dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöödumine

Rahandusministeerium · 27. september 2021
Viit
14-11/6682-1
Registreeritud
27. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kuusalu Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Alan Rood (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Lääne talitus)
Lahendamise tähtaeg
17. oktoober 2021

Failid

  • 📎Pöödumine ministeeriumite poole.asice4137 KB
  • 📎Pöödumine ministeeriumite poole.docx67 KB

Sisu (failidest)

Keskkonnaministeerium 23.09.2021 nr 7-1/ [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Seisukoha küsimine Kuusalu Vallavolikogu 30.08.2017 otsusega nr 50 on kehtestatud Kuusalu valla Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek jagada Kadakakraavi kinnistu kaheks ca 1,4 ha suuruseks elamukrundiks (käesoleval hetkel Meresiiliku tee 6 ja 10), 2732 m2 suuruseks transpordimaa maaüksuseks ning 478 m2 suuruseks tootmismaa maaüksuseks, millele on planeeritud rajada tuletõrjeveemahuti ning puurkaev. Kinnistu asus detailplaneeringu kehtestamise hetkel Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohasel rohevõrgustiku tuumalal. Rohevõrgustiku toimimise säilimiseks on kinnistu algselt soovitud kolme elamukrundi asemel jagatud kaheks elamukrundiks. Hoonestusalad on koondatud olemasoleva tee äärde ning piirded on lubatud rajada ainult hoonestusala ümber. Ülejäänud osa kruntidest kohustati jätta loomade liikumistele avatuks ning metsaga kaetuks. Harju maavanem määras planeeringule Keskkonnaametiga kooskõlastuse kohustuse. Keskkonnaamet on planeeringu kooskõlastanud (29.11.2016 nr 7-1/4109-3), viidates vajadusele lisada seletuskirjale visioon piirkonna rohevõrgustiku toimimise osas. Planeeringut on vastavalt täiendatud. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut kohast rohevõrgustikku muudetud ning planeeritud ala ei asu enam rohevõrgustiku alal. Kuusalu Vallavalitsuse poole pöördus 17.09.2021 kliendi nimel Advokaadibüroo Sorainen AS seoses sellega, et Kuusalu Vallavalitsus oli oma 01.07.2021 kirjaga nr 7- 1/2234 informeerinud kehtestatud detailplaneeringu alal kinnistute omanikke sellest, et Maa-ameti kaardirakendusele on kantud korduva üleujutusala piir, mille tulemusena on ehituskeeluvöönd vastavate kinnistute osas laienenud ja kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigust ei saa ellu viia ning kinnistule projekteerimistingimuste, ehitusteatiste ja ehituslubade väljastamine ei ole võimalik. Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto 74604 Harjumaa E-post [email protected] EE742200001120050586 Reg. kood 75033496 Veeb http://www.kuusalu.ee Swedbank Advokaadibüroo Sorainen AS on oma pöördumises asunud seisukohale, et Maa-ameti vastavas kaardirakenduses kuvatud kitsendustel ja muul andmestikul ei ole õiguslikku tähendust, sh korduva üleujutusala piiri kuvamisel. Samuti leitakse, et seaduseandja ei ole looduskaitseseaduse muutmisel uurinud, kas ehituskeeluvööndi piiri kuvamise rakenduspraktika muudatus võiks kaasa tuua mõju olemasoleva ehitusõiguse realiseerimisel, kus detailplaneeringutega on antud ehitusõigus, mida ehituskeeluvööndi piiri nihkumisel ei pruugi enam saada realiseerida. Advokaadibüroo leiab, et ehituskeeluvööndi arvutamise praktika on olnud väär ja et detailplaneeringus toodud lahenduse elluviimine ei kujuta endast ohtu ranna ja kalda kaitse eesmärkidele ega too kaasa keskkonnakahju. Kehtestatud detailplaneeringu kohaselt oli antud ehitusõigus elamu ehitamiseks kinnistule, mille hoonestusala Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt asub tervikuna ehituskeeluvööndis. Advokaadibüroo tugineb oma seisukohas Riigikohtu lahendile nr 3-18-2244, mille p 15 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et kui detailplaneeringus märgitud ehituskeeluvööndi piir on isiku jaoks soodsam kui põhikaardi andmed, saab isik lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist (HMS § 60 lg 2 esimene lause). Nimetatud lahendi valguses on kohalikul omavalitsusel võimalik samuti lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist ja anda selle alusel välja ehitusload. Nimetatud lahendi valguses on advokaadibüroo hinnangul kohalikul omavalitsusel võimalik lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist ja anda selle alusel välja ehitusload. Advokaadibüroo juhib tähelepanu ka sellele, et detailplaneeringu kehtivust ning sellele edasistes menetlustes tuginemise võimalikkust toetab ka asjaolu, et detailplaneeringu menetluse raames on selle 2016.aastal kooskõlastanud Keskkonnaamet. Keskkonnaametil on olnud võimalik hinnata ohtu looduskeskkonnale ning ranna ja kalda kaitse eesmärkidele, ühtlasi anda hinnang ehituskeeluvööndi piiri asukohale. Seega on detailplaneeringus näidatud ehituskeeluvööndi piir varasemalt hinnatud ja heaks kiidetud, mistõttu ei ole põhjendatud võtta aluseks Maa-ameti kaardirakendusel kuvatavat ehituskeeluvööndi piiri ulatust. Järeldusena asutakse seisukohale, et vallal on võimalik jätkata ehituslubade või -teatiste andmist olemasolevate detailplaneeringute alusel. Kuusalu Vallavalitsus ootab ministeeriumite analüüsi ning seisukohti advokaadibüroo Sorainen AS pöördumises esitatu osas. Palume selgitusi, kas ja missugune õiguslik tähendus on Maa-ameti kaardirakendusel kuvatud korduva üleujutusala piiril ja sellega seonduvalt kogu ehituskeeluvööndi piiril ja kas kõnealuses detailplaneeringus kavandatud ehitusõigus on realiseeritav. Antud seisukohad on olulised ka kõigi teiste kehtestatud detailplaneeringute, mis jäävad eelpool kirjeldatud üleujutusalale, elluviimise võimalikkuse hindamisel. Täiendavalt palume infot, miks ei teavitatud kinnistute omanikke uutest piirangutest, mis oluliselt muutsid kinnistute väärtust ning kelle kanda on võimalikud nõuded vahepealse aja jooksul teostatud kulutuste osas, mille juures arvestati varasemalt kehtestatud detailplaneeringute ning ehituskeeluvööndiga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Terje Kraanvelt vallavanem Lisad: 1. Advokaadibüroo Sorainen pöördumine, 17.09.2021; 2. Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneering; 3. Keskkonnaameti kiri Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise osas (28.11.2016 nr 7-9/16/7931-5). Ahti Randmere [email protected] Kadi Raudla [email protected] Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto 74604 Harjumaa E-post [email protected] EE742200001120050586 Reg. kood 75033496 Veeb http://www.kuusalu.ee Swedbank Pöördumise esitamine Kuusalu vallavalitsus Tallinn Mõisa tee 17, Kiiu alevik 17. september 2021. a. 74604 Kuusalu vald [email protected] PÖÖRDUMINE 1. Advokaadibüroo Sorainen AS pöördub teie poole seoses oma kliendi Meresiiliku tee 6 omaniku (katastriüksuse nr 35301:001:0710) küsimustega. Kuusalu vald on 1.07.2021 oma kirjaga nr 7-1/2234 klienti teavitanud ehituskeeluvööndi piiri puudutavate küsimustest, millest tulenevalt vajab ühise arusaama kujundamist olemasoleva detailplaneeringu edasine elluviimine. 2. Pakume alljärgnevalt välja olemasoleva detailplaneeringu ning ehituskeeluvööndi ulatuse tõlgendamise võimalused. Palume vallal võtta antud küsimuses seisukoht ning vajadusel pöörduda asjakohase valitsusasutuse poole. 3. Esitame alltoodud analüüsis erinevad lahendusvariandid. Leiame, et ptk-s 2 käsitletud õiguslik lahendus võimaldab Kuusalu vallal detailplaneeringu viia ellu ilma täiendavaid menetlusi läbimata. Käsitleme kirjas aga ka kohtumisel kokku lepitud teisi võimalusi kui alternatiivseid lahendusi. 4. Kokkuvõtlikult on meie hinnangul lahendusvariandid alljärgnevad: 4.1. Detailplaneering on kehtiv ning õiguspärane haldusakt. Ehituskeeluvööndi piiri muutus ei ole toonud kaasa detailplaneeringu õigusvastasust veelgi vähem selle osalist kehtetust. Selle alusel saab anda ehitustegevuseks vajalikke lube, kuna Riigikohtu praktika toetab isiku jaoks soodsamate tingimuste arvestamist ehitusloa andmise alusena; 4.2. Detailplaneeringu muutmise menetluse kaudu on võimalik ehituskeeluvööndi piir täiendavalt Keskkonnaametiga kooskõlastada, sealhulgas seda vähendada ning tagada olemasoleva olukorra säilimine. Detailplaneeringu muutmise menetlus on omaniku jaoks vähem koormavam kui uue detailplaneeringu tegemine; 4.3. Menetluses olevas üldplaneeringus on võimalik näha ette ehituskeeluvööndi piir kehtestatud detailplaneeringute alusel. Vastavat piiri on võimalik ehituslubade menetluses arvestada olulist tähtsust omava asjaoluna (HMS § 6 mõttes), millele saab õiguslikult tugineda ning anda ehitusluba. 5. Vallal palume võtta seisukoha detailplaneeringu ehitusõiguse realiseerimise osas ning anda Meresiiliku tee 6 omanikule teada, millistel alustel saab asuda detailplaneeringut ellu viima. 1. ASJAOLUD 6. Kadakakraavi detailplaneering kehtestati 30.08.2017 ning see reguleerib Kuusalu vallas Põhja külas Kadakakraavi kinnistu jagamist kaheks krundiks ning ehitusõiguse andmist kahe u 1,4 ha suurusele elamukrundile, 2732 m2 suurusele transpordimaa maaüksusele ning 478 m2 suurusele tootmismaa maaüksusele. Ehituskeeluvööndi piiri detailplaneeringus ei käsitleta. Kinnisasi asub rohkem kui 400 m kaugusel merepiirist. Sorainen – 2/5 – 7. Maa-amet hakkas veeseaduse (VeeS) muudatuste järgselt kuvama ehituskeeluvööndi piiri ulatust Maa-ameti kaardirakenduses. Maa-ameti kaardirakenduses kuvatavatel kitsendustel ja muul andmestikul ei ole aga õiguslikku tähendust. Kui üldplaneeringus puuduvad andmed korduva üleujutusala piiri kohta, rakendatakse automaatselt looduskaitseseadusest (LKS) tulenevaid näitajaid. Tegelikke asjaolusid ning asukohapõhist lähenemist ei ole piiri kuvamisel rakendatud. Maa-amet ei ole kitsenduste kaardirakendusel üleujutusala kihi loomisel põhjalikult analüüsinud piiri kuvamisega seonduvaid õiguslikke küsimusi. See tähendab ühtlasi, et ehituskeeluvööndi laienemine ei ole seotud ranna ja kalda kaitse eesmärkidega ega oma laiemat sisulist tähendust. 8. Seaduseandja ei ole LKS muutmisel uurinud, kas ehituskeeluvööndi piiri kuvamise rakenduspraktika muudatus võiks kaasa tuua mõju olemasoleva ehitusõiguse realiseerimisel, kus detailplaneeringutega on antud ehitusõigus, mida ehituskeeluvööndi piiri nihkumisel ei pruugi enam saada realiseerida. Puudub arusaam ja konkreetne ajakava, et LKS või mõni muu õigusakt näeks ette reeglid olemasolevate detailplaneeringute elluviimiseks. See tähendab, et puuduvad rakendussätted, mis annaks juhise olemasoleva olukorra lahendamiseks. Samas on Keskkonnaamet oma pädevusest tulenevalt pidanud juba kehtestatud detailplaneeringud kooskõlastama ning olnud ühtlasi kursis ehituskeeluvööndi asukoha ja selle piiridega. 9. Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamine on pooleli ning selle raames ei ole veel tellitud korduva üleujutusala analüüsi, mida oleks võimalik käesolevas asjas arvestada olulise tähendusega asjaoluna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6 mõttes. Kui vastavad analüüsid tellitakse, on neid siiski võimalik arvestada edasistes menetlustes ka enne üldplaneeringu kehtestamise otsuse tegemist. 10. Probleemi lahendamine on oluline, et tagatud oleks kinnisasjade edasine kasutamine selgetel tingimustel, sealhulgas nende edasine käsutamine. 2. DETAILPLANEERING ON KEHTIV NING SEE ON VÕIMALIK VIIA ELLU ETTE NÄHTUD KUJUL, SEALHULGAS ANDA EHITUSLUBA 11. Kuusalu vald on oma kirjas maaomanikke teavitanud, et ehituskeeluvöönd on kinnisasjade osas laienenud ning kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigust ei saa ellu viia. Käesoleval hetkel ei ole kinnistule projekteerimistingimuste, ehitusteatiste ja ehituslubade väljastamine võimalik. Leiame, et käesolevas olukorras on võimalik jõuda ka teistsuguse lähenemiseni. 12. Maa-ameti kaardirakenduses kuvataval korduva üleujutusala piiril ei ole õiguslikku tähendust. Maa-ameti andmestik põhineb looduskaitseseadusest (LKS) § 37 lg-st 31 tuleneval üldreeglil, kus korduva üleujutusega ala piir mererannal määratakse üldplaneeringuga. Kui korduva üleujutusega ala piiri ei ole määratud, loetakse korduvalt üleujutatud ala piiriks üks meeter kaldajoone kõrgusväärtusest. Ehituskeeluvöönd koosneb üleujutatavast alast ning mererannale sätestatud ehituskeeluvööndist. Tegu ei ole seadusemuudatusega, vaid sarnane olukord kehtib LKS kehtestamisest alates. Väär on olnud ehituskeeluvööndi ulatuse arvutamise praktika, sealhulgas on vastavast praktikast lähtunud detailplaneeringute kooskõlastajana Keskkonnaamet. Tulenevalt eelnevast ei ole võimalik väita, et kehtestatud detailplaneeringud oleksid sisuliselt õigusvastased või et neid ei saaks ellu viia. Detailplaneeringus toodud lahenduse elluviimine ei kujuta endast ohtu ranna ja kalda kaitse eesmärkidele ega too kaasa keskkonnakahju. 13. Detailplaneering on halduse üksikakt ning see kehtib vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 2 kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kehtivus Sorainen – 3/5 – on haldusakti kui tahteavalduse omadus tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Haldusakti kehtivus tähendab, et haldusakti regulatsioon omab õiguslikku jõudu: /-/ soodustava haldusakti puhul – et isikul on tekkinud haldusaktist tulenev subjektiivne õigus. Adressaadil on õigus nõuda avalikult võimult ja teistelt isikutelt teda soodustavast haldusaktist kinnipidamist. Seega on kehtiv haldusakt õiguskorra osa. 1 Meresiiliku 6 kinnisasja puudutav detailplaneering on seega kehtiv ja toob kaasa nii õigusi kui ka kohustusi, sealhulgas on võimalik detailplaneeringust lähtuda edasise ehitustegevuse kavandamisel. Detailplaneeringu õigusjõu murrab üksnes selle kehtetuks tunnistamine. Kuna seadusandja ei ole sätestanud rakendusnormi olemasolevate detailplaneeringute kehtivuse osas ega näinud ette detailplaneeringute kohustuslikku ülevaatamist, on võimalik jõuda järeldusele, et detailplaneeringud kehtivad olemasoleval kujul edasi. 14. Riigikohus on analüüsinud ehituskeeluvööndi ja kehtiva detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi. Kolleegium leidis, et kui detailplaneeringus märgitud ehituskeeluvööndi piir on isiku jaoks soodsam kui põhikaardi andmed, saab isik lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist (HMS § 60 lg 2 esimene lause).2 Nimetatud lahendi valguses on kohalikul omavalitsusel võimalik samuti lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist ja anda selle alusel välja ehitusload. 15. Detailplaneeringu kehtivust ning sellele edasistes menetlustes tuginemise võimalikkust toetab ka asjaolu, et detailplaneeringu menetluse raames on selle kooskõlastanud Keskkonnaamet. Keskkonnaametil on olnud võimalik hinnata ohtu looduskeskkonnale ning ranna ja kalda kaitse eesmärkidele, ühtlasi anda hinnang ehituskeeluvööndi piiri asukohale. Seega on detailplaneeringus näidatud ehituskeeluvööndi piir varasemalt hinnatud ja heaks kiidetud, mistõttu ei ole põhjendatud võtta aluseks Maa-ametis kuvatavat ehituskeeluvööndi piiri ulatust. Puudub vaidlus selles, et detailplaneeringu näol on tegemist õiguspärase haldusaktiga, mis vastab selle andmise ajal kehtinud õigusaktidele. Omanikul on õiguspärane ootus, et haldusakti on võimalik seal ette antud tingimustel realiseerida. 16. Toetame ülaltoodud lähenemist ning leiame, et selle analüüsi tulemusel oleks vallal võimalik jätkata ehituslubade või -teatiste andmist olemasolevate detailplaneeringute alusel. 3. DETAILPLANEERINGUT ON VÕIMALIK MUUTA , JÄTTES EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIRI DETAILPLANEERINGU LAHENDUSES ASUVASSE ASUKOHTA 17. Kuigi toetame eelkõige ülaltoodud lahendust, on olemasolevat olukorda võimalik vaadelda ka teisel viisil. 18. Detailplaneeringut saab planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg 1 p 2 alusel, kus detailplaneeringu võib osaliselt kehtetuks tunnistada (muuta), kui planeerimisalase tegevuse korraldaja seda soovib. Detailplaneeringu muutmise menetlus on oma olemuselt lihtsam ja kiirem kui uue detailplaneeringu koostamine (vajalik ainult kooskõlastusring, avalikustamisi ei ole). Kui kohalik omavalitsus on nõus detailplaneeringu muutmise menetluse algatama ja Keskkonnaamet nõustub kinnitama olemasoleva lahenduse, siis saab detailplaneeringu alusel anda välja täiendavaid haldusakte, ilma et tekiks küsimus ehituskeeluvööndi laienemise osas. 1 A.Aedmaa. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu, 2004, lk 314. 2 RKHKo 8.04.2021, 3-18-2244, p 15. Sorainen – 4/5 – 19. Rahandusministeeriumi juhiste3 kohaselt on võimalik detailplaneeringut muuta ühe tingimuse kaupa. Üks võimalik lahendus tuua olukorda selgust on, et läbi viiakse detailplaneeringu muutmise menetlus, kus ehituskeeluvööndi osas kooskõlastatakse olemasolev asukoht uuesti Keskkonnaametiga. See tähendab sisuliselt ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku tegemist ning et Keskkonnaamet nõustuks olemasoleva olukorraga. 20. Haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule. Samuti isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. Usalduse kaitse ja avaliku huvikaalumiseks on üldjuhul vajalik ka isiku ärakuulamine. 21. Seega on detailplaneeringute elluviimiseks ka võimalus, et olemasolevad lahendused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga ehituskeeluvööndi piiri osas uuesti. Vajadusel vähendatakse ehituskeeluvöönd varem detailplaneeringus käsitletud piirini ehk aktsepteeritakse olemasolevate lahenduste elluviimise võimalikkust. 4. KOHALIK OMAVALITSUS NÄEB POOLELIOLEVA ÜLDPLANEERINGU JOONISEL ETTE EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIRI DETAILPLANEERINGUGA SÄTESTATUD ASUKOHTA NING ARVESTAB SEDA OLULIST T ÄHTSUST OMAVA ASJAOLUNA EHITUSLOA MENETLUSES 22. Jääme ka siinkohal esimeses osas kirjeldatud alternatiivi juurde, kuna tegu on kõige efektiivsema lahendusega kõikide osapoolte jaoks. Samas toome välja veel ühe võimaliku lahendusviisi, et ehituslube võiks olemasolevate detailplaneeringu alusel anda. 23. Kuusalu valla uue üldplaneeringu menetlus on pooleli. Vallal on võimalik ehituskeeluvööndi piiri käsitleda detailplaneeringutes märgitud asukohas. See võib sisuliselt tähendada, et üldplaneeringuga tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Vallal on ühtlasi võimalik viia läbi korduvat üleujutusala puudutavad uuringud ning selgitada välja, kus esinevad riskid tegelikuks üleujutuseks. 24. Eeltoodud asjaolusid on võimalik HMS § 6 tähenduses arvestada olulist tähtsust omavate asjaoludena ning tugineda neile ka enne üldplaneeringu kehtestamist. Seda seisukohta toetab Riigikohtu seisukoht, kus on leitud, et HMS § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2).4 25. Järelikult on võimalik üldplaneeringus kavandatavaid suuniseid arvestada olemasolevate detailplaneeringute elluviimisel ning võimaldada nende alusel anda ehituslube. 3 Kas detailplaneeringus saab osaliselt kehtetuks tunnistada üht tingimust, näiteks hoonestusala? Internetis: https://planeerimine.ee/kysimused/korduvad-kysimused/. 4 RKHKo 20.03.2014, 3-3-1-87-13, p 12. Sorainen – 5/5 – Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Mikli Advokaat 1 KADAKAKRAAVI KINNISTU DETAILPLANEERINGU SELETUSKIRI 0 ÜLDANDMED 0.1. Planeeringu objekt ja asukoht: Kuusalu vald Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneering 0.2. Tellija: Julia Nekrassova Tallinn Ik. 47601162213 tel +372 516 7991 E-post [email protected] 0.3. Projekteerija: Raivo Tabri arhitektuuribüroo OÜ Reg. kood 11904035, reg. nr EEP001917 Tallinn 11317 Pärnu mnt 139C Tel. +372 5340 6087 Volitatud arhitekt: Raivo Tabri Arhitekt: Siim Sepp 0.4. Detailplaneeringu lähtedokumendid: Kuusalu Vallavolikogu otsus 26. juuni 2013 nr 34. Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande, ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Kuusalu valla üldplaneering. Harju Maakonna teemaplaneeringu rohevõrgustiku tuumala. Planeeritava ala topo-geodeetiline plaan RR Geoteenused OÜ, töö nr RR-04-13, 04.01.2013 Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 2 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavolikogu otsus 26. juuni 2013.a nr 34. Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine. Ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks tegi endine kinnistu omanik Divitas Invest OÜ, juhatuse liige Igor Sumarok. Seisuga mai 2016.a. kirjutas detailplaneeringu koostamise, koostamise rahastamise ja elluviimise lepingu alla Kadakakraavi kinnistu kinnistusraamatu järgne omanik Julia Nekrassova Andmed Kadakakraavi kinnistu kohta: katastritunnus 35201:002:0758, kinnistu suurus 31 860 m2 ja maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Kadakakraavi kinnistu asub u 330m kaugusel Kolga lahe lõuna kaldast ning u 600 m kaugusel Kuusalu – Valkla teest. 2. KONTAKTVÖÖNDI ANALÜÜS, FUNKTSIONAALSED SEOSED Kadakakraavi kinnistu asub kehtiva Kuusalu valla üldplaneeringu kohaselt nn valgel alal, mis on määratlemata juhtfunktsiooniga maa. Kuusalu valla üldplaneeringu p 6.7 kohaselt maa sihtotstarbe muutmist ei piirata. Kadakakraavi kinnistule seab omad piirangud Harju maakonna teemaplaneeringu järgne rohevõrgustiku tuumala T9. Kuusalu Vallavalitsuse poolt koostatud Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine näitab, et algatatud detailplaneering ei too kaasa olulisi keskkonna muutusi. Küll aga peale Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringule täiendavate kooskõlastuste määramist otsustas Harju maavalitus, et vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 kohaselt tuleb enne keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsida seisukohta Keskkonnaametilt. (Harju maavalituse kiri Punkt 4 ja 5). Kadakakraavi kinnistu paikneb naaberkinnistute suhtes järgnevalt: üks läänepoolne naaber on Uuekadaka kinnistu, maasihtotstarbega – 100% elamumaa ja mis on hoonestatud maksimaalselt viie hoonega. Kadakakraavi kinnistu teine läänepoolne naaber on Kadaka 4 kinnistu, 100 % maatulundusmaa, põhjapoolne naaber on Kadakaranna kinnistu, 100% maatulundusmaa, idapoolne naaber on Angekõrve kinnistu, 100% maatulundusmaa ja lõunapoolne naaber on Platsikadaka kinnistu, 100 % maatulundusmaa. Kõikidele eelpool loetletud kinnistutele on algatatud detailplaneeringud, välja arvatud Angekõrve kinnistu. Kadakakraavi kinnistu detailplaneering arvestab Keskkonnaameti kirjaga 13.07.2016 nr 7-9/16/7931- 2, „Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest” ning vastavalt sellele koostab selgitava tabeli seletuskirja juurde ning graafilise plaani „Rohevõrgustik ja naaberplaneeringud” joonis nr. DP-04, mis kajastavad Põhja küla territooriumi rohevõrgustiku tuumalal T9 algatatud, kehtivaid ja vastuvõtud detailplaneeringuid. TABEL 1. Põhja küla territooriumi rohevõrgustiku tuumalal T9 algatatud, kehtivaid ja vastuvõtud detailplaneeringuid. Planeerit avate Planeeritava Kinnistu uus kruntide te kruntide Hoonestusalu Planeering nimi Staatus Eesmärk arv suurus ha ne pind m2 Kruusaaugu algatatud EÕ, MSM 1 1,29 J, EÕ, Platsikadaka algatatud MSM 2 1 Uuekadaka eskiis J, EÕ 2 1* 900* Kadaka 4 Sookadaka algatatud EÕ, MSM 1 J, EÕ, Kadakaranna eskiis MSM 2 0,6/0,8 300/300 Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 3 Kadaka 3 Tormikadaka algatatud EÕ, HML 1 1,3 370 Kadakanõmm e kehtestatud EÕ; MSM 1 1,4 550 Kadaka 1 Merikadaka kehtestatud EÕ, MSM 1 0,3 200 J, EÕ, Vaga kehtestatud MSM 12 0,3-1,2 170-532 Kuusiku III, V, J, EÕ, VI, VII kehtestatud MSM 47 0,2-0,6 270-450 J, EÕ, Välja-Jüri I kehtestatud MSM 15 0,2-0,4 250 J, EÕ, Kaljusaare kehtestatud MSM 10 0,3 275 J-jagamine EÕ - ehitusõiguse määramine MSM - maasihtotstarbe muutmine HML - hoonestusala muutmine ja laiendamine * kehtiva DP andmed. 3. PÕHJENDUSED KUUSALU VALLA ÜLDPLANEERINGU MUUTMISEKS 3.1.1. Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu koostamisel on tuginetud Kuusalu valla üldplaneeringule, Kuusalu Vallavalituse poolt väljastatud Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu lähteülesandele ja Harju Maavalituse kirjale 07.03.2016 nr 6-7/578, Kadakakraavi kinnistule täiendavate kooskõlastuste määramise kohta. Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringuga moodustatud kaks elamumaa krunti on peaaegu 1,5 ha suurused, mille puhul Kuusalu valla üldplaneering ei näe ette detailplaneeringu koostamise kohtust, sest sellise suurusega krundid ei mõjuta Kuusalu valla üldplaneeringu järgi ol.ol. elu- ja looduskeskkonda. Kahjuks eelpool toodut ei saanud Kadakakraavi kinnistu planeerimisel arvestada, kuna tuli olemasoleva Kadakakraavi 3,18 ha suurusest kinnistust ette näha 2732 m2 suurune krunt transpordimaa jaoks, et tagada piirkonnale avaliku kasutusega juurdesõidutee. Sellest tingitult tuli Kadakakraavi kinnistule koostada detailplaneering, millega sai moodustatud kaks elamumaa krunti vastavalt 1,45 ha ja 1,41 ha ja üks 416 m2 suurune tootmismaa krunt tuletõrje veevõtukohale ning projekteeritud puurkaevule. 3.1.2. Kuusalu valla üldplaneeringu järgi jääb Kadakakraavi kinnistu niinimetatud valgele alale, millele võib koostada detailplaneeringut ning vastavalt sellele muuta ka kehtivat üldplaneeringut läbi detailplaneeringu. Detailplaneeringu graafilise materjali osa joonis DP-00 „Väljavõte Kuusalu valla üldplaneeringust” kajastab Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu ala (punane kriipsjoon), millega muudetakse/tehakse ettepanek Kuusalu valla üldplaneeringu muutmiseks nii, et kehtiva üldplaneeringu järgne niinimetatud valge ala saaks määratud hajaasustuse printsiipidel (moodustatavate kruntide suuruseks ca 1,45 ha) hoonestatud elamualaks; 3.1.3. Kadakakraavi detailplaneeringu koostamisel on veel lähtutud Harju Maavalitsuse poolt kehtestatud teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” – roheline võrgustik, mis annab selge sõnumi selle kohta, et rohevõrgustiku tuumalade planeerimise eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 4 erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile, nagu seda Kadakakraavi kinnistu detailplaneering ette näeb. 3.1.4. Detailplaneeringuga moodustatavad elamumaa krundid suurustes 14 074m2 ja 14 576m2 jäävad ligilähedaseks soovituslike krundi suurustega rohevõrgustiku alale lubatud planeeritavate kuni 20 000m2/2ha suuruste elamumaakruntidele. Esitatud Kadakakraavi planeeringulahendust toetab ka Harju Maavalitsus (kiri 07.03.2016 nr 6-7/578, P.1) , kes tegi järelevalvet/määras täiendavad kooskõlastused Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringule. 3.2. Kadakakraavi kinnistu detailplaneering annab järgmised põhjendatud vajadused, miks on vaja rohevõrgustiku tuumalale planeerida uus hajaasustuse piirkonna printsiipidel elamuala: 3.2.1. Kadakakraavi kinnistu koos naaberkinnistutega Kadaka 1, Kadakakalda, Kadakaranna, Kadaka 4, Uuekadaka, Platsikadaka ja Kruusaaugu moodustavad koos sellise hajaasustuse tingimustele vastava elamuala (krundi miinimumsuurused 3600m2), mis moodustab kui üleminekuala juba rohevõrgustiku tuumalale projekteeritud/väljaehitatud nii nimetatud Kuusiku tiheasustusega elamukvartali (vt. joonis DP-04 „Rohevõrgustik ja naaberplaneeringud); 3.2.2. Käesolev Kadakakraavi kinnistu detailplaneering ei muuda Kuusalu valla üldplaneeringu lisa, „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” rohevõrgustiku tuumala T-9 planeeringuga määratud piire. Rohevõrgustike piire ei muudeta, kuna antud DP lahendusega tagatakse loomadele liikumiskoridor - rohevõrgustiku funktsionaalne toimimine mööda ca 100 meetri laiust rannaala. (vt joonis „Rohevõrgustik ja naaberplaneeringud, DP-04”). 3.2.3. Kadakakraavi detailplaneering annab võimaluse korrastada maakorralduslikud lahendused, infrastruktuuride paiknemise lahendused ja ka funktsionaalselt kogu ol.ol. väljakujunenud hajaasustuse printsiipidel projekteeritud, osaliselt juba valmis ehitatud ning Kuusalu VV poolt algatatud detailplaneeringutega planeeritavad kinnistud. Kokkuvõtlikult võib öelda nii, Kadakakraavi kinnistu planeerimine rohevõrgustiku tuumalale on põhjendatud sellega, et käesolev planeering annab võimaluse tagada kogu elamualale heade tavadele tugineva hajaasustuse printsiipidel projekteeritud loodus-, elu- ja keskkonnakitseliselt põhjendatud lahendused. 3.2.3.1. Rohevõrgustiku tuumalal oleva Kadakakraavi kinnistule kahe elamumaa krundi, transpordimaa krundi ja tootmismaa krundi moodustamise põhjenduseks on see, et läbi antud planeeringu tagatakse ol.ol. juuresõidutee väljaehitamise võimalus, nii et ol.ol. tee saab läbi planeeringu kehtestamise avaliku kasutusega teeks. Kadakakraavi kinnistu omanik annab planeeringuga moodustatud 2 732 m2 suuruse krundi üle omavalitsusele koos omal krundil väljaehitatud juurdesõiduteega. Antud lahendus tagab paremad tingimused ol.ol. ja projekteritud infrastruktuuride rajamiseks (elektrivarustus, tänavavalgustus, piirkonna üleujutuste eest kaitstavate ol.ol. ja projekteeritavate kraavide rajamiste võimalused jne.) 3.2.3.2. Kadakakraavi kinnistu detailplaneering lahendab samuti ära antud küla osale tuletõrjeveevõtu koha väljaehitamisega paremad tingimused tulekustutuse võimekuseks (seda võimekust saab kasutada ka rohevõrgustiku looduskeskkonna kaitsmiseks tulekahjude eest) 3.3. Mis tingimustel saab/võiks elamuid rohevõrgustiku tuumalale ehitada: 3.3.1. Kuusalu valla üldplaneering näeb ette hajaasustusaladel detailplaneeringu koostamise kohustuse, seega võib öelda, et koostatud detailplaneering arvestab Kuusalu Valla üldplaneeringuga. 3.3.2. Kadakakraavi detailplaneeringu koostamisel on arvestatud sellega, et planeeritaval alal kaitstakse olemasolevat looduskeskkonda (väärtuslikke taime kooslusi, kõrghaljastust jne), Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 5 3.3.3. Maakonna rohevõrgustiku tuumala T9 ümber kujundamine käesoleva detailplaneeringuga on korraldatud nii, et kahest moodustatud elamumaakrundist jääb osa krundist kasutusse loodusliku metsa- ja heinamaa kruntidena. Moodustud elamumaakrundi idapiirile jääv ca 50.0m laiune looduslik ala ja kahe krundi vahele jääv 60.0m laiune ala, mida ei tohi eraldada piirdeaiaga, moodustab terviku rohevõrgustiku tuumalaga T9, millega tagatakse olemasoleva rohevõrgustiku säilimine. 3.3.4. Kadakakraavi kinnistu detailplaneering tugineb samuti Kuusalu Vallavalitsuse poolt väljastatud detailplaneeringu lähteülesandele, kus vallavalitus võimaldab detailplaneeringut koostada antud kinnistule sellepärast, et antud Põhja küla osale on välja kujunenud hajaasustuse tingimustele elamuala. Planeeritud juurdepääs/juurdesõit Kadakakraavi kinnistule toimub olemasoleva külatee kaudu (detailplaneering tee ettepaneku ol.ol. külatee nimetada Meresiiliku teeks), mis ületab planeeritud tee laiuslikus osas Kadaka Tee kinnistu. Vastavalt Kuusalu Vallavalitusele esitaud Kadaka Tee kinnistu omaniku Kadri Nõmm teabele, kuulub Kadaka tee kinnistu eraomandisse ja sellel liikumine on piiratud kaasomanike kasutuskordadega. 3.3.5. Arvestades sellega, et Kadakakraavi kinnistuga piirnevatele naaberkinnistutele on samuti algatatud detailplaneeringud, siis sellest võib välja lugeda Kuusalu Vallavalitsuse seisukoha, et Põhja küla antud piirkonda kujuneb välja olemasolevatele hajaasustusega kinnistutele lisaks uus hajaasustuse piirkonnale omastel printsiipidel elamuala, kus moodustatavad krundid peavad olema maksimaalselt 1,4ha -2,0ha suurused, et tagada nii elukorraldus loodust kaitsva rohevõrgustiku tuumalal. 3.3.6. Planeeritud kaks elamumaakrunti jagunevad mõtteliselt kaheks osaks – mõlema elamumaakrundi läänepoolne osa, mis piirneb olemasoleva teega on planeeritud jätta hoonestusega alaks, kuhu võib projekteerida ühe elamu ja kuni neli abihoonet. Planeeritud hoonestusala piirile võib ette näha ka piirdeaia väljaehitamise. Mõlema elamumaakrundi läänepoolse piiri äärde jääv 50,0m laiune ala on planeeritud jätta looduslikuks metsa ja rohumaaks nii nagu ta täna ka on. Antud looduslikku ala hooldab ja korrastab krundi omanik. Krundi põhja- ja läänepiiril olevale kraavile on planeeritud 4,0m laiune kallasrada, millega tagatakse ligipääs kraavi hooldamiseks ning samuti tagab kallasrada looduses liikuvale inimesele ligipääsu rohevõrgustiku tuumalale T9. 4. LÄHTEANDMED Detailplaneeringu koostamisel on planeerijal olnud kasutada järgmised lähteandmed: - Kuusalu Vallavolikogu otsus 26. juuni 2013.a nr 34. Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine; - Kuusalu valla üldplaneering; - Harju maakonna rohevõrgustiku teemaplaneering; - RR Goteenused OÜ poolt koostatud Kadakakraavi krundi topo-geodeetiline alusplaan M1:500 - eestis kehtivad seadused ja seadustest tulenevad õigusaktid 4.1. Asukoht Planeeritav Kadakakraavi kinnistu asub Põhja külas, Kuusalu vallas, Harju maakonnas. Asukoht on näidatud DP jooniste graafilises osas, leht - asukohaskeem. 4.2. Kitsendused maakasutusele Rohevõrgustiku tuumalal T9. Soovituslik moodustatud kruntide suurus võiks olla ca 2ha. 4.3. Tehnovarustus Kadakakraavi kinnistu lääne küljes asub lahtine kraav ja kitsas kruusatee. 4.4. Maa kuuluvus Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 6 Kadakakraavi kinnistu kuulub Julia Nekrassova’le 4.5. Hoonestus Kadakakraavi kinnistu on hoonestamata. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile ei paikne planeeringualal ega selle läheduses ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega objekte 4.6. Teed Sõites Kadakakraavi kinnistule tuleb Kuusalu – Valkla teelt maha sõita, sealt edasi sõita mööda riigiteed /avaliku kasutusega vallateelt kuni Kadaka transpordimaa kinnistuni. Kadaka tee kinnistule ei ole tänase seisuga vormistatud teekasutuse servituuti Kadakakraavi kinnistu tarvis, kuna käib kohtuvaidlus Kadaka tee kinnistu omandiõiguse jagamiseks. Detailplaneeringu projekti juurde OSA 4 ja kooskõlastuste koondtabelis on toodud Kadaka tee kinnistute omanike kooskõlastused võimaliku teekasutuse kohta. Kindlasti tuleb Kadaka tee kinnistule seada teekasutuse servituut Kadakakraavi kinnistust ülesõidu tarvis. Kadaka tee kinnistust ülesõites jõuame Kadaka-Nõlva kinnistule, millele on Kadakakraavi kinnistu kasuks seatud teekasutuse servituut, edasi üle Kruusaaugu kinnistu sõites on Kruusaaugu kinnistule seatud teekasutuseks reaalservituut Kadakakraavi kinnistu kasuks. Edasi sõites üle Platsikadaka kinnistu on Platsikadaka kinnistule seatud teekasutuse servituut Kadakakraavi kinnistu tarvis. Kadakakraavi kinnistu kasuks seatud teekasutuse servituudid on ära toodud Julia Nekrassova kinnisturaamatu väljavõttes, mis asub DP kaustas OSA 3, punk 3.4. Kadakakraavi kinnistule planeeritud liiklusmaa krunt on avaliku kasutusega ja mis antakse peale juurdesõidutee välja ehitamist üle Kuusalu Vallale, või siis lepitakse täpse sõidutee kasutamise kord kokku Kuusalu Vallavalitsusega. 4.7. Haljastus Kadakakraavi kinnistu on kaetud metsaga. Metsa keskmine vanus on 80 aastat ja domineerivaks puuliigiks on sanglepp, vähem leidub kaske. Puude keskmiseks kõrguseks on 18m. Keskkonnaregistri andmeil alal kaitstavaid liike ja EL loodusdirektiivi kohaseid kaitset vajavaid elupaigatüüpe ei leidu 5. PLANEERIMISE ETTEPANEK 5.1. Kruntimise ettepanek Kadakakraavi kinnistu jagatakse kaheks ca 14 500m2 suuruseks elamumaakrundiks üheks tootmismaa krundiks, kuhu on planeeritud 54 m3 suurune tuletõrje veevõtumahuti ja puurkaev kahe moodustatud ehituskrundi varustamiseks joogi- ja tarbeveega ning üheks transpordimaa krundiks, kuhu jäävad kraav ja olemasolev pinnastee. Planeeritud kaks elamumaakrunti jagunevad mõtteliselt kaheks osaks – mõlema elamumaakrundi läänepoolne osa, mis piirneb olemasoleva teega on planeeritud jätta hoonestusega alaks, kuhu võib projekteerida ühe elamu ja kuni neli abihoonet. Planeeritud hoonestusala piirile võib ette näha ka piirdeaia väljaehitamise. Mõlema elamumaakrundi läänepoolse piiri äärde jääv 50,0m laiune ala ja kahe krundi vahele planeeritud 60m laiune ala jääb looduslikuks metsa ja rohumaaks nii nagu ta täna ka on. Antud looduslikku ala hooldab ja korrastab krundi omanik. Krundi põhja- ja läänepiiril olevale kraavile on planeeritud 4,0m laiune kallasrada, millega tagatakse ligipääs kraavi hooldamiseks ning samuti tagab kallasrada looduses liikuvale inimesele ligipääsu rohevõrgustiku tuumalale T9. Moodustud elamumaakrundile jääv looduslik ala moodustab terviku rohevõrgustiku tuumalaga T9, millega tagatakse olemasoleva rohevõrgustiku säilimine. 5.2 Hoonestuse ettepanek ja arhitektuursed tingimused - Moodustatud elamukrundile kavandatakse üks (1) üksikelamu ja kuni neli (4) abihoonet; - Üksikelamud rajatakse maksimaalselt kahekorruselised, kõrvalhooned ühekordsed. Planeeritavate elamute maksimaalne kõrgus maapinnast 8,5 m, kõrvalhoonete kõrgus maapinnast kuni 7 m; Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 7 - Üksikelamud seotakse soovituslikult krundi läänepiirist vähemalt 8,0 m kaugusele planeeritud hoonestusalale; - Katuse harjajoon kas risti või paralleelne krundi läänepoolse hoonesetusala piiriga/krundi lääne piiriga; - Abihooned seotakse krundi hoonestusalale vabaplaneeringu järgselt; - Katusekalle elamu põhimahus 25-45°, elamu kõrvalmahus ja abihoonel 0-45° - Üksikelamute ja abihoonete ± 0.00 I korruse põrandapinnad tuleb siduda olemasolevast maapinna absoluutkõrgusest + 1,5m kõrgemale, kuna olemasolev piirkond on üleujutuse ohuga ala; - Hoonete välisviimistlusel kasutada puitu, savikivi, looduslikke kivimaterjale, kuid mitte naturaalseid materjale imiteerivaid materjale ning samuti ei ole soovitav kasutada krohvipinda; - Soovituslikud katusekatte materjalid on valtsplekk, puitlaud, sindel või laast, katusekivi; - Piirdeaia võib kavandada ainult planeeringuga määratud hoonestusala joonele välja arvatud krundi läänepiirile. Piire rajada puit- või teraspostidel kas puitlipp või terasvõrkpiire max kõrgusega 1,5 m; - Projekteeritavate hoonete arhitektuurne ilme peab kajastama 21 saj. kaasaegsele elukeskkonnale mõeldud/sobivaid arhitektuuristiile, ning samas peab kõik see sobituma planeeritava Põhja küla elamualale. Ühele krundile projekteeritud hooned peavad moodustama arhitektuurse tervik lahenduse; - Kadakakraavi detailplaneeringu ettepanekuga, soovime olemasolevale külateele/planeeritud transpordimaale anda nimeks Meresiiliku tee. 5.3. Haljastus ja heakord Olemasolev kõrghaljastuse tuleb säilitada moodustatud krundi sellel alal, mis ei ole planeeritud hoonestusalaks. Üldjuhul tuleb säilitada väärtuslik kõrghaljastus. Hoonestusalal võib planeerida puude maha võtmist, mis takistavad nii krundile valguse tulekut, kui ka neid puid mis jäävad planeeritavate hoonete alla. 5.4. Teed ja platsid Olemasolev pinnastee laiendatakse vastavalt põhijoonisel toodud tee lõikele. Tuletõrje veevõtukoha juurde nähakse ette autode ümberpööramise plats 12x12m. Transpordimaa krundile on määratud insenervõrkude tarvis servituudiala/koridor, kuhu on planeeritud elektrivarustus koos tänavavalgustusega ning perspektiivis on võimalik antud teemaale projekteerida samuti sidevõrgu ning ühisvee ja kanalisatsiooni trassid. Teemaale projekteeritud trassikoridorid võimaldavad perspektiivis välja ehitada kõik vajalikud infrastruktuuri taristud. 5.6. Kruntidele hoonete sidumisel tuleb arvestada sellega, et rannaalal on võimalikud üleujutused. Soovitav hoonete ± 0.00 põrandapind siduda mere pinnast vähemalt + 2.0 m kõrgusele 6. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 6.1. Kadakakraavi kinnistule projekteeritud kahte elamumaakrunti ja tuletõrjeveemahutit varustatakse joogi- ja tarbeveega Kadakakraavi planeeringualale moodustatud tootmismaale projekteeritud puurkaevu baasil. Projekteeritud tootmismaa krundi Pos.4 omanikeks/kaasomanikeks on elamumaa krundi Pos.2 ja Pos.3 omanikud. Kavandatav veetrasside kulgemine mõlema ehituskrundi hoonestusaladeni on antud tehnovõrkude koondplaani joonisel TRT-01 6.2. Mõlemale Kadakakraavi kinnistule planeeritud elamumaa krundile on kavandatud reovee omapuhasti koos imbväljakuga. Reovee puhasti koosneb mehaanilisest puhastist (septikust) ja bioloogilisest puhastist, mis kõik kokku moodustab reovee omapuhasti. Septiku sanitaarkaitseala/kuja on 5m ja imbväljaku sanitaarkaitseala/ kuja on 10.0m. Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 8 6.3. Kanalisatsiooni välistorustiku läbilaskevõimeks on arvestatud kuni Q=3,5 l/sek ja ehitatakse PVC 110 torust. Vee- ja kanalisatsioonitorustiku liivaluse minimaalne paksus on 200 mm. Aluskiht tihendada 90% tihedusastmeni vältides aluspinnase rikkumist. Kinnistu omanikud peavad torustikud üle vaatama enne kaevikute täitmist. Vee- ja kanalisatsioonitorud katta 200 mm paksuse liivakihi ja sellele paigaldada kaevepinnas. 7. ELEKTRIVARUSTUS 7.1. Elektrivarustus lahendatakse detailplaneeringu mahus vastavalt tehnovõrkude valdajate (Eesti Energia Elektrilevi OÜ) poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Kadakakraavi kinnistu elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju Regiooni tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr. 214225, 11.10.2013. Juhendmaterjalid: Kadakakraavi kinnistule on planeeritud 2 tk individuaalelamut 2x3L 25 A ning 1 kanalisatsioonimahuti / võimalik pumpla 3L 10 A /. Planeeritud on liitumine kilpides LK- igale majale oma arvestikoht / 2 tk 2-kohalist; + LK-VV perspektiivsele välisvalgustusele /. Antud mahus ei arvestata. Hoonete kinnistute piiridele teealasse on planeeritud liitumis- ja jaotuskilbid. Maa-aladele planeeritud 0,4 kV kaabli ühenduskoht on: Põhjaküla 10/0,4 kV aj F-3 jaotuskilbist 39058JK. Kaablid on planeeritud kogu ulatuses kaitsetorudes, muidu 70 cm sügavusel aga tee all 1,0 m sügavusel tugevdatud kaitsetorus. 0,4 kV kaablitele on ettenähtud servituudid kõikidel kinnistutel, mida kaablid läbivad. Kaabliservituut on arvestatud kogu Kadakakraavi kinnistu ulatuses, kuigi esialgu kulgeb kaabel vaid JK-2-ni. Liitumiskilbid on võimalikult planeeritud mitmekohalistena ja on planeeritud alati vabalt teenindatavad. Liitumiskilpide toide on planeeritud 0,4kv kaablitega toitega jaotuskilpidest JK. 0,4kV kaabelliinid on planeeritud sõidutee äärde. Planeeritud 0,4kV toitekaabli trassi pikkus 170m kaabliga 0,4kV max Al 4G240mm². 0,4kV jaotuskilpe JK- on 2 tk ja liitumiskilpe LK- on 2 tk. 0,4kV jaotuskilpide toitekaableid 170 m kaabliga max A240mm². Liitumiskilpide toitekaableid 2 x 2 m kaabliga A25 mm², asuvad jaotuskilpide kõrval. 7.2. Tänavavalgustus. Kadakakraavi kinnistu liiklustee äärde on planeeritud perspektiivselt tänavavalgustus. Maa-ala kaablile on reserveeritud, Käesoleva DP-ga ei ole ette nähtud välisvalgustuse väljaehituse tööd. Perspektiivis väljaehitatava tänavavalgustus on planeeritud 6m kõrguste kooniliste metallmastidega betoonvundamendil. Kokku mahub lahendusse 5 masti. Valgustid BOSPHORUS C150 naatriumlambiga 50 W on paigaldusega masti tipule ja valgustusvõrk on maakaabliga plasttorus 75mm. Tänavavalgustuse ja elektrivarustuse kaablid on planeeritud paigaldada 0,7m sügavusele ja ristumisel teedega 1,0 m sügavusele planeeritud teede pinnast. Planeeritud tänavavalgustuse võimsus 0,25 kW. Välisvalgustuse ühenduskoht. oleks sama, mis elektritoitekaablile. Jaotuskilbi 39058JK juurde planeerida välisvalgustuse liitumiskilp LK-VV. seletuskirja koostas: elektriinsener Juhan Oja 8. SIDEVARUSTUS Elion Ettevõtted AS on väljastanud tehnilised tingimustele tingimused nr 17291728. Selles on öeldud, et antud piirkonnas puudub Elioni maakaablivõrk, planeeringualale tuleks sidevarustus lahendada Elioni raadiolahendusena. Sidetrassi antud detailplaneeringu projektiga ei planeerita. Juhul, kui kunagi tekib soov sidetrassi arendada, on selle tööga sidekaablile trassi võimalik asukoht näidatud projekteeritud teemaale. Samuti oleks sel juhul võimalik kasutada teisi traadita sidelahendusi, valiku peab tegema omanik. Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 9 9. TULEOHUTUSE ABINÕUD ALUS: Majandus- ja taristuministri 02. juuni 2015.a määrus nr.54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ EVS 812-7:2008 Ehitisele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. PLANEERITUD LAHENDUS Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringus käsitletavad hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP3, mille puhul peab naaberkruntide vaheliste hoonete vahekaugus olema minimaalselt 8 m. See tingimus on detailplaneeringus täidetud – hoonete vahekaugused erinevatel kruntidel on ca 30m. Juurdesõiduteede minimaalne laius kavandatakse 4,4 m. Kuna tegemist on tupikteega siis tehakse päästeauto tarvis ümberpööramisplats tuletõrje veevõtukoha juurde. Platsi mõõdud on minimaalselt 12x12m. Tulekustutusvesi lahendatakse veemahutiga. Tegemist on kinnise mahutiga, mille maht on 36 m3. Alus veekogusele: EVS 812-6:2012 ja EVS 812-6:2012/A1:2013 p.5.3 märkus 2 (kui tulekustutusvesi tagatakse kinniste anumatega, võib tulekahju kestvust arvestada 1 tund, kui tagatakse vähemalt 30 m vahekaugus veevõtukohast hooneni ja kuiva hüdrandi ühendused mahutiga (vastavalt standardi lisas G näidatud lahendustega). Veevõtukoha kaugus planeeritavatest eluhoonetest (2 tk) ei ole üle 100 m. 10. KEHTIVAD PIIRANGUD Detailplaneeringu alale planeeritavate tehnorajatiste osas on kohustus seada isiklik kasutusõigus tehnovõrkude omanike kasuks. 10.1. Elektritaristute kaitsevöönd: Mõlemale poole mp elektrikaablit on kaitsevöönd 1,0m. Seal võib töid teostada Elektrilevi loal. 10.2. Veetorustike kaitsevöönd: Mõlemale poole veetrassi on kaitsevöönd 2,0m, seal võib töid teostada trasside valdaja loal. 10.3. Reovee omapuhasti kanalisatsioon ja planeeritud imbväljakute kaitsevöönd: Mõlemale poole kanalisatsioonitrassi on kaitsevöönd 2,0m, septiku kaitsevöönd/kuja on 5,0m ja imbväljaku kaitsevöönd/kuja on 10.0m. 10.4. Kraavide kaitsevöönd on 2,0m. 10.5. Hoonestuse lubatud kaugus tuletõrje veevõtukohast on 30.0m. 10.6. Sidetrassi kaitsevöönd: Mõlemale poole sidetrassi on kaitsevöönd 2,0m, seal võib töid teostada trasside valdaja loal. 11. KESKKONNAKAITSE ABINÕUD Planeeritud maa-ala keskkonnakaitselised abinõud on järgmised: 11.1. Jäätmed kogutakse ja hoiustatakse omal krundil. Regulaarse äraveo osas sõlmida leping seda teenust pakkuva firmaga. 11.2 Planeeritavad teed rajatakse tolmuvaba kattega. Vertikaalplaneerimisel tuleb võimalikult suures mahus ära kasutada ehitustsoonis asuvat rajamistöödeks sobivat pinnast. 11.3 Planeeritud kruntidele haljastuse rajamine. 10.4 Vastavalt planeeringu lahendusele on mõlemale krundile planeeritud kohustusliku kõrghaljastusega ala, mis tagab rohevõrgustiku tuumala T9 säilimise. Antud alale on piirete rajamine keelatud. Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 10 12. KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD ABINÕUD 12.1. Aluseks on võetud Eesti Standard EVS 809-1:2002. Kuritegevuse ja vandalismi riskide vähendamiseks on mitmeid võimalusi. Planeeringu koostamisel tuleb planeerimisvõtete ja – lahenduste kaudu viia miinimumini ebaturvaliste paikade teke. Nii vähendab kuritegevuse riski asjaolu, et territooriumilt ei ole kavandatud autodega läbisõitu. 12.2. Kuritegevuse ennetamisel tuleb tagada: - kinnistule juurdepääsude asukohad varustatakse suletavate väravatega. - Hoonestamisel on soovitatav arvestada kuritegevust vähendavate meetmetega: - tänava ja hoovivalgustuse rajamine ja korrashoid, mis vähendab elanike kuriteohirmu ja pidurdab kurjategijaid; - piirkonna hea jälgitavus, nt. naabri- ja videovalve; - võimalike varjumiskohtade rajamise vältimine; - sissepääsude arvu piiramine; - korralikud piirded; - hästivalgustatud teed; - varguste ja sissemurdmiste riski vähendamiseks soovitada hoonete projekteerijail kasutada turvalisemaid aknaid, uksi jm. võtteid. Seletuskirja koostas Raivo Tabri Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa Töö nr. 2012-10-26 DP Kuusalu valda esitamise kuupäev 13.02.2017 1.33 1.281.28 1.26 0.53 2.30 1.16 Kadakaranna Y = 580350 2.47 1.04 0.47 0.91 35201:002:0757 1.18 Kask10 kraav Lepp0.10 1.21 2.03 0.63 1 10 Kask0.10 0.58 0.22 1.66 0.16 70 2.25 1.22 1.01 0.81 0.96 +0.5 10 Ol.olevKask jaotuskilp 0.87 PK4G 1.59 1.16 1.60 273 0.10 0.34 0. kadakad 0.63 0.81 Kadaka 1.14 3 Kadaka 3 1.060.66 0.81 11MPELT 1 1 0 25 0. 39058JK av 1 1.92 kra 0.87 0.88 97 2.27 35201:002:00911.09 35201:002:0091 10 0 AX 2.15 7 0 .3 0.59 1PL 1 0.73 1.12 0.84 0.61 3 - 0.61 -0.26 1.45 1.21 1 .5 kadakad 0.26 1.03 0.21 kraav 6 4 1.03 1 .9 10 1.17 Kask0.10 1.03 0 1.73 L 11 0.04 1.18 6 1.20 1.34 0.63 1.06 1P 0.89 1.17 K 6 1.06 Kask10 1.18 1.10 0.10 0.60 2 1.63 0.60 0.47 paju1.25 0.57 0.63 1 v0.3 1 1.19 kraa 0 0.73 0.73 .31 0.54 1.12 0.71 0.50 r 1.28 0 .011 0.88 0.91 0.91 1.06 0 .0 1.29 0.75 15 0.73 Lepp,kask 1.06 0.68 0.20 - -0.25 1.19 1.04 1.071.04 1.07 0.25 +0.5 1.33 .22 2 1.12 1. 0 1.2352 0 .2 0.70 0.78 1. 1.32 25 1.26 1.16 1.31 1.31 0.62 0.67 0.81 0.52 0.62 1.28 Kr 1.28 1.37 0.72 0.45 0.60 1.28 2 0.83 0.68 0 .3 r 1.20 1.45 K 1.32 1.32 1.20 0.86 0.82 0.57 0.77 v 0.57 Kask10 1. kraa 1.1 0.95 .50 0.70 10 0.10 1.09 Kask0.10 1.0 1.35 0.70 0.80 111 1 0.51 0.51 0.77 8 0 .3 -0 -0.31 9 1.6671 0.90 1.64 0.26 0.85 0.92 1 .5 1.22 1. 0.53 0.53 1 .3 Kadaka 15 .31 1.34 1.96 Lepp,kask 91.4 1.8.490 0.86 0.20 Kr 0.86 0.81 0.87 6 0.83 Kr 1 1.23 1.23 35201:002:0210 0.74 0.89 Leppemärgid 7 1.20 0.84 1 .4 1.20 1. 1.2 1 .4 1. 1.1 1.02 1.26 1.30 0.84 25 1.26 1.30 17 7 0.74 0.63 7Kr 3 PE 5 0.74 184 18 0.59 0.70 0.59 0.90 0.45 0.95 Planeeringu ala piir Kadaka 4Kask0.16 0.85 0.57 0.73 kraav 0.85 1.02 kraav 0.27 35201:002:0214 15 Lepp,kask 0.20 0.93 Olemasoleva katastriüksuse piir 0.98 0.74 0.91 1.56 38 46 1.38 1.46 0 40 0.70 Planeeritav krundi piir 4 0.80 1. 1. 0.68 0.68 0.83 0.77 Sidetrassi 0.91 servituudiala 2 m - 458 m²; 0.85 0.85 10 Kask0.10 0.79 0.91 0.67 Planeeritav hoonestusala -0 -0.47 0.70 .47 kr X=6595150 0.16 Kask184 0.70 0.70 0.85 Planeeritav tolmuvabakattega sõidutee Kadaka m²; 4 Y=580400 El. kaabli servituudiala 2,4 m - 543 30 1.30 40 40 38 38 0.92 35201:002:0214 0.81 10 0.82 0.73 Septiku (ning vajadusel biopuhasti) ja 1. Kask0.10 1. 1. 0.68 0.77 imbväljaku paiknemise ettepanek 1.04 0.89 0.53 1.75 0.77 0.65 184 JK-1 0.16 0.72 0.72 0,4 0.81 Septiku ja imbväljaku kuja (5 m ja 10 m) LK-1-kahekohaline 1,0 0.78 1.351.32 1,0 0.78 Olemasolev veetrass 47 47 44 1.44 41 1.41 15 Angekõrve 0.73 Lepp,kask Planeeritav veetrass 1. 1. 0.20 PK 1.99 0.72 1.21 0.81 184 Kask0.16 0.98 35201:002:0842 0.78 0.76 0.76 R 10,0 0.85 0.89 Planeeritav sade- ja drenaaživeetrass - -0. 0.84 1.14 kraav 0.33 0.70 0.70 0.84 0.84 TTV TTV Planeeritav tuletõrjevee mahuti 54 m3 33 0.83 0 60 2 62 622 1.6 1.6 1.6 kraav 0.64 PK Planeeritav puurkaev 1. 1. 1.23 1.95 1. 0.74 15 Lepp,kask Kadaka 4 Kadakakraavi 0.20 35201:002:0214 0.75 0.75 0.85 0.85 35201:002:0758 15 Lepp,kask 0.98 Planeeritav kuiv hüdrant kr 0.81 0.20 0.83 0.81 Kadaka 1.37 184 Kask0.16 R 30,0 35201:002:0210 Hüdrandi kuja 30 m 0.73 31.08 30.80 0.033 0.87 1.52 0.0 52 1.49 1.49 0.80 0.66 1.48 48 1.35 184 Kask0.16 Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m 1.39 1.42 35201:002:0214 -0.01 1. 1. 1.00 0.81 0.781.00 1.15 0.81 0.02 0.87 0.81 0.85 )0.01 01 0. 02 0.87 Tuletõrjevee mahuti ulatus ~150 m - hi 0. 0.85 -0.28 06 põ 93(toru 1.39 0.0. 0.85 1.26 0.99 15 Lepp,kask 0.28 1.14 1.31 0.20 0.75 1.67 1.62 1.46 1.95 Planeeritav 0,4 kV elektrikaabel koos servituudiga 1+1 m kr 1.38 1.10 1.53 2.19 aav 1.72 1.46 1.85 1.02 1.53 0.89 1.53 1 1.42 1.36 1.2 2.25 2.21 1.67 täidetud pinnas Planeeritav 0,4 kV tänavavalgustuse elektrikaabel servituudiga 1+1 m 2.23 2.33 0.89 liiv 1.46 JK-2 Hmu 2.26 0.88 0.09 1.43 0.04 3.09 1.89 1.11 0.83 461.49 LK-2-ühekohaline ela 7 Kr. 2.30 1.58 1.66 1.95 biopuhasti 1.45 kill. 1.10 1.32 1.53 1.17 1.48 bet.kivi 1.37 1.48 2.23 1.41 1.65 1. Uuekadaka 1.22 1.44 1.76 0.91 2.49 1.56 1.18 1.87 2.52 2.32 2.31 kill. 1.25 2.27 1.46 35201:002:0215 00. kr 1.08 1.26 1.76 1.56 .0 2.12 2.38 05 1.70 2 1.63 1.16 2.22 15 Lepp,kask 0.20 2.18 1.17 0.99 1.25 1.16 -0.22 1.29 1.27 1.26 1.201.30 56 1.38 48 1.02 1.51 Uuekadaka 0.92 2.62 1 1.18 2.47 1. 1. 35201:002:0215 .1 2.19 1.31 1.04 1.26 1.10 0.95 1 1.181.22 1.06 kr kraa 1.24 2.25 kill. 1.27 aavv 2.42 1.42 2.36 1.44 H 97 1.87 1.08 1.18 1.131.07 1.24 1.44 0.99 pumpla 1.00 1. 1.88 1.45 1.97 1.85 Tiik B 1.28 0.93 1.30 15 Lepp,kask 1.94 1.53 vp 0.84 1 1.09 0.92 0.20 2.13 15.09.2011.a..39 0.94 0.22 1.83 1.02 -0.29 1.26 1.01 2.50 1.11 1.11 1.05 1.04 1.92 62 1.84 1.52 1.57 25 1. 21 1.07 0.971.17 1.27 kr 1. 1. 1.18 2.40 1.27 1.14 1.26 0.15 1.36 1.44 1.16 kr 1.64 0.91 26 1. a 0.99 1.07 Joonis: Nr.: Mõõtkava: av 1.30 2.45 täidetud pinnas 2.65 Tehnovõrkude koondplaan TRT-01 1:1000 2. 1.45 2.12 1.55 9 1.2 15 kill. 2.01 2.82 1.71 1.440.88 Objekti nimetus: 1.61 0.26 1.47 0.95 1.61 1.53 1.01 2.52 Kadakakraavi kinnistu detailplaneering 97 0.90 1.00 1.91 2.45 1.61 91 bet.kivi bet.kivi 2.44 hasti 1. biopu 1.28 1. 1.47 1.47 1.08 0.93 0.95 1.84 15 Lepp,kask Objekti aadress: bet.kivi paas 0.20 1.08 2.71 Kadakakraavi, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa 1.47 -0.25 1.27 1 as 1.58 1.42 1.6pa biopuhasti Kuusalu vallavalitsus elH 0.91 amu 1.75 Tellija ja koostamise korraldaja: kraav 1.77 2.76 1.46 0.91 1.11 Vallavanem: Urmas Kirtsi elH 1 amu 1.44 1.14 2.28 2.16 2.17 2.33 2.65 2.52 täidetud pinnas Omanik ja huvitatud isik: 52 2.48 2.49 1.58 2.64 Julia Nekrassova kraav 1.52 2.62 2 2.38 2. 1.15 2.39 2.87 1.31 2.39 Töö nr. Staadium: Kuupäev: Volitatud arhitekt 7: Arhitekt: 0.69 Platsikadaka 1.01 1.05 1.31 1.93 2012-10-26DP DP 06.02.2017 Raivo Tabri Siim Sepp kr 1.59 1.19 35201:002:0209 4. 1. KADAKAKRAAVI KINNISTU DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL JA AMETKONDADE KOOSKÕLASTUSTEGA JOONISED/KIRJAD on samas järjekorras, nagu tabelis. KADAKAKRAAVI KINNISTU DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE KOONDNIMEKIRI DP kooskõlastamise aeg: september 2015 - Projekti nimetus: Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Detailplaneering aadress: Kadakakraavi kinnistu, Põhja küla, Kuusalu vald, Harju maakond. Omanik: Julia Nekrassova Projekteerija: Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse Kooskõlastuse sisu Märkus Jrk. organisatsioon nr. ja kuup. orig. asukoht Nr. Elektrilevi OÜ Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt 6614107960 Arhiivi eks nr. 1 Digitaalne 4.1 Priit Mägi Perspektiivse kaabelliinide asukoht 19.11. 2015 kooskõlastus selgub projekteerimise käigus Kadaka tee kinnistu Kui tegemist on lihtsalt ülesõidutee kaasomanik Kadri Nõmm servituudiga ühele kinnistule Arhiivi eks nr. 1 E-posti teel 4.2 09.09.2015 (Kadakakraavi), siis saab selle kokku saadetud kiri leppida peale omandivaidluse lõppemist kohtus. Kuusalu Vallavalituses toimunud Töökoosoleku Kadaka tee kinnistu juurdesõidutee (Merekadaka) tee protokoll kaasomanikud Veljo Lopp planeerimise töökoosolekul osalenud Arhiivi eks nr. 1 13.01.2015. 4.3 ja Ailil Ruotsi Lopp 13.01.2015 Kadaka tee kinnistu omanikud (Veljo Protokollis Lana Lopp ja Ailil Ruotsi Lopp) olid nõus Toomvap, Kuusalu loovutama osa Kadaka tee kinnistust vallavalitsus või seadma servituudi. . Kadakakraavi Kadakakraavi kinnistu Julia Nekrassova kooskõlastab kinnistu omanik omanik Julia Nekrassova Kadakakraavi kinnistu Kõik Julia Nekrassova 4.4 13. 02. 2017.a. detailplaneeringu oma allkirjaga detailplaneeringu kooskõlastab oma detailplaneeringu projekti tiitellehel ja projektid allakirjutamisega joonistel detailplaneeringu projekti Päästeameti Põhja päästekeskus. 16. dets. 2015 4.5 Kooskõlastatud Arhiiv eks nr.1 Martin Seetur K-MS/63-3 Nõustun kehtiva Kuusalu valla Harju Maavalitsus üldplaneeringu muutmisega. Annan Ülle Rajasalu, PlanS v.r § 23 lõike 6 alusel heakskiidu 25.05.2017 Kirja orig. arhiivi 4.6 maavanem Kadakakraavi maaüksuse Arhiivi eks nr. 1 nr 6-7/1339 kasutas. detailplaneeringule ja tagastan planeeringu kohalikule omavalitusele kehtestamise üle otsustamiseks Keskkonnaamet, 28.11.2016 nr Kirja orig. arhiivi 4.7 Põhja regiooni juhataja Detailplaneering kooskõlastatud Arhiivi eks nr. 1 7-9/16/7931-5 kasutas. Jaak Jürgens Kr 1.31 Kask0.10 X = 6595250 Algatatud Põhja küla 1.27 1.18 1.33 1.281.28 1.26 0.53 1.16 Kadakaranna detailplaneering Kadakaranna Y = 580350 1.04 0.47 Kask10 0.91 35201:002:0757 kraav Lepp0.10 1.21 0.63 1 10 Kask0.10 0.58 Sõidutee lõige vähendatud kiirused ≤ 40 km/h 1.66 0.16 0.22 Leppemärgid Ehitusõigus 70 1.22 0.96 1.01 0.81 M 1:200 4,1 4,6 +0.5 10 0.87 4,70,2512,0 0,25 PK4G 1.16 Kask0.10 1.60 2,7 273 0.34 0. 0.63 0.81 Kadaka 1.14 3 Kadaka 3 1.060.66 0.81 Krundi pos. nr. 11MPELT 1 1 0 Planeeringu ala piir 25 0. av Teepeenar Teepeenar haljasala Sõidutee trassikoridor piir/ Haljasala / Kinnistu piir 1 kra 0.87 0.88 97 Kraav 35201:002:0091 1.09 Krundi sihtotstarve ja osakaal Kehtiv Kadaka 335201:002:0091 10 0 AX 7 0 .3 Kinnistu 0.59 EP 100% 1PL 1 0.73 Olemasoleva katastriüksuse piir Krundi suurus detailplaneering 1.12 0.84 0.61 3 - 0.61 -0.26 1.21 1 .5 14 638 m2 350 m2 Maksimaalne lubatud ehitusalune pind 0.26 1.03 0.21 kraav 6 2664 1.03 1 .9 10 1.17 Kask0.10 Planeeritav krundi piir 1.03 110 Maksimaalne lubatud kõrgus (elamu/abihoone) 1.73 0.04 1/4 2 tk 3/2 8,5/7 m 1.18 1.20 1.06 1PL 0.60 0.89 1.34 0.63 1.17 K 1.06 Kask10 1.18 1.10 0.10 0.60 Maksimaalne lubatud korruselisus (elamu/abihoone) 15,0 paju1.25 0.57 0.47 0.63 1 v0.31 1.19 Juurdepääs krundile Maksimaalne lubatud hoonete arv (elamu/abihoone) kraa 0 0.73 0.73 .31 0.54 1.12 0.71 0.50 r 1.28 0 .011 0.88 0.91 0.91 1.06 0 .0 1.29 0.75 15 0.73 Lepp,kask 1.06 0.68 0.20 - -0.25 1.19 1.071.04 1.07 1.04 Planeeritav elamumaa krunt Näitajad planeeritava ala kohta 0.25 1.33 .22 2 1.12 1. 0 1.2352 0 .2 0.70 0.78 Sõidutee lõige vähendatud kiirused ≤ 40 km/h 1. 1.32 25 1.26 1.16 1.31 1.31 0.62 0.67 0.81 0.52 0.62 1.28 Kr 1.28 1.37 0.72 0.45 0.60 M 1:200 1.28 0 .3 2 r 1.20 0.83 0.68 Planeeritav transpordimaa krunt 31 860 m 2 Planeeritava maa-ala suurus 1.45 K 2 EP 100% 1.32 1.32 1.20 0.86 0.82 0.57 0.77 0.57 Kask10 4 tk Planeeritav kruntide arv 1. 1.1 0.95 .50 0.70 10 0.10 1.0 Kask0.10 1.09 1.35 0.70 0.80 14 638 m2 350 m2 111 1 0.51 0.51 0.77 -0 -0.31 0,05 Planeeritav hoonestustihedus 9 1.6671 0.90 1.64 0.26 0.85 Planeeritav hoonestusala 0.92 1/4 tk 3/2 8,5/7 m 1 .5 1 . 0.53 0.53 2 tk Planeeritav korterite arv 1 .3 Kadaka 15 .31 1.96 Lepp,kask 91.4 0.20 0.86 Kr 0.86 50,0 0.81 0.87 6 1.90 0.83 1.23 1.23 35201:002:0210 0.74 0.89 7 1.20 0.84 Ala millesse võib rajada kuni 2 m kõrguseid piirdeid 1 .4 1.20 1. 1.2 1 .4 1. 1.1 1.26 1.30 0.84 25 1.26 1.30 17 0,25 0,25 7 0.74 0.63 Maa bilanss 4,1 7Kr 3 PE 5 0.74 0.59 0.45 0.95 184 Kadaka 4Kask0.16 18 0.85 0.57 0.70 0.59 0.90 0.73 Kohustuslik haljastuse ala* 4,7 4,6 2,7 kraav 0.85 1.02 12,0 kraav 0.27 35201:002:0214 15 Lepp,kask 0.20 0.93 E 28 712 m2 (90%) Elamumaa Teepeenar Teepeenar haljasala Sõidutee trassikoridor Kraav / Haljasala / Kinnistu piir Kinnistu piir 0.98 0.74 kr Olemasolev kruusakattega sõidutee L 2 732 m2 (9%) Liiklusmaa 8,0 0.91 1.56 38 46 1.38 46 1.400 0.70 4 T 416 m2 (1%) Tootmismaa 1. 0.80 1. 0.68 0.68 0.83 0.77 0.85 0.85 10 Kask0.10 0.79 Planeeritav tolmuvabakattega sõidutee 31 860 m2 Kokku 0.91 0.91 0.67 -0 -0.47 0.70 Tuletõrjevee mahuti ulatus ~150 m Tehnorajatised .47 kr X=6595150 0.85 4Kadaka 4 Kask184 OV 100% 0.70 0.70 0.16 Y=580400 Kontaktvööndis asuvad olemasolevad 30 1.30 40 40 38 38 416 m2 - 35201:002:0214 0.82 0.73 TTV Planeeritav tuletõrjevee mahuti 54 m3 0.81 10 või planeeritavad hoonestusalad 1. Kask0.10 1. 1. - - - 0.68 0.77 1.04 0.89 0.53 1.75 0.77 0.65 PK Planeeritav puurkaev 0.72 Võimalik hoone asukoht 0.72 0.81 0.78 Planeeritav kuiv hüdrant 1.351.32 0.78 kraav Kraav (avalik veekogu) Hüdrandi kuja 30 m 30,0 47 47 44 1.44 41 1.41 12,0 15 Lepp,kask Angekõrve 0.73 Kallasrada (4 meetrit nõlvast või veekogu piirist) 1. 1. 0.20 PK 1.99 0.72 1.21 184 Kask0.16 0.98 35201:002:0842 Puurkaevu sanitaarkaitseala 10 m 0.85 0.78 Algatatud Kadaka 4 0.76 0.76 R 10,0 0.89 Septiku (ning vajadusel biopuhasti) ja - 12,0 -0. 0.84 1.14 detailplaneering kraav 0.33 0.70 0.70 0.84 0.84 TTV 60,0 imbväljaku paiknemise ettepanek. 33 0.83 3 EP 100% Täpne paiknemine lahendada ehitusprojekti mahus. 0 60 2 62 622 1.6 1.6 14 074 m2 350 m2 1.6 kraav 0.64 1. 1. 1.23 1.95 1. 0.74 15 Lepp,kask Kadaka 4 Kadakakraavi 0.20 Septiku ja imbväljaku kuja (5 m ja 10 m) 1/4 tk 3/2 8,5/7 m 35201:002:0214 0.75 1 2 732,3 LT 100% m2 0.85 0.85 35201:002:0758 15 0.75 Lepp,kask 0.98 kr 0.20 2 0.81 732 m2 - Kadaka 30,0 0.81 1.37 Kask184 0.16 R 30,0 - - - 35201:002:0210 0.73 31.08 30.80 0.033 0.87 Andmed kruntide moodustamiseks Kruntide ehitusõigused ja kitsendused ning arhitektuursed nõuded 1.52 0.0 52 1.49 1.49 0.80 0.66 1.48 48 184 1.35 1.39 1.42 0.16 35201:002:0214 -0.01 1. 1. 1.00 0.78 1.00 50,0 1.15 0.81 normatiiv / planeeritud Hoonete maksimaalne 0.81 Maksimaalne hoonete 0.87 0.01 0.02 sihtotstarve ja osakaal 0.85 0. 02 0.87 0.81 -0.28 0.85 Hoone maksimaalne 1.26 katastriüksuse liikides katastriüksuse liikides Minimaalne lubatud 15 Parkimiskohtade arv lahutatavate osade 1.14 0.99 1.39 Lepp,kask hoonete arv krundil 0.20 lubatud korruselisus 1.31 0.75 1.62 1.67 1.46 Krundi planeeritud Krundi planeeritud Krundi planeeritud elamu / abihoone elamu / abihoone 1.95 8,0 kraav 1.10 elamu / abioone 1.38 1.53 1.72 Moodustatakse 1.46 1.85 1.02 1.53 0.89 tulepüsivusaste 1.53 1 lubatud kõrgus 1.42 1.36 1.2 2.21 Osade senine Liidetavate ja 1.67 Maksimaalne täidetud pinnas 2.23 Krundi suurus 1.46 0.89 liiv 2.26 0.88 sihtotstarve sihtotstarve 0.09 1.43 0.04 alune pind 1.89 1.11 0.83 Kehtiv Uuekadaka 461.49 7 kinnistust Kr. 2.30 1.58 detailplaneering 1.66 1.95 Pos. nr. Pos. nr. biopuhasti 1.45 1.10 1.32 1.53 1.17 1.48 suurus suurus bet.kivi 1.37 1.48 2.23 Arhitektuursed 1.41 1.65 1. Uuekadaka 1.22 1.44 1.76 0.91 2.49 1.56 1.18 1.87 2.52 kill. 1.46 1.25 35201:002:0215 nõuded Kitsendused 00. kr 1.08 1.26 1.76 1.56 .0 2.12 2.38 1 05 1.70 1 L 2 732 m2 35201:002:0758 31 860 m2 - 2 732 m2 M 1 2 732 m2 LT 100% - - - - - - Rohevõrgustiku tuumala 2 1.16 1.63 15 Lepp,kask Välisviimistluses keelatud 0.20 kasutada naturaalseid materjale 1.25 11.17 0.99 1.16 2 E 14 638 m2 35201:002:0758 31 860 m2 - 14 638 m2 M 2 14 638 m2 EP 100% 350 m2 1 / 4 tk 8,5 / 7 m 3k/2k TP3 3 tk / 4 tk imiteerivaid materjale. T9; kraavi kallasrada; -0.22 1.29 liiniservituut; hüdrandi 1.27 1.26 1.201.30 3 E 14 074 m2 35201:002:0758 31 860 m2 - 14 074 m2 M 3 14 074 m2 EP 100% 350 m2 1 / 4 tk 8,5 / 7 m 3k/2k TP3 3 tk / 4 tk Katusekalde elamu põhimahus 25-45°, elamu kõrvalmahus ja kuja; puurkaevu 56 1.38 48 1.02 1.51 Uuekadaka 0.92 2.62 4 T 416 m2 35201:002:0758 31 860 m2 - 416 m2 M 4 416 m2 OV 100% - - - - - - abihoonetel 0-45° sanitaarkaitseala 1 1.18 2.47 1. 1. 35201:002:0215 .1 2.19 1.31 1.04 1.26 1.10 0.95 Σ 31 860 m2 Σ 31 860 m2 - 31 860 m2= 0 m2 Σ 31 860 m2 1 1.181.22 1.06 kr kraa 1.24 2.25 1.27 aavv 2.42 1.42 2.36 1.18 1.44 1.07 1.24 12,0 E Elamumaa EP Pereelamu maa 1.44 1.08 1.13 0.99 1.00 4,6 1.88 1.45 1.97 0.921,8 L Transpordimaa - Teemaa LT Tee ja tänava maa TiikB 1.28 0.93 1.30 Lepp,kask15 vp 0.84 0.94 5,6 0.22 1 1.09 0.20 2.13 1.53 15.09.2011.a..39 kaitseala 10 m M Maatulundusmaa OV Veetootmise maa 1.02 -0.29 1.26 1.01 2.50 1.11 1.11 1.05 1.04 1.92 62 1.52 T Tootmismaa 1.57 25 1. 21 0.971.17 1.07 1.27 kr 1. 1. 1.18 2.40 1.27 1.14 1.26 0.15 1.36 1.44 1.16 kr 1.64 0.91 26 1. Joonis: Nr.: Mõõtkava: a 0.99 1.07 av 2.45 täidetud pinnas 29 1.30 2.65 Põhijoonis DP-03 1:1000, 1:200 2. 1.45 2.12 1.55 1. 15 kill. 1.440.88 2.01 2.82 Objekti nimetus: 1.61 0.26 1.47 0.95 1.61 1.53 1.01 2.52 Kadakakraavi kinnistu detailplaneering 97 0.90 1.00 1.91 2.45 91 bet.kivi bet.kivi 2.44 ha sti Objekti aadress: 1. pu 1.28 1. bio 0.930.95 15,0 1.47 1.47 1.08 1.84 15 Lepp,kask paas 1.08 2.71 0.20 Kadakakraavi, Põhja küla, Kuusalu vald, Harjumaa 1.47 -0.25 1.27 1.58 biopuhasti 1.42 Tellija ja koostamise korraldaja: Kuusalu vallavalitsus elH 0.91 1.75 amu kraav 1.77 Urmas Kirtsi 2.76 1.46 0.91 1.11 Vallavanem: 1 elamu 1.44 1.14 2.28 2.65 täidetud pinnas 2.16 2.17 2.33 2.52 Omanik ja huvitatud isik: 52 2.48 2.49 1.58 Algatatud Platsikadaka 2.64 Julia Nekrassova kraav 2.62 2 2.38 2. 2.39 2.87 detailplaneering 1.15 1.31 2.39 Töö nr. Staadium: Kuupäev: Volitatud arhitekt 7: Arhitekt: 0.69 Platsikadaka 2012-10-26DP DP 06.02.2017 Raivo Tabri Siim Sepp 1.31 1.93 Urmas Kirtsi Teie 06.10.2016 nr 7-1/4109-1 Kuusalu Vallavalitsus [email protected] Meie 28.11.2016 nr 7-9/16/7931-5 Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine ning seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta Austatud vallavanem Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks täiendatud Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu (Raivo Tabri Arhitektuuribüroo OÜ töö nr 2012-10-26DP) (edaspidi ka detailplaneering või planeering). Planeeringu kooskõlastamise alus tuleneb Harju Maavalitsuse 07.03.2016 kirjast nr 6-7/578, millega määrati kooskõlastamine Keskkonnaametiga vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 17 lõike 3 punktile 21. Kooskõlastamine määrati planeeringuga kaasnevatest keskkonnamõjudest teavitamiseks, täiendavate keskkonnaalaste abinõude seadmise vajaduse väljaselgitamiseks ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajaduse kohta seisukoha küsimiseks. Planeeringu esialgse versiooni esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks 10.06.2016 kirjaga nr 7-1/2379-1, millele vastasime 13.07.2016 kirjaga nr 7-9/16/7931-2 paludes planeeringut olulistes sisulistes küsimustes täiendada. 06.10.2016 kirjaga nr 7-1/4109-1 esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks täiendatud planeeringulahenduse, millele vastasime 16.11.2016 kirjaga nr 7-9/16/7931-4 pikendades haldusmenetluse seaduse § 41 alusel planeeringu kooskõlastamise üle otsustamise menetluse tähtaega. Planeeritav ala suurusega 3,2 ha asub Harjumaal Kuusalu vallas Põhja külas Kadakakraavi kinnistul (katastritunnus 35201:002:0758). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse jagamine kaheks elamumaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Planeeringuga tehakse ettepanek muuta Kuusalu valla üldplaneeringut krundi lubatud minimaalse suuruse osas ja elamumaa planeerimise tõttu selleks mitte ette nähtud juhtotstarbega maale. Planeeringuala asub Harju maakonna- planeeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt rohevõrgustiku tuumalal T9. I. Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamisest Oma 13.07.2016 kirjas nr 7-9/16/7931-2 palusime kohalikul omavalitsusel selgitada, millised detailplaneeringud on Põhja küla territooriumil (eriti just piirkonnas, mis jääb rohevõrgustiku 1 Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikest 1 menetletakse enne kõnesoleva seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni, lähtudes seni kehtinud planeerimisseaduses sätestatud nõuetest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 tuumalale T9) kehtestatud ja algatatud ning millised on nende planeeringute alusel kavandatavad ehitusmahud. Palusime antud selgitused lisada detailplaneeringu seletuskirja tuues välja konkreetsed planeeringualad ja ehitusmahud ning lisada joonis, kus kõik alad on peale kantud. Samuti märkisime oma kirjas, et planeeringu seletuskirja peatükis 3 ei ole üheselt arusaadavalt välja toodud PlanS § 9 lõikest 7 tulenevat põhjendatud vajadust üldplaneeringu muutmiseks ehk miks on vajalik rohevõrgustiku tuumalale planeerida uut hajaasustuse piirkonna printsiipidele vastavat elamukvartalit. Planeeringu seletuskirjast järeldub, et antud osas on planeeringut koostaja poolt täiendatud, kuid puudub kohaliku omavalitsuse visioon, kuidas piirkonnas kõikide töös osundatud detailplaneeringute võimaldatud ehitusmahtude realiseerumisel rohevõrgustiku toimimine antud piirkonnas edaspidi siiski tagatakse. Kuivõrd antud küsimus puudutab suuremat territooriumi kui ainult antud detailplaneeringu ala, siis tuleb seisukohti põhjendada ja selgitada planeeringu koostamise korraldajal Kuusalu Vallavalitsusel. Keskkonnaamet on seisukohal, et Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel on otstarbekas järgida Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ sätestatud miinimumkrundi suurust (2 ha). Väiksemate kruntide korral tuleb kohalikul omavalitsusel valikut põhjendada ning kinnitada, et edaspidiselt tagatakse piirkonnas alles jääva rohevõrgustiku tuumaala ja koridoride toimimine. Mis puudutab elamuehituse planeerimist rohevõrgutiku aladele, jagab Keskkonnaamet Harju Maavalitsuse 09.01.2009 kirjas nr 2.1-13/131 „Roheline võrgustiku toimimise tagamisest Kuusalu valla territooriumil“ välja toodud arvamust, et rohelise võrgustiku alale ehitiste/ehitusala kavandamisel tuleb põhjalikult kaaluda, kas üldse ja millistel tingimustel sellises kohas tohib ehitada ning kas ja kuidas ehitamise soovi realiseerimisel tagatakse rohelise võrgustiku toimimine. Uute elamupiirkondade planeerimine rohevõrgustiku alale ei ole kooskõlas rohevõrgustiku mõtte ja eesmärgiga ning sellisest planeerimistegevusest tuleb võimalusel hoiduda. Kuusalu valla territooriumil kehtib olemasolev üldplaneering, millega on määratud ka uued perspektiivsed elamupiirkonnad, seega ei tohi valla areng toimuda rohevõrgustiku arvelt. Kokkuvõtvalt kooskõlastab Keskkonnaamet vastavalt PlanS § 17 lõike 3 punktile 2 Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu. II. Seisukoht Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu KSH algatamise vajalikkuse kohta Harju Maavalitsuse 07.03.2016 kirjas on välja toodud, et kohalikul omavalitsusel tuleb planeeringu KSH algatamise vajaduse kohta küsida seisukohta Keskkonnaametilt, kuna keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 6 kohaselt tuleb sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Kuusalu Vallavalitsus ei ole varasemalt vastavat seisukohta Keskkonnaametilt küsinud. KSH algatamise vajalikkuse kohta anname seisukoha Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas. Lõpliku otsuse KSH algatamise või algatamata jätmise osas peab tegema kohalik omavalitsus. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitse- seaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Kuusalu Vallavolikogu 26.06.2013 otsuses nr 34 sisalduvas KSH eelhinnangus on jõutud järeldusele, et KSH algatamine ei ole vajalik ning planeeringu seletuskirja peatükis 2 on 2 (3) kirjutatud, et Kuusalu Vallavalitsuse poolt koostatud KSH algatamata jätmine näitab, et algatatud detailplaneering ei too kaasa olulisi keskkonna muutusi. Samas pole KSH eelhinnangus analüüsitud, kuidas mõjutad detailplaneeringu elluviimine rohevõrgustiku tuumala toimimist. KSH algatamata jätmise otsuses on antud osas ainult märgitud, et planeeritavale kinnistule ulatub osaliselt rohevõrgustiku tuumala, kuid nagu juba öeldud, ei ole hinnatud kavandatava tegevuse mõjusid rohevõrgustiku tuumalale ja selle toimimisele ning välja toodud tingimusi ja võimalikke leevendavaid meetmeid planeeringu elluviimiseks. Siinjuures on oluline hinnata mitte ainult kõnesoleva planeeringuala mõju vaid ka planeeringuala koosmõju naaberkinnistutega. Samuti on põhjendamata, kas kavandatavat tegevust on üldse võimalik ja otstarbekas antud alal läbi viia ning miks see vajalik on. Lisaks märgime, et KSH eelhinnang ei vasta KeHJS § 33 lõikes 3-5 toodud kriteeriumitele. Kuna tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga, siis peab eelhinnang vastama just eelnimetatud nõuetele. Lähtudes aga teadaolevast informatsioonist on Keskkonnaamet seisukohal, et antud detailplaneeringu alusel kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt KeHJS § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole ilmtingimata vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 9 lõike 2 punkti 8 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Samas märgime veelkord, et Keskkonnaamet ei pea õigeks praktikat, kus rohevõrgustiku tuumalale kavandatakse elamupiirkonda, kui üldplaneeringu alusel on selleks ettenähtud alad mujale planeeritud. Kui vaadata ainult ühte planeeringuala, siis võib tõesti igakordselt jõuda järeldusele, et eeldatavat olulist keskkonnamõju ei ole, kuid kohalik omavalitsus peab asju vaatama laiemalt, silmas pidades ka kavandatava tegevuse naaberkinnistutel toimuvat ja planeeritavat ning antud piirkonna terviklikku pilti ja sealseid asjaolusid. Sellest tulenevalt tuleb kohalikul omavalitsusel edaspidi antud piirkonda detailplaneeringuid algatades kaaluda tõsiselt KSH algatamist. Detailplaneeringu materjalid tagastame Teile posti teel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Lisa: Kadakakraavi kinnistu detailplaneering Egle Alt 384 8689 [email protected] Andres Järve 674 4824 [email protected] 3 (3) Keskkonnaministeerium 23 . 09 .20 2 1 nr 7-1/ [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] Seisukoha küsimine Kuusalu Vallavolikogu 30.08.2017 otsusega nr 50 on kehtestatu d Kuusalu valla Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek jagada Kadakakraavi kinnistu kaheks ca 1,4 ha suuruseks elamukrundiks (käesoleval hetkel Meresiiliku tee 6 ja 10) , 2732 m 2 suuruseks transpordimaa maaüksuseks ning 478 m 2 suuruseks tootmismaa maaüksuseks, millele on planeeritud rajada tuletõrjeveemahuti ning puurkaev. Kinnistu asu s detailplaneeringu kehtestamise hetkel Harjumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohasel rohevõrgustiku tuumalal. Rohevõrgustiku toimimise säilimiseks on kinnistu algselt soovitud kolme elamukrundi asemel jagatud kaheks elamukrundiks. Hoonestusalad on koondatud olemasoleva tee äärde ning piirded on lubatud rajada ainult hoonestusala ümber. Ülejäänud osa kruntidest kohustati jätta loomade liikumistele avatuks ning metsaga kaetuks. Harju maavanem määras planeeringule Keskkonnaametiga kooskõlastuse kohustuse. Keskkonnaamet on planeeringu kooskõlastanud (29.11.2016 nr 7 -1/4109-3), viidates vajadusele lisada seletuskirjale visioon piirkonna rohevõrgustiku toimimise osas. Planeeringut on vastavalt täiendatud. Detailplaneeringu kehtestamise järgselt on maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut kohast rohevõrgustikku muudetud ning planeeritud ala ei asu enam rohevõrgustiku alal. Kuusalu Vallavalitsuse poole pöördus 17.09.2021 kliendi nimel Advokaadibüroo Sorainen AS seoses sellega, et Kuusalu Vallavalitsus oli oma 01.07.2021 kirjaga nr 7-1/2234 informeerinud kehtestatud detailplaneeringu alal kinnistute omanikke sellest, et Maa-ameti kaardirakendusele on kantud korduva üleujutusala piir, mille tulemusena on ehituskeeluvöönd vastava te kinnistu te osas laienenud ja kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud ehitusõigust ei saa ellu viia ning kinnistule projekteerimistingimuste, ehitusteatiste ja ehituslubade väljastamine ei ole võimalik . Advokaadibüroo Sorainen AS on oma pöördumises asunud seisukohale, et Maa-ameti vastavas kaardirakenduses kuvatud kitsendustel ja muul andmestikul ei ole õiguslikku tähendust, sh korduva üleujutusala piiri kuvamisel. Samuti leitakse, et s eaduseandja ei ole looduskaitseseaduse muutmisel uurinud, kas ehituskeeluvööndi piiri kuvamise rakenduspraktika muudatus võiks kaasa tuua mõju olemasoleva ehitusõiguse realiseerimisel, kus detailplaneeringutega on antud ehitusõigus, mida ehituskeeluvööndi piiri nihkumisel ei pruugi enam saada realiseerida. Advokaadibüroo leiab, et ehituskeeluvööndi arvutamise praktika on olnud väär ja et detailplaneeringus toodud lahenduse elluviimine ei kujuta endast ohtu ranna ja kalda kaitse eesmärkidele ega too kaasa keskkonnakahju. Kehtestatud d etailplaneeringu kohaselt oli antud ehitusõigus elamu ehitamiseks kinnistule, mille hoonestusala Maa-ameti kaardirakenduse kohaselt asub tervikuna ehituskeeluvööndis. Advokaadibüroo tugineb oma seisukohas Riigikohtu lahendile nr 3-18-2244 , mille p 15 on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et kui detailplaneeringus märgitud ehituskeeluvööndi piir on isiku jaoks soodsam kui põhikaardi andmed, saab isik lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist (HMS § 60 lg 2 esimene lause). Nimetatud lahendi valguses on kohalikul omavalitsusel võimalik samuti lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist ja anda selle alusel välja ehitusload. Nimetatud lahendi valguses on advokaadibüroo hinnangul kohalikul omavalitsusel võimalik lähtuda detailplaneeringust kui kehtivast haldusaktist ja anda selle alusel välja ehitusload. Advokaadibüroo juhib tähelepanu ka sellele, et d etailplaneeringu kehtivust ning sellele edasistes menetlustes tuginemise võimalikkust toetab ka asjaolu, et detailplaneeringu menetluse raames on selle 2016.aastal kooskõlastanud Keskkonnaamet. Keskkonnaametil on olnud võimalik hinnata ohtu looduskeskkonnale ning ranna ja kalda kaitse eesmärkidele, ühtlasi anda hinnang ehituskeeluvööndi piiri asukohale. Seega on detailplaneeringus näidatud ehituskeeluvööndi piir varasemalt hinnatud ja heaks kiidetud, mistõttu ei ole põhjendatud võtta aluseks Maa-ameti kaardirakendusel kuvatavat ehituskeeluvööndi piiri ulatust. Järeldusena asutakse seisukohale, et vallal on võimalik jätkata ehituslubade või -teatiste andmist olemasolevate detailplaneeringute alusel. Kuusalu Vallavalitsus ootab ministeeriumite analüüsi ning seisukoht i advokaadibüroo Sorainen AS pöördumises esitatu osas. Palume selgitusi , kas ja missugune õiguslik tähendus on Maa-ameti kaardirakendusel kuvatud korduva üleujutusala piiril ja sellega seonduvalt kogu ehituskeeluvööndi piiril ja kas kõnealuses detailplaneeringus kavandatud ehitusõigus on realiseeritav. Antud seisukohad on olulised ka kõigi teiste kehtestatud detailplaneeringute, mis jäävad eelpool kirjeldatud üleujutusalale, elluviimise võimalikkuse hindamisel. Täiendavalt palume infot, miks ei teavitatud kinnistute omanikke uutest piirangutest, mis oluliselt muutsid kinnistute väärtust ning kelle kanda on võimalikud nõuded vahepealse aja jooksul teostatud kulutuste osas, mille juures arvestati varasemalt kehtestatud detailplaneeringu te ning ehituskeeluvööndiga. Lugupidamisega ( allkirjastatud digitaalselt ) Terje Kraanvelt v allavanem Lisa d : 1. Advokaadibüroo Sorainen pöördumine, 17.09.2021 ; 2. Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneering; 3. Keskkonnaameti kiri Põhja küla Kadakakraavi kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamise osas (28.11.2016 nr 7-9/16/7931-5). Ahti Randmere [email protected] Kadi Raudla [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel