dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Seisukoht Ristle kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta

Rahandusministeerium · 24. september 2021
Viit
14-11/6280-2
Registreeritud
24. september 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
14 KOHALIK OMAVALITSUSTE ARENDAMINE, REGIONAALARENGU NING REGIONAALHALDUSE KAVANDAMINE JA KOORDINEERIMINE
Sari
14-11 Planeeringute dokumendid (REHO maakondlikud talitused)
Toimik
14-11/2021
Vastutaja
Raine Viitas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Regionaalhalduse osakond, Pärnu talitus)

Failid

  • 📎14-116280-2 24.09.2021 Väljaminev kiri.asice403 KB

Sisu (failidest)

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 08.09.2021 nr 7-2/1959 [email protected] Meie 24.09.2021 nr 14-11/6280-2 Seisukoht Ristle kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 08.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha saamiseks Vändra alevis Ristle kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang ning Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsuse „Ristle kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine“ eelnõu. Samuti soovitakse seisukohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise kaalumise kohta. Maatulundusmaa sihtotstarbega, valdavalt metsamaa kinnistu, suurusega ca 19 ha, asub Vändra elamupiirkonna ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt vahel. Kinnistu omaniku sooviks on kinnistule kuni 15 ha ulatuses päikeseelektrijaama rajamine. Vändra alevi üldplaneeringus (kehtestatud 1998) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks määratud looduslik puhkehaljasmaa/kaitsehaljastuse maa. Tegemist on alevi haljasvööndi ja veehaarde kaitsevööndi metsaga. Kuna puhkehaljasmaa asemele soovitakse kavandada tootmismaad, siis on vajalik detailplaneeringuga teha ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist. 1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine. Samas võib PlanS § 142 lõike 1 kohaselt detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kuna tegemist on erandliku võimalusega, tuleb kohalikul omavalitsusel põhjalikult kaaluda ning motiveerida üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise vajalikkust. Nii detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus ega ka KSH eelhinnangus ei ole üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise vajalikkust antud asukohta piisavalt kaalutud ega motiveeritud. Ei selgu, miks just päikeseelektrijaama on vaja rajada metsamaale riigi maantee äärde ja seda ei ole võimalik rajada kuhugile mujale. Kohalik omavalitsus peab detailplaneeringu algatamise vajalikkuse otsustamisel muuhulgas kaaluma ja arvestama planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud kõiki põhimõtteid – elukeskkonna parendamine, avalikkuse kaasamine ja teavitamine, huvide tasakaalustamine ja lõimimine, teabe piisavus ning otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus. 2. KSH eelhinnangu peatükis „Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele“ ei ole arvestatud koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga (algatatud 2018). Rahandusministeeriumi hinnangul on koostatava uue üldplaneeringu eskiislahendusega arvestamine asjakohane. Ka Riigikohus haldusasjas 3-3-1-88-15 on välja toonud, et kohalikul omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 vaid kõigi oluliste asjaoludega (RKHKo 8.08.2016 nr 3-3-1-88-15, p 23). Seda enam, et vallavolikogu otsuse eelnõus on koostatavale üldplaneeringule tuginetud. Uues koostatavas üldplaneeringus on alale määratud väärtusliku roheala juhtotstarve. Roheala on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste puhkeotstarbeliste või maa-ala teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine. Tööstuslikku päikeseparki tiheasustusega alal on lubatud rajada ainult tootmismaale ja hoonete katustele, fassaadidele ning parklatesse, kui see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva ehitatud keskkonnaga. Hajaasustuses on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka väljaspool määratud tootmise maa-ala, kui päikesepark ja selleks vajaminev taristu jääb väljaspoole planeeringuga määratud väärtuslikku maastikku ning sellest tulenevad mõjutused (peegeldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusel on valminud uue üldplaneeringu eskiislahendus ning seal on planeeringuala ette nähtud jätta väärtuslikuks rohealaks. Rahandusministeerium on seisukohal, et kohalik omavalitsus ei saa menetleda samaaegselt kahte vastuolus olevat planeeringut. 3. Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) on sätestatud seletuskirja peatükis 4.3.2 „Taastuvenergeetika“ üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks. Muuhulgas on tingimuseks seatud, et päikesepargid kavandada võimalusel väheväärtuslikele või kasutusest väljalangenud aladele, nt endised tööstuspargid, laudakompleksid. Suuremate päikeseenergia parkide asukohad ja kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga. Vältida päikeseenergia tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale, väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena. Vändra alev on maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikuks maastikuks. Rahandusministeerium on seisukohal, et kuigi maakonnaplaneering ei määra päikseparkide asukohti, peab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel kaaluma maakonnaplaneeringus sätestatud tingimuste arvestamist või arvestamata jätmist. Toetame igati taastuvenergeetika arendamist ja maakasutuse paindlikkust. Nii kehtivas kui ka koostatavas üldplaneeringus on haljasala/väärtuslik roheala alevi ja riigimaantee vahel, alevi veehaarde kõrval, määratud metsamaaks. Esitatud materjalides ei ole toodud põhjendusi ja kaalutlusi, miks just metsamaale on vajalik püstitada päikesepark. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Raine Viitas 715 5865 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel