselt liigendada. Hoonestusalade kaugus Kaupmehe tänava poolsest krundipiirist on näidatud Kaupmehe tn 7 krundi pool tänavat 17 m kaugusele (kuna parkimine on lahendatud tänava pool) ja teisel pool tänavat 10 m kaugusele. Turu tn 56 krundi piirist (Tartu vangla territooriumist) on hoonestusala planeeritud 15 m kaugusele ja sinna on kavandatud piiratud juurdepääsuga ala ning piirdeaed. Erandiks on alajaam, mis asub nimetatud piirist 7 m kaugusel. Maapinna kõrgus on Kaupmehe tn 7 krundi kõrval hoonestataval krundil Kaupmehe tn 5 tõstetud kõrgusele 34.00, millega tuleb siduda ka Kaupmehe tn 7 krundi maapind. Planeeringuala on vaadeldav eelkõige Kaupmehe tänavalt, mis seob tulevikus Turu tänavat ja Emajõe äärde planeeritud sadama-ala. Mõjuala analüüsist lähtudes ja jätkates olemasolevat rütmi, on sobilik jagada Kaupmehe tn 7 krunt neljaks krundiks, mis teeb ühe krundi suuruseks ligikaudu 4600 m². Hoonestusala ja ehitusõigus määratakse sarnaselt naabruses kehtiva ehitusõigusega (kruntide täisehitus ca 30%, abs-kõrgus 46.00 m). Planeeringuga jäetakse võimalus planeeritavate kruntide liitmiseks, sarnaselt üle tänava kehtiva detailplaneeringu ja sealsete arengutega. Planeeringuala asukoha iseloomustamiseks on koostatud joonis „Situatsioonskeem ning mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed“. 4. Planeeringulahendus Lahendus loob võimaluse jätkata linna ruumilist arengut, arvestades olemasolevat ja ümbritsevat keskkonda, piirkonnas väljakujunenud mustreid ja suundi ning linna strateegilisi eesmärke. Samuti luuakse planeeringuga eeldus tööhõive kasvuks ja sotsiaal-majanduslikuks arenguks. 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Planeeringuga tehakse ettepanek jagada Kaupmehe tn 7 krunt neljaks. Planeeritud krunte on lubatud edaspidi liita. Kruntide moodustamisel ja liitmisel tuleb tagada nõuetekohane haljastus ja parkimine krundil. Planeeritud kruntide piirid ja pindalad on toodud põhijoonisel. 5 4.2. Vertikaalplaneerimise, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Arvestades Emajõe üleujutusala piiri ja kõrval planeeritud maapinda, on kavandatud hoonestusalal ja kõvakattega alal maapinna tõstmine kõrgusele ligikaudu 33.50 kuni 34.00 m. Täpne kõrgus selgub projekteerimisel. Maapinna tõstmisel tuleb tagada lahendus, kus vesi ei valgu naaberkruntidele. Olemasolevad kraavid likvideeritakse, maapinna tõstmisel suunatakse liigvesi Kaupmehe tänaval olevasse sademeveekanalisatsiooni ja krundi lõunapiiril olevasse nõvasse, mis suubub krundi kagunurgast algava kraavi kaudu Emajõkke ning planeeritud sademeveetoru kaudu Kaupmehe tänava torustikku. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jäävad alad tuleb haljastada. Parklad tuleb liigendada haljastusega. Krundi pindalast vähemalt 10% tuleb kõrghaljastada. Haljastus tuleb rajada koos hoonete ja rajatistega. Joonisel on näidatud võimalik haljastuslahendus, mille paigutus võib projekteerimisel muutuda. Hoonestusala ja Turu tn 56 krundipiiri vahele on kõrghaljastuse ja põõsaste istutamine keelatud ning haljastuse kõrgus aastaringselt ei tohi ületada 0,5 m. Antud maa-ala korrashoiu ja hooldamise eest vastutab Turu tn 56 krundi igakordne omanik. Kruntidel tuleb tagada heakord vastavalt Tartu linnas kehtivale eeskirjale. 4.3. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine Hoonestusalad ja ehitusõigus määratakse sarnaselt naabruses (Turu tn 50 krundi ja Ropka tööstuspargi detailplaneeringutega) määratule, järgides nii tänavapoolset kui ka vanglapoolset ehitusjoont ning hoonestustihedust. Hoonestusala ja kohustusliku ehitusjoone kaugus Kaupmehe tänavast määratakse sarnaselt Turu tn 50 krundi detailplaneeringule. Samuti arvestatakse hoonestusalade määramisel perspektiivse kruntide liitmise võimalusega, sarnaselt üle tänava planeerituga. Planeeringuala vanglapoolsele küljele on jäetud puhverala, kuhu julgeoleku huvides on hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, sarnaselt varem kehtinud projekteerimistingimustele (Tartu Linnavalitsuse 28. veebruari 2017 korraldus nr 177). 4.4. Ehituslike ja arhitektuuriliste tingimuste määramine Detailplaneeringu põhijoonisel on markeeritud hoonete suurim võimalik ehitisealune pind (hoone võimalik asukoht), mille paigutus võib projekteerimisel hoonestusala piires muutuda, samuti võib muutuda joonisel näidatud kõvakattega alade asukoht. Hoonestusalale võib ehitada ka erinevaid rajatisi ning rajada haljastust. Rajatisi võib ehitada ka väljapoole planeeritud hoonestusalasid, kui krundi haljastusnõuded on täidetud. Hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb järgida kujadest tingitud nõudeid. Hoonete ning avatud ruumi projekteerimisel tuleb tagada inimsõbralik, terviklik ja turvaline linnaruum. Kujunev kompleks peab moodustama professionaalselt lahendatud arhitektuurse terviku. Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Hoonete tänavapoolsed fassaadid tuleb liigendada ja pöörata tähelepanu sellele, et vaated tänavalt saavad esteetilised ja kvaliteetsed ega ole risustatud avatud laoplatsidega. Tagada tuleb meeldiv keskkond ja jalakäija või kergliikleja turvatunne. Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada kõrge kvaliteediga ajas 6 kestvaid materjale ning anda läbimõeldud värvilahendus. Soovitatav on kasutada kohalikke materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. Julgeoleku huvides ei ole lubatud akende, uste ja rõdude rajamine hoone Turu tn 56 krundi poolsesse külge. Projektlahendus tuleb kooskõlastada Turu tn 56 krundi omanikuga. Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega, lähtudes kehtivatest tuleohutusnõuetest. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab üldjuhul olema 8 m. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb vastavalt kehtivatele õigusaktidele tagada tule leviku piiramine ehituslike või muude abinõudega. Planeeritud võimalikud hoonete kasutamise otstarbed on sarnaselt naabruses planeeritule ja tulenevalt määrusest „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“: 12510 – tööstushooned, 12520 – hoidlad ja laohooned, 12200 – büroohooned, 12310 – kaubandushooned, 12330 – teenindushooned, 12130 – toitlustushooned. Täiendavalt võib ehitusloa menetlemisel kohalik omavalitsus lubada otstarbeid, mis vastavad üldplaneeringule ja sobivad piirkonda. Hoonete projektide koosseisus peab olema joonis, mis kajastab haljastuslahendust ja jalakäijate liikumist. Krundipiiridele on lubatud rajada kuni 1,8 m kõrguseid läbipaistvaid piirdeaedu (nt võrkpiire jms). Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Lisaks tuleb Turu tn 56 krundipiirist 15 m kaugusele rajada 2 m kõrgune piire, millega peab olema takistatud juurdepääs vanglaga piirnevale alale. 4.5. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Planeeringuga määratakse liikluskorralduse põhimõtted, mida võib projekteerimisel täpsustada. Juurdepääs planeeringualale on võimalik Kaupmehe tänavalt. Planeeritud kruntidele on juurdepääsud lahendatud olemasoleva kolme mahasõidu kaudu. Kõvakattega on lubatud katta ladustamiseks, liiklemiseks ja parkimiseks ettenähtud alad. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv ala tuleb haljastada. Nõuetekohane parkimine tuleb lahendada krundil, seejuures võib parkimist kavandada ka hoone mahus. Avaparkla tuleb liigendada haljastusega. Jalgrattaparklale tuleb rajada varjualune. Parkla projekteerimisel tuleb arvestada ka nõuetekohase elektriautode laadimistaristu kavandamisega. Nõuetekohased parkimiskohad liikumispuudega inimeste autodele tuleb rajada hoone sissepääsule võimalikult lähedale. Täpne parkimislahendus ja kohtade arv selgub projekteerimisel, sõltudes realiseeritavast ehitusõigusest ja hoone(te) kasutusotstarvetest. Põhijoonisel on näidatud võimalik 7 parkimislahendus nii autodele kui jalgratastele vastavalt kehtivale standardile maksimaalse võimaliku brutopinna puhul, mille kohane arvutus on toodud siin: Krundi Ehitise liik Suurim võimalik Parkimiskohad nimi brutopind m2 Autod/Jalgrattad Pos 1 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/14.5 Kauplus 50 1.6/0.3 Asutus 50 1.2/0.5 Kokku 35/16 Pos 2 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/14.5 Kauplus 50 1.6 / 0.3 Asutus 50 1.2/0.5 Kokku 35/16 Pos 3 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/ 14.5 Kauplus 50 1.6/0.3 Asutus 50 1.2/0.5 Kokku 35/16 Pos 4 Tööstusettevõte ja ladu 2900 32.2/14.5 Kauplus 50 1.6/0.3 Asutus 50 1.2/0.5 Kokku 35/16 Projekteerimisel on soovitatav koostada parkimise vajadust selgitav analüüs, mis sisaldab erinevate liikumisviiside kasutamise, juurdepääsetavuse ja ühendustegurite võrdlust. Analüüsi tulemusest sõltuvalt on võimalik normist väiksema arvu parkimiskohtade rajamine, kui on selge, et alternatiivsete liikumisviiside (jalakäimine, jalgrattasõit, ühistransport) kasutajate hulk on piisavalt suur ja autode parkimiskohti ei ole nii palju vaja. 4.6. Tehnovõrkude- ja rajatiste võimaliku asukoha ja ehituslike tingimuste määramine Planeeringuga määratakse tehnovõrkude ja –rajatiste võimalikud asukohad ning ehituslikud tingimused, mida võib projekteerimisel täpsustada. Võimalik lahendus on näidatud joonisel Tehnovõrgud. 4.6.1. Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon Lahendus on antud vastavalt AS Tartu Veevärk 15.12.2020 tehnilistele tingimustele nr INF/865. Planeeringuala kaks krunti on planeeritud varustada veega Kaupmehe tänava torustikust rajatud veeühendustorude De 90 kaudu, ülejäänud planeeringuala krundid Kaupmehe tänava veetorustikust. Olemasolev lähim hüdrant asub Tehnika tänaval, Tehnika tn 15 kinnistu nurgal. Lisaks on projekteeritud hüdrandid Kaupmehe ja Inseneri tänaval. Olemasolev ja projekteeritud hüdrandid tagavad nõuetekohase tuletõrje veevõtukoha kauguse (kuni 200 m ehitise sissepääsust). 8 Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas määratakse lähtudes hoone suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. AS Tartu Veevärk tagab veevõrgust vooluhulga 10 l/s, millega tuleb hoonete projekteerimisel arvestada. Vajadusel on lubatud täiendava tuletõrjeveereservuaari rajamine krundile. Reoveekanalisatsiooni lahendamiseks on planeeringuala kahele krundile rajatud tänavatorustikust ühendustorud De 160, ülejäänud kruntidele on planeeritud rajada tänavatorustikust ühendustorud. Planeeritud kruntide sademevee eesvooluks on planeeritud Kaupmehe tänava sademeveetorustik. Selle tagamiseks kavandatakse planeeringuala lõunapiiril oleva nõva ja kagunurgas algava kraavi ühendamine tänaval oleva toruga, samuti planeeritud kruntide tänavapoolsed ühendused. Valingvihma-aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis tuleb planeeringualalt tänavatorustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks tuleb kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning rajada kruntidele reguleeriv maht (mahuti, torud vmt). Krundisisene torustik ja reguleeriva mahu jaoks vajalikud rajatised tuleb ehitusprojekti koosseisus äravoolu reguleerimise nõudest lähtuvalt dimensioneerida. Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Emajõe kõrge veeseisu ajal hakkab eesvooluks olev sademeveetorustik tööle uputatud olekus. Võimalikust maksimaalsest paisutustasemest madalamal asuvate sademeveeneelude ja - rajatiste vahetu ühendamine sademeveetorustikku ei ole lubatud. Kasutada tuleb uputustõkkeseadmeid ning pumpamist. Parkla sademevee puhastamiseks tuleb rajada kruntidele I-klassi õlipüüdur. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud. 4.6.2. Soojavarustus Lahendus on planeeritud vastavalt AS Tartu Keskkatlamaja 17.11.2020 tehnilistele tingimustele nr 220/20. Soojustorustiku planeeritud ühenduskohad olemasoleva soojusvõrguga on Kaupmehe tänaval, Kaupmehe tn 7 krundi piiri lähedal, olemasolevad soojustorustiku otsad (2*65/250). Soojustorustiku asukoht tuleb projekteerida nii, et torustiku ja kõrghaljastuse kaitsevööndid ei kattuks. Soojatorustik tuleb projekteerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna ja lähtuda standardi EVS 843 “Linnatänavad” nõuetest tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoonide kohta. Projekteerimiseks tuleb taotleda võrguettevõtjalt AS Tartu Keskkatlamaja tehnilised tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete kaugküttepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. 4.6.3. Telekommunikatsioonivarustus Lahendus on planeeritud vastavalt Telia Eesti AS 16.12.2020 tehnilistele tingimustele nr 34638504. 9 Sideteenuste tarbimiseks on vaja projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist hoone sisevõrgu ühenduskohani, sealhulgas: * Rajada alates sidekaevust 4614 igale planeeritud krundile 4-avaline multitoru. Hoonete valmides pikendada multitorud hoonetesse ja puhuda multitorudesse 24-kiulised optilised kaablid. Otsastada kaablid 4614 sidekaevus asuvas splitteris ning hoonetes. Keevitada kiude vastavalt soovitud toodete arvule. * Hoonete sisevõrgud ehitada PON-tehnoloogial, arvestades Telia dokumenti „Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“. Telia Eesti AS nõuded geodeetilisele alusplaanile ja projektile: * Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016. a määrus nr 34 "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded"; * Telia dokument "Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine v4"; * Telia dokument "Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis" Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. 4.6.4. Elektrivarustus Lahendus on planeeritud vastavalt Elektrilevi OÜ 04.01.2021 tehnilistele tingimustele nr 367141. Planeeritud kruntidele on kavandatud 0,4 kV maakaabelliinid Turu tn 54 krundil asuvast olemasolevast "Vangla 59" alajaamast. Elektrivarustuseks on planeeritud krundipiiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid tuleb projekteerida mitmekohalistena. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini on kavandatud maakaabliga. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on planeeritud servituudialana. Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrikaablite rajamine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud rajada teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lisaks tuleb projekteerida ja tagada nõuetekohane elektriautode laadimistaristu. 4.6.5. Gaasivarustus Maagaasi võib kasutada tehnoloogilisel eesmärgil. Olemasolev lähim gaasitorustik asub Tähe tänaval, planeeringualast ligikaudu 870 m kaugusel, lähim planeeritud gaasitoru Kaupmehe tänaval. Gaasiga liitumiseks tuleb taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. 10 4.6.6. Taastuvenergia Taastuvenergia tootmine, kasutamine ja edastamine on lubatud ja soovitatav. 4.7. Keskkonnatingimused Detailplaneeringu elluviimisel, ala kasutamisel ja arendamisel tuleb tagada jätkusuutlik keskkond ja tegevused, mis ei põhjusta ülenormatiivset müra, vibratsiooni või muud reostust (nt lõhn) ega keskkonda kahjustavaid mõjusid. Vajadusel tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Projekteerimisel, kui hoonete mahud, kasutusotstarbed ja tegevuste sisu on täpsustunud, tuleb lähtuda projekteerimise hetkel kehtivatest ehitus- ja keskkonnanõuetest ning tagada ohutus nii inimesele, varale kui keskkonnale. Tagada tuleb ka nõuetekohased insolatsioonitingimused. Soovitatav on kasutada kohalikke materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. Jäätmete kogumine tuleb lahendada kõvakattega alal, varjestatult ja kinnistes kogumismahutites. Jäätmeid tuleb sorteerida ja koguda eraldi, vastavalt nõuetele. Tekkivad jäätmed tuleb anda üle jäätmeluba omavatele ettevõtetele ning tagada tuleb vaba juurdepääs konteineritele. Jäätmete käitlemine tuleb korraldada vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Parklatest kogutav sademevesi puhastatakse enne sademeveekanalisatsiooni suunamist õli- ja liivapüüdurites. Reovesi suunatakse ühiskanalisatsiooni. Planeeringu realiseerimisel ja ala kasutamisel tuleb arvestada võimalike naabrusest tulenevate olemasolevate häiringutega – Turu tänavalt ja Ringteelt tulenev müra ja heited, Tartu Veevärk AS reoveepuhastist aeg-ajalt tulenev lõhnahäiring. 4.8. Kuritegevuse riski vähendavad tingimused Kuritegevuse riski minimeerimiseks on oluline:  vanglapoolse ala selge piiritlemine, vaadeldavus ja korrashoid;  hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus;  selgelt eristatavad liikumisteed;  hästi valgustatud ja vaadeldavad sissepääsud;  soovitatavalt videovalve;  professionaalne arhitektuur, haljastuslahendus ja linnaruumiline tervik;  kvaliteetsed materjalid ja maitsekad värvid;  vastupidavad ja süttimatud konstruktsioonid;  ala eeskujulik korrashoid. 4.9. Servituutide seadmise vajaduse märkimine Servituut on vajalik seada Turu tn 54 krundil asuvale alajaamale juurdepääsuks ja alajaama teenindavate tehnovõrkude ühenduse tagamiseks tehnovõrkude valdaja kasuks. 11 Lisaks on vajalik seada servituut kruntidele ühiste juurdepääsude rajamisel. Samuti on vajalik seada hoidumisservituut Turu tn 56 krundiga piirnevale 15 m laiusele alale. Hoidumisservituudi kohaselt on kohustus hoiduda Kaupmehe tn 7 krundi koosseisu kuuluva 15 m laiuse maa-ala kasutamisest mistahes viisil ning keelatud on seal viibimine. Servituudivajadusega alad on näidatud joonisel Tehnovõrgud. Servituudialad täpsustuvad projekteerimisel, kui on selgunud täpsed lahendused. 4.10. Planeeringu elluviimine Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustusi avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) või vastavate kulude kandmiseks (edaspidi rajatised). Nimetatud rajatiste väljaehitamine planeeringuala ulatuses on ehitusõiguse realiseerimise eelduseks ning ehitusõigust realiseerida sooviva kinnistu igakordse omaniku kohustus. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt Kaupmehe tn 7 krundi (planeeritud kruntide) igakordsete omanike ja võrguvaldajate kokkulepetele. Koos hoonete ja rajatistega tuleb rajada ka haljastus. 5. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Nimi Kuupäev Tartu Veevärk AS 14.05.2021 Telia Eesti AS 17.05.2021 Elektrilevi OÜ 18.05.2021 AS Gaasivõrk 14.05.2021 Fortum Tartu AS 25.05.2021 Päästeameti Lõuna päästekeskus 09.07.2021 12 Leppemärgid planeeringuala planeeritud hoonestusala planeeritud kohustuslik ehitusjoon B planeeritud maksimaalne EMAJ ehitisealune pind ÕGI RR Ropka-Ihaste RO PKA VEEHAA ed, planeeritud krundipiirid B looduskaitseala t evõt juurdepääs planeeritud ne, kruntidele oohooned mi olemasolev/planeeritud t PROJEKTEER nduset kõnnitee oot Ül B RR bussipeatus/rattaringluse RE t dp sada parkla a- TEHNI l an us j eeni 5 min kõndimisraadius a bür ee KA TN I ri TUD I l ng ma linnapiir evõt at -j ug a-al 1 ma NSENER Naaber planeeringualad: Kaubandus-j am a ori keett ää planeeringuala kont 3 ra ITN t väi ud hoonestusala ld si n 5mi kohustuslik ehitusjoon e st ha KAUPMEHETN Ropka tööstuspargi detailplaneering 1 I (ärimaa, tootmishoonete maa) 2 d Turu tn 50 krundi detailplaneering 2 n (kaubandus-, toitlustus-, teenindushoone; väike- ö ettevõtluse; büroohoone; tootmishoone;laohoonemaa) ö v u g Inseneri tn 8 krundi detailplaneering n 3 ra (ärimaa, tootmishoonetemaa) ii p B B a ld a k u g Tartu Vangla o k e (riigikaitsemaa) e V TURU TN Joonise aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS teenusena Töö nimetus: Töö nr: B RI NGTEET Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027 N B Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 1. Situatsiooniskeem ning mõjuala funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Kambj aval d Koostaja: Tartu LPMKO 1:4000 Koostamise aeg 21.04.2021 Kaupmehe tn 10 79301:001:0869 100% ärimaa Kaupmehe tn 6 6501 m² Kaupmehe tn 4 79301:001:0243 79511:008:0023 100% ärimaa Tehnika tn 32 50% ärimaa, 50% tootmismaa 6502 m² 79501:002: 0098 3251 m² 100% ärimaa 3251 m² 3 Võimalik lumevallitusala 2.5 6.1 7 6 3 30 15.2 7.9 7 30 Võimalik lumevallitusala 3 7.5 2.8 2.4 P 13 8.5 7 P 16 4 20 Võimalik lumevallitusala 10 30 3 19.4 7.2 3 30 7.2 5.3 P 9 P 20 8 JP 5 2 5 2.6 8 15.7 2 P 13 JP 5 17.6 2 8 2.7 P 17 17 P 15 16.5 5.5 8.2 1 2 P 12 8 P5 J P 6 2.5 JP 5 7.3 7.5 7.5 6.3 6 2 7.5 P 6 2 2 2 16.2 6 6.6 2 2 7.9 P 7 2 2 P6 JP 12 8.7 2 7.7 2 Kaupmehe tn 5 Turu tn 56a 2 2 8.9 79501:002:0642 79301:001:0967 100% ärimaa 100% üldkasutatavmaa 4051 m² 69 224 m² JP 12 JP 12 4 P1 J 2 2 8 2 7.8 6.9 5.7 Hoidumisservituudi vajadusega ala, kus 15 liikumine on piiratud 15 m Alajaam Turu tn 54 79511:008:0003 Vangla piirdeaed 100% tootmismaa 100 m² Turu tn 56 Tartu vangla territoorium 79511:008:0001 100% riigikatsemaa 93 753 m² Leppemärgid Arhitektuurinõuded Ehitusõiguse tabel Hoonete max. Krundi Krundi kasutamise lubatud eh.alune Hoonete lubatud Hoonete max. Planeeringuala piir Jäätmemaja Krundi pindala max. abs.kõrgus lubatud arv krundil ID number sihtotstarve * pind Ol.ol krundi piir Jalgratta 1.Hoonete tänavapoolsed fassaadid tuleb liigendada ja pöörata tähelepanu sellele, P1 J 2 Planeeritud krundi piir parkimiskohad et vaated tänavalt oleksid esteetilised. 1 4627 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m 2 Piirdeaed 2.Hoonete välisviimistluses tuleb kasutada kõrge kvaliteediga materjale. Hoonete 1 Krundi ID nr arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline. Soovitatav on kasutada 2 Jalakäijate liikumistee 2 4627 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m Hoonestusala ja kohustuslik ehitusjoon Likvideeritavad objektid kohalikke materjale ja tagada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. Hoone suurim lubatud Hoidumisservituudi vajadusega ala 3. Krundipiiridele on lubatud rajada kuni 1,8 m kõrguseid läbipaistvaid piirdeaedu 3 4627 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m 2 ehitisealune pind ja võimalik (nt võrkpiire jms). Väravad ei tohi avaneda tänavamaale. Lisaks tuleb Turu tn 56 asukoht Juurdepääsu servituut krundipiirist 15 m kaugusele rajada 2 m kõrgune piire, millega peab olema takistatud 4 4629.5 m² ÄV 1500 m² 46.00 abs/m 2 Haljasala juurdepääs vanglaga piirnevale alale. Kõvakattega ala Ülekäigurada *Krundi kasutamise sihtotstarve on antud vastavalt Rahandusministeeriumi soovituslikule juhendile. Kõnnitee ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa. Kaupmehe tn 5 Krundi aadress 79501:002:0642 Katastritunnus Märkused Kõrg- ja madalhaljastus 100% ärimaa Sihtotstarve 1. Planeeringu alusplaanina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt detsember 4051 m² Pindala 2020 koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr G-376-20). Geodeetilise alusplaani Töö nimetus: Töö nr: Ol.ol kõrghaljastus koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027 P 14 Sõiduki parkimiskohad 2. Hoonestuse, parkimiskohtade ja haljastuse asukoht krundil võib muutuda projekteerimise käigus. Juurdepääs jalakäijale/ sõidukile 3. Detailplaneeringu joonised ja seletuskiri on lahutamatult seotud planeeringu Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 3. osad. Juurdepääs krundile, sõidusuund Mõõtkava: PÕHIJOONIS Koostaja: Tartu LPMKO 1:500 Koostamise aeg 05.05.2021 Kaupmehe tn 10 79301:001:0869 100% ärimaa Kaupmehe tn 6 6501 m² Kaupmehe tn 4 79301:001:0243 79511:008:0023 100% ärimaa Tehnika tn 32 50% ärimaa, 50% tootmismaa 6502 m² 79501:002: 0098 3251 m² 100% ärimaa 3251 m² K V S S S S S S S S S S S S S V S S S S K S S TT TT S S SK SK S S TT V 4 TT K K V 3 SK K SK SK SK TT S JP 5 TT V V V 2 JP 5 K S SK S 1 K S S P5 J SK JP 5 SK JP 12 Kaupmehe tn 5 Turu tn 56a 79501:002:0642 79301:001:0967 100% ärimaa 100% üldkasutatavmaa 4051 m² 69 224 m² JP 12 JP 12 P1 J 2 SK SK Hoidumisservituudi SK vajadusega ala, kus liikumine on piiratud 15 m Alajaam Turu tn 54 79511:008:0003 Vangla piirdeaed 100% tootmismaa 100 m² Turu tn 56 Tartu vangla territoorium 79511:008:0001 100% riigikatsemaa 93 753 m² Leppemärgid Märkused: Hoidumisservituudi vajadusega ala 1. Planeeringu alusplaanina on kasutatud OÜ GPK Partnerid poolt detsember 2020 Planeeringuala piir Juurdepääsu servituut Ol.ol alajaam koostatud geodeetilist alusplaani (töö nr G-376-20). Geodeetilise alusplaani Planeeritud krundi piir SK koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH 2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. 1 Planeeritud sademeveetrass Ol.ol. veetrass Krundi ID nr Ol.ol. drenaaž 2. Lähim olemasolev maagaasi torustik (Paremkalda I B3 jaotustorustik) asub Tähe ja Hoonestusala ja kohustuslik S Planeeritud sidetrass ehitusjoon Ol.ol. sademeveetrass Meisli tänava ristmikul ning kuulub AS-ile Gaasivõrk. OÜ Aleks Projekt tööga nr Hoone suurim lubatud V Planeeritud veetrass ehitisealune pind ja võimalik Ol.ol. kaugküttetrass 18G051 on Tehnika tn 26 teenindamiseks projekteeritud torustik piki Meisli tänavat asukoht K Planeeritud kanalisatsioonitrass Ol.ol. kanalisatsioonitrass kuni Kaupmehe ja Tehnika tänava ristmikuni. Jäätmemaja P1 J 2 Jalgratta TT Planeeritud kaugküttetrass Ol.ol. sidetrass parkimiskohad Piirdeaed G Planeeritud maagaas Ol.ol. madalpinge maakaabelliin Kõrg- ja madalhaljastus Planeeritud jaotuskilp Töö nimetus: Töö nr: Ol.ol kõrghaljastus Planeeritud madalpinge maakaabelliin Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering DP-20-027 Planeeritud madalpinge maakaabelliin Kaupmehe tn 5 Krundi aadress kaitsevöönd 79501:002:0642 Katastritunnus 100% ärimaa Sihtotstarve 4051 m² Huvitatud isik: Tartu linn Joonis 4. TEHNOVÕRKUDE Pindala Projekteeritud madalpinge maakaabelliin Koostaja: Tartu LPMKO Mõõtkava: JOONIS 1:500 Koostamise aeg 06.05.2021 . TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 21.09.2021 nr 1045 Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneeringu kehtestamine Tartu Linnavalitsuse 20.10.2020. a korraldusega nr 1159 algatati Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering eesmärgiga moodustada krundid ja määrata ehitusõigus äri- ja tootmishoonete püstitamiseks. Detailplaneeringust huvitatud isik on Tartu Linnavalitsus ja planeeringu koostaja linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond. Kaupmehe tn 7 krunt suurusega 18 508 m² asub Ropka tööstuse linnaosas. Planeeringuala piirneb lõunast Turu tn 56 (93 753 m², riigikaitsemaa, Tartu vangla), idast Turu tn 56a (72 086 m², üldkasutatav maa), läänest Kaupmehe tn 5 (4051 m², ärimaa) kruntidega ja põhjast Kaupmehe tänavaga. Läheduses asuvad Turu tänav ja idaringtee. Detailplaneeringuga nähakse ette Kaupmehe tn 7 krundi jagamine neljaks. Kruntide lubatud sihtotstarve on väikeettevõtluse ja -tootmise hoone maa. Igale krundile on määratud ehitusõigus kuni kahe hoone ehitamiseks. Krundi suurim lubatud ehitisealune pind on 1500 m², suurim lubatud absoluutkõrgus 46.00. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jäävad alad tuleb haljastada. Parklad tuleb liigendada haljastusega. Krundi pindalast vähemalt 10% tuleb kõrghaljastada, sh tuleb arvestada, et Turu tn 56 krundiga piirnevale 15m laiusele alale kõrghaljastust rajada ei tohi. Haljastus tuleb rajada koos hoonete ja rajatistega. Juurdepääsud kruntidele on lahendatud Kaupmehe tänavalt. Nõuetekohane parkimine on lahendatud krundil, seejuures võib parkimist kavandada ka hoone mahus. Planeeringuga on määratud vajadus seada hoidumisservituut Turu tn 56 krundiga piirnevale 15 m laiusele alale. Hoidumisservituudi kohaselt on kohustus hoiduda Kaupmehe tn 7 krundi koosseisu kuuluva 15 m laiuse maaosa kasutamisest mistahes viisil ning keelatud on seal viibimine. Tartu Linnavalitsuse 20.07.2021. a korraldusega nr 829 võeti planeering vastu ja suunati avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 05.08 - 23.08.2021. a. Avalikustamise ajal ei esitatud lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid. Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Kehtestada Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneering vastavalt lisale. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär Kehtestatud detailplaneering kontaktvööndis: 1 Sassi 17 krundi detailplaneering, kehtestatud 29.05.2006 TINGMÄRGID: Planeeritava ala piir 44.00 12K EE EE Planeeritava pealeehituse hoonestusala/ võimalik paigutus hoonestusalas EK 90% 2K Olemasolevad kergliikluse põhisuunad Ä 10% EE A Ühistranspordi (bussi) peatus Planeeritud jalakäijate teed Planeeritud sõidutee ja parkimisala EE 2K 5K Juurdepääs planeeritavale alale sõidukiga Jalakäijate juurdepääs planeeritavale alale Kehtestatud detailplaneering 44.00 Kehtestatud DP hoonestusala ja Ä maksimaalne abs kõrgus 46.00 (2k) 7K 60.00 (6k) Ä Krundi sihtotstarve (vastavalt VV 24.01.1995 3K määrusele nr 36) Olemasolev hoone korruselisusega A 46.00 (2k) Planeeritud hoone abs kõrgus ja korruselisus 60.00 (6k) Ä 5K EK 95% Ä 5% 2K EK 90% Ä 10% 3K Th 70% 5K Ä 30% Th 70% Ä Ä 30% Th 70% A Ä 30% Töö nimetus: Mõõtkava: 1:1250 SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20 Sõbra 54, Tartu, 50106 Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 15.02.21 reg.nr 10051688 e-mail: [email protected] DETAILPLANEERING Joonise nr: 3 Objekti asukoht: Joonise nimetus: PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA Staad. Tartu linn, Karlova linnaosa FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP TINGMÄRGID: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev kõrgepinge kaabelliin Olemasolev krundipiir Olemasolev soojatorustik Olemasolev hoone Olemasolev gaasitorustik Olemasolev maa-alune parkla Märkus: Olemasolev puu Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Maainsener OÜ poolt M 1:500, töö nr Olemasolev veetorustik GEO 5574, välja antud 05.2020 (koordinaadid L-EST `97, kõrgused EH2000 süsteemis). Olemasolev kanalisatsioonitorustik Töö nimetus: Mõõtkava: 1:500 Olemasolev survekanalisatsioonitorustik SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20 Paju tn 2, Tartu 50603 Olemasolev sademeveekanalisatsioon Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 25.01.21 reg.nr 10051688 Olemasolev drenaažitorustik e-mail: [email protected] DETAILPLANEERING Joonise nr: 2 Olemasolev sidekanalisatsioon Objekti asukoht: Joonise nimetus: Olemasolev madalpinge kaabelliin Staad. Olemasolev madalpinge õhuliin Tartu linn, Karlova linnaosa OLEMASOLEV OLUKORD Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP EHITUSÕIGUSE TABEL: TINGMÄRGID: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev krundipiir Planeeritud krundipiir Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind Likvideeritav objekt Planeeritud hoonestusala 13,7 Maa-alune hoonestusala (parkla) Planeeritud kõrgema hooneosa hoonestusala/ võimalik paigutus hoonestusalas P-83 Planeeritud maa-alune parkimiskoht 10,6 ja kohtade arv 6,6 Planeeritud maapealne parkimiskoht ja 5,2 P-30 7 kohtade arv Planeeritud juurdepääs krundile/ maa-alusesse parklasse 2,7 2,7 7 Planeeritud sõidusuunad 2,6 Planeeritud sõidutee ja parkimisala Planeeritud jalgtee 7,5 P-42 7,5 Planeeritud piirdeaed R-5 Planeeritud rattahoidjad 2,6 Planeeritud haljastatud ala 5 6,8 2 Planeeritud puu/ põõsad P-83 h=abs 46.00 Tänava ristprofiil 2 h=abs 60.00 lõige A-A M 1:250 R-80 1 A A 9,7 P-34 1 h=abs 60.00 P-28 Märkus: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Maainsener OÜ poolt (töö nr GEO 5574, 05.2020). Koordinaadid L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis. Töö nimetus: Mõõtkava: 1:500 SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20 Paju tn 2, Tartu 50603 Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 27.05.21 reg.nr 10051688 e-mail: [email protected] DETAILPLANEERING Joonise nr: 4 Objekti asukoht: Joonise nimetus: PÕHIJOONIS Staad. Tartu linn, Karlova linnaosa Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP aktsiaselts VALLIKRAAVI KINNISVARA Reg. nr 10051688 Paju tn 2, 50603 Tartu Tel. 7 413 288 [email protected] Töö nr DP-02/20 SÕBRA TN 54 JA SASSI TN 19 KRUNTIDE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Objekti asukoht: Tartu linn, Karlova linnaosa Huvitatud isik: aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara, Indrek Rentel Planeeringu koostaja: Triin Nurmsalu aktsiaselts Vallikraavi Kinnisvara TARTU 2020 SISUKORD I SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning andmed planeeritava ala kruntide kohta ........................................................................................................................................... 3 2. Olemasolev olukord........................................................................................................... 3 3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed .................. 4 4. Planeeritud ala kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigus ........................................ 5 5. Krundi hoonestusala piiritlemine .................................................................................... 6 6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ......................................................... 6 7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted ................................................................................. 7 8. Ehitistevahelised kujad ..................................................................................................... 8 9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ............................................................................. 8 9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus .............................................................................. 8 9.2. Reovee- ja sademeveekanalisatsioon ............................................................................... 8 9.3. Elektrivarustus.................................................................................................................. 9 9.4. Välisvalgustus................................................................................................................... 9 9.5. Sidevarustus...................................................................................................................... 9 9.6. Soojavarustus ................................................................................................................. 10 10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ............................. 10 11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ....................................................... 10 12. Servituutide vajaduse määramine. ................................................................................ 10 13. Planeeringu elluviimise võimalused ............................................................................... 10 II KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE .. 12 III JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID ................. 12 1. Situatsiooniskeem 1:5000 2. Olemasolev olukord 1:500 3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed 1:1250 4. Põhijoonis 1:500 5. Tehnovõrkude joonis 1:500 6. Illustreeriv 3D I SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ning andmed planeeritava ala kruntide kohta Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneering algatati 21.04.2020 Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr 436 „Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine”. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi kruntide liitmiseks ning ehitusõiguse määramiseks äri- ja parkimishoone rajamiseks. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud järgmisi dokumente: - Maainsener OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan M 1:500, töö nr GEO 5574, välja antud mai 2020 (kõrgused EH2000 süsteemis); - Tartu linna üldplaneering (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14. september 2017.a. otsusega nr 494). Andmed planeeritavate kruntide kohta (kinnistusregistri andmed): Aadress Pindala m² Kinnistu nr Katastritunnus Sihtotstarve 1 Sõbra tn 54 6797 4466903 79508:069:0027 Ärimaa 100% 2 Sassi tn 19 1382 4281303 79508:069:0012 Elamumaa 100% 2. Olemasolev olukord Planeeringuala suurusega 8179 m² asub Tartu linnas Karlova linnaosas Sõbra, Sassi ja Vaba tänavate vahelises kvartalis, hõlmates Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kinnistud. Juurdepääs alale sõidukiga on Sõbra tänavalt ja Sassi tänavalt. Sõbra tn 54 krundil paikneb kuuekorruseline (osaliselt kahekorruseline) ärihoone, absoluutkõrgusega 60.00, ehitisealuse pinnaga 2755 m² (maa-alune parkimiskorrus 3882 m²) ja alajaam ehitisealuse pinnaga 14 m². Lisaks paiknevad kinnistul hoone ümber asfaltkattega parkimisplatsid. Krundi lääneservas paikneb bussiootepaviljon. Kõrghaljastusest paiknevad krundi idapoolse piiri ääres kaskede rida ja läänepoolse piiri ääres noored pärnad. 3 Sassi tn 19 krundil asub üksikelamu, ehitisealuse pinnaga 62 m² ja kaks kuuri ehitisealuse pinnaga 30 m² ja 17 m². Kõrghaljastusest paiknevad krundil valdavalt vanad õunapuud, Sassi tänava poolse piiri ääres ka kased ja tammed. Planeeringuala reljeef on ühtlase kaldega Emajõe suunas, kõrguste vahega ca 2 meetrit. Tehnovõrkudest asuvad planeeringualal ja selle vahetus läheduses vee- ja kanalisatsioonitorud, sademeveekanalisatsioon, drenaaž, side- ja elektrikaablid ning gaasitrass. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 2. 3. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed Planeeringuala asub Tartu kesklinnast ca 1,5 km kaugusel, piirnedes lääne poolt keskmisest suurema intensiivsusega liiklusega Turu tänavaga, lõuna poolt Sõbra tänavaga ja ida poolt väikese liiklusintensiivsusega Sassi tänavaga. Planeeringualast põhjapoole jäävad Vaba tänava äärsed väikeelamud, läänepoole üle Turu tänava viiekorruselised korterelamud ja lõunapoole üle Sõbra tänava Sõbra Selver. Planeeringualast idapoole üle Sassi tänava jäävad Sõbra tn 56 kinnistul paiknev 7-korruseline (suhteline kõrgus 20,8 m) 1150 m² ehitisealuse pindalaga äri- ja büroohoone ning Sõbra tn 58 kinnistul paiknev massiivne (16 919 m² ehitisealuse pindalaga ja suhteline kõrgus 20,8 m) Prisma ostukeskus. Planeeringualale on tagatud hea juurdepääsetavus jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga ja autoga, lähim ühistranspordi peatus paikneb planeeringualal. Juurdepääs planeeringualale autoga toimub Sõbra tänavalt kahe juurdepääsu kaudu ja Sassi tänavalt. Sõbra tn 54 alal kehtib Tartu Linnavolikogu 29.06.2006 otsusega nr 95 kehtestatud Sõbra 54 krundi detailplaneering, millega on määratud Sõbra tn 54 krundile ehitusõigus 2750 m² suuruse ja 3927 m² maa-aluse ehitisealuse pinnaga kuni 60.00 absoluutkõrgusega ärihoonestuse rajamiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud ehitusõigus on realiseeritud. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeritavad krundid alal, mille juhtfunktsioon on Sõbra tn 54 krundil kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala, Sassi tn 19 krundil väikeelamu maa-ala. Planeeringuga tehakse ettepanek maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks Sassi tn 19 krundil. Arvestades planeeritava ala asukohta, sh Tartu linna üldplaneeringuga sätestatut, et 4 Turu tänava äärsed maa-alad on perspektiivselt reserveeritud eelkõige magistraaltänavate lähedusest tuleneva äripotentsiaali realiseerimiseks ja arvestades asjaolu, et väikeelamumaa juhtfunktsioon ülejäänud alal säilib, ei ole ühe krundi osas maakasutuse juhtotstarbe muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, mistõttu ei ole tegemist üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega. Krundi suurima ehitisealuse pinna määramisel on arvestatud, et 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Juurdepääsude kavandamisel on tagatud turvaline juurdepääs mööda jalg- ja jalgrattateid lähematelt elamualadelt, ühistranspordipeatustest ning parklatest. Standardikohane parkimisvõimalus on tagatud hoonestusega samal krundil. Krunti ei ole lubatud piirata piirdega. Planeeringulahendus vastab Tartu linna üldplaneeringule. Lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on ära toodud joonisel nr 3. Planeerimise lahendus 4. Planeeritud ala kruntideks jaotamine, kruntide ehitusõigus Detailplaneeringuga on ette nähtud liita Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 krundid, moodustades krundi Positsioon 1. Sõbra tn 54 krundil paiknevale olemasolevale 2-korruselisele hooneosale on kavandatud pealeehitus maksimaalselt 60.00 absoluutkõrguseni. Hoonete lubatud ehitise kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määrusele nr 51 "Ehitise kasutamise otstarvete loetelu": - Büroohooned (12200); - Kaubandus- ja teenindushooned (12300), va sõidukite teeninduse hoone (12332); - 6-35 kV alajaam ja jaotusseade (22246). Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarbed; 2) hoonete suurim lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja sügavus. Krundi ehitusõigus on esitatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4) ehitusõiguse tabelis. Kavandatu mahuline illustratsioon on esitatud joonisel 6. 5 5. Krundi hoonestusala piiritlemine Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega ja kajastub planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusala järgib olemasoleva hoonestuse piire. Planeeritud pealeehituse hoonestusala on joonisel näidatud eraldi tingmärgiga ja lisaks on näidatud pealeehituse võimalik paiknemine hoonestusalas. 6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Olemasolev liikluslahendus ja juurdepääsud tagavad sujuva liikumise nii sõidukitele kui jalakäijatele. Olemasolev säilitatav juurdepääs kinnistule sõidukitega on jaotatud kahe juurdepääsu vahel (maapealsesse ja maa-alusesse parklasse), mis tagab väiksema liikluskoormuse juurdepääsudes ja parklates. Vabu parkimiskohti leidub piisavalt nii maapealses kui maa-aluses parklas kogu päeva jooksul. Kuna bussipeatus ja ka linnarataste parkla asuvad kinnistu vahetus läheduses, soodustab see büroohoone töötajate ja külastajate jalgsi liiklemist. Suveperioodil on rohkem näha jalgrattaid ka kinnistu jalgrattaparklas, aga ka seal ületab kohtade arv reaalse vajaduse. Juurdepääs krundile sõidukitega on lahendatud kahest kohast Sõbra tänavalt (olemasolevad säilitatavad juurdepääsud) ja ühe juurdepääsuga Sassi tänavalt. Lisaks jääb olemasolev väljapääs parempöördega Turu tänavale. Olemasolevate juurdepääsude liiklusskeemi muuta ei planeerita. Planeeritavalt Sassi tänava juurdepääsult parklasse ja sealt välja pöörete sooritamisel piiranguid ei planeerita. Sassi tänav on ette nähtud vastavalt planeeritud lõikele A-A (vt joonis 5) välja ehitada. Projekteerimisel võib lõikel kujutatud tänava ristlõike elemente täpsustada vastavalt vajadusele. Sassi tänav T17 transpordimaa krunt on ette nähtud määrata avalikku kasutusse. Jalakäijate olemasolevad juurdepääsud ja liikumisteed säilivad. Juurde on planeeritud jalakäijate juurdepääs Sassi tänavalt hoone ja planeeritud parkla vahele. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Lisaks olemasolevatele 145 parkimiskohale on juurde kavandatud 42 parkimiskohta sõiduautodele ja 80 kohta jalgratastele. Täpne parkimiskohtade arv ja paigutus krundil selgub hoone juurdeehituse projekteerimise käigus, kui on selge hoone juurdeehituse täpne maht. Krundile kavandatud ehitise kasutamise otstarbeid on võimalik rakendada mahus, mis tagab normikohase parkimise. 6 Sõiduautode ja jalgrataste parkimiskohtade näitlik arvutus suurima võimaliku ehitusmahu korral vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 "Linnatänavad", korruselamute ala normi alusel on toodud järgnevas tabelis: Ehitise Brutopind Parkimisnormatiiv Normatiivsete Planeeritud Jalgrattad kasutamise kohtade parkimis- (normatiiv otstarve arvutus kohtade arv /planeeritud) Asutused 11296 m² 1 parkimiskoht 60 11296/60=188 187 11296/100= m² brutopinna 113 kohta / 80 Planeeritud parkimiskohtade mõõdud on vastavad standardile – sõidukoha laius on 2,6 m või 2,7 m ja pikkus 5 m. Olemasolevate parkimiskohtade paigutust ei ole muudetud. Planeeritud liikluslahendus on ära toodud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). 7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeritava krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundist. Krundi haljastatud ala on kavandatud krundi perimeetrile. Olemasolev säilitatav kõrghaljastus kasvab moodustatava krundi Pos 1 lääne- ja idapoolse piiri ääres kokku 485 m² alal, moodustades 5,9% krundi pinnast. Planeeringuga on ette nähtud lisaks istutada krundile kõrghaljastust peamiselt krundi Pos 1 põhjapoolsesse osasse planeeritud parkla ümber ning lisaks mõned üksikpuud krundi lõunapoolse piiri äärde. Kokku on kavandatud juurdeistutatava kõrghaljastusega ala 357 m². Koos olemasoleva kõrghaljastusega katab krundi kõrghaljastus ca 842 m² suuruse ala, mis moodustab 10,3% krundi pinnast. Haljastuse täpne asukoht selgub projekteerimisel. Planeeringuga ette nähtud kõrghaljastus on prioriteetne ja edasised tegevused peavad vältima konfliktsituatsioonide tekkimist planeeritud kõrghaljastusega. Planeeritava krundi ja Vaba tn 53 ning Sassi tn 17 ja Sassi tn 17a kruntide vahelisele piirile on kavandatud kuni 1,5 meetri kõrgune puidust piirdeaed, sarnaselt olemasolevale säilitatavale Sõbra tn 54 krundi piirdele Vaba tn 51 ja Vaba tn 53 kruntide poolsel piiril. Piirdeks peab olema plankaed, et parklat kasutatavate autode valgusvihud ei häiriks naabreid. Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). 7 8. Ehitistevahelised kujad Planeeritud pealeehituse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada tuleohutuse klasside ja hoonete vaheliste kujadega vastavalt Siseministri määrusele 30.03.2017 nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Minimaalne lubatud tulepüsivusklass on hoonel TP1. 9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida tuleb täpsustada vastavate projektidega. 9.1. Veevarustus, sh tuletõrje veevarustus Vastavalt AS Tartu Veevärk 21.09.2020 tehnilistele tingimustele nr INF/670 on planeeritav juurdeehitus ette nähtud veega varustada olemasoleva veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Selleks vajaliku hoonesisese veetorustiku asukoht määratakse edasisel projekteerimisel. Tuletõrje veevarustus on ette nähtud olemasolevatest lähimatest tuletõrje hüdrantidest, mis asuvad Sõbra tänaval, Nõva 6 kinnistu kohal ja Vaba-Turu tänava ristmikul. AS Tartu Veevärk tagab veevõrgust vooluhulga 10 l/s. 9.2. Reovee- ja sademeveekanalisatsioon Vastavalt AS Tartu Veevärk 21.09.2020 tehnilistele tingimustele nr INF/670 on planeeritava juurdeehituse reovesi ette nähtud juhtida kinnistul asuvasse olemasolevasse kanalisatsioonitorustikku. Selleks vajaliku hoonesisese kanalisatsioonitorustiku asukoht määratakse edasisel projekteerimisel. Olemasolevat toimivat sademevee juhtimise süsteemi Sõbra tn 54 kinnistul ei ole ette nähtud muuta. Sassi tn 19 kinnistule juurde planeeritud parkla sademevee eesvooluks on kavandatud Sassi tänav T17 sademeveetorustik. Planeeritud parklasse on kavandatud restkaevud ja kinnistusisene sademeveetorustik, mille kaudu sademevesi juhitakse nimetatud tänavatorustikku. Parkla sademevee puhastamiseks on kinnistule kavandatud liivapüüdur ja I- klassi õlipüüdur. 8 Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveesüsteemis on ette nähtud planeeringualalt tänavatorustikku juhitava sajuvee vooluhulka (l/s) piirata. Tänavatorustikku juhitava sademevee vooluhulga (l/s) vähendamiseks ja ühtlustamiseks kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning projekteerida krundile reguleeriv maht (mahuti, torud, vmt). Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab sademeveelehtritesse ja restkaevudesse. Hoone projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks kasutada pumpamist. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveetorustikku on rangelt keelatud. Planeeritud torustike asukoht täpsustub edasisel projekteerimisel. 9.3. Elektrivarustus Vastavalt Elektrilevi OÜ 07.10.2020 tehnilistele tingimustele nr 359559 on planeeritava juurdeehituse elektrivarustuse liitumispunktiks olemasolevad liitumispunktid, mis asuvad Sõbra tn 54 kinnistu nurgas asuvas „Ärimaja 452“ alajaamas. Elektritoide liitumiskilbist objektini toimub maakaabliga. Hoonesisene elektrikaablite asukoht määratakse edasisel projekteerimisel. Olemasolev Sassi tn 19 kinnistult läbi Sassi tn 17 kinnistu kuni Vaba tänavani kulgev elektri õhuliin on ette nähtud likvideerida (demonteerida). 9.4. Välisvalgustus Sõbra tänaval ja Sassi tänav T17 kinnistul on olemas piisav tänavavalgustus, mida antud planeeringuga ei ole kavas muuta. Krundisisene välisvalgustus on ette nähtud lahendada projekteerimise käigus. 9.5. Sidevarustus Vastavalt Telia Eesti AS 23.09.2020 telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 34256059 on planeeritava juurdeehituse sidega varustamiseks ette nähtud laiendada hoone sisevõrku juurdeehitatavasse alasse. Hoone sisevõrk ehitada CAT6 kaabliga. Planeeritavate kaablite mahud ja täpne paiknemine täpsustuvad sideprojektiga. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Telia Eesti AS-ga. 9 9.6. Soojavarustus Planeeringualal on soojavarustuseks ette nähtud kaugküte. Vastavalt AS Tartu Keskkatlamaja poolt 08.09.2020 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 160/20 on planeeritava juurdeehitusega hoonele lisanduv soojuskoormus planeeritud läbi olemasoleva mõõdusõlme. Hoone kaugküttepaigaldiste ehitusprojekti koostamiseks taotleda AS Tartu Keskkatlamajalt projekteerimise tehnilised tingimused. 10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Krundil olemasolevas hoones on olemas prügiruum normidekohaste prügimahutitega, kus on võimaldatud eriliigiliste jäätmete kogumine. Jäätmete äravedu on korraldatud vastavat õigust omava firmaga. Planeeringualalt ärajuhitav sademevesi peab vastama õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Planeeritava parkla sademevee puhastamiseks on ette nähtud paigaldada õli-liivapüüdur. Naaberkruntidele sademevee juhtimine on keelatud. 11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine Planeeritud hoone pealeehituse arhitektuur ja välisviimistlusmaterjalid peavad olema sarnased ja moodustama ühtse terviku olemasoleva hoonega. Krunt on põhjapoolt kavandatud piirata kuni 1,5 meetri kõrguse puidust plankaiaga. Piirde asukoht on tähistatud põhijoonisel (joonis 4). 12. Servituutide vajaduse määramine. Servituutide seadmise vajadus puudub. 13. Planeeringu elluviimise võimalused Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi valdaja kokkuleppel tehnovõrke valdava ettevõttega. Planeeringu elluviimisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. 10 Juhul kui planeeringu realiseerimisega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama vastava krundi igakordne omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus. 11 II KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE Jrk Kooskõlastav organisatsioon/ Kooskõlastaja, kooskõlastuse nr ja Kooskõlastuse täielik Kooskõlastuse originaali asukoht planeeritud krundi omanik/ kuupäev ärakiri planeeritud maa-ala piirinaaber 1 AS Tartu Keskkatlamaja Ülar Roose, arendus- ja haldusinsener, Üle vaadatud Digifail 28.01.2021 nr 0121-E572-72F8 2 Elektrilevi OÜ Yulia Kolnes, 28.01.2021 nr 7547015734 Kooskõlastatud tingimustel: Digifail *Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 3 Telia Eesti AS Aleks Kask, 08.02.2021 nr 34815535 Tööde teostamiseks Digifail planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised 4 AS Tartu Veevärk Peeter Pindma, 04.06.2021 nr 490 Üle vaadatud Tehnovõrkude joonis 5 6 7 8 9 10 12 III JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID 12 Detailplaneeringuala Töö nimetus: Mõõtkava: 1:5000 SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20 Sõbra 54, Tartu, 50106 Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 24.11.20 reg.nr 10051688 e-mail: [email protected] DETAILPLANEERING Joonise nr: 1 Objekti asukoht: Joonise nimetus: SITUATSIOONISKEEM Staad. Tartu linn, Karlova linnaosa Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP Ühenduskoht sademeveekanalisatsiooniga RK 35.30 I-klassi õlipüüdur RK 35.40 1 Sidevarustuse liitumispunkt Ühenduskoht soojusvõrguga VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT Elektrivarustuse liitumispunkt Ühenduskoht sademeveekanalisatsiooniga OLMEKANALISATSIOONI LIITUMISPUNKT TINGMÄRGID: OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD: Detailplaneeringu ala piir Olemasolev veetorustik Olemasolev madalpinge kaabelliin Olemasolev krundipiir Olemasolev kanalisatsioonitorustik Olemasolev kõrgepinge kaabelliin Olemasolev soojatorustik Planeeritud krundipiir Olemasolev survekanalisatsioonitorustik Olemasolev gaasitorustik Suurim lubatud maapealne ehitisealune pind Olemasolev sademeveekanalisatsioon PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD: Likvideeritav objekt Olemasolev drenaažitorustik Planeeritud sademevee- Olemasolev sidekanalisatsioon kanalisatsiooni torustik Planeeritud hoonestusala RK Planeeritud sademevee restkaev Olemasolev madalpinge õhuliin 35.40 kaevu kõrgusega Maa-alune hoonestusala (parkla) Märkus: Topogeodeetiline alusplaan on koostatud Maainsener OÜ poolt (töö nr GEO 5574, 05.2020). Koordinaadid L-EST '97, kõrgused EH2000 süsteemis. Planeeritud kõrgema hooneosa hoonestusala/ võimalik paigutus hoonestusalas Töö nimetus: Mõõtkava: 1:500 Planeeritud sõidutee ja parkimisala SASSI TN 19 JA Töö nr: DP-02/20 Paju tn 2, Tartu 50603 Planeeritud jalgtee Tel: 5348 4495 SÕBRA TN 54 KRUNTIDE Kuupäev: 25.05.21 reg.nr 10051688 Planeeritud piirdeaed e-mail: [email protected] DETAILPLANEERING Joonise nr: 5 Planeeritud haljastatud ala Objekti asukoht: Joonise nimetus: TEHNOVÕRGUD Staad. Planeeritud puu/ põõsad Tartu linn, Karlova linnaosa Huvitatud isik: AS Vallikraavi Kinnisvara Planeerija: Triin Nurmsalu DP . TARTU LINNAVALITSUS KORRALDUS Tartu, Raekoda 21.09.2021 nr 1046 Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine Tartu Linnavalitsus algatas 21.04.2020. a korraldusega nr 436 Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi kruntide liitmiseks ning ehitusõiguse määramiseks äri- ja parkimishoone rajamiseks. Planeeringuala suurusega ca 9000 m² asub Karlova linnaosas Turu, Sõbra, Sassi ja Vaba tänavate vahelises kvartalis. Planeering näeb ette kruntide liitmise. Sassi tn 19 krundil olevad hooned lammutatakse. Ehitusõigus määratakse olemasoleva ärihoone kahekorruselisele osale pealeehituseks ja täiendava maapealse parkla rajamiseks. Pealeehituse suurim lubatud ehitisealune pindala on 610 m² ning absoluutkõrgus 60.00 m, mis ei ületa olemasoleva hoone kõrgust. Planeeringuga on sätestatud, et vähemalt 10% moodustatavast krundist peab olema kõrghaljastatud. Krunti teenindav parkimine on lahendatud krundisiseselt. Sõidukitega krundile juurdepääsud Sõbra tänavalt säilivad, lisaks on kavandatud planeeritud parklale juurdepääs Sassi tänavalt. Tartu Linnavalitsus võttis 13.07.2021. a korraldusega nr 810 detailplaneeringu vastu ja suunas avalikule väljapanekule. Avalik väljapanek toimus 03.08 – 23.08.2021. a. Ettepanekuid ega vastuväiteid ei laekunud. Linnavalitsus on seisukohal, et planeering on linnaehituslikult vastuvõetav ja kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavalitsus o t s u s t a b: 1. Kehtestada Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneering vastavalt lisale. 2. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. 3. Käesoleva korralduse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Klaas Jüri Mölder linnapea linnasekretär MAAKASUTUSE BILANSS 56 J. Kuperjanovi tn 56 // 58 79506:005:0028 H 2 E Elamumaa 90% Ärimaa 10% 1 585 m² 62 H 2 H E 58 N J. Kuperjanovi tn 64 H 79506:005:0014 66 Elamumaa 100% 64 202 m² H 2 H S E H H H E 68 6 2 .6 2 62.42 J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51 6 2 H .5 2 E H 5 79506:005:0008 õlipüünis 62.58 pv. Elamumaa 85% Ärimaa 15% J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m² 9 .4 H 2 6 79506:005:0001 Tiigi tn 63a 62.43 Elamumaa 100% 62.52 79506:005:0047 2H korsten 942 m² 62.52 Elamumaa 100% 6 .5 Y=658400 2 6 304 m² 62.44 H H kr H X=6473600 J. Kuperjanovi tn 70 62.34 62.40 Maa-alune e r LEPPEMÄRGID: va 79506:005:0033 parkla 62.40 62.41 pv. 62. 32 Elamumaa 75% Ärimaa 25% Planeeringuala piir H 62.40 1 094 m² be Katastriüksuse piir t 62.31 41 62. 2H 62.42 62. 35 63 H Olemasolev naaberhoone Tiigi tn 63 // 65E H ne ho o 62.35 79506:005:0046 Planeeritud krundipiir ri Maa-alune H Ä parkla Elamumaa 100% H 62.36 62.37 62.25 2 350 m² 1 Planeeritud krundi number 62.34 1 H 62.34 63.74 H Servituudi seadmise vajadus 62.48 62.46 62.25 H A H 6 62.45 2 .5 3 H H 62 vi Vaksali tänav T19 ki t. 62.31 .5 . en H t i be or 1 65 H 79501:002:0688 62.27 2HE A 62.11 Katastriüksuse andmed: 62.39 62.16 62 Transpordimaa100% .3 o 62 ri 0 e 8 332 m² n Tiigi tänav T61 .3 t. 62.18 Aadress 62 62 3 62.55 .2 79506:005:0061 .2 Tunnus 5 62.24 1 62.26 62.30 62.15 4 62.02 Transpordimaa 100% .3 62.14 Sihtotstarve 62 3H 62.05 62.06 62.42 62.19 62.34 61.99 3 250 m² Pindala 9 9 62.04 1. 6 6 2 62.03 .0 6 0 6 6 5 .4 2 2 .2 .0 8 t 6 be be 1 8 2 A 62.07 t 6 62.24 0 2 62.15 .2 2 .0 1 .5 bet 9 2 1 62.52 62.57 62.08 8 .5 1. 6 8 62.03 61.86 Tiigi tn 78 2 6 A 6 38 6 62.10 62. 2 62.02 6 .5 62.35 62.03 62.02 44 0 62. 6 9 2 79501:002:0643 .5 62. 1. 0 62 8 5 . 61.97 .19 6 00 2 2 be 6 61.97 0 . Ühiskondlike ehitiste maa 80% t 2 62.10 6 62.16 6 2 62.15 62.12 2H 2 .2 6 .2 5 62.11 6 E Ärimaa 20% 5 8 t 62.01 1. 62.17 6 be 4 be 62.58 62.08 tk 62.13 62.16 4 298 m² i vi A 61.83 A 62.34 5 8 1. 6 A 61.86 62.20 1 8 9 8 1. 6 A 1. 5 62.21 6 .8 2H be 1 61.96 2H t 6 E . 2Hstel ki vi ho A 2 A 62.52 3 61.67 61.86 8 .3 3 62.44 2 8 1. A Tiigi tn 82 // 84 6 6 61.82 6 6 2 .22 6 6 2 reservtoru 2 .2 2 .1 .4 6 62.05 6 Vaksali tn 4 79506:006:0010 8 62.19 6 2 2 .2 5 4 Elamumaa 100% 6 .2 .4 8 79506:012:0003 1. H 5 62.49 2 6 6 6 9 2 67 1 941 m² .2 Ärimaa 100% tn 7 61.99 61.80 gi i Ti 1 6 618 m² 2 .4 8 1. 2H 2H 5 6 E . E kr 62.50 V 62.45 ak 62.28 61.76 sa 4 6 .0 02 6 8 6 62 8 2 5 l 2 . 8 it .1 1. 3 n 6 61.83 6 9 2 62.31 .3 A 3 A 61.97 i kv i i Tiigi tn 86 2 61.98 un 6 62.33 Y=658500 8 1. 2 61.86 6 79506:006:0006 .1 9 62.28 6 2 2 .2 62.27 6 Elamumaa 100% .1 4 A A 7 6 X=6473500 9 1. 6 6 A 2 A 897 m² .3 Vaksali tn 2e H 0 62.58 62 62.01 . 79501:002:0686 07 62 9 8 9 4 .05 1. 1. 6 6 Ärimaa 100% A 62 et H .05 b 61 61.94 . 914 m² 95 88 . 6 61 1 5 mk 6 9 2 6. 2 .0 ee 8 .0 6 dt 9 5 l 1. 2 2 t ka .1 be 6 61.98 1 89 5H 61. 6 2 A .2 a 17 9 62.13 A parkimis- 62.52 6 automaat 1. 6 8 1. be 8 6 9 t 6 1. 2 4H 1. 9 6 8 1 2 6 be .0 b et e 7 t Vaksali tn 17a t 6 1. 9 8 .3 5 79506:006:0022 b. 2 A . kk 6 ivi v i Ärimaa 100% A be H et t bet mk mk 2 706 m² prügikast MÄRKUSED: b p e in t. bk k .k iv ivp i iin 1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha. k Vaksali tn 2d 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a. A 79506:012:0010 aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487). A Tootmismaa 100% Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid: 1 399 m² Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali A tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500 b e t (töö nr EH-03-17). i iv k k t. m Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad. e b 3H t prügikast be 17 Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht b e Tiigi Invest OÜ Tartu linn t. Raekoja plats 8 k Merlin Kalle b iv e i t Tartu 51004 Töö nimetus Koostaja Tiigi tn 67 krundi i iv k Merlin Kalle t. DETAILPLANEERING e b tel 740 9800 b e (planID DP13003) t [email protected] Kuupäev Vaksali tänav T7 b e t. A Joonis k 02.12.2020 iv 79506:007:0036 i Planeeritud maakasutus ja kitsendused Transpordimaa 100% b ep t 13 663 m² .k p tr be iv Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 6 i i iv .k b 56 J. Kuperjanovi tn 56 // 58 79506:005:0028 H 2 E Elamumaa 90% Ärimaa 10% Kat. hari h=73.63 räästas h=69.86 1 585 m² 62 H 2 Kat. hari h=67.77 H E räästas h=64.73 Kat. hari h=72.38 58 räästas h=70.67 N J. Kuperjanovi tn 64 H Kat. hari h=64.92 79506:005:0014 räästas h=64.49 Ehitistealune pind kokku LEPPEMÄRGID: 374 m² 66 Elamumaa 100% Kat. hari h=65.68 Planeeringuala piir räästas h=65.01 64 202 m² H V 2 H Ehitisealune pind Kat. hari h=65.61 Katastriüksuse piir S a H H V ks E H a 57,6 m² räästas h=64.96 ks al Kat. hari h=72.86 E Ta it rt Va al n räästas h=70.57 Kat. hari h=68.92 Kat. hari h=65.47 Olemasolev hoone planeeringualal u k it 6 räästas h=64.50 ra sa n 4 / 68 räästas h=65.38 6 2 u l r d itn /r eg .6 Ehitistealune pind kokku Olemasolev naaberhoone 2 t re ee 8 eg nr g j a / n 7 257,8 m² 24 n am re r7 01 62.42 r g 0 3 Ehitisealune pind 70 7 0 a v nr 14 , J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51 nr Ehitisealune pind Naaberhoone ehitisealune pind 1 6 6 ee , , 168 m² eg 2 H /r vastavalt ehitisregistrile .5 265 m² 2 to E H 5 rn Kat. hari h=73.92 Kat. hari h=65.91 79506:005:0008 õlipüünis 61 a / 62.58 n räästas h=71.12 t gi räästas h=65.33 pv. Elamumaa 85% Ärimaa 15% i Ti Juurdepääs katastriüksusele J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m² 9 .4 Olemasolev sõidutee teekattemärgistusega H 2 6 79506:005:0001 Tiigi tn 63a 62.43 62.52 79506:005:0047 Olemasolev kõnnitee Elamumaa 100% 2H korsten 942 m² Kat. hari h=65.38 62.52 Elamumaa 100% Olemasolev kergliiklustee 6 Kat. hari h=ca 70.99 .5 Y=658400 räästas h=64.64 2 6 räästas h=69.55 304 m² 62.44 Kat. hari h=64.63 Olemasolev jalgrattarada H H kr 23 Kat. hari h=67.75 räästas h=63.93 H X=6473600 J. Kuperjanovi tn 70 62.34 räästas h=66.35 70 62.40 e nr Liiklussuunad r Maa-alune va eg 79506:005:0033 /r 62.40 parkla 78 62.41 pv. Elamumaa 75% Ärimaa 25% 62. 32 n t Olemasolev kõrghaljastus (üksikpuu) igi Ti H 62.40 1 094 m² Olemasolev alajaam AJ be t 62.31 41 62. 2H 62.42 63 Ehitisealune pind 62. 35 Kat. hari h=70.09 H reg nr 7023 Kinnismälestis registrinumbriga Kat. hari h=71.17 räästas h=66.69 Kat. hari h=65.50 Tiigi tn 63 // 65E Kat. hari h=68.03 räästas h=69.59 Ehitistealune pind kokku räästas h=64.85 658 m² H ne räästas h=66.40 ho o 62.35 79506:005:0046 Kinnismälestise kaitsevöönd ri Maa-alune 2 838 m² H Ä parkla Elamumaa 100% Hoone h=75.67 Naaberkinnistut varustava elektri maakaabel- H 62.36 62.37 62.25 2 350 m² liini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool kaablit, 62.34 H 62.34 Ehitistealune pind kokku alajaama kaitsevöönd 2 m seinast 63.74 H 62.48 62.46 62.25 394 m² H Olemasolev veetorustik A H 6 62.45 2 .5 Kat. hari h=66.16 3 Hoone h=66.69 räästas h=64.86 H H 62 vi Vaksali tänav T19 ki t. 62.31 .5 Kat. hari h=65.02 Olemasolev reovee kanalisatsioonitorustik . en H t i be or 1 räästas h=64.72 65 H 79501:002:0688 A 62.27 2HE 62.11 62.39 62.16 Olemasolev sademevee kanalisatsioonitorustik 62 Transpordimaa100% Kat. hari h=73.17 .3 o 62 ri räästas h=70.77 0 e Kat. hari h=69.16 8 332 m² n Tiigi tänav T61 .3 t. 62.18 Olemasolev drenaazitorustik 62 62 räästas h=66.45 3 62.55 .2 79506:005:0061 .2 5 62.24 1 62.26 62.30 62.15 Olemasolev sideliin 4 62.02 Transpordimaa 100% .3 62.14 62 3H Hoone h=67.10 62.05 Kat. hari h=76.96 62.06 62.42 62.19 62.34 3 250 m² Olemasolev elektri maakaabelliin Tiigi tn 67 61.99 9 9 62.04 1. 6 6 79506:005:0009 2 62.03 Olemasolev elektri õhuliin .0 6 0 6 6 5 .4 2 2 .2 .0 Riigikaitsemaa 100% 8 t 6 be be 1 8 2 A 62.07 t 6 62.24 62.15 0 .2 2 .0 Olemasolev soojatorustik 1 .5 bet 9 2 1 62.52 62.57 62.08 8 .5 8 9 020 m² 62.03 1. 61.86 6 Tiigi tn 78 2 6 A reg nr 7023 6 38 6 62.10 62. 2 62.02 6 .5 62.35 62.03 62.02 44 0 62. 6 9 2 79501:002:0643 Olemasolev gaasitorustik .5 62. 1. 0 62 8 5 . 61.97 .19 6 00 2 2 be 6 61.97 0 . Ühiskondlike ehitiste maa 80% t 2 6 62.10 62.16 Mittetöötav liin/torustik 6 2 62.15 62.12 2H 2 .2 Kat. hari h=ca 78.32 6 .2 5 62.11 6 E Ärimaa 20% 5 8 räästas h=75.94 t 62.01 1. 62.17 6 be 4 be 62.58 62.08 tk 62.13 62.16 4 298 m² i vi A 61.83 A Ehitisealune pind 62.34 5 8 1. Kat. hari h=72.16 6 A 61.86 285 m² 62.20 8 1 räästas h=68.06 9 8 1. Kat. hari h=72.94 6 A 1. 5 62.21 6 .8 2H Ehitistealune pind kokku be räästas h=69.44 1 61.96 2H t 6 E . 2Hstel ki vi 380,6 m² ho A 2 Katastriüksuse andmed: A 62.52 3 Kat. hari h=71.16 61.67 61.86 8 .3 3 62.44 2 räästas h=69.16 8 1. A Tiigi tn 82 // 84 6 reg nr 7014 6 61.82 6 6 2 .22 6 6 2 reservtoru 2 .2 2 .1 .4 6 62.05 6 Vaksali tn 4 79506:006:0010 Tiigi tn 67 Aadress 8 62.19 6 2 2 .2 5 4 Elamumaa 100% Tunnus 6 79506:005:0009 .2 .4 8 79506:012:0003 1. H 5 62.49 2 6 6 6 9 2 67 1 941 m² Riigikaitsemaa 100% Sihtotstarve .2 Ärimaa 100% AJ tn 7 gi Kat. hari h=73.06 61.80 61.99 i Ti 1 6 618 m² räästas h=69.00 9 020 m² Pindala 2 .4 8 1. 2H 2H 5 6 E . E kr 62.50 V 62.45 ak 62.28 61.76 Ehitisealune pind sa 4 6 .0 02 6 8 6 62 8 2 5 l 2 . 8 it .1 1. 272,5 m² 3 n 6 61.83 6 9 2 62.31 .3 A 3 A 61.97 i kv i i Tiigi tn 86 2 61.98 un 6 62.33 Y=658500 8 1. 2 61.86 6 79506:006:0006 .1 9 62.28 6 2 2 .2 62.27 6 Elamumaa 100% .1 4 A A 7 6 X=6473500 9 1. 6 6 A 2 A 897 m² .3 Vaksali tn 2e H 0 62.58 räästas h=76.10 62 62.01 . 79501:002:0686 07 62 9 8 9 4 .05 1. 1. 6 6 Ärimaa 100% A 62 et H .05 b 61 61.94 . 914 m² 95 88 . Ehitisealune pind 6 61 1 5 mk 6 9 2 6. 2 .0 ee 8 .0 6 dt 9 5 l 1 723,9 m² 1. 2 2 t ka .1 be 6 61.98 1 89 5H 61. 6 2 A .2 aKat. hari h=82.66 17 9 62.13 A räästas h=82.26 parkimis- 62.52 6 automaat 1. 6 8 1. be 8 6 9 t 6 1. 2 4H 1. 9 6 8 1 2 6 be .0 b et e 7 t Vaksali tn 17a t 6 1. 9 8 V ks ks te nr .3 5 79506:006:0022 a b. V Va au eg 2 A ks al . kk 6 a ivi Ta v a itn tn am 16 i Ärimaa 100% lit 4 8 rt A be u H n et t r 6 /re re ve bet a 2 706 m² / l MÄRKUSED: i j mk mk d re r g nr r e prügikast n 70 , g a 0 / a r b p e 7 14 in t. 0 bk 1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha. 7 g k .k 1 , iv ivp n to A 3 i iin , 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a. e k Vaksali tn 2d rn aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487). / 79506:012:0010 Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid: A Tootmismaa 100% Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali 1 399 m² tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500 A (töö nr EH-03-17). b e t Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad. i iv k k t. m 3. Hoonete ehitisealune pind on kajastatud ehitisregistri andmete alusel. e b 3H t prügikast be 17 Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht b e Tiigi Invest OÜ Tartu linn t. Raekoja plats 8 k Merlin Kalle b iv e i t Tartu 51004 Töö nimetus Koostaja Tiigi tn 67 krundi i iv k Merlin Kalle t. DETAILPLANEERING e b tel 740 9800 b e (planID DP13003) t [email protected] Kuupäev Vaksali tänav T7 b e t. A Joonis k 02.12.2020 iv 79506:007:0036 i Olemasolev olukord Transpordimaa 100% b ep t 13 663 m² .k p tr be iv Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 2 i i iv .k b EHITUSÕIGUSE TABEL 56 J. Kuperjanovi tn 56 // 58 79506:005:0028 H 2 E Kat. hari h=73.63 Elamumaa 90% Ärimaa 10% räästas h=69.86 1 585 m² 62 H 2 Kat. hari h=67.77 H E räästas h=64.73 Kat. hari h=72.38 58 räästas h=70.67 N J. Kuperjanovi tn 64 H Kat. hari h=64.92 79506:005:0014 räästas h=64.49 66 Elamumaa 100% Kat. hari h=65.68 räästas h=65.01 64 202 m² H V 2 H Kat. hari h=65.61 LEPPEMÄRGID: S a H H V ks E H a räästas h=64.96 ks al Kat. hari h=72.86 Planeeringuala piir E Ta it rt Va al n räästas h=70.57 Kat. hari h=68.92 Kat. hari h=65.47 71,10 u k it 6 räästas h=64.50 ra sa n 4 / 68 räästas h=65.38 62 .6 u l r Katastriüksuse piir d itn /r eg 2 t re ee 8 eg nr g j a / n 7 24 n am re r7 01 62.42 Planeeritud krundipiir r g 70 6 0 3 7 0 a v nr 14 , nr .7 J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51 62 1 6 ee , , 75,10 eg .5 H /r 5 2 Olemasolev naaberhoone 2 to E H 1 õlipüünis rn Kat. hari h=73.92 Kat. hari h=65.91 79506:005:0008 61 a / 62.58 n räästas h=71.12 t gi räästas h=65.33 pv. Elamumaa 85% Ärimaa 15% i Ti Planeeritud hoonestusala põhim. harjajoonega J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m² Hoone I / II korruse kohustuslik ehitusjoon 7 H.6 9 .4 62 79506:005:0001 Tiigi tn 63a 62.43 Planeeritud suurim lubatud I korruse ehitisealune pind Elamumaa 100% 62.52 79506:005:0047 2H korsten 942 m² Kat. hari h=65.38 62.52 Elamumaa 100% Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind alates II korrusest Kat. hari h=ca 70.99 Y=658400 räästas h=64.64 6 .5 62 räästas h=69.55 304 m² Kat. hari h=64.63 Planeeritud sisselõige (asukoht ja mõõdud) 62.44 H H kr Kat. hari h=67.75 räästas h=63.93 23 71,10 H X=6473600 J. Kuperjanovi tn 70 62.34 räästas h=66.35 70 Hoone lubatud maksimaalne räästa ja harja kõrgus 62.40 re nr 75,10 Maa-alune va eg 4 79506:005:0033 /r 62.40 .7 parkla pv. 62.41 78 1 Planeeritud krundi number 6 2.3 2 n t Elamumaa 75% Ärimaa 25% .8 igi Ti H 62.40 4 Olemasolev sõidutee teekattemärgistusega 1 094 m² 1 be 4 t 62.31 .8 2 6.41 Planeeritud sõidutee illustreeriva teekattemärgistusega 2H 62.42 6 2.3 5 Kat. hari h=70.09 63 75,70 H Kat. hari h=71.17 räästas h=66.69 Kat. hari h=65.50 Tiigi tn 63 // 65E Kat. hari h=68.03 Olemasolev kõnnitee räästas h=69.59 räästas h=64.85 H one räästas h=66.40 ho 79506:005:0046 ri 62.35 Maa-alune Planeeritud kõnnitee H Ä parkla Elamumaa 100% 4 3 4 Hoone h=75.67 Olemasolev kergliiklustee .8 .1 H 62.36 62.37 2 350 m² 80,40 62.25 62.34 1 H 76,60 6 62.34 63.74 H Olemasolev jalgrattarada 62.48 62.46 62.25 .4 62 H 2 A H 62.45 .5 3 Kat. hari h=66.16 Planeeritud jalgrattarada Hoone h=66.69 räästas h=64.86 H 62. vi H ki Vaksali tänav T19 51 . 62.31 t. t ien Kat. hari h=65.02 H Olemasolevad liiklussuunad be or räästas h=64.72 65 71,00 H 79501:002:0688 62.27 2H 4 A 62.11 62.16 E Planeeritud liiklussuunad 62 62.39 Transpordimaa100% . Kat. hari h=73.17 30 62 o ri räästas h=70.77 . e Kat. hari h=69.16 Tiigi tänav T61 33 8 332 m² n Planeeritud transpordi / jalakäijate juurdepääs 62 t. 62.18 62 räästas h=66.45 .25 . 62.55 21 77,00 62.24 79506:005:0061 62.26 62.15 62.30 Planeeritud krundisisene sõidutee, pandus 1 62.02 Transpordimaa 100% 34 1 62.14 .5 . 5 3H 62.05 Kat. hari h=76.96 Avatud keskõu 62 Hoone h=67.10 73,00 Planeeritud krundisisene jalakäijate ala .2 62.06 62.42 62.19 62.34 3 250 m² .3 .6 61.99 81,70 5 8 .99 Võimalik astmestik 62 62.04 61 .0 60 62.03 5 62 62 Avatud diagonaal .4 . . 8 4 21 08 Planeeritud jalgrataste parkimiskohad 7.8 62 t .7 be be 4 .2 62 62.24 A 62.07 t 2 62.15 1 . 62.52 58 62.57 bet 00 . 62.08 62 89 62.03 Tiigi tn 78 1 . 61.86 .5 61 Planeeritud kõrghaljastus A 62 62 62.10 reg nr 7023 23 .8 . 62.02 60 6 56 62.35 62.03 62.02 4 .5 62.4 6 92 79501:002:0643 5 2.08 . 6 61.97 61 2. 00 1 .9 Planeeritud roheala be 62 2 61.97 Ühiskondlike ehitiste maa 80% t .0 62 62 2. 62.12 62.10 62.16 62.15 Avatud diagonaal 2H .2 25 Kat. hari h=ca 78.32 6 Võimalik konteinerhaljastus 5 62.11 62.01 .86 E räästas h=75.94 Ärimaa 20% t 61 62.17 be 4 be 62.58 62.08 4 298 m² t 62.13 62.16 Planeeritud piirdeaed ki A A vi 61.83 62.34 .85 Kat. hari h=72.16 61 A 61.86 62.20 räästas h=68.06 Likvideeritav objekt .81 Kat. hari h=72.94 98 61 A 62.21 . 6185 2H be räästas h=69.44 . 61.96 reg nr 7023 2H 61 Kinnismälestis registrinumbriga t. E 2Hste ki ho A .6 vi 82 A .5 6 62.52 Kat. hari h=71.16 61.67 61.86 1 3 Tiigi tn 82 // 84 l 62.44 .3 räästas h=69.16 83 A Kinnismälestise kaitsevöönd 62 .2 6 61.82 62 . 62 reg nr 7014 61 62 2. .2 2 reservtoru .4 6 6 8 62.05 Vaksali tn 4 .2 79506:006:0010 1 .5 9 62.19 62 2. 1 .2 29 6 Elamumaa 100% 5 79506:012:0003 62.49 .1 .4 5 .84 H 62 61 62 4 .2 67 tn 1 941 m² 7 Ärimaa 100% 61.99 61.80 i igi Kat. hari h=73.06 62 618 m² T räästas h=69.00 .4 81 83,20 5 . 61 2H 2H E Katastriüksuse andmed: . 4 kr 62.50 E V 62.45 ak 62.28 61.76 84 Tiigi tn 86 Aadress 62 09 2 sa 86 62 62. .1 75,30 . 0 3 85 li . 61 79506:006:0006 62 61.83 Tunnus tn 62.31 .3 3 A A 61.97 vi Tiigi tn 86 Elamumaa 100% un ki i Sihtotstarve Y=658500 62 61.98 6 62.33 82 .1 .8 . .5 61.86 61 79506:006:0006 9 4 62.28 897 m² Pindala 62 2. .1 24 6 62.27 Elamumaa 100% 7 A A X=6473500 4 96 62 . .7 61 A .3 Vaksali tn 2e A 897 m² H 0 62.58 räästas h=76.10 62 62.01 . 0 79501:002:0686 7 62. 05 .98 .94 61 61 Ärimaa 100% 6 A t H 2. 05 be 61 61.94 .95 914 m² 62 88 62 . 5mk 85,00 61 1 .0 6.9 e .0 te 5 62 2 ld 8 .1 ka .9 t 1 61 be 61.98 89 5H 62 61. .2 A 9 62.13 7aKat. hari h=82.66 1 A räästas h=82.26 parkimis- 62.52 61 automaat .88 61 .9 be 61 2 61 t .9 4 .8 1 62 6 H .0 be 79,00 7 b et e t Vaksali tn 17a t 61 .8 5 MÄRKUSED: V ks ks te nr 9 79506:006:0022 a .3 b. V Va au eg A 62 ks al . kki a v iv Ta a itn tn am 16 ii Ärimaa 100% lit 4 8 rt A be u H 1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha. n et t r bet 6 /re re ve a 2 706 m² / l 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a. i j mk mk d re r g nr r e prügikast aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487). n 70 , g a 0 / a r b p e 7 14 in t. bk 0 7 g Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid: k .k 1 , iv ivp n to A 3 i iin , Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali e k Vaksali tn 2d rn tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500 / 79506:012:0010 (töö nr EH-03-17). A Tootmismaa 100% Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad. 1 399 m² 3. Planeeritud juurdepääsud, panduste parameetrid, võimalik astmestik, konteinerhaljastus, A jalgrataste parkimiskohad ning kõrghaljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena b e t ja need täpsustuvad projekteerimisel. i iv k k t. m 4. Planeeritud Vaksali tn ristlõike elementide laiuseid on projekteerimisel lubatud täpsustada. e b 3H t prügikast be 17 Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht b e Tiigi Invest OÜ Tartu linn t. Raekoja plats 8 k Merlin Kalle b iv e i t Tartu 51004 Töö nimetus Koostaja Tiigi tn 67 krundi i iv k Merlin Kalle t. DETAILPLANEERING e b tel 740 9800 b e (planID DP13003) t [email protected] Kuupäev Vaksali tänav T7 b e t. A Joonis k 01.04.2021 iv 79506:007:0036 i Põhijoonis Transpordimaa 100% b ep t 13 663 m² .k p tr be iv Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 4 i i iv .k b 56 Sidekaev nr 2173 asukoht, tähistatud punase täpina J. Kuperjanovi tn 56 // 58 79506:005:0028 H 2 E Kat. hari h=73.63 Elamumaa 90% Ärimaa 10% räästas h=69.86 1 585 m² 62 H 2 Kat. hari h=67.77 H E räästas h=64.73 Kat. hari h=72.38 58 räästas h=70.67 N J. Kuperjanovi tn 64 H LEPPEMÄRGID: Kat. hari h=64.92 79506:005:0014 räästas h=64.49 Planeeringuala piir 66 Elamumaa 100% Kat. hari h=65.68 räästas h=65.01 Katastriüksuse piir 64 202 m² H V 2 H Kat. hari h=65.61 Planeeritud krundipiir S a H H V ks E H a räästas h=64.96 ks al Kat. hari h=72.86 E Ta it Kat. hari h=65.47 rt Va al n räästas h=70.57 Kat. hari h=68.92 Olemasolev naaberhoone u k it 6 räästas h=64.50 ra sa n 4 / 68 räästas h=65.38 62 .6 u l r d itn /r eg 2 t re ee 8 eg nr Planeeritud hoonestusala põhim. harjajoonega g j a / n 7 24 n am re r7 01 62.42 r g 0 3 70 7 0 a v nr 14 , J. Kuperjanovi tn 62 // 66 62.51 nr Hoone I / II korruse kohustuslik ehitusjoon 62 1 6 ee , , eg .5 H /r 5 2 to E H rn Kat. hari h=73.92 Kat. hari h=65.91 79506:005:0008 õlipüünis 61 a Planeeritud suurim lubatud I korruse ehitisealune pind / 62.58 n räästas h=71.12 t gi räästas h=65.33 pv. Elamumaa 85% Ärimaa 15% i Ti Planeeritud suurim lubatud ehitisealune pind alates II korrusest J. Kuperjanovi tn 68 1 543 m² H 9 .4 62 Tiigi tn 63a Planeeritud sisselõige (asukoht) 79506:005:0001 62.43 Elamumaa 100% 62.52 79506:005:0047 1 Planeeritud krundi number 2H korsten 942 m² Elamumaa 100% Kat. hari h=65.38 Kat. hari h=ca 70.99 62.52 Olemasolev sõidutee Y=658400 räästas h=64.64 6 .5 62 räästas h=69.55 304 m² Kat. hari h=64.63 62.44 Planeeritud sõidutee H H kr 23 Kat. hari h=67.75 räästas h=63.93 H X=6473600 J. Kuperjanovi tn 70 62.34 räästas h=66.35 70 62.40 re nr Planeeritud krundisisene sõidutee, pandus Maa-alune va eg 79506:005:0033 /r 62.40 parkla 78 62.41 pv. 6 2.3 2 n t Võimalik astmestik Elamumaa 75% Ärimaa 25% igi Ti H 62.40 1 094 m² Planeeritud kõrghaljastus be t 62.31 2 6.41 2H 62.42 6 2.3 5 Kat. hari h=70.09 63 Planeeritud roheala H Kat. hari h=71.17 räästas h=66.69 Kat. hari h=65.50 Tiigi tn 63 // 65 Kat. hari h=68.03 E H one räästas h=69.59 räästas h=64.85 räästas h=66.40 Võimalik konteinerhaljastus ho 79506:005:0046 ri 62.35 Maa-alune H Ä parkla Elamumaa 100% Hoone h=75.67 H 62.36 62.37 62.25 2 350 m² Likvideeritav objekt 62.34 1 H 62.34 63.74 H 62.48 62.46 62.25 Olemasolev veetorustik 62 H A H 62.45 .5 3 Kat. hari h=66.16 Hoone h=66.69 räästas h=64.86 H Olemasolev reovee kanalisatsioonitorustik 62. vi H ki Vaksali tänav T19 51 . 62.31 t. t Kat. hari h=65.02 ien H be or räästas h=64.72 65 Olemasolev sademevee kanalisatsioonitorustik H 79501:002:0688 A 62.27 2H 62.11 62.16 E 62 62.39 Transpordimaa100% Olemasolev drenaazitorustik . Kat. hari h=73.17 30 62 o ri räästas h=70.77 . e Kat. hari h=69.16 Tiigi tänav T61 33 n 8 332 m² 62 t. 62.18 62 räästas h=66.45 Olemasolev sideliin .25 . 62.55 21 62.26 62.24 62.30 79506:005:0061 62.15 62.02 Transpordimaa 100% Olemasolev elektri maakaabelliin 34 62.14 . 3H 62.05 Kat. hari h=76.96 62 Hoone h=67.10 62.06 62.42 62.19 62.34 61.99 3 250 m² Olemasolev elektri õhuliin .99 62 62.04 61 .0 Olemasolev soojatorustik 60 62.03 5 62 62 .4 . . 8 21 08 62 t be be .2 62 A 62.07 62.24 Olemasolev gaasitorustik t 2 62.15 1 . 62.52 58 62.57 bet 00 . 62.08 62 89 62.03 Tiigi tn 78 1 . 61.86 .5 61 A 62 62 62.10 reg nr 7023 23 .8 . 62.02 60 6 4 56 62.35 62.03 62.02 Mittetöötav liin/torustik .5 62.4 6 92 79501:002:0643 5 2.08 . 62. 0 61.97 9 61 0 1 . be 62 2 61.97 Ühiskondlike ehitiste maa 80% Olemasolev tuletõrjehüdrant t .0 62 62 2. 62.12 62.10 62.16 62.15 2H .2 25 Kat. hari h=ca 78.32 6 5 62.11 86 E räästas h=75.94 Ärimaa 20% 62.17 be t 62.01 . 61 Planeeritud elektri madalpinge maakaabelliin/-id 4 be 62.58 62.08 4 298 m² t 62.13 62.16 ki A Viibemahuti ja A vi 61.83 62.34 liiva-õlipüüdur Planeeritud elektri keskpinge maakaabelliin/-id aj .85 Kat. hari h=72.16 61 A 61.86 62.20 räästas h=68.06 .81 Planeeritud alajaam Kat. hari h=72.94 98 61 aj A 62.21 . 6185 2H be räästas h=69.44 . 61.96 2H 61 t. E 2Hste ki ho A vi 82 Planeeritud sideliin A 62.52 Kat. hari h=71.16 61.67 61.86 3 Tiigi tn 82 // 84 l 62.44 .3 räästas h=69.16 83 A 62 .2 6 61.82 62 . 62 reg nr 7014 61 62 2. .2 2 reservtoru Planeeritud veetrass .4 6 6 8 62.05 Vaksali tn 4 79506:006:0010 1 62.19 62 2. .2 29 Planeeritud olmereovee kanalisatsioonitrass 6 Elamumaa 100% 5 79506:012:0003 62.49 .4 5 .84 H 62 61 62 .2 67 tn 1 941 m² 7 Ärimaa 100% Planeeritud sademeveetrass 61.99 61.80 i igi Kat. hari h=73.06 62 618 m² T räästas h=69.00 .4 81 5 . 61 2H 2H E Planeeritud soojatrass . kr 62.50 E V 62.45 ak 62.28 61.76 84 Planeeritud gaasitrass 62 09 2 sa 86 62 62. .1 . 0 3 85 li . 61 62 61.83 tn 62.31 .3 Planeeritud tuletõrjehüdrant 3 A A 61.97 vi Tiigi tn 86 ki i un Y=658500 62 62.33 61.98 82 Servituudi seadmise vajadus .1 . 61.86 61 79506:006:0006 9 62.28 62 2. .1 24 6 62.27 Elamumaa 100% Kinnismälestis registrinumbriga 7 reg nr 7023 A A X=6473500 96 62 . 61 A .3 Vaksali tn 2e A 897 m² H 0 62.58 räästas h=76.10 Kinnismälestise kaitsevöönd 62 62.01 . 0 79501:002:0686 7 62. 05 .98 .94 61 61 Ärimaa 100% 6 A t H 2. 05 be 61 61.94 .95 914 m² 62 88 62 . 5mk 61 1 .0 6.9 e .0 te 5 62 2 ld 8 .1 ka .9 t 1 61 be 61.98 89 5H 62 61. .2 A 9 62.13 7aKat. hari h=82.66 1 A räästas h=82.26 parkimis- 62.52 61 automaat .88 61 .9 be 61 2 61 t .9 4 .8 1 MÄRKUSED: 62 6 H .0 be 7 b et e t Vaksali tn 17a t 61 .8 5 1. Planeeringuala suurus onca1,3 ha. V ks ks te nr 9 79506:006:0022 a .3 b. V Va au eg A 62 ks al . kki a 2. Planeeringu koostamisel on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020.a. v iv Ta a itn tn am 16 ii Ärimaa 100% lit 4 8 rt A be u H aktualiseeritud geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE-8487). n et t r bet 6 /re re ve a 2 706 m² / l Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis, katastriüksuste piirid: i j mk mk d re r g nr r e prügikast Maa-amet 29.06.2020 ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali n 70 , g a 0 / a r b p e 7 14 in t. bk 0 7 g tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500 k .k 1 , iv ivp n to A 3 i iin , (töö nr EH-03-17). e k Vaksali tn 2d rn Alusplaanil märkus: Enne kaevetööde alustamist täpsustada tehnovõrkude asukohad. / 79506:012:0010 3. Planeeritud panduste parameetrid, võimalik astmestik, konteinerhaljastus, A Tootmismaa 100% ning kõrghaljastus on näidatud illustreeriva lahenduse alusel põhimõttelisena 1 399 m² ja need täpsustuvad projekteerimisel. A 4. Planeeritud Vaksali tn ristlõike elementide laiuseid on projekteerimisel lubatud täpsustada. b e t 5. Planeeritud tehnovõrkude ja -rajatiste konkreetsed asukohad selguvad projekteerimisel. i iv k k t. m 6. Tehnovõrkude kaitsevööndeid joonise selguse huvides joonisele kantud ei ole. e b 3H t prügikast be 17 Töö koostamisest huvitatud isik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht b e Tiigi Invest OÜ Tartu linn t. Raekoja plats 8 k Merlin Kalle b iv e i t Tartu 51004 Töö nimetus Koostaja Tiigi tn 67 krundi i iv k Merlin Kalle t. DETAILPLANEERING e b tel 740 9800 b e (planID DP13003) t [email protected] Kuupäev Vaksali tänav T7 b e t. A Joonis k 01.04.2021 iv 79506:007:0036 i Tehnovõrgud Transpordimaa 100% b ep t 13 663 m² .k p tr be iv Töö nr 1907/13 Mõõt 1 : 500 Joonise nr 5 i i iv .k b Versioon 08.07.2021 /// TÖÖ NR 1907/13 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering Elamu Tartus Tiigi 78, 1891.a., reg nr 7023 kaitsevöönd Tööstushoone Tartus Tiigi 61a, 1886.a., reg nr 7024 kaitsevöönd Seletuskiri ja joonised Töö nr 1907/13 Tartu 2017-2021 Merlin Kalle Diplomeeritud ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163361) Vastutav spetsialist muinsuskaitse tegevusalal (nr PT 373/2008) Veiko Kärbla Keskkonnakorralduse spetsialist 3+1 arhitektid / Kolm Pluss Üks OÜ Arhitektuurikonkursi võidutöö Hoov autor Sulev Sannik OÜ Liikluslahendus, diplomeeritud teedeinsener, tase 7 (nr 124233) Tiigi Invest OÜ Töö koostamisest huvitatud isik Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 3 SISUKORD A – SELETUSKIRI ...................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ....................................... 5 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ................................................... 6 3. PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED ..................................................................................................................... 7 3.1. ANALÜÜS ........................................................................................................ 7 3.2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ................ 9 3.3. PLANEERINGULAHENDUSE VALIKU PÕHJENDUSED .................................. 11 4. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ............................................. 13 5. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ................................................................................. 13 6. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE ......................................................... 15 7. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ......................... 15 8. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED ................................................... 17 9. EHITISTEVAHELISED KUJAD ........................................................................... 18 10. TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD .............................................. 18 10.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI ..................... 18 10.2. ELEKTRIVARUSTUS. VÄLISVALGUSTUS .................................................. 20 10.3. SOOJAVARUSTUS ..................................................................................... 21 10.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS ...................................................... 21 10.5. GAASIVARUSTUS ...................................................................................... 22 10.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS ...................................................................... 22 11. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA ELLUVIIMISEKS ....................................................................................................... 22 12. EHITISTE OLULISEMATE ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE .................... 26 13. SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE ..................................................... 27 14. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED .............. 27 15. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................ 27 B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED C – JOONISED (Digitaalselt esitatud eraldi failidena) 1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 5 00 3. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 2 000 4. Põhijoonis M 1 : 5 00 5. Tehnovõrgud M 1 : 5 00 6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1 : 5 00 7. Planeeringulahenduse ruumilised illustratsioonid 4 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 5 A – SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK Käesoleva planeeringu lähtedokumendiks on Tartu Linnavolikogu 15.10.2015.a otsus nr 261 Tiigi tn 67 krundi detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine . Planeeringualaks on Tartu linnas Tiigi tn 67 kinnistu ja sellega külgnevad tänavaalad. Planeeringu koostamise eesmärk on kaaluda võimalusi krundi kasutamise sihtotstarbe muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks äri -, büroo- ja korterelamu hoone(te) püstitamiseks. Planeeringu koostamise algatamisel oli Tartu linna üldplaneeringu kohaselt Tiigi tn 67 krundi juhtfunktsiooniks haridus- ja teadushoonete maa, krunt oli reserveeritud lasteaiale. Planeeringu koostamise ajal kehtestati Tartu linna üldplaneering aastani 2030+, milles ala juhtfunktsiooni on muudetud ja Tiigi tn 67 krundi juhtotstarbeks on äri - ja teenindusettevõtte maa. Detailplaneering on koostatud kehtiva üldplaneeringu kohasena. Planeeringu koostamisel kuulusid arvestamisele: Tartu linna üldplaneering aastani 2030+ (kehtestatud Tartu Linnavolikogu 14.09.2017. a otsusega nr 494); Tiigi tn 67 detailplaneeringu liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, töö nr 1114/16, 2015.a ; plaanilahendust täpsustatud nov. 2020, liiklusanalüüsi täiendatud 29.04.2021.a.); Tiigi tn 67 detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimu sed (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 1907/13); Insolatsioonianalüüs (Fassaadiprojekt OÜ, töö nr 20 -1488, 2020.a ning täiendav konsultatsioon); Tiigi tn 67 detailplaneeringu arhitektuurikonkursi võidutöö Hoov (3+1 arhitektid/Kolm Pluss Üks OÜ, 2016.a); Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine (OÜ Hendrikson & Ko, 2017.a); Vaksali ja Riia tänavate ning raudteega piirneva ala detailplaneering (kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 08.07 2004. a korraldusega nr 1333); J. Kuperjanovi 70 krundi detailplaneering (kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 21.03.2006 .a korraldusega nr 433). Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ja dokumendid asuvad lisade kaustas. 6 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringu aluskaardina on kasutatud Tartu Maakorralduse OÜ poolt juunis 2020. a. aktualiseeritud Tiigi tn 67 geodeetilist alusplaani täpsusastmega M 1:500 (töö nr KE- 8487), kus koordinaadid on L-EST97, kõrgused EH2000 süsteemis ning Raxoest OÜ poolt novembris 2017.a koostatud Vaksali tänava teostusmõõdistust (katendite teostusjoonist) täpsusastmega M 1:500 (töö nr EH-03-17). Planeeringuala suurus on ca 1,3 ha. Planeeringuala asub Tartu linna Vaksali linnaosas, hõlmates tervikuna Tiigi tn 67 kinnistu (kü tunnus 79506:005:0009, maakasutuse sihtotstarve: 100% riigikaitse maa, pindala 9 020 m²). Planeeringuala ulatub ka kinnistuga külgnevale Tiigi ja Vaksali tänava alale. Transpordiga juurdepääs kinnistule toimub Tiigi tänavalt. Planeeringuala on hoonestatud (administratiivhoone, garaaž, lad u-töökoda, abihooned, alajaam), hooned on kuni kahekorruselised. Planeeringuala on tasase reljeefiga, ala on asfalteeritud, haljaspinnad puuduvad ja territooriumil kasvavad ükskikud puud. Alal asuvaid hooneid teenindavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektri maakaabelliinid; territooriumi läbivad elektri maakaabelliinid, Tiigi tn ääres asub alajaam , alal paikneb mittetöötav soojatorustik. Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekt e, EELISe andmetel kaitsealuste liikide elupaiku ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad ning muud Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad objektid. Alal ja selle vahetus läheduses puuduvad objektid, mis vajavad keskkonnalube. Kuna alale ehitatakse uus hoonestus ja alasisesed olemasolevaid hooneid teenindavad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning elektri maakaabelliin likvideeritakse, samuti leitakse vajadusel uus asukoht alajaamale, tuleb kitsendusena arvestada ala läbiva te elektri kaabelliinide kaitsevööndiga (juhul, kui nimetatud kaableid ümber ei tõsteta). Seega on tehnovõrkudega seonduvad olemasolevad kitsendused järgmised: Elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m mõlemal pool kaablit, alajaamadel ja jaotusseadmetel 2 m piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest 1. Planeeringuala lähipiirkonnas asuvad mitmed ehitismälestised, krundi idaosale ulatuvad mälestiste Tiigi tn 78 ja Tiigi tn 61a kaitsevööndid. Planeeringuala asukoht on vaadeldav joonisel nr 1. Planeeringuala olemasolev olukord on graafiliselt kajastatud joonisel nr 2. 1 Ehitusseadustik § 70, Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded § 10 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 7 3. PLANEERINGUALA MÕJUALA FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED 3.1. ANALÜÜS Planeeringuala asub Tiigi-Vaksali-Kuperjanovi-Kastani tänavaga piirnevas kvartalis Vaksali linnaosas Vaksali ja Tiigi tänava ristmikul raudteejaama vahetus läheduses. Lähipiirkonnas asuvad hooned on valdavalt 2 -4- korruselised, leidub ka 5- korruselisi hooneid (Vaksali tn 17a). Naaberkinnistud on elamumaa, elamu- ja ärimaa ja ärimaa sihtotstarbelised. Arhitektuurselt lahenduselt on ümberkaudse d hooned eritüüpsed. Vaksali tänava l planeeringualaga samal tänavapoolel asuvad hooned on lameda katusega ja uuemailmelised. Raudteejaama hooned mälestistena kannavad oma aja hõngu ja on viilkatustega, samuti on madalamad ja viilkatustega Tiigi tn äärsed hooned. Tiigi tn äärsed hooned asuvad ühtsel ehitusjoonel ja ka Vaksali tn hooned antud tänavalõigus moodustavad ühtse tänavafrondi. Vastavalt planeeringu koostamise lähteseisukohtadele tuleb planeeritud hoonestuse kõrguse kavandamisel arvestada Tiigi ja Vaksali tn nurgal asuva Vaksali tn 17a, planeeringuala läänepoolse kinnistupiiriga külgneva J. Kuperjanovi tn 70 ja planeeringualast teisel poolt Tiigi tänava t asuva Tiigi tn 86 hoone kõrgusega. Tabelis 3.1.1 on toodud kontaktvööndis asuvate hoonete näitajad, millega kavandatud hoonestuse planeerimisel on arvestatud. Tabel 3.1.1. Lähiümbruse hoonestuse näitajad võrdluses planeeritud lahendusega Aadress Sihtotstarve ja Ehitisealune pind** Hoone Kinnistu pindala* absoluutkõrgus*** täisehituse% Tiigi tn 86 100% elamumaa 272,5 m² 73,06 m 897 m² J. Kuperjanovi tn 75% elamumaa, 658 m² 75,67 m 60% 70 25% ärimaa 1 094 m² Vaksali tn 17a 100% ärimaa 1 723,9 m² 82,66 m 64% 2 706 m² Planeeritud krunt Ärimaa, kuni Maa peal I korrusel kuni 3 Tiigi ja Vaksali tn nurgal räästas 79,00 m Maa peal I nr 1 25% elamumaa 440 m²; / hari 85,00 m; korrusel kuni 8 483 m² alates II korrusest kuni mujal Tiigi tn ääres räästas 71,00 m / 40,6%; 3 615 m²; hari 73,00 m; alates II maa all 6 515 m² J. Kuperjanovi tn poolses osas Vaksali tn korrusest kuni pool räästas 76,60 m / hari 80,40 m; 42,6% mujal krundi sisemuses räästas 71,10 m / hari 75,10 m * Maa-ameti maainfo alusel ** Ehitisregistri andmete alusel *** Geodeetilise alusplaani andmete alusel Tiigi tn 86 ehitisregistris ei ole andmed täielikud, seega ei ole antud ka ki nnistu täisehituse % Vaksali tänav on kahe sõidurajaga ja asfaltkatteline ning varustatud mõlemapoolse kõnnitee ja kahe jalgrattarajaga. Kehtiv üldplaneering käsitleb tänavat põhimagistraalina, kust kinnistutele ligipääs mootorsõidukitega on suurel määral piiratud. Ka Tiigi tn on kahe sõidurajaga ja asfaltkatteline ning varustatud kõnnitee ja kergliiklusteega. Mõlemal 8 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering tänaval toimub autode parkim ine kas ühel või mõlemal tänavapoolel jalgrattaraja või kergliiklustee ääres. Erinevate liikumisviiside (jalgsi, rattaga, bussiga, autoga) ühendusteed piirkonnas on head. Planeeringuala lähipiirkonnas toimib bussiliiklus Vaksali ja J. Kuperjanovi tänavatel. Lähim bussipeatus asub ca 60 m kaugusel raudteejaama ees. Ümberkaudsed tänavad on kahesuunalised, v.a Kastani. Sõiduteede ääres on kõnniteed, ratturid kasutavad liiklemiseks nii kõnni teid kui jalgrattaradu sõiduteel. Kesklinn (näit Raekoja plats) jääb linnulennult 1 km kaugusele, vahetus läheduses asub Tartu raudteejaam. Vaksali ja J. Kuperjanovi tänavate ristmik ehk vaksalihoone es ine väljak on rekonstrueeritud esinduslikuks vaksaliväljakuks ning rajatud on jalgrattarajad , korrastatud autode parkimisalad, rajatud jalgrattaparklad, mis kõik soodustab kergliiklemist. Planeeringuga on kavandatud hooneesised kergliiklusalad ka planeeringualale ja seotud olemasolevate kõnniteedega Vaksali ja Tiigi tänaval. Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävad haljasalad: ca 75 m kaugusele jääb Vaksali park ja veidi kaugemale- ca 235 m kaugusele Vanemuise park; mõnusaks ajaviitekohaks on kujunenud vaksaliväljak. Planeeringuala ja lähedalasuvad haljasalad on seotud korraliku kõnni-/kergliiklusteede võrgustiku kaudu. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed on kajastat ud joonisel nr 3. Ala lähiümbruses asuvad ka mälestised. Vaksali tänava ehitismälestiste ühine kaitsevöönd ulatub Tiigi tn 67 kinnistu läänepiirini, kinnistule ulatuvad Tiigi tn 78 ja Tiigi tn 61a mälestiste kaitsevööndid. Kinnistu põhjanurgani ulatub Toom etaguse miljööala. Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste kohaselt tuleb Tiigi tn 78 krundil asuva mälestise kaitsevööndisse (kattub osaliselt ka Tiigi tn 61 a krundil asuva mälestise kaitsevööndiga) jääva uushoonestuse kõrgus planeerida mitte rohkem kui kolm täiskorrust. Krundi sisemuses J. Kuperjanovi tn poole ehitatava hoone/hooneosa (mis jääb osaliselt ka Tiigi tn 61 a mälestise kaitsevööndisse) ning Vaksali tn äärse hoone/hooneosa korruselisus täpsustada detailplaneeringus. Samuti peavad kõik uushoonestuse tehnilised mahud jääma hoone põhimahu sisse ning uushoonestuse viimistlemisel vältida silmatorkavate värvitoonidega värvimist ning muid tänavapildis domineerima hakkavaid lahendusi. 2016.a suvel toimunud detailplaneeringu arhitektuurikonkursi võidutööks hinnati töö Hoov. Arhitektuurikonkursi eesmärgiks oli leida parim võimalik linnaehituslik lahendus ning lisaks loodavate kaubandus-, büroo- ja korteripindadele atraktiivne ning meeldiv töö- ja elukeskkond, mis oleks aluseks detailplaneerin gu lahenduse koostamisel ja ehitusõiguse määramisel. Võidutöö Hoov arhitektuurse lahenduse idee lähtepunkt on ümber kvarta li keskel paikneva hoovi põimuv hoonete vöö. Hoonete suurim kõrgus on Tiigi ja Vaksali tänava nurgal ning hakkab sujuvalt langema raudteejaama suunas jätkudes spiraalselt ümber hoovi Tiigi tänava äärde. Võidutöös on hoonete suurim korruselisus kavandatud 6 korrust . Spiraalne hoonestuse vöö on esimese korruse tasandil katkestatud kvartali läänenurgas raudteejaama suunas ning Tiigi tänava ääres. Diagonaalne avamine tekitab visuaalse kontakti Tiigi tänavalt Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 9 vaksali hoonega ning võimaldades hoovist läbi liikumist toob see aktiivsemat elu ka kvartali sisse. Diagonaalne avanemine raudteejaama ja selle esise platsi poole rõhutab kvartali läänenurga olulisust antud linnaruumis. Alates teisest korrusest on hoonemahud katkestatud ka põhja- ja lõunanurgal. Katkestuse kohad elavdavad vi suaalselt tänavaruumi, avades klaasfassaadi abil hoone sisemuse. Vastavalt võidutööle astub Vaksali ja Tiigi tänava ääres hoone esimese korruse fassaad tänava perimeetri joonelt tagasi. Selle abil tekitatakse osaliselt kaetud kõnnitee äärne aktiivne äride front. Arhitektuurikonkursi lõpp-protokollis on märgitud järgmised tingimused/soovitused, mida detailplaneeringu koostamise käigus kontseptsiooni edasi arendamisel järgida: Lahendus peab võimaldama hoonete ja parkimise etapilise väljaehitamise; Hooneid ja pindasid peab olema võimalik ühendada samal tasapinnal (suurte büroode loomise võimalus); Koostöös liikluseksperdiga leida lahendus nii Tiigi kui Vaksali tänavalt sisse ja väljasõitude rajamiseks. Samuti on märgitud, et diagonaalne avalik läbipääs ei ole tingimata vajalik, kuna tegemist ei ole olulise liikumissuunaga, ühtlasi vähendab see perimetraalset tänavapealset aktiivsust. Planeeringulahendus väljendab võidutöö Hoov ideed, mida on vastavalt arhitektuurikonkursi lõpp-protokollile ja planeeringu lähteseisukohtadele edasi arendatud. Planeeringulahenduses on kõikide muinsuskaitse eritingimuste punktidega arvestatud. 3.2. VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Planeeringuala asjakohaseks strateegiliseks dokumendiks on Tartu linna üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt asub Tiigi tn 67 kinnistu äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-alal (vt skeem 3.2.1) Vaksali asumis kvartalis VK4 (vt skeem 3.2.2), kus üldplaneering seab eesmärgiks võimalikult rohkeid ja kõrge kvalifikatsiooniga töökohti nõudvate ettevõtete arengu. Tiigi tn 67 krundile on lubatud kavandada kuni 4 - korruseline hoonestus, sh Tiigi ja Vak sali tänavate nurgal kuni 6- korruseline. Korruse arvestuslikuks keskmiseks kõrguseks elamul ja büroopinnal on 3,2 m, kaubanduspinnal 3,5 –4 m. 10 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering Skeem 3.2.1. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu maa - ja veealade üldiste kasutustingimuste joonisest, kus planeeringuala on märgitud punase joonega. Ä tähistab äri - ja teenindusettevõtte maa-ala, EK korterelamu maa-ala, EK* osalise äriotstarbega korterelamu maa -ala, ÄT kaubandus- ja teenindusettevõtte maa-ala, ÜHP kooli maa-ala, H roheala, LR raudtee maa-ala ja LB reisijaid teenindava transpordihoone maa-ala Kvartalis tuleb arvestades kõrget hoonestustihedust kruntidel, hoone ehitusprojektis kavandada läbimõeldud ja detailne haljastuslahendus. Keelatud on tõkkepuude paigaldamine. Skeem 3.2.2. Väljavõte Tartu linna üldplaneeringu maa- ja veealade üldiste ehitustingimuste joonisest, kus planeeringuala on märgitud punase joonega. Äri- ja teenindusettevõtte maa-alal peab 10% krundist olema kõrghaljastatud ja olemasolevat haljasmaad tuleb püüda maksimaalselt säilit ada ja kohaldada puhkamiseks ning ala läbivalt jalgsi liikumiseks. Krundi täisehituse protsent ja hoonete suurim lubatud Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 11 kõrgus määratakse detailplaneeringu või projekteerimistingimustega, arvestades ümbritsevat keskkonda, krundistruktuuri, asukohta jms. Kaubandus- ja teenindushoone krunti piiretega üldjuhul ei piirata, v.a majandushoovid, ladustamisplatsid jms krundi majandussuunitlusega osad. Vaksali tänav on üldplaneeringus kavandatud üherealise tänavahaljastusega kergliikluse põhitänavana, Tiigi tänav kergliikluse kohaliku võrgu tänavana. Planeeringulahendus on üldplaneeringukohane . Alal kehtiva Vaksali ja Riia tänavate ning raudteega piirneva ala detailplaneeringuga on reserveeritud Vaksali tn laiendamine mh Tiigi tn 67 kinnistu arvelt ning antud põhimõtteline lahendus. Sõiduradade laiuseks on planeeritud 3,7 m, kõnniteede laiuseks 3 m. Kõnniteedest pool on planeeritud jalgrattatee jaoks. Jalakäijate ülekäigurajad on planeeritud Vaksali ja Tiigi tn ristmikul, ristmikud on kavandatud foo rjuhitavatena. 3.3. PLANEERINGULAHENDUSE VALIKU PÕHJENDUSED Arvestades planeeringuala linnaruumilist paiknemist ja kontaktvööndi hoonestuse iseloomu, lähtub planeeringulahendus eesmärgist sulanduda olemasolevasse linnaruumi, tuues kaasa kõrge lisandväärtuse seostudes ümbruse kultuuriväärtuslike objektidega ning kaasates avalikkuse mõõtme. Planeeringuala külgneb põhjaosas üldplaneeringu kohase Toometaguse miljööväärtusliku alaga. Seal asuvad 2-3-korruselised viilkatustega eluhooned ühtsel ehitusjoonel tänavast mõningase tagasiastega. Tagasiaste võimaldab vaksali poole suundudes majesteetliku vaate vaksalihoonele. Kuna hoonete esised piirdeaiad kinnistupiiril reeglina puuduvad, siis visuaalne mulje on tänavaala suhtes avatud (nn avalik tänavakoridor algab hoonestus joonest, mitte kinnistu piirist). Hooned on kõrge sokliosa ja kõrgete korrustega. Miljööala kinnistud on pikliku kujuga selliselt, et tänavapoolne kinnistu külg on lühem kui sellega risti olev, hoone paikneb tänavapoolses krundi osas ning hoovid on suuresti haljastatud või hoonestatud hoovimajadega. Planeeringualaga külgnevatel J. Kuperjanovi tn 68 ja J. Kuperjanovi tn 62 // 66 kinnistute õuedel asuvad Tiigi tn 67 kinnistu piirist ca 10-20 m ulatuses haljasmaad (v a planeeringuala põhjanurgaga külgnevas osas). J. Kuperjanovi tn 70 kinnistule ehitatud hoone front järgib nii J. Kuperjanovi tänava ehitusjoont kui Vaksali tänava perimetraalsust , tekitades vaksaliväljakut piirava ja konkretiseeriva fragmendi. Hoone on 4-korruseline st J. Kuperjanovi ja Vaksali tn nurgahoonestus on kujundatud miljööala hoonestusest korruse võrra kõrgemana. Asudes J. Kuperjanovi tänava hoonetega ühtsel ehitusjoonel, on J. Kuperjanovi tn 70 hoone ehitatud Tiigi tn 67 kinnistu piirist 8 m kaugusele. Ehk planeeringuala põhja - ja idaosaga külgnevatel naaberkinnistutel asub olemasolev hoonestus J. Kuperjanovi tn poolses osas ning planeeringuala poole jääb kinnistu piirist 8-20 m laiune haljasmaa ala. Planeeringuala lõunaosaga külgneval Vaksali tn 17a kinnistul asub kõrge sokliosa ja kõrgete korrustega 4-korruseline hoone, mille nurgalahendus Vaksali ja Tiigi tn ristmikul on kujundatud ülejäänud hoonemahust kõrgemana ehk 5 -korruselisena. Vaksali tn 17a ärihoone 4-korruseline maht asub ka Tiigi tn perimeetril. Planeeringuala idaosaga külgnevate Tiigi tn kinnistute hoonestus on kaetud viilkatustega ning on 2- 3- korruseline. Ka Tiigi tn eluhooned asuvad ühtsel ehitusjoonel. 12 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering Kokkuvõtvalt saab planeeringualaga külgnevate hoonete kõrguslikku situatsiooni kirjeldada järgnevalt: kõrgeim hoone ehk 5- korruseline hoone asub Vaksali ja Tiigi tn ristmikul; J. Kuperjanovi tn 70 hoone on korruse võrra madalam ehk 4 -korruseline ning miljööalal on kuni 3-korruselised hooned (kusjuures korrused ja sokliosa on kõrged); Tiigi tänaval on hooned veel korruse võrra madalamad, 2-korruselised. Ehk hoonestuse korruselisus planeeringuala vahetus läheduses muutub planeeringuala kaguosast alates spiraalselt ümber planeeringuala 5 korrust->4 korrust - >3 korrust->2 korrust. Naaberhoonestuse kõrguslikust situatsioonist on lähtunud ka arhitektuurikonkursi võidutöö ning planeeringulahendus, kus planeeringuala Vaksali ja Tiigi tn ristmikul on ette nähtud kõrgeim hoonemaht, kus hoone kõrgus lähtub teisel pool tänavate ristumist olevast Vaksali tn 17a hoonest. Uushoone kõrgus on kavandatud langema J. Kuperjanovi tn 70 hoone suunas, arvestades nimetatud hoone kõrgusega. Krundi sisemuses J. Kuperjanovi tn suunas suhestub planeeritud hoonestuse kõrgus miljööala hoonestuse kõrgusega ning kõrgus väheneb spiraalselt veelgi, kuni Tii gi tn ääres ühtlustub Tiigi tn äärse hoonestuse kõrgusega ja kujuneb seal madalaimaks. Tiigi tn 67 kinnistu suurus 9 020 m² on käsitletavas piirkonnas unikaalne, sest on mitu korda suurem ümbritsevate kinnistute suurusest. Kinnistu asukoht raudteejaama ja kesklinna vahetus läheduses ning kinnistu suurus võimaldavad alale planeerida esindusliku linnaehitusliku lahenduse, mis toetab piirkonna kujunemist Tartu linna visiitkaardiks raudteetranspordi kasutajaile. Tiigi tn 67 kinnistu hoonestus on aastakümneid as unud kinnistu sisemuse perimeetril ning linnaehituslikult on tegemist olnud struktuuritühimikuga. Konkreetse linna - ja tänavaruumi tekkimiseks on linnaehituslikult sobilik ka tänavapoolsele kinnistuosale ehitada perimetraalne, olemasolevate naaberhoonete e hitusjoont järgiv hoonestus. Planeeritud hoonestus kujundab vaksaliväljakule täiendava konkreetse raamistuse ning võimestab ja täiendab vaksaliväljaku ruumi. Seetõttu on planeeringuala uushoonestus kavandatud perimetraalsena sh kinnistu sisemuses nii arhitektuurikonkursi võidutöös kui planeeringulahenduses. Kinnistusisese perimetraalse hoonestuse võimaldavad kavandada nii miljööväärtusliku hoonestuse iseloomulik asukoht tänava ääres koos planeeringuala poole ulatuva haljasmaaga kui J. Kuperjanovi tn 70 hoone paigutus põhimahuga J. Kuperjanovi ja Vaksali tn ristmikule. Sealjuures on uushoonestus kavandatud minimaalselt 4 m kaugusele kinnistu piirist, misläbi suureneb J. Kuperjanovi tn äärse olemasoleva hoonestuse ja planeeringuala uushoonestuse omavaheline vahekaugus veelgi. Planeeringuala põhjaosas on uushoonestus kavandatud kinnistupiirist kaugemale, võimaldamaks alale kavandada puhverdava haljasmaa. Väheoluline ei ole ka inimeste senine ruumikogemus alal, kus olemasolev hoonestus paikneb kinnistu piiril. Uushoonestuse kirjeldatud paigutus võimaldab hoonesse kavandada ühele tasapinnale suure pinnaga bürooruume ja kuna viilkatuste kalded on võimalik kavandada päikese poole, siis kõrgematel korrustel on võimalik luu a päikese poole avanevad rõdud. Kinnistu unikaalne suurus võimaldab territooriumile kujundada avatud päikeselise keskõue, mis võrreldes ümbritsevate kinnistutega, kus selline võimalus puudub, loob atraktiivse töö- ja elukeskkonna ning toob lahendusse avalikkuse mõõtme. Varasemalt on kinnistu siseosa kasutatud erinevate sõidukite (taksod, politseisõidukid) seisuplatsina ning tänasel päeval parklana. Planeeringulahendusega nö antakse kinnistu sisene ala uuesti tagasi inimestele, kuna sõidukite parkimiskohad on kavandatud maa alla. Maa-aluse parkla kohale ongi kavandatud avatud keskõu. Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 13 Kuna planeeringuala vahetus läheduses asuvad kultuuriväärtuslikud objektid sh Tartu raudteejaama hoone, on oluline selle väärtustamine ning esile toomine. Seetõttu on nii arhitektuurikonkursi võidutöös kui planeeringulahend uses kavandatud hoonestuse katkestused diagonaalselt Tiigi ja Vaksali tn ääres, et luua visuaalne kontakt vaksali hoonega ning võimaldada inimestel hoovis t läbi liikuda ja seal viibida. Kvaliteetse avaliku ruumi loomise eesmärgil on planeeringulahenduses k avandatud kohustuslik ehitusjoon esimese korruse hoonemahule ning eraldi kohustuslik ehitusjoon alates teisest korrusest. Esimese korruse hoonemaht on Vaksali tn poolsel küljel kavandatud kinnistu piirist ca 5 m kaugusele, Tiigi tn poolsel küljel ca 6,5-15,2 m kaugusele kinnistu piirist. Hoonevaba ala kuni kohustusliku ehitusjooneni ühineb tänavale kavandatud kõnnitee alaga ning moodustab sellega koos laia avaliku kasutusega ala tänava ääres, mis on ühenduses territooriumile kavandatud avatud keskõuega. Planeeritud avalik ruum võimaldab projekteerimisel kujundada inimsõbraliku välikeskkonna. Sulandamaks uushoonestus ühte olemasoleva Vaksali tn äärse perimetraalse hoonestusega, on alates teisest korrusest Vaksali tn ääres kavandatud kohustuslik ehitusjoon kinnistu piirile. Tiigi tänava poolses osas on teise korruse kohustuslik ehitusjoon kavandatud ühtsele ehitusjoonele Tiigi tn olemasoleva hoonestusega. Lähtudes strateegilistest planeerimisdokumentidest, mõjuala linnaehituslikust iseloomust, läbiviidud arhitektuurivõistluse võidutööst, planeeringu muinsuskaitse eritingimustest ning planeeringu koostamisel esitatud ettepanekutest , võimaldab planeeringulahendus käsitletavale alale luua kvaliteetse töö- ja elukeskkonna. Planeeringulahendus võimaldab hoonestatava ala siduda avalike tänavatega ning kujundada hea avaliku ruumi, kus on ruumi nii jalakäijatele kui haljastuse rajamiseks. Planeeritud kasutusotstarbed rik astavad piirkonna funktsioone. Arhitektuurivõistluse võidutööst ning ümbritsevast keskkonnast lähtuvad arhitektuuritingimused tagavad kõrgetasemelise arhitektuurilahenduse. 4. PLANEERITAVA ALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Planeeringualal moodustatakse kaks krunti: äri- ja elamumaa ning transpordimaa krunt. Krundile nr 1 on kavandatud äri-, büroo- ja korterelamu hooned, krundile nr 2 on planeeritud Vaksali tn laiendus. Krunt nr 2 liidetakse perspektiivis Vaksali tänav T19 kinnistuga. Planeeritud kruntide pindalad ja kasutamise sihtotstarbed on toodud planeeringujoonisel nr 4 ja 6. Planeeringuala kruntideks jaotamine on toodud joonisel nr 6 . Planeeritud kruntide pindalad täpsustatakse katastrimõõdistamise käigus. 5. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Krundile nr 1 on määratud ehitusõigus äri- ja elamispindadega hoonete rajamiseks, sh elamupinnad võivad moodustada maksimaalselt 25% kogu hoonestusest. Kogu krundi ehitusõiguse määramisel on aluseks võidutöö Hoov ja kontaktvööndi hoonestuse iseloom. Seega on hoonestus planeeritud perimetraalsena ja kohustusliku hoonestuse katkestusega kvartali läänenurg as raudteejaama suunas ja Tiigi tänava 14 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering ääres, tagades visuaalse kontakti Tiigi tänavalt vaksali hoonega ning avatud keskõue. Samuti on hoonemahud kavandatud katkestustega alates teisest korrusest hoonestuse erinevatel külgedel; katkestuse kohad elavdavad visuaalselt linnaruumi. Hoonestusala Vaksali ja Tiigi tn äärsetele külgedele on planeeritud kohustuslik ehitusjoon eraldi hoone esimesele ja teisele korrusele, millest kaugemale hoonet ehitada ei tohi. Selliselt on loodud kõnniteede äärde osaliselt kaetud aktiivne äride front. Määratud on hoonete suurim ja vähim lahushoonete arv ning suurim lubatud ehitisealune pind korruseti erinev. Määratud tingimused garanteerivad hoonestuse kohustusliku katkestuse diagonaali avamiseks ja korruste ühendamisvõimaluse alates teisest korrusest, et oleks võimalik luua suurepinnalisi büroosid. Planeeritud hoonete lubatud suurim kõrgus on kavandatud vastavalt planeeringu lähteseisukohtadele, muinsuskaitse eritingimustele, planeeritud hoonestuse kasutusotstarvetele (sh arvestades, et kaubanduspinnal on korruse kõrgus suurem kui elamul või büroopinnal) ja vahetul kontaktalal asuvate hoonete iseloomule. Krundi nr 1 uushoonestuse kõrgus on kavandatud tõusvalt reageerides olemasolevale hoonestusele lähi-kontaktvööndis, olles kõige madalam Tiigi tänaval ja jõudes maksimumini Vaksali ja Tiigi tänava nurgal (sealjuures Vaksali ja Tiigi tänava nurgast Riia mnt suunas on olemasolev hoonestus valdavalt kõrgem ehk täismahus viiekorruseline). Keskkonda sobiv planeeritud hoonestus e spiraalne tõus oli võidutöö Hoov lähtekohaks ning töö oluliseks kontseptsiooni osaks. Uushoonestus on kavandatud (lähtuvalt võidutööst Hoov) viilkatusega (Tiigi tänava äärsed olemasolevad eluhooned on viilkatusega, Vaksali tänava ääres asuvad Vaksali tn 17a ja J. Kuperjanovi tn 70 hooned on lamekatustega). Katusetüübist lähtuvalt on planeeringus eraldi määratud lubatud maksimaalne kõrgus katuse räästale ja harjale. Uushoonestuse kõrguse määramisel selle kõrgeimal osal Vaksali ja Tiigi tänava nurgas, Vaksali tänava poolsel osal ning J. Kuperjanovi tänava poolses krundiosas Vaksali tänava pool, on aluseks võetud Vaksali tn 17a ja J. Kuperjanovi tn 70 hoonete lamekatuse kõrgused ja sellest lähtuvalt määratud uushoonestuse räästa suurim kõrgus. Lahendus on kavandatud selliselt, sest lamekatuse vaateline kõrgus ei ole sama, mis viilkatuse vaateline kõrgus; reaalselt on viilkatuse kõrgus oluliselt väiksema visuaalse jalajäljega kui sama kõrge lamekatus. Seega on J. Kuperjanovi tänava poolses krundiosas Vaksa li tänava pool uushoonestuse räästa suurim kõrgus kavandatud sama, mis J. Kuperjanovi tn 70 hoone lamekatuse kõrgus samas kohas. Lähtudes Vaksali tn 17a hoone kõrgusest ja kavandatud ruumide korruste kõrgustest suureneb planeeritud hoonestuse kõrgus sujuva lt Vaksali ja Tiigi tänava nurgani ja lähtudes J. Kuperjanovi tänava äärsete hoonete kõrgustest ning kavandatud ruumide korruste kõrgustest langeb uushoonestuse kõrgus sujuvalt Kastani tänava suunas kuni saavutab madalaima hooneosa Tiigi tänava ääres kinni stu Tiigi tn 63//65 naabruses. Kavandatud hoonestuse maksimaalne kõrgus tagab normatiivsed insolatsioonitingimused naaberhoonetes ning ei mõjuta päevavalguse hulga kontaktvööndis. Hoonestus ja maa-alune parkla tuleb rajada hoonestusala piirides. Suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikku hoone küljes olevat vihmaveesüsteemi, päikesekaitsevarjestust, kaldteed ehk pandust ning treppi sh võimalikku astmestikku keskõues, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 15 jt vastavas õigusaktis 2 nimetatud hooneosi. Hooneosad, mida ei ole arvestatud ehitisealuse pinna hulka, peavad jääma hoonestusala sisse Olemasolev hoonestus planeeringualal lammutatakse. Planeering realiseeritakse mitmes ehitamisetapis st planeeritud hoonestu s ja maa-alune parkimisala rajatakse etapiviisiliselt. Maapealse ehitusõiguse realiseerimise eelduseks on ehitusmahust tuleneva normidele vastava maa -aluse parkla ja juurdepääsutee väljaehitamine. Etappide järjestus selgub projekteerimisfaasi alguseks. Väl jaehitamisel tuleb tagada väljaehitatava mahu sidusus st igas etapis tuleb kompaktselt välja ehitada hoonestus ja sellega funktsionaalselt seotud väliruum ning selle ehitised. Kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 4 . 6. KRUNDI HOONESTUSALA PIIRITLEMINE Krundi nr 1 hoonestusala piiritlemisel on lähtutud naaberhoonestuse asetsemisest, arhitektuurikonkursi võidutöö kontseptsioonist ja võimalikust liiklus- ning liikuvuslahendusest. Hoonestusalasse võib rajada teid/platse ja istutada puid ning põõsaid. Hoonestusala sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 4. 7. TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS Kahesuunaline juurdepääs planeeringualale on kavandatud nii Vaksali kui Tiigi tänavalt. Juurdepääsude täpsed asukohad määratakse projekteerimisel. Käesoleval ajal on Vaksali tänav kahepoolse kõnnitee (kumbki ca 2 m laiune), kahe sõiduraja ja kahe rattarajaga (kumbki ca 1,5 m laiune) tänavamaa. Tiigi tn 67 kinnistu poolsel alal on jalgtee ja jalgrattaraja vahel võimalik autosid parkida. Tänavamaa laius on ca 19 m, millest sõiduteeosa on ca 6 m. Planeeringulahendus reserveerib tänava maa -ala krundina nr 2, kuhu on kavandatud kõnnitee ja kõrghaljastatud eraldusriba. Reserveeritava krundi laiuseks on ca 6,5 m. Seoses kohustuslike ehitusjoonte määramisega, on krundile nr 1 kavandatud nii Vaksali kui Tiigi tänava ääres hoonevaba kergliiklejatele mõeldud ala, mis liitub krundile nr 2 kavandatud ja Tiigi tänava olemasoleva kõnniteega. Kuna hoonevaba ala krundil nr 1 Vaksali tn ääres on kavandatud ca 5 m ja Tiigi tn ääres minimaalselt 6,5 m laiusena, siis koos tänavamaal olevate või kavandatud kõnniteedega kujuneb jalakäijate ala laiuseks Vaksali tn ääres vastavalt ca 9 m ja Tiigi tn ääres min ca 8,5 m. Vaksali tänav on kavandatud planeeringualaga külgnevas lõigus üherealise tänavahaljastusega tänavana (haljastatav eraldusriba ca 4 m laiune), kus on kahepoolne kõnnitee, kaks põhisõidurada (laiusega kumbki ca 3 m) ning üks (vasak)pöörderada ehk lisarada (laiusega ca 3 m). Sellest lähtuvalt on vajalik rajada uus jalgrattarada (laiusega 2 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19 lg 6 16 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering ca 1,5 m), mis siduda planeeringualast väljapoole jääva olemasoleva jalgrattarajaga Vaksali tänaval. Vaksali tänavast on kujunenud üldplaneeringu kohane kergliikluse põhitä nav ning Tiigi tänavast, kus on jalgratturite kasutada kergliiklustee, kergliikluse kohaliku võrgu tänav. Seetõttu on Vaksali tänava ristlõike elemendid kavandatud prioritiseerides liiklusohutust ja kergliiklejate sh jalgratturite sujuvat liikumist. Juurdepääs krundile nr 1 on kavandatud lõikuma jalgrattarajaga minimaalsel alal ning kõnniteedega täisnurga all, mis tagab maksimaalse liiklusohutuse. Vaksali tänavalt krundile nr 1 juurdepääsuks parempööret sooritavad sõidukid Vaksali tänava läbilaskevõimele olulist mõju ei avalda. Pigem saavad Vaksali tänava läbilaskevõimel määravaks jalakäijate ülekäiguradadel tekkivad seisakud. Lisaraja ja jalgrattaraja kavandamisega kaovad ära parkimiskohad Vaksali tn krundi nr 1 poolsel osal. Planeeringualaga külgneval lõigul kujuneb perspektiivseks Vaksali tänava maa laiuseks ca 25 m. Kavandatud tänava ristlõike elementide laiusi on lubatud projekteerimisel täpsustada. Krundi nr 1 parkimine tuleb lahendada krundi siseselt hoonestuse maa-alusel(alustel) korrustel, samuti näha projekteerimisel ette jalgrataste parklad/hoidlad. Rajatavad pandused tohivad ohutuse tagamise eesmärgil alata hoonestuse esimese korruse ehitusjoonelt. Parkimisala on maapinna tasandil kavandatud kaetuna, et katus oleks hoone kasutajatel igapäevaselt kasutatav. Kaetud ala tuleb ilmestada haljastusega (arvestada tuleb kaetud parklale sobivate lahendustega). Seega ei ole maapinnal, tänava ja keskõue tasandil parkimiskorrus nähtav. Vastavalt liiklusanalüüsile 3 on planeeringuala prognoositav vajalik parkim iskohtade arv 250 kohta. Planeeringujoonisel kujutatud hoonestusala ulatuses (arvesta des juurdepääsutee ja pandusega) on kahele maa-alusele korrusele võimalik rajada kokku ca 360 kohta, mis ületab prognoositud vajalikku parkimiskohtade arvu. Kuna planeeringualale on võimalik kavandada erinevaid funktsioone, on võimalik ette näha parkimiskohtade ristkasutust (korteritele ettenähtud parkimiskohti saavad päevasel ajal kasutada asutused). Planeeringuala parkimisaladel tuleb reserveerida ka avalikud parkimiskohad. Kohtade arv tuleb määrata projekteerimisel kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Krundi nr 1 parkimiskohtade arv, paigutus ning parkla/ -te konfiguratsioon määratletakse projekteerimisel olenevalt ehitatavate hoonete suletud brutopinna tegelikust väärtusest ja funktsioonist vastavalt kehtivale standardile EVS 843:2016 Linnatänavad. Jalgrataste parkimiskohtade arvutuse aluseks võtta samuti kehtiv Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Planeeringujoonisel on kujutatud võimalik jalgrataste parkimi se lahendus, mida on lubatud projekteerimisel muuta. Vastavalt Liikluslahendus OÜ tööle planeeringu realiseerimisel kuni poole mahu ulatuses puudub läbilaskvuse seisukohast vajadus valgusfooride paigaldamiseks. Fooride paigaldamise vajadust on mõistlik kaaluda kui realiseerimine hakkab ületama poolt liiklusanalüüsis aluseks võetud mahtu arvestades selleks ajaks väljakujunenud tegelikke liiklussagedusi. Kuna Kastani tn on ühesuunaline, siis Tiigi ja Kastani tn ristmikul 3 Tiigi tn 67 detailplaneeringu liiklusanalüüs (Liikluslahendus OÜ, töö nr 1114/16, 2015.a , plaanilahendust täpsustatud nov. 2020, liiklusanalüüsi täiendatud 29.04.2021.a ) Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 17 läbilaskvusega probleeme ei ole. Kõik planeeringuala juurdepääsuteede lõikumised kergliiklusteedega on ettepanek lahendada tõstetud ülekäikudena. 8. HALJASTUSE JA HEAKORRA PÕHIMÕTTED Planeeringuala olemasolev vähene haljastus likvideeritakse, kuna tegemist ei ole väärtusliku haljastusega. Hoonestusest ja juurdepääsu- ja kõnniteedest vabad alad tuleb haljastada. Vähemalt 10% krundist peab olema kõrghaljastatud, kõrghaljastuse ala arvestada täiskasvanud puude liitunud võradena. Planeeringuala põhjaossa on planeeritud istutada kõrghaljastust puhverdamaks territooriumi elamukruntidest. Vaksali tänavale on kavandatud planeeringualaga külgnevas lõigus üherealine tänavahaljastus. Kuna hoonestus on kavandatud spiraalse vööna ümber hoov iala, on ala keskele kavandatud sisehoov, kuhu on kavandatud nii kõrg- kui madalhaljastus konteinerhaljastusena. Konteinerhaljastuse kasutamine on võimalik ka kõrgemate korruste rõdudel. Haljastuskonteiner peab vastama järgmistele nõuetele: Olema kohtkindalt ühendatud vett dreenivale aluspinnale; Paiknema sademetele avatud asukohas; Kasvupinnase sügavus peab olema püsikutele ja põõsastele min 0,6 m, madalakasvulistele puudele min 0,8 m, keskmise - ja kõrgekasvulistele puudele min 1,0 m. Hoone lähedusse ja jalakäijate alale/tänava äärde kavandatava kõrghaljastuse puhul peab liikide valikul arvestama puude kasvuruumiga (näit väiksem võra, üks tugev ja sirge hästi arenenud tüvi, istik on kõrgetüveline jmt). Istutatava haljastuse liikide valik määratakse haljastusprojektiga. Kogu haljastuslahendus territooriumil tuleb kavandada läbimõeldu ja detailsena. Nii Vaksali kui Tiigi tänava poolne esimese korruse hoonestusala on kavandatud kohustuslikule ehitusjoonele tagasiastega tänavast, et sinna rajada lai jalakäijate ala koos jalgrataste parkimiskohtadega. Vastavalt üldplaneeringule kaubandus- ja teenindushoone krunti piiretega üldjuhul ei piirata, v.a majandushoovid, ladustamisplatsid jms krundi majandussuunitlusega osad. Seega ei ole lubatud krundi nr 1 tänavaäärseid külgi piirdega piirata. Kuni 2 m kõrgune puidust piirdeaed on lub atud rajada ainult J. Kuperjanovi ja Tiigi tänava elamukruntidega piirnevale krundi piirile. Privaatsuse eesmärgil on soovi korral piirdeaed lubatud rajada plankaiana ehk mitte läbi nähtavana. Olemasolevad piirdeaiad on kavandatud likvideerida. 18 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 9. EHITISTEVAHELISED KUJAD Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutusnõuetega 4 . Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud in imese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis v õimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. Minimaalseks hoonete tuleohutusklassiks planeeringualal on TP-2, mis ei keela kõrgema tulepüsivusklassiga hoone rajamist. Projekteerimisel lähtuda kavandatava hoone näitajatest (korruselisus, kõrgus jm) ning kehtivatest õigusaktidest. Ehitistevahelised kujad on nähtavad joonisel nr 4. 10.TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE ASUKOHAD Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 5 võrguettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel (vt lisade kaust). Planeeritud lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus tulenevalt hoonete asendiplaanist ja ruumiprogrammist. Vastavalt detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele tuleb mälestiste kaitsevööndis lahendada kõik tehnilised kommunikatsioonid maa -alustena. 10.1. VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI Veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sadem evee lahenduse koostamisel on aluseks AS Tartu Veevärk poolt 06.01.2020 väljastatud tehnilised tingimused nr INF/ 2 (kehtivad kuni 06.01.2022). Krundile nr 1 kavandatud uushoonestuse veevarustus on planeeritud ühendustoruga Tiigi või Vaksali tänava De 110 PE veetorustikust. Üldjuhul tuleb krunt veega varustada ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu. Rohkem kui üks veeühendus on krundile lubatud kavandada AS-ga Tartu Veevärk kooskõlastatult vaid põhjendatud erandjuhtudel (krundile ehitatavad hooned on erinev ate aadressiga, tehnoloogilised vajadused). Sobivusel võib kavandada hoonete veega varustamise Tiigi tänava veetorustikust rajatud olemasoleva De 63 veeühendustoruga. Kui olemasoleva ühendustoru asukoht ja/või läbimõõt ei ole sobiv, tuleb see katkestada ha rgnemiskohas tänavatorustikuga. Krundil asuv vana veetorustik on kavandatud likvideerida. 4 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 19 Krundile nr 1 kavandatud uushoonestuse reovee eesvooluks on planeeritud Tiigi ja/või Vaksali tänaval asuv reoveetorustik DN 250. Tänavatorustikust on planeeritud ühendustorud krundile. Projekteerimisel on vajalik täpsustada, kas kanalisatsiooniühendus Vaksali tänaval on võimalik Tiigi tn 67 kinnistult kanalisatsiooni suunduva torustiku ühenduskaevust. Ju hul kui kanalisatsiooniühenduse asukoht muutub, on soovitav vee-, reovee kanalisatsiooni- ja gaasitorustikud projekteerida võimalikult lähestikku. Olemasolevad PVC ühendustorud võib sobivusel kasutusele võtta, mittevajalikud ühendustorud tuleb likvideerida (sulgeda tänavatorustikul asuvas ühenduskaevus). Krundil asuv vana reoveekanalisatsiooni torustik on kogu ulatuses kavandatud likvideerida. Planeeringuala sademevee eesvooluks on planeeritud Tiigi tn De 500 sademeveetorustik, kuna sademevee vooluhulka r eguleeriva mahu projekteerimiseks on ruumi eeldatavalt Tiigi tn äärde kavandatud jalakäijate alal. Vastavalt tehnilistele tingimustele on sademevee eesvooluks võimalik kavandada ka Vaksali tn De 450 sademeveetorustik. Juhul, kui hoone/-te ehitusprojekti kohaselt on võimalik ja vajalik reguleeriv maht kavandada krundi Vaksali tn poolsele küljele, on lubatud sademevee eesvooluks kavandada Vaksali tn sademeveetorustik (Tiigi tn torustiku asemel). Sademevesi tuleb juhtida krundilt tänavatorustikku ühe ühendustoru kaudu. Krundisisene sademevee kanalisatsioon on kavandatud lahkvoolsena. Sademeveepumpla on ette nähtud hoone maa-aluse korruse põrandaaluse paigaldusega. Pumplasse on kavandatud juhtida hoone välisfassaadidelt nõrguv sademevesi, maa-alusesse parklasse suunduvate panduste sademevesi, parkla lumesulamisvesi ja maa-aluse korruse põrandakonstruktsiooni killustikust vahekihist ära juhitav lekkevesi. Parkla sademevesi tuleb puhastada krundil asuvas liivapüüduris ja I- klassi õlipüüduris. Katuste sademevesi on kavandatud ära juhtida sisemise sademeveekanal isatsiooniga. Planeeritud sisehoovi sademevesi ning katus te sademevesi on kavandatud kokku koguda maasse süvistatud sademevee kogumise mahutisse, mis on ühendatud sisehoovi kastmissüsteemiga. Mahuti ülevool on kavandatud juhtida sademevee torustikku. Haljasalade sademevesi juhitakse kasvupinnasesse. Sademeveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku maksimaalse paisutustasemega torustikus. Allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks tuleb kasutada pumpamist. Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sademeveesüsteemis tuleb planeeringualal sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Kuna planeeringuala õueosa on kavandatud maa-aluse parkla peale, ei ole eeldatavalt võimalik alal vooluhulga (l/s) reguleerimiseks kasutada väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Krundile tuleb projekteerida reguleeriv maht (mahuti, torud, vmt). Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes. Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ja naaberkinnistutele on keelatud. 20 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering Veevarustuse, reoveekanalisatsiooni ja sademevee ärajuhtimise projekteerimiseks tuleb taotleda täiendavad tehnilised tingimused. 10.2. ELEKTRIVARUSTUS. VÄLISVALGUSTUS Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ 16.12.2019 tehnilised tingimused nr 340156 (kehtivad kuni 16.12.2021). Planeeringualale jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad olemasolevad 0,4 ja 10 kV maakaabelliinid ning 10/0,4 kV Liikluspolitsei 106:(Veeriku) komplek talajaam. Liinide ning alajaama ümberpaigutamist võrgu valdaja ei kavanda. Seoses uushoonestuse kavandamisega tuleb likvideerida praeguses asukohas olemasolev alajaam. Alajaama asendamine toimub kliendi tellimisel ja kulul Liikluspolitsei 106:(Veeriku) alajaama asemele on kavandatud hoonesisene alajaam (nõutud ruumide minimaalsed mõõdud ca 4x7 m). Kavandatava alajaama asukoht tuleb ette näha olemasoleva Liikluspolitsei 106:(Veeriku) alajaama vahetusse lähedusse. Perspektiivsed asukohad on Tiigi tänava äär ses või krundi kirde poolses hooneosas (vt skeem tehniliste tingimuste juures lisade kaustas) . Hoonesisene alajaam tuleb ette näha planeeritava hoone esimesele maapealsele korrusele. Alajaama teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs (sh ka s eda teenindavale rasketehnikale). Hoonesisese alajaama uksed peavad jääma tänavale. Alajaamaruumi kaudu ei tohi läbi viia mittemingisuguseid torusid, kanaleid või kaableid, mis otseselt ei liitu alajaamaruumi kasutuse/käiduga. Olemasolevad Liikluspolitsei 106:(Veeriku) alajaama ühendused tuleb uuest ehitatavast hoonesisesest alajaamast taastada. Juhul, kui krundile nr 2 kavandatud kõnnitee ja kõrghaljastusega eraldusriba rajamisel tekib vajadus olemasolevate elektrikaablite ümberpaigutamiseks toimub võrgu ümberehitus kliendi kulul. Elektrivõrgu ümberpaigutamise küsimused tuleb lahendada eraldi elektriprojektiga. Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste ümberpaigutamiseks tuleb sõlmida projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks lisateenuse leping. Krundi nr 1 liitumispunkt on kavandatud uude planeeritud hoonesises esse alajaama. Elektritoide liitumispunktist objektide peajaotuskilpi tuleb ette näha maakaabliga. Nii Vaksali kui Tiigi tn äärde on kavandatud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Krundil asuvad vanad kaabelliinid on kavandatud likvideerida. Elektrikaablite projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud projekteerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumist ingimustele. Planeeritud olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Hoone valdaja on kohustatud sõlmima tasuta ja tähtajatu isikliku ka sutusõiguse lepingu Elektrilevi OÜ kasuks hoones asuva trafoalajaama ruumide kasutamiseks enne seadmete Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 21 paigaldamist alajaama ruumidesse. Hoonesisese alajaama ruumide olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Krundisisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise käigus . 10.3. SOOJAVARUSTUS Soojavarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Tartu Keskkatlamaja 11.12.2019 tehnilised tingimused nr 235/19 (kehtivad kuni 11.12.2020). Planeeringuala jääb kaugküttepiirkonda ja soojavarustusena on ette nähtud liitumine Tartu linna kaugküttesüsteemiga. Soojuskoormused täpsustatakse projektee rimise käigus. Soojusvõrgu ühendus on ette nähtud Tiigi tänava soojatorustiku (DN125/250) sobivalt lõigult. Soojatorustik tuleb projekteerida rõhuklass PN16 eelisoleeritud torustikuna, lähtuda EVS 843 Linnatänavad nõudeid tehnovõrkude kujade ja kaitsetsoo nide kohta. Krundil asuv vana soojatorustik on kavandatud likvideerida. Kaugküttetorustiku projekteerimiseks tuleb taotleda võrguettevõtjalt AS Tartu Keskkatlamaja projekteerimise tehnilised tingimused kaugküttetorustiku ja hoonete kaugküttepaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks. Soojuskoormuse ühendamise projekteerimistingimuste väljastamiseks ja ühendamise kokkulepete sõlmimiseks pöörduda AS Tartu Keskkatlamaja klienditeeninduse poole. 10.4. TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Telia Eesti 02.12.2019 tehnilised tingimused nr 33115121 (kehtivad kuni 01.12.2020; Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust ). Olemasolevates hoonetes on olemas vaskkaabel, mille on kavandatud likvideerida. Hoonesse läheb kaks sidekanalit. Säilitada tuleb vähemalt üks sidekanal kuni krundi piirini. Krundile nr 1 kavandatud uushoonestuse sidevarustus on planeeritud sidekaevust nr 2173 asukohaga Kastani tn 43 (kt 79506:006:0002) kinnistu piiri vahetus läheduses . Nimetatud kaevust tuleb Kastani ja Tiigi tänavale projekteerida 12-kiuline singlemode metalliga optiline kaabel kuni uushooneteni. Koostada tuleb splitteri lahendus ning kooskõlastada see AS-ga Telia. Igale kavandatud äri- ja elupinnale peab jõudma sisevõrguga optika kiud. Krundil asuvad vanad kaabelliinid on kavandatud likvideerida. Tehniline lahendus ehitusprojekti staadiumis tuleb esitada enne ehitusloa/-teatise menetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajate portaali kaudu. 22 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 10.5. GAASIVARUSTUS Gaasivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks AS Gaasivõrk 04.12.2019 tehnilised tingimused GV-3.2-K19-280-V (kehtivad kuni 04.12.2020 kohustusliku ülevaatamisega kuuekuulise perioodi järel). Planeeringuala asub vastavalt Tartu linna üldplaneeringule kaugküttepiirkonnas. Planeeritud hoonete varustamine maagaasiga mitte kütte otstarbeks on võimalik piki Vaksali tn kulgevatest A- ja B-kategooria gaasitorustikest. Tänavatorustikust on planeeritud ühendustoru krundile. Juhul kui maagaasi liitumine tehakse B-kategooria torust, tuleb maapealsed liitumisrajatised (GRK) kavandada krundile nr 1. Liitumine gaasivõrguga on võimalik sõlmitava liitumislepingu tingimustel. 10.6. TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeritav tegevus liigitub tuleohutuse määruse 5 Lisa 1 kohaselt I kasutusviisi (eluhooned), II kasutusviisi (majutushooned), IV kasutusviisi (kaubandushoone) ja V kasutusviisi (kontorid) alla. Planeeringuala paikneb linnas ehk tiheasustusalal. Vastavalt EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus on vajalik suurim normveehulk alal 10l/s 3 tunni jooksul. Vastavalt EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus, peab tuletõrjehüdrant asuma hoonest või rajatisest, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, mitte kaugemal kui 100 m ning tuletõrje veevõtukoha minimaalne kaugus hoonest või hoone osast ei tohi olla väiksem kui 30 m. Olemasolevad lähimad tuletõrjehüdrandid asuvad Vaksali-Tiigi (nr 1156) ja Vaksali- J.Kuperjanovi (nr 1158) tn ristmikul. AS Tartu Veevärk tagab veevõrgust vooluhulga 10 l/s. Olemasolev tuletõrjehüdrant nr 1156 jääb planeeritud hoonestusele oluliselt lähemale kui 30 m. Seetõttu on kavandatud selle likvideerimine/asendamine planeeritud hüdrandiga teisel pool Vaksali tänavat. Seega planeeringuala välimise kustutusvee tagavad olemasolev hüdrant nr 1158 ning planeeritud hüdrant. Projekteerimisel tuleb täpsustada hüdrandi konkreetne asukoht. Projekteerimisel arvestada kehtivate normide ja nõuetega. 11.KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA ELLUVIIMISEKS Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Küll võib positiivse mõjuna välja tuua ala kasutu sele võtu Tartule olulises kohas- 5 Siseministri 30.03 2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 23 raudteejaama vahetus läheduses. Tegevusega kaasne da võivad mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Planeeringualale lähimad keskkonnaobjektid, mille l on saasteluba, on Ühinenud Depood ASile kuuluvad saasteallikad raudteealal. Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustööde toimumisel võib ilmneda müra ja tolmamine, mida saab leevendada vastavaid töövõtteid kasutades. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ning sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida lähipiirkonna elanikke. Kuna lähipiirkonnas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette ehitusmüra vähendavad meetmed. Planeeringuala asub raudteejaama vahetus läheduses. Krundi nr 1 Vaksali tn poolse krundipiiri kaugus lähimate raudteerööbasteni on ca 60 m, kusjuures rööbaste ja krundipiiri vahelisele alale jäävad olemasolevad hooned ja Vaksali tn. Seega tuleb planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel arvestada auto- ja raudteeliiklusmüraga ning nende koondmüraga. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutaks e müra normtasemeid käsitlevast määrusest 6, mille kohaselt jääb ala keskuse (ehk sega-) alale ning hoonete välispiiretele mõjuva mürakoormuse hindamisel tuleb aluseks võtta piirväärtuse nõuded: 65 dB päeval ja 55 dB öösel, hoonete teepoolsel küljel on luba tud 70 dB päeval ja 60 dB öösel. Vastavalt tööle Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine 7 esineb üldiselt peamine raudteega seotud mürahä iring pikkade kaubarongide m öödumisel, eriti juhul, kui liiklus toimub öisel ajal. Vastavalt koostatud mürakaartidele jääb krundi nr 1 piires raudteeliikluse müra nii öösel kui päeval 40 -55 dB raamesse, auto- ja raudteeliiklusest lähtuv koondmüra aga Vaksali tn poolsel küljel ja Vaksali -Tiigi tn ristmiku lähedal päeval 60-65 dB ja öösel 55-60 dB raamesse. Seega on planeeringualal tagatud normatiivsed müratingimused. Planeeritud hoonestuse projekteerimisel tuleb lähtuda muuhulgas kehtivatest normdokumentidest, mis käsitlevad välisõhus leviva müra normtasemeid ja mürataseme mõõtmise, määramise ning hindamise meetodeid; müra normtasemed elu - ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodeid; ehitiste heliisolatsiooninõudeid, õhu- ja löögimüra ning vibratsiooni piirväärtuseid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibra tsiooni mõõtmise meetodeid. Kavandatud hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut takistavate ehitustehniliste meetmete rakendamisest. Tähelepanu tuleb pöörata hoone kandekonstruktsioonidesse vibratsio oni leviku takistamisele. Üldisem vibratsiooni leviku piiramise soovitus on massiivsete konstruktsioonide kasutamine. Ehitustegevuses kasutatavad tehnoloogilised lahendused peavad tagama võimaliku tekkiva vibratsiooni tasemel, mis ei kahjusta ümbritsevaid hooneid , sh võimaliku ehituse ajal tekkiva vibratsiooni käigus. Keelatud on rammvaiade kasutamine. 6 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määram ise ja hindamise meetodid 7 Tartu linna välisõhu strateegili se mürakaardi ajakohastamine (OÜ Hendrikson & Ko, 2017.a) 24 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering Autoliiklusega kaasnev vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema, kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks hoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjus tada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Siinkohal võib märkida, et halvas seisus (auklik või äravajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla tajutav ka juhul, kui vibratsiooni väärtused on ma dalamad kui vastav piirväärtus. Ehitusprojektide koostamisel tuleb arvestada kehtivate tervisekaitsenõuetega. Seoses võimalusega krunt nr 1 hoonestada mitmekorruselise äri- ja eluhoonega teostati ruumi otsese päikesevalguse ehk insolatsiooni kestuse arvuta mine 8 . Analüüs teostati planeeritud tegevusest võimalikku mõju omavatele eluruumidele J. Kuperjanovi tn 70 hoones. Analüüsiti 2., 3. ja 4. korruse vastavate korterite valgustingimusi. Päikese otsekiirgust loetakse insolatsiooniks asjakohase juhendi 9 mõistes, kui päikese tõusunurk on vähemalt 6 kraadi ja nurk päikese asimuudi ja vaadeldava fassaadi vahel on vähemalt 10 kraadi. Insolatsiooni kestus peab olema tagatud ajavahemikus 22. aprillis t kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalek alle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit. Insolatsiooni kestus eluruumides on piisav, kui 2,5 - tunnine katkematu insolatsioon või 3- tunnine katkestustega insolatsioon on tagatud kuni 3 - toaliste korterite puhul vähemalt ühes toas, nelja või enama tubade arvuga korterite puhul vähemalt kahes toas. Tubadeks loetakse ka kööktoad ja kööginurgaga toad. Insolatsiooni kestus on piisav ka juhul, kui 2 - tunnine katkematu insolatsioon on tagatud 2 - ja 3- toaliste korterite puhul vähemalt kahes toas, 4 ja enama tubade arvuga korterite puhul kolmes toas. Elamute põhja - lõunasuunalise orientatsiooni puhul, kus päike saab paista kõikidesse tubadesse , võib katkestusega insolatsiooni piirnormi vähendada 2,5 tunnini. Planeerimisel ja projekteerimisel tuleb ol emasolevates, insolatsiooni kestuse rakendusalas olevates ruumides tagada piisava insolatsiooni säilimine, kusjuures insolatsiooni kestuse vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kogukestusest vaadeldavas ruumis. Kui ruumi (sh. korteri) insolatsioon ei o le piisav, siis insolatsiooni kestuse vähendamine ei ole lubatud ja suurendamine ei ole vajalik. Insolatsioonianalüüs, milles sisaldub nii graafiline kui tekstiline osa, on vaadeldav planeeringu lisade kaustas. Analüüsi tulemus vaadeldavate 2. korruse kort erite osas oli järgmine: kõigi analüüsitud korterite insolatsiooniolukord säilib planeeringu realiseerudes piisavana või endisena. Üks vaadeldavatest korteritest on neljatoaline (krt 1 10 ); selles korteris tuleb säilitada piisav insolatsioon kahes toas. Planeeringuala poole on aga vaid üks tuba sellest korterist ning ülejäänud toad on hoone loodepoolsel küljel ja ei ole käesolevast planeeringulahendusest mõjutatud. Neljatoalises korteris vaadeldavas ruumis säilib insolatsioon endisena ehk 3h 40 min, mis on normikohane piisav insolatsioon. 8 Insolatsioonianalüüs (Fassaadiprojekt OÜ, töö nr 20 -1488, 2020.a) 9 Ehitus- ja elamuvaldkonna juhendmaterjalid – MKM. Insolatsiooni kestuse arvutamise juhend . Kättesaadav: https://www.mkm.ee/et/ehitus-ja-elamuvaldkonna-juhendmaterjalid 10 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 25 Ka kolmetoalises korteris (krt 2 11 ) ja ühes kahetoalises korteris (krt 3 12 ) säilib vaadeldavates ruumides insolatsioon endisena ehk 3h 40 min, mis on normikohane piisav insolatsioon. Viimane käsitletav korter 2. korrusel on samuti kahetoaline (krt 4a 13), kus tuleb säilitada piisav insolatsioon vähemalt ühes toas. Arvutuste kohaselt on ühes vaadeldavatest tubadest olemasolevaks insolatsiooni kestuseks 8h 35 min, planeeringu realiseerudes jääb selles toas insolatsiooni kestuseks 5h 07 min, mis ületab normi kahekordselt s t ruumis on tagatud normikohane piisav insolatsioon. Analüüsi tulemus vaadeldavate 3. ja 4. korruse korterite osas oli järgmine: kõigi analüüsitud korterite insolatsiooniolukord säilib piisavana ja endisena. Ka 3. korruse vaadeldavatest korteritest on üks neljatoaline (krt 9); ka selles korteris tuleb säilitada piisav insolatsioon kahes toas. Planeeringuala poole on aga vaid üks tuba sellest korterist ning ülejäänud toad on hoone loodepoolsel küljel ja ei ole k äesolevast planeeringulahendusest mõjutatud. Nii selle neljatoalise korteri vaadeldavas toas kui kõikides teistes 3. ja 4. korruse vaadeldavates korterites säilib insolatsioon endisena ehk 3h 40 min, mis on piisav insolatsioon. Väljaspool käsitletud perioodi 22. aprill kuni 22. august insolatsiooni kestust normeeritud ei ole. Vastavalt riigi ilmateenistuse andmetele 14 erineb päikesepaiste kestus Tartu linnas aasta lõikes üle kümne korra ja see ei olene ehitustegevusest ega muudest sündmustest. Valgus, mis enamiku ajast hoonete tubadesse jõuab, ei ole punktvalgus, mis tuleb kindlast suunast (nt päikesevalgus). Päevavalgus on hajuvalgus, mis pääseb korteritesse akende kaudu. Ka hoonete põhjapoolsed toad saavad päevavalgust, kuid otsest päikesevalgust mitte. Seega planeeritud hoonestus ei muuda kontaktvööndis päevavalguse hulka 15. Elektromagnetvälja tugevus ei tohi ületada riiklikult kehtestatud piirväärtusi 16 . Samad piirväärtused on paika pandud ka Eesti Standardis EVS -EN 50341-3-20:2007 ja Euroopa Liidu Nõukogu soovitustes. Kui elektri- ja magnetväljade tugevuse näitajad jäävad lubatud piiresse, negatiivset mõju inimese tervisele ei kaasne. Olmejäätmete konteinerid paigutatakse eeldatavalt hoonestuse kirdeossa kaetud laadimisalale. Prügikonteinerite asukohad tuleb määrata ehitusprojektis. Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmekäitlusinventari tooted täpsustatakse vastavalt jäätmekäitlusteenust pakkuva ettevõttega sõlmitavale lepingule. Prügiveoauto juurdepääs on tagatud krundi kagunurga sissesõiduteelt. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010) peavad kõik uusehitised pärast 31.12.2020.a olema liginullenergiahooned. Vastavalt direktiivile on Eesti kehtestanud 11 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele 12 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele 13 Korterite numbrid vastavad J. Kuperjanovi 70 korterelamu ümberehitamise ehitusprojektis (Töö nr PR 067/17, 02.06.2017) ja J. Kuperjanovi 70 äri- ja korterelamu projektis (Töö nr PR 087/07, 11.2007) märgitud korterite numbritele 14 Riigi ilmateenistuse veebileht kättesaadav: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste -kestus/ 15 Fassaadiprojekt OÜ täiendav konsultatsioon 16 Elektri- ja magnetvälja tugevuse piirväärtused on sä testatud Sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirgusetasemete mõõtmine 26 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering liginullenergia standardi nõuded 17 . Hoonete projekteerimisel tuleb seega tähelepanu pöörata energia säästmisele ja lokaalsele tootmisele ning võimalusel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks. Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine. Planeeringualal on kavandatud projekteerida pä ikesepaneelid kaldkatustele katuse pinnaga paralleelselt. Päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud järgmised nõuded ja tingimused: Päikesepaneelid ei tekita kõrvalolevatele hoonetele valgusreostust; Päikesepaneelid ei kahjusta naaberhooneid, linnaruumis liiklejaid ja looduskeskkonda; Päikesepaneelid ei häiri liiklust ja tänaval liiklejaid. Planeeringualale oli 1964.a paigaldatud kütteõlimahuti maa sisse ilma betoonümbriseta ja 1977-78.a paigaldatud lisaks maapealne mahuti. Mahutite likvideerim ise kohta ametlikud andmed puuduvad. Maapealse mahuti kohta saab väita, et see on likvideeritud, eeldatavalt on samal ajal utiliseeritud ka maa -alune mahuti. Kuna peale Tartu Soojusvõrkude Ettevõtte asus kinnistul riigiasutus (politsei), siis on tõenäoline , et utiliseerimine viidi läbi nõuetekohaselt ja jääkreostust pole. Siiski pole teada mahutite asukoht, et kontrollida võimaliku jääkreostuse olemasolu. Seega tuleb enne esimese hoone ehitusloa väljastamist läbi viia pinnase reostuse uuring kavandatud hoon estataval alal ja veenduda, et ohtlike ainete sisaldus pinnases ei ületa elamumaade jaoks sätestatud piirväärtusi. Reostusega pinnasekiht (iseloomulik lõhn , tume värvus jmt) tuleb lasta utiliseerida ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omaval ettevõttel. 12.EHITISTE OLULISEMATE ARHITEKTUURINÕUETE SEADMINE Vastavalt arhitektuurikonkursi võidutööle Hoov, detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimustele ja planeeringu koostamisel tehtud koostööle erinevate osapoolte vahel on ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded jär gmised: Ehitise lubatud kasutamise otstarve 18: kolme või enama korteriga elamu (11220), hotell, motell, külalistemaja (12111), m uu lühiajalise majutuse hoone (12129), büroohoone (12201), kaubandushoone (12311), ilu- ja isikuteenuste hoone (12331), muu teenindushoone (12339); Hoone +/-0,00=62,60 m; Katuse harjajoon: (põhim) perimetraalne ja/või paralleelne hoonestusala piiriga; peab langema/tõusma sujuvalt (otsejoones) ühest määratud nurgapunkti kõrgusest teiseni; Katuse tüüp: kahepoolse kaldega viilkatus; Katusekalded: 35-40 kraadi; 17 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11 .12.2018 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded 1 18 Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu lisa Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 27 Katusekatte materjal: plekk, rullbituumenmaterjal, SBS-materjal vm katuse tüübile sobiv; katusepindadele on lubatud rajada terrasse ja katusekaldest erineva kaldega katuseaknaid; Hoonestuse projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada insolatsioonianalüüsi tulemuste tagamisega. Kui hoonestus projekteeritakse ja ehitatakse kujul, millega on arvestatud insolatsioonianalüüsis, on kohustus kavandada hoonestusele sisselõige selle läänepoolsele osale ehk kinnistu Kuperjanovi tn 70 poolsele osale joonisel nr 4 kujutatud asukohta ja minimaalselt joonisel näidatud mõõtudega ; Põhilised välisviimistlusmaterjalid: kvaliteetsed esinduslikud piirkonda sobivad materjalid; Kõik uushoonestuse tehnilised mahud peavad jääma hoone põhimahu sisse; Korruseid ühendav pind ei tohi asuda hoone välisseinaga ühel joonel, et oleks tagatu d hooneosade visuaalne eristatus; H oonemahud peavad kavandatud katkestustega alates teisest korrusest asuma hoonestuse erinevatel külgedel; katkestuse kohad elavdavad visuaalselt linnaruumi; Planeeritud hoonestuse parkimiskorrus(ed) peavad olema maa-alused st õueala ja hoonete katkestuskohad peavad olema maapinna tasandil; Planeeritud uushoonestuse viimistlemisel vältida silmat orkavate värvitoonidega värvimist ning muid tänavapildis domineerima hakkavaid lahendusi; Tagada aktiivne front kaubandus-, büroo- ja/või teeninduspindade paigutamisega tänavate äärde; Tagada hoone(te) selge loetavus, sealhulgas sissepääsude visuaalne (vajadusel mahuline) eristamine muust hoonest. Hoone arhitektuur peab olema linnaruumi sobiv, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat keskkonda arvestav. Hoone peab igast küljest olema esindusliku välimusega. Arhitektuurne projekt tuleb kooskõlastada lin naarhitektiga eskiisi staadiumis. 13.SERVITUUTIDE VAJADUSE MÄÄRAMINE Servituudi seadmise vajadus on krundil nr 1 elektrivõrguvaldaja kasuks. Olemasolevatele ja edaspidi projekteeritavatele tehnovõrkudele seatakse isiklikud kasutusõigused nende kaitsevööndite ulatuses vastavalt asjaõigusseaduses sätestatud korras. 14.KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809 -1:2002. Projekteerimisel tuleb ette näha parklate ja sissepääsude (krundile, hoonesse) piisav valgustatus ning hoone lahenduses mitte kavandada n -ö pimedaid nurki. Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoone kasutamise ajal hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd. 15.PLANEERINGU ELLUVIIMINE Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks maakorralduslike toimingute teostamisele, rajatiste ehitusprojektide koostamisele ja uute hoonete püstitamiseks. Planeeringut on lubatud realiseerida etapiviisiliselt. 28 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering Kui mälestise kaitsevööndis või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööd e tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Tartu linna arhitektuuri ja ehituse osakonna kultuuriväärtuste teenistust. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste (edaspidi Rajatised) projekteerimiseks, rajamiseks, väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeritud rajatiste väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seo tud kulude kandmise tagab krundi nr 1 (Tiigi tn 67 kinnistu) igakordne omanik (edaspidi Arendaja). Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused ja tegevuste järjekord: 1. Planeeringukohaste kruntide moodustamine. ehitusõiguse realiseer imise eelduseks on olemasoleva kinnistu jagamine. 2. Enne ehitustegevuse algust: 2.1 tuleb läbi viia pinnase reostuse uuring hoonestataval alal; 2.2 lepib Arendaja Tiigi tn 63//65 kinnistu omanikuga kokku kinnistu piiril asuvate kuuride ning planeeritud piirdeaiaga seonduvad tegevused. Planeeritud piirdeaed rajatakse kinnistupiirile. 3. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamine: 3.1 Rajatiste projektide tellija, ehitaja ja finantseerija on Arendaja; 3.2 Arendaja ehitab omal kulul planeeringuala ulatus es: 3.2.1 välja Vaksali tänava (Vaksali tn laiendus ehk pöörderada, rattarada, kõrghaljastatud eraldusriba ja kõnnitee) ja viib selle kokku olemasolevaga; 3.2.2 ümber Vaksali ja Tiigi tänava ristmiku foorjuhitavaks esimese etapi (poole ehitusõiguse) realiseerimise järgselt. Väljaehitamise aega on võimalik täpsustada täiendava liiklusanalüüsi koostamise tulemusena vastavalt ptk 7 toodule. 4. Planeeringukohane avalik kasutus: Pärast planeeringukohaste rajatiste väljaehitamist antakse tee ja tänavamaa krundi moodustamiseks vajalik maa Krunt 2, detailplaneeringus määratud otstarbel kasutamiseks Tartu linnale tasuta üle. 5. Planeeringukohaste hoonete ehitus: 5.1 Mistahes esimesele hoonele ehitusloa väljastamise eelduseks on, et planeering on vastava arendusetapi ala ulatuses realiseeritud käesoleva peatüki punktide 1 -4 osas. Rajatiste väljaehitamise kohustuse mittetäitmise korral on Tartu linnal õigus keelduda mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa väljastamisest; 5.2. Ehitusloa võib anda enne punktis 5.1 n imetatud kohustuste täitmist, kui on täidetud korraga järgmised eeldused: Tiigi tn 67 krundi detailplaneering 29 5.2.1. planeering on realiseeritud käesoleva peatüki punkti 1- 2 osas; 5.2.2. olemas on p 3.2 nimetatud rajatiste ehitamiseks ehitusprojekt ja ehitusluba; 5.2.3. krundi igakordne omanik on sõlminud enne mistahes esimesele hoonele ehitusloa väljastamist Tartu linnaga lepingu, millega antakse p 3.2 rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks hiljemalt esimese hoone valmimise ajaks piisavad tagatised ning tagatakse nimetatud maa tasuta üleandmine Tartu linna omandisse. Hoone loetakse valminuks, kui sellele on antud kasutusluba; 5.2.4. Punktides 1 - 3 või 5.2 esitatud tingimuste mittetäitmise korral on Tartu linnal õigus keelduda hoone ehitusloa väljastamisest ja tunnistada detai lplaneering kehtetuks. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt planeeritud krundi igakordse omaniku ja võrguvaldaja kokkuleppele. Planeeringuga ei tohi põhjustada kahju kolmanda tele osapooltele. Arendaja kohustub tagama, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega ka kasutamise käigus. Juhul, kui planeeringu realiseerimisel tekitatakse kahju kolmandatele isikutele, kohustub arendaja selle koheselt hüvitama. Enne detailplaneeringu kehtestamist on sõlmitud planeeringuala kinnisasja omaniku ja Tartu linna vahel avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatiste ehitamist ja sellega seotud kulutuste kandmist ning avalikku kasutusse määratavate kruntide omandiõiguse Tartu linnale tasuta üleandmist tagav kokkulepe. 30 Tiigi tn 67 krundi detailplaneering B – KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna muinsuskaitse komisjon , Egle Tamm, Brita Karin Arnover 28.01.2021 Kooskõlastatud. Komisjoni protokolli väljavõte ja digiallkirjade kuvatõmmis asuvad planeeringu li sade kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. Elektrilevi OÜ, Yulia Kolnes 03.02.2021 nr 7076960479 Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ -ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. Tehnilised tingimused 340156. Kooskõlastuskiri asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. AS Tartu Keskkatlamaja, Ülar Roose 05.02.2021 Üle vaadatud. Templiga tehnovõrkude joonis asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. Telia Eesti AS, Aleks Kask 09.02.2021 nr 34820890 Seisukohad esitatud dokumentide kooskõlastamisel: Tööde teostamisel tuleb lähtuda sideehitise kaitsevööndis tegutsemise Eeskirjast: jah Töid võib teostada ainult Telia volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel: jah Info tööloa saamiseks telefoninumbril: 53412210 Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised: jah Maa-alal paikneb Teliale kuuluv sideehitis: Kaablikanalisatsioon, Sidekaev(ud) Kooskõlastus kehtib kuni 08.02.2022. Kooskõlastuskiri asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. AS Tartu Veevärk, Peeter Pindma 10.02.2021 nr 118 Üle vaadatud. Digiallkirja kuvatõmmis asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materja lide hulgas. AS Gaasivõrk, Aleksander Müristaja 23.02.2021 nr 227 Arvamus (Kooskõlastus): Ehitusprojektid kooskõlastada AS Gaasivõrgud. Gaasitorustike tööprojektide koostamiseks ja ehitamiseks vajalikud tehnilised läht eandmed väljastab AS Gaasivõrgud kehtestatud detailplaneeringu, kinnistu omaniku avalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel. Kooskõlastuskiri asub planeeringu lisade kaustas, digitaalselt allkirjastatud kooskõlastuskonteiner asub digitaalsete materjalide hulgas. Tiigi tn 67 krundi detailplaneering C – JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 10 000 2. Olemasolev olukord M 1 : 5 00 3. Kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M 1 : 2 000 4. Põhijoonis M 1 : 5 00 5. Tehnovõrgud M 1 : 5 00 6. Planeeritud maakasutus ja kitsendused M 1 : 5 00 7. Planeeringulahenduse ruumilised illustratsioonid . TARTU LINNAVOLIKOGU OTSUS Tartu 16.09.2021 nr 369 Tiigi tn 67 krundi detailplaneeringu kehtestamine Tartu Linnavolikogu algatas 15. oktoobri 2015. a otsusega nr 261 Tiigi tn 67 krundi detailplaneeringu koostamise eesmärgiga kaaluda võimalusi krundi kasutamise sihtotstarbe muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks äri-, büroo- ja korterelamu hoone(te) püstitamiseks. Detailplaneeringu algatamise ajal kehtinud Tartu linna üldplaneeringus oli ala juhtfunktsiooniks määratud haridus- ja teadushoonete maa, krunt oli reserveeritud lasteaiale. Seega oli detailplaneeringu algatamisel tegemist üldplaneeringuga määratud juhtotstarbe muutmise ettepanekuga ning detailplaneeringu algataja ja kehtestaja on Tartu Linnavolikogu. Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud üldplaneeringu ja ka koostatava, avalikustamise etapi läbinud üldplaneeringu kohaselt asub Tiigi tn 67 krunt äri- ja teenindusettevõtte juhtotstarbega maa-alal, toetav otstarve on korterelamu- ja ühiselamumaa. Vaksali asumis kvartalis VK4 seab üldplaneering eesmärgiks kruntide hoonestamise polüfunktsionaalsete ärihoonetega. Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Tiigi tn 67 krunt pindalaga 9020 m² asub Vaksali linnaosas Vaksali ja Tiigi tänava ristmikul raudtee vahetus läheduses. Krundile ulatuvad ehitismälestiste Tiigi tn 78 ja Tiigi tn 61a kaitsevööndid. Planeeringule on koostatud muinsuskaitse eritingimused (OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 1907/13), millega on planeeringus arvestatud. Planeeringulahendus Planeeringuga on ette nähtud moodustada Tiigi 67 krundi baasil kaks krunti: Krundile nr 1 planeeritud krundi kasutamise otstarve on büroohoone maa, kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoonemaa, majutushoonemaa, kuni 25% ulatuses korterelamumaa kasutusotstarve, krundi nr 2 kasutamise otstarve on tee- ja tänavamaa. Krunt on moodustatud eesmärgiga liita see Vaksali tänav T19 kinnistuga. Kogu krundi ehitusõiguse määramisel on aluseks arhitektuurikonkursi võidutöö Hoov (3+1 arhitektid/Kolm Pluss Üks OÜ, 2016. a) ja kontaktvööndi hoonestuse iseloom. Hoonestus on planeeritud perimetraalsena ja kohustusliku hoonestuse katkestusega kvartali läänenurgas raudteejaama suunas ja Tiigi tänava ääres, tagades visuaalse kontakti Tiigi tänavalt vaksali hoonega ning avatud keskõue. Samuti on hoonemahud kavandatud katkestustega alates teisest korrusest hoonestuse erinevatel külgedel, katkestuse kohad elavdavad visuaalselt linnaruumi. Hoonestusala Vaksali ja Tiigi tänava äärsetele külgedele on planeeritud kohustuslik ehitusjoon eraldi hoone esimesele ja teisele korrusele, millest tänava poole hoonet ehitada ei tohi. Selliselt on loodud osaliselt kaetud aktiivne tänavafront. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind on esimesel korrusel 3440 m², alates teisest korrusest 3615 m², maa-alusel korrusel 6515 m². Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus on suurim Vaksali ja Tiigi tänava nurgal (räästas 79.00 / hari 85.00) ja langeb sujuvalt J. Kuperjanovi tänava suunas, jätkudes spiraalselt ümber hoovi Tiigi tänava äärde, kus kõrgus on madalaim (räästas 71 m / hari 73 m). Hoonete suurim lubatud tänava äärde, kus kõrgus on madalaim (räästas 71 m / hari 73 m). Hoonete suurim lubatud absoluutsügavus on 53.60. Hoonete suurim lubatud arv krundil on viis, vähim lubatud lahushoonete arv on kaks. Hoonestusest ning juurdepääsu- ja kõnniteedest vabad alad tuleb haljastada. Vähemalt 10% krundist peab olema kõrghaljastatud. Planeeringuga on määratud täpsemad nõuded konteinerhaljastusele. Juurdepääsud krundile on planeeritud Tiigi tänavalt ja Vaksali tänavalt. Parkimine on lahendatud maa all. Vaksali tänav on kavandatud planeeringuala ulatuses üherealise tänavahaljastusega tänavana, kus on kahepoolne kõnnitee, kaks põhisõidurada ning üks pöörderada Tiigi tänava ristmikuni ja uus jalgrattarada, Vaksali ja Tiigi tänava ristmikule on kavandatud foorjuhitav ristmik. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamiseks või vastavate kulude kandmiseks. Planeeritud rajatiste väljaehitamise planeeringus ettenähtud ulatuses ja sellega seotud kulude kandmise tagab Tiigi tn 67 krundi igakordne omanik. Pärast planeeringukohaste rajatiste väljaehitamist antakse tee ja tänavamaa krundi moodustamiseks vajalik maa krunt nr 2 detailplaneeringus määratud otstarbel kasutamiseks Tartu linnale tasuta üle. Kokkulepe planeeringukohaste rajatiste väljaehitamiseks on sõlmitud enne detailplaneeringu kehtestamist. Kaasamine ja avalikustamine Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 anti puudutatud isikutele võimalus avaldada enne detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule suunamist detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust. Laekunud arvamused puudutasid uute hoonete ehituse käigus olemasolevatele hoonetele tekkida võivaid kahjustusi ja nende hüvitamist. Planeeringu elluviimisel tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Eraldi teemana käsitleti naaberhoone J. Kuperjanovi tn 70 insolatsiooni tingimusi. Sooviti, et planeering näeks ette J. Kuperjanovi tn 70 poolse hoonemahu katkestuse (alates teisest korrusest) vähemalt kaks korda laiemana ja süvendatud ehk madalama katuseosaga, et väljaspool insolatsiooniperioodi valgus sealt naabermajani jõuaks. Planeeringu käigus teostati ruumi otsese päikesevalguse ehk insolatsiooni kestuse arvutamine (Fassaadiprojekt OÜ, töö nr 20-1488, 2020. a). Standardi EVS 894:2008/A2:2015 kohaselt hinnatakse päikesevalguse mõju ajavahemikul 22. aprill kuni 22. august. Analüüs tehti planeeritud tegevusest võimalikku mõju omavatele eluruumidele J. Kuperjanovi tn 70 hoones. Insolatsiooni analüüsi kohaselt kõigi analüüsitud korterite insolatsiooniolukord säilib piisavana või endisena. Analüüsi tulemused on korterite kaupa täpsemalt kirjeldatud planeeringu seletuskirjas. Väljaspool käsitletud perioodi 22. aprill kuni 22. august insolatsiooni kestust normeeritud ei ole. Päikesepaiste kestus Tartu linnas erineb aasta lõikes üle kümne korra ja valgus, mis enamiku ajast hoonete tubadesse jõuab, ei ole punktvalgus, mis tuleb kindlast suunast (näiteks päikesevalgus). Päevavalgus on hajuvalgus, mis pääseb korteritesse akende kaudu. Ka hoonete põhjapoolsed toad saavad päevavalgust, kuid otsest päikesevalgust mitte. Esitatud arvamus puudutas J. Kuperjanovi tn 70 hoone valgustingimusi just väljaspool Esitatud arvamus puudutas J. Kuperjanovi tn 70 hoone valgustingimusi just väljaspool insolatsiooniperioodi. Olemasolevate eluruumide valgustustingimuste halvenemise korral tuleb aluseks võtta olemasolev olukord, selgitada välja, mil määral valgustustingimused uusehitise tõttu halvenevad, ja hinnata, kas naaber peab taluma uusehitisest tingitud valgustustingimuste halvenemist. Tiigi tn 67 krundi olemasolev hoonestus on selline, mis naaberhoone eluruumidele varjutusi ei põhjusta. On loomulik ja paratamatu, et uushoonestamine põhjustab mõningast otsese päikesevalguse kadu insolatsiooni vaatlusperioodi välisel ajal. Väide, et planeeritava hoone J. Kuperjanovi tn 70 poole kavandatud katkestuse (n-ö hamba) valgusefekt on praegusel kujul väljaspool insolatsiooni vaatlusperioodi olematu, ei ole täpne. Linna poolt koostatud 3D mudeli põhjal võib öelda, et hoonele kavandatud katkestus mõjutab otsese päikesevalguse hulka peamiselt J. Kuperjanovi tn 70 hoovipoolsetes akendes hommikutundidel (suveajal umbes ajavahemikus kell 8-9). See puudutab eelkõige perioodi 22. augustist kuni oktoobri alguseni (ja vastavalt märtsi algusest kuni 22. aprillini) ja katkestus annab hommikul mõnikümmend minutit varem otsest päevavalgust vastavalt kas teise, kolmanda või neljanda korruse hoovipoolsetele akendele, olenevalt kuupäevast. See tähendab, et katkestuse laiendamine kahekordseks annaks juurde umbes sama palju otsest päikesevalgust. Oluline on märkida, et kõne all olev katkestus on kavandatud hoonele kompromissina planeerimise protsessis. Katkestuste laiendamine ei anna linna hinnangul piisavalt olulist efekti valgustingimuste osas, et see oleks proportsionaalne Tiigi tn 67 krundile planeeritava hoonemahu vähenemisega sellisel määral. Tiigi tn 67 hoonestuse mahuline lahendus on leitud arhitektuurivõistlusega, mis tagab linnaehitusliku sobivuse krundile ja piirkonda. Peale planeeringu avalikku väljapanekut tõstatati päikesevalguse varjamise küsimus ka J. Kuperjanovi tn 68 ühe korteriomaniku poolt. Toodi välja, et kuna praegu juba ei ole aias ega hoovipoolses aknas päikest alates pärastlõunast Kuperjanovi 70 hoone tõttu, siis edaspidi ei ole päikest ka hommiku- ega lõunapäikest. Ka siin lähtuti hinnangu andmisel olemasolevast olukorrast. Tiigi tn 67 krundi olemasolev hoonestus on selline, mis naaberhoone eluruumidele varjutusi ei põhjusta. Planeeritud lahenduse tulemusel ajavahemikul 22. aprill kuni 22. august seisuga muudatusi ei ole, Kuperjanovi tn 68 maja ja hoov saab samas hulgas hommikupäikest ja kavandatav hoone insolatsiooni kestust sel perioodil ei mõjuta. Väljaspool insolatsiooniperioodi, perioodil 22. augustist kuni oktoobri alguseni (ja vastavalt märtsi algusest kuni 22. aprillini) olenevalt kuupäevast on mõningane mõjutus olemas. Linna poolt koostatud 3D mudelist nähtub, et 15. septembri seisuga hakkab hommikupäike Kuperjanovi 68 hoovi paistma võrreldes senisega umbes üks tund hiljem ja 1. oktoobri seisuga umbes 1,5 tundi hiljem. Ülejäänud päev jääb mõjutusteta. Planeeringust tulenev mõningane mõju naaberhoonetele ja hooviala valgustingimustele on küll olemas, kuid linnakeskkonnas on tavapärane, et hooned paiknevad lähestikku ja mõningane päikesevalguse varjamine on paratamatu. Antud juhul ei ole tegemist olulise mõjutusega, sest loomulik valgustus päeva jooksul säilib. Linnakeskkonnas tuleb paratamatult leppida naabrusse hoonete ehitamisega ja mõningaste sellest tulenevate mõjutustega. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus 14.-29. juuni 2021. a. Avaliku väljapaneku ajal arvamusi lahenduse kohta ei esitatud. Planeeringu kehtestamine Strateegilistest planeerimisdokumentidest, mõjuala linnaehituslikust iseloomust, arhitektuurivõistluse võidutööst ja planeeringu muinsuskaitse eritingimustest lähtudes võimaldab planeeringulahendus käsitletavale alale luua kvaliteetse töö- ja elukeskkonna. Lahendus võimaldab hoonestatava ala siduda avalike tänavatega ning kujundada hea avaliku ruumi, kus on ruumi nii jalakäijatele kui haljastusele. Planeeritud kasutusotstarbed rikastavad piirkonna ruumi nii jalakäijatele kui haljastusele. Planeeritud kasutusotstarbed rikastavad piirkonna funktsioone. Arhitektuurivõistluse võidutööst ning ümbritsevast keskkonnast lähtuvad arhitektuuritingimused tagavad kõrgetasemelise arhitektuurilahenduse. Planeeringulahendus arvestab olemasoleva linnaruumiga, planeeringuala naabruse ja mõjualaga ning planeering on linnaehituslikult sobiv ja kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga. Eeldatavalt toob planeeringu realiseerimine kaasa positiivsed muudatused, asendades tänase amortiseerunud ala korrastatud kvaliteetse linnaruumiga, luues keskkonnaga arvestava, kaasaegse arhitektuurikeelega ja läbimõeldud ruumilise terviklahenduse ning kokkuvõttes lisab väärtust ka ümbritsevale piirkonnale. Tartu Linnavolikogu on seisukohal, et detailplaneering on kooskõlas linna ruumilise arengu põhimõtetega ja on koostatud vastavuses kehtivate strateegiliste dokumentidega. Võttes aluseks ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kuni 30. juunini 2015. a kehtinud redaktsiooni § 22 lg 1 p 33, kuni 30. juunini 2015. a kehtinud planeerimisseaduse § 24 lg 3 ning arvestades Tartu Linnavolikogu 14. septembri 2017. a otsusega nr 494 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringut, Tartu Linnavolikogu o t s u s t a b: 1. Kehtestada Tiigi tn 67 krundi detailplaneering vastavalt lisale. 2. Otsus jõustub vastuvõtmisele järgneval päeval. 3. Käesoleva otsuse vaidlustamiseks on igal isikul õigus ühe kuu jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama detailplaneeringu kehtestamisest, pöörduda Tartu Halduskohtusse, kui ta leiab, et see otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või selle otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. (allkirjastatud digitaalselt) Lemmit Kaplinski Esimees . TARTU LINNAVALITSUS Riigihalduse minister 27.09.2021 nr 9-3.2/DP-19-020 Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10129 TALLINN Kehtestatud detailplaneeringud Vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg-le 4 anname teada, et Tartu Linnavolikogu kehtestas 16.09.2021 otsusega nr 369 Tiigi tn 67 krundi detailplaneeringu, Tartu Linnavalitsus kehtestas 24.08.2021 korraldusega nr 936 Võru tn 152 krundi detailplaneeringu, 21.09.2021 korraldusega nr 1045 Kaupmehe tn 7 krundi detailplaneeringu, 21.09.2021 korraldusega nr 1046 Sõbra tn 54 ja Sassi tn 19 kruntide ning lähiala detailplaneeringu. Edastame nimetatud planeeringute kehtestamise otsused ja failid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Reno Laidre abilinnapea Ingrid Voolaid 736 1181 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel