dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Rahandusministeerium · 27. september 2021
Viit
14-10/5827-4
Registreeritud
27. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Marika Saks (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Põlva talitus)

Failid

  • 📎MEM_Polva_v_UPL_av_valjapanek_sept2021.asice308 KB

Sisu (failidest)

Martti Rõigas Teie: 13.08.2021 nr 7-1/21-82-1 Põlva Vallavalitsus Meie: 24.09.2021 nr 4.1-5/1587-1 Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Austatud härra Rõigas Teavitasite meid Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja palusite esitada üldplaneeringut käsitlevate dokumentide kohta arvamusi. Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus toodud põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad üldplaneeringus valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks. Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse eelnõu) toodud põhimõtetega. Seaduse eelnõu menetluse tulemused ei ole teada. Oleme arvamusel, et koostatavas üldplaneeringus ja selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega ning soovitame väärtuslike põllumajandusmaade määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetest. Seletuskirja jaotises 2 „Valla visioon ja ruumilise arengu eesmärgid“ on üheks ruumilise arengu eesmärgiks väärtustada puhast looduskeskkonda ja rohelist mõttelaadi. Sealhulgas tuleb hoida maastikke, sh olemasolevat metsa- ja põllumajandusmaad. Jaotises 2 on ka rõhutatud, et rohelise mõtteviisiga Põlva maakonna maine annab eelise kohalike toodete, eelkõige toidu pakkumiseks. Seletuskirja jaotises 5.6 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on märgitud, et Põlva valla üldplaneeringuga määratakse väärtuslik põllumajandusmaa ja seatakse selle kasutustingimised eelkõige lähtudes Põlva valla ruumilise arengu vajadustest, arvestades maakonnaplaneeringus sätestatuga ning põllumajandusmaade määramise tingimusi ja kasutamistingimusi reguleeriva seaduse eelnõus toodud üldiste põhimõtetega. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt võib olla väärtuslik põllumajandusmaa haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev maa, mille kaalutud keskmine boniteet (viljelusnäitaja mis sõltub mullastiku kvaliteedist) on 39 Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 hindepunkti ning kus tulenevalt viljakusest jätkub põllumajanduslik maakasutus. Väärtusliku põllumajandusmaa määramisel jäeti välja väiksemad kui viie hektari suurused põllumassiivid ja muu maa alla kuuluvad kõlvikud ning saadud tulemust korrigeeriti vastavalt Maa-ameti ortofotodelt näha olevale tegelikule olukorrale (jäeti välja metsastunud ja harimiseks mittesobivad alad, teed ja õuealade ümbrused), samuti jäeti välja üksikud põllusopid ja -ribad. Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on lähtutud põhimõttest, et lisaks mullaviljakusele on olulised tingimused maa harimiseks ja põllumajanduslikus kasutuses hoidmiseks – põlluala kuju, reljeef, juurdepääsetavus ja niiskusrežiim. KSH aruande jaotises 3.2.1 „Väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende säilimine“ on kinnitatud, et üldplaneeringus esitatud tingimused tagavad väärtuslikke põllumajandusmaade kaitstuse. Nii seletuskirja jaotises 5.6 kui ka KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.1 on kinnitatud, vastava õigusakti jõustumisel rakendatakse väärtuslikule põllumajandusmaale õigusaktis toodud definitsiooni ning kaitse- ja kasutustingimusi. Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 4.4 „Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu aluseks olevad tingimused“, jaotises 5.6 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ ja jaotises 6.2.2 „Taastuvenergia“ märgitud tingimused ja põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks on üldises vastavuses väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Need on veenvad ning nende rakendumise korral on Põlva valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad kaitstud. Siiski soovitame üldplaneeringu koostajatel kaaluda meie järgmiste tähelepanekutega arvestamist: 1) Seletuskirja jaotises 4.3 „Maakasutuse juhtotstarbed“ toodust nähtub, et üldplaneeringus ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale vastavat juhtotstarvet kavandatud, märkides, et väljaspool määratud juhtotstarbega maa-alasid jätkub senine maakasutus ning siht- ja kasutusotstarbe muutmine on võimalik, kui see on kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega ja järgib alale seatud tingimusi. Teavitame, et seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandatakse täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. See annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. 2) Seletuskirja jaotises 2 on elamu maa-ala juhtotstarbe kohta antud selgitus, et elamu maa-alal ei tohi elamumaa sihtotstarbega ala pindala olla alla 70 % piiritletud ala pindalast. Näiteks kui maakasutuskaardil piiritletud väikeelamu maa-ala pindala on 10 ha, siis kokku kuni 3-l hektaril võib katastriüksuste sihtotstarve olla elamumaast erinev. Erandiks on maatulundusmaa ja sihtotstarbeta maa sihtotstarve – nende pindala loetakse elamumaa hulka. Märgime, et kirjeldatud tingimus ei ole mõistetav. Palume täpsustada, mida on mõeldud erandiga, et maatulundusmaa loetakse elamumaa hulka. 3) Seletuskirja jaotises 4.4 „Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu aluseks olevad tingimused“ on märgitud, et ehitamisel väärtuslikule maastikule tuleb arvestada väärtuslikule 2 (4) maastikule seatud tingimustega. Teeme ettepaneku lisada nimetatud jaotisesse viide ka väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimustega arvestamise nõude kohta. 4) Seletuskirja jaotises 3.2.1 märgitu kohaselt kavandatakse määrata väärtuslikuks põllumajandusmaaks massiivid suurusega alates viiest hektarist. Seaduse eelnõu kohaselt ehk ühetaolisena kogu riigis tuleks väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata massiivid suurusega alates kahest hektarist. Maaeluministeerium analüüsis Põlva valla üldplaneeringuga kavandatud väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavat kaardikihti ja võrdles saadud tulemit Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt koostatud (2017. aastal täpsustatud) põllumajandusmaa massiivide kaardikihiga. Analüüsi tulemusena selgus järgmist: - PMK poolt koostatud kaardiandmete põhjal peaks Põlva valla territooriumil seaduse eelnõu kohaseid väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suurused ja suuremad põllumajandusmaa massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti või enam) olema kokku u 16 800 hektarit. Sellest on üldplaneeringuga kavandatud määrata väärtuslikuks u 13 800 hektarit ehk umbes 3000 hektarit vähem. Sellest on 2–4,99 hektari suurused massiivid umbes 50% (kokku u 1400 hektarit); - lisaks kavandatakse üldplaneeringuga jätta väärtuslike põllumajandusmaade hulgas välja veel üle 1000 hektari väärtuslikke põllumajandusmaid, millest on näiteks 10–20 hektari suuruseid massiive 47 tükki (kokku u 650 hektari ulatuses) ning 20–30 hektari suuruseid massiive 9 tükki (kokku u 200 hektari ulatuses). Kuigi seletuskirja jaotises 3.2.1 on kirjeldatud põhjused, miks osasid maid väärtuslikuks põllumajandusmaaks ei kavatseta määrata, teeme ettepaneku hinnata KSH aruandes täpsemalt mõjusid, mis kaasnevad või võivad kaasneda pindalalt suuremate massiivide, PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud massiivide, samuti maaparandussüsteemidega varustatud massiivide väärtuslike põllumajandusmaade hulgast väljaarvamisel. Lisaks palume üldplaneeringu koostajatel pöörata tähelepanu meie arvates veel ühele olulisele asjaolule, mis võib hakata tulevikus mõjutama üldplaneeringu elluviimist. Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata ka rida metsade vahel paiknevaid põllumajandusmaa massiive. Maaeluministeerium on seisukohal, et põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod. Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid, ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline ka avamaastike liigirikkuse jaoks. Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid senise hea koostöö eest ja kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks. 3 (4) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Teadmiseks: Rahandusministeerium Helve Hunt 625 6511 [email protected] Hannes Puu 625 6241 [email protected] 4 (4)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel