Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 08.09.2021 nr 7-2/1959
[email protected] Meie 24.09.2021 nr 14-11/6280-2
Seisukoht Ristle kinnistu
detailplaneeringu algatamise kohta
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus esitas 08.09.2021 Rahandusministeeriumile taotluse seisukoha
saamiseks Vändra alevis Ristle kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) vajalikkuse kohta, lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang ning
Põhja-Pärnumaa Vallavolikogu otsuse „Ristle kinnistu detailplaneeringu koostamise
algatamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) mittealgatamine“ eelnõu.
Samuti soovitakse seisukohta üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise kaalumise
kohta.
Maatulundusmaa sihtotstarbega, valdavalt metsamaa kinnistu, suurusega ca 19 ha, asub
Vändra elamupiirkonna ja Pärnu-Rakvere-Sõmeru mnt vahel. Kinnistu omaniku sooviks on
kinnistule kuni 15 ha ulatuses päikeseelektrijaama rajamine.
Vändra alevi üldplaneeringus (kehtestatud 1998) on planeeringuala maakasutuse
juhtotstarbeks määratud looduslik puhkehaljasmaa/kaitsehaljastuse maa. Tegemist on alevi
haljasvööndi ja veehaarde kaitsevööndi metsaga. Kuna puhkehaljasmaa asemele soovitakse
kavandada tootmismaad, siis on vajalik detailplaneeringuga teha ettepanek üldplaneeringu
muutmiseks.
Tutvunud esitatud materjalidega, märgime järgmist.
1. PlanS § 124 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu
elluviimine. Samas võib PlanS § 142 lõike 1 kohaselt detailplaneering põhjendatud vajaduse
korral sisaldada üldplaneeringu muutmise ettepanekuid. Kuna tegemist on erandliku
võimalusega, tuleb kohalikul omavalitsusel põhjalikult kaaluda ning motiveerida
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise vajalikkust.
Nii detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõus ega ka KSH eelhinnangus ei ole
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise vajalikkust antud asukohta piisavalt
kaalutud ega motiveeritud. Ei selgu, miks just päikeseelektrijaama on vaja rajada metsamaale
riigi maantee äärde ja seda ei ole võimalik rajada kuhugile mujale. Kohalik omavalitsus peab
detailplaneeringu algatamise vajalikkuse otsustamisel muuhulgas kaaluma ja arvestama
planeerimisseaduse teises peatükis sätestatud kõiki põhimõtteid – elukeskkonna parendamine,
avalikkuse kaasamine ja teavitamine, huvide tasakaalustamine ja lõimimine, teabe piisavus
ning otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus.
2. KSH eelhinnangu peatükis „Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele“ ei ole
arvestatud koostatava Põhja-Pärnumaa valla üldplaneeringuga (algatatud 2018).
Rahandusministeeriumi hinnangul on koostatava uue üldplaneeringu eskiislahendusega
arvestamine asjakohane. Ka Riigikohus haldusasjas 3-3-1-88-15 on välja toonud, et kohalikul
omavalitsusel ei ole keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohastes
mittesiduvates dokumentides väljendatud huve, sh koostamisel oleva kõrgema astme
planeeringu eesmärke. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vaid kõigi oluliste asjaoludega (RKHKo 8.08.2016 nr 3-3-1-88-15, p 23). Seda enam, et
vallavolikogu otsuse eelnõus on koostatavale üldplaneeringule tuginetud.
Uues koostatavas üldplaneeringus on alale määratud väärtusliku roheala juhtotstarve. Roheala
on peamiselt puhkamisele ja virgestusele suunatud, loodusliku maa, pargi, parkmetsa või muu
vastava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala, kuhu on lubatud väikesemahuliste
puhkeotstarbeliste või maa-ala teenindamiseks vajalike ehitiste püstitamine. Tööstuslikku
päikeseparki tiheasustusega alal on lubatud rajada ainult tootmismaale ja hoonete katustele,
fassaadidele ning parklatesse, kui see ei riku hoone välisilmet ning sobitub ümbritseva
ehitatud keskkonnaga. Hajaasustuses on tööstuslike päikeseparkide rajamine lubatud ka
väljaspool määratud tootmise maa-ala, kui päikesepark ja selleks vajaminev taristu jääb
väljaspoole planeeringuga määratud väärtuslikku maastikku ning sellest tulenevad mõjutused
(peegeldused, varjamine) ei vähenda liiklusohutust.
Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusel on valminud uue üldplaneeringu eskiislahendus ning seal on
planeeringuala ette nähtud jätta väärtuslikuks rohealaks. Rahandusministeerium on
seisukohal, et kohalik omavalitsus ei saa menetleda samaaegselt kahte vastuolus olevat
planeeringut.
3. Pärnu maakonna planeeringus (kehtestatud 2018) on sätestatud seletuskirja peatükis 4.3.2
„Taastuvenergeetika“ üldised tingimused taastuvenergeetika arendamiseks. Muuhulgas on
tingimuseks seatud, et päikesepargid kavandada võimalusel väheväärtuslikele või kasutusest
väljalangenud aladele, nt endised tööstuspargid, laudakompleksid. Suuremate päikeseenergia
parkide asukohad ja kasutamise tingimused määrata üldplaneeringuga. Vältida päikeseenergia
tootmiseks mõeldud suuremate alade kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale,
väärtuslikule maastikule ja rohelise võrgustiku alale. Päikeseenergia tootmine nimetatud
aladel on võimalik põhjendatud vajadusel ja täiendava kaalutlemise tulemusena.
Vändra alev on maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikuks maastikuks.
Rahandusministeerium on seisukohal, et kuigi maakonnaplaneering ei määra päikseparkide
asukohti, peab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamisel kaaluma
maakonnaplaneeringus sätestatud tingimuste arvestamist või arvestamata jätmist. Toetame
igati taastuvenergeetika arendamist ja maakasutuse paindlikkust. Nii kehtivas kui ka
koostatavas üldplaneeringus on haljasala/väärtuslik roheala alevi ja riigimaantee vahel, alevi
veehaarde kõrval, määratud metsamaaks. Esitatud materjalides ei ole toodud põhjendusi ja
kaalutlusi, miks just metsamaale on vajalik püstitada päikesepark.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Raine Viitas 715 5865
[email protected]
2