dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 27. september 2021
Viit
14-10/6685-1
Registreeritud
27. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-10 Planeeringute algatamiste ja kehtestamiste teavituskirjad
Toimik
14-10/2021
Vastutaja
Loona Kangur (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Harju talitus)

Failid

  • 📎Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala DP kehtestamine.asice1603 KB

Sisu (failidest)

KORRALDUS Saue linn 15. september 2021 nr 945 Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu kehtestamine I. Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk Saue Vallavalitsus algatas 14. aprilli 2021. aasta korraldusega nr 371 Vanamõisa külas Mustlepa (72701:002:0319, suurusega 37816 m², maatulundusmaa 100%) kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ja jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kinnistu kruntimine, maa sihtotstarbe muutmine ning ehitusõiguse määramine üksikelamute püstitamiseks. II. Kinnistu asukoha kirjeldus Planeeritav maa-ala asub Vanamõisa külas, maakasutuse juhtotstarbega pere- ja ridaelamumaa. Kinnistu on hoonestamata ning piirneb riigi kõrvalmaanteega (11186 Tutermaa-Vanamõisa teega), millel on 30 m teekaitsevöönd. Kinnistu on enamjaolt kaetud kõrghaljastusega. Mustalepa kinnistu asub eemal kompaktsetest elamualadest, lähinaabruses on valdavalt tegemist hoonestamata maatulundusmaadega ning lähimad elamud paiknevad kinnistust ca 400 m kaugusel. Vanamõisa külakeskus jääb ca 1,5 km kaugusele. III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk, sisu ja toimunud menetlus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Mustlepa kinnistu 6 kinnistuks, millest 3 kinnistut kavandatakse üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks (kinnistud suurusega alates 1,0 ha), üks transpordimaa kinnistu kavandatakse juurdepääsu tagamiseks, üks tootmismaa krunt ühise puurkaevu rajamiseks ning üks kinnistu jääb jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbega kuhu ehitusõigust ei kavandata. Tutermaa-Vanamõisa tee ja esimese planeeritava elamukrundi hoonestusala vahelisele maa-alale jäetakse ca 40 m laiune puhverala, millel paikneb kõrghaljastus. Planeeringuga on lahendatatud juurdepääsud, parkimine, tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning on määrataud haljastuse ja heakorrastuse nõuded. Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse uus juurdepääsutee mahasõiduga riigi kõrvalmaanteelt koos nõutekohase ümberpööramisplatsiga, tagades ka (vajadusel) juurdepääs naaberkinnistule (Kraaviserva). Tulevikus, kui tekib piirkonnas terviklik teedevõrgustik, siis planeeritava juurdepääsutee peale-mahasõit 11186 Tutermaa-Vanamõisa teele kavandatakse sulgeda. Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 4,0 ha. Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikustamisele Saue Vallavalitsuse 21. juuli 2021. aasta korraldusega nr 789. Detailplaneeringu avalikustamine toimus 23. augustist kuni 5. septembrini 2021. Avaliku väljapaneku perioodil detailplaneeringu kohta kirjalikke vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. IV. Vastavus üldplaneeringule Detailplaneering on vastavuses üldplaneeringuga. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas ning planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid, aga vastavalt Saue valla üldplaneeringule, tuleb arvestada hajaasustustingimustega, mille kohaselt ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue kinnistu suurus olema vähemalt 1,0 ha, laius vähemalt 40 m ning kinnistule peab olema tagatud juurdepääs. Kui vastavad tingimused on täidetud, siis detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga. Maa-alale on tagatud juurdepääs ning hoonestamine ei tekita sisulist vastuolu üldplaneeringus sätestatud hajaasustuse üldpõhimõtetega. Saue valla üldplaneeringu seletuskirja punkt 5.1 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik üldplaneeringu kohasel tiheasutusalal. Vanamõisa piirkonnas on olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon. Samuti jääb planeeringuala Saue valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (2018-2029) kohaselt ühisveevärgiga kaetava ala sisse. Täna asuvad lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid ca 1 km kaugusel (Ojakalda teel), mille väljaehitamine osutub (arvestades Mustlepa kinnistu suurust) majanduslikult ebamõistlikuks. Antud piirkonnas peale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on elamukruntide omanikel kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Veevarustus kavandatakse lahendada ühise puurkaevu baasil ning reoveelahendus krundipõhiste biopuhastite või kogumismahutite baasil. Kinnistud on ca 1 ha suurused ja sellega on võimalik tagada riikliku määruse nõuded biopuhastite kujadele. V. Sõlmitud kokkulepped ja arendaja kohustused Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsutee, ühine puurkaev ja elektrivarustus kuni liitumispunktideni) ning detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva detailplaneeringu (Hirundo OÜ, töö nr HDP-06/2020) seletuskirjas toodud põhjendusi ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 136 lõike 2, § 139 lõiked 1, 3 ja 4, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punkti 3, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel on 9. aprillil 2021. aastal sõlmitud kokkuleppe (nr 12-2.14/9/2021) detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta, annab Saue Vallavalitsus korralduse: 1. Kehtestada Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa külas Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering, eesmärgiga kinnistu kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks ning ehitusõiguse määramiseks kolme üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Planeeringualal 2 (3) on lahendatud juurdepääsud ning tehnovõrkude lahendus, esitatud servituutide vajadus ning määratud haljastuse ja heakorra nõuded (Hirundo OÜ, töö nr HDP-06/2020). 2. Saue Vallavalitsuse planeeringute peaspetsialistil või teda asendaval isikul teatada detailplaneeringu kehtestamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur ning Saue valla veebileheküljel ning saata detailplaneering ja käesoleva korralduse ärakiri valdkonna eest vastutavale ministrile ja riigi maakatastri pidajale. 3. Korralduse peale võib 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest esitada Saue Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt) vallavanem Kirsti Saar vallasekretär 3 (3) MUSTLEPA KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ASUKOHT: HARJU MAAKOND, SAUE VALD, VANAMÕISA KÜLA KINNISMÄLESTIS: puudub HUVITATUD ISIK: Eero Kaljuste E-post: [email protected] Tel. +372 5067491 (allkirjastatud digitaalselt DP KOOSTAJA: HIRUNDO OÜ planeerija Taimi Kirs Aadress: Sõpruse pst 218-13, Tallinn Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 E-post: [email protected] Tel: +372 5203279 /digitaalselt allkirjastatud/ Töö nr: HDP-06/2020 PlanID 2021 I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 3 2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA 3-5 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED 5 4. PLANEERINGUALA OLEMASOLEV OLUKORD 6 4.1. Asukoht 6 4.2. Pinnas 6 4.3. Reljeef ja haljastus 7 4.4. Hoonestus 7 4.5. Teed 7 4.6. Tehnovõrgud 7 4.7. Kehtivad piirangud 7 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 8 5.1. Üldised põhimõtted 8 5.2. Krundi ehitusõigus 8-9 5.3. Arhitektuur-ehituslikud tingimused 9-10 5.4. Vertikaalplaneering ja sademevesi 10 5.5. Insenertehniline lahendus 10 5.5.1. Veevarustus 10 5.5.2. Kanalisatsioon 11 5.5.3. Tuletõrjevee varustus ja tuleohutusnõuded 11-12 5.5.4. Elektrivarustus 12-13 5.5.5. Telekommunikatsioon 14 5.5.6. Soojavarustus 14 6. Haljastus ja keskkonnakaitselised abinõud 14-15 7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED 15 8. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE 16 9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 16 10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED 17 11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD 17-18 12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA 18 13. PLANEERINGU ELLUVIIMINE 18 II DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4 Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3 Joonis_3_Tugiplaan_490x610 Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_580x700 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon III KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL 2021.05.12_Ekektrilevi OÜ kooskõlastus Nr. 9387046519 2021.05.17_Huvitatud isiku kooskõlastus 2021.06.15_Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus nr 6.2-2/29015 2021.06.21_Transpordiameti kooskõlastus nr 7.1-2/21/9792-5 2021.07.07_Päästeameti kooskõlastus nr 7.2-3.1/4886-4 Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 2 SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK 1. Detailplaneeringu koostamise alused: • Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); • Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); • Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; • Saue valla üldplaneering, kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40; • Saue Vallavalitsuse 14.04.2021 korraldus nr 371“Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine.“; • HARJU MAAKONNAPLANEERING 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) 2. Arengukavad ja -strateegiad: • Saue valla jäätmehoolduseeskiri (Saue Vallavolikogu 26.09.2019. a määrusega nr 31); 3. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud): 4. Eesti standardid: • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti Standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine läbi linnaplaneerimise ja arhitektuuri; • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus; • Eesti Standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada Mustlepa kinnistu 6 kinnistuks, millest 3 kinnistut kavandatakse üksikelamute ja abihoonete püstitamiseks (kinnistud suurusega alates 1,0 ha), üks transpordimaa kinnistu kavandatakse juurdepääsu tagamiseks, üks tootmismaa krunt ühise puurkaevu rajamiseks ning üks kinnistu jääb jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbega kuhu ehitusõigust ei kavandata. Tutermaa-Vanamõisa tee ja esimese planeeritava elamukrundi hoonestusala vahelisele maa-alale jäetakse ca 40 m laiune puhverala, millel paikneb kõrghaljastus. Planeeringuga lahendatakse juurdepääsud, parkimine, tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus ning määratakse haljastuse ja heakorrastuse nõuded. Planeeritavatele elamukruntidele kavandatakse juurdepääsutee mahasõiduga riigi kõrvalmaanteelt koos nõuetekohase ümberpööramis platsiga, tagades juurdepääsu naaberkinnistule (Kraaviserva). 2. SEOS KÕRGEMA TASEME PLANEERINGUTEGA Harju Maakonnaplaneeringu 2030+ alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad). Vastavalt Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas ning planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa. Detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal on liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 3 VÄLJAVÕTE SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGU KAARDIST Planeeringu ala asukoht Üldplaneeringu kaardile on kantud reoveekogumisalade ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavate alade piirid, mis kattuvad tiheasustusega alade piiridega, samuti tähtsamad olemasolevad ning perspektiivsed ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni trassid ning rajatised vastavalt Saue valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavale. Reoveekogumisaladel ning perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel on seaduses ettenähtud juhtudel kohustuslik nii olemasolevate kui moodustatavate uute katastriüksuste veega varustamise kavandamine ühisveevärgist ning katastriüksustelt reovee ärajuhtimise kavandamine ühiskanalisatsiooni. Kui reoveekogumisalal pole ühisveevärk ja -kanalisatsioon veel välja ehitatud, võib ajutiselt veega varustamiseks kasutada lokaalseid (puur)kaeve ning reovee kogumiseks lekkekindlaid kogumismahuteid, aga vastavalt Saue valla üldplaneeringule, tuleb arvestada hajaasustus tingimustega, mille kohaselt ehitusõiguse saamiseks hajaasustusega alal peab moodustatava uue kinnistu suurus olema vähemalt 1,0 ha, laius vähemalt 40 m ning kinnistule peab olema tagatud juurdepääs. Kui vastavad tingimused on täidetud, siis detailplaneeringu eesmärk ei ole vastuolus Saue valla üldplaneeringuga. Maa-alale on tagatud Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 4 juurdepääs ning hoonestamine ei tekita sisulist vastuolu üldplaneeringus sätestatud hajaasustuse üldpõhimõtetega. Vanamõisa piirkonnas on olemas ühisveevärk ja kanalisatsioon. Samuti jääb planeeringuala Saue valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (2018-2029) kohaselt ühisveevärgiga kaetava ala sisse. Täna asuvad lähimad veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid ca 1 km kaugusel (Ojakalda teel), mille väljaehitamine osutub (arvestades Mustlepa kinnistu suurust) majanduslikult ebamõistlikuks. Antud piirkonnas peale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on elamukruntide omanikel kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. Veevarustus kavandatakse lahendada ühise puurkaevu baasil ning reoveelahendus krundipõhiste biopuhastite või kogumismahutite baasil. Kinnistud on ca 1 ha suurused ja sellega oleks tõenäoliselt võimalik tagada riikliku määruse nõuded biopuhastite kujadele. 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeritav ala asub Vanamõisa küla lääne osas, vahetult riigitee 11186 Tutermaa-Vanamõisa ääres, ca 2,7km kaugusel Saue linnast ja 5,6km kaugusel Keila linnast, kus paiknevad lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed, kauplused, apteek ja perearstid. Planeeringu ala asukoht Mustalepa kinnistu asub eemal kompaktsetest elamualadest, lähinaabruses on valdavalt tegemist hoonestamata maatulundusmaadega ning lähimad elamud paiknevad kinnistust ca 400 m kaugusel. Vanamõisa külakeskus jääb ca 1,5 km kaugusele. Kontaktvööndis algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud on: • Vanamõisa küla Uuesauna 4 (Hiietamme) detailplaneering; • Vanamõisa küla Oja kinnistu ja lähiala detailplaneering. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 5 4. PLANEERINGU OLEMASOLEV OLUKORD 4.1. ASUKOHT Planeeritava maa-ala suuruseks on ca 4,0 ha. Detailplaneeringu ala hõlmab Harju maakonnas Saue vallas Vanamõisa külas alljärgnevat maaüksust: Maaüksuse Katastriüksuse Kinnistu Pindala Sihtotstarve Kinnistu omanik aadress tunnus nr. Mustlepa 72701:002:0319 8288702 37816m² maatulundusmaa Eero Kaljuste Maa-ala piirnevad maaüksused on: 72701:001:1009 Tuuleveski MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA 72701:002:0252 Lau MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA 72701:002:0260 Mõisapargi MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA 72701:001:0994 Kraaviserva MAATULUNDUSMAA SIHTOTSTARBEGA 72701:001:0996 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 72701:002:0315 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 72701:001:1008 11186 Tutermaa-Vanamõisa tee TRANSPORDIMAA SIHTOTSTARBEGA 4.2. PINNAS Mullastiku struktuuriks Maa-ameti mullastiku kaardi andmetel on : • 2% maa-alast on gleistunud leostunud muld (Kog), mulla lõimiseks on veeriseline liivsavi millele järgneb rähkne liivsavi (v2ls/r1ls); • 98% maa-alast on leostunud gleimuld (Go); küllastunud turvastunud muld (Go1). Mulla lihtlõimiseks on liivsavi, millele järgneb savi (ls/s). Huumushorisondi tüsedus on 20-28cm. Joonis Planeeritava ala mullad (Maa-ameti kaardirakenduse andmetel) Planeeringu ala asukoht Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radoonisisaldusega alal. Vaadeldavas piirkonnas on põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 6 4.3. RELJEEF JA HALJASTUS Planeeritava ala reljeef kulgeb maa-alal edela-kirde suunas, jäädes absoluutkõrgustelt 29.74m -28.22m vahele. Mustlepa maaüksus, suurusega 37816m2, on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega, millest haritav maa moodustab 5274m², metsamaad 31836m² ja muu maa moodustab 707m². Katastris registreeritud metsamaast on 44% 10 aastane noorendik ja 20% on raiesmiku ala. 4.4. HOONESTUS Maaüksusel ehitised ja rajatised puuduvad. 4.5. TEED Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11186 Tutermaa–Vanamõisa km 1,760–1,915. Juurdepääs maaüksusele on tagatud olemasolevast ristumiskohast riigiteelt km 1,770. 4.6. TEHNOVÕRGUD Planeeritaval alal tehnovõrgud puuduvad. 4.7. KEHTIVAD PIIRANGUD Harju maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse minister kehtestas 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78) alusel ei ulatu planeeringualale rohevõrgustik (rohekoridorid ega tuumalad). Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel puuduvad antud alal looduskaitselised kitsendused. Kultuurmälestised riikliku registri andmetel planeeritaval alal puuduvad. Ehitusseadustiku (Vastu võetud 11.02.2015) 8. peatüki § 71 lg2 kohaselt on tee kaitsevööndi laius kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast, seega on kõrvalmaantee 11186 Tutermaa-Vanamõisa 30m tee kaitsevöönd. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Planeeritav ala paikneb VANAMÕISA maaparandussüsteemi maa-alal kood 4109580020190, mistõttu on planeeringu raames olev põllumaa kuivendatud drenaažiga. VANAMÕISA (K-1) peakraav, avatud eesvool valgalaga kuni 10km²: • 1m veekaitsevöönd vastavalt Veeseadusele §118 • 7m eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord §3 Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 7 5. DETAILPLANEERINGU LAHENDUS 5.1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Planeeringu eesmärgiks on: • määrata maaüksuse taotletavad sihtotstarbed ja hoonestamise põhimõtted; • lahendada tehnovõrkude varustamise põhimõtteid ja liikluskorraldust; • lahendada planeeringuala juurdepääs; • määrata piirangute kehtestamise vajadused ja ulatused. Planeeritavad krundid Pos Krundi Krundi Moodustatakse Liidetavate/ Osade senine nr kasutusotstarve planeeritud katastriüksusest m² lahtutavate sihtotstarve kü. DP liigi järgi % suurus m² liites, lahutades (+/-) osade pindala m² liikide järgi 1 EP 10197 72701:002:0319 -10197 Maatulundusmaa 2 EP 10032 72701:002:0319 -10032 Maatulundusmaa 3 EP 10006 72701:002:0319 -10006 Maatulundusmaa 4 MP 5574 72701:002:0319 -5574 Maatulundusmaa 5 LT 1886 72701:002:0319 -1886 Maatulundusmaa 6 OV 121 72701:002:0319 -121 Maatulundusmaa EP- üksikelamu maa; MP- põllumajandusmaa; LT- tee ja tänava maa; OV- vee tootmise ja jaotamise ehitise maa 5.2. KRUNDI EHITUSÕIGUS Planeeritava ehitisealuse pinnana käsitletakse ehitisealuste pindade summat (ehitisealune pind on ehitise horisontaalprojektsiooni pind, mille hulka arvatakse ehitise väljaulatuvad ning sammastel olev osad). Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ § 19. Ehitisealune pind: (1) Ehitisealune pind on hoonealune pind või rajatisealune pind. (2) Hoonealune pind on hoone maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. (3) Hoone maapealse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast kõrgemal asuvate Hooneosade projektsioon horisontaaltasapinnal. (4) Hoone maa-aluse osa alune pind on hoonet ümbritsevast maapinnast madalamal asuvate hoone osa-de projektsioon horisontaaltasapinnal. (5) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse pinna sisse loetakse hoone juurde kuuluva rõdu, lodža, varikatuse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 8 nimetatud varikatuse, ja muu taolise projektsioon horisontaaltasapinnal. (6) Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa aluse ja hoone maa-aluse osa aluse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone küljes olevat: 1) vihmaveesüsteemi; 2) päikesekaitsevarjestust; 3) terrassi; 4) kaldteed ning treppi; 5) valguskasti; 6) vundamendi taldmikku; 7) tehnosüsteemi ja -seadme osa; 8) liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust; 9) kuni ühe meetri laiust katuseräästast; 10) hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 8 Kuni 20m² ja kuni 5 m kõrged hooned: • Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. • Ilma ehitusloata võib krundile rajada kuni kaks kuni 20m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Suurim korruselisus- elamu/abihoone Maa sihtotstarve ja osakaal (% ) Maa sihtotstarve ja osakaal (%)- -detailplaneeringu liikide kaupa Suurim hoonete kõrgus-kõrgus Krundi planeeritud suurus m² Suurim ehitisealune pind m² Katastriüksuse liikide kaupa normatiivne/kavandatav (maapealne/maa-alune) maapealne/maa-alune Parkimiskohtade arv- Hoonestusala suurus Hoonete arv krundil Suletud brutopind (elamu/abihoone) Elamu/abihoone maapinnast (m) Tulepüsivus Pos. nr 1 10197 700 3822 II (II/I) 9m/5m 4(1/3) EP 100 E 100 1000 TP3 3/3 2 10032 700 6163 II (II/I) 9m/5m 4(1/3) EP 100 E 100 1000 TP3 3/3 3 10006 700 5770 II (II/I) 9m/5m 4(1/3) EP 100 E 100 1000 TP3 3/3 4 5574 - - - - - MP 100 M 100 - - - 5 1886 - - - - - LT 100 L 100 - - - 6 121 20 121 I (-/I) -/5 1(-/1) OV 100 T 100 20 TP3 - Katastriüksuse liigi järgi: E- elamumaa, M-maatulundusmaa, L-transpordimaa, T-tootmismaa 5.3. ARHITEKTUUR-EHITUSLIKUD TINGIMUSED Ehitatavad hooned peavad sobima ümbritseva keskkonnaga. Hoonete arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Hoonete planeerimisel arvestada olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamisega. Hoonete projekteerimisel on soovituslik kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale ja neutraalset värvilahendust. Hoonestuse olulisemad arhitektuurinõuded: • Hoonestusviis lahtine. • Elamud projekteerida maksimaalselt II maapealse korrusega, abihooned I korrusega. • Lubatud soklita või sokliga hoone, sokli kõrgus kuni 0,5m. • Katusekalle: Külamiljöösse sobivam katuse kalle põhihoone puhul on 28-45kraadi. Sellest lähtuvalt on ühekorruselisel üksikelamu ja abihoone puhul lubatud katusekalle 0-35º ning katusekorrusega üksikelamul 28-45º; • Ühtne välisviimistlus grupis, fassaadimaterjal-puit, kivi, krohv, metall, klaas. Kivi ja krohvi kasutada hoone fassaadil kombineeritud puitmaterjaliga. Omavahel võib kombineerida erinevaid materjale ja liigendatud fassaade. Plastikvoodrite kasutamine ei ole lubatud. • Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone. • Katusekattematerjal vaba. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 9 • Katusekatte värviks valida tume toon (must, tumehall, tumepruun, tumepunane). • Abihoone peab sobima elamu arhitektuuriga. Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada valla arhitektiga. Aiad ja piirded Piirdeaedu võib rajada vastavalt detailplaneeringus määratule. Piirdeaiad ei tohi olla kõrgemad kui 1,5 meetrit. Lubatud kasutada puitlipp-, varbmetall- või metallvõrkaeda. Läbipaistmatuid plankaedu ei ole lubatud rajada. Teed ja platsid Juurdepääs planeeritud alale on tagatud olemasolevast ristumiskohast riigiteelt 11186 Tutermaa- Vanamõisa km 1,770. Liiklusruumi planeerimise aluseks on 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. Teede projekteerimise lähtetasemeks on rahuldav (R) ja tee projektkiiruseks 40km/h. Kahekordselt tardkivikillustikuga kuumpinnatud kergkatendiga juurdepääsutee rajatakse laiusega 4,0m + peenrad 0,5m. Juurdepääsutee lõpus on ümberpööramis plats 12x12m ning lisaks on tagatud juurdepääs naaberkinnistule (Kraaviserva). Teedeäärsed haljasalad on vajalikud nii tehnovõrkude paigutamiseks kui ka lume vallitamiseks. Teede katetena krundisiseselt kasutada looduskivi-, betoonkivi, graniitsõelmeid, kruusa. Detailplaneeringus on kavandatud 3 parkimiskohta elamumaa krundil. Detailplaneeringu teele ristumisel kõrvalmaanteega 11186 Tutermaa-Vanamõisa on kantud joonisele nähtavuskolmnurk „Peatu ja anna teed“ 10mx190m. Piirdeaedu, haljastust ja muid nähtavust piiravaid takistusi ei tohi kavandada ristmike nähtavuskolmnurkadesse. 5.4. VERTIKAALPLANEERING NING SADEMEVESI Vertikaalplaneerimisel lähtuda olemasolevast reljeefist. Olemasolevat maapinda võib vajadusel tõsta hoonestusala piires kuni 0,5m. Kui hoonete ehitusprojektides nähakse ette maapinna tõstmist, tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele. Vältides vee valgumist naaberkinnistutele on sademevesi ette nähtud juhtida krundi haljasalale, kus see immutada. Sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Planeeringulahendusega ei suurene oluliselt ala sademevee vooluhulk. 5.5. INSENERTEHNILINE LAHENDUS Krunti läbivate tehnovõrkudega aladele tuleb kehtestada servituut vastavalt maakasutusele ja hoonestusõiguse plaanile, mis kohustab krundi omanikku võimaldama trassi ehitust ja hooldamist. Detailplaneeringuga on määratud servituudi alad. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. Antud piirkonnas peale ühisveevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamist on elamukruntide omanikel kohustus seadusekohase tasu eest liituda ühtse süsteemiga. Peale liitumist ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga likvideeritakse olemasolevad mittevajalikud veevärgi- ja kanalisatsioonirajatised. 5.5.1. VEEVARUSTUS Planeeritava ala ööpäevane veevajadus on Q =0.9m³/d. Veevarustus on lahendatud planeeritava puurkaevu baasil. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 10 5.5.2. KANALISATSIOON Planeeringu-ala kavandatav heitvee vooluhulk võrdub tarbevee vajadusele ja on arvutuslikult kuni 0,9m³/d. Planeeritava elamumaa krundi juurde on ette nähtud reovee kogumine klaasplast- kogumismahutisse min. 8m³ või biopuhastite baasil. Reovee lahendus täpsustatakse edaspidise töö käigus. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“ §5 omapuhasti rajamise nõuded. (1) Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et: 1) selle kuja on vähemalt 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti korral; 2) septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m; 3) omapuhastit tohib ehitada alla 2000 ie reostuskoormusega reoveekogumisalale, kus puudub ühiskanalisatsioon, ning väljapoole reoveekogumisala; 4) see peab paiknema joogiveekaevude suhtes alla nõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhastis tekkiv ja suublasse juhitav heitvesi peab vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Määruse nr 61 § 8 lõike1 punktis 4 on kehtestatud, et kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. 5.5.3. TULETÕRJEVEE VARUSTUS JA TULEOHUTUSNÕUDED Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus on 9m. Hoone maksimaalne korruselisus on 2. Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ lisa 1 alusel on detailplaneeringu alale planeeritud elamud koos abihoonetega I kasutusviisiga ehitised. Hoonete lubatud vähim tulepüsivusklass on TP-3 (lubatud TP-2 ja TP-1). Hoonete vaheline kuja on määratud vastavalt Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ § 22. Tule leviku takistamine (1) Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. (2) Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. (3) Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 ruutmeetrit ning TP2- ja TP1- klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. (5) Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata lõikes 4 esitatud piirväärtusi, peab: Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 11 1) tulelevik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tulelevik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitusprojekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele. Kuna detailplaneeringuga kavandatud kolm elamumaa krunti on moodustatud hajaasustus tingimustel, siis vastavalt standardile EVS 812-6:2012+A1+A2 hajaasustusega piirkonna üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku veevõtu kohta. Vajalik kustutusvesi Q=10 l/s 3 tunni jooksul tagatakse planeeringu alast ca 1.75km kaugusel paiknevatest tuletõrjehüdrantidest: • Pistriku tee tupiktee lõpus olevast tuletõrjehüdrandist; • Vabaõhukeskuse tee 20 maaüksuse parkla ääres olevast tuletõrjehüdrandist. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. 5.5.4. ELEKTIVARUSTUS Kavandatav elektrivarustus tagatakse Elektrilevi OÜ sõlmitava liitumislepinguga vastavalt Elektrilevi OÜ väljastatud tehnilistele tingimustele nr 374078 22.04.2021, kehtib kuni: 22.04.2023. Detailplaneeringu alale on planeeritud koht uuele komplektalajaamale. Uue alajaamade toide on planeerida 10 kV maakaabelliiniga Vanamõisa:(Saue) ja Suurekoorma: (Saue) alajaamadest. Suurekoorma: (Saue) alajaamast planeeritud uue 10kV maakaabelliini kulgemisel Ottu katastriüksuse (katastritunnusega 19801:012:0200) piiril tuleb seada 2m servituut Elektrilevi OÜ kasuks. Vanamõisa: (Saue) alajaamast planeeritud uue 10kV maakaabelliini kulgemisel mööda Vanamõisa tee ida külge tuleb seada 2m servituut Elektrilevi OÜ kasuks alljärgnevatele kinnisasjadele: • Saue vallas Vanamõisa külas Tuuleveski katastriüksus (katastritunnusega 72701:001:1009); • Saue vallas Vanamõisa külas Lau katastriüksus (katastritunnusega 72701:002:0252); • Saue vallas Vanamõisa külas Tammearu katastriüksus (katastritunnusega 72701:002:0821); • Saue vallas Vanamõisa külas Mõisapargi katastriüksus (katastritunnusega 72701:002:0260). Detailplaneeringu alal objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilpide toide on planeeritud uuest kompleksalajaamast. Elektrienergia saamiseks tuleb sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimisel arvestada võimalusega päikeseenergia tootmisega, mis võimaldaks paigaldada kahesuunalise elektriarvesti omatoodetud elektrienergia müügiks. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 12 Planeeritava 10kV maakaabli kulgemise joonis 5.5.5. TELEKOMMUNIKATSIOON Antud detailplaneeringuga pole kavandatud liitumist Telia sidekaabliga. 5.5.6. SOOJAVARUSTUS Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada elektrikütet, pelletikütet, maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, päiksepaneele vms. Rajatava hoone soojavarustus süsteemide väljaehitamine tuleb määrata hoone projektiga. Soojavarustuseks kruntidel võib rajada soojuspuurauke. Soojuspuurauk on võimalik puurida majast 2 m kaugusele, krundi piirist 5m. Soojuspuuraukude vahe on min 10m. Puuraugud on lubatud antud detailplaneeringu alal sügavusega 50-60m ja 200m² eramu küttevajaduse katmiseks on vaja puurida 5 puurauku. 6. HALJATUS JA KESKKONNAKAITSELISED ABINÕUD Planeeritava alal esineb nii kõrg- kui madalhaljastust. Puude istutamisel tuleb järgida tehnovõrkudest tulenevaid kujasid. Keskkonnakaitse abinõude alus: Säästva arengu seadus § 3 Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes KeHJS § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas ning planeeritava maa-ala maakasutuse juhtotstarbeks on määratud pere- ja ridaelamumaa. Saue Vallavalitsus leiab, et Mustjala ja lähiala detailplaneeringu korral ei ole tarvis algatada KSH-d, sest nimetatud planeeringu puhul ei ületata mõjuala keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei seata ohtu inimeste tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara. Lähtudes planeeritava maa-ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta kolme üksikelamu püstitamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Planeeritaval alal ei ole kaitstavaid loodusobjekte, planeeringuga ei ole ette nähtud tegevusi ranna või kalda piiranguvööndis, planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Käesolevas detailplaneeringus ei ole lubatud tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Maa-ameti andmebaasi kohaselt ei paikne planeeritaval maa-ala ja selle lähiümbruses Natura 2000 võrgustiku alasid, hoiualasid, püsielupaikasid, kaitsealuseid parke. Põhjavee kaitstuse seisukohalt on Saue valla üldplaneeringu kaardi kohaselt tegu ebapiisava kaitstusega põhjaveega alaga. Piirkonnas puudub ühisveevärk ja kanalisatsioon. Veevarustus tuleb lahendada rajatava puurkaevu baasil. Majandusveed juhitakse perioodiliselt tühjendatavasse sertifitseeritud plastist kogumismahutisse või biopuhastisse (viimasel juhul tuleb esitada pinnase uuring koos vastava ala vastutava pädeva spetsialisti seisukohaga immutamise võimalikkuse kohta). Seega eeldatavalt keskkonnale reovee tõttu ohtu ei teki. Kinni pidada kehtestatud kaitsevöönditest ja kujadest. Jäätmed. Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse kinnistesse konteineritesse ning korraldada nende ära vedu. Soovitatavalt varjata konteinereid variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja külastajatele märkamatuks. Konteinerite koht määratakse hoone ehitusprojektis. Jäätmete kogumine lahendatakse vastavuses Jäätmeseadusega ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjadega. Bioloogiliselt lagunevad köögijäätmed tuleb kompostida oma kinnistul asuvas kinnises kompostris või kasutada eraldi biojäätmete konteinerit. Täpsemalt lahendada krundi haljastus, parkimine, piirded, prügitünnide paigaldus jne. hoone ja haljastuse projekti mahus. Detailplaneeringu joonisel on näidatud prügikonteineri soovituslik asukoht. 7. RADOONIRISKI VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Peamine radoonileke keldrita maja eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kandvate välisseinte liitekohtadest, põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandas; radooni võib sisaldada majapidamisvesi, puurkaevud, ehitusmaterjalid. Radoonist tulenev terviserisk Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Seda tõestavad nii epidemioloogilised uuringud inimeste hulgas kui ka katselised uuringud loomadel. Radoon ja tema tütarproduktid sattuvad organitesse sisse hingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine. On selge, et radoonisisalduse tõustes suureneb ka kopsuvähiriski tase. Suitsetamine muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev kiirgus. Sama kehtib ka passiivse suitsetamise korral. Seega on lihtsaim abinõu radoonist tuleneva terviseriski vähendamiseks suitsetamise piiramine. Õnneks on radoonisaastest vabanemine teadlaste kinnitusel suhteliselt lihtne. Kõige paremini aitab radooni vähendamiseks tuulutamine. Radoonist lahtisaamiseks tuleb kogu maja tuulutada iga päev vähemalt tund aega. Majasse kogunenud gaas lahkub sealt tuuletõmbusega kergesti. Hoone vundamendi alla rajada tuulutustorustik. Välisõhus radoon inimestele ja muudele elusolenditele ohtu ei kujuta. Eesti projekteerimisnormides (EPN) on elu-, puhke-ja tööruumides aasta keskmise radoonisisalduse piiriks seatud 200 Bq/m³. Detailplaneeringu ala asub Harjumaa radooniriski kaardi andmetele tuginedes normaalse radoonisisaldusega alal. Hoonete projekteerimisel tuleb tugineda euronormidele, mis ühtib Eesti Standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Enne detailplaneeringu elluviimist tuleb vastavalt EVS 840:2017 alapeatükile 4.1 Radoon ja selle allikad järgi teha elamutele pinnase mõõtmised. Detailsed lahendused radoonitaseme vähendamiseks anda hoonete projekteerimisel. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 15 8. LIIKLUSEST PÕHJUSTATUD MÜRA, VIBRATSI OON JA ÕHUSAASTE Autoliiklusest tingitud müra, kui ka vibratsioon tuleneb sõiduki rehvi ja tee pinnakatte hõõrdumisest, teekatte korrasolekust, sõiduki tüübist (veoauto, väikeauto) ja selle korrasolekust (halvasti kinnitatud haagised, logisevad varuosad jne). Väikestel kiirustel ja siledal teel, kus konarused puuduvad, sõitev sõiduk ei mõjuta oluliselt müra ja vibratsiooni taset. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestab müra normtasemed. Müra normtasemete sätestamisel on lähtutud ajaperioodist, müraallika liigist, müra iseloomust ja hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarveteks on määratud perspektiivne elamumaa. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 11186 Tutermaa-Vanamõisa km 1,760-1,915. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on vaid 221 autot. Tuginedes varasemate tööde autoliiklusest tuleneva müra hindamisele liiklussagedusel 2324 autot ööpäevas, kus müra ei ületa piirväärtust teest 33m kaugusel. Hoone planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 "Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest". Siseruumide kaitseks saab müra vähendamiseks kasutada hoonete rajamisel hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Kõige müratundlikumad ruumid nagu nt magamistoad tuleks võimalusel planeerida planeeringuala teedest vastas küljele. Autoliiklusest põhjustatud vibratsioon Autoliiklusega kaasnevad lisaks helilistele võngetele ka madalasageduslikud võnked, mida nimetatakse vibratsiooniks (10-200 Hz). Vibratsioon levib nii õhus kui maapinnas ning viimase korral sõltub pinnase materjalist. Sõltuvalt pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev. Tihedad pinnased summutavad paremini vibratsiooni. Maapinna tihedamad osad nõrgendavad vibratsiooni levimist oluliselt kiiremini kui vahetihedad pinnaseosad. Üldiselt ei põhjusta tavaline transpordist tulenev vibratsioon terviseprobleeme, kuid võib kahjustada hooneid. Hoone vundamentide ja kandekonstruktsioonide täpsemad lahendused antakse hoone projektis. Et vähendada vibratsiooni levikut hoones, tuleks hoone projekteerimisel kasutada soovitavalt massiivseid konstruktsioone. Autoliiklusest põhjustatud õhusaaste Liiklusest tekkiv õhusaastekoormus sõltub sõidukite hulgast, nende tehnilisest seisukorrast, kasutatavast kütusest, keskmisest kiirusest ning liikluse sujuvusest. Planeeringuala õhusaaste leviku piiramiseks tuleb riigitee 11186 Tutermaa-Vanamõisa äärne olemasolev kõrghaljastus säilitada kogu tee kaitsevööndi ulatuses, mis takistavad õhusaaste levimist õue alale. Riigitee omanik on teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. 9. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD Kuritegevuse riske vähendavate abinõude valikul on lähtutud Eesti standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“. Kuriteohirmu vähendavad hea nähtavus, valgustus, jälgitavus ja korrashoid. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 16 10. PLANEERINGUGA KAVANDATU REALISEERIMISE VÕIMALUSED Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Detailplaneerinu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 3) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituutide kandmine kinnistusraamatusse; 4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel. Tehnovõrgud ja –rajatised ehitatakse olemasolevatest liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni; 5) alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist sellel maaüksusel. Transpordiameti nõuded detailplaneeringu realiseerimiseks: 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. • Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. • Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võib Transpordiamet asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. Vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti 15.06.2021 nr 6.2-2/29015 kirjas välja toodule tuleb, tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1, esitada maaparandusehitise ja projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks. 11. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMSISEGA KAASNEVAD MÕJUD Detailplaneeringuga ei kavandata “Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ §6 lg 1 ja 2 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustumist, sh vee, pinnase, õhu saastamist. Majanduslikud mõjud Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes. Rajatavad hooned tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 17 Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitse alused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et elamute ja abihoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Looduskeskkonnale avalduvad mõjud Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Planeeringualal ei asu kaitsealuseid taime- ega loomaliike ega Natura2000 ala. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud piirneb peamiselt planeeringualaga. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Ehitiste valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete rajamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine, kuid oodata ei ole ülenormatiivsete tasemete esinemist. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub. 12. PLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikk teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). 13. PLANEERINGU ELLUVIIMINE Vanamõisa küla Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Saue valla ja kinnistu omaniku vahel 9. aprillil juunil 2021. aastal sõlmitud nr 12-2.14/9/2021 lepingu alusel. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama detailplaneeringus nimetatud planeeringukohased teed, sh juurdepääsutee ning tehnovõrgud, st elektrivarustuse, ühise puurkaevu koos veetrassidega planeeritavate elamukruntideni ning nõuetekohase tuletõrjeveemahuti detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud rajatistele kasutusload. Arendaja on kohustatud transpordimaa krundi tasuta üle andma Saue vallale enne detailplaneeringu kohasele esimesele elamuhoonele ehitusloa taotlemist. Vallal on õigus jätta detailplaneeringukohasele hoonetele ehitusload väljastamata, juhul kui Arendaja poolt ei ole täidetud eelnimetatud kohustused, mis on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa taotlemise ja väljastamise eelduseks. Ostjate informeerimine tule fikseerida kinnistute ostu-müügilepingutes. Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 18 II DETAILPLANEERINGU JOONISED Joonis_1_Situatsiooni_plaan_A4 Joonis_2_Kontaktvööndi_plaan_A3 Joonis_3_Tugiplaan_580x680 Joonis_4_Põhijoonis-tehnovõrkudega_680x820 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 19 III KOOSTÖÖ JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL Koostöötegijad Jrk Isik kellega on Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Projekteerija märkused nr detailplaneering nr ja kuupäev kooskõlastaja tingimuste kooskõlastatud täitmise kohta 1 Põllumajandus- ja 15.06.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab planeerimisseaduse § 17 lõige Seletuskirja p.9 alla lisatus Toiduamet nr 6.2-2/29015 2 punkt 3 alusel Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneeringu järgmisel kooskõlastus tingimus. SULEV TAUL tingimusel: Juhtivspetsialist Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada maaparandusehitise ja Krundi pos. 4 osas on topo- projekteeritava ala ühisosa ehitusprojektid Põllumajandus- ja Toiduametile geodeetilisele alusplaanile kooskõlastamiseks. kantud kuivendusdrenaaž. Seletuskirjas p.4.7 on välja Juhime tähelepanu asjaolule, krunt nr 4 on kuivendatud drenaažiga, mille toodud, et planeeritav ala olemasolu peab kajastuma ka seletuskirjas ja tehnovõrkude joonisel. paikneb VANAMÕISA maaparandussüsteemi maa- alal kood 4109580020190, mistõttu on planeeringu raames olev põllumaa kuivendatud drenaažiga. 2 Päästeamet 07.07.2021 nr 7.2- Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 ja Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel Kooskõlastatud digitaalselt Allvar Väli 3.1/4886-4 kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo Ohutusjärelevalve juhtivinspektor Allvar Väli Hirundo OÜ poolt koostatud Mustlepa kinnistu büroo juhtivinspektor detailplaneeringu tuleohutuseosa 3 Transpordiamet 21.06.2021 Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. Seletuskirjas p.9 kajastatud Marek Lind nr 7.1-2/21/9792-5 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde Transporiameti poolt välja juhtivspetsialist taristu projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. toodus planeeringu elluviimist teenuste osakond Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt kajastavad punktid. nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kaasatavad Jrk Isik või asutus Arvamuse esitamise Arvamuse täielik ärakiri Projekteerija märkused nr kellega on koostööd nr ja kuupäev arvamuse esitaja tingimuste tehtud täitmise kohta 1 Elektrilevi OÜ Nr. 9387046519 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt Kooskõlastatud digitaalselt Marge Kasenurm 12.05.2021 2 Huvitatud isik 17.05.2021 - Kooskõlastatud digitaalselt Eero Kaljuste Mustlepa kinnistu ja lähiala detailplaneering töö nr HDP-06/2020 lk 21
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel