dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Märkmed ja ettepanekud

Rahandusministeerium · 24. september 2021
Viit
1.1-11/5480-2
Registreeritud
24. september 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Gaasiliit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2021
Vastutaja
Lauri Lelumees (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Maksu- ja tollipoliitika, Tolli-ja aktsiisipoliitika osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf70 KB
  • 📎Eesti Gaasiliit_ETD.asice67 KB

Sisu (failidest)

2366645 -367665 0 0 Keit Pentus-Rosimannus Rahandus minister keit . pentus-rosimannus @ fin .ee Koopia: info@ fin .ee [email protected] [email protected] Gaasiliidu arvamus energia maksustamise direktiivi muutmise ettepaneku kohta Eesti Gaasilii t soovib tänada rahandusministeeriumi ametnikke Marek Uusküla ja Lauri Lelumeest, kes andsid energia maksustamise direktiivi muudatusettepanekutest sektorile väga hea ja kompaktse ülevaate ning olid headeks koostööpartneriks eelnõu analüüsimise osas. Järgnevalt esitame energia maksustamise direktiivi muutmise eelnõule omapoolsed tähelepanekud ning märkused : Üldised märkused ja tähelepanekud Kui eelnõule läheneda helikopteri vaatest, siis meie hinnangul on tegemist fiskaalpoliitilise instrumendiga , mis proovib läbi minimaalsete aktsiisimäärade suunata järgneval kümnel aastal erinevate energiakandjate kasutamist Euroopa Liidus. Meie hinnangul ei ole ettepanek kütuste maksustamise osas kõige paremini õnnestunud, sest erinevate minimaalsete aktsiisimäärade valguses on erinevad energiakandjad grupeeritud, mis tekitab ebavõrdsust juba gruppide siseselt, aga ka üldisemalt. Väga markantne näide on seotud biometaani ehk täiustatud biokütuse ning madala süsinikuheitmega kütuste maksumääraga. Mõlemad kütused saavad esitatud kavandi kohaselt minimaalseks maksumääraks 0,15 €/GJ. Kui vaadata biometaani süsiniku jalajälge, mis on direktiivi 2018/2001/EL kohaselt negatiivne, täpsemalt vahemikus -15,98 kuni - 99,64 CO 2ekv / MJ (kui see on toodetud lägast või sõnnikust) . M adala süsinikuheitmega kütuste kasutamisel aga hoopis emiteeritakse süsinikku. Jääb arusaamatuks, et kuidas on võimalik kahele täiesti erineva keskkonnamõjuga kütusele kohaldada samaväärset minimaalset aktsiisimäära . Kuigi „madala süsinikuheitmega“ süsinikumahukust ei ole numbriliselt välja toodud, siis saab konkreetse näite tuua hüdrogeenitud taimeõliga (HVO), mis leiab ka Eestis laialdast kasutamist. HVO süsiniku jalajälg on vahemikus 15–20 CO 2ekv / MJ ehk 2–6 korda süsinikumahukam kui Eestis toodetud biometaan il . Ei ole võimalik, et Euroopa Liidus saaks kahele nii erinevale kütusele kehtida samaväärne minimaalne aktsiisimäär. Lisaks tekitab väga suurt segadust ühetaoliste aktsiisimäärade kehtestamine ühetaolistele kütustele, mis oma olemuselt on erineva süsiniku jalajäljega. Näiteks on võimalik biometaani toota nii lägast ja sõnnikust, aga ka biojäätmetest ning rohtsest biomassist . Taastuvenergia direktiiv teeb süsiniku jalajälje arvutamisel neil vahet . K ui eelnevalt on välja toodud lägast ja sõnnikust toodetud biometaani süsiniku jalajälg, siis biojäätmetest toodetud kütuse süsiniku jalajälg on sarnaselt HVO- le vahemikus 15–20 CO 2ekv / MJ . Sellise maksustamispõhimõte te kohaselt ei kehti „saastaja maksab“ printsiip ning sellest tulenevalt ei saa ettepaneku sisu olla kuidagi kooskõlas Fit55 ettepanekute ja eesmärkidega. On arusaamatu, kas ettepaneku sisu toetab ÜRO kliimakonventsiooni eesmärkide saavutamist või EL ambitsioonikamat kliimapoliitikat . Kuna ÜRO kliimakonventsioonist tulenevaid eesmärke arvutatakse rahvusvahelisele IPCC metoodika kohaselt, siis EL ambitsioonikamaid eesmärke mõõdetakse nii taastuvenergia- kui ka kütusekvaliteedi direktiivis sätestatud metoodika alusel, mis võtab arvesse kütuste kogu elutsüklit. Reaalses elus tähendab see seda, et kui transpordisektoris on kütuse tarnijal kohustus vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, siis kliimakonventsiooni metoodika kohaselt on igasugune biokütus nullheitmega. Ei tehta vahet, kas see on toodetud põllu- või söödakultuuridest, aga kui vaadata taastuvenergia direktiivi poliitikasuuniseid, siis on ette nähtud selliste kütuste kadumine EL turult 2030-ks aastaks. Rahvusvahelise IPCC metoodika on samuti kõikehõlmav, aga kui Fit55 valguses peab kütuse tarnija täitma olemuselt küll kahte sarnast eesmärki (KHG vähendamine transpordisektoris), siis KHG arvestamise metoodikad tekitavad erisuse ühe kütuse panuse arvestamisel eesmärgi täitmisel. Seega peaks kõnealune ettepanek arvesse võtma nii rahvusvaheliste kui ka EL siseste eesmärkide saavutamist, sest minimaalsete aktsiisimääradega soovitakse üleeuroopaliselt teha sisuliselt ka keskkonnapoliitikat. Seega paneb eelnõu sisuliselt omavahel konkureerima kütused, mille mõju on rahvusvaheliste ja EL eesmärkide täitmisel erinevad ning mille tootmishind ja maksumus võivad mitmekordselt erineda , kuid arvesse ei võeta kütuste eripärasid. Lähtudes Euroopa Liidu senisest panusest teadus- ja arendustegevusse, mille eesmärgiks on esile kutsud a innovaatilisi lahendusi ja kasvatad a seeläbi liikmesriikide, aga ka Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet , ei ole kõnealune ettepanek olemasoleva praktikaga kooskõlas. Võttes arvesse, et Euroopa Liidu eesmärgiks on küll taastuvenergia edendamine, siis on selle kõrval väga oluline ka fossiilsete kütuste jalajälje vähendamine ning tehniliste lahenduste väljatöötamine, mis võimaldaksid emiteeritavad süsinikku kas koguda või bioloogiliselt ära siduda. Eesmärgiks on fossiilsete kütuste edasine kasutamine minimaalse süsiniku jalajäljega. Seetõttu tekib küsimus, et miks peab ettevõte olema aktsiisiga maksustatud, kui tema kasutatud fossiilse kütuse emiteeritud süsinik on kokku kogutud või bioloogiliselt seotud . Praeguse praktika kohaselt püütakse süsinikdioksiidi kinni ning talletatakse sügavale maapõue või kogutakse seda karastusjookide valmistamise jaoks. Lisaks on ettevõtteid, kes näiteks kasutavad maagaasi soojuse ja elektri tootmise jaoks ning sellest tekkib süsinikdioksiid seotakse kasvatatavate taimedega (nt Grüne Fee). Võib püstitada ka küsimuse, et miks ettevõtted peaksid süsinikuneutraalsete lahenduste väljatöötamiseks investeerima , kui need ei võimalda kokkuhoidu kütuste maksustamise osas? Eelpool toodud argumentidele tuginedes saab väita, et kõnealune ettepanek kütuste maksustamiseks ei võta arvesse kütuste tegelikke jalajälgi, rahvusvahelist ega ka EL kliimapoliitika eesmärkide arvutamise metoodikaid, innovatsiooni ja süsinikuneutraalseid lahendusi ning riiklikke eripärasid. Sellest tulenevalt on mõistlik jätta direktiivi liikmesriikide võimalus teha erandeid ja suunata kütuste maksustamist viisil, millest on kõige suurem kasu Fit55 eesmärkide täitmisel. Iga riigi eripärad, inimeste harjumused ja geograafilistest eripäradest tulenevad võimalused Fit55 eesmärkide täitmisel varieeruvad väga suurel määral. Seetõttu saab väita, et kui üks konkreetne lahendus töötab ühes liikmesriigis, siis ei pruugi see teises riigis realiseeruda. Väga erinev on olnud ka liikmesriikide senine poliitika kütuste maksustamisel. Praeguse ettepanekuga nullitakse näiteks Eesti üks aktsiisipoliitikatest, mis on seotud transpordis kasutatavate gaasiliste kütustega. Gaasilistele kütustele on ajalooliselt kehtinud ka aktsiisivabastused ning praegusel hetkel on nende määrad võrreldes mootoribensiini ja diislikütusega võrreldes atraktiivsed, et soodustada gaasisõidukite kasutamist. See omakorda on seotud biometaani tootmise ja kasutamisega, mis võimaldab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid põllumajanduses, transpordisektoris ja energeetikas ning panustab taastuvenergia eesmärkide täitmise sse . Samal ajal vähendab see survet importida kalleid taastuvkütuseid lähiriikidest ning suurendab seeläbi energiajulgeoleku t . Mida rohkem on gaasisõidukeid Eestimaa teedel, seda suurem biometaani tootmispotentsiaal realiseerub ning panustab kõikidesse eelpool toodud keskkonnaeesmärkide saavutamisse, sh ringmajanduse põhimõtete järgmis s e. Seetõttu asume seisukohale, et minimaalsete aktsiisimäärade kehtestamine ei ole mõistlik, aga kui sellele on Euroopa tasandil tugev poolehoid, siis peaks liikmesriikidele jääma võimalus vastavalt vajadusele teha erandeid, et suunata rii klikku energia - ja keskkonna poliitikat. Eelkõige u sume, et Fit55 eesmärkide täitmisel peaks igal liikmesriigil jääma võimalus suunata enda riigi territooriumil energi a- ja keskkonna poliitikat sobivas suunas, mis võtab kõige paremini arvesse senist energiapoliitikat ja võimalusi süsiniku jalajälje vähendamiseks , aga arvestades ka sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Tähelepanekud eelnõu sisu osas: Arvestades, et biometaani süsinikujalajälg on negatiivne, täpsemalt vahemikus -15,98 kuni - 99,64 CO2ekv/MJ (kui see on toodetud lägast või sõnnikust) ja seeläbi on biometaani tarbimine keskkonnale oluliselt kasulikum, kui ükskõik millise muu kütuse tarbimine, peaks biometaani minimaalne aktsiisimäär olema 0% . Biometaan võimaldab vähendada heitmeid põllumajanduses (ESR), täita taastuvenergia direktiivist tulenevaid nõudeid, panustab jäätmemajanduse eesmärkidesse, võimaldab täita nii HKSist tulenevaid nõudeid elamumajanduses ja transpordis . Lihtsamalt väljendudes: b iometaani tooraineks on sageli põllumajanduse jääkproduktid, mis kasutamata jätmisel emiteeriks ise suurel määral CO2-e. Biometaani transport ei tekita ühtegi ühikut CO2-e, kuna transport toimub reeglina torustiku kaudu. Biometaani tootmise jääkprodukti saab kasutada keskkonnasõbraliku kemikaalivaba väetisena. Lisaks tuleb arvestada, et biometaani tootmine toimub peamiselt maapiirkondades, mis t oetab regionaalpoliitilisi eesmärke ja aitab edendada põllumajandust . Gaasiliste mootor kütuste aktsiisimäärad on põhjendamatult kõrgele tõstetud. See on praegustest aktsiisimääradest 6-7 korda kõrgem ja sisuliselt vastuolus praeguse riikliku lähenemisega. Kuna gaaskütused on kõige vähem saastavad fossiilsed kütused, siis on riigi tasandil nendele kehtestatud ajalooliselt aktsiisivabastus või väga madalad aktsiisi määrad , et anda tarbijatele signaal keskkonnasõbralik u ma te autode soetamiseks ja vähendada diisli-ja bensiiniautode osakaalu. Kehtinud on ka põhimõte, et transpordisektoris peaks gaasiliste kütuste hind olema atraktiivne võrreldes diislikütuse ja mootoribensiini ga . Riigi vaatest on ülioluline, et fossiilsed gaasilised kütused oleksid tarbimises, sest seda on võimalik vahetada biometaani vastu kui on loodud piisavad biometaani tootmisvõimsused . Seetõttu on mõistlik, et gaasiliste kütuste osakaal transpordis kasvaks. Biometaan võimaldab vähendada heitmeid põllumajanduses (ESR), täita taastuvenergia direktiivist tulenevaid nõudeid, panustab jäätmemajanduse eesmärkidesse, võimaldab täita nii HKSist tulenevaid nõudeid elamumajanduses ja transpordis jt; Teeme ettepaneku alandada gaasiliste mootor kütuste miinimummäärasid nii , et tagada majanduslikult mõistlik ja efektiivne transformatsioon kliimaneutraalsuse suunas. Võttes arvesse et maagaasi põlemisel tekib 1 MWh kohta 200 kg CO2-te ja 0,01 grammi tahkeid osakesi, diiselkütusel vastavalt aga 270 kg CO2-te ja 108 grammi tahkeid osakesi on keskkonna vaatest õige , kui mootor maagaasi aktsiis on üleminekuperioodi lõpuks, ehk 2033. aastaks on 52% diisl i kütuse aktsiisist . Mõistame, et suur i mat tähelapanu pööratakse CO2 heitmetele, kuid eesmärk on ju ikkagi keskkonnakaitse üldisemalt, mistõttu ei saa unustada ka teisi heitmeid ning seega võtsime arvutuse aluseks 70% CO2 ja 30 % tahkete osakeste heidet. Kuna mootorimaagaasi nähakse üleminek ukütusena, siis peaks alles jääma põhimõte, et eelneva 10 aasta vältel on minimaalne aktsiisimäär 1/3 võrra 2033 . aasta tasemest madalam . Kui mootor imaagaasi aktsiisimäärad peaksid praegusel kujul realiseeruma, siis tähendaks see gaasiliste mootor kütuste tarbimise vähenemist , sest hinnatõus oleks tarbijatele liiga kõrge. Kui praegusel hetkel on hinnaks ca 1 eur /kg, siis uute aktsiisimäärade valguses oleks see tulevikus 1,76 eur /kg (koos käibemaksuga). Ei saa nõustuda, et kergele kütteõlile kui saastavale energiaallikale võimaldatakse praeguse ettepanekuga Fit55 valguses sedavõrd soodne maksumäär. See annab nii eratarbijatele, aga ka ettevõtjatele üsna vale signaali Fit55 eesmärkide kontekstis. Seetõttu leiame, et kerge kütteõli aktsiisimäär peaks olema võrdustatud mootoribensiini või diislikütuse aktsiisimääraga, et vähendada kerge kütteõli kasutamist EL tasandil ning soodustada transformatsiooni gaasilistele kütustele. E nergia maksustamise direktiivi kehtestamisel ei ole arvestatud muude Fit for 55 paket t i kuuluvate eelnõudega. Nimelt kohaldub lisaks minimaalsete aktsiisimäärade tõstmisele HKS ühel või teisel viisil ka hoone tele , maantee transpor dile ja meretranspor dile . Hoolimata koormiste kajastamisest erinevates dokumentides ja erinevate nimede all on sisuliselt tegemist topeltmaksustamisega ning kumuleeruva maksukoormusega ettevõtja ja tarbija jaoks. Ei saa toetada artikli 5 põhimõtet , mis võtab liikmesriikidelt võimaluse diferentseerida samasuguse kasutusotstarbega kütuseid. Samuti ei saa nõustuda minimaalsete aktsiisimäärade iga-aastase muutumisega THI võrra . See tekitab nii ettevõtjale, kui ka tarbijale olukorra, kus tal puudub õiguskindlus. Õiguskindlus puudub ka riigil, mis teeb eelarve planeerimise ülikeeruliseks . Prognoosida on võimalik vaid seda, et määr muutub , kui selle ulatust ei oska ennustada ka parimad majandusteadlased. Iga-aastane maksumäära muutumine toob kaasa iga-aastase halduskoormuse nii riigile, kui ettevõtjatele. Tuleb ka arvestada, et kui muutuse aluseks võetakse Euroopa Liidu harmoniseeritud indeks, ei kajasta see tegelikke muutusi konkreetse liikmesriigi majanduses. Ei saa toetada artikli 15 alusel kehtestavat minimaalset aktsiisimäära laevakütustele, mida kasutatakse ainult regulaarliinidel opereerivatel laevadel või kalalaevadel või ainult kaubavedudeks kasutatavatel laevadel, rakendada eriotstarbelise kütusega võrdseid maksumäärasid 0,9 €/GJ. See tekitab Eesti lipu all sõitvatele, aga ka EL tasandil üldisemalt, märkimisväärse konkurentsivõime vähenemise võrreldes kolmanda riigi lipu all sõitvate laevadega. Laevakütuse hinnavahe EL ja kolmandate riikidega võib olla kolossaalne, sest ühelt poolt oleksid kütuseid aktsiisiga maksustatud, aga samal ajal Fit55 ettepaneku valguses hõlmatud ka HKS-iga, mis tõstaks kütuse hinna väga kõrgeks , sest ostma peab ka CO 2 kvoote . Juba ainuüksi Läänemerel on kolm piirkonda, kus laevadel on võimalik odavamat kütust hakata punkerdama (Vene Föderatsioon, Ahvenamaa ning Kaliningrad (Vene Föderatsioon)). Suures plaanis tähendaks see seda, et need kohad võiksid kujuneda uueks „Rotterdamiks või Singapuriks“, kus toimub massiline punkerdamine ja kuhu laevad soovivad alati suunduda odavama kütuse järele . Heaks paralleeliks võib pidada diislikütuse aktsiisitõusu mõjusid, mille tulemusena hakkasid Läti, Leedu ja Poola veoettevõtteid Eestis vedusid tegema ning Eesti vedajate osakaal kukkus ca 35%. Sisuliselt annab see regulatsioon sarnase tõuke, m i da hakkavad kolmanda lipu all seilavad ettevõtted ja laevad ära kasutama, sest neil tekib kütuste maksustamise tulemusena konkurentsieelis. Lisaks eelpool toodud punktile soovime teha ettepaneku, mille tulemusel kehtiks LNG- le kui kõige keskkonnasõbralikumale laevakütusele maksuerisuse tegemise võimalus või aktsiisivabastus. Siin tuleb arvestada, et praegusel hetkel on LNG kõige keskkonnasõbralikum alternatiivne kütus traditsioonilisele laevakütusele. LNG kasutamise tulemusel emiteeritakse ca 20% vähem süsinikdioksiidi, puudavad PM ja SOx ning NOx osakaal on 75–80% väiksem. Seetõttu jääb arusaamatuks, et miks soovitakse täiendavalt maksustada laevaettevõtteid, kes täna on teinud investeeringuid keskkonnasõbralike laevade soetamiseks, mis on olnud neile selgelt kallim lahendus. Kindlasti peaks laevakütuste maksustamise osas tegema selget vahet, et milliste laevade ja liinide osas on võimalik ja mõistlik aktsiisimäärasid kohaldada. See tähendab aktsiisimäärade diferentseerimist ning seda ettepanek ette ei näe. Küsimus on selles, et teatud laevad on juba praegu kõige keskkonnasõbralikumad ning opereerides näiteks pikematel marsruutidel, ei saa elekter või vesinikkütused kunagi olema neile tõsiseltvõetavaks alternatiiviks. Ei saa panna ettevõtjat olukorda, kus ta on teinud kõik endast oleneva, aga EL maksupoliitika ei soosi tema parimaid valikuid. Lisaks tasuks tähelepanu pöörata ka regulatsiooni mõju tarbijatele. Nimetatud ettepanek käib Eesti ja põhjanaabrite rahakoti kohta tugevamalt kui lõunaeurooplaste pihta. Kuigi maksumäär oleks sama, peavad Läänemeres seilavad laevad liinireisid teostamiseks omama ka jääklassi. See tähendab, et siinsed laevad on raskemad ning kütusekulu on kõrgem ja sellest tulenevalt on ka ühe ühiku kauba liigutamine või inimeste reisimine punktist A punkti B kallim võrreldes piirkondadega, kus laevadel jääklassi ei pea olema. Toetame põhimõtet , mille kohaselt on energiaintensiivsed ettevõtted defineeritud Euroopa Liidus ühistel alustel . See võimaldab vältida konkurentsimoonutusi turul ning annab nii riigil e kui k a ettevõtjatel e võimaluse väiksema administratiivse kuluga menetleda aktsiisisoodustuste saamist. Vähekindlustatud majapidamiste sissetuleku hindamisel ja sihtgruppide defineerimisel tuleks lähtuda üle- euroopalisest mediaanist mitte konkreetse liikmesriigi näitajatest. Kaaluda võiks isegi eraldi käsitlemist linnade ja hajaasustuse vahel, sest maapiirkondades on inimeste sissetulek väiksem ning võimalused keskkonnasäästlikumate lahenduste kasutamiseks ahtamad. Viimasena soovime tähelepanu juhtida direktiivi ebarealistlikule jõustumistähtajale . Ei ole tõenäoline, et aastaks 2023 saab direktiiv kehtestatud . P ärast kehtestamist peaks jätma nii riikidele, kui ettevõtjatele vähemalt kaks aastat , mõnes valdkonnas ka rohkem, aega rakendamise ettevalmistamiseks. Kuna direktiivi eesmärk on suunata turuosaliste käitumist , peab turule enne kõrgete maksudega sanktsioneerimist ka selleks piisavalt aega andma. Eesti Gaasiliit tänab veelkord võimaluse eest avaldada arvamust energia maksustamise ettepaneku osas ning v ajadusel oleme omalt poolt valmis eelpool toodud seisukohti ja märkuseid täpsemalt selgitama. Lugupidamisega ( digitaalselt allkirjastatud ) Heiko Heitur Tegevjuht Saatja: Heiko Heitur <[email protected]> Saadetud: 24.09.2021 13:10 Adressaat: Keit Pentus-Rosimannus <[email protected]> Koopia: RAM Info <[email protected]>; Marek Uusküla <[email protected]>; Lauri Lelumees <[email protected]> Teema: EGL ETD märkused ja ettepanekud Tähtsus: Kõrgeim Lugupeetud rahandusminister! Täname võimaluse eest avaldada arvamust ETD eelnõu kohta. Eesti Gaasiliidu ettepanekud on lisatud manusena. Lugupidamisega/Best regards Heiko Heitur Tegevjuht/CEO Eesti Gaasiliit/Estonian Gas Association www.gaasiliit.ee [email protected] +3725246885
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel