Martti Rõigas Teie: 13.08.2021 nr 7-1/21-82-1
Põlva Vallavalitsus
Meie: 24.09.2021 nr 4.1-5/1587-1
Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
avalik väljapanek
Austatud härra Rõigas
Teavitasite meid Põlva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
aruande eelnõu avalikust väljapanekust ja palusite esitada üldplaneeringut käsitlevate
dokumentide kohta arvamusi.
Täname, et olete meid üldplaneeringu koostamisse kaasanud. Nõustume üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõus toodud põhimõtetega ja leiame, et need on piisavad üldplaneeringus valla
territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks.
Keskendudes eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, esitame oma
seisukohad kooskõlas Riigikogu menetluses oleva väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevas
seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309SE)) (edaspidi selles kirjas seaduse
eelnõu) toodud põhimõtetega. Seaduse eelnõu menetluse tulemused ei ole teada. Oleme
arvamusel, et koostatavas üldplaneeringus ja selle elluviimisel tuleks vältida võimalikke
vastuolusid seadusest tulenevate normidega ning soovitame väärtuslike põllumajandusmaade
määramisel ja kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel lähtuda seaduse eelnõus sätestatud
põhimõtetest.
Seletuskirja jaotises 2 „Valla visioon ja ruumilise arengu eesmärgid“ on üheks ruumilise arengu
eesmärgiks väärtustada puhast looduskeskkonda ja rohelist mõttelaadi. Sealhulgas tuleb hoida
maastikke, sh olemasolevat metsa- ja põllumajandusmaad. Jaotises 2 on ka rõhutatud, et
rohelise mõtteviisiga Põlva maakonna maine annab eelise kohalike toodete, eelkõige toidu
pakkumiseks.
Seletuskirja jaotises 5.6 „Väärtuslikud põllumajandusmaad“ on märgitud, et Põlva valla
üldplaneeringuga määratakse väärtuslik põllumajandusmaa ja seatakse selle kasutustingimised
eelkõige lähtudes Põlva valla ruumilise arengu vajadustest, arvestades maakonnaplaneeringus
sätestatuga ning põllumajandusmaade määramise tingimusi ja kasutamistingimusi reguleeriva
seaduse eelnõus toodud üldiste põhimõtetega. Üldplaneeringu eelnõu kohaselt võib olla
väärtuslik põllumajandusmaa haritav maa (põllumaa), püsirohumaa ja püsikultuuride all olev
maa, mille kaalutud keskmine boniteet (viljelusnäitaja mis sõltub mullastiku kvaliteedist) on 39
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
hindepunkti ning kus tulenevalt viljakusest jätkub põllumajanduslik maakasutus. Väärtusliku
põllumajandusmaa määramisel jäeti välja väiksemad kui viie hektari suurused põllumassiivid
ja muu maa alla kuuluvad kõlvikud ning saadud tulemust korrigeeriti vastavalt Maa-ameti
ortofotodelt näha olevale tegelikule olukorrale (jäeti välja metsastunud ja harimiseks
mittesobivad alad, teed ja õuealade ümbrused), samuti jäeti välja üksikud põllusopid ja -ribad.
Väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on lähtutud põhimõttest, et lisaks
mullaviljakusele on olulised tingimused maa harimiseks ja põllumajanduslikus kasutuses
hoidmiseks – põlluala kuju, reljeef, juurdepääsetavus ja niiskusrežiim.
KSH aruande jaotises 3.2.1 „Väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende säilimine“ on
kinnitatud, et üldplaneeringus esitatud tingimused tagavad väärtuslikke põllumajandusmaade
kaitstuse.
Nii seletuskirja jaotises 5.6 kui ka KSH aruande eelnõu jaotises 3.2.1 on kinnitatud, vastava
õigusakti jõustumisel rakendatakse väärtuslikule põllumajandusmaale õigusaktis toodud
definitsiooni ning kaitse- ja kasutustingimusi.
Maaeluministeerium on seisukohal, et üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 4.4
„Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu aluseks olevad tingimused“, jaotises 5.6
„Väärtuslikud põllumajandusmaad“ ja jaotises 6.2.2 „Taastuvenergia“ märgitud tingimused ja
põhimõtted väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks on üldises vastavuses väärtuslikku
põllumajandusmaad käsitlevas seaduse eelnõus toodud eesmärgi ja põhimõtetega. Need on
veenvad ning nende rakendumise korral on Põlva valla üldplaneeringuga määratud väärtuslikud
põllumajandusmaad kaitstud.
Siiski soovitame üldplaneeringu koostajatel kaaluda meie järgmiste tähelepanekutega
arvestamist:
1) Seletuskirja jaotises 4.3 „Maakasutuse juhtotstarbed“ toodust nähtub, et üldplaneeringus ei
ole väärtuslikule põllumajandusmaale vastavat juhtotstarvet kavandatud, märkides, et
väljaspool määratud juhtotstarbega maa-alasid jätkub senine maakasutus ning siht- ja
kasutusotstarbe muutmine on võimalik, kui see on kooskõlas ruumilise arengu põhimõtetega ja
järgib alale seatud tingimusi. Teavitame, et seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 kavandatakse
täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt tuleb määrata väärtuslikule
põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse
juhtotstarve.
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel
oluline mõju. Sellest tulenevalt on Maaeluministeerium seisukohal, et üldplaneeringuga tuleks
määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutust tagav
maakasutuse juhtotstarve. See annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile
kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse
ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud.
2) Seletuskirja jaotises 2 on elamu maa-ala juhtotstarbe kohta antud selgitus, et elamu maa-alal
ei tohi elamumaa sihtotstarbega ala pindala olla alla 70 % piiritletud ala pindalast. Näiteks kui
maakasutuskaardil piiritletud väikeelamu maa-ala pindala on 10 ha, siis kokku kuni 3-l hektaril
võib katastriüksuste sihtotstarve olla elamumaast erinev. Erandiks on maatulundusmaa ja
sihtotstarbeta maa sihtotstarve – nende pindala loetakse elamumaa hulka.
Märgime, et kirjeldatud tingimus ei ole mõistetav. Palume täpsustada, mida on mõeldud
erandiga, et maatulundusmaa loetakse elamumaa hulka.
3) Seletuskirja jaotises 4.4 „Projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu aluseks olevad
tingimused“ on märgitud, et ehitamisel väärtuslikule maastikule tuleb arvestada väärtuslikule
2 (4)
maastikule seatud tingimustega. Teeme ettepaneku lisada nimetatud jaotisesse viide ka
väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud tingimustega arvestamise nõude kohta.
4) Seletuskirja jaotises 3.2.1 märgitu kohaselt kavandatakse määrata väärtuslikuks
põllumajandusmaaks massiivid suurusega alates viiest hektarist. Seaduse eelnõu kohaselt ehk
ühetaolisena kogu riigis tuleks väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata massiivid suurusega
alates kahest hektarist. Maaeluministeerium analüüsis Põlva valla üldplaneeringuga kavandatud
väärtuslikke põllumajandusmaid kajastavat kaardikihti ja võrdles saadud tulemit
Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt koostatud (2017. aastal täpsustatud)
põllumajandusmaa massiivide kaardikihiga.
Analüüsi tulemusena selgus järgmist:
- PMK poolt koostatud kaardiandmete põhjal peaks Põlva valla territooriumil seaduse
eelnõu kohaseid väärtuslikke põllumajandusmaid (kahe hektari suurused ja suuremad
põllumajandusmaa massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on 39 hindepunkti või
enam) olema kokku u 16 800 hektarit. Sellest on üldplaneeringuga kavandatud määrata
väärtuslikuks u 13 800 hektarit ehk umbes 3000 hektarit vähem. Sellest on 2–4,99
hektari suurused massiivid umbes 50% (kokku u 1400 hektarit);
- lisaks kavandatakse üldplaneeringuga jätta väärtuslike põllumajandusmaade hulgas
välja veel üle 1000 hektari väärtuslikke põllumajandusmaid, millest on näiteks 10–20
hektari suuruseid massiive 47 tükki (kokku u 650 hektari ulatuses) ning 20–30 hektari
suuruseid massiive 9 tükki (kokku u 200 hektari ulatuses).
Kuigi seletuskirja jaotises 3.2.1 on kirjeldatud põhjused, miks osasid maid väärtuslikuks
põllumajandusmaaks ei kavatseta määrata, teeme ettepaneku hinnata KSH aruandes täpsemalt
mõjusid, mis kaasnevad või võivad kaasneda pindalalt suuremate massiivide, PRIA
põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud massiivide, samuti
maaparandussüsteemidega varustatud massiivide väärtuslike põllumajandusmaade hulgast
väljaarvamisel.
Lisaks palume üldplaneeringu koostajatel pöörata tähelepanu meie arvates veel ühele olulisele
asjaolule, mis võib hakata tulevikus mõjutama üldplaneeringu elluviimist.
Üldplaneeringuga on kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata ka rida
metsade vahel paiknevaid põllumajandusmaa massiive. Maaeluministeerium on seisukohal, et
põllumajandusmaade võsastumist tuleks vältida ja hoida need avatuna, sest
põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb
soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest
ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik,
kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline meetod.
Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele
vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahjuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad
võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja
levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Olukorra nö tagasipööramine ehk metsa
muutmine põllumajandusmaaks on suure ressursikuluga, sest kasutatakse fossiilseid kütuseid,
ja olulise keskkonnamõjuga tegevus. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda
orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline
ka avamaastike liigirikkuse jaoks.
Maaeluministeerium tänab ja tunnustab üldplaneeringu koostajaid senise hea koostöö eest ja
kinnitab, et oleme ka edaspidi valmis tegema igakülgset koostööd, et saavutada üheskoos
parimad lahendused väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks ning edaspidiseks maal atraktiivse
elu- ja ettevõtluskeskkonna, sealhulgas arenguvõimelise põllumajanduse tagamiseks.
3 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Teadmiseks: Rahandusministeerium
Helve Hunt
625 6511
[email protected]
Hannes Puu
625 6241
[email protected]
4 (4)