KORRALDUS
Saue linn 15. september 2021 nr 945
Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine
I. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk
Saue Vallavalitsus algatas 14. aprilli 2021. aasta korraldusega nr 371 Vanamõisa külas
Mustlepa (72701:002:0319, suurusega 37816 m², maatulundusmaa 100%) kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu ja jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu kruntimine, maa sihtotstarbe
muutmine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks.
II. Kinnistu asukoha kirjeldus
Planeeritav maa-ala asub Vanamõisa külas, maakasutuse juhtotstarbega pere- ja
ridaelamumaa. Kinnistu on hoonestamata ning piirneb riigi kõrvalmaanteega (11186
Tutermaa-Vanamõisa teega), millel on 30 m teekaitsevöönd. Kinnistu on enamjaolt kaetud
kõrghaljastusega. Mustalepa kinnistu asub eemal kompaktsetest elamualadest, lähinaabruses
on valdavalt tegemist hoonestamata maatulundusmaadega ning lähimad elamud paiknevad
kinnistust ca 400 m kaugusel. Vanamõisa külakeskus jääb ca 1,5 km kaugusele.
III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, sisu ja toimunud menetlus
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Mustlepa kinnistu 6 kinnistuks, millest 3
kinnistut kavandatakse üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks (kinnistud suurusega alates
1,0 ha), üks transpordimaa kinnistu kavandatakse juurdepääsu tagamiseks, üks tootmismaa
krunt ühise puurkaevu rajamiseks ning üks kinnistu jääb jätkuvalt maatulundusmaa
sihtotstarbega kuhu ehitusõigust ei kavandata. Tutermaa-Vanamõisa tee ja esimese planeeritava
elamukrundi hoonestusala vahelisele maa-alale jäetakse ca 40 m laiune puhverala, millel
paikneb kõrghaljastus. Planeeringuga on lahendatatud juurdepääsud, parkimine,
tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning on määrataud haljastuse ja
heakorrastuse nõuded. Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse uus juurdepääsutee
mahasõiduga riigi kõrvalmaanteelt koos nõutekohase ümberpööramisplatsiga, tagades ka
(vajadusel) juurdepääs naaberkinnistule (Kraaviserva). Tulevikus, kui tekib piirkonnas terviklik
teedevõrgustik, siis planeeritava juurdepääsutee peale-mahasõit 11186 Tutermaa-Vanamõisa
teele kavandatakse sulgeda. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 4,0 ha.
Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikustamisele Saue Vallavalitsuse 21. juuli 2021.
aasta korraldusega nr 789. Detailplaneeringu avalikustamine toimus 23. augustist kuni 5.
septembrini 2021. Avaliku väljapaneku perioodil detailplaneeringu kohta kirjalikke
vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud.
IV. Vastavus üldplaneeringule
Detailplaneering on vastavuses üldplaneeringuga. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub
detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas ning planeeritava maa-ala maakasutuse
juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa. Detailplaneeringute kehtestamise
tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav
juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud
reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis
kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed
ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii
olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine
ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui
reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt veega
varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid
kogumismahuteid, aga vastavalt Saue valla üldplaneeringule, tuleb arvestada
hajaasustustingimustega, mille kohaselt ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab
moodustatava uue kinnistu suurus olema vähemalt 1,0 ha, laius vähemalt 40 m ning kinnistule
peab olema tagatud juurdepääs. Kui vastavad tingimused on täidetud, siis detailplaneeringu
eesmärk ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga. Maa-alale on tagatud juurdepääs ning
hoonestamine ei tekita sisulist vastuolu üldplaneeringus sätestatud hajaasustuse
üldpõhimõtetega. Saue valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 5.1 sätestab, et detailplaneeringu
koostamine on kohustuslik üldplaneeringu kohasel tiheasutusalal.
Vanamõisa piirkonnas on olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon. Samuti jääb planeeringuala Saue
valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (2018-2029) kohaselt ühisveevärgiga kaetava
ala sisse. Täna asuvad lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid ca 1 km kaugusel
(Ojakalda teel), mille väljaehitamine osutub (arvestades Mustlepa kinnistu suurust)
majanduslikult ebamõistlikuks. Antud piirkonnas peale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
väljaehitamist on elamukruntide omanikel kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse
süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad
mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Veevarustus kavandatakse lahendada ühise
puurkaevu baasil ning reoveelahendus krundipõhiste biopuhastite või kogumismahutite baasil.
Kinnistud on ca 1 ha suurused ja sellega on võimalik tagada riikliku määruse nõuded
biopuhastite kujadele.
V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused
Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb
arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada
kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga
määratud avalikult kasutatavad juurdepääsutee, ühine puurkaev ja elektrivarustus kuni
liitumispunktideni) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi
kinnistute tasuta võõrandamine vallale.
Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva detailplaneeringu
(Hirundo OÜ, töö nr HDP-06/2020) seletuskirjas toodud põhjendusi ning võttes aluseks
planeerimisseaduse § 136 lõike 2, § 139 lõiked 1, 3 ja 4, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018.
aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4
punkti 3, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel on 9. aprillil 2021. aastal sõlmitud kokkuleppe
(nr 12-2.14/9/2021) detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega
kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta, annab
Saue Vallavalitsus
korralduse:
1. Kehtestada Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa külas Mustlepa kinnistu ja lähiala
detailplaneering, eesmärgiga kinnistu kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks ning
ehitusõiguse määramiseks kolme üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Planeeringualal
2 (3)
on lahendatud juurdepääsud ning tehnovõrkude lahendus, esitatud servituutide vajadus
ning määratud haljastuse ja heakorra nõuded (Hirundo OÜ, töö nr HDP-06/2020).
2. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teatada
detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur ning Saue valla
veebileheküljel ning saata detailplaneering ja käesoleva korralduse ärakiri valdkonna eest
vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale.
3. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada
Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja
korras.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)
vallavanem Kirsti Saar
vallasekretär
3 (3)
MUSTLEPA KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
ASUKOHT: HARJU MAAKOND, SAUE VALD, VANAMÕISA KÜLA
KINNISMÄLESTIS: puudub
HUVITATUD ISIK: Eero Kaljuste
E-post:
[email protected]
Tel. +372 5067491
(allkirjastatud digitaalselt
DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs
Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7
E-post:
[email protected]
Tel: +372 5203279
/digitaalselt allkirjastatud/
Töö nr: HDP-06/2020
PlanID
2021
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3
2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 3-5
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 5
4. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 6
4.1. Asukoht 6
4.2. Pinnas 6
4.3. Reljeef ja haljastus 7
4.4. Hoonestus 7
4.5. Teed 7
4.6. Tehnovõrgud 7
4.7. Kehtivad piirangud 7
5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 8
5.1. Üldised põhimõtted 8
5.2. Krundi ehitusõigus 8-9
5.3. Arhitektuur-ehituslikud tingimused 9-10
5.4. Vertikaalplaneering ja sademevesi 10
5.5. Insenertehniline lahendus 10
5.5.1. Veevarustus 10
5.5.2. Kanalisatsioon 11
5.5.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 11-12
5.5.4. Elektrivarustus 12-13
5.5.5. Telekommunikatsioon 14
5.5.6. Soojavarustus 14
6. Haljastus ja keskkonnakaitselised abinõud 14-15
7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 15
8. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 16
9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 16
10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 17
11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 17-18
12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 18
13. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 18
II DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan_490x610
Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_580x700
Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
III KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
2021.05.12_Ekektrilevi OÜ kooskõlastus Nr. 9387046519
2021.05.17_Huvitatud isiku kooskõlastus
2021.06.15_Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus nr 6.2-2/29015
2021.06.21_Transpordiameti kooskõlastus nr 7.1-2/21/9792-5
2021.07.07_Päästeameti kooskõlastus nr 7.2-3.1/4886-4
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 2
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
1. Detailplaneeringu koostamise alused:
• Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
• Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
• Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40;
• Saue Vallavalitsuse 14.04.2021 korraldus nr 371“Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine.“;
• HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga
nr 1.1-4/78)
2. Arengukavad ja -strateegiad:
• Saue valla jäätmehoolduseeskiri (Saue Vallavolikogu 26.09.2019. a määrusega nr 31);
3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud):
4. Eesti standardid:
• Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad;
• Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri;
• Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus;
• Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Mustlepa kinnistu 6 kinnistuks, millest 3 kinnistut
kavandatakse üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks (kinnistud suurusega alates 1,0 ha), üks
transpordimaa kinnistu kavandatakse juurdepääsu tagamiseks, üks tootmismaa krunt ühise puurkaevu
rajamiseks ning üks kinnistu jääb jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbega kuhu ehitusõigust ei
kavandata. Tutermaa-Vanamõisa tee ja esimese planeeritava elamukrundi hoonestusala vahelisele
maa-alale jäetakse ca 40 m laiune puhverala, millel paikneb kõrghaljastus. Planeeringuga lahendatakse
juurdepääsud, parkimine, tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning määratakse
haljastuse ja heakorrastuse nõuded. Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse juurdepääsutee
mahasõiduga riigi kõrvalmaanteelt koos nõuetekohase ümberpööramis platsiga, tagades juurdepääsu
naaberkinnistule (Kraaviserva).
2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA
Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega
tuumalad).
Vastavalt Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala
tiheasustusalas ning planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja
ridaelamumaa. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud
tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega
kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 3
VÄLJAVÕTE SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST
Planeeringu ala asukoht
Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga
kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad
ning perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla
ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis
ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate
kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning
katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole
ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt veega varustamiseks kasutada
lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid, aga vastavalt Saue
valla üldplaneeringule, tuleb arvestada hajaasustus tingimustega, mille kohaselt ehitusõiguse
saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue kinnistu suurus olema vähemalt 1,0 ha, laius
vähemalt 40 m ning kinnistule peab olema tagatud juurdepääs. Kui vastavad tingimused on täidetud,
siis detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga. Maa-alale on tagatud
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 4
juurdepääs ning hoonestamine ei tekita sisulist vastuolu üldplaneeringus sätestatud hajaasustuse
üldpõhimõtetega.
Vanamõisa piirkonnas on olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon. Samuti jääb planeeringuala Saue valla
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (2018-2029) kohaselt ühisveevärgiga kaetava ala sisse.
Täna asuvad lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid ca 1 km kaugusel (Ojakalda teel),
mille väljaehitamine osutub (arvestades Mustlepa kinnistu suurust) majanduslikult ebamõistlikuks.
Antud piirkonnas peale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on elamukruntide omanikel
kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised.
Veevarustus kavandatakse lahendada ühise puurkaevu baasil ning reoveelahendus krundipõhiste
biopuhastite või kogumismahutite baasil. Kinnistud on ca 1 ha suurused ja sellega oleks tõenäoliselt
võimalik tagada riikliku määruse nõuded biopuhastite kujadele.
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Planeeritav ala asub Vanamõisa küla lääne osas, vahetult riigitee 11186 Tutermaa-Vanamõisa ääres, ca
2,7km kaugusel Saue linnast ja 5,6km kaugusel Keila linnast, kus paiknevad lähimad teenuseid
pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid.
Planeeringu ala asukoht
Mustalepa kinnistu asub eemal kompaktsetest elamualadest, lähinaabruses on valdavalt tegemist
hoonestamata maatulundusmaadega ning lähimad elamud paiknevad kinnistust ca 400 m kaugusel.
Vanamõisa külakeskus jääb ca 1,5 km kaugusele.
Kontaktvööndis algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud on:
• Vanamõisa küla Uuesauna 4 (Hiietamme) detailplaneering;
• Vanamõisa küla Oja kinnistu ja lähiala detailplaneering.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 5
4. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD
4.1. ASUKOHT
Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 4,0 ha.
Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa külas alljärgnevat maaüksust:
Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik
aadress tunnus nr.
Mustlepa 72701:002:0319 8288702 37816m² maatulundusmaa Eero Kaljuste
Maa-ala piirnevad maaüksused on:
72701:001:1009 Tuuleveski MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA
72701:002:0252 Lau MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA
72701:002:0260 Mõisapargi MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA
72701:001:0994 Kraaviserva MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA
72701:001:0996 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
72701:002:0315 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
72701:001:1008 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA
4.2. PINNAS
Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on :
• 2% maa-alast on gleistunud leostunud muld (Kog), mulla lõimiseks on veeriseline liivsavi
millele järgneb rähkne liivsavi (v2ls/r1ls);
• 98% maa-alast on leostunud gleimuld (Go); küllastunud turvastunud muld (Go1). Mulla
lihtlõimiseks on liivsavi, millele järgneb savi (ls/s).
Huumushorisondi tüsedus on 20-28cm.
Joonis Planeeritava ala mullad (Maa-ameti kaardirakenduse andmetel)
Planeeringu ala asukoht
Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse
radoonisisaldusega alal.
Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või
hajureostuse suhtes.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 6
4.3. RELJEEF JA HALJASTUS
Planeeritava ala reljeef kulgeb maa-alal edela-kirde suunas, jäädes absoluutkõrgustelt 29.74m -28.22m
vahele.
Mustlepa maaüksus, suurusega 37816m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, millest haritav
maa moodustab 5274m², metsamaad 31836m² ja muu maa moodustab 707m².
Katastris registreeritud metsamaast on 44% 10 aastane noorendik ja 20% on raiesmiku ala.
4.4. HOONESTUS
Maaüksusel ehitised ja rajatised puuduvad.
4.5. TEED
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11186 Tutermaa–Vanamõisa km 1,760–1,915. Juurdepääs
maaüksusele on tagatud olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 1,770.
4.6. TEHNOVÕRGUD
Planeeritaval alal tehnovõrgud puuduvad.
4.7. KEHTIVAD PIIRANGUD
Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78)
alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad).
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused.
Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad.
Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni
30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast, seega on kõrvalmaantee 11186 Tutermaa-Vanamõisa
30m tee kaitsevöönd.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale
kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Planeeritav ala paikneb VANAMÕISA maaparandussüsteemi maa-alal kood 4109580020190,
mistõttu on planeeringu raames olev põllumaa kuivendatud drenaažiga.
VANAMÕISA (K-1) peakraav, avatud eesvool valgalaga kuni 10km²:
• 1m veekaitsevöönd vastavalt Veeseadusele §118
• 7m eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis
tegutsemise kord §3
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 7
5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS
5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED
Planeeringu eesmärgiks on:
• määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted;
• lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust;
• lahendada planeeringuala juurdepääs;
• määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused.
Planeeritavad krundid
Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine
nr kasutusotstarve planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve kü.
DP liigi järgi % suurus m² liites, lahutades (+/-) osade pindala m² liikide järgi
1 EP 10197 72701:002:0319 -10197 Maatulundusmaa
2 EP 10032 72701:002:0319 -10032 Maatulundusmaa
3 EP 10006 72701:002:0319 -10006 Maatulundusmaa
4 MP 5574 72701:002:0319 -5574 Maatulundusmaa
5 LT 1886 72701:002:0319 -1886 Maatulundusmaa
6 OV 121 72701:002:0319 -121 Maatulundusmaa
EP- üksikelamu maa;
MP- põllumajandusmaa;
LT- tee ja tänava maa;
OV- vee tootmise ja jaotamise ehitise maa
5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS
Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on
ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev
osad).
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise
alused“ § 19. Ehitisealune pind:
(1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind.
(2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon
horisontaaltasapinnal.
(3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu,
lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise
projektsioon horisontaaltasapinnal.
(6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei
võeta arvesse hoone küljes olevat:
1) vihmaveesüsteemi;
2) päikesekaitsevarjestust;
3) terrassi;
4) kaldteed ning treppi;
5) valguskasti;
6) vundamendi taldmikku;
7) tehnosüsteemi ja -seadme osa;
8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust;
9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast;
10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 8
Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned:
• Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja
materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb
arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.
Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt
harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
• Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga
väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms).
Suurim korruselisus- elamu/abihoone
Maa sihtotstarve ja osakaal (% )
Maa sihtotstarve ja osakaal (%)-
-detailplaneeringu liikide kaupa
Suurim hoonete kõrgus-kõrgus
Krundi planeeritud suurus m²
Suurim ehitisealune pind m²
Katastriüksuse liikide kaupa
normatiivne/kavandatav
(maapealne/maa-alune)
maapealne/maa-alune
Parkimiskohtade arv-
Hoonestusala suurus
Hoonete arv krundil
Suletud brutopind
(elamu/abihoone)
Elamu/abihoone
maapinnast (m)
Tulepüsivus
Pos. nr
1 10197 700 3822 II (II/I) 9m/5m 4(1/3) EP 100 E 100 1000 TP3 3/3
2 10032 700 6163 II (II/I) 9m/5m 4(1/3) EP 100 E 100 1000 TP3 3/3
3 10006 700 5770 II (II/I) 9m/5m 4(1/3) EP 100 E 100 1000 TP3 3/3
4 5574 - - - - - MP 100 M 100 - - -
5 1886 - - - - - LT 100 L 100 - - -
6 121 20 121 I (-/I) -/5 1(-/1) OV 100 T 100 20 TP3 -
Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, M-maatulundusmaa, L-transpordimaa, T-tootmismaa
5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED
Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema
planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete
planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega.
Hoonete projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset
värvilahendust.
Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded:
• Hoonestusviis lahtine.
• Elamud projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, abihooned I korrusega.
• Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m.
• Katusekalle: Külamiljöösse sobivam katuse kalle põhihoone puhul on 28-45kraadi. Sellest
lähtuvalt on ühekorruselisel üksikelamu ja abihoone puhul lubatud katusekalle 0-35º ning
katusekorrusega üksikelamul 28-45º;
• Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi
kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida
erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud.
• Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone.
• Katusekattematerjal vaba.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 9
• Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane).
• Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga.
Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga.
Aiad ja piirded
Piirdeaedu võib rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,5
meetrit. Lubatud kasutada puitlipp-, varbmetall- või metallvõrkaeda. Läbipaistmatuid plankaedu ei ole
lubatud rajada.
Teed ja platsid
Juurdepääs planeeritud alale on tagatud olemasolevast ristumiskohast riigiteelt 11186 Tutermaa-
Vanamõisa km 1,770.
Liiklusruumi planeerimise aluseks on 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“. Teede projekteerimise lähtetasemeks on rahuldav (R) ja tee
projektkiiruseks 40km/h. Kahekordselt tardkivikillustikuga kuumpinnatud kergkatendiga
juurdepääsutee rajatakse laiusega 4,0m + peenrad 0,5m. Juurdepääsutee lõpus on ümberpööramis
plats 12x12m ning lisaks on tagatud juurdepääs naaberkinnistule (Kraaviserva). Teedeäärsed haljasalad
on vajalikud nii tehnovõrkude paigutamiseks kui ka lume vallitamiseks.
Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa.
Detailplaneeringus on kavandatud 3 parkimiskohta elamumaa krundil.
Detailplaneeringu teele ristumisel kõrvalmaanteega 11186 Tutermaa-Vanamõisa on kantud joonisele
nähtavuskolmnurk „Peatu ja anna teed“ 10mx190m. Piirdeaedu, haljastust ja muid nähtavust piiravaid
takistusi ei tohi kavandada ristmike nähtavuskolmnurkadesse.
5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI
Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta
hoonestusala piires kuni 0,5m. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb
see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Vältides
vee valgumist naaberkinnistutele on sademevesi ette nähtud juhtida krundi haljasalale, kus see
immutada. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse
teekraavidesse.
Planeeringulahendusega ei suurene oluliselt ala sademevee vooluhulk.
5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS
Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja
hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist.
Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad.
Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet
asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu
koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
Antud piirkonnas peale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on elamukruntide omanikel
kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised.
5.5.1. VEEVARUSTUS
Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q =0.9m³/d. Veevarustus on lahendatud planeeritava
puurkaevu baasil.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 10
5.5.2. KANALISATSIOON
Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni
0,9m³/d. Planeeritava elamumaa krundi juurde on ette nähtud reovee kogumine klaasplast-
kogumismahutisse min. 8m³ või biopuhastite baasil. Reovee lahendus täpsustatakse edaspidise töö
käigus.
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ §5 omapuhasti rajamise
nõuded.
(1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et:
1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse
omapuhasti korral;
2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m;
3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub
ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala;
4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes alla nõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes
allavoolu.
Omapuhastis tekkiv ja suublasse juhitav heitvesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse
nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“
(edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 8 lõike1 punktis 4 on kehtestatud, et kui heitvee
juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2
tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib
heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist.
5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED
Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2.
Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu
alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim
tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1).
Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine
(1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima
nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus.
(2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse
ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
(3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri
pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda
üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste
hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1-
klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike
abinõudega.
(5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui
ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab:
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 11
1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri;
2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit.
Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele
hoonele või rajatisele.
Kuna detailplaneeringuga kavandatud kolm elamumaa krunti on moodustatud hajaasustus tingimustel,
siis vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 hajaasustusega piirkonna üksik- ja kaksikelamutele
ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis
antakse teave lähima kasutuskõlbliku veevõtu kohta. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul
tagatakse planeeringu alast ca 1.75km kaugusel paiknevatest tuletõrjehüdrantidest:
• Pistriku tee tupiktee lõpus olevast tuletõrjehüdrandist;
• Vabaõhukeskuse tee 20 maaüksuse parkla ääres olevast tuletõrjehüdrandist.
Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega.
5.5.4. ELEKTIVARUSTUS
Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 374078 22.04.2021, kehtib kuni: 22.04.2023.
Detailplaneeringu alale on planeeritud koht uuele komplektalajaamale. Uue alajaamade toide on
planeerida 10 kV maakaabelliiniga Vanamõisa:(Saue) ja Suurekoorma: (Saue) alajaamadest.
Suurekoorma: (Saue) alajaamast planeeritud uue 10kV maakaabelliini kulgemisel Ottu katastriüksuse
(katastritunnusega 19801:012:0200) piiril tuleb seada 2m servituut Elektrilevi OÜ kasuks.
Vanamõisa: (Saue) alajaamast planeeritud uue 10kV maakaabelliini kulgemisel mööda Vanamõisa tee
ida külge tuleb seada 2m servituut Elektrilevi OÜ kasuks alljärgnevatele kinnisasjadele:
• Saue vallas Vanamõisa külas Tuuleveski katastriüksus (katastritunnusega 72701:001:1009);
• Saue vallas Vanamõisa külas Lau katastriüksus (katastritunnusega 72701:002:0252);
• Saue vallas Vanamõisa külas Tammearu katastriüksus (katastritunnusega 72701:002:0821);
• Saue vallas Vanamõisa külas Mõisapargi katastriüksus (katastritunnusega 72701:002:0260).
Detailplaneeringu alal objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV
liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilpide toide on planeeritud uuest kompleksalajaamast.
Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimisel
arvestada võimalusega päikeseenergia tootmisega, mis võimaldaks paigaldada kahesuunalise
elektriarvesti omatoodetud elektrienergia müügiks.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 12
Planeeritava 10kV maakaabli kulgemise joonis
5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON
Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga.
5.5.6. SOOJAVARUSTUS
Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada
elektrikütet, pelletikütet, maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms. Rajatava
hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata
hoone projektiga.
Soojavarustuseks kruntidel võib rajada soojuspuurauke.
Soojuspuurauk on võimalik puurida majast 2 m kaugusele,
krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m.
Puuraugud on lubatud antud detailplaneeringu alal sügavusega
50-60m ja 200m² eramu küttevajaduse katmiseks on vaja puurida 5 puurauku.
6. HALJATUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD
Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest
tulenevaid kujasid.
Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma
sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt.
Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud
lähtudes KeHJS § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et
planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Saue valla
üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas ning planeeritava
maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa. Saue Vallavalitsus leiab, et
Mustjala ja lähiala detailplaneeringu korral ei ole tarvis algatada KSH-d, sest nimetatud planeeringu
puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata
ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Lähtudes planeeritava maa-ala ja selle
lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kolme üksikelamu püstitamine ning
sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud
mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade
esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu
tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte, planeeringuga ei
ole ette nähtud tegevusi ranna või kalda piiranguvööndis, planeeringuga ei kavandata olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase,
õhu saastamist. Käesolevas detailplaneeringus ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu. Maa-ameti andmebaasi kohaselt ei paikne planeeritaval maa-ala ja selle
lähiümbruses Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitsealuseid parke. Põhjavee
kaitstuse seisukohalt on Saue valla üldplaneeringu kaardi kohaselt tegu ebapiisava kaitstusega
põhjaveega alaga. Piirkonnas puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon. Veevarustus tuleb lahendada
rajatava puurkaevu baasil. Majandusveed juhitakse perioodiliselt tühjendatavasse sertifitseeritud
plastist kogumismahutisse või biopuhastisse (viimasel juhul tuleb esitada pinnase uuring koos vastava
ala vastutava pädeva spetsialisti seisukohaga immutamise võimalikkuse kohta). Seega eeldatavalt
keskkonnale reovee tõttu ohtu ei teki.
Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest.
Jäätmed.
Jäätmed tuleb koguda liigiti.
Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu.
Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele
märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse
vastavuses Jäätmeseadusega ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad
köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi
biojäätmete konteinerit.
Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja
haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht.
7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED
Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all
olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab
radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast,
kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast,
elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi,
puurkaevud, ehitusmaterjalid.
Radoonist tulenev terviserisk
Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda
tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel.
Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii
gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne
radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase.
Suitsetamine muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad
suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev kiirgus.
Sama kehtib ka passiivse suitsetamise korral. Seega on lihtsaim abinõu radoonist tuleneva terviseriski
vähendamiseks suitsetamise piiramine.
Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne.
Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja
tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega
kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele
elusolenditele ohtu ei kujuta.
Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke-ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse
piiriks seatud 200 Bq/m³.
Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse
radoonisisaldusega alal.
Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017
„Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne
detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad
järgi teha elamutele pinnase mõõtmised.
Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda hoonete projekteerimisel.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 15
8. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSI OON JA ÕHUSAASTE
Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest,
teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud
haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev
sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete
sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või
hoonestamata ala kategooriast.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala
maakasutuse juhtotstarveteks on määratud perspektiivne elamumaa.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11186 Tutermaa-Vanamõisa km 1,760-1,915. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on vaid 221 autot.
Tuginedes varasemate tööde autoliiklusest tuleneva müra hindamisele liiklussagedusel 2324 autot
ööpäevas, kus müra ei ületa piirväärtust teest 33m kaugusel.
Hoone planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Siseruumide kaitseks saab müra vähendamiseks kasutada
hoonete rajamisel hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Kõige müratundlikumad ruumid nagu nt
magamistoad tuleks võimalusel planeerida planeeringuala teedest vastas küljele.
Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon
Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse
vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase
materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad
pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni
levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad.
Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada
hooneid. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone
projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada
soovitavalt massiivseid konstruktsioone.
Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste
Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast,
kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku
piiramiseks tuleb riigitee 11186 Tutermaa-Vanamõisa äärne olemasolev kõrghaljastus säilitada kogu
tee kaitsevööndi ulatuses, mis takistavad õhusaaste levimist õue alale.
Riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta
endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute
leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD
Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu
vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 16
10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord:
1) maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga
kehtestatud maakasutuse otstarbele;
3) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine
kinnistusraamatusse;
4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu
realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest
liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni;
5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi
ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse
realiseerimist sellel maaüksusel.
Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks:
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas
või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes
hoone kasutusloa väljastamist.
• Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib
Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks
kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb
need kavandada kinnisel meetodil.
Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 15.06.2021 nr 6.2-2/29015 kirjas välja toodule tuleb,
tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1, esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala ühisosa
ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks.
11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD
Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“
§6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga
ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist.
Majanduslikud mõjud
Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.
Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne
mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 17
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende
kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene
negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused
hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda
eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Planeeringualal ei asu
kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud
piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse,
kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud
hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise
jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene
liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete
esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale
puudub.
12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav
ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa
kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju
kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus,
tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms).
13. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Saue valla
ja kinnistu omaniku vahel 9. aprillil juunil 2021. aastal sõlmitud nr 12-2.14/9/2021 lepingu alusel.
Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama detailplaneeringus nimetatud
planeeringukohased teed, sh juurdepääsutee ning tehnovõrgud, st elektrivarustuse, ühise puurkaevu
koos veetrassidega planeeritavate elamukruntideni ning nõuetekohase tuletõrjeveemahuti
detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud rajatistele kasutusload. Arendaja
on kohustatud transpordimaa krundi tasuta üle andma Saue vallale enne detailplaneeringu kohasele
esimesele elamuhoonele ehitusloa taotlemist. Vallal on õigus jätta detailplaneeringukohasele
hoonetele ehitusload väljastamata, juhul kui Arendaja poolt ei ole täidetud eelnimetatud kohustused,
mis on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Ostjate
informeerimine tule fikseerida kinnistute ostu-müügilepingutes.
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 18
II DETAILPLANEERINGU JOONISED
Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4
Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3
Joonis_3_Tugiplaan_580x680
Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_680x820
Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 19
III KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL
Koostöötegijad
Jrk Isik kellega on Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Projekteerija märkused
nr detailplaneering nr ja kuupäev kooskõlastaja tingimuste
kooskõlastatud täitmise kohta
1 Põllumajandus- ja 15.06.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 17 lõige Seletuskirja p.9 alla lisatus
Toiduamet nr 6.2-2/29015 2 punkt 3 alusel Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu järgmisel kooskõlastus tingimus.
SULEV TAUL tingimusel:
Juhtivspetsialist Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada maaparandusehitise ja Krundi pos. 4 osas on topo-
projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile geodeetilisele alusplaanile
kooskõlastamiseks. kantud kuivendusdrenaaž.
Seletuskirjas p.4.7 on välja
Juhime tähelepanu asjaolule, krunt nr 4 on kuivendatud drenaažiga, mille toodud, et planeeritav ala
olemasolu peab kajastuma ka seletuskirjas ja tehnovõrkude joonisel. paikneb VANAMÕISA
maaparandussüsteemi maa-
alal kood 4109580020190,
mistõttu on planeeringu
raames olev põllumaa
kuivendatud drenaažiga.
2 Päästeamet 07.07.2021 nr 7.2- Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 ja Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel Kooskõlastatud digitaalselt
Allvar Väli 3.1/4886-4 kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo
Ohutusjärelevalve juhtivinspektor Allvar Väli Hirundo OÜ poolt koostatud Mustlepa kinnistu
büroo juhtivinspektor detailplaneeringu tuleohutuseosa
3 Transpordiamet 21.06.2021 Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. Seletuskirjas p.9 kajastatud
Marek Lind nr 7.1-2/21/9792-5 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde Transporiameti poolt välja
juhtivspetsialist taristu projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. toodus planeeringu elluviimist
teenuste osakond Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt kajastavad punktid.
nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi
EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis
palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast.
Kaasatavad
Jrk Isik või asutus Arvamuse esitamise Arvamuse täielik ärakiri Projekteerija märkused
nr kellega on koostööd nr ja kuupäev arvamuse esitaja tingimuste
tehtud täitmise kohta
1 Elektrilevi OÜ Nr. 9387046519 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Kooskõlastatud digitaalselt
Marge Kasenurm 12.05.2021
2 Huvitatud isik 17.05.2021 - Kooskõlastatud digitaalselt
Eero Kaljuste
Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 21